Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium_soovitus

Indrek Lillemägi

Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium

[email protected]

Teie nr

Meie 11.04.2025 nr 7-4/250325/2502646

Gümnaasiumi vastuvõtutingimused

Lugupeetud direktor

Õiguskantsleril paluti hinnata, kas Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumil on õigus arvesse võtta

ainult nende sisseastujate avaldusi, kes on teinud kõik põhikooli lõpueksamid vähemalt hindele

„rahuldav“ või on saanud vähemalt 50 protsenti eksami maksimaalsest tulemusest.

Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium võtab õpilaste vastuvõtmisel koolieksami tulemust arvesse

vaid sel juhul, kui õpilane sooritas eksami esimest korda. Seega ei arvesta riigigümnaasium hindele

„rahuldav“ tehtud korduseksami tulemust, kui õpilane tegi korduseksami selle tõttu, et ta sai

esimest korda eksamit tehes alla 50 protsendi eksami maksimaalsest tulemusest.

Leian, et selliste kooli vastuvõtutingimustega piiratakse põhikoolilõpetaja kandideerimisõigust.

Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud kandidaadil on õigus kandideerida gümnaasiumi

(põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 27 lg 3; vt ka õiguskantsleri 10.02.2025 seisukoht

„Gümnaasiumide vastuvõtutingimused“). Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi

vastuvõtutingimuste punktid 2.1, 3.12 ja 4.10 ning vastuvõtukorra lisa 1 punktid 1.1, 3.8 ja 4.8 on

vastuolus seaduse ja põhiseadusega.

Soovitan Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumil vastuvõtutingimuste punktid 2.1, 3.12 ja 4.10

ning vastuvõtukorra lisa 1 punktid 1.1, 3.8 ja 4.8 viia kooskõlla PGS § 27 lõikega 3. Kooli

vastuvõtukorda on võimalik muuta ka pärast 1. märtsi, kui see on vajalik vastuvõtutingimuste

ja -korra seadusega kooskõlla viimiseks (haridus- ja teadusministri 19.08.2010 määruse nr 43

„Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“ § 2 lg 3).

Kooli kehtestatud vastuvõtutingimused peavad olema kooskõlas seadusega (põhiseaduse § 3 lg 1).

Kui Teie hinnangul ei ole põhikooli ühtsete lõpueksamite ja koolieksamite tulemused võrreldavad,

võite teha Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku muuta põhikooli lõpetamise tingimusi.

Palun andke 9. maiks teada, kuidas olete soovitust järginud.

2

Põhikooli lõpueksamitega arvestamine gümnaasiumi kandideerimisel

1. Põhikooli lõpetamiseks tuleb õpilasel teha lõpueksamid (PGS § 30). Seaduse kohaselt saab

õpilane lõpetada põhikooli kas ühtse põhikooli lõpueksamiga (korraldab Haridus- ja Noorteamet;

haridus- ja teadusministri 15.12.2015 määruse nr 54 § 12) või koolieksamiga. Koolieksam

korraldatakse individuaalse õppekava alusel või õpilasele, kes on lihtsustatud õppel (määruse nr

54 § 10 lg 3 ja 4; põhikooli riikliku õppekava § 23 lg 5). Kool peab koolieksami korraldama

korduseksamina, kui õpilane ei saanud teha eksamit õigel ajal või kui tema esmase eksami tulemus

oli alla 50 protsendi eksami maksimaalsest tulemusest (määruse nr 54 § 17 lg 1).

2. Põhikooli lõpueksamite eesmärk on hinnata, kas õpilane on täitnud õppekava eesmärgid ja

saavutanud III kooliastme õpitulemused (haridus- ja teadusministri 15.12.2015 määruse nr 54

§ 9 lg 1). Lõpueksami tulemus on seotud põhikooli lõpetamisega, kuna eksami peab tegema

vähemalt hindele „rahuldav“ (vrd gümnaasiumi riigieksamiga; PGS § 31 lg 5).

3. Eksam võib ebaõnnestuda mitmesugustel põhjustel. Põhjuseks võib olla õpilase ebapiisav

ettevalmistus eksamiks või hoopis tema halb enesetunne eksamil, mida võib põhjustada õpilase

terviseseisund või mõni eksamile eelnenud ootamatu sündmus. Kui esmane eksam ebaõnnestub,

on positiivse hinde saamiseks põhikooli lõpetajal võimalik teha korduseksam üksnes

koolieksamina (vrd gümnaasiumi riigieksamiga; PGS § 31 lg 12, määruse nr 54 § 17 lg 1).

4. Gümnaasiumi vastuvõtmise tingimus on see, et õpilane on omandanud põhihariduse või sellele

vastava hariduse välisriigis (PGS § 27 lg 3). Kool võib hinnata kandidaadi teadmisi ja oskusi

objektiivsete kriteeriumide alusel (PGS § 27 lg 3).

5. Selgitasite õiguskantsleri nõunikule, et Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium võtab

vastuvõtmisel arvesse koolieksami tulemust, kui õpilane sooritas koolieksami esimest korda

(ühtne põhikooli lõpueksam jäi näiteks haiguse tõttu tegemata). Soovite sel viisil tagada

võimalikult võrdsed kandideerimistingimused, kuna koolieksamid on Teie hinnangul ühtsete

põhikooli lõpueksamitega võrreldes lihtsamad. Selgitasite, et kuna koolieksami korraldab kool, ei

ole need eksamite tulemused võrreldavad. Samas arvestab Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium

näiteks kandidaadi tunnistusel olevaid hindeid ning hoolsuse ja käitumise hinnet

(vt vastuvõtutingimuste p 2.1), kuigi ka need põhinevad erinevate koolide ja õpetajate hinnangutel.

6. Teiega saab nõustuda, et lõpueksam võib olla erineva raskusastmega. Kui ühtne põhikooli

lõpueksam on raskem kui kooli korraldatud eksam, võib eksami tulemus anda sisseastumisel eelise

kandidaadile, kes on teinud koolieksami. Ka eri koolide korraldatud eksamid võivad olla erineva

raskusastmega. Korduseksami raskusaste peab olema siiski võrreldav esmase eksami

raskusastmega (vt ka õiguskantsleri 10.04.2024 seisukohta „Õpilase teadmiste ja oskuste

hindamine“).

7. Kuigi Teie hinnangul on koolieksamid lihtsamad kui ühtsed põhikooli lõpueksamid,

Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium siiski arvestab teatud juhtudel koolieksami tulemust, kuigi

leiab, et koolieksam on riigi korraldatud eksamiga võrreldes lihtsam.

8. Kool võib hinnata kandidaadi teadmisi ja oskusi objektiivsete kriteeriumide alusel

(PGS § 27 lg 3). Kõigil on võrdne õigus konkureerida gümnaasiumi astumiseks. Objektiivne

kriteerium põhineb kandidaatide teadmiste ja oskuste võrreldavusel. Koolieksami arvestamata

jätmine ei tugine lõpueksamite hinnete võrreldavusele, vaid kooli subjektiivsele eeldusele, et osa

3

õpilaskandidaatide koolieksami tulemuste arvestamine võib tuua kaasa teiste kandidaatide

ebavõrdse kohtlemise. Koolil pole mõistlikku põhjust jätta koolieksami tulemustega arvestamata.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: Haridus- ja Teadusministeerium

Atko-Madis Tammar 693 8432

[email protected]