Kliimaministeerium_vastus

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ülle Madise

Õiguskantsleri Kantselei

Teie 21.02.2025 nr 6-1/250247/2501225

Meie 11.04.2025 nr 8-2/25/897-3

Looduskaitseseaduse § 91 lõige 15

Austatud õiguskantsler

Pöördusite Kliimaministeeriumi poole teabe saamiseks, millal peame võimalikuks asuda

omandama nende isikute maad, kes teadsid maad omandades, et alal on looduskaitselised

piirangud. Juhite tähelepanu, et osad inimesed on olnud järjekorras juba 20 aastat. Samuti palute

vastust, kuidas tagame teise nimekirja inimestele ja äriühingutele mõistliku menetlusaja.

Üldreeglina riik juba üle kümne aasta ei omanda teadlikult looduskaitseliste piirangutega

omandanud isikult kinnisasja (looduskaitseseaduse § 20 lg 11). Kuni 31.03.2007 ei seadnud

looduskaitseseadus (LKS) omandamise tingimuseks, et kinnisasi oleks võõrandaja poolt

omandatud enne selle kaitse alla võtmist. Ajavahemikul 01.04.2007-14.04.2013 rakendati seda

kitsendust, et kinnisasi peab olema omandatud enne kaitse alla võtmist, vaid nende kinnisasjade

suhtes, mis olid omandatud alates 01.04.2007. Seega ajavahemikul 01.04.2007-14.04.2013

võimaldas seadus riigile võõrandada kinnisasju, mis olid küll omandatud pärast kaitse alla võtmist,

kuid enne 01.04.2007 (lisati nn teise nimekirja). Alates 15.04.2013 ei lisata järjekorda kinnisasju,

kui isik on teadlikult omandanud kaitsealuse maa.

Põhiseadusest ei tulene kohustust hüvitada omanikule enne kinnisasja omandamist kehtinud

piiranguid (RKPJKo nr 5-21-3/11, p 34; RKHKo nr 3-16-812/61, p 13). Riigikohtu

halduskolleegium ei leia oma 12.11.2018 otsuses nr 3-16-812, et pikk ooteaeg oleks praegusel

juhul õigusvastane ja on märkinud: „Kuna riigil pole põhiseadusest tulenevat kohustust kinnistu

omandada, on põhiseaduspärane ka see, et juba enne omandamist looduskaitseliste piirangutega

koormatud maa riigile võõrandamise taotluse lahendamiseks kuluva aja pikkus sõltub riigi

võimalustest. Kui kaebaja soovib kinnistust varem vabaneda, on tal võimalus need vabarutul

realiseerida.“ (vt ka sama otsuse punkte 17 ja 18). 2018. aastal täiendati LKSi (§ 20 lõige 2), mis

võimaldab lisaks riigieelarvele kasutada ka Riigimetsa Majandamise Keskuse eelarvelisi

vahendeid, et omandada kaitstaval loodusobjektil asuvaid kinnisasju. Pärast seda lühenes

võõrandamise ooteaeg oluliselt ja loodeti jõuda ka teises järjekorras olevate kinnisasjadeni. Kuid

eraomanike huvi kinnisasjade riigile võõrandamiseks tõusis kordades 2023. aasta kevadel pärast

Vabariigi Valitsuse 09.03.2023 määruse nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“

vastuvõtmist, millega ühtlustusid kinnisasjade väärtuse hindamise alused maa võõrandamisel

riigile nii looduskaitselistel kui ka muudel eesmärkidel ning uus hindamise mudel võimaldab

maksta turuväärtusele vastavat hinda. Omandamiseks ettenähtud eelarvet on viimastel aastatel

oluliselt tõstetud. Kui 2023. aastal oli omandamiseks ette nähtud 5 miljonit eurot, siis sel aastal

10,84 miljonit. Arvestades, et eelarvelised vahendid on piiratud, siis on hetkel keeruline hinnata,

millal jõutakse omandamise teise nimekirjani.

Kuigi 02.04.2025 seisuga on järjekorras 168 avaldust

(Avalduste_laekumise_j2rjekord_02_04_2025.pdf - pilv.envir.ee), mille suhtes on

algatamise/mittealgatamise otsus tegemata, siis näiteks eelmisel, 2024. aastal, tehti 36 keeldumise

või lõpetamise otsust ja 35 riigile omandamise otsust ehk kokku ligi pooltel juhtudel ei kuulunud

kinnisasjad riigi poolt omandamisele. Aastad on selles osas küll erinevad, aga see on näide, et

mitte kõik ei kuulu omandamisele.

Kliimaministeerium on palunud Keskkonnaametil analüüsida teises järjekorras olevaid avaldusi,

et selgitada välja, kas ja kui palju on asjaolud muutunud – kas seal hulgas on avaldusi kinnisasjade

kohta, mis ei vasta kindlasti omandamise kriteeriumitele ja kas nende hulgas on ka avaldusi

kinnisasjade kohta, mille suhtes on kaitsekord muudetud rangemaks ja mis tuleb lahendada

esimeses järjekorras. Keskkonnaamet on lubanud selle analüüsimisega tegeleda kohe pärast seda,

kui selle aasta eelarve mahus on esimeses nimekirjas olevate kinnisasjade suhtes tehtud riigile

omandamise algatamise otsuseid. LKS § 91 lg 15 kohaselt saab teises nimekirjas olevad

kinnisasjad omandada pärast esimeses nimekirjas olevate avalduste lahendamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Koopia:Keskkonnaamet

Kris Heinsoo, 627 2319

[email protected]