Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.3-8/25/999-2 |
Registreeritud | 11.04.2025 |
Sünkroonitud | 14.04.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2.3 Õigusalane korraldamine |
Sari | 2.3-8 Teiste asutuste juriidiline nõustamine |
Toimik | 2.3-8/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Lagedi Kool, Rae Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Lagedi Kool, Rae Vallavalitsus |
Vastutaja | Grete-Liis Kalev (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond, Koolitus- ja ennetustiim) |
Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Alari Allika
Lagedi Kool
Lp Tarmo Gutmann
Rae Vallavalitsus
Teie 28.03.2025 nr 1-19/12 Meie 11.04.2025 nr 2.3-8/25/999-2
Vastus pöördumisele
Pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni poole seoses lapsevanema õigusega vaadata kooli
territooriumitel olevate videokaamerate salvestisi.
Selgitan esmalt, et igasuguseks isikuandmete töötlemiseks on vaja õiguslikku alust, sh
videosalvestise avalikustamiseks kolmandatele isikutele. Koolis on valvekaamerate kasutamise
õiguslikuks aluseks reeglina põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 44 lõige 5, mille kohaselt
võib kool õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ja olukorrale
reageerimiseks ning kooli vara kaitsmiseks kasutada kooli territooriumil pilti edastavat ja
salvestavat jälgimisseadmestikku (nt valvekaameraid). PGS § 44 lõike 6 kohaselt sätestatakse
kooli kodukorras jälgimisseadmestiku kasutamise kord. See tähendab, et kuigi koolil on olemas
õiguslik alus kaamerate paigaldamiseks, peab iga kool ise kindlaks määrama reeglid, kui kaua
salvestisi säilitatakse, kus neid hoitakse, kes neile ligi pääseb ja millistel põhjendustel salvestisi
vaadatakse, mis kaamerate kasutamise eesmärk jne. Jälgimisseadmestiku reeglid sarnanevad oma
olemuselt andmekaitsetingimustele, kus on samuti kirjeldatud andmetöötluse õiguspärasust ja
tingimusi.
Samas märgite kirjas, et tegemist on lasteaia rühmadega. Hetkel kehtivas koolieelse lasteasutuse
seaduses1 ei ole toodud eraldi õiguslikku alust valvekaamerate kasutamiseks, mistõttu saab
alushariduse asutuses kaamerate kasutamise õiguslikuks aluseks olla eelduslikult õigustatud huvi.
Õigustatud huvile kui õiguslikule alusele tuginedes peab lasteaed määrama kindlaks kaamerate
kasutamise reeglid ning koostama ka õigustatud huvi analüüsi. Seega on hetkel lasteaias kaamerate
kasutamise õiguslik alus keerulisem kui põhikooli- ja gümnaasiumiastmes. Samas, selle aasta 1.
septembril 2025 jõustub alushariduseseadus2, mis sätestab sarnaselt PGS-ga õigusliku aluse
kaamerate paigaldamiseks laste ja lasteaia töötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ja
olukorrale reageerimiseks ning lasteaia vara kaitsmiseks lasteaia territooriumil.
Lisaks õiguslikule alusele peab isikuandmete töötlemisel alati lähtuma isikuandemete töötlemise
põhimõtetest, sh minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttest, mis tulenevad isikuandmete
kaitse üldmäärusest (IKÜM). Eesmärgipärasuse põhimõte tähendab seda, et isikuandmeid ei tohi
hiljem töödelda viisil, mis ei täida esialgset eesmärki. Minimaalsuse põhimõte eeldab, et andmeid
kogutakse nii vähe kui võimalik konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Turvakaamerate salvestisi ei
1 Koolieelse lasteasutuse seadus–Riigi Teataja 2 Alusharidusseadus–Riigi Teataja
2 (2)
või kool/lasteaed ise hiljem mingil muul eesmärgil kasutada ega ka lihtsalt igale küsijale välja
anda. Rõhutan, et laste isikuandmeid peab kaitsma erilise hoolega, s.t. igasugune laste
isikuandmete töötlus peab olema väga hoolikalt läbi mõeldud ning õiguspärane. Seejuures juhin
tähelepanu, et riietus- ja tualettruumides on kaamerate kasutamine reeglina keelatud.
Eelnev ei tähenda seda, et salvestisele jäänud isik ei saa temast tehtud salvestist välja küsida.
Videosalvestisele jäänud isikul on õigus tutvuda enda isikuandmete töötlemisega ehk saada
ülevaade, kuidas tema isikuandmeid on töödeldud, kuidas neid on saadud ning saada ka koopia
enda andmetest. Iga inimese õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega tuleneb IKÜM artiklist
15. See tähendab seda, et inimesel on õigus saada koopia tema kohta kogutud isikuandmetest, kus
on ainult tema tuvastatav. Lapsevanemal on õigus salvestist näha, kui ta soovib tutvuda vaid enda
lapse andmete töötlemisega või näha salvestist, kus tema enda laps on (IKÜM art 15 alusel).
Olukorras, kus salvestisel on ka teised inimesed, tuleks enne salvestise väljastamist teised inimesed
salvestisel udutada (muuta tuvastamatuks), kui nad ei ole andnud nõusolekut enda isikuandmete
avaldamiseks. Laste puhul annab nõusoleku lapse seadusliku esindaja. Seega ei tohi kool/lasteaed
väljastada informatsiooni teiste salvestisel nähtavate isikute kohta, kui puudus nende või lapse
puhul lapsevanema nõusolek. Lubatud on salvestiste edastamine politseile ilma hägustama, kui
see on vajalik menetlustoimingu läbiviimiseks.
Kokkuvõtlikult, igasugune isikuandmete töötlemine vajab õiguslikku alust ja isegi kui õiguslik
alus on olemas, peab IKÜM artiklist 15 tulenevat inimese õigust tagama selliselt, et teiste isikute
põhiõigused ja -vabadused ei saaks kahjustada. Andmetöötluse läbipaistvuse tagamiseks ja
konfliktide vältimiseks soovitan kaamerasalvestiste vaatamise logimist, kus kirjeldate ära, mis
põhjusel ja millist salvestist vaadati, kes vaatas, kas sellest tehti koopia. Sellisel viisil toimides
hoiate ka ise paremat ülevaadet isikuandmete töötlemise üle.
Loodan, et vastusest on abi.
Lugupidamisega
Grete-Liis Kalev
jurist
peadirektori volitusel
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|