Käskkiri

RAHVA TERVISE JA HEA ELUKESKKONNA NIMEL

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 11.04.2025

käskkirjaga nr 1.1-1/25/32

TERVISEAMETI JUHTIMISSÜSTEEMI

KÄSIRAAMAT

Versioon 1

07.04.2025

Juhtimissüsteemi käsiraamat versioon 1, 07.04.2025

2 / 16

SISUKORD

1. TERVISEAMETI JUHTIMISSÜSTEEMI KÄSIRAAMAT .................................................... 3

2. PÕHIMÕISTED JUHTIMISSÜSTEEMIS ............................................................................... 3

3. TERVISEAMETI ÜLDINFO ................................................................................................... 4

3.1 Terviseameti tutvustus ........................................................................................................... 4

3.2 Struktuur ................................................................................................................................ 5

3.3 Käitumise hea tava ehk juhtimissüsteemi juhtpõhimõtted .................................................... 6

3.4 Terviseameti väärtused .......................................................................................................... 6

3.5 Põhiandmed ........................................................................................................................... 6

3.6 Tegevuskohad ........................................................................................................................ 6

3.7 Huvigrupid ja nende ootused ................................................................................................. 7

4. TERVISEAMETI JUHTIMISSÜSTEEMI OLEMUS .............................................................. 8

4.1 Juhtimissüsteemi arhitektuur ................................................................................................. 8

4.2 Juhtimistasandid, rollid ja vastutus ....................................................................................... 9

4.3 Teenuspõhine juhtimine ...................................................................................................... 10

4.4 Teenuspõhise juhtimisel aluspõhimõtted ............................................................................ 11

4.5 Koostöömudel ..................................................................................................................... 11

4.6 Teenuse tuumikmeeskond ................................................................................................... 11

4.7 Eesmärkide ja tulemuslikkuse haldamine ........................................................................... 12

5. JUHTIMISSÜSTEEMI TOIMIMIST TOETAVAD TEGEVUSED ...................................... 12

5.1 Teabehaldus ......................................................................................................................... 12

5.2 Analüüs ja tulemuslikkuse hindamine ................................................................................. 13

5.3 Rahulolu hindamine ............................................................................................................ 13

5.4 Mittevastavuste käsitlemine ................................................................................................ 14

5.5 Siseaudit .............................................................................................................................. 14

5.6 Juhtkonnapoolne ülevaatus ................................................................................................. 15

5.7 Keskkonnalase teabe haldus ................................................................................................ 15

Juhtimissüsteemi käsiraamat versioon 1, 07.04.2025

3 / 16

1. TERVISEAMETI JUHTIMISSÜSTEEMI KÄSIRAAMAT

Terviseameti (edaspidi amet) juhtimissüsteemi käsiraamat (edaspidi käsiraamat) on teejuht teenistujatele

igapäevatöös, mis lihtsustab ameti toimimise mõistmist ning toetab seeläbi põhimäärusest tulenevate

ülesannet täitmist ja seatud eesmärkide saavutamist. Käsiraamatus kirjeldatakse juhtimissüsteemi toimimise

olemust, millel see põhineb, millised on vastutusalad, suhted ja protsessid ning kust leida vajadusel täiendavat

teavet.

Käsiraamatu koostamisel on arvestatud eelkõige selle sobilikkust:

• Ameti uutele teenistujatele, et ametiga liitudes oleks lihtsam mõista selle toimimist.

• Ameti tänastele teenistujatele, et aeg-ajalt meelde tuletada juhtimissüsteemi suurt pilti.

• Kolmandatele osapooltele, kellel on õigustatud huvi mõista ameti juhtimissüsteemi.

Juhtimissüsteemi loomisel on arvesse võetud avaliku sektori asutuse toimimisele kohalduvaid riiklikke

õigusakte ja parimaid kogemusi:

• Strateegilise planeerimise käsiraamat (Riigikantselei).

• Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat (Rahandusministeerium).

• Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused (Vabariigi Valitsuse määrus).

• Sotsiaalministeeriumi ja valitsemisala teenuspõhise juhtimise raamistik (ministri 14.01.2025 käskkiri

nr 6).

Juhtimissüsteemi korraline ülevaatus toimub regulaarselt vastavalt ülevaatusplaanidele.

Juhtimissüsteemi käsiraamatu ajakohastamise eest vastutab üldosakonna kvaliteedispetsialist, kaasates

selleks ameti laiendatud juhtkonda.

Juhtimissüsteemi asjakohasuse ja terviku toimimise eest vastutab peadirektor.

2. PÕHIMÕISTED JUHTIMISSÜSTEEMIS

Poliitikavaldkond – ministeeriumi tasemel juhtimisala, mis hõlmab poliitikajuhtimist koos sama valdkonna

rakendustasandi teenustega (sh vajadusel teiste ministeeriumite valitsemisalade teenused). Igal

poliitikavaldkonnal on poliitikajuht, kes juhib selle tööd koostöös poliitikavaldkonna tuumiktiimiga (st SoM

ning asutuste töötajad).

Tegevusvaldkond – ameti juhtimisala, mis hõlmab sarnaseid teenuseportfelle ja mida juhib peadirektor või

üks peadirektori asetäitjatest.

Teenuste portfell – sarnaste teenuste kogum, mida juhib portfelli juht, ametis üldjuhul osakonnajuht.

Põhiteenus – tegevuste kogum, mis koostöös teiste osapooltega loob kliendile terviklikku väärtust. Teenust

juhib teenusejuht. Teenus jaguneb hierarhiliselt ametis alateenusteks, need omakorda koondtegevusteks ja

koondtegevused projektideks.

Tugiteenus – toetab põhiteenuste osutamist ja organisatsiooni toimimist. Tugiteenuse peamiseks sihtrühmaks

on organisatsiooni teenistujad.

Kaudsed teenused – teenused, mille käigus amet osutab õigusaktides sätestatud teenust teenuse kasusaaja

otsese pöördumiseta ning teenuse kasusaajaid ei ole võimalik otseselt identifitseerida. Need on enamus ameti

põhiteenused.

Otsesed avalikud teenused – teenused, mida osutatakse füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule

teeninduskontakti kaudu kokkulepitud suhtluskanalites, et võimaldada isikul täita õigusaktist tulenevat

kohustust või kasutada sellest tulenevat õigust. Ametis kuuluvad need üldjuhul põhiteenuste alateenuste alla.

Klient – isik, kellele loob ameti teenus väärtust. Klient on teenuse keskne kasutaja, kelle ootused ja tagasiside

suunavad teenuse arendamist ja kvaliteeti.

Protsess – teenuse osutamiseks vajalike järjestikuste tegevuste jada (töövoog). Teenuseprotsesside

kaardistamise ja kirjeldamise eest vastutab teenusejuht. Protsessi kirjeldamise tase on teenusejuhi ja teenuse

tuumiku otsustada ning seda tehes lähtutakse riskitaluvusest ja tõendusest. Töövoo kirjeldamise tase on

teenusejuhi ja tuumiku otsustada, lähtudes vajadusest.

Juhtimissüsteemi käsiraamat versioon 1, 07.04.2025

4 / 16

3. TERVISEAMETI ÜLDINFO

3.1 Terviseameti tutvustus

Terviseamet on Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ka SoM) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mille

eesmärk on viia ellu tervist kaitsva ja parendava elukeskkonna kujundamisele suunatud ning kvaliteetsele

tervisekaitse- ja tervishoiuteenusele orienteeritud rahvastiku tervise poliitikat. Ameti tegevusvaldkonnad,

ülesanded, struktuur ja juhtimiskorraldus on sätestatud Terviseameti põhimääruses.

Ameti tegevused on jaotatud neljaks tegevusvaldkonnaks, mis jagunevad omakorda teenuste portfellideks ja

teenusteks:

1) Tervishoiu valdkond

• Tervishoiusüsteemi toimepidevus kriisideks teenuste portfell

• Tervishoiu kvaliteedi teenuste portfell

2) Tervisekaitse valdkond

• Nakkushaiguste epidemioloogia teenuste portfell

• Elukeskkonna terviseohutuse teenuste portfell

• Kemikaaliohutuse teenuste portfell

3) Järelevalve- ja laboriteenuste valdkond

4) Tugiteenuste valdkond

Seadusest tulenevalt on ametil tervishoiu ja tervisekaitse valdkonnas nii korraldava kui järelevalvet tegeva

asutuse õigused ja kohustused.

Terviseamet on Euroopa Liidus (EL) Eesti pädev asutus vee ning nakkushaiguste ja kemikaaliohutuse

valdkonnas.

Amet panustab oma tegevustega riiklikus strateegilise planeerimise raamistikus „Tervise“ tulemusvaldkonda.

Amet lähtub oma teenuste kujundamisel pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ ja valdkondlikus arengukavas

„Rahvastiku tervise arengukava (RTA) 2020-2030“ seatud eesmärkidest. Ameti teenused paiknevad RTA-ga

seotud programmides.

Strateegilised arengudokumendid on määratletud riigieelarve seaduses. Strateegiline planeerimine ja

aruandlus lähtuvad strateegilise planeerimise määrusest ning riigi tegevuspõhise eelarve (TERE)

raamistikust, mida koordineerivad koostöös Riigikantselei ja Rahandusministeerium.

Terviseameti visioon:

Ennetusele orienteeritud tõenduspõhise tegevusega toetame tervisekaitse ja

tervishoiuteenuste kvaliteedi arengut

Juhtimissüsteemi käsiraamat versioon 1, 07.04.2025

5 / 16

3.2 Struktuur

Ametit juhib peadirektor. Ameti struktuuriüksusteks on osakonnad ja labor. Osakonna koosseisu võivad

kuuluda keskused. Struktuuriüksused pannakse paika ameti põhimäärusega, mille kinnitab minister. Ameti

koosseisu kinnitab peadirektor.

Kehtiv struktuur vt siseveebis.

Joonis 1: Terviseameti struktuur seisuga 02.2025.

Juhtimissüsteemi käsiraamat versioon 1, 07.04.2025

6 / 16

3.3 Käitumise hea tava ehk juhtimissüsteemi juhtpõhimõtted

Juhtpõhimõtted on ameti ametlikult väljendatud kvaliteedialase tulemuslikkusega seonduvad üldised

kavatsused, taotlused ja suunised.

Juhtimissüsteemi juhtpõhimõtted kajastuvad ameti sisekorra peatükis „Käitumise hea tava“.

Juhtpõhimõtted on kättesaadavad veebilehel https://www.terviseamet.ee/terviseametist.

3.4 Terviseameti väärtused

Väärtused on ühine kokkulepe, mida me endilt ja oma töökaaslastelt ülesannete täitmisel ja käitumises

ootame.

ASJATUNDLIK Tegutseme ja otsustame tuginedes kaasaegsetele teadmistele ning oskame valikuid

põhistada. Analüüsime oma tegevuste tulemusi ja märkame muutusi valdkonnas ning

partnerite ootustes.

AVATUD Kaasame ja tahame olla kaasatud, kuulame ja oleme arusaadavad, jagame oma

teadmisi ning otsime aktiivselt uusi ideid ja koostöövorme.

HOOLIV Oleme toetavad, sõbralikud, õiglased ja lahendustele orienteeritud.

3.5 Põhiandmed

Nimetus Terviseamet (inglise keeles: Health Board)

Registrikood 70008799

Peakontori aadress Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn

Kodulehekülg https://www.terviseamet.ee/et

Tegevusala (EMTAK) Tervishoiu ja sotsiaalelu korraldus (84122)

Juhtimissüsteemi käsitlusala Tervist kaitsva ja parendava elukeskkonna kujundamine ning

tervisekaitse- ja tervishoiuteenuste valdkonnas teenuste osutamine.

3.6 Tegevuskohad

Ameti põhitegevuskoht asub Tallinnas Paldiski mnt 81, kus paiknevad tegevusvaldkondade ja tugiteenuste

osakonnad.

Ametil on neli piirkondlikku regionaalosakonda (Põhja, Lõuna, Ida ja Lääne), mille alla kuuluvad ka

kohalikud esindused.

Regionaalsete osakondade põhiülesanneteks on ameti tegevust reguleerivate õigusaktide ning ameti antud

haldusaktide rakendamine enda haldusterritooriumil, sh riikliku ja haldusjärelevalve tegemine ja haldussunni

kohaldamine, väärteomenetluse läbiviimine ning ennetus- ja nõustamistegevus lähtuvalt ameti koostatud

juhenditest.

Juhtimissüsteemi käsiraamat versioon 1, 07.04.2025

7 / 16

Regionaalosakonnad ja esindused

1) Põhja regionaalosakond > kontor

Tallinnas

2) Lõuna regionaalosakond > kontor

Tartus

• Valgamaa esindus > Valga

• Viljandimaa esindus > Viljandi

• Võrumaa esindus > Võru

3) Ida regionaalosakond > kontor Jõhvis

• Lääne-Virumaa esindus > Rakvere

• Narva esindus > Narva

4) Lääne regionaalosakond > kontor

Pärnus

• Saaremaa esindus > Kuressaare

• Läänemaa esindus > Haapsalu

Vt Terviseameti struktuuriuksuste kontaktid

3.7 Huvigrupid ja nende ootused

Huvigrupp (ka huvipool) on isik või organisatsioon, kes võib ameti otsuseid või tegutsemisi kõige enam

mõjutada või keda võib amet oma otsuste või tegutsemisega kõige enam mõjutada. Huvigrupid ning nende

ootused jagunevad järgmiselt:

Sotsiaalministeerium (SoM), st regulaator:

• Ameti efektiivne ja tulemuslik majandamine.

• Ameti põhimäärusega pandud ülesannete nõuetekohane täitmine.

• Investeeringuid mõjutada võivate riskide ja võimaluste juhtimine.

• Teenuspõhise juhtimise raamistiku rakendamine.

Kliendid, st isikud või asutused, kellele amet osutab teenuseid:

• Teenuste püsiv kvaliteet.

• Lubadustest kinnipidamine.

Teenistujad, st ametnikud ning töölepingu alusel töötavad isikud:

• Selged tööülesanded.

• Kindel pikaajaline töösuhe.

• Tervislik töökeskkond.

• Konkurentsivõimeline töötasu.

Teenusepakkujad, st isikud või organisatsioonid, kellelt amet hangib vahendeid ja teenuseid oma

funktsioonide täitmiseks:

• Partnerlus ja koostöö.

• Püsiv tellimusvoog.

• Tõhus infovahetus kliendi nõuete ja nende muutumise osas.

Teenuste põhiselt on huvigrupid täpsemalt määratletud teenuse kaartidel PlanPros.

Juhtimissüsteemi käsiraamat versioon 1, 07.04.2025

8 / 16

4. TERVISEAMETI JUHTIMISSÜSTEEMI OLEMUS

4.1 Juhtimissüsteemi arhitektuur

Ameti põhitegevusvaldkonnad jagunevad peadirektori asetäitjate vastutusvaldkondadeks: 1) tervisekaitse

valdkond, 2) tervishoiu valdkond, 3) järelevalve- ja laboriteenuste valdkond.

Tegevusvaldkonnad jagunevad teenuste portfellideks, mis koondavad endas vastava valdkonna teenuseid.

Eesti infoturbe standardi (E-ITS) kontekstis on teenuste portfellid kirjeldatud ametis äriprotsessidena.

Ameti teenused jagunevad põhiteenusteks ja tugiteenusteks. Tugiteenused (nt IT, personalihaldus) aitavad

kaasa põhiteenuste, valdkondade sisuliste eesmärkide saavutamisele. Teenused jagunevad omakorda

alateenusteks, mille hulka kuuluvad osaliselt ka eraldi määratletavad otsesed avalikud teenused. Need on

teenused, mida amet osutab füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule teeninduskontakti kaudu

kokkulepitud suhtluskanalites, et võimaldada isikul täita õigusaktist tulenevat kohustust või kasutada

seadusest tulenevat õigust.

Ametis samastuvad põhiteenused tegevuspõhises riigieelarves kajastatud (TERE) teenustena.

Kõigile teenustele on määratud teenuste juhid, eesmärgid, mõõdikud ning muud teenuste määratlemiseks ja

haldamiseks vajalikud andmeobjektid. Oluline teenuste kohta käiv info on koondatud teenuskaartidel.

Teenuste aja- ja asjakohasena hoidmine tagatakse PDCA (Plan-Do-Check-Act) ehk järjepideva parendamise

põhimõtte kaudu, mis väljendub ameti igapäevaselt kõigi toimingute juures.

Ameti teenuste portfellid (vt Joonis 2):

1) Tervishoiusüsteemi toimepidevus;

2) Tervishoiu kvaliteet;

3) Nakkushaiguste epidemioloogia;

4) Elukeskkonna terviseohutus;

5) Kemikaaliohutus;

6) Järelevalve teenused;

Juhtimissüsteemi käsiraamat versioon 1, 07.04.2025

9 / 16

7) Laboriteenused;

8) Tugiteenused.

Joonis 2: Teenuste portfellid (sinisega) ameti struktuuris seisuga 02.2025.

Kogu teenusjuhtimise struktuur koos teenustega on teenistujatele kättesaadav ameti siseveebis ning koos

kõigi oma andmeobjektidega juhtimissüsteemi tarkvaras PlanPro.

4.2 Juhtimistasandid, rollid ja vastutus

Ameti tegevusvaldkondade struktuur ja tugifunktsioonid on kehtestatud Terviseameti põhimäärusega. Ametis

on kasutusel maatriksstruktuuril põhinev teenuspõhine juhtimine kokkulepitud rollide ja ülesannetega.

Ametinimi Roll teenuspõhises juhtimises

S T

R A

T E

E G

IL IN

E

T A

S A

N D

Peadirektor

Juhib asutuse tööd vastavalt õigusaktidest tulenevatele nõuetele ning

arengukavadest tulenevatele strateegilistele eesmärkidele. Seab organisatsiooni

strateegilised eesmärgid ning tagab nende elluviimise. Vastutab asutuse eelarve

eesmärgipärase täitmise eest.

Peadirektori

asetäitja

Kannab ametis ka tegevusvaldkonnajuhi rolli.

Seab oma valdkonna strateegilised eesmärgid. Juhib eesmärkide täitmiseks

vajalike tegevuste elluviimist oma valdkonnas. Vastutab oma valdkonna

eelarve eesmärgipärase täitmise eest.

T A

K T

IK A

L IN

E

T A

S A

N D

Põhiteenuste

osakonnajuht

Kannab üldjuhul ametis kahte rolli: teenuste portfellijuhi ja inimeste juhi

rolli.

1) Portfellijuhina tagab oma osakonna teenuste omavahelise sidususe ja

terviklikkuse ning enda portfelliga seotud eesmärkide elluviimise

poliitikavaldkondade kaudu.

Juhtimissüsteemi käsiraamat versioon 1, 07.04.2025

10 / 16

2) Inimeste juhina on loob teenistujatele eesmärkide saavutamiseks toetava

keskkonna.

Tugiteenuse

juht/

osakonnajuht

Pakub tuge põhiteenuste osutamisel ja eesmärkide saavutamisel ning tagab

organisatsiooni toimimise. Vastutab oma tugiteenuse kujundamise, arendamise

ja juhtimise eest. Tugiteenuse juht võib olla osakonnajuht, millega kaasnevad

inimeste ja osakonna juhtimise ülesanded.

O P

E R

A T

II V

N E

T

A S

A N

D

Teenusejuht

Teenusejuhi roll on oma teenuse sisuline juhtimine (sh kujundamine ja

arendamine) võimalusel koostöös teenuse tuumiktiimiga. See võib olla

moodustatud tervikuna üle üksuste, asutuste ja organisatsioonide. Teenusejuhi

vastutus on saavutada teenuse eesmärgid arvestades kliendi vajadusi,

võimalikke ressursse, hetkeolukorda ning tagades jätkusuutlikkuse.

Teenuse

tuumikmeeskond

Teenuse tuumikmeeskond on spetsiaalselt moodustatud tiim, mille eesmärgiks

on juhtida ja ellu viia teenusega seotud tegevused selliselt, et saavutatakse

kokkulepitud tulemused. Meeskonda juhib teenusejuht.

Teenuse

tuumiktiim ja

selle liige

Teenusejuhi poolt loodava teenuse tuumikmeeskonna ja selle liikme roll on

oma tegevusega ning pädevuse piires toetada teenuse eesmärkide saavutamist.

Teenistujad

Kõikide teenistujate tööülesanded, õigused ja kohustused on sätestatud

ametijuhendite ning peadirektori käskkirjadega ning vajadusel täpsustatud läbi

vahetute juhtide korralduste.

4.3 Teenuspõhine juhtimine

Ametis on üle mindud funktsioonipõhiselt juhtimiselt teenuspõhisele juhtimisele. Erinevus seisneb selles, et

oma töös ei piirduta pelgalt kohustuslike funktsioonide täitmisega, vaid lähtutakse ka sellest, kuidas me oma

teenustega saaksime kõige rohkem lisandväärtust luua. Teenuspõhine juhtimine on ameti kontekstis

läbimõeldud teenuste arendamine, loomine, haldamine ja parendamine, mis algab probleemi ja kasutaja

vajaduste selgitamisest ning viib rahulolevate klientide ja töötajateni. Teenuspõhine juhtimine aitab osutada

teenuseid väärtust loovalt ning arendada ja hallata teenuseid lähtuvalt ameti eesmärkidest püüdes seejuures

tagada kvaliteetse teenuse osutamise kõikides valdkondades, juhtimistasanditel ja teeninduskanalites.

Teenuspõhise juhtimise tsükkel algab ameti kaasamisega SoM poliitikavaldkondade kujundamisesse (mh

riiklike programmide täiendamise kaudu), jätkub teenuste osutamise kaudu poliitikavaldkonna

rakendamisega ning lõppeb teenuse osutamisega seotud partnerite ja klientide rahulolu küsitluse põhjal

elluviidavate parendusettepanekutega. Seda toetab järjepidev teenuste tulemuslikkuse seire ja sellest lähtuvad

juhtimisotsused vastavalt juhtimistasandite vastutusalale, et jõuda tõhusalt soovitud tulemusteni.

Tervisametis rakendatavad poliitikavaldkonna eesmärgid lepitakse kokku SoM valitsemisala

poliitikavaldkondade tuumiktiimides, kuhu kuuluvad ameti teenuste portfellide juhid ning vastavalt

kokkuleppele ka teenusejuhid. Läbipaistev ja ajakohane ülevaade poliitikavaldkondadest koos kokkulepitud

infoga on leitav SoM poolt täiendavatelt poliitikakaartidelt (nt valdkonda panustavad teenused, eesmärgid

koos oma mõõdikutega, sihtgrupid, tiim). Poliitikakaardid tehakse seotud osapooltele kättesaadavaks SoM

failide jagamise elektroonilises keskkonnas (nt Sharepointis).

Poliitikaeesmärke ellu viivate teenuste eesmärgid jm sellega seonduv lepitakse kokku ameti teenuste

tuumikmeeskondades, kuhu kuuluvad kõige enam teenusejuhtimisega seotud osapooled (sh regionaalsete

järelevalve üksuste esindajad ning labori esindajad jm eksperdid).

Teavet teenustest hallatakse teenuskaartidel PlanPros.

Juhtimissüsteemi käsiraamat versioon 1, 07.04.2025

11 / 16

4.4 Teenuspõhise juhtimisel aluspõhimõtted

• Tegevusvaldkondadel ja nendesse panustavatel teenustel on selged ja mõõdetavad eesmärgid.

• Teenuseid juhitakse lähtudes õigusaktides sätestatust ja strateegilistes dokumentides kokkulepitust,

arvestades ressursside olemasoluga.

• Otsused on põhjendatavad, toetudes andmetele, faktidele ning teadusuuringutele.

• Eesmärgid ja arendusplaanid on üle ameti omavahel sünkroniseeritud ja toetavad üksteist.

• Teenustel on üldjuhul regulaarselt üle amaeti koos töötavad tuumiktiimid.

• Tuumiktiimi liikmetel on selge arusaam iga osapoole rollist, vastutustest ja õigustest.

• Teenuste arendamisel lähtutakse kliendikesksusest.

• Muudatusi viiakse ellu eesmärgiga parandada teenuste kvaliteeti, tulemuslikkust ning

ressursitõhusust.

4.5 Koostöömudel

• Ameti kõrgeim juhtimistasand peadirektori alluvuses on tegevusvaldkond, mida juhivad vastavalt

peadirektori asetäitjad (vt Joonis 2).

• Tegevusvaldkonnad jagunevad teenuste portfellideks, mis omakorda jagunevad teenusteks. Igal

teenusel on oma tuumikmeeskond, mida juhib teenusejuht. Tuumikmeeskonda kaasatakse teenusega

kõige enam seotud teenistujad, mh nii regioonide, labori kui vajaduspõhiselt ka tugiteenuste

esindajad ja partnerid.

• Tuumikmeeskonna liikmed panustavad ühiselt tiimi eesmärkide (teenus, arendusprojekt) täitmisse,

ja riskide haldamisse. Valdav osa isiklikke tööalaseid eesmärke tuleneb tiimi eesmärkidest, kuhu

meeskonna liige panustab. Meeskonnad kohtuvad üldjuhul regulaarselt, mitte vähem kui kord

kvartalis.

• Kõik teenused on kirjeldatud sarnast struktuuri järgides teenusekaartidel.

• Juhtimisel ja töö planeerimisel lähtutakse peamiselt SoM poliitikavaldkondades ja ameti

tegevusvaldkondades kokkulepitust ning ameti ja teenuste prioriteetidest.

• Ameti põhiteenuste olulisemad eesmärgid kajastuvad SoM programmides ja tugiteenuste eesmärgid

hakkavad kajastuma ameti arengukavas. Ameti arengukavas väljendub ka põhiteenuste ja

tugiteenuste omavaheline tihe sidusus, et tagada juhtimissüsteemi terviklus.

4.6 Teenuse tuumikmeeskond

Teenuse tuumikmeeskond on teenuste juhtimiseks moodustatud meeskond, mida juhib teenusejuht. Teenuse

tuumikmeeskonna eesmärk on tagada teenuse kvaliteetne, tõhus ja jätkusuutlik toimimine ning pidev

arendamine, lähtudes kasutajate vajadustest, asutuse strateegilistest eesmärkidest ja riskihalduse

põhimõtetest. Igal teenusel on püsivalt töötav tuumikmeeskond, mida juhib teenusejuht.

Tuumikmeeskonna põhimõtted:

• Tuumikmeeskonna optimaalseim suurus on kuni 8 liiget.

• Liikmel on oma üksuse volitus tuumikmeeskonna töös osalemiseks, sh ajaline ressurss, otsustus- ja

info jagamise õigus.

• Tuumikmeeskonna liikmete ülesanded on nende tööplaani ja tööülesannete osa.

• Tuumikmeeskonna liikmetel on ühised eesmärgid.

• Tuumikmeeskonna liikmete rollid on selgepiiriliselt kokku lepitud.

• Tuumikmeeskond töötab igapäevaselt toimiva tiimina – liikmed loovad ühiselt teenusepõhise

prioriseeritud tööplaani ning seisavad ühiselt tööplaani tegevuste ja eesmärkide elluviimise eest.

• Tuumikmeeskond jälgib regulaarselt teenuse eesmärkide, võtmemõõdikute ja tööplaani täitmist,

samuti korrigeerib põhjendatult ja vajadusel nii eesmärke kui tööplaani koostöös oma teenuse

portfellijuhiga.

• Tuumiktiim kohtub soovitavalt üks kord kuus, kuid mitte harvem kui kord kvartalis.

Juhtimissüsteemi käsiraamat versioon 1, 07.04.2025

12 / 16

Teenuse tuumikmeeskonna liikmete kaasamine:

• Ameti meeskonnaliikme osalemine kooskõlastatakse vastava liikme ning tema vahetu juhiga.

• Tuumikmeeskonda kuuluvad teenuse elluviimise töösse igapäevaselt panustavad teenistujad.

• Tuumikmeeskonda kaasatakse liikmeid vajaduspõhiselt ning ajutiselt ka tugiteenuste esindajate

seast. Osalemise sagedus lepitakse kokku tugiteenusejuhiga.

Asutuseväliste liikmete kaasamine tuumikmeeskonda kooskõlastatakse vastava valdkonna peadirektori

asetäitjaga.

4.7 Eesmärkide ja tulemuslikkuse haldamine

Ameti tegevuse eesmärk on viia ellu tervist kaitsva ja parendava elukeskkonna kujundamisele suunatud ning

kvaliteetsele tervisekaitse- ja tervishoiuteenusele orienteeritud rahvastiku tervise poliitikat. Teenuste

tulemuslikkusest ülevaate saamiseks ning juhtimisotsuste tegemiseks korraldab ameti juhtkond kvartaalsed

tulemusaruandluse arutelud. Teenuste ja prioriteetsete tegevuste tulemuslikkusest annavad aru üldjuhul

vastavalt teenuste portfellide juhid ja teenusejuhid.

• Iga-aastaselt uuendatakse riiklike programmide eesmärke koos mõõdikute ja näitajatega, millesse

panustab ka amet oma teenuste elluviimise kaudu. Tulemusi analüüsitakse ja tehakse järeldusi iga-

aastaselt SoM valitsemisala üleselt RTA tulemusaruandes.

• Tuumikmeeskond seirab oma teenuste tulemuslikkust edaspidi mitte harvem kui kord kvartalis

lähtudes tuumikmeeskonnas kokkulepitust ja teenuskaartidele sätestatust. Teenuste tulemuslikust

analüüsitakse regulaarselt ka SoM poliitikavaldkondades.

• Iga-aastaselt määratletakse valitsemisalaülesed SoM prioriteetsed tegevused, millele on kohustuslik

igakuine aruandlus ning tulemuspõhine mõjuhinnang.

• Täiendavalt määratletakse iga-aastaselt ametis nii teenuspõhised prioriteedid kui ametiülesed

prioriteetsed tegevused.

• Iga-aastaselt lepitakse koostöös SoMga kokku ameti tulemuseesmärgid (vt tulemuskaardil).

• Ameti tööplaan on PlanPros seotud ka teenistujate arenguvestlustega, mis loob võimaluse samu

eesmärke ja saavutatud tulemusi analüüsida ka juhi ja alluva arenguvestluse kontekstis.

• Vähemalt kord aastas antakse hinnang ameti tegevuse tulemuslikkusele juhtkonnapoolse ülevaatuse

käigus, kus hinnatakse ameti tulemuskaardil toodud eesmärke ja antakse hinnang juhtimissüsteemi

toimimisele.

Ajakohastatud ameti mitmetasandiline eesmärgipuu on kättesaadav siseveebist. Kogu eesmärkide ja

tulemuslikkuse haldus toimub PlanPros.

5. JUHTIMISSÜSTEEMI TOIMIMIST TOETAVAD TEGEVUSED

5.1 Teabehaldus

Teabehaldus toetab kõikide ameti põhi- ja tugifunktsioonide täitmist ja teenuste toimimist. Teabehaldusega

puutuvad oma töös kokku kõik ameti teenistujad. Teabe haldamise ülesanne on tervikpildi omamine teabest,

sõltumata selle teabekandjast ja hoiukohtadest.

Ameti teabehaldus on korraldatud paberivaba põhimõtte alusel, dokumente ja teavet hallatakse

dokumendihaldussüsteemis ja teistes infosüsteemides ning andmekogudes.

Teabehalduse mahukaim alategevus on dokumendihaldus, mis korraldab dokumentide ja teabe haldamist,

menetlemist, vahetamist ja teabele juurdepääsu võimaldamist.

Ameti dokumendihaldust ja arhiivitööd korraldab üldosakond koostöös Riigi Tugiteenuse Keskusega

(edaspidi RTK). See tähendab, et dokumendihaldurid ei asu ametis kohapeal, vaid on RTK koosseisus ja

registreerivad dokumente ning pakuvad tuge distantsilt.

Amet tagab teabehalduse üldise korralduse, dokumentide liigitusskeemi jm dokumendi- ja teabehaldust

korraldavate dokumentide loomise ja asjakohasena hoidmise, koosolekute protokollimise, postisaadetiste

vastuvõtmise, väljasaatmine ja ametisse pöördujate telefoninõustamise üldtelefoni kaudu.

Juhtimissüsteemi käsiraamat versioon 1, 07.04.2025

13 / 16

Teabehalduse korraldamise aluseks ametis on järgmised põhidokumendid:

• Teabehalduse kord – eesmärk on toetada ameti teenistujaid korrektse teabehalduse korralduse tagamisel

ning teabe efektiivsel töötlemisel ja arhiveerimisel.

• Dokumentide liigitusskeem – aluseks dokumentide liigitamisel, registreerimisel, säilitustähtaegade ning

juurdepääsupiirangute määramisel.

Juurdepääsupiirangute määramisel lähtutakse avaliku teabe seadusest ja teistest asjakohastest õigusaktidest.

Sagedasemad ametis kasutatavad juurdepääsupiirangud on loetletud teabehalduse korras, samuti on

dokumentide võimalikud juurdepääsupiirangud ära toodud liigitusskeemis konkreetse sarja juures.

Avalikustamisele kuuluv teave avaldatakse üldjuhul ameti välisveebis eraldiseisva infona, ameti avaliku

dokumendiregistri kaudu või Riigitöötaja iseteenindusportaalis.

5.2 Analüüs ja tulemuslikkuse hindamine

Teenust kirjeldavad ning andmed ning vastavad mõõdikud on määratud teenusekaartidel PlanPros. Andmete

valik tagab analüüsi- ja hindamistulemuste hankimise ameti juhtimissüsteemi tulemuslikkuse ja mõjususe

hindamiseks ja määrab kindlaks vajaduse parenduste järele. Seire ja mõõtmiste tulemustel saadud teabe

analüüsimise ning hindamise eesmärgiks on määrata kindlaks, kas protsessid ja teenused vastavad nõuetele

ning selgitada välja parandamiseks vajalikud meetmed.

Analüüsi ja hindamise allikad:

a) Teenuse vastavus konkreetsele nõuetele, praak ja ümbertegemine, õigeaegne tarne, tellimuse

täitmine.

b) Teenuse tulemuslikkus: teenuse teostamiseks või tarbimiseks kuluv aeg, ülevaade kliendi

probleemide lahendamisest, lihtne juurdepääs (nt veeproovide toojal on võimalus parkida ameti

hoone vahetus läheduses, proovidega seotud tellimuse dokumentide digitaalse eeltäitmise võimalus

ameti veebilehe kaudu), puhtus, heakord, sõbralikkus.

c) Kliendi arvamuse seire tulemused.

d) Projektide elluviimise plaanide koostamine (eelarve ja ajastus).

e) Ülevaade riskide ja võimalustega seotud tegevustest (nt koosolekute protokollid).

f) Õigeaegne tarne ja kvaliteet (nt tagastused) organisatsioonivälistele tarnijate puhul.

g) Eesmärkide ja nende täitmiseks kavandatud tegevuste tulemuslikkuse hindamine.

Analüüsi- ja hindamise tulemused on üheks peamiseks korraliste juhtkonnapoolsete ülevaatuste sisenditeks.

5.3 Rahulolu hindamine

Ametis keskendutakse nii sise- kui väliskliendi tagasiside seirele klientide rahulolu hindamiseks ja selle

suurendamise võimaluste kindlaksmääramiseks. Klienditüübist lähtudes kasutatakse teabe hankimisel

erinevaid uurimismeetodeid:

a) arvamusuuringud - nt joogivee määruse väljatöötamisel ja seletuskirja koostamisel võetakse arvesse

tarbijauuringuid ja EL direktiive; NETSi, rahvatervise seaduse jt ameti tegevust korraldavate

õigusaktide väljatöötamisel osaletakse aktiivselt õigusloomes;

b) klientide tagasiside ameti osutatud teenuste kvaliteedi kohta:

✓ väliskliendid - tagasiside vormi kaudu (Recommy ja/või LimeSurvey), e-posti või telefoni

teel (kaebused, tänuavaldused, hinnangud jms);

✓ sisekliendid - tagasiside vormi kaudu (Recommy ja/või LimeSurvey), Jira, koosolekutel,

infotundides, siseveebi kiidunurgas või tunnustamine juhtkonna poolt tänukirja või rahalise

preemiaga.

c) üldsuse tagasiside monitoorimine ja analüüs sotsiaalmeediakanalites (Facebook, Instagram,

LinkedIn) – jälgitakse kommentaare, reaktsioone ja jagamisi avaldatud sisule, saabunud

privaatsõnumeid ning monitooritakse teiste osapoolte loodud sisu, mis kajastab ameti tegemisi,

Juhtimissüsteemi käsiraamat versioon 1, 07.04.2025

14 / 16

ametile suunatud küsimustele ja kommentaaridele kiire reageerimine ja vastamine kinnitavad asutuse

pühendumust kliendirahulolule;

d) meediamonitooring (st meediaväljaanded, raadio, televisioon) – Station meediaseire- ja

analüüsivahendi abil jälgitakse Terviseameti ning ameti vastutus- ja tegevusvaldkondade käsitlemist

meedias, et saada ülevaade avalikust arvamusest, trendidest ja ameti (sh kõneisikute) maine

kujunemisest traditsioonilises meedias.

Teenusepõhiselt on määratud kliendid/huvigrupid, kelle tagasisidet seiratakse. Tagasisidet küsitakse peale

teenuse osutamist või toimingu lõpetamist kokkulepitud sagedusega.

5.4 Mittevastavuste käsitlemine

Mittevastavuseks loeme nõuete mittetäitmist a) lubaduse täitmisel, mille oleme andnud kliendile, b) tarnija

poolt meile toote või teenuse müümisel või c) meie endi poolt protseduurides, õigusaktide ja kohustuslike

standardite järgimisel.

Mittevastavuse avastamisel rakendavad juhtumiga seotud teenistujad asjakohaseid meetmeid, mida

konkreetse valdkonna tööprotsess ette näeb. Selleks võib olla kliendilt nõusoleku hankimine tähtaja või

nõuete muutmise kohta, vigaste toodete märgistamine või kõrvaldamine, probleemi lahendamine jne. Kui

teenistuja ei suuda ise kõiki asjakohaseid meetmeid rakendada, siis suunab ta probleemi viivitamatult

järgmisele tasemele.

Olulised mittevastavused registreeritakse PlanPros.

Mittevastavuste käitlemise käigus on oluline:

• Kirjeldada esinenud olulised mittevastavused ja jäädvustada vastav teave.

• Võtta kasutusele meetmed esinenud mittevastavuste operatiivseks kõrvaldamiseks.

• Leida esinenud mittevastavuste põhjused.

• Analüüsida mittevastavuste esinemise sagedust ja põhjuseid ning rakendada võimalusel meetmeid

nende taasesinemise vältimiseks.

Mittevastavuste põhjuseid analüüsitakse jooksvalt nn tekkepõhiliselt ning põhjalikumalt kaks korda aastas.

Põhjuste analüüsi käigus tehakse korrigeerivad tegevused, määrakse vastutajad ja võtmetegevused, mille

kaudu tagatakse otsuste elluviimine.

Mittevastavuste registreerimise ja parendustegevuste elluviimise eest vastutavad osakonnajuhid.

Mittevastavuste käsitlemise protsessi (vt Siseauditi protseduur) üldise korralduse eest vastutab üldosakonna

kvaliteedispetsialist.

5.5 Siseaudit

Siseaudit on organisatsiooni sisemine juhtimissüsteemi vastavuse ja toimimise hindamine. Siseaudit on

perioodiline, sõltumatu ja dokumenteeritud tegevus. Siseauditi käigus kontrollitakse juhtimissüsteemi osasid

vastavalt aastaplaanile, hinnatakse vastavust kohalduvatele nõuetele ja tehakse ettepanekuid juhtimissüsteemi

parendamiseks.

Siseauditite protsessi lisandväärtusena avaneb võimalus märgata tingimusi, mis vastavad nõuetele, kuid

võivad muutuda juhtimissüsteemi võimalikuks nõrkuseks. Lisaks pakub võimalusi leida

parendamisvõimalusi. Vastav teave esitatakse auditiraportis ja see annab juhtidele teavet, mille alusel

otsustada, kas on olemas vajadus parendamisele suunatud tegevuste algatamiseks.

Siseauditi käigus otsitakse eelkõige vastuseid järgmistele küsimustele:

• Kas kehtestatud nõuded on rakendatud, on toimivad ja on tulemuslikud?

• Kas juhtimissüsteem vastab ISO 9001 standardite nõuetele?

• Kas teenuste pakkumine ja selleks tehtavad tegevused on kooskõlas nõuetega?

Juhtimissüsteemi käsiraamat versioon 1, 07.04.2025

15 / 16

Auditiplaani koostamisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:

• Kõik juhtimissüsteemi osad saavad 3-aastase sertifitseerimistsükli jooksul vähemalt üks kord

auditeeritud.

• Sagedamini auditeeritakse teemasid, mis on ameti jaoks kliendi aspektist olulisemad (nt

rahuloluhindamiste tulemused).

• Võetakse arvesse varem läbi viidud auditite tulemusi (nt välisaudit, evakuatsiooniõppus, siseaudit).

• Siseaudiitorite määramisel arvestatakse sõltumatuse printsiipi.

Siseauditi aruande koostamisel arvestatakse, et see sisaldaks muu hulgas ka

• Auditi liiki ja kriteeriume, auditis osalejaid, auditeeritavat valdkondi, auditi eesmärki.

• Auditi tulemusi (nt tähelepanekud, parendusettepanekud, mittevastavused).

• Vajadusel ka korrigeerivaid tegevusi tähtaegadega.

Siseauditi planeerimise ja teostamise (vt Siseauditi protseduur) eest on vastutab üldosakonna

kvaliteedispetsialist.

5.6 Juhtkonnapoolne ülevaatus

Juhtkonnapoolset ülevaatust kasutatakse töövahendina, et a) mõista ametis ja väliskeskkonnas toimuvaid

muutusi ning b) hinnata nende mõju ameti juhtimissüsteemile ja c) vajadusel planeerida vastutegevusi

negatiivsete mõjude/tagajärgede esile kerkimiseks.

Juhtkonnapoolse ülevaatuse läbiviimine on tagatud tippjuhtkonna poolt vähemalt üks kord aastas ja seda

viiakse läbi kooskõlas ameti strateegiliste suundumustega, mille eesmärgiks on juhtimissüsteemi

tulemuslikkust kajastava teabe ülevaatamine, et määrata kindlaks, kas see on

• Sobiv – kas see täidab endiselt oma eesmärke?

• Asjakohane – kas see on jätkuvalt piisav?

• Mõjus – kas selle abil on endiselt võimalik saavutada kavatsetud tulemusi?

Juhtkonnapoolne ülevaatus korraldatakse võimalusel selliselt, et see langeks kokku muude ameti tegevustega

(nt strateegiline planeerimine, aastakoosolekud, muud juhtimissüsteemi standardite ülevaatused (labori ISO

17025 ja ISO 15189). Ülevaatuse tulemused protokollitakse. Standardist tulenevad miinimumnõuded on

juhendis „Juhtkonnapoolse ülevaatuse nõuded“. Juhtkonnapoolsete ülevaatuste läbiviimiste eest vastutab

peadirektor.

5.7 Keskkonnalase teabe haldus

Keskkonnaalase teabe halduse käigus kogutakse ja analüüsitakse erinevaid näitajaid, mille abil saab võrrelda

toimivaid protsesse ja vajadusel rakendada meetmeid mõju vähendamiseks (nt optimeerida ressursikasutust).

Keskkonnaalase teabe haldamist veab eest ameti üldosakonna töökeskkonnaspetsialist. Lisaks on

moodustatud rohetiim ning koostöös teenusejuhtidega hinnatakse keskkonnamõju ka teenustes.

Keskkonnateabe kogumine

Keskkonnamõjude hindamiseks vajalike andmete kokku kogumine ja esmane analüüs, et oleks võimalik

hinnata kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälge. Aasta jooksul kogutakse vee-, elektrienergia-,

soojusenergiakulude andmeid, tekkinud jäätmete kogused, sisse ostetud toodete (bürootarbed, tööriietus,

laboritarvikud) koguseid jms. Läbi teenistujate küsitluste kogutakse andmeid tööle-koju-tööle liikumise kohta

ning valmidust hoida rohelise kontori tegevusi toimivana. Vastutustundliku ettevõtluse indeksi täitmisel

kogutakse andmeid teenusejuhtidelt, kes annavad hinnangu oma teenuse keskkonnamõjule (negatiivne ja

positiivne).

Juhtimissüsteemi käsiraamat versioon 1, 07.04.2025

16 / 16

Keskkonnamõjude hindamine

Ametis hinnatakse keskkonnaalast tulemuslikkust läbi süsinikujalajälje mõõtmise, Rohelise kontori

tunnustuse tagamise ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi (VEF) indeksi kaudu.

• Süsinikujalajälge ehk kasvuhoonegaaside (KHG) hulga mõõtmisega on võimalik hinnata

inimtegevuse kliimamõju, mida organisatsioon tekitab kas otseselt või kaudselt läbi oma tegevuste

ja teenuste.

• Rohelise kontori eesmärk on kontori tegevuse keskkonnamõju pidev jälgimine ja vähendamine,

millega kaasneb kulude kokkuhoid, loodusressursside säästev kasutamine, jäätmetekke vähenemine

ning töökeskkonna tervislikumaks muutumine.

• VEF-indeks on tööriist, mis aitab mõtestada oma organisatsiooni ühiskondlikku vastutust

keskkondlikus, sotsiaalses ja majanduslikus mõõtmes (ESG – environmental, social, governance).

Keskkonnaalaste eesmärkide seadmine ja tegevuskavad

Rohelise kontori ja VEF-i projektides osalemine näeb ette algseisu kaardistamise, uute eesmärkide seadmise

ja tegevuskavade koostamise. Nende abil saab seada selged eesmärgid keskkonnamõjude vähendamiseks, sh

KHG vähendamiseks, aga ka meetmed, mis aitavad kaardistada sotsiaalse vastutuse skaalat ja

juhtimistasandil toimivaid protsesse.

Teabe jagamine ja kommunikatsioon

Keskkonnaalase teabe haldus ei piirdu ainult andmete kogumise ja analüüsimisega, kuna keskkonda hoiavad

ikka inimesed ja keskkonnalane teadlikkus on üks viis toetamaks nende püüdlusi saavutada. Töötajate

kaasamine ja regulaarne teavitus erinevatest arengutest ja parimatest praktikatest on oluline samm

keskkonnaalaste põhimõtete toimivana hoidmisel.

Toimuvad erinevad koolitused (nt jäätmete sorteerimine, digiprügi koristamine) ja küsitlused, ameti

rohetiimil on võimalus külastada erinevaid ettevõtteid, kes on heaks eeskujuks keskkonna hoidmisel. Jagame

käidud teed ka teiste organisatsioonidega sotsiaalmeedias, koolitustel jms.

Ameti siseveebis on rohenurk teemakohase infoga (vt juhendid, ürituste hea tava) ning uutele töötajatele

tutvustatakse ameti keskkonnaalaseid põhimõtteid.

Selleks, et keskkonnaalane teave jõuaks ka tegevusteni, on amet loonud kõikides esindusest võimalused

keskkonnasõbralike valikute tegemiseks ja heade praktikate edasiarendamiseks. Sinna kuuluvad nt jäätmete

liigiti kogumise võimalused ja rattaparklad.

KÄSKKIRI

11.04.2025 nr 1.1-1/25/32

Terviseameti juhtimissüsteemi käsiraamatu

kinnitamine

Tervise- ja tööministri 27.12.2022. a määruse nr 96 „Terviseameti põhimäärus“ § 11 punkti 16

alusel:

1. Kinnitan Terviseameti juhtimissüsteemi käsiraamatu (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Birgit Lao

peadirektor