Kiri

Rohunepp(gallinago media)

Alam-Pedja looduskaitseala

Alam-Pedja looduskaitseala, Põltsamaa raba sihtkaitsevöönd

Alam-Pedja LKA, Põltsamaa raba skv.

Alam-Pedja looduskaitseala

Põltsamaa - Umbusi soostik

Liivasaare talu rändrahnu piiranguvöönd

Kõrtsikoht

Liivasaare talu rändrahn

33

32

34

38

39

40

15

2

1

3

4

3

4

5

6

3

4

8

9

10

11

6

7

8

9

10

1

2

1

2

7

1

6

9

10

14

2

3

8

7

6

9

12

11

10

14

13

12

13

14

15

16

17

18

PM312

AI522

AI553

PM311

AI516

AI550

AI514

L

e

p

i

k

s

a

a

r

e

t

e

e

N

i i l u

s

o

o

t e

e

L

e

p

i

k

s

a

a

r

e

t

e

e

V

i l j a

n

d

i - P

õ

l t s

a

m

a

a

t e

e

V

i

l

j

a

n

d

i

-

P

õ

l

t

s

a

m

a

a

t

e

e

32801:002:0124

32801:001:0214

61604:001:0180

61604:001:0060

61604:001:0184

32801:002:0042

32801:002:0019

32801:002:0003

32801:002:0018

32801:002:0126

32801:001:0209

32801:002:0088

32801:002:0048

32801:002:0017

32801:002:0047

32801:002:0115

32801:002:0127

32801:002:0028

32801:002:0078

32801:002:0085

32801:002:0013

32801:002:0131

32801:002:0086

32801:002:0051

32801:002:0016

32801:002:0082

32801:002:0120

32801:002:0123

32801:002:0005

32801:001:0377

32801:001:0368

32801:001:0185

32801:001:0213

32801:001:0215

32801:001:0219

32801:002:0450

61604:001:1230

32801:002:0520

32801:002:0530

32801:002:0114

32801:002:0372

89901:001:1333

32801:002:0095

32801:001:0210

32801:002:0113

89901:001:1545

32801:002:0097

32801:002:0089

32801:002:0075

32801:002:0010

32801:002:0074

32801:002:0046

32801:002:0014

32801:002:0015

32801:001:0216

32801:001:0184

32801:002:0100

32801:002:0077

32801:002:0117

32801:002:0332

32801:002:0038

32801:002:0087

32801:002:0106

32801:002:0012

32801:002:0138

32801:002:0108

32801:002:0050

32801:002:0073

32801:002:0430

32801:002:0220

32801:004:0412

32801:002:0125

32801:002:0004

32801:002:0027

32801:002:0071

32801:002:0049

32801:002:0011

32801:002:0147

32801:002:0070

32801:002:0099

89901:001:1071

32801:002:0129

32801:002:0128

32801:002:0096

32801:002:0098

32801:002:0058

Alam-Pedja loodusala

Alam-Pedja linnuala

AI522

AI553

Miku

Mikupõllu

Timuti

Ristiku

Saiga

Lombipõllu

Suurevälja

Lombi

Kingu

Ahjupera

Tire

Tire-Metsa

51 Viljandi-Põltsamaa tee

Silla

51 Viljandi-Põltsamaa tee

Elia

Silla

51 Viljandi-Põltsamaa tee

Milva

Silla

51 Viljandi-Põltsamaa tee

Silla

Aimla metskond 409

51 Viljandi-Põltsamaa tee

Aimla metskond 288

Aimla metskond 411

Nurgatagune

Aimla metskond 374

Tagantnurga

Niidu

Liivaääre

51 Viljandi-Põltsamaa tee

Taganurga küla

51 Viljandi-Põltsamaa tee

Liivametsa

Liivasaare tee

Liivasaare

51 Viljandi-Põltsamaa tee

Liivasaare

Uue-Liivasaare

Uue-Liivasaare

Adrasaare

51 Viljandi-Põltsamaa tee

Uue-Liivasaare

51 Viljandi-Põltsamaa tee

51 Viljandi-Põltsamaa tee

51 Viljandi-Põltsamaa tee

Törrimetsa

Metsatörri

Luha-Adra

Jäägri

51 Viljandi-Põltsamaa tee

Lepiksaare

Vanatee

Mustsaare

Võsa

Aimla metskond 408

Lepiksaare

Sooviku

Toome

Käspre

Kuusiku

Tammi

Raua

51 Viljandi-Põltsamaa tee

51 Viljandi-Põltsamaa tee

Kuusiku

51 Viljandi-Põltsamaa tee

Krooni

Adrasaare

Jõekalda

Vilsiluha

Jõekääru

Kalle heinamaa

Raitsaare

Põtlsamaa metskond 139

Raitsaare

Alam-Pedja looduskaitseala 129

Aimla metskond 376

Pajumurru

Aimla metskond 410

Linnase

Aimla metskond 412

Lombisaare

Alam-Pedja looduskaitseala 71

Aimla metskond 413

Kallemetsa

120,2

Liivasaare(TTP-326) / 002

2103000010080

EH1

26,3

EH2

Liivasaare(TTP-326) / 002

2103000010090

Kolga-Jaani polder / 001

2103000010080

Kolga-Jaani polder / 002

2103540020020

Rebassaare / 001

2103540020021

Taganurga / 001

2103540020011

Taganurga / 001

2103540020010

Taganurga / 003

2103000010060

Kolga-Jaani polder / 002

2103000010070

Taganurga / 001

2103000010070

Taganurga tee / 103

2103000010080

EH4

Lepiksaare tee / 101

2103000010080

EH5

Niilusoo põik / 102

2103000010080

EH6

L

e

p

i

k

s

a

a

r

e

t

e

e

N

i i l u

s

o

o

p

õ

i k

T

a

g

a

n

u

r

g

a

t

e

e

-1313655728

-1355214382

-862433456

KLO1000455

1096894088

1791509924

-134355156

KLO9100020

KLO9120813

Rohunepp(gallinago media)

Rohunepp(gallinago media)

Händkakk(Strix uralensis)

KLO9129002

Suurkoovitaja(Numenius arquata)

KLO9116642

Kahkjaspunane sõrmkäpp (dactylorhiza incarnata)

KLO9330965

Kahelehine käokell(Platanthera bifolia)

KLO9344022

6450 Lamminiidud

1177245083

9080* Soostuvad ja soo-lehtmetsad

1177245083

91F0 Laialehehised lammimetsad

-1490145083

3260 Jõed ja ojad

-1490145083

6450 Lamminiidud

-808545083

3260 Jõed ja ojad

172045481

6450 Lamminiidud

-2002045083

6450 Lamminiidud

1995345083

6450 Lamminiidud

1375408719

6450 Lamminiidud

1146434020

6450 Lamminiidud

-1832084203

KLO1101359

KLO4000975

-1831478566

RAH0000123

Alam-Pedja looduskaitseala, Emajõe-Pedja-Põltsamaa piiranguvöönd

Alam-Pedja LKA, Emajõe-Pedja-Põltsamaa pv.

KLO1101387

Rebassaare / 003

2,3

2103540020020

T/4

T/5

T/16

T/7

T/8

32801:002:0059

Milva

T/3

T/1

T/2

32801:002:0072

32801:002:0118

51 Viljandi-Põltsamaa tee

Ranna või kalda piiranguvöönd

13579486

899:KOR:002

RAH0000577

P

i k

a

s

s

i l l a

k

r

L

i

i

v

a

s

s

a

a

r

e

k

r

2 0 0

2

0

2

2

0

1

2

0

3

2

0

4

2

0

5

2

0

6

6

0

0

3

1

1

3

2

5

3

1

0

4

0

0

3

1

5

3

1

4

3

1

6

3

1

7

3

2

3

3

2

4

3

2

0

3

2

1

3

1

9

3

1

8

3

2

2

3

0

7

3

0

9

3

0

9

3

0

6

3

0

8

3

0

1

3

0

0

3

0

0

3

0

3

3

0

2

3

0

4

3

0

5

3

2

6

3

0

7

3

1

2

3

1

3

1

0

0

1

0

3

1

0

6

1

0

7

1

0

8

1

0

9

1

1

0

1

0

2

1

0

1

1 0 0

1

0

4

1

0

5

P

i

k

a

s

s

i

l

l

a

k

r

P

i

k

a

s

s

i

l

l

a

k

r

TP-L

TP-L

MM

8

4

8

4

8

4

8

4

6

1

5

4

8

4

8

4

8 4

8

4

8

4

8

4

8

4

8

4

8

4

8

8

4

4

8

4

8

4

8

4

8

6

1

5

6

1

6

8

4

4

8

4

8

1

+

0

0

0

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

0

+

0

0

4

+

5

5

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

0

+

0

0

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

5

+

0

0

Turvas

Üleminek tasandada

M3

7

0

2

7

0

0

7

0

2

7

0

1

7

0

0

0 +

0 0

0

+

0

0

0

+

0

00

+

0

0

0

+

0

0

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

5

+

0

0

6

+

0

0

7

+

0

0

8

+

0

0

9

+

0

0

1

+

0

2

2

+

0

2

3

+

0

2

4

+

0

2

5

+

0

2

5

+

4

2

0

+

9

8

1

+

9

8

2

+

9

8

3

+

9

8

4

+

9

8

5

+

9

8

6

+

9

8

7

+

9

9

9

+

0

1

1

0

+

0

7

1

0

+

6

4

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4 +

0 0

5

+

0

0

6

+

0

0

7

+

0

0

8

+

0

0

9

+

0

5

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

Kolga-Jaani mets / 003

2103000010080

EH3

T/10

T/11

T/12

T/9

P

õ

t

l

s

a

m

a

a

j

õ

g

i

M3

T/13

Aj Rp 1 (Kask)

40,99

X=6494677,356 Y=613289,165

Aj Rp 2 (Kask)

40,30

X=6493548,101 Y=613390,935

KP

KP

KP

T/14

T2

50PT12MAO

T7

50PT18MAOK

T8

50PT12MAO

T9

80PT12MAOK

T3

50PT12MAO

T2

40PT12KOK

T16

80PT18MAOK

T5

50PT12MAO

T4

50PT12MAO

T/7a

Aj Rp 4 (teepiirde kandur)

42,38m

X=6493351,47 Y=612945,30

Aj Rp 5 (Lepp)

41,56m

X=6494879,12 Y=612969,36

Aj Rp 3 (kask)

40,63m

X=6493138,11 Y=613759,32

KP

T/15

v

p

3

8

,

7

1

v

p

3

9

,

2

6

v

p

3

9

,

5

0

v

p

3

9

,

8

1

v

p

3

8

,

0

4

v

p

3

8

,

2

1

v

p

3

8

,

9

6

v

p

3

8

,

1

7

v

p

3

8

,

9

8

v

p

3

8

,

9

5

v

p

3

8

,

3

4

v

p

3

8

,

1

6

v p 3 8 , 2 0

1

0

0

8

8

1

0

6

8

6

M4

N

-

1

N

-

2

5

+

1

1

T/17

T/6

T/19

T/18

6

0

1

4

0

1

3

1

0

L

=

2

3

0

m

3

2

5

L

=

4

1

2

m

310-1

L=248 m

5

1

2

m

3

9

1

m

3

3

3

3

Liigeldav mulle.

*T/7...T/8 (248m) -trassiraie 6m.

*T/8...kinnistu32801:001:0214 (233m) -

trassiraie 6m ja maapinna tasandamine

T/21

T/20

Üleminek tasandada

TP-L üks haar on kokku u 45 m. Kuni

kraavini 310.

8

4

4

8

3

0

9

4

8

6

1

5

4

1

0

4

8

4 8

KL1

KL2

M3

T17

50PT16KOK

T/22

T23

50PT16MAOK

T21

40PT12MAOK

T20

40PT12MAOK

T/23

4

0

1

-

2

4

0

1

-

1

T18

40PT18MAO

T22

40PT16MAOK

V

1

, 1

, 0

m

ü

l e

m

i n

e

k

1

0

m

R-T

Vältida töid ajavahemikul 15. märts - 31. august

8

4

8

4

8

4

8

4

AI550

Liivasaare(TTP-326) / 002

2103000010080

EH1

26,3

4

Aimla metskond 411

32801:001:0210

Ajutine reeper andmetega

Maaparandusehitise reguleeriva võrgu

rekonstrueeritava ala ringpiir

Eraldise piir ja number

Katastriüksuse piir nime ja tunnusega

Kvartali piir koos numbriga

Maaparandusehitise lühitähis, ehitise nimetus ja kood

ning maaparandussüsteemi kood

Ehitatav tee koos nimega

Rekonstrueeritav tee koos nimega

Niilusoo põik

Taganurga tee

Maaparandusehitise reguleeriva võrgu rekonstrueeritava

ala pindala

Maaparandusehitise ringpiir

Olemasolev tee koos nimega

Niilusoo tee

101

Rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga,

voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta

Rekonstrueeritav kuivenduskraav numbri, voolusuuna ja

trassi laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest

Mahasõidukoht M4

Ehitatav kuivenduskraav numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga,

voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta

L-kujuline sõidukite tagasipööramise koht tähisega

325

100

Ol. olevasse seisundisse jääv kraav

Mahasõidukoht riigi maanteelt

Uuendatav eesvool numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga,

voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta 200

Ehitatav teekraav/nõva numbri, trassilaiuse ja

voolusuunaga. Voolusuunanool kraavi teljel - kaevematerjal

paigutatakse tee muldesse

401

TP-L

MM

M4

Ol. olevasse seisundisse jääv eesvool

T1

50PT12MAO

Olemasolevasse seisundisse jääv truup

Truubi number, läbimõõt (cm),

materjal (PT, TT), pikkus (m) ning otsaku tüüp

Rekonstrueeritav truup

Ehitatav truup

T/1

T/18

T/27

Likvideeritav truup

T/5

Maardlate piir

Liigi leiukoht loomad

Liigi leiukoht taimed

Natura elupaik

Pärandkultuuri objekt

Piiranguvöönd

Veekogu piiranguvöönd

1-20 kV

<1 kV

Keskpinge õhuliin

Madalpinge õhuliin

Elektriliinide kaitsevööndid

Looduskaitseala

Sihtkaitsevöönd

Poollooduslik kooslus

Ükskobjekti piiranguvöönd

Ürglooduse objekt

Natuura 2000

Elektrimaakaabelliin

Märjad metsad

Tee pikett koos tähisega looduses

12+00

Hooldatav kuivendusraav numbri, trassilaiuse voolusuunaga,

voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta.

201

LEPPEMÄRGID:

Kraaviäärne pinnasevall

T/15 Uuendatav truup

KP

Koprapais

Aj Rp 4 (teepiirde kandur)

42,38m

X=6493351,47 Y=612945,30

8 4

8 4

8 4

8 4

8 4

Uuendatav teekraav numbri, voolusuuna ja trassi laiusega,

voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta, trassilaius

mõõdetakse kraavi teljest

600

8 4

Mahasõidukoht M3M3

R-T

T-kujuline ristmik

Tee kaitsevöönd

Riigi tee kaitsevööndi piir

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Heiki Verbak

Hetver OÜ

[email protected]

Teie 25.03.2025

Meie 11.04.2025 nr 7.1-2/25/4853-2

Rebassaare - Liivasaare REK 2024

maaparandusehitise rekonstrueerimise

projekti kooskõlastus riigitee 51

kaitsevööndis Viljandi maakonnas

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks maaparandusehitise rekonstrueerimise

projekti riigitee nr 51 Viljandi-Põltsamaa tee km 32,87 – 33,24 ja 34,30 – 34,49 kaitsevööndis

Viljandi maakonnas Viljandi vallas Taganurga külas.

Rekonstrueeritakse järgmised maaparandusehitised: EH-1 210300010080/002 Liivasaare (TTP-

326), EH-2 2103540020020/003 Rebassaare, EH-3 2103000010080/003 Kolga-Jaani mets, EH-4

2103000010080/103 Taganurga tee, EH-5 2103000010080/101 Lepiksaare tee, EH-6

2103000010080/102 Niilusoo põik ja EH-7 2103000010080/001 Kolga-Jaani polder ning projekti

raames rekonstrueeritakse Lepiksaare tee, tee Niilusoo põik ja ehitatakse Taganurga tee.

Riigitee kaitsevööndis on planeeritud järgmised tegevused: eesvoolukraavid 100 ja 200

hooldatakse, mille käigus voolusäng puhastatakse voolutakistustest ja lamapuidust.

Riigitee nr 51 Viljandi-Põltsamaa tee km 34,492 ja Lepiksaare tee ristumiskohta ehitamiseks on

Transpordiamet ja Riigimetsa Majandamise Keskus 25.01.2025 sõlminud ristumiskohtade

ehitamise lepingu nr 7.1-1/25/1143-2. Ristumiskoht ehitatakse vastavalt Teelahendused OÜ

koostanud ristumiskohta rekonstrueerimise projektile (töö nr PP-25-02).

Transpordiamet on 28.02.2024 kirjaga nr 7.1-2/24/3236-2 kooskõlastanud Põllumajandus- ja

Toiduameti projekteerimistingimuste eelnõu. Projekti koostamisel on Transpordiameti

kooskõlastuses toodud nõuetega arvestatud.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ja lg 4

ning Transpordiameti põhimääruse KOOSKÕLASTAME OÜ Hetver töö nr 3-24

„REBASSAARE-LIIVASAARE REK 2024“ versioon V01. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada

järgneva informatsiooni ja nõuetega:

1. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

1.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele

ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected].

1.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav

taotlus (https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid) palume saata e-posti aadressil

[email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse

liikluskorralduse projekt.

2 (2)

2. Riigitee ja riigitee ristumiskohtade olemasolevad teetruubid ning truupide sisse- ja väljavoolu

kindlustused peavad projekti elluviimisel säilima. Teede muldkeha, teede katendi ning muude

teerajatiste kahjustamine ei ole lubatud.

3. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu, ladustamist ning peale- ja

mahalaadimistöid riigiteel mitte kavandada. Riigitee nõlvadel sõitmine või manööverdamine ning

muul viisil konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine on keelatud.

4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel

näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

5. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või

selle korrakohast kasutamist. Kui kavandatav tegevus võib riigiteel liiklejaid mistahes viisil

ohustada, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud majandus-

ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.

6. Lubade (ehitusteatis, ehitusluba) menetlusse palume kaasata Transpordiameti (EhS § 36 lg 5, § 42

lg 7).

7. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus

Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi

ulatuses teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud

korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Projektplaan

Seletuskiri

Ruth Koppel

59127652, [email protected]

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

MATER

reg.kood

MP

MU

0

0

0

0

7

7

8

8

-

-

0

0

0

0

Töö nr: 3-24

Maaparandussüsteemi- ja ehitise kood / maaparandusehitise nimetus / Ehitise lühinimetus

2103000010080/002 LIIVASAARE(TTP-326) EH1

2103540020020/003 REBASSAARE EH2

2103000010080/003 KOLGA-JAANI METS EH3

2103000010080/103 TAGANURGA TEE EH4

2103000010080/101 LEPIKSAARE TEE EH5

2103000010080/102 NIILUSOO PÕIK EH6

2103000010080/001 KOLGA-JAANI POLDER EH7

Tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus

VILJANDI MAAKOND, VILJANDI VALD ,TAGANURGA KÜLA

REBASSAARE-LIIVASAARE REK 2024

V01

Projekteerija: Heiki Verbak

Vastutav spetsialist MATER-is: Heiki Verbak Kontrollis: Tarvo Verbak

OÜ HETVER

R E G I S T R I K O O D 11066829

NIIDU 8, 78301 MÄRJAMAA

E E S T I / E S T O N I A

TEL: +37258627190, +37253334990

[email protected]

MÄRJAMAA 2024

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

SISUKORD

1. Projekteerimistingimused 2. Lähteülesanne 3. Lähteülesande kooskõlastused 4. Tabel 1. Ehitatud või rekonstrueeritud maaparandusehitiste tehnilised andmed 5. Tabel 2A. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja ehitustööde koondmahud 6. Tabel 2B. Tee rekonstrueerimise- ja uuendustööde koondmahud 7. Tabel 3. Vajalike ehitusmaterjalide ja -toodete andmed SELETUSKIRI: 1. Üldosa Tabel 4 Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed Asukoha plaan M 1:40 000 2. Uurimistööd Tabel 5 Uurimistööde loetelu Tabel 6 Reeperite loetelu

3. Geoloogia, mullastik ja pinnas.

4. Kultuurtehnilised tööd. 4.1. Trasside ettevalmistustööd 4.2.Üldnõuded ettevalmistustöödele 5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine 5.1.Kuivendussüsteemi projekteerimine 5.2. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine 6. Truubid 6.1.Truupide projekteerimine 6.2. Truupide ehitamine 7. Tee ehitamine 7.1. Tee projekteerimine Tabel 7. Tee rajatised Tabel 7.1. Sidumata segude terastikuline koostis 7.2. Tee ehitustööd 8. Keskkonnakaitse 8.1. Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamine 8.2. Keskkonnakaitsealase tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide ja tee

ehitamisel

8.3. Settebassein 8.4. Leevendusveekogud 9. Ehitustöödele seatud piirangud 9.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid 9.2. Eraisikute ja ettevõtete ning ametiasutuste tingimused/piirangud 10. Maaparandusehitiste kasutamine ja hooldamine 11. Juhenddokumentide nimekiri TÖÖMAHTUDE TABELID: Tabel 8. Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtme kaevetööde mahud Tabel 9. Rekonstrueeritavate, ehitatavate ja likvideeritavate truupide tööde mahud Tabel 10. Truupide koguste ja ehitusmaterjalide kogused Tabel 11. Rekonstrueeritava ja uuendatava tee katendite mahud ristprofiilide lõikes Tabel 12. Keskkonnakaitserajatiste rajamise tööde mahud Tabel 13. Muude tööde mahud Tabel 14A.Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja ehitustööde ligikaudne maksumus Tabel 14B.Tee rekonstrueerimise- ja ehitustööde ligikaudne maksumus LISAD: 1. Lisa 1A Ametiasutuste kooskõlastuste koondtabel ja kooskõlastused 2. Lisa 1B Maaomanike kooskõlastuste koondtabel 3. Lisa 2 RMK Keskkonnamõjude analüüs 4. Lisa 3 RMK koosoleku protokoll 5. Lisa 4 Maaomanike kooskõlastused ja kirjade kviitungid 6. Lisa 5 Mapinfo (digitaalne lisa) 7. Lisa 6 Raieala kiht (digitaalne lisa) 8. Lisa 7 Mahasõidukoha projekt riigi tugimaanteelt 9. Lisa 8 Keskkonnamõju eelhinnang 10. Lisa 9 Ellektrilevi OÜ liitumisleping JOONISED: Joonis 1 Projektplaan M1/5000

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

Joonis 2 Taganurga tee pikiprofiil ja ristprofiilid Mh1/5000 Mv1/100 Joonis 3 Lepiksaare tee pikiprofiil ja ristprofiilid Mh1/5000 Mv1/100 Joonis 4 Niilusoo põik tee pikiprofiil ja ristprofiilid Mh1/5000 Mv1/100 Joonis 5. Taganurga tee ristprofiil Joonis 6 Lepiksaare tee ristprofiil Joonis 7 Niilusoo põik ristprofiil Joonis 8 Eesvoolukraav 100 pikiprofiil Joonis 9 Eesvoolukraav 200 pikiprofiil Joonis 10 Eesvoolukraav 700 pikiprofiil Joonis 11 Eesvoolukraav 701 pikiprofiil Joonis 12 Eesvoolukraav 202 pikiprofiil Rajatiste tüüpjoonised

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

SELETUSKIRI

1. Üldosa.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Viljandi metskonna haldusterritooriumil asuva metsaparandusobjekti

käibenimega „Rebassaare-Liivasaare REK 2024“ ehitusprojekt on koostatud OÜ Hetver poolt vastavalt

RMK lähteülesandele 09.02.2024, Põllumajandus- ja Toiduameti Lõuna regiooni Viljandi esinduse

12.03.2024.a. antud projekteerimistingimustele nr 6.1-1/11533, Keskkonnaameti poolt avaldatud seisukohale

„Keskkonnaameti seisukoht Rebassaare-Liivasaare metsaparandusobjekti projekteerimistöödele“ 27.09.2023

nr 7-9/23/17852-2 ja Transpordiameti väljastatud „Viljandi maakonnas Viljandi vallas Taganurga külas

Lepiksaare tee ristumiskoha ehitamise nõuded“ 07.09.2023 nr 7.1-1/23/18864-2.

Projekt on koostatud vastavalt RMK poolt kinnitatud „Metsakuivenduse- ja teede ehitusprojekti näidiskoosseis

2020” ja on kooskõlas Maaeluministri määrus 25.02.2019 nr. 14“ Maaparandussüsteemi ehitusprojekti

nõuded”, Maaeluministri määrus 06.05.2019 nr. 45 “Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid” ja „RMK

metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend“ alusel.

Rekonstrueeritav metsakuivendusobjekt asub Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Taganurga külas.

Objekt asub RMK hallataval maal:

32801:001:0185, 32801:002:0147, 32801:001:0210, 32801:001:0213, 32801:001:0219, 32801:001:0209,

32801:001:0214, 32801:001:0368, 32801:001:0377.

Piirneb eramaa kinnistutega või asub eramaal:

32801:002:0046, 32801:002:0028, 32801:002:0005, 32801:002:0095, 32801:002:0530, 32801:002:0520,

61604:001:1230, 32801:002:0017, 3280:001:0450, 32801:002:0016, 32801:002:0013, 32801:002:0010,

32801:002:0018, 32801:002:0019, 32801:002:0127, 32801:002:0123, 32801:002:0085, 32801:002:0049,

32801:002:0129.

Objekt paikneb metsakvartalitel:

AI550, AI514, AI553, AI522, AI553.

Juurdepääsuks projektalale on Viljandi-Põltsamaa (nr 51) tugimaanteelt km 32,889, km 32,90 ja km 34,49

olemasolevad mahasõidukohad.

Rekonstrueeritavat ala läbib elektriõhuliin 1-20kV (keskpingeliin).

Enne ehitustööde algust tuleb välja kutsuda projektiga haaratud alal asuvate tehnorajatiste valdajad

vastavalt kooskõlastuste tingimustele.

Viimane rekonstrueerimise või ehitamise aasta:

Liivasaare(TTP-326),2103000010080/002 – 1979.

Rebassaare,2103540020020/003 – 1979.

Kolga-Jaanimets,2103000010080/003 – 1982.

Taganurga tee, 210300010080/103.

Lepiksaare tee, 2103000010080/101 - 1979.

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

Niilusoo põik, 2103000010080/102 - 1982.

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetel asuvad projektiala naabruses II kategooria linnuliigi

rohunepi (Gallinago media) (registrikood KLO9100020) ja III kategooria linnuliigi händkaku (Strixuralensis)

(registrikood KLO9129002) elupaigad. Metsaparandusobjekti rekonstrueerimine nimetatud liike

eeldatavasti..ei mõjuta. EELISe andmetel asub projektialast 25 km raadiuses 9 must-toonekure

(Ciconia..nigra) registreeritud elupaika ja projektiala kraavid võivad olla liigi toitumispaikadeks. Projektiala

kraavid suubuvad Põltsamaa jõkke, mis kuulub Alam-Pedja looduskaitseala Emajõe-Pedja-Põltsamaa jõe

piiranguvööndi koosseisu. Alam-Pedja looduskaitseala kuulub üle-euroopalisse kaitsealade võrgutikku Natura

2000 kui Alam-Pedja linnuala ja Alam-Pedja loodusala. Põltsamaa jõgi on registreeritud elupaigatüübina jõed

ja ojad (3260), mis on nii looduskaitseala kui ka loodusala kaitse-eesmärgiks.

Projekteerimisel lähtuda Põllumajanduse-ja Toiduameti juhendmaterjalidest „Leevendusveekogude rajamine

metsaaladele kraavitamise mõjude leevendamiseksˮ ja „Olulised leevendusvõtted vee-elustiku säilimiseks

kraavide rajamisel ja rekonstrueerimiselˮ. Kui juhendmaterjalist ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik juhinduda,

tuleb seda projekti seletuskirjas põhjendada. (pole vajalik, kuna kraavid 100, 306, 309, 400, 600, 700, 701 ja

702 on pikad, sügavad ja laiad veejuhtmed, mis täidavad kraavilaiendite funktsiooni). Käsitleda projektis

kavandatava tegevuse võimalikke mõjusid Natura alale.

Rekonstrueeritava maaparandusehitiste suublaks on riigi poolt hooldatav Pikassilla kraav ja Põltsamaa jõgi.

Eesvoolud on kraavid 100, 200, 700, 701 ja 702. Eesvoolu 100 on seisukord on vahelduv. Eesvoolu alguslõik

ca 700 m ulatuses on suhteliselt rahuldavas seisukorras ja edasi kuni riigi tugimaanteeni ebarahuldavas

seisukorras. Eesvoolu säng on on truubi T/9 ja pk 7+99 vahelisel lõigul laiusega ca 14 m ja sügavusega

1,6...2,2 m. Piketist pk 7+99 kuni Viljandi-Põltsamaa teeni on eesvoolu laius 5...6 m ja sügavus 1...1,2 m.

Eesvoolukraav 200 on ca 6 m lai ja 1 m sügav. Kraav on suhteliselt rahuldavas seisukorras. Eesvoolukraavid

700, 701 ja 702 on vahelduva seisukorraga ja nendel rekonstrueerimise töid ei projekteerita.

Maaparandusehitiste kuivendusvõrk on valdavalt halvas tehnilises seisukorras. Kraavide trassid on kaetud

puittaimestikuga, voolusängi on kogunenud sete. Kaevetööde käigus eemaldatakse kraavidest sete ja

taastatakse algsed parameetrid.

Projekteeritakse rekonstrueerimistööd maaparandussüsteeme teenindavatel teedel - Lepiksaare tee ja

Niilusoo põik ning ehitatakse uus tee –Taganurga..tee.

Rekonstrueeritakse või uuendatakse olemasolevad ja ehitatakse uued truubid.

Maaparandusehitis asub valdavalt turbapinnasel (turbakihi tüsedus ca 1m). Sette edasikandumine on välditud

eesvoolukraavide suurte gabariitide ja algselt ehitatud poderkuivenduse juurdevoolukanali tõttu (valdav osa

kuivendusvõrgust suubub juurdevoolukanali kaudu Põltsamaa jõkke). Elurikkuse soodustamiseks

projekteeritakse kraavilaiendeid.

Ehitusprojekti rakendamisel aluseks võetavate normide loetelu:

x maaeluministri 28.03.2019 määrus nr 38 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”;

x maaeluministri 20.12.2018 määrus nr 79 „Maaparandussüsteemi ehitamise üle omanikujärelevalve

tegemise nõuded”;

x maaeluministri 14.12.2018 määrus nr 74 „Maaparandussüsteemi kasutusloa ja väikesüsteemi kasutusloa

ning nende taotluste sisu nõuded”;

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

x.maaeluministri 19.12.2018 määrus nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded”;

x maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord”;

x maaeluministri 23.11.2018 määrus nr 63 „Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri põhimäärus”;

x maaeluministri 13.12.2018 määrus nr 72 „Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad

nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise nõuded”;

Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed on esitatud tabelis 4.

Tabel 4 Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed

Ehitise lühi-

tähis

Maaparandus-

süsteemi kood

Maaparandusehitise

kood nimetus rek pindala

(ha)

rek tee

(km)

ehitatav

tee (km)

Rekonstrue

eritav

eesvool

(km)

Hooldatav

eesvool

(km)

EH-1 210300010080 002

Liivasaare(TTP-326) 26,3 0,40 0,66

EH-2 2103540020020 003 Rebassaare 2,3 0,31

EH-3 2103000010080 003 Kolga-Jaani mets 120,2

EH-4 2103000010080 103 Taganurga tee 0,46

EH-5 2103000010080 101 Lepiksaare tee 0,38

EH-6 2103000010080 102 Niilusoo põik 0,51

EH-7 2103000010080 001 Kolga-Jaani polder 2,38

Kokku: 148,8 0,89 0,46 0,40 3,35

Asukoha plaan asub leheküljel 34.

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

Asukoha plaan M 1:40000

Alusena on kasutatud Maa-ameti baaskaarti

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

2. Uurimistööd.

Käesoleva projekti koostamiseks vajalikud uurimistööd on tehtud vastavalt RMK lähteülesandele

(09.02.2024), Põllumajandus- ja Toiduameti Lõuna regiooni Viljandi esinduse poolt väljastatud

projekteerimistingimustele 12.03.2024.a. antud projekteerimistingimuste nr 6.1-1/11533 ja Keskkonnaameti

arvamusele:” Keskkonnaameti seisukoht Rebassaare-Liivasaare metsaparandusobjekti projekteerimistöödele

” 27.09.2023 nr 7-9/23/17852-2 ja Transpordiameti väljastatud „Viljandi maakonnas Viljandi vallas Taganurga

külas Lepiksaare tee ristumiskoha ehitamise nõuded“ 07.09.2023 nr 7.1-1/23/18864-2.

Uurimistööd on tehtud vastavalt Maaeluministri 20.12.2018a. määrusele nr 77 „Maaparanduse uurimistöö

nõuded”.

Uurimistööd tehti mahus, et projekteerida “Rebassaare-Liivasaare rek 2024” maaparandussüsteemi

rekonstrueerimine ning maaparandussüsteeme teenindavate teede rekonstrueerimine ja ehitamine.

Uurimistööde andmed koondati uurimistööde aruandesse.

Uurimistööde kokkuvõte uurimistöö liikide lõikes ja projekteerimistingimuste alusel on järgnev:

1.Kuivendusvõrgu tehnilise seisukorra uurimistöö teostati kokku 148,8 ha-l. Kultuurtehnilised uurimistööd

kuivendusvõrgu- ja teetrassidel teostati ulatuses, mis on vajalikud puittaimestiku likvideerimise mahu

määramiseks. Kraavidel tehti uurimistööd kaevetööde mahu väljaselgitamiseks, kändude juurimise mahtude

väljaselgitamiseks ning vanade kraavivallide likvideerimise mahtude väljaselgitamiseks. Veejuhtmetel teostati

topo-geodeetilised mõõdistustööd.

2. Eesvoolukraavide (100, 200, 700, 701, 702) tehnilist seisukorda uuriti ca 3,77 km pikkusel lõigul.

Eesvoolud piketeeriti, trasseeriti ja teostati topo-geodeetilised uurimistööd. Kraavide trassidel mõõdistati

ristprofiilid ca 100 m vahemaa tagant. Pikettide kohal uuriti kraavide tehnilist seisukorda ja pinnast.

3. Uuriti olemasolevate truupide seisukorda ja uute truupide ehitamise vajadust. Mõõdeti truupide põhja ja

teekatte/mulde pinna kõrgused. Uuriti olemasolevate truupide tehnilist seisukorda - torustik, otsakud ning

parameetreid - pikkus, läbimõõt.

4. Teedel teostatud uurimistööd. Lepiksaare teed uuriti 0,43 km, Niilusoo põik teed uuriti 0,46 km ja

ehitatavat Taganurga teed 0,53 km pikkusel lõigul. Topo-geodeetiliste uurimistööde käigus mõõdistati

teetrassi pikettide (ca 100m vahekaugusega) kohalt ristprofiilid. Pikettide kohalt mõõdistati teetrassi ristlõiked

ca 17...32 m laiuses trassi koridoris. Mõõdistati tee iseloomulikes kohtades punktid (nt. tee ristumine

metsasihiga, kraaviga, reljeefi kõrgem või madalam punkt ja reljeefi murdepunkt). Teede trassil teostati

kultuurtehnilised uurimistööd - puittaimestiku likvideerimise mahu arvestamiseks. Tehti kindlaks teede mulde

rekonstrueerimise ning ehitustööde vajadus ja maht. Uuriti teede äärde uute veejuhtmete ehitamise võimalusi

ja vajadust. Ristprofiilide mõõtmisega selgus ehitamistöödeks vajalik trassi laius - kui laialt tuleb teostada

kultuurtehnilised tööd tee teljest arvates. Selgitati mahasõidukohtade ja tagasipööramise kohtade ehitamise

vajadus, asukohad ja vajalikud tööd. Teetrassi sondeeriti tee aluspinnase ja olemasoleva kruuskatte

seisukorra määramiseks. Uurimistööde käigus puuriti teekattesse 1m sügavusi surfe, lisaks uuriti käsipuuriga

pinnast tee kõrval, muldel ja metsamaal, mille käigus võeti käsipinnasepuuriga pinnaseproove. Üldise pildi

saamiseks kasutati maa-ameti mullastiku kaarti ja olemasoleva ehitusprojekti andmeid. Mõõdistamise

andmete põhjal on koostatud tee pikiprofiil ja ristprofiilid.

5.Uuriti kaitstavaid loodusobjekte mõjutavaid veejuhtmeid ning hinnati

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

kavandatavate tegevuste elluviimise võimalikkust, lähtuvalt kaitstavate loodusobjektide

kaitse eesmärkidest.

Uurimistöö tulemusena selgusid kuivendussüsteemi kraavide, truupide, eesvoolukraavide ja teede tehniline

seisukord. Veejuhtmete voolusängi on kogunenud sete. Kraavide ristlõige on vähenenud ja ei taga vajalikku

kuivendusintensiivsust. Eesvoolukraavide nõlvadel kasvab puittaimestik, voolusängis on lamapuit ja

voolutakistused.

Truubid on amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist, vaja on ehitada uusi truupe.

Uurimistöödega selgusid Lepiksaare tee ja Niilusoo põik rekonstrueerimise vajadus ja Taganurga tee

ehitamise vajadus. Lepiksaare tee asub mineraalpinnasel. Niilusoo põik ja ehitatav Taganurga tee

turbapinnasel. Olemasolevate teede kruuskate on ca 3,5 m laiune. Olemasolevate teede katted on

amortiseerunud. Tee äärtesse kus puuduvad kraavid on vajalik projekteerida veejuhtmete ehitamine. Teede

äärtes kasvab puittaimestik. Ehitatava tee trass on kaetud metsaga. Teede äärtes on vaja olemasolevate

kraavide kaldad puhastada puittaimestikust ja ehitada uued teekraavid.

Topo-geodeetilised mõõdistustustel on kasutatud GNSS RTK seadet South Inno7. Topo-geodeetilised

mõõdistamised on tehtud L-Est 97 koordinaatide süsteemis ja kõrgused on mõõdetud EH2000 süsteemis.

GNSS mõõdistamine teostati GeoNovus Eesti virtuaalses VRS Now võrgus, mis annab parandeid riikliku

võrgu polügonomeetria punktidelt.

Uurimistööde andmete põhjal on koostati uurimistööde plaan mõõdus 1:5 000.

Uurimistööde osas esitatakse tabelid „Uurimistööde loetelu“ (tabel 5) ja „Reeperite loetelu“ (tabel 6).

Uurimistööde aruanne on üle antud Maa ja Ruumiameti Maaparanduse ja riigimaade teenistuse

Maaparanduse osakonna Lõuna regiooni esindusele.

Tabel 5 Uurimistööde loetelu

Kõikide uurimistööde tegija oli OÜ Hetver.

Uurimistööd teostajateks olid Eveli Verbak (EV), Tarvo Verbak (TV) ja Heiki Verbak (HV) poolt. Välitööd

toimusid vahemikus 26.08-25.09.24

Nr. nimetus ühik

Teost.

aeg Teost.

Eh 1

Eh 2

Eh 3

Eh4 Eh5 Eh6 Eh7 Kokku

1

Kameraalsed uurimistööd,

kaardimaterjali

ettevalmistamine ja varasema

projekti olemasolu uurimine.

töö

1 19.08-

23.08.24 HV, TV;

EV

Maaparandussüsteemi

tehnilise seisukorra

uurimistöö

ha 26,3

2,3

120,2

148,8 26.08-

25.09.24 HV, TV

2 Eesvoolude tehnilise

seisukorra uurimistöö

km

1,06

0,31

2,38

3,35

26.08-

25.09.24 HV, TV

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

3

Truupide rekonstrueerimise ja

ehitamisega seotud

uurimistööd

ha 26,3

2,3

120,2

148,8 26.08-

25.09.24 HV, TV

4

Topo-geodeetilised

uurimistööd

maaparandusehitisel

ha 26,3

2,3

120,2

148,8 26.08-

25.09.24 HV, TV

5

Topo-geodeetilised

uurimistööd (trasseerimine,

piketeerimine, ristprofiilide

mõõdistamine) (km)

km

0,53

0,43

0,46

1,42

26.08-

25.09.24 HV, TV

6

Teelt mahasõidukohtade ja

tagasipööramiskoha

projekteerimiseks vajalikud

uurimistööd

km

0,53

0,43

0,46

1,42

26.08-

25.09.24

HV, TV

7 Teede pinnase uurimistööd

km

0,53

0,43

0,46

1,42

24.09.24

HV, TV

8 Keskkonnakaitse rajatiste

vajaduse uurimistööd ha

26,3

2,3

120,2

148,8

26.08-

25.09.24 HV, TV

9

Kitsendusi põhjustavate

objektide olemasolu uurimine

projektiga hõlmataval alal

(arvestades ka objektide

kaitsevööndeid)

ha

26,3

2,3

120,2

148,8

26.08-

25.09.24

HV, TV

10 Ajutiste reeperite

paigaldamine tk

5

26.08-

25.09.24 HV, TV

Tabel 6 Reeperite loetelu

Jrk

nr

Reeperi

num

ber

klass kirjeldus asukoha kõrgusarv

m

kirjeldus koordinaadid

x y

1

1

Tehn.

Kask Lepiksaare tee lõpus

pk3+60 edela suunas.

6494677,36

613289,17 40,99

2

2

Tehn.

Kask Niilusoo põik ja

Taganurga tee ristis.

Truubist T/6 põhja suunas.

6493548,1 613390,93

40,30

3

3

Tehn.

Kask Taganurga tee lõpust

pk5+40 juurest kirde

suunas.

6493138,11

613759,32

40,63

4

4

Tehn.

Teepiirde

kandur

Viljandi-Põltsamaa tee

teepiirde kandur.

6493351,47 612945,30

42,38

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

5

5

Tehn. Lepp Viljandi-Põltsamaa tee ja

Lepiksaare teede ristist

loode suunas .

6494879,12

612969,36

41,56

3. Geoloogia, mullastik ja pinnas.

Maastikutüübilt hõlmab projektiga haaratud ala jää paisjärvede tasandikku Põltsamaa jõe paremal kaldal.

Geoloogiliseks aluspõhjaks on siluri ladestiku adavere lade, mis on kaetud võrdlemisi tüseda pinnakattekihiga.

Põhja ja loode osas asub paas ca 0,8-10 m sügavusel.

Pinnakatte pindmise kihi moodustavad valdavalt lammiturvas ja mineraalmaal saviliivad, mille all on rähkne

saviliiv. Turba-aladel on settelise päritoluga liivad, rähksed saviliivad ja plastilised liivsavid. Turvas on

keskmiselt kuni hästi lagunenud, ning sisaldab mattunud puitu. Turbakihi tüsedus kõigub 1m piirides. Mullad

on valdavalt liigniisked. Liigniiskust põhjustavad sademete ja kõrgematelt aladelt pealevalguvad veed, mis

äravoolu puudumise tõttu jäävad tasandikele ja lohkudesse püsima, põhjustades gleistumist ning pikemal vee

all seismise korral kutsub esile pinnase soostumise. Kevadiste suurvete ajal kannatab lammiala üleujutuse all.

Rekonstrueeritav objekt on reljeefilt suhteliselt tasane, kerge languga läänest itta.

Lepiksaare tee asub liivsavipinnasel, Niilusoo põik ja Taganurga tee madalsoo pinnasel.

Metsa kasvukohatüüpidest on suurima levikualaga angervaksa 9,4 %, jänesekapsa-kõdusoo 50,39 % ja

madalsoo 40,21 %.

4. Kultuurtehnilised tööd.

Kultuurtehniliste tööde eesmärk on ette valmistada projektala kraavide ja teede trassid rekonstrueerimis- ja

ehitustöödeks.

4.1. Trasside ettevalmistustööd.

Trasside ettevalmistustöö koosneb peamiselt kultuurtehnilisest tööst.

Projektplaanil on rekonstrueeritavatele kraavidele tingmärgiga kantud raiutavate trasside laiused kraavi teljest

ning voolusuund (näitab kraavimulde asukohta). Lepiksaare teel, Niilusoo põigul ja Taganurga teel on

arvestatud trassi laius tee teljest, mille kohta on informatsioon teede pikiprofiilil ja ristprofiilidel (joonis 2-4).

Ettevalmistavate tööde käigus raiutakse trassidelt puittaimestik ja koondatakse, juuritakse kännud.

Eesvoolukraavid 100, 200, 700, 701 ja 702 hooldatakse, mille käigus voolusäng puhastatakse

voolutakistustest ja lamapuidust. Likvideeritakse koprapais.

Kuivendusvõrgu kraavide trassid tuleb puhastada puittaimestikust ja juurida või freesida kännud.

Trassiraie tuleb teostada kogumiku „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised Tallinn 2019“ p.1.9 kraavitrasside

mahamärkimine, nõudeid arvestades.

Tee- ja teekraavide trassid puhastatakse puittaimestikust. Kännud teealusel alal juuritakse, olemasolevate

teekraavide nõlvadel freesitakse ja ehitatavate teeeäärsete veejuhtmete alusel ala juuritakse.

Veejuhtmetel tuleb likvideerida võsa ja mets järgmiselt - mulle 6 m laiuselt, kraavi nõlvadel kasvav

puittaimestik ja 1-2 m laiune riba kraavi metsapoolsel kaldal. Trassi laiuseks jääb kuivendus kraavidel 12 m

(sügavamatel kraavidel laiem). Teekraavidel puhastatakse puittaimestikust kogu trass ja kraavi metsapoolselt

kaldalt 1-2m laiune ala.

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

Raiuda tuleb ka puud, mis jäävad väljapoole trassi ala, kuid mis on ohtlikult kaldus trassi suunas.

Puude ja raiejäätmete virnastamise asukohad valitakse tööde käigus RMK piirkonna metsaparandajaga nii, et

need ei takistaks hilisemaid teede ja kraavide rekonstrueerimise töid. Peale puidu raiumist materjal

koondatakse ja eemaldatakse kraavitrassidelt.

Kännud juuritakse kogu trassi laiuselt. Kraavide nõlvadel tuleb kännud tasandada freesimise teel siis, kui

sette eemaldamisel ei ole vajalik nõlvade kaeve nõlvuse korrigeerimiseks, seda hooldatavatel kraavidel.

Juuritud kändude ja väljatulnud kivide äravedu ei ole vajalik, need tuleb paigutada trassi äärde nii, et ei tekiks

katkematut valli, vahe tuleb jätta iga 25 m tagant.

Kraavitrasside mulded tuleb tasandada siledaks, liikumist võimaldavaks muldeks. Tasandada tuleb suurte

parameetritega kraavide (306 ja 309) ääres olevad tasandamata kraavivallid.

Teetrasside laiused on märgitud teede pikiprofiilile (joonis 2-4).

Rekonstrueeritava maaparandusehitise kultuurtehniliste tööde mahud on arvestatud tabelis 8.

4.2. Üldnõuded ettevalmistustöödele.

*Ettevalmistustööd peavad vastama maaeluministri 28.03.2019 määrus nr 38 “Maaparandussüsteemi

ehitamise täpsemad nõuded” ja „Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2020“ nõuetele.

*Lahti raiutud trass vastab nõuetele, kui töid takistav puittaimestik on raiutud ja sellest tulenev metsamaterjal

on ladustatud eraldi väljapoole trassi või ära veetud. Koos raiejäätmetega tuleb trassilt eemaldada ka

suuremõõduline lamapuit, et see ei takistaks kändude juurimist ja hilisemat mulde töötlemist. Puittaimestiku

raiumise järel on ette nähtud ala juurimine. Puidujäätmeid, kive ja kände ei tohi asetada teede ja kraavide

mulletesse.

*Ettevalmistustöödel erakinnistutel tuleb trassiraie ja juurimistöödel arvestada erakinnistute omanike

kooskõlastuse tingimustega. Enne töödega alustamist võtta ühendust objektiga piirnevate

maaomanikega, teavitada tööde algusest ja kooskõlastada tegevus objektiga piirneval alal. Täiendavad

tingimused ja tööd vastavalt kooskõlastustele vaadata lisad 1A ja 1B. Erakinnistuga piirnevatel lõikudel enne

töödega alustamist täpsustada piirimärkide olemasolu ja need ehitustööde käigus säilitada. Piirimärkide

hävimisel tuleb need vastavalt maakorralduslikele nõuetele taastada.

5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine.

Metsamaa kuivendussüsteemide eesmärgiks on pinnavee ärajuhtimine, perioodiliste üleujutuste mõju

vähendamine, metsamulla õhustatuse parandamine ja mullast toitainete väljauhtumise vältimine. Sellega

kaasneb puude kasvukiiruse ja kvaliteedi tõus. Paranevad metsavarumise tingimused ning suureneb

metsamuldade vastupanuvõime tallamise negatiivsetele mõjudele. Metsakuivendus soodustab metsade

uuenemist. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimisel taastatakse kuivendatud maa-alal olemasolev

kraavivõrk osaliselt endisel kujul. Kuivendussüsteemide rekonstrueerimisel taastatakse kraavivõrk osaliselt

endisel kujul st. taastatakse kuivendus-, teekraavi esialgne sügavus ja ristlõige. Projekteeritud on uued

teekraavid ja nõvad, veeviimarid, truubid ja kraavilaiendid.

Eesvoolukraavide hooldamine, rekonstrueerimine ja kuivenduskraavide rekonstrueerimine tagab

kuivendussüsteemidest kiirema liigvee äravoolu. Projektplaanile (joonis 1) on tingmärkidega kantud

informatsioon projekteeritud rekonstrueerimistööde kohta.

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

Tabelis 8 „Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtmete kaevetööde mahud ” on veejuhtmete töömahud esitatud

iseloomulike lõikude kaupa.

5.1.Kuivendussüsteemi projekteerimine.

Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise projektala asub maaparandusehitistel Liivasaare(TTP-326) (EH1),

Rebassaare (EH2) ja Kolga-Jaani mets (EH3). Rekonstrueeritava maaparandusehitise pindala on kokku

148,8 ha. Kuivendusviisiks on kraavkuivendus.

Maaparandusehitiste EH1, EH2 ja EH3 suublaks on Pikassilla peakraav ja Põltsamaa jõgi. Põltsamaa jõe

seisukord on rahuldav ja ei tekita paisutust eesvooludel. Pikassilla peakraavi seisukord uuritaval lõigul oli

suhteliselt rahuldav. Kraavi voolusängis on koprapaisud ja kasvab rohttaimestik.

Eesvoolukraavid on 100, 200, 700, 701 ja 702. Eesvoolukraav 100 suubub eesvoolukraavi 701.

Eesvoolukraav 200 suubub riigi poolt hooldatavasse Pikasilla kraavi. Eesvoolukraavid 701 ja 702 suubuvad

eesvoolukraavi 700, mis omakorda suubub Põltsamaa jõkke. Eesvoolukraavide seisukord on varieeruv.

Eesvoolukraavi 100 seisukord on ca 660 m pikkusel alguslõigul rahuldav. Seisukord on ebarahuldav kraavi

lõpuosas kuni Viljandi-Põltsamaa põhimaanteeni. Eesvoolukraav 200 on suhteliselt rahuldavas seisukorras.

Eesvoolukraavid 700, 701 ja 702 seisukord on rahuldav. Kraavi 700 lõpus, ühinemiskohas eesvooludega

701 702 asub koprapais, mis tekitab nimetatud kraavides paisutust ca 65 cm. Eesvoolude kallastel kasvab

puittaimestik võsast kuni puistuni. Riigi poolt hooldatava ühiseesvoolu voolusängist tuleb likvideerida

koprapaisud veetaseme alandamiseks maaparandusehitisel EH2 ja vähesel määral ehitisel EH4. Eesvoolu

sügavus on piisav rekonstrueeritavast kuivendusvõrgust vee ärajuhtimiseks. Eesvoolukraavd 700, 701 ja 702

tuleb hooldada – likvideerida lamapuit ja voolutakistused.

Maaparandusehitiste reguleeriv võrk on ebarahuldavas tehnilises seisukorras. Kraavidesse on kogunenud

sete, osad kraavid on ummistunud ja vee äravool puudub. Olemasolev kuivendusvõrk on piisava tihedusega ja

tagab peale rekonstrueerimistöid vajaliku kuivendusintensiivsuse.

Teede rekonstrueerimise ja ehitamise käigus on vajalik ehitada uued teekraavid ja nõvad ning hooldada

olemasolevad.

Kraavitus asub enamuses turbapinnases, mis on uhtumisohtlik. Vajalik on lõiguti kindlustada kraavide nõlvu.

Projekteeritud on kraavide nõlvade kindlustamine sisseuhte kohtades (selguvad ehitustööde käigus).

Kindlustamiseks kasutatakse erosioonitõkkematti (dzuudikiust võrguga) heinaseemnekülviga.

Kuivenduskraavi mullavalli taha kogunev vesi tuleb vallist läbi juhtida 30 cm läbimõõduga veeviimariga, mille

täpne asukoht määratakse ehitustööde käigus. Veeviimarid ehitatakse juhul, kui vesi koguneb mulde taha (ei

pääse veejuhtmesse) ja see võib tekitada soostumist. Veeviimarid tuleb ehitada ka ristuvate, olemasolevate

kraavide (ei ole arvel) ristumiskohtadesse rekonstrueeritavate kraavidega. Veeviimarid ehitatakse vastavalt

„Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn 2019“ joonis 1.7. Tüüpjoonis on lisatud projekti lisadesse.

Veejuhtmetest väljakaevatud pinnas tasandatakse buldooseriga või ekskavaatoriga 6 m laiuseks liiklust

võimaldavaks muldeks. Teekraavide kaevega eemaldatud huumus paigutatakse veejuhtme metsapoolsele

kaldale ja pinnas paigutatakse ehitatava tee muldesse.

Kaevetööde käigus eemaldatakse kraavidest sete, voolutakistused ja lamapuit, juuritakse või

freesitakse kännud ja taastatakse kraavide algsed projektparameetrid. Uued veejuhtmed kaevatakse

vastavalt võimalustele ja projekteerimisnormidele.

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

Liivasaare(TTP-326) EH1: Suublaks on eesvoolukraav 701. Maaparandusehitise eesvoolukraaviks on kraav

100. Rekonstrueeritav eesvool on toodud joonisel 1.

Eesvoolukraav 100 jaguneb kaheks lõiguks. Kraavi alguslõigus (662 m) on kraavi parameetrid – keskmine

sügavus 2,3 m, põhja laius 1,5....4 m ja nõlvus ca 2,5. Kraavi lõpuosa parameetrid on - sügavus 1,2...1,4 m,

põhja laius 0,8 m ja nõlvus ca 2...2,5.

Kraavi alguslõik hooldatakse – likvideeritakse lamapuit ja voolutakistused. Kraavi kaldal on tasandamata

kraavivall, mis jääb olemasolevasse seisukorda. Kraavi lõpuosa lõik rekonstrueeritakse. Trassilt likvideeritakse

puittaimestik, kännud juuritakse ja tõstetakse välja sete. Kraavi algusosas põhjalang puudub ja vesi

voolusängis praktiliselt ei voola. Voolusängi võib lugeda kraavi parameetreid arvestades kraavilaiendiks.

Maaparandusehitisel osad kuivenduskraavid rekonstrueeritakse ja osadel kraavidel teostatakse ainult

trassiraie. Rekonstrueeritavate kuivenduskraavide algsed ja projektparameetrid on – sügavus keskmine

1,1...1,6 m, põhja laius 0,6-0,8 m ja nõlvus 2,0.

Rebassaare EH2: Suublaks on riigi poolt hooldatav Pikassilla kr. Pikassilla kraavil asuvad koprapaisud, mis

paisutavad vee taseme kõrgeks ka maaparandusehitisel. Eesvool on veejuhe 200. Eesvoolu seisukord on

suhteliselt rahuldav. Projekteeritud töödeks eesvoolukraavil on puittaimestiku likvideerimine kraavitrassil ja

sette eemaldamine voolusängist. Eesvoolu algsed ja projektparameetrid on – sügavus keskmine 1,3 m, põhja

laius 0,8 m ja nõlvus 1:2,5.

Kuivenduskraavide trassidel teostatakse trassiraie. Enne töödega alustamist maaparandusehitisel tuleb

Pikassilla kraavil likvideerida koprapaisud, millede paisutus ulatub maaparandusehitiseni.

Kolga-Jaani mets EH3: Maaparandusehitise koosseisus eesvoolukraave ei ole. Suublaks on veejuhtmed -

teekraav 400 (EH4), eesvoolukraavid 700 ja 701 (EH 7), mis suubuvad Põltsamaa jõkke.

Maaparandusehitisel asuvatest veejuhtmetest osad rekonstrueeritakse osad uuendatakse ja osad jäetakse

olemasolevasse seisukorda. Kuivendusvõrgu kraavid on erinevate parameetritega. Kuna

maaparandusehitisele on rajatud polderkuivenduse ehitamisel põhivõrk drenaazisüsteemide rajamiseks, siis

kraavide 306 ja 309 parameetrid on – keskmine sügavus 2,5 m, põhja laius 0,8...1,0 ja nõlvus 2. Nendel

kraavidel teostatakse hooldustööd – likvideetitakse kraavide nõlvadelt puittaimestik. Kraavide kaldal asuv vana

pinnasevall puhastatakse puittaimestikust ja tasandatakse liigeldavaks muldeks, kännud vajadusel juuritakse.

Suurte parameetritega on kraav 300, mis jäetakse olemasolevasse seisukorda. Rekonstrueeritavad

kuivenduskraavid on projektplaanil (joonis 1). Kuivenduskraavid rekonstrueeritakse vastavalt

projekteerimisnormidele – keskmine sügavus 1,1...1,3 m, põhja laius 0,6...0,8 m ja nõlvustegur 1,5.

Kuivenduskraav 310 on endine eesvoolukraav, mis on põhjapoolses osas osaliselt kinni kasvanud (maa ja

ruumiameti geoportaali põhikaardil puudub). Kraav taastatakse endises sängis nii põhja kui ka lääne suunas

ca 230 ja 250 m pikkusel lõigul. Kraavil 325 taastatakse voolusäng lõunapoolsel osal ca 400 m pikkusel lõigul.

Kuivenduskraavide suublaks olev teekraav 400 on algselt poldriks ehitatud maaparandusehitise põhivõrgu

kraav, mille parameetrid on – sügavus 2 m, põhja laius 1 m ja nõlvustegur 1:2. Kraav hooldatakse – nõlvadelt

likvideritakse puittaimestik ja kännud juuritakse. Voolusängist likvideeritakse lamapuit.

Taganurga tee EH4: Teekraavideks on hooldatav kraav 400 ja ehitatavad kraavid 401, 401-1 ja 401-2. Kraavil

400, mõõtmetega - sügavus 1,0 m, põhja laius 0,4 m ja nõlvus 2, on projekteeritud töödeks puittaimestiku,

voolutakistuste ja lamapuidu likvideerimine. Kännud likvideeritakse freesimise teel, mis tagab nõlvade

püsivuse. Sete eemaldatakse hooldustööde mahus. Kraavide 401, 401-1 ja 401-2 ehitamiseks likvideeritakse

trassilt puittaimestik, kännud juuritakse. Kännud paigutatakse kraavi metsapoolsele kaldale.

Lepiksaare tee EH5: Tee äärtesse kaevatakse nõvad mõõtmetega - sügavus 0,6 m, põhja laius 0,4 m ja

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

nõlvus 2. Nõvade trassilt likvideeritakse puittaimestik, kännud juuritakse. Kännud paigutatakse nõva N-1

metsapoolsele kaldale RMK kinnistule. Nõvade kaevepinnas tasandatakse RMK kinnistu poolsele kaldale.

Niilusoo põik EH6: Teekraavideks on hooldatav kraav 600 ja ehitatav kraav 601. Kraavil 600, mõõtmetega

- sügavus 2,0 m, põhja laius 0,8 m ja nõlvus 2,5, on projekteeritud töödeks puittaimestiku, voolutakistuste ja

lamapuidu likvideerimine. Kännud likvideeritakse freesimise teel, mis tagab nõlvade püsivuse. Kraavi 601,

mõõtmetega - sügavus 1,0 m, põhja laius 0,4 m ja nõlvus 2,0, ehitamiseks likvideeritakse trassilt

puittaimestik, kännud juuritakse. Kännud paigutatakse kraavi metsapoolsele kaldale. Sete eemaldatakse

hooldustööde mahus.

Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste (EH1 ja EH3) suublaks on maaparandusehitise Kolga-Jaani polder

(EH7) eesvoolukraavid 700, 701 ja 702.

Eesvool 700 suubub Põltsamaa jõkke läbi endise poldri pumbajaama juurdevoolu kanali kaudu. Pumbajaama

juurdevoolukanal ühtib eesvooluga 700 ca 160 m pikkusel lõigul. Juurdevoolukanali mõõtmed on sügavus

4,5 m, põhja laius 2...8 m ja nõlvus 2...3. Eesvool 700 parameetrid on – sügavus 1,6...2,8 m, põhja laius

0,8...1,5 ja nõlvustegur 2...3. Eesvoolul projekteeritud töödeks on voolusängist voolutakistuste ja lamapuidu

likvideerimine. Eesvoolul olev koprapais tuleb likvideerida enne töödega alustamist, kuna tekitab kõrget vee

seisu ülesvoolu, ka. eesvoolus 100 ja teekraavides 400 ja 600.

Eesvool 701 on suublaks maaparandusehitisele Liivasaare (EH1). Kraavi mõõtmed on sügavus 1,5...2,3 m,

põhja laius 0,8 m ja nõlvus 2,5...3. Projekteeritud töödeks on voolusängist voolutakistuste ja lamapuidu

likvideerimine.

Eesvool 702 on suublaks maaparandusehitisele Kolga-Jaani mets (EH3). Kraavi mõõtmed on sügavus

1,5...2,3 m, põhja laius 1 m ja nõlvus 2...3. Projekteeritud töödeks on voolusängist voolutakistuste ja

lamapuidu likvideerimine. Projekteeritud töödeks on voolusängist voolutakistuste ja lamapuidu

likvideerimine.

Kuivenduskraavide trassid puhastatakse puittaimestikust valdavalt 12 meetri laiuselt.

Kaevetöid tuleb teostada madalvee perioodil.

Veejuhtmete 100, 200, 300, 306, 309, 400, 600, 700, 701, 702 parameetrid ja põhja lang on sellised, mis

takistavad sette edasikandumist, mistõttu settebasseinide ehitamine ei ole vajalik. Enamus

maaparandusehitiste kraave suubub eesvoolukraavi 700, mille alamjooksul on nn juurdevoolukanal, mis on

algselt projekteeritud kui pumbajaama jaoks ehitatud polderkuivenduse vee kogumistiik.

Kuivendussüsteemi rekonstrueerimisel juhindutakse Maaeluministri määrusest 28.03.2019 nr. 38

“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”

Tabelis 8 on arvestatud töömahud.

5.2.Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine.

Kuivendussüsteemi ehitamisel juhindutakse maaeluministri 28.03.2019. a määruse nr 38

“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded” 2. peatüki “Maaparandussüsteemi ehitamise

nõuded” § 2 ja 3 nõuetest.

Tööde teostamisel arvestada järgmise tehnoloogiaga:

* Kuivenduskraavide trassid puhastatakse puittaimestikust valdavalt 12 meetri laiuselt. Kraavide mulded on

projekteeritud 6 meetri laiused, et võimaldada hilisemaid maaparandussüsteemi hooldustöid ja paremat metsa

majandamist. Tee ja teekraavide trassid on tee teljest mõlemale poole ca 7...19 m laiused (joonis 2...4).

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

* Kännud juuritakse/freesitakse üldjuhul kogu trassil (va. kraavi metsapoolsel äärel), töö teostaja valib ise

juurimise tehnoloogia.

* Kännud ja üksikud kivid asetatakse trassi kraavi metsapoolsele servale.

* Erandina võib vanadel kraavidel asetada kännud ja kivid mullavallipoolsele trassi servale

tingimusel, et need ei moodustaks katkematut valli. ( Katkestus ca 25-30 m järel)

*veejuhtmete kaevetööde mahud on märgitud tabelisse 8 “Kultruutehniliste tööde ja veejuhtme

kaevetööde mahud”;

*enne veejuhtmete kaevetöid tuleb vajadusel rajada settebassein(d) ja paigaldada setteekraanid, ning ehitada

vajadusel leevendusveekogud;

*metsakuivenduskraavi või eesvoolu mullavalli taha kogunev vesi tuleb vallist läbi juhtida

vähemalt 30 cm läbimõõduga toruga (veeviimar) ja nende asukoht täpsustatakse ehitustööde

käigus. Veeviimarid paigaldatakse mullavalli alla juhul, kui kõrgematelt aladelt valguv pinnavesi jääb

kraavi valli taha ja võib alal põhjustada liigniiskust/soostumist. Veejuhtme

vastaskaldale (teekraavid) koguneva vee ärajuhtimiseks tuleb kaevata vajadusel

sissevoolunõvad. Teekraavide metsapoolse mullavalli taha kogunev vesi juhitakse kraavi lahtise voolunõva

abil. Veeviimar ehitatakse vastavalt „Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn 2019“. Tüüpjoonis on lisatud

ehitusprojekti lisadesse. ;

*teekraavi puhul paigutatakse väljatõstetud huumus ja sete, vajadusel turbapinnas, teekraavi metsapoolsele

kaldale, kihi paksusega maksimaalselt 0,50 m, mineraalpinnast kasutatakse tee mulde ehitamisel (vajadusel

veetakse ära või teisaldatakse tee elementide mulde ehitamiseks). Kaevetööd teostatakse vajadusel tee poolt;

*veejuhtmetest (kuivenduskraav) väljakaevatav pinnas tasandatakse buldooseriga või

ekskavaatoriga liiklemist võimaldavaks muldeks (mullavalli laialiajamine metsamaal on arvestatud 60%

kaevamahust, eramaale kaevatavatest kraavidest väljakaevatud sete paigaldatakse veejuhtme metsapoolsele

kaldale valli või veetakse ära (maaomaniku nõudel);

*kaevetööde käigus taassettinud veejuhtme lõikude kasutuselevõtueelseks puhastamiseks

arvestatakse keskmiselt 10% põhikaevest.

*Kraavilaiend ehitatakse enne kaevetöödega alustamist ja puhastatakse settest peale tööde teostamist.

Kaevetöid tuleb teostada madalvee perioodil.

*Erosioonitõkkematiga kraaviühendused rajatakse vastavalt „Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn

2019“ joonis 1.5-1. Kuivendusvõrgu kraavid asuvad turbapinnases, mis on uhtumisohtlik. Vähepüsivates

pinnastes asuvatel kraavidel, mille nõlv on ebastabiilne, tuleb ehitamise ajal kraavi nõlvad kindlustada

erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga). Eraldi lõikusid ja mahtusid välja toodud ei ole, need selgitatakse

välja tööde käigus. Rekonstrueeritavate ja ehitatavate veejuhtmete kogupikkus maaparandussüsteemidel on

9,5 km. Arvestatud on kraavide kindlustamist heinaseemne allakülviga erosioonitõkkematiga (dzuudikiust

võrguga) 2 % kraavide kogupikkusest - 920 m2, vastavalt „Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn 2019“ .

Joonised on lisatud ehitusprojekti. Materjali nõlvade kindlustamiseks eelnevalt mitte varuda.

6.Truubid.

Truupide ehitamine on vajalik, et parandada veejuhtmetest ülepääsemise tingimusi

ning metsamassiivide majandamise võimalusi.

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

6.1.Truupide projekteerimine.

Maaparandusehitisel asub seitse (7) rekonstrueeritavat truupi, kuus uuendatavat truupi ja üks likvideeritav

truup. Juurdepääsu tagamiseks metsamaale ehitatakse uued truubid. Rekonstrueerimistööde käigus

ehitatakse 8 uut truupi. Uuendatavatel truupidel (6) puhastatakse torustik settest ja truubi esine risust.

Likvideeritaval truubil lammutatakse otsakud ja tõstetakse torud välja. Rekonstrueeritakse ja ehitatakse truubid

plasttorustikust.

Plasttruubitoru peab vastama ringjäikusele (rõngasjäikusele) SN8 EN ISO 9969 ja olema seest

siledaseinalised. Väljast siledaseinalised torud vajavad kontaktfiltratsiooni vähendamiseks filtratsioonitõkke

rajamist ümber toru.

Truupide projekteerimisel on kontrollitud olemasolevate truupide avade läbimõõdu vastavust neid läbivatele

vooluhulkadele. Truubitorustiku avad on dimensioneeritud kõikidel truupidel. Truupide ava läbimõõdud on

dimensioneeritud aastase päevakeskmise maksimaalse 3% vooluhulga järgi kasutades valemit (K.Hommik),

kartogramme ja nomogramme. Truubi otsakud on dimensioneeritud arvestusega, et truubist väljavoolava vee

kiirus jääks alla 3 m/s.

Truupide otsakud ehitatakse vastavalt kataloogile „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised Tallinn 2019“.

Tüüpjoonised on lisatud ehitusprojekti. Tähisposte kasutatakse teealuste truupide tähistamiseks.

Tabelites 9A, 9B, 9C, 9D on toodud rekonstrueeritavate, ehitatavate, uuendatavate truupide ja likvideeritav

truubi töömahud. Tabelis 10 on toodud truupide kogused ja materjalide vajadus.

6.2.Truupide ehitamine.

Eesvoolu ja kraaviga seotud rajatiste ehitamisel juhindutakse Maaeluministri määrusest 28.03.2019 nr. 38

“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”

1. Truubi põhjal ei tohi olla vastukallet,

2. Truubi kohal peab tee muldkeha ja teekatendi kogupaksus olema vähemalt 0,50 m kui ehitusprojektis ei ole

ette nähtud väiksemat paksust,

3. Truubitoru ümbruse tagasitäide tihendatakse 20–30 cm paksuste kihtidena mõlemal pool

truubitoru ühel ajal,

4. Pärast truubi valmimist ei tohi truubitoru läbivajumine ületada truubitoru tarnija kehtestatud

määra,

5. Truubi otsak ehitatakse tüüpjooniste kogumiku - „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised 2019“

joonistel..toodud..konstruktsiooni..kohaselt.

6.Truubitorude maksimaalne lubatud deformatsioon on 6% (vastavalt ATV-A127 normile) (RMK nõue)

7. Tarnija peab kinnitama, et torud ei sisalda ümbertöötatud materjale (RMK nõue).

8.Truupide nõutav eluiga on 50 aastat.

9. Uute truupide vähim pikikalle on 1%

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

Truubitorustik paigaldatakse tasandatud kaeviku põhjale. Toru külgedele jäetakse 30-50 cm vaba ruumi

täitepinnase jaoks. Täiteks kasutada liiva või kruusliiva. Tuleb jälgida, et torulähedane materjal ei sisaldaks

suuri kive või esemeid, mis võivad torustikku vigastada. Kaevik täidetakse mõlemalt poolt korraga ja

tihendatakse 30 cm paksuste kihtide kaupa. Täitmisel tuleb vältida torustiku läbipainet.

Otsakute ehitamisel paigaldatakse kivisillutis geotekstiilile NGS1 ja ülejäänud nõlv kindlustatakse

erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga, võib ka mätastega). Matt paigaldatakse tasandatud

huumuspinnasele, kuhu külvatakse heinaseeme. Seemne kogus ühele ruutmeetrile on 20-30 gr.

Erosioonitõkkemati ülekate kõigis jätkukohtades peab olema 10-20 cm. Mati ülemine äär ankurdatakse

puuvaiadega ankrukraavi. Matt paigaldatakse suunaga ülalt alla, kinnitades selle vaiadega. Samuti

ankurdatakse mati alumine serv.

Nõlva kindlustuse tüübile „kivikindlustus geotekstiilil“ alternatiivina võib kasutada alljärgnevat kindlustus tüüpi:

1,5mm PE materjalist geokärg geotekstiilil ( II klass) D16/32 killustik täitega.

Projekteeritud on truupidele KOK, MAOK ja MAO tüüpi otsakud.

KOK ja MAOK tüüpi otsakute ehitamisel tuleb kivikindlustuse alune kraavi nõlv süvistada, et peale kindlustuse

ehitamist kivid ja nõlv oleksid ühes tasapinnas.

7.Tee rekonstrueerimine ja ehitamine.

Tee rekonstrueerimise ja ehitamise eesmärk on maaparandusehitisel asuva metsamaa

majandamisvõimaluste parandamine ja kuivendussüsteemi hooldustingimuste võimaldamine.

7.1.Tee projekteerimine.

Teede ja teekatendite projekteerimise aluseks on trükis “RMK metsateede katendite projekteerimise,

ehitamise ja hooldamise juhend.”, Tallinn 2020 ja maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45

“Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”.

1. Lepiksaare tee on projekteeritud rekonstrueerida 4. järgu metsatee nõuetele vastavalt, arvutusliku

kandevõimega 70 Mpa (RMK lähteülesanne). Projekteeritud on tee rekonstrueerimine kokku 0,38 km pikkusel

lõigul. Mahasõiduks 51 Viljandi-Põltsamaa tugimaanteelt ehitatakse mustkattega mahasõidukoht

Transpordiameti nõuete järgi, mille kohta on koostatud eraldi projekt. Projekt „Viljandi maakond, Viljandi vald,

Taganurga küla, riigitee 51 Viljandi – Põltsamaa km 34,492 ja Lepiksaare tee ristumiskoha rekonstrueerimise

põhiprojekt“ Töö nr PP-25-02, on koostatud Teelahendused OÜ poolt ja on käesoleva projekti lisa 7.

2. Niilusoo põik on projekteeritud rekonstrueerida 4. järgu metsatee nõuetele vastavalt, arvutusliku

kandevõimega 70 Mpa (RMK lähteülesanne). Projekteeritud on tee rekonstrueerimine kokku 0,51 km pikkusel

lõigul. Tee algab riigitee 51 Viljandi – Põltsamaa km 32,904 ja Niilusoo põik tee ristumiskohale ehitatud

mustkattega mahasõidukoha lõpust ja lõpeb RMK kinnistu 32801:001:0210 piiril.

3. Taganurga tee on projekteeritud ehitada 4. järgu metsatee nõuetele vastavalt, arvutusliku kandevõimega

70 Mpa (RMK lähteülesanne). Projekteeritud on tee ehitamine kokku 0,46 km pikkusel lõigul. Taganurga tee

algab Niilusoo põik teelt ristumiskohaga tüüp R-T. Tee lõpp on metsakvartalil AI553, eraldisel 10

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

Teede kruuskate ehitatakse kahekihiline – kandevkiht segu pos 3 ja kulumiskiht segu pos 6.

Tehnilised üksikasjad tee rekonstrueerimise kohta on toodud joonistel 1...10 ja tööde mahud ning materjalid

tabelites 2B, 3, 7 ja 11.

Tabel 7. Tee rajatised

Jrk. nr Tee rajatis

Lepiksaare

tee

Niilusoo

põik

Taganurga

tee

A B C D E

1 M3 - mahasõidukoht (L=10 m, R=10 m) 1 1

2 M4 - mahasõidukoht (L=10 m, R=10 m) 1

3 R-T – teede T-kujuline ristmik 1

4 TP-L - L-kujuline tagasipööramise koht 1 1

Märkused:

1. Teede rajatiste projekteerimisel tuleb juhinduda trükisest "Maaparandusrajatiste tüüpjoonised" Tallinn 2019.

2. Teede rajatiste töö- ja materjalimahud on märgitud tabelis 2b ja 3.

Tabel 7.1 Sidumata segude terastikuline koostis

Pos Segu Kasutus

Sõela ava mõõt, mm

80 63 40 31,5 20 16 8 4 2 1 0,5 0,063

Läbib sõela, massi-%

1 0/31,5

Sideainega

töötlemata

alus

100 85–99 - 58-70 39-51 26-

38

17-

28

11-

21

5-

15 0-5

2 0/31,5 100 85-99 - 54-72 33-52 21-

38

14-

27 9-20

5-

15 0-5

3 0/63 10

0

85-

99 - 58-70 - 39-51 26-38

17-

28

11-

21 5-15 - 0-5

4 0/63 10

0

85-

99 - 63-77 - 33-52 21-38

14-

27 9-20 - - 0-5

5 0/16 Kruuskate

ja tugi-

peenar

- – 100 85–99 65-90 50-

75

35-

60

20-

45

10-

35 8-15

6 0/31,5 100 85–99 – 60-80 40-65 30-

55

20-

45

10-

30

8-

20 8-15

Lepiksaare teelõigu algusesse ehitatakse Transpordiameti nõuete järgi mahasõidukoht, 51 Viljandi-

Põltsamaa tugimaantee 34,492 km. Mahasõidukoha katte materjalina kasutatakse tihedat asfaltbetooni AC 16

surf (4 cm), poorset asfaltbetooni AC 20 base(5 cm), killustikalust fr 32/63(20 cm), geotekstiilil NGS4. Mulle

ehitatakse – dreenikiht (Kf>1,0/m/ööp) H=20cm ja täitepinnas (Kf>0,5/m/ööp) H=20 cm.

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

Tee rekonstrueerimise käigus ehitatakse tee äärtesse nõvad N-1 ja N-2. Olemasolevat teed ja mullet tuleb

koorida 10...20 cm madalamaks, arvestusega, et teepeenarde laiuseks jääb 1 m. Kooritud pinnas

teisaldatakse. Kooritud pinnast saab kasutada mahasõidu- ja tagasipõõramise koha mulde ehitamiseks.

Tasandatud ja tihendatud muldele paigaldatakse geotekstiil NGS4, laiusega 5m, millele ehitatakse kruuskate.

Kruuskate ehitatakse kahekihiline sirpprofiil, kihtide paksusega – kandevkiht 30 cm, kulumiskiht 10 cm.

Rekonstrueeritava Lepiksaare tee lõppu ehitatakse L-kujuline tagasipööramiskoht.

Projekteeritud on ühe mahasõidukoha, tüüp M3 ehitamine. Mahasõidukohale ehitatakse kruuskate

(ühekihiline-sorteeritud kruus) analoogse paksusega, mis on ehitataval teekattel. Mahasõidukoht ja

tagasipööramise koht profileerida nii, et ei jääks astangut mahasõidu ja maapinna ühinemiskohas. Teed

ületab keskpinge õhuliin 1-20 kV. Madalama traadi kõrgus teepinnast on 6 m, mistõttu on vajalik liini

ümberehitus, kuna vajalik kõrgus on 7 m. Liinitööde mahud lisatakse projekti tööde mahtudesse.

Niilusoo põik alguses on olemasolev mustkattega mahasõidukoht. Tee rekonstrueerimine algab mustkattega

mahasõidukoha lõpust. Olemasolev kruuskate on ca 3,5 m laiune. Olemasolev teekate on 5...20 cm

paksusest kruusakihist , mis lasub 15...40 cm paksusel liivakihil. Olemasoleva muldkeha materjaliks

kooritavas kihis on liivsavi ja peenliiv. Kuna tee asub turbapinnasel, siis on projekteeritud teepeenarde

laiuseks 2 m. Tee ääres olemasolev teekraav 600 vajab uuendamist. Tee teise äärde on projekteeritud uus

teekraav sügavusega 1,0 m. Olemasolevat teekatet ja mullet on projekteeritud koorida madalamaks ca 30 cm.

Kooritud pinnast kasutada teemulde laiemaks ehitamiseks. Teemulde laiemaks ehitamise käigus tuleb

täidetava osa alt huumus ära koorida ja täita kõrvalt kooritava materjaliga. Vajadusel ehitada laiendatav mulle

hagualusele, milleks saadakse materjal trassiraiest. Tasandatud ja tihendatud muldele paigaldatakse

geokomposiit 50*50kN/m, laiusega 5m, millele ehitatakse kruuskate. Kruuskate ehitatakse kahekihiline

sirpprofiil, kihtide paksusega – kandevkiht 30 cm, kulumiskiht 10 cm. Rekonstrueeritava teelõigu lõpp (RMK

kinnistu piirile) ehitatakse sujuv üleminek olemasolevasse seisukorda jääva teega. Projekteeritud on kahe

mahasõidukoha, tüüp M3 ja ühe mahasõidukoha M4 ehitamine. Mahasõidukohtadele ehitatakse kruuskate

(ühekihiline-sorteeritud kruus) analoogse paksusega, mis on ehitataval teekattel. Mahasõidukohad

profileerida nii, et ei jääks astangut mahasõidu ja maapinna ühinemiskohas. Ristumiskohta Taganurga teega

on projekteeritud teede T-kujuline ristmik. Teed ületab keskpinge õhuliin 1-20 kV. Madalama traadi kõrgus

teepinnast on ca 7 m. Kuna vajalik alumise traadi kõrgus teepinnast on 7 m, siis on projekteeritud olemasoleva

teekatte ja mulde koorimine mahus, et ehitatava uue kruuskatte ja alumise traadi vaheks vertikaalsuunas jääb

vähemalt 7 m.

Taganurga tee on uus, ehitatav tee. Tee algab teelt Niilusoo põik. Tee algusesse on projekteeritud teede T-

kujuline ristmik. Tee ehitatakse kraavi 400 muldele. Tee äärde ehitatakse uus teekraav, sügavusega 1 m. Uue

kraavi kaevest saadav pinnas (va huumus) kasutatakse ära tee mulde ehitamiseks. Teekatte ehitus

projekteeritakse arvestusega, et kraavi 400 poolne tee perv (tee kruuskatte ääre ja kraavi kalda vahe)

ehitatakse laiusega 3 m (tee telje ja kraavi telje vaheline kaugus ca 13 m) ca ja ehitatava kraavi poolse perve

laiuseks ehitatakse 2 m. Tasandatud ja tihendatud muldele paigaldatakse geokomposiit 50*50kN/m, laiusega

5m, millele ehitatakse kruuskate. Kruuskate ehitatakse kahekihiline sirpprofiil, kihtide paksusega – kandevkiht

30 cm, kulumiskiht 10 cm. Projekteeritud on L-kujulise tagasipööramise koha ehitus. Tagasipööramise koha

asukoht on projekteeritud arvestusega, et oleks välditud ehitus eramaal (Linnase 32801:002:0010).

Tagasipööramise koht profileerida nii, et ei jääks astangut mahasõidu ja maapinna ühinemiskohas.

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

Teerajatised on projekteeritud vastavalt tüüpjoonistele 2019.

Kraavitus tee äärtes soodustab teekattelt vee äravoolu. Samuti on veejuhtmed vajalikud tee muldes

optimaalse veereziimi tagamisel, millega on ühtlasi välditud tee muldkeha liigne niiskumine. Ehitatavad

teekraavid on projekteeritud nõlvusega 1:2, põhja laiusega 0,4 ja keskmise sügavusega 1 m. Teekraavide

kaevest kasutatakse pinnast teemulde ehitamiseks või tasandatakse kraavi või mulde metsapoolsele

kaldale. Veejuhtmest välja kaevatud sete ja uute ehitatavate teekraavide kaevega ja tee ehitatava mulde alt

eemaldatud huumus laotatakse teekraavide metsapoolsele kaldale.

Teekraavide metsapoolsetele äärtele on projekteeritud trassi raie laiusega, mis sõltub kraavist väljakaevatava

huumus/settepinnase kogusest. Arvestama peab, et laotatava pinnasekihi paksus on ca 50 cm.

Katendikihid ehitada 3%-lise põikkaldega. Korralikult väljaehitatud põikkalle tagab sadevee kiire ärajuhtimise

teepinnalt, millega välditakse löökaukude teket teekattes ja pikendatakse tee kasutusiga.

*Tööd riigitee nr 51 Viljandi-Põltsamaa (tugimaantee) kaitevööndis (30 m).

Nõuded on toodud Transpordiameti kirjas 28.02.2024 nr 7.1-2/24/3236-2.

Kaitsevööndis teostatavad tööde on EH 1 osas eesvoolukraavi 100 rekonstrueerimine. EH 2 osas

eesvoolukraavi 200 uuendamine (90 m pikkusel lõigul). EH 5 (Lepiksaare tee) osas mustkattega

mahasõidukoha..ehitus (koostatud projekt „Viljandi maakond,

Viljandi vald, Taganurga küla,

riigitee 51 Viljandi – Põltsamaa km 34,492 ja Lepiksaare tee

ristumiskoha..rekonstrueerimise põhiprojekt“.). EH 6 (Niilusoo põik) osas tee rekonstrueerimine. Pikasilla

kraavil asuvate koprapaisude likvideerimine asub väljapool riigi tee kaitsevööndit.

Projekteeritud tööd ega muu tegevus riigitee teemaal ja kaitsevööndis ei tohi ohustada riigiteed ega selle

korrakohast kasutamist. Tööde käigus tekkinud jäätmeid, settematerjali jne ei tohi riigitee teemaal ladustada

ega planeerida tee maa-ala piires. Teemaale ja tee kaitsevööndisse jäävatel kraavidel säilitada kraavi nõlvade

korrapärased kalded. Ehitustehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud.

Projekteeritud tööd ei halvenda veereziimi riigtee kaitsevööndis. Teekraavidesse lisavett ei juhita.

Riigi tee mullet läbivatel truupidel töid ei projekteerita.

7.2.Tee ehitustööd.

Teede ehitamisel juhinduda RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja

hooldamise juhendist 2020 ja Maaeluministri määrusest 28.03.2019 nr. 38 “Maaparandussüsteemi ehitamise

täpsemad nõuded”.

Teetrasside ettevalmistustööd:

1) Teetrassid tuleb puhastada puittaimestikust vastavalt projekteerija poolt antud laiustele. Trassiserva

kaugused tee teljest on toodud pikiprofiilil ja ristprofiilidel (joonis 2...10);

2) Puittaimestik raiuda kännukõrgusega kuni 10 cm;

3) Raiejäätmed paigaldada valli ja ära vedada (hakkepuit).

Nõuded maaparandussüsteemi teenindava tee MULDKEHA ehitamisel:

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

1) Ehitatava mulde aluspinnalt kooritakse kasvupinnas ja tasasndatakse trassi servadesse.

2) Tasandatud mullavalli viimistlemise ja sellele järgneva tee-ehitustöödega on soovitav alustada peale

mullavalli aastast vajumist.

3) Mulde laiendamiseks peab kasutama kohalikest süvenditest, külgservidest, kraavidest ja küngaste

likvideerimisest, olemasoleva teekatte madalamaks koorimisest saadavat pinnast (saviliiva, liiva, uue

tee ehitusel ka turvast). Teekatteks sobiva kruusa kasutamine muldes ei ole soovitatav.

4) Muldkeha tuleb profileerida (põikikalle 3%) ja tihendada.

Nõuded maaparandussüsteemi teenindava tee TEEKATENDI ehitamisel:

1) Enne teekatendi materjali kohalevedu ja laotamist muldele, peab mulde pealispind olema profileeritud,

antud vastav põikkalle ja tihendatud. Kui mulle on vihmast märgunud, tuleb teekattematerjali veoga

viivitada kuni kuivamiseni optimaalse niiskuseni.

2) Geosünteet (geokomposiit, geotekstiil) paigutatakse piki teed vähemalt 0,5 m ülekattega. Päikese

käes ei tohi geotekstiil olla laotuna üle nädala. Minimaalne, mineraalsest materjalist paigaldatav kihi

paksus on 20-30cm. Kasutada tuleb geokomposiiti 50/50 kN/m ja geotekstiili NGS4.

3) Geosünteedi (geokomposiit, geotekstiil) paigaldamine teostada vastavalt „Geosünteetide kasutamise

juhisele“(2006-26 Maanteeamet).

4) Kruuskate tihendatakse kihtidena. Tihendatavate kihtide maksimaalsed paksused on pneomorullide

kasutamisel 25 cm, silerullide kasutamisel 18 cm. Tihendamine toimub 2…3 etapis, kusjuures

eelnevalt kontrollitakse tasasust 3 m pikkuse latiga, ebatasasused planeeritakse autogreideriga.

Veega küllastunud mullet ja teekatet ei tihendata.

5) Kuiva kruusa tuleb kuival ajal planeerimisel ja tihendamisel veega kasta.

6) Talvel võib alust ja katet ehitada muldele, mis on lõplikult valminud enne külmade saabumist.

7) Enne aluse (katte) ehitamist tuleb mulle vahetuse haardealal puhastada lumest ja jääst.

8) Temperatuuril 0 kuni -5, tuleb materjal laotada, tasandada ja tihendada 4 tunni jooksul, külmema ilma

korral 2 tunni jooksul.

9) Talvel aluse ja katte tihendamisel materjale ei kasteta.

10) Talviste sulade korral ja enne kevadist sula, tuleb talvel ehitatud alus (kate) puhastada lumest, ja jääst

ning tagada vee äravool teelt.

11) Talvel ehitatud aluse (katte) vajumised (deformatsioonid) tuleb kõrvaldada pärast mulde ning aluse

(katte) kuivamist ja tiheduse kontrollimist materjali juurdelisamise teel.

Informatsioon tehtavate tööde kohta on toodud joonistel 1, 2...10 ning tabelites 2b, 11, materjal

tabelis 3.

8.Keskkonnakaitse.

Projekteerija on ehitusprojekti koostamisel arvestanud järgnevate dokumentide ja materjalidega:

1. PTA väljastatud projekteerimistingimused: Otsus 12.03.2024 nr 6.1-1/11533.

2.Maaeluministri määrus (vastu võetud 25.02.2019) nr 14 "Maaparandussüsteemi ehitusprojekti

nõuded" § 15.

3. Keskkonnaameti kirjale:” Keskkonnaameti seisukoht Rebassaare-Liivasaare metsaparandusobjekti

projekteerimistöödele” 27.09.2023 nr 7-9/23/17852-2.

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

4.Keskkonnaameti kirjale: „Arvamus Rebassaare-Liivasaare

maaparandussüsteemi..rekonstrueerimise projekteerimistingimuste eelnõule“. 05.03.2024 nr 6-2/24/3656-2

5. RMK lähteülesanne 09.02.2024 ja RMK keskkonnamõju analüüs.

6. Transpordiameti väljastatud „Viljandi maakonnas Viljandi vallas Taganurga külas Lepiksaare tee

ristumiskoha ehitamise nõuded“ 07.09.2023 nr 7.1-1/23/18864-2.

7. Transpordiameti väljastatud „Liivasaare (TTP-326), Rebassaare ja Kolga-Jaani metsa maaparandusehitiste

rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine“. 28.02.2024 nr 7.1-

2/24/3236-2.

8.Maa-ameti geoportaali kaardirakendus

9. Maaparandussüsteemi projekteerimisnormide, 5. peatükk Maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste

projekteerimisnormidest.

Ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal ja sellega piirneval maa-alal paiknevad kaitstavad loodusobjektid

ning nendest tulenevad piiranguid ehitustöödele ja soovitatav ehitustööde tehnoloogia:

KeA: *Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetel asuvad projektiala naabruses II

kategooria linnuliigi rohunepi (Gallinago media) ja III kategooria linnuliigi händkaku (Strix

uralensis) elupaigad. Metsaparandusobjekti rekonstrueerimine nimetatud liike eeldatavasti ei

mõjuta.

EELISe andmetel asub projektialast 25 km raadiuses 9 must-toonekure (Ciconia nigra)

registreeritud elupaika ja projektiala kraavid võivad olla liigi toitumispaikadeks. Seega tuleb

vältida töid ajavahemikul 15. märts – 31. august ning projekteerimisel lähtuda Põllumajanduse-ja

Toiduameti juhendmaterjalidest „Leevendusveekogude rajamine metsaaladele kraavitamise

mõjude leevendamiseksˮ ja „Olulised leevendusvõtted vee-elustiku säilimiseks kraavide rajamisel

ja rekonstrueerimiselˮ. Kui juhendmaterjalist ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik juhinduda,

palume seda projekti seletuskirjas põhjendada.

Projektiala kraavid suubuvad Põltsamaa jõkke, mis kuulub Alam-Pedja looduskaitseala

Emajõe-Pedja-Põltsamaa jõe piiranguvööndi koosseisu. Alam-Pedja looduskaitseala kuulub

üle-euroopalisse kaitsealade võrgutikku Natura 2000 kui Alam-Pedja linnuala ja Alam-Pedja

loodusala. Põltsamaa jõgi on registreeritud elupaigatüübina jõed ja ojad (3260), mis on nii looduskaitseala kui

ka loodusala kaitse-eesmärgiks. Käsitleda projektis kavandatava tegevuse

võimalikke mõjusid Natura alale.

*EELISe andmetel asuvad projektiala naabruses II kategooria rohunepi (Gallinago

media) ja metsise (Tetrao urogallus) ning III kategooria laanepüü (Tetrastes

bonasia), händkaku (Strix uralensis) ja suurkoovitaja (Numenius arquata) elupaigad.

Metsaparandusobjekti rekonstrueerimine nimetatud liike eeldatavasti ei mõjuta, kuid

raietööd tuleb planeerida väljapoole lindude pesitsusperioodi.

* Võsa ja puude raiel tuleb arvestada, et looduslikult esinevate lindude pesade ja munade

tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal on keelatud.

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

Projektiga hõlmatud maa-alal ja läheduses paiknevad kaitsealused objektid on kantud kuivendus- ja

teedevõrgu plaanile. RMK KMA-s on välja toodud piiranguid põhjustavad objektid ja kaitsereziim ning

nõuded tööde teostamisele ning ajalistele piirangutele. Nõuetest mitte kinnipidamine on rangelt keelatud.

1) Objekti kood 1177245083 - 6450 Lamminiidud- Natura elupaik - leevendavad meetmed pole

vajalikud. Natura alal ei toimu töid. Alal ja läheduses töid ei toimu.

2) Objekti kood 13579486 - Ranna või kalda piiranguvöönd - Veekogu piiranguvöönd - erodeeruvate

pindade katmine või kinnistamine; järgida ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete käsitlemisel,

ehitustööd teostada madalveeperioodil; veekogu piiranguvööndi ulatuses tuleb võimalusel säilitada

suubuvale kraavide taimestunud osa ja eemaldada vaid olulised veevoolu tõkked. Jõkke suubuvatel

kraavidel teostatakse jõe piiranguvööndi ulatuses ainult hooldustööd- likvideeritakse käsitsi

voolutakistused ja lamapuit. Kraavid 300, 700, 701, 702 on parameetritega, mis vähendavad sette

edasikandumist.

3) Objekti kood 13602393 - Ranna või kalda piiranguvöönd - Veekogu piiranguvöönd - erodeeruvate

pindade katmine või kinnistamine; järgida ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete käsitlemisel,

ehitustööd teostada madalveeperioodil; veekogu piiranguvööndi ulatuses tuleb võimalusel säilitada

suubuvale kraavide taimestunud osa ja eemaldada vaid olulised veevoolu tõkked. Alal ja läheduses

töid ei ole projekteeritud

4) Objekti kood 172045481 - 3260 Jõed ja ojad- Natura elupaik- erodeeruvate pindade katmine või

kinnistamine; järgida ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete käsitlemisel, ehitustööd teostada

madalveeperioodil; veekogu piiranguvööndi ulatuses tuleb võimalusel säilitada suubuvale kraavide

taimestunud osa ja eemaldada vaid olulised veevoolu tõkked. Suubuvatel eesvoolukraavidel

projekteeritud töödeks on lamapuidu ja voolutakistuste likvideerimine. Kaevetöid ei teostata

eesvooludel 1,3 km ulatuses.

5) Objekti kood 808545083- 6450 - Lamminiidud- Natura elupaik- leevendavad meetmed pole vajalikud.

Alal ja läheduses töid ei toimu.

6) Objekti kood 899:KOR:002 - Kõrtsikoht- Pärandkultuuri objekt- leevendavad meetmed pole vajalikud.

Alal ja läheduses töid ei toimu.

7) Objekti kood ELP0008393 - Poollooduslik kooslus – mõju puudub - leevendavad meetmed pole

vajalikud. Alal ja läheduses töid ei toimu.

8) Objekti kood ELP0008394 - Poollooduslik kooslus - mõju puudub - leevendavad meetmed pole

vajalikud. Alal ja läheduses töid ei toimu.

9) Objekti kood KLO1101359- Alam-Pedja LKA, Põltsamaa raba skv.- Sihtkaitsevöönd- leevendavad

meetmed pole vajalikud. Alal ja läheduses töid ei toimu.

10) Objekti kood KLO1101387 - Alam-Pedja LKA, Emajõe-Pedja-Põltsamaa pv.- Piiranguvöönd-

leevendavad meetmed pole vajalikud. Alal ja läheduses töid ei toimu.

11) Objekti kood KLO9100020 - rohunepp (Gallinago media)- Liigi leiukoht (loomad\, II kat)- leevendavad

meetmed pole vajalikud. Alal ja läheduses töid ei toimu.

12) Objekti kood KLO9116642 - suurkoovitaja (Numenius arquata)- Liigi leiukoht (loomad\, III kat)-

leevendavad meetmed pole vajalikud. Alal ja läheduses töid ei toimu.

13) Objekti kood KLO9120813 - rohunepp (Gallinago media)- Liigi leiukoht (loomad\, II kat)- leevendavad

meetmed pole vajalikud. Alal ja läheduses töid ei toimu.

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

14) Objekti kood RAH0000123 - Alam-Pedja linnuala-Natura (linnuala)- leevendavad meetmed pole

vajalikud. Alal ja läheduses töid ei toimu.

15) Objekti kood RAH0000577 - Alam-Pedja loodusala- Natura (loodusala) -leevendavad meetmed pole

vajalikud. Alal ja läheduses töid ei toimu.

16) Alam-Pedja looduskaitseala - Kavandatav kaitseala-leevendavad meetmed pole vajalikud. Alal ja

läheduses töid ei toimu.

17) Alam-Pedja looduskaitseala, Emajõe-Pedja-Põltsamaa piiranguvöönd- Kavandatav kaitsevöönd

(piiranguvöönd)- leevendavad meetmed pole vajalikud. Alal ja läheduses töid ei toimu.

18) Alam-Pedja looduskaitseala, Põltsamaa raba sihtkaitsevöönd– Kavandatav kaitsevöönd

(sihtkaitsevöönd)- leevendavad meetmed pole vajalikud. Alal ja läheduses töid ei toimu.

Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ja nende ulatus ning ebasoodsate

keskkonnamõjude leevendamise meetmed:

Võimalikeks keskkonnamõjudeks maaparandustöödel ja tee rekonstrueerimisel ning ehitamisel on:

1)Sette ja toitainete edasikandumine.

2)Valgustingimuste muutus metsa servades.

3)Kuivalembeliste taimeliikide domineerimise suurenemine niiskuslembeliste taimede üle.

4)Kaevetööde ja raietööde läbiviimisel tekitatakse

tehnikaga müra, mis võib häirida ümbruse elustikku.

5) Suureneb metsade tuleohtlikus.

6) Kuivendussüsteemide toimimise mõjul kiireneb pinnavee äravoolamine, mis võib vähendada põhjavette

valguva veehulga mahtu.

7) Ebaõige tööde tehnoloogia kasutamisel tekkivad jäätmed ja reostus.

8) Pinnase tallamine ja reostamine ja veejuhtmete kallaste deformeerumine.

9) Vette sattuv reostus, mis võib sattuda põhjavette.

Tööde tegemisel tuleb rakendada järgmisi tehnoloogilisi meetmeid:

1)Töid tuleb teha madalvee ajal (soovitavalt suvise);

2)Tööde järjekord peab lähtuma sellest, et kõigepealt tuleb alustada tööde teostamise aegset keskkonnamõju

leevendavate objektide rajamisega

(settebasseinid, kraavilaiendid, ...), misjärel alustatakse teiste

töödega;

3)Töid tuleks teostada allavoolu liikudes

väiksematest kraavidest eesvoolu suunas;

4)Rekonstrueerimisel tuleks maksimaalselt säilitada voolusängi stabiliseerunud osa;

5)Eesvoolude hooldus- ja rekonstrueerimistööd

peavad arvestama vajadust suurendada nende

isepuhastusvõimet;

6)Hooldamisel ja rekonstrueerimisel tuleb võimalusel säilitada

veejuhtmete (eelkõige eesvoolude) põhjareljeefi mitmekesisus;

7) Tööde käigus tuleb võimalusel säilitada kaldapuistut ning maksimaalselt säilitada pikaealisi

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

lehtpuid ja kändude freesimist, mis aitavad kaasa kalda stabiliseerimisele, loovad elupaiku ja vähendav

erosiooniohtu;

8)Kasutada tuleb parimat võimalikku tehnoloogiat

ja tehnikat. Välistada tuleb keskkonnareostuse

oht.

9) Rekonstrueerimise käigus eemaldatakse kraavidest sinna ladestunud setted. Selle tulemusel muutuvad

kraavi nõlvad uhtumisaltideks ja osa pinnasest kandub hõljumina suublatesse, mis omakorda võib halvendada

suubla vee kvaliteeti ja looduslikku tasakaalu. Mõju ulatus on rekonstrueeritavad kraavid, milledel on vajalik

nõlvade korrigeerimine kaevetööde käigus.

Mõju leevendamiseks võimalusel vältida nõlvade kaevet. Nõlvade kaeve korral on projekteeritud kohtades,

kus ilmneb nõlva erosioon, kasutada nõlva kindlustamist erosioonitõkkematiga.

10)Kevetööd ei tohiks lõikuda aluspõhjakivimitesse,

mis võib tekitada ohu põhjavee saastumiseks pinnaseveega.

11) Müra mõju vähendamiseks tuleb jälgida nõudeid tööde teostamise kohta lindude pesitsemise ajal.

8.1. Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamine.

.

*EELISe andmetel asub projektialast 25 km raadiuses 9 must-toonekure (Ciconia nigra)

registreeritud elupaika ja projektiala kraavid võivad olla liigi toitumispaikadeks. Seega

tuleb vältida töid ajavahemikul 15. märts – 31. august.

*Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamiseks on koostatud juhendid „Leevendusveekogude rajamine

metsaaladele kraavitamise mõjude leevendamiseks“. ja „Olulised leevendusvõtted vee-elustiku säilimiseks

kraavide rajamisel ja rekonstrueerimisel“. Leevendusveekogudeks on juhendites kraavilaiendid ja

leevendustiigid. Kraavilaiendid rajatakse kraavidele ja leevendusveekogud eraldiseisvate tiikidena

kuivendusvõrgu maa-alale kraavidevahelisele alale. Juhendmaterjalides toodud abinõusid käesolevas

projektis kraavilaiendite näol ei ole vaja valdavalt eraldi rajada. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimine on

projekteeritud maaparandusehitistele, kuhu on rajatud 1982 a polderkuivendus. Polderkuivendusega on

rajatud veekogumise kanalid (veejuhtmed 100, 300, 306, 309, 400, 700, 701 ja 702) sügavusega ca 2,5 m.

Kanalitel põhja kalle puudub. Kuna kraavid on sügavad ja vee äravool on aeglane, siis on kraavides vesi

alaliselt. Kuna kraavide tihedus on suhteliselt suur võrreldes rekonstrueeritava ala pinnaga, siis vajadus

lisameetmete jaoks valdavalt puudub. Projekteeritud on kraavidele 310 ja 325 lisaks kahe kraavilaiendi

ehitamine.

Veejuhtmed 100, 300, 306, 309, 400, 700, 701 ja 702 on praktiliselt languta ja kraavi 700 alamjooksul enne

suubumist Põltsamaa jõkke on olemasolev lai ja sügav tiik (osaliselt eesvoolukraav 700 osa) nn. Poldri

juurdevoolukanal. Veejuhtmed takistavad sette edasikandumist jõkke, seetõttu puudub vajadus eraldi

settebasseini ehitamiseks.

*Projektiala kraavid suubuvad Põltsamaa jõkke, mis kuulub Alam-Pedja

looduskaitseala Emajõe-Pedja-Põltsamaa jõe piiranguvööndi koosseisu. Alam-Pedja

looduskaitseala kuulub üle-euroopalisse kaitsealade võrgutikku Natura 2000 kui Alam-Pedja linnuala ja Alam-

Pedja loodusala. Põltsamaa jõgi on registreeritud

elupaigatüübina jõed ja ojad (3260), mis on nii looduskaitseala kui ka loodusala kaitseeesmärgiks.

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

Võimalikuks keskkonnamõjuks tööde teostamisel on sette edasikandumine vooluveega. Võimalike mõjude

vältimiseks tuleb tööd võimalusel teostada veevaesel aastaajal.

Projekteeritud töödel puudub mõju Natura alale. Projekreeritud tööd eesvoolukraavidel 700, 701 ja 702 ei

tekita setet (kraavidel ei ole projekteeritud kaevetöid). Veejuhtmed on piisavalt suurte parameetritega, et

vähendada vee voolukiirust ja püüda kinni rekonstrueeritavalt alalt edasikanduv sete. Maaparandusehitise

EH1 eesvool 100 ja ehitise EH3 suubla 400 on parameetritega, mis väldib sette edasikandumist. Kraavidel

puudub põhja lang, mistõttu vee voolukiirus on veejuhtmetes väike. Eesvoolul 700 asub 150 m pikkusel lõigul

enne suubumist Põltsamaa jõkke vee kogumise juurdevoolukanal (ehitatud pumbajaamale vee kogumiseks,

mis ei tööta). Vee sügavus on tiigis ca 1,7...2,7, veekogu veepinna laius on ca 14 m. Põhja sügavus

väljavoolutoru põhjast on ca 1,3 m. Kuivenduskraav 300, mis suubub eesvoolu 700 (juurdevoolu kanal), jääb

olemasolevasse seisukorda. Projekteeritud tööde mõju NATURA alale puudub. Sette edasikandumine jõkke

on praktiliselt välistatud.

*Projektalal, eesvoolukraavil 700 asub koprapais, mis tuleb likvideerida, kuna vesi on ülesvoolu asuvatel

kraavidel paisutatud. Pais tuleb likvideerida madala vee perioodil, vältides ühe korraga suurema vooluhulga

avamist.

*Pinnase ja kaldakaitse seisukohalt tuleb kaevetöödel võimalusel vältida nõlvade kaevet. Vajadusel kaevet

teostada nõlvadel tuleb ilmnenud nõlva erosiooni kohad kindlustada erosioonitõkkematiga.

8.2. Keskkonnakaitselised tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide ja tee

ehitamisel.

Nõuded, mida ehitaja peab järgima. Olulisemad on nõuded kütuse tankimise, jäätmete tekkimise ja raietööde

kohta. Arvestama peab mälestiste ja pärandkultuuriobjektidega. Oluline on masinate ja seadmete seisund ja

vastavus ohutusnõuetele. Juhised peavad olema antud tegutsemiseks hädaolukorral.

Tööd tulevad läbi viia viisil, mis avaldaks minimaalset kahjulikku mõju kogu ümbritsevale keskkonnale.

– ja hooldetööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte ja

määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega

tuvastatav õlileke, on keelatud.

Töid on soovitav teha kuival, madala põhjaveeseisuga perioodil, mil tee ja pinnase kandevõime on suurem.

Vältida tuleb kütte- ja määrdeainete sattumist veekogusse.

Töökohad peavad olema varustatud vahenditega reostuse ja tulekahju likvideerimiseks.

Tööde lõpetamisel tuleb töötsoon heakorrastada.

Mootorsae tankimisel tuleb kasutada spetsiaalseid kanistrite otsikuid, mis välistavad üle- ja möödavalamist.

Metsamasinate tankimine peab toimuma spetsiaalsete pumpade abil.

Kütusemahutid peavad olema ette nähtud kütuste hoidmiseks ja veoks.

Lekkinud kütus või määrdeained tuleb spetsiaalse kogumisnõu või imava materjali (absorbent) abil kokku

koguda ning kuni äraveoni ladustada keskkonnaohutult.

Kütusekanistreid tuleb tööobjektil hoida varjulises kohas.

Keelatud on kütuste hoidmine ja saagide tankimine veekogudele lähemal kui 10m.

Kõik tekkinud jäätmed tuleb peale tööobjekti lõpetamist ära viia, jäätmete loodusesse jätmine on keelatud.

Igal tööobjektil peab olema koht jäätmete hoidmiseks (prügikast, prügikott).

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

Kui tööobjektil töötavad metsamasinad, siis peab tööobjekt olema varustatud esmaste

reostustõrjevahenditega, sh üks labidas, 20 kg absorbentgraanuleid, 50 l turvast või saepuru ja vähemalt 10 l

mahuga kogumisnõu kasutatud absorbendi kogumiseks. Olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed (milleks on kütuse

ja määrdeainete taara, markeerimisvärvi purgid, kütuse määrdeaine lekke tõrjumisel kasutatud absorbent,

akud, hüdrovoolikud, kütuse- või õlifiltrid jms) hoitakse eraldi.

Ohtlikke jäätmeid tuleb hoida ilmastiku- ning lekkekindlates anumates või pakendites.

Kui masinat ei kasutata, tuleb selle mootor seisata.

Visuaalsel vaatlusel tuvastatava õli- või kütuselekkega masina kasutamine on keelatud.

Kõik kasutatavad masinad peavad olema varustatud sidesüsteemi ja esmaabikomplektiga.

Masinad peavad olema varustatud liiklusseaduse või tootja tehase komplektsusega ettenähtud

tulekustutitega, millel on kehtiv kontrollimärgistus.

Juurepessu (Heterobasidion spp) ohtlikel aladel, perioodil, kui ööpäevane keskmine temperatuur on üle

+5°C, männi ja kuuse raiel töötavad peavad masinad olema varustatud seadmega kändude töötlemiseks

ROTSTOP®-ga.

Vältida tuleb metsakuklaste pesade purustamist tööde käigus.

Tööde käigus avastatud haruldaste või looduskaitse all olevate taime-, linnu- või loomaliikide avastamisel

katkestada tööd ja informeerida sellest koheselt omavalitsust ja Keskkonnaametit.

Tulekahju või keskkonnareostuse korral informeerida koheselt päästeteenistust numbril 112.

Kui ehitustöödel jälgitakse veekaitsevööndites töötamise nõudeid, kasutakse töökorras masinaid ning

jälgitakse teisi keskkonnamõjude vähendamise võimalusi, on need piisavad meetmed keskkonnale negatiivse

mõju vähendamiseks.

8.3. Settebassein.

Maaparandusehitisele eraldi settebasseine ei ole projekteeritud. Settebasseinidena töötavad veejuhtmed 100,

300, 306, 309, 400, 700, 701 ja 702, milledel põhja lang praktiliselt puudub ja veejuhtmete parameetrid on

sellised, mis vähendavad vee voolukiirust (veejuhtmed on suurema ristlõike pindalaga ja põhja lang praktiliselt

puudub). Veejuhtmetel ei teostatakse hooldustööd, mille käigus on pinnasetööde mahud minimaalsed.

Maksimaalselt säilitatakse põhjataimestik, mis soodustab vee puhastamist hõljumist ja toitainetest.

8.4. Kraavilaiendid.

Maaparandusehitisele on projekteeritud, maaparandustööde poolt tekitatava mõju vähendamiseks

veejuhtmetele leevendusveekogude - kraavilaiendid (asukoht joonis 1) rajamine. Kraavilaiendi ülesandeks on

veesilma tagamine pikema aja vältel, peale kraavidest liigvee äravoolamist ja lisaks toimib ka sette kogujana.

Kraavilaiendid on veejuhtme põhja süvendid, mis kaevatakse rekonstrueeritavale kraavile põhja süvendina -

0,5 m sügavuse, 1 m laiuse ja 10 m pikkuse lõiguna. Kraavilaiendid ehitatakse nõlvustega 1,75 ja 1:3.

Kraavilaiendid on projekteeritud kraavidele 310 ja 325. Kraavilaiendid ehitatakse kraavi laiendina

kuivenduskraavi mulde vastaskalda poolsele äärele. Käesolevas projektis loetakse kraavilaienditeks ka

polderkuivenduse ehitamisel rajatud vee kogumiskanalid – veejuhtmed 100, 300, 306, 309, 400, 600, 700,

701, 702. Loetletud veejuhtmete voolusäng on suure ristlõikepinnaga ja põhja lang praktiliselt puudub.

Veejuhtmetes on alaliselt vesi.

Leevendusveekogud kraavidel 310 ja 325 tuleb rajada enne käesoleva rekonstrueerimisprojektiga

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

projekteeritud töödega alustamist ja tühjendatakse settest tööde järgselt (vajadusel ka tööde käigus).

Tabelis 12 on toodud leevendusveekogude töömahud.

9.Ehitustöödele seatud piirangud.

Ehitusprojekti seletuskirja ehitustöödele seatud piirangute osas kirjeldatakse projekti kooskõlastajate

poolt töödele seatud erinõudeid ja piiranguid.

9.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid.

Projektöödega haaratud alal asuvad tehnovõrgud. Tehnovõrgud – OÜ Elektrilevi keskpinge õhuliinid 1-20 kV.

9.2. Eraisikute ja ettevõtete ning ametiasutuste tingimused/piirangud.

KeA:

Viljandi..Vallavalitsus:

Transpordiamet:

Elektrilevi..OÜ:

*Töökohal peab olema Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastatud projekt.

*Kooskõlastus kehtib üks aasta.

*Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata

keelatud.

*Süvendades olemasolevat pinnast õhuliini mastidest lähemal kui 1m ja sügavamale kui

1m, tuleb ette näha mastide toestamine. Tööde teostamine leppida kokku Elektrilevi OÜ

esindajaga.

*Õhuliini kaitsevööndis töötamisel taotleda kaitsevööndis tegutsemise luba -

https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/kaitsevoondi-kooskolastused

Maaomanikud:

RogerPuitAS:

1.Enne töödega alustamist ühendust võtta.

2.Prügi ja olmejäätmete ladustamine on keelatud Roger Puit AS-le kuuluvatel kinnistutel.

3.Roger Puit AS-le mittekuuluva metsamaterjali ladustamine Roger Puit AS-i kinnistutel eraldi kokku leppida.

4.Roger Puit AS-le kuuluva metsamaterjali ladustamine või müük-ost eraldi kokku leppida

Jõekääru kü: Raiutav puittaimestik jab maaomanikule, väljavedu kinnistu piirile. Tööde käik kooskõlastada

maaomanikuga

Lepiksaare kü: Raiutav puittaimestik jab maaomanikule, väljavedu kinnistu piirile. Tööde käik kooskõlastada

maaomanikuga

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

Nurgatagune kü: Raiutav puittaimestik jab maaomanikule, väljavedu kinnistu piirile. Tööde käik

kooskõlastada maaomanikuga

Taganurga kü: Raiutav puittaimestik jab maaomanikule, väljavedu kinnistu piirile. Tööde käik kooskõlastada

maaomanikuga

Niidu kü: Palun võtke ühendust raietööde alguses kooskõlastamaks puidu mahapaneku koht

Raitsaare kü: Palun võimalusel parandada või osaliselt kompenseerida minule kuuluvat teelõik. Samuti

soovin tööde käigus suhelda RMK töövõtjaga, et vältida arusaamatusi.

10. Maaparandusehitise kasutamine ja hooldamine.

Maaparandushoid maaparandusseaduse tähenduses on maaparandussüsteemi ja selle maa-ala ning

nendega seotud keskkonnakaitserajatiste hooldamine ja uuendamine. Maaparandushoidu korraldab

maaparandussüsteemi omanik. Hooldustöödega on soovitav alustada kohe pärast objekti kasutuselevõttu.

Vähemalt kaks korda aastas, enne suuremaid veeseise, tuleks üle kontrollida truubid ja kõrvaldada sinna

sattunud voolutakistused, veejuhtmetest likvideerida mahalangenud puud ja voolutakistused. Vajadusel tuleb

truubiotsakutele teha hooldustöid. Tee ääred on vajalik niita. Truupide ja veeviimarite otsakud hoida setetest ja

risust puhtad. Regulaarsete hoiutöödega pikendatakse olemasolevate kuivendussüsteemide toimimisiga.

Kuivenduskraavide hooldusel juhinduda RMK valduses olevate metsakuivendussüsteemide

majandamise strateegiast „Riigimetsa Majandamise Keskuse kuivendussüsteemide majandamise strateegia“,

on kinnitatud 19.04.2011.a. juhatuse otsusega nr 1-32/44.

Teede kasutamisel ja hooldamisel juhindutakse RT I, 01.07.2015 „Metsatee seisundi kohta

esitatavad nõuded“, Keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34.

Eesmärgiks on tagada teede kraavide ja truupide regulaarne korrashoid ja hea seisund.

Vähendada investeeringu kulusid, mis tulenevad metsaparanduse elementide hooldamatusest.

11. Juhenddokumentide nimekiri.

1. Maaparandusseadus, vastu võetud 16.05.2018;

2.“Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded”, maaeluministri 25.02.2019 määrus nr 14;

3.“Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”, maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45;

4.“Maaparanduse uurimistöö nõuded”, maaeluministri 20.12.2018 määrus nr 77;

5.“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”, maaeluministri 28.03.2019 määrus

nr 38;

6. „Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded”, keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34;

7.Trükis “Maaparandusrajatiste tüüpjoonised”. Põllumajandusministeerium, Tallinn 2019;

8.Trükis “RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend.

Versioon 2.0”, Tallinn 2020;

9. Trükis “Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud ning kalkulatiivsed

ühikmaksumused meetme 3.4 rakendamisel”. Maaparanduse Ehitusjärelvalve- ja

Ekspertiisibüroo, Tallinn 2005;

10. Juhend “Veejuhtme pikiprofiili koostamise juhend”. Põllumajandusameti maaparanduse

osakond 02.03.2018;

11. Trükis “Kuivendussüsteemide majandamise strateegia”, Riigimetsa Majandamise Keskus,

Rebassaare-Liivasaare rek 2024 OÜ Hetver

Töö nr 3-24 Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla

Tallinn 2011;

12. Trükis “Metsaparanduse keskkonnamõju analüüsi juhend”, Riigimetsa Majandamise

Keskus, Tallinn 2011;

13. RMK metsakuivenduse ja - teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2020.

14. Juhend „Leevendusveekogude rajamine metsaalade kraavitamise mõju leevendamiseks“ Tartu

Ülikooli 2019.a.