Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimise ehitusprojekti tee ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 17151

Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri

silla (nr 182) rekonstrueerimiseks

ning keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimiseks ning

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Lähtuvalt lõheliste kuderändest planeerida veesiseste tööde teostamine suvisele madalvee

perioodile 01.06-15.09.

3. Ehitamisel on oluline, et jõe säng jääks puutumatuks ning jõe ristlõige ei väheneks.

Kaevetöid võib teha jõe kaldalt normaalveetasemest kõrgemal pool.

4. Päri sild on tee koosseisus ning Loobu jõgi on avalikult kasutatav veekogu, mistõttu tuleb

silla rekonstrueerimine registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena.

5. Veekaitsevööndis puu- ja põõsarinda raieks taotleda Keskkonnaametist nõusolek.

6. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

7. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega. Samuti tuleb arvestada Kadrina valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

8. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed,

EELNÕU

2

mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

9. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb ka pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt

ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

10. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning

tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest.

Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb

tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud

reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke

masinaid ei ole lubatud kasutada.

11. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate

ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste

lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

12. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

13. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

14. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

15. Tapa tee 9 elamumaale tuleb tagada ehituse ajal ligipääs.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042

asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimiseks 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi STRICTO PROJECT OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12175455

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Kadaka tee 42b, 12915, Mustamäe linnaosa,

Tallinn, Harju maakond

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 58100608

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042

asuva Päri silla rekonstrueerimise

põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number Töö nr: S2403

EELNÕU

3

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182)

rekonstrueerimiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 20.03.2025 tee ehitusloa andmine riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042

asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuv Päri sild (nr

182) paikneb riigi kinnisasjal (katastritunnus 27304:001:0310) Lääne-Viru maakonnas Kadrina

vallas Kadrina alevikus.

Transpordiameti 08.12.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/889 on antud projekteerimistingimused

riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad ajavahemikus aastatel 2025‒2026 vastavalt STRICTO PROJECT OÜ

tööle nr S2403 „Riigitee 17151 Põima-Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise

põhiprojekt“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/hd4DxQVFBrOvpTZ.

Projekti eesmärk on olemasoleva Päri silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset ja

sõidumugavust ning määrata tehniliselt vajalik teemaa.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182)

rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele

2

alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei

ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju

suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust

ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Terviseamet,

Kadrina Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõige 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

4. OTSUS

3

1. Anda tee ehitusluba riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182)

rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata ehitusprojektiga „Riigitee 17151 Põima-Kadrina km 8,042 asuva Päri silla

rekonstrueerimise põhiprojekt (Töö nr S2403)“ kavandatavate tegevuste keskkonnamõju

hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel

kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate

tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud

kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti ida

osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tee ehitusluba riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182)

rekonstrueerimiseks.

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

3. Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõju eelhinnang (Töö nr Päri-24).

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus

Riigitee 17151 Põima–Kadrina km

8,042 asuva Päri silla

rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõju eelhinnang

Eelhinnangu tellija: Stricto Project OÜ

Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2024

2 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

Publitseerimise üldised andmed;

• Töö vormistatud: 23.08.2024. a

• Töö nr: Päri-24.

• Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH))

koostajad:

o Alar Noorvee (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaekspert (KMH litsents

nr KMH0098).

o Paula Nikolajeva (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.

• Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus............................................................................ 5

2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähikonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega ..................................................................................... 8

3. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................ 11

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse

määramine ................................................................................................................................ 15

4.1 Maa ja maakasutus .................................................................................................... 15

4.2 Märgalad.................................................................................................................... 16

4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 16

4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............ 16

4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................. 18

4.6 Maavarade kasutus .................................................................................................... 18

4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................... 19

4.8 Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 19

4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid

(sh Natura 2000 võrgustiku alad) ......................................................................................... 19

4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime),

mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................................................... 21

4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ................................................ 22

4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised.............. 22

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 23

Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 26

KMH eelhinnangu lisad:

• KMH eelhinnangu lisa 1. Päri silla rekonstrueerimise ehitusprojekt (Stricto Project

OÜ; kinnitatud eskiis ES-5 (17.06.2024)).

• KMH eelhinnangu lisa 2. Projekteerimistingimuste andmise juurde kuulunud

arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

4 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks on Kadrina vallas

Kadrina alevikus paikneva Päri silla põhiprojekt, mille eesmärgiks on silla rekonstrueerimine,

tõstmaks liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning parandada silla kandevõimet ja määrata

tehniliselt vajaliku transpordimaa ulatus.

Eelhinnangu tellijaks on Stricto Project OÜ ja töö koostajateks Alkranel OÜ keskkonnaekspert

Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja OÜ Alkranel keskkonnakonsultant Paula

Nikolajeva. Töö on koostatud Transpordiameti poolt tellitud projektile, mille koostamine

toimub KMH eelhinnangu koostamise ajal. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige

Transpordiamet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga seonduvates

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.

KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb

otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kui kaasnev tõenäoliselt puudutab

vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju

vastu).

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust;

⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse samuti juhendist „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh

Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018) ja eelhinnangu ülesehitamisel

arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend”

(Keskkonnaministeerium, 2017).

5 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus

KMH eelhinnangu objektiks on Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Kadrina alevikus

paikneva Päri silla (vt joonist 1) põhiprojekt, mille eesmärgiks on silla rekonstrueerimine,

tõstmaks liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning parandada silla kandevõimet ja määrata

tehniliselt vajaliku transpordimaa ulatus.

Joonis 1. Päri silla asukohaskeem (alus: Maa-amet, 2024)

Olemasolev sild (27304:001:0310 – transpordimaa 100%, geograafilised koordinaadid

59.340329, 26.126693) asub riigitee (kõrvalmaantee) 17151 Põima-Kadrina 8,042 kilomeetril.

Päri sild ületab Loobu jõge (VEE1077900) ning on ehitatud 1956. aastal, kuid tänini pole silda

arvestatavalt remonditud ega laiendatud. Tegemist on üheavalise, monteeritavatest plaatidest

4,9 meetrise sillaga, teelõigul kehtib asula kiiruspiirang 50 km/h. Teelõigu liiklussagedus on

Teeregistri andmetel 2023. aasta seisuga 601 autot ööpäevas, seejuures on sõidu- ja pakiautode

osakaal 100% ning raskeliikluse osakaal seega 0%.

Lähtuvalt Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti riigihanke tehnilisest kirjeldusest, on

olemasolevad sillasambad läbijooksudega, silla servaprussid ja monteeritavad tekiplaadid on

kaugelearenenud kahjustustega, armatuur on paljandunud ning esineb ulatuslikku kihilist

korrosiooni. Pealesõitudel puudub põrkepiire ning silla peal ei vasta põrkepiire kehtivatele

ohutusnõuetele. Silla voolusäng kitsendab jõe loomulikku voolusängi, tekitades sillaalusesse

ristlõikesse voolu kiirenemist. Silla koonused on uhtumistega ning pealesõitude kattes esineb

roopaid ja ebatasasusi. Silla kandevõime ei vasta tänapäevastele vajadustele.

Rekonstrueeritud Päri sild rajatakse gabariidiga 7,5 m ning lisaks projekteeritakse sillale 2,5 m

laiune (põhjendatud vajadusel kitsam) kergliiklustee, mis tuleb kokku viia projekteeritava

kergliiklustee lahendusega tee paremale poolele (ehitusprojekt Kadrina Vallavalitsuse

tellimusel). Seega on uuendatud silla kogugabariit 10 m. Sillal nähakse ette katendi

uuendamine ning vajadusel olemasoleva muldkeha remont, seejuures katendi kasutusajaks

6 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

võetakse kõigil katenditüüpidel 20 aastat. Silla projektkoormuseks on KM1/KM3 1200.

Teemaalt tagatakse sademevete piki- ja põiksuunaline äravool ning vajadusel projekteeritakse

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine. Silla

rekonstrueerimisel nähakse ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii

olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt.

Eelnevas lõigus välja toodud projektlahenduse kujunemise osas saab siinkohal välja tuua

järgnevat. Ehitusprojekti tellija, Transpordiamet, esitas projekteerimistingimuste eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuste avaldamiseks. Tagasisidest (vt KMH eelhinnangu lisa 2, sh

Transpordiameti seisukohad ettepanekute arvestamise osas) on käesoleva eelhinnangu mõistes

olulisem alljärgnev:

• Keskkonnaamet 02.11.2023 märkis kirjaga nr 6-2/23/21293-2, et kuna Loobu jõgi

kuulub vaadeldavas lõigus lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistusse, tuleb silla projekteerimisel arvestada järgmiste tingimustega:

o veesiseste tööde teostamine planeerida suvisele madalvee perioodile 01.06-

15.09;

o veekogu peab pärast uue silla ehitustöid jääma võimalikult looduslikuks, st et

veekogus tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim;

o rajatav uus sild ei tohi tekitada vee-elustikule rändetõket;

o silla kavandamisel tuleb arvestada, et kallasrada veekogu ääres on elustiku

(väikeulukid jt) jaoks alati vajalik. Kallasrada peab saama kasutada nö kuival

maal.

Keskkonnaamet kinnitas oma eeltoodud seisukohta (kallasrajaga seotud) ka oma 27.06.2024

kirjas nr 6-2/24/12932-2. Seejuures aga ka toonitati, et silla projekteerimisel on oluline, et:

• jõesäng jääks puutumatuks ning jõe ristlõige ei väheneks;

• kaevetöid ei teostata normaalveetasemest allpool;

• sild ehitataks nii, et kaevetööd toimuvad jõekaldal.

Juuni 2024 seisuga on plaanis rajada uus sild koos kallasradadega. Uue silla rajamise vajalikkus

seisneb selles, et olemasolev sild ei vasta tänapäevastele sildade projekteerimisel

kasutatavatele projektkoormustele, silla piirded ei vasta normidele ning sillal puudub

autoliiklusest eraldatud ala jalakäijatele ja ratturitele. Olemasolevale sillale jalgtee lisamine

eeldaks silla laiendamist, mis pole aga silla kandevõime tõttu võimalik.

OÜ Rakendusgeoloogia (2024) poolt teostati vaadeldavas asukohas geotehniline uuring.

Välitööde käigus puuriti puurmasinaga kaks puurauku sügavusega 3-16,5 m ning kolm

puurauku sügavusega 2-5 m. Uuringualalt võeti kokku kuus veesisaldusproovi ning viis

pinnaseproovi. Uuringust saab välja tuua järgnevat:

• sild tuleks toetada vaivundamendile, vähemalt 2 m ulatuses keskliiva;

• halva kandevõimega pinnasekihtide kogupaksus on suurem kui 1 m, mistõttu oleks

soovitav kasutada teede all jäika geotektsiili, et ühtlustada vajumeid;

• teele tuleb rajada ka korralik dreenkiht ning liigveed tuleks tee muldest juhtida

vertikaalplaneeringuga eemale;

• täitepinnas (kiht 1,) on nii vertikaal kui horisontaal suunas erineva tiheduse ja

koostisega. Täitepinnas on külmaohtlik ning kokkusurutav;

• muda (kiht 4), turvas (kiht 5), vähe orgaanilist ainet sisaldav liivane savi (kiht 6) on

tugevalt kokkusurutavad pinnased. Turbas kestavad vajumid aastakümneid;

• tee muldes esinevad killustik (kiht k) ja kruusane mölline keskliiv (kiht 2) 0,3-0,5

meetri sügavusel ei täida etteantud dreenimistingimusi 100% tiheduse ja optimaalse

7 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

niiskussisalduse juures. Ka uuringualal esinevad looduslikud pinnased ei täida

etteantud dreenimistingimusi. Kihtide filtratsioonimoodul jääb tõenäoliselt alla 0,5

m/ööpäevas;

• piirkonna külmumissügavus on ca 1,45 meetrit. Talvel võib lumest vabal alal tee mulle

läbi külmuda kuni 2,10 meetri sügavuseni;

• uuringuala jääb looduslikult niiskesse piirkonda ehk 2. paikkonda;

• savipinnased (kihid 6 ja 7) on tundlikud leondumise suhtes. Leondumise vältimiseks ei

tohi märjal savipinnasel sõtkuda ehitusmasinatega ega lasta lahtisel kaevikul seista vee

all;

• liivpinnas (kihid 8A-C) on tundlik struktuuri rikkumise suhtes ja kaotab kandevõime

ümbertõstmisel. Veeküllastunud liivpinnas hoiab nõlva kuni poole meetri sügavuseni.

Veeküllastunud liivpinnas on tundlik dünaamilistele mõjutustele ja heljundub kergesti,

tagasisettinud liiv- ja möllpinnas kaotab mitmekordselt kandevõimes.

8 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning lähikonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) Kadrina alevik on üks viiest maakonna

piirkondlikust keskusest ning on mh linnalise asustusega. Maakonnaplaneeringus on paika

pandud ruumilise arengu põhimõtted, mh linnalise asutusega ala arendamisel ja planeerimisel

tuleb tagada selle ala ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus ning mitmekesisus.

Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu (toodud allpool, vt ka joonist 2) kohaselt on

vaadeldav teelõik märgitud planeeritud jalg- ja jalgrattateena. Kadrina alevik asub osaliselt

oma tagamaaga Rakvere maakondliku keskuse siirdevööndis. Maakonnaplaneeringu kohaselt

on oluline rajada jalgrattateede ühendusi Rakvere linna ja siirdevööndi keskuste vahel.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringut 2010+ täpsustav teemaplaneering „Lääne-Viru

maakonna jalg- ja jalgrattateed“ (2015) vaadeldav teelõik on märgitud kui planeeritud jalg-

ja jalgrattatee III eelistusena, st tee on oluline, kuid jalgratturite ja jalakäijate liiklussagedus on

alla keskmise.

Joonis 2. Olemasolev kergliiklustee ja planeeritud jalg- ja jalgrattatee (Lääne-Virumaa

maakonnaplaneering 2030+, 2019; Lääne-Viru maakonna jalg- ja jalgrattateed, 2015)

Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035 (2022) Lääne-Virumaad läbivad Eesti

riigi olulised põhimaanteed, mistõttu on asjakohane mõtestada läbi transpordikoridoride areng,

pakkudes mh eri transpordiliikide kasutamiskombinatsioone.

Lääne-Viru arengustrateegia tegevuskava 2024-2028 Keskkonnasäästliku ja paindliku

liikumiskorralduse saavutamiseks on üheks tegevuseks seatud kergliikusteede (ratta- ja

9 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

jalgteede) maakondliku võrgustiku väljaehitamine arvestades elanike ja külastajate

liikumisvajadusi.

Kadrina valla üldplaneering (2006) Kadrina alevik on üks kahest Kadrina valla

tiheasustusalast. Kadrina valda planeeritavad kergliiklusteed teenivad järgmisi eesmärke, mh:

• Kadrina aleviku elanike sisene teenindamine ja Kadrina aleviku lähistel olevate

puhkepiirkondade ühendamine;

• Kadrina aleviku ja naaberkeskuste (Rakvere, Tapa, Võsu üle Viitna) ühendamine.

Loobu jõe kallas on osa rohelisest võrgustikust, kuid üldplaneeringus on rohelise võrgustiku

osas keskendutud peamiselt valla põhjaosale.

Kadrina valla üldplaneeringu (ÜP) eelnõu (juuli 2024 seisuga) Kadrina alevik on

tiheasustusega ala, seejuures on ÜP kohaselt alevikus kergliiklejasõbralik avalik ruum.

Vaadeldav ala asub rohevõrgustiku koridoris, mis on katkestatud Kadrina aleviku

tiheasustusalal (ÜP-ga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks; vt ka joonist 3),

seejuures säilitatakse endine rohevõrgustiku koridor rohealadena – puhke ja virgestuse ning

haljasala maa-aladena (külgnevad kinnistud), mis lisaks puhkefunktsioonile toetavad ka

ökoloogilisi funktsioone (nt väikeulukite liikumist). ÜP-s on toodud rohevõrgustiku toimimist

tagavad tingimused, mh:

• tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest ja tagada, et

roheline võrgustik jääb toimima;

• rohelise võrgustiku aladel tuleb säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus

ning säilitada looduslikud pinnavormid.

10 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

Joonis 3. Rohelise võrgustiku koridori, puhke ja virgestuse ning haljasala maa-alad Päri silla ümbruses

(Kadrina valla ÜP eelnõu, juuli 2024 seisuga)

Vaadeldavale teelõigule on planeeritud kergliiklustee, kuid ÜP tasandil pole eristatud, kas

tegemist on jalgrattatee, jalgtee või kõnniteega.

Kadrina valla arengukava aastateks 2024-2035 (2023) arengukavas on sõnastatud

valdkondliku visioonid, eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Taristu ja liikuvus

visiooniks on kogukonna vajadustele vastav taristu ning üheks mõõdikuks on seatud

kergliiklusteede pikkus kilomeetrites.

Strateegiliste arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid. Lähim

detailplaneeringu ala (ca 320 m kaugusel) on kehtestatud1 Viru tn 14b, 14c, 16, 16a, 16b,

Rakvere tee 2 ja 2a, mille eesmärgiks on maa-ala kruntideks jaotamine, välisvõrkude

asukohtade ja tsoonide määramine.

1 Antud detailplaneeringu seisund on Maa-ameti planeeringute kaardirakenduses (10.07.2024 seisuga) märgitud

kui „menetluses“, kuid Kadrina valla kodulehel on leitav kehtestatud detailplaneeringute alt.

11 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

3. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1-2, juhendmaterjalides ning avalikult

ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem,

Keskkonnaagentuur, 18.07.2024), Maa-ameti kaardirakendused) sisalduvat teavet.

Päri sild asub Kadrina vallas Kadrina alevikus. Kadrina valla kodulehe alusel elab Kadrina

alevikus 10.10.2023 seisuga 2174 elanikku.

Päri sild ületab avalikult kasutatavat Loobu jõge (VEE1077900). Jõgi saab alguse Jõepere

järvest (VEE2022610) ning suubub Eru lahe avaossa (VEE3122010). Jõe pikkus koos

lisaharudega on 67,8 km ning valgala 350,9 km2, tüpoloogiliselt kuulub heledaveeliste ja

vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede (tüübid IB, IIB, IIIB) hulka. Jõgi kuulub Viru

alamvesikonda, Ida-Eesti vesikonda. Keskkonnaagentuuri pinna- ja põhjavee seisundi

interaktiivse kaardi andmetel oli Loobu jõe (vaadeldav piirkond asub lõigul Loobu lähtest

Ubriku ojani, lühike nimi Loobu_1) 2022. aasta ökoloogiline seisund (ÖSE) kesine, keemiline

seisund (KESE) halb ning koondseisund halb. ÖSE kesise seisundi elementideks olid

varasemast2 kalastik ja vesikonnaspetsiifilised saasteained, näitajateks varasemast jõgede

kalastiku indeks ja tsink ning põhjusteks varasemast paisud (Undla) ja looduslikud

rändetõkked, Joaveski kalapääsu ebaefektiivsus, Kadrina kalapääsu efektiivsus teadmata,

jõesängi muutmine. KESE halva seisundi näitajateks olid varasemast benso(a)püreen vees,

benso(g,h,i)püreen vees. Jõele osutavad looduslikku survet Joaveski joastik ning koprapaisud.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) meetmeprogrammi kohaselt on

Loobu jõe vaadeldava lõigu olulisteks koormusteks inimareng, metsandus ja põllumajandus

(mh asulareovesi, sademevesi, paisrajatised, põllumajanduse hajukoormus, põllumaa ja

metsakuivendus jm). Arvestades planeeritava tegevuse iseloomu, on käesoleval juhul

asjakohaseks koormuseks sademevesi, täpsemalt selle käitluse korraldamine.

Päri silla ümbruses ei leidu kaitsealuseid liike, kaitse- ja hoiualasid, püsielupaikasid,

vääriselupaikasid ega rahvusvahelise tähtsusega alasid. Loobu jõgi on aga lähtuvalt

Keskkonnaministri 15.06.2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistu“, lõigus Pundiveski paisust suubumiseni merre, kaitsealune

kudemis- ja elupaik.

Lähtuvalt geotehnilisest uuringust (2024), on geotehnilised tingimused Päri silla

rekonstrueerimiseks keerulised. raskendavaks asjaoluks on tüseda täitepinnase (kiht 1) ja

orgaanilise aine sisaldusega nõrkade pinnaste kompleksi (kihid 4-6: muda, turvas, vähe

orgaanilist ainet sisaldav liivane savi) esinemine. Halva kandevõimega pinnasekihtide

kogupaksus on suurem kui 1 m.

Päri silla ümbruses asub mitmeid töötavaid kinnise soojussüsteemi puurauke ning puurkaeve

olmevee saamiseks, lähim neist asub 130 m kaugusel (vt ka joonist 4 ja tabelit 1).

2 Mittehead näitajad on kandunud üle varasematest aastatest, mitte viimasest seireaastast.

12 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

Joonis 4. Puurkaevud Päri silla ümbruses (Maa-amet, 2024; EELIS, 18.07.2024)

Tabel 1. Puurkaevud Päri silla ümbruses (EELIS, 18.07.2024)

KKR kood Otstarve Kaugus sillast (linnulennult)

PRK0061905

Kinnise soojussüsteemi

puurauk

130 m

PRK0061904 139 m

PRK0061903 183 m

PRK0061902 184 m

PRK0066397 397 m

PRK0066400 407 m

PRK0066399 407 m

PRK0066398 416 m

PRK0014592

Puurkaev olmevee saamiseks

200 m

PRK0002539 240 m

PRK0003746 290 m

PRK0019337 320 m

Päri silla piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Ehitusprojekti ala ümbritsevad peamiselt

üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksused, kuid sild piirneb ka elamumaaga (Tapa tee 9;

27304:001:0300; eluhoone kaugus sillast ca 16 m). Ligikaudu 150 m kaugusel sillast asub ka

kinnismälestis Kadrina kirikuaed ja kalmistu (objekti nr 5764; ajaloo-, arheoloogia-,

arhitektuurimälestis). Kinnismälestise kaitsevöönd ning Päri silla ümbruses paiknevad

pärandkultuuriobjektid on kujutatud joonisel 5 ning tabelis 2.

13 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

Joonis 5. Päri silla läheduses paiknevad pärandkultuuri objektid ning kinnismälestis ja selle

kaitsevöönd (Maa-amet, 2024)

Tabel 2. Pärandkultuuriobjektid Päri silla läheduses (Maa-amet, 2024)

Objekti nimetus ja

registreerimisnumber Objekti tüüp Seisukord

Kaugus sillast

(linnulennult)

Ristisalu (272:MAL:010) Mälestuskivid Objekt hästi või väga

hästi säilinud

141 m

Kadrina vallamaja (272:VAL:002) Vallamajad Objektist või tema

esialgsest

funktsionaalsusest

säilinud 50-90%

287 m

Kadrina kõrts ja seltsimaja

(272:KOR:013)

Kõrtsid Objekt hästi või väga

hästi säilinud

302 m

Tärklise- ja siirupivabrik

(272:MTH:007)

Muud

mõisaaegsed

tootmishooned

Objektist või tema

esialgsest

funktsionaalsusest

säilinud 20-50%

338 m

Undla vallamaja (272:VAL:003) Vallamajad Hävinud, objektist

pole maastikul jälgi

säilinud

347 m

Estonial hukkunute mäletuskivi

(272:MAL:003)

Mälestuskivid Objekt hästi või väga

hästi säilinud

403 m

14 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

Vaadeldaval teelõigul ja selle lähiümbruses asub mitmeid kitsendusi põhjustavaid objekte (vt

ka joonist 6). Mõlemalt poolt teed on veetud valguskaabel (ELA089), silla äärest jooksevad ka

elektrimaakaabelliinid (ASB-10.3x95, AA?V-10.3x95). Silla läheduses paikneval elumajal

asub ka ehitisel olev geodeetiline märk (217).

Joonis 6. Kitsendusi põhjustavate objektide mõjualad Päri silla ümbruses. Joonisel on sild märgitud

tumekollase sümboliga, sidega seotud objektide mõjualad oranžiga, elektriga seotud lillaga ning

geodeesiaga seotud punase ringiga (Maa-amet, 2024)

15 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkuse määramine

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab kas tegevuse elluviimisega

kaasneb olulisi keskkonnaprobleeme ehk ebasoodsaid mõjusid (mh koosmõjus muude

mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate teiste tegevustega) ja vajadusel mõjude tõhusa

ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse

vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal):

1) maa ja maakasutus;

2) märgalad;

3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;

4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;

5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

6) maavarade kasutus;

7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

8) maastik (sh pinnavormid);

9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);

10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

11) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1–3 toodud teavet. Peatükis 4.12

võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või

mittevajalikkuse osas.

4.1 Maa ja maakasutus

Ehitusprojekti ala ümbritseb peamiselt üldkasutatav maa (haljasala, puhke ja virgestuse maa-

ala), kuid sild piirneb ka elamumaa kinnistuga (Tapa tee 9; 27304:001:0300).

Silla rekonstrueerimistööde käigus asendatakse vana rajatis uuega ja laiendatakse ka silla

kogugabariiti, kuid silla rekonstrueerimine ei mõjuta maa ja maakasutuse aspekte pikemas

perspektiivis ebasoodsalt ehk negatiivselt. Uuendatud silla kogugabariit 10 m, mis on võimalik

mahutada olemasoleva teemaa piiresse ning puudub vajadus täiendavaks maa kasutamiseks

teistel kinnistutel.

Silla rekonstrueerimine mõjub pigem positiivselt piirkonna maakasutusvõimalustele (seejuures

ei muudeta ka maakasutuse otstarvet). Rekonstrueerimise käigus võidakse ajutiselt seada

maakasutusele piiranguid, mis on tööde teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud

muudatused). Tööde teostamise aegsed aspektid ei ole siiski sellised, mis nõuaksid KMH

menetlusprotsessi algatamist ning olulist ebasoodsat mõju pole ette näha.

16 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

4.2 Märgalad

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos märgaladega, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Tegevuse asupaigast tulenevalt puuduvad seosed randade ja jõesuudmetega. Kavandatud

tegevusega hõlmatud sild ületab Loobu jõge (VEE1077900). Rekonstrueerimise käigus

rajatakse Päri sillale maakividest kallasrajad, milledele on arvestatud 1 m kummalgi pool jõe

ääres (vt ka KMEH lisa 1), kuid tulenevalt Keskkonnaameti sisendist võib kallasradade laius

vähesel määral muutuda. Keskkonnaamet on lisaks toonitanud, et silla projekteerimisel on

oluline, et jõe jõesäng jääks puutumatuks ning jõe ristlõige ei väheneks. Lähtuvalt

Transpordiameti korraldusest („Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17151 Põima–

Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“; vt

ka KMHEH lisa 2), tuleb projekteerimisel arvestada Keskkonnaameti poolt toodud

tingimustega, mh teha kaevetöid jõekaldal ning kaevetöid ei teostata normaalveetasemest

allpool.

Kavandatava tegevuse asukohas viidi läbi geotehniline uuring, mille tulemusi on täpsemalt

avatud ptk-s 1 ning suunised, mis kohalduvad ka antud teemavaldkonda, on esitatud ptk-s 4.5.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid (pikemas

perspektiivis (kasutusaegseid) ega lühiajalisi (ehitusaegseid)), kuid käsitletud ptk-s

esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel ptk-s 4.5 esitatut ning järgmist:

• silla projekteerimisel on oluline, et jõe jõesäng jääks puutumatuks ning jõe ristlõige ei

väheneks;

• kaevetöid tuleb teha jõekaldal;

• kaevetöid ei tohi teostada normaalveetasemest allpool.

4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Kavandatud tegevusega hõlmatud sild ületab Loobu jõge (VEE1077900). 2022. aasta seisuga

oli Loobu jõe ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund halb ning koondseisund halb. Jõe

ökoloogilise kesise seisundi ühtedeks elementideks olid jõesängi muutmine ja tsink.

Transpordiameti korraldusest nähtub, et silla projekteerimisel tuleb arvestada Keskkonnaameti

poolt toodud tingimustega (käsitletud ka ptk-s 4.3), mh, et jõe jõesäng jääks puutumatuks ning

et veekogu peab pärast uue silla ehitustöid jääma võimalikult looduslikuks, st et veekogus tuleb

tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Seejuures on oluline toonitada, et olemasolev silla

voolusäng kitsendab jõe loomulikku voolusängi, tekitades sillaalusesse ristlõikesse voolu

kiirenemist.

Silla koonuste tarvis on kavas maakividega kindlustamine. Samuti on kavas maakividest 1 m

laiuse kallasraja rajamine mõlemale kaldale ja maakividest puiste rajamine silla alla jõkke.

Silla koonuste tarvis maakividega kindlustamisel toimub tahkete ainete uputamine veekogusse,

kuna osaliselt ulatuvad silla koonused jõkke. Samuti toimub tahkete ainete uputamine

veekogusse jõe põhja maakivi puiste rajamisel. Vastavalt KeHJS §6 lg 1 p 171 on

vooluveekogusse tahkete ainete uputamine üle 2000 m3 olulise keskkonnamõjuga tegevus.

Kavandatud tegevuse puhul on jõest setete eemaldamise maht maksimaalselt 15 m3 ning jõe

põhja uputatavate kivide maht maksimaalselt 39 m3. Arvutuste aluseks on võetud põhikaardi

järgne jõe säng.

17 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

Koostatud hüdraulilise arvutuse (Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ töö 2024024, projektikaustas

alakaust 00-400) kohaselt rajatakse silla alune jõepõhi absoluutkõrgusele +78.00. Olemasolev

jõepõhi on kõrgustel +78.10…+78.30, kuid jõesängi mõõdistuse käigus on selgeks tehtud, et

sillaalune jõepõhi on setete kuhjumise tulemusel tõusnud ning tekitab vähesel määral paisutust.

Jõepõhja kindlustamine on oluline, kuna maksimaalsete veehulkade korral võib veevoolu

kiirus tõusta kuni 1,5 m/s, mis omakorda vajab põhja kindlustamist.

Rajatav maakividest puiste jõe põhjas ei põhjusta olulist voolutakistust, kuid madalama

veetaseme juures lisab veevoolule turbulentsi ning parandab seeläbi veekogu

hapnikutingimusi.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) meetmeprogrammi kohaselt ning

arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, on Loobu jõe vaadeldava lõigu oluliseks

koormuseks sademevee käitluse korraldamine. Silla projekteerimisel tagatakse sademevete

piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteeritakse pinnavete

ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide

eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel). Projektiga antakse põhimõtteline

sademevete äravoolu lahendus. Lähtuvalt AS Maves 2013. aasta tööst „Liiklussõlmede

sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring“, tuleb liikluskoormusega kaasneva

keskkonnariski vähendamiseks sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot

ööpäevas ning (soovituslikult) sademevee käitlemise vajadust analüüsida alates

liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas. Vaadeldava teelõigu aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus 2023. aasta seisuga on Teeregistri andmetel 601 autot. Lisaks lähtub uuringust,

et lisaks teistele raskmetallidele, on tsink üks enamlevinumaid ohtlikke aineid teepuhastuse,

sademeveejuhtmete ja teede sademeveepuhastite settes. Sademevee koostis sõltub peamiselt

liiklussagedusest, seejuures on paljude pidurdustega alal sademevees rohkem saasteaineid.

Tsinki leidub suures koguses autokummides ning seda lendub keskkonda peamiselt koos

kummide kulumisel tekkiva tolmuga. Selle ohtlikkust on võimalik leevendada aga mõnede

märgalataimedega (nt harilik pilliroog), mis seovad raskmetalle efektiivselt. Teekraave pole

soovitatav ehitada veekoguni, et saastatud vesi saaks enne jõkke suubumist läbi pinnase

filtreeruda ja puhastuda. Kaldaäärne roht- ja puittaimestiku tsoon suudab akumuleerida suure

osa veega kantavast settest ja puhverdada osa sinna valguvatest saasteainetest, mh

raskmetallidest.3 Arvestades käsitletut, pole sademevee (mitte)käitlemine käesoleva objekti

puhul mõjueeldusi põhjustav, kuid jõkke jõudvate saasteainete (sh tsingi) koguse

vähendamiseks, on soovituslik istutada kaldaäärsele alale sobilikke märgalataimi (nt harilikku

pilliroogu).

Piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud, kuid kavandatava tegevusega pole ette näha mõju

eeldust.

Loobu jõgi on avalikult kasutatav veekogu ning veeseaduse § 196 lg 2 p 4 sätestab, et tee

koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul tuleb registreerida

veekeskkonnariskiga tegevusena. Veekaitsevööndis puu- ja põõsarinda raieks tuleb veeseaduse

§ 121 lg 1 kohaselt taotleda Keskkonnaametist nõusolek.

Kavandataval tegevusel puudub seos merekeskkonnaga, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

Päri silla rekonstrueerimise lühiajalisi väheseid mõjutegureid (seonduvad ka ptk 4.3 esitatud

ehitusnüanssidega) võimaldab ohjata veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisprotseduur.

3 Transpordiamet. (2023). Vesi ja pinnas. Link

18 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

Pikaajalises vaates ei mõjutata veestiku (sh oht keskkonnale) aspekti aga negatiivselt silla

ehitus ega kasutus. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse

(ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti

realiseerimisel järgnevat:

• Päri sild on tee koosseisus ning Loobu jõgi on avalikult kasutatav veekogu, mistõttu

tuleb silla rekonstrueerimine registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga

tegevusena;

• vähendamaks sademeveega jõkke sattuvate raskmetallide kogust, on soovituslik

istutada kaldaäärsele alale märgalataimi (nt harilik pilliroog). Taimestiku puhvertsoon

suudab akumuleerida suure osa veega kantavast settest ning puhverdama osa sinna

valguvatest saasteainetest. Samuti pole soovitatav ehitada teekraave veekoguni, et

saastatud vesi saaks enne jõkke suubumist läbi pinnase filtreeruda ja puhastuda.

• veekaitsevööndis puu- ja põõsarinda raieks taotleda Keskkonnaametist nõusolek.

4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Ptk-st 1 ja 3 nähtub, et geotehnilised tingimused Päri silla rekonstrueerimiseks on keerulised.

Piirkonna õhukvaliteeti mõjutab eelkõige ehitusaegne ehitusmasinate liikumine (heitgaasid,

tolm), kuid tegevus ei erine tavapärasest ehitustegevusest. Mõjud on lühiajalised ja lokaalsed.

Olemasoleva silla rekonstrueerimine ei too kaasa liiklussageduse suurenemist ja seeläbi

võimalikku kasutusaegse heitgaaside hulga suurenemist. Teisalt on sild oluline lüli Põima-

Kadrina kõrvalmaantee koosseisus ning silla puudumine antud asukohas suurendaks

märgatavalt ümbersõiduteede pikkust ja seeläbi vajadust täiendavate kütuste kasutamiseks.

Päri silla rekonstrueerimine ei mõjuta õhu ja kliimaga (sh oht keskkonnale) seonduvaid aspekte

ebasoodsalt ehk negatiivselt.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• suunised lähtuvalt geotehnilisest uuringust:

o sild tuleks toetada vaivundamendile, vähemalt 2 m ulatuses keskliiva;

o halva kandevõimega pinnasekihtide kogupaksus on suurem kui 1 m, mistõttu oleks

soovitav kasutada teede all jäika geotektsiili vajumite ühtlustamiseks;

o teele rajada korralik dreenkiht, liigveed tuleks tee muldest juhtida

vertikaalplaneeringuga eemale;

o leondumise vältimiseks ei tohi märjal savipinnasel sõtkuda ehitusmasinatega ega

lasta lahtisel kaevikul seista vee all.

4.6 Maavarade kasutus

Ehitusprojekti ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Objekti jaoks

kasutatav ehitusmaterjal on tarbitud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid sellistele

ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid.

Materjalide (betoon, maakivid) ja maavarade (mineraalpinnas) kasutamisel lähtutakse

optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole näha.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

19 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Silla rekonstrueerimine ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning

jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt.

Jäätmetest tekivad tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed ning pakendid, mille

nõuetekohasel käitlemisel ei ole olulist mõju ette näha. Jäätmeid võib tekkida ka ehitusmasinate

hoolduse ja remondi käigus, samuti kaasneb ehitustööliste tegevusega olmejäätmete teke. Silla

kasutusperioodil jäätmeid olulistes kogustes ei teki. Jäätmekäitlus ehitusobjektil tuleb

korraldada vastavalt kehtivale korrale. Eelnevat arvestades ei ole ette näha olulist ebasoodsat

mõju ressursside säästliku kasutuse ja jäätmetekke osas.

Kavandatava tegevusega ei kaasne heidet vette, va arvatud sademevee juhtimine silla ja tee

kasutusperioodil. Nagu ptk 4.4. kirjeldatud, ei ole Põima-Kadrina kõrvalmaantee

liiklussagedus selline, kus oleks vajalik rakendada sademevee puhastust, kuna tee ja silla

kasutusega ei kaasne märkimisväärset sademevee saastumist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende

iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Materjalid, mida silla rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata,

tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt

jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri

21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava

käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine;

• ehitusmasinate hooldust mitte teostada jõe kaldal.

4.8 Maastik (sh pinnavormid)

Päri silla rekonstrueerimine ei mõjuta maastikku (sh pinnavorme) ebasoodsalt ehk negatiivselt,

kuna rekonstrueeritakse olemasolevat silda ega rajata olemasolevast sillast oluliselt erinevat

uut silda, mis muudaks praegust maastikuilmet. Mõningane silla gabariitide muutus ei too kaas

olulist mõju maastikuilmele.

4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Loobu jõgi on lähtuvalt Keskkonnaministri 15.06.2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ lõigus Pundiveski paisust suubumiseni

merre, kaitsealune kudemis- ja elupaik. Lõheliste kuderänne algab septembris ning mari koorub

üldiselt enne juunikuud, mistõttu on Keskkonnaamet (vt ka KMHEH lisa 2) andnud järgnevad

suunised (osaliselt käsitletud ka eelnevates alapeatükkides):

• veesiseste tööde teostamine planeerida suvisele madalvee perioodile 01.06-15.09;

• jões tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim, rekonstrueeritud sild ei tohi

veevoolu aeglustada ega kiirendada ning ehitustööde järgselt peab see läbi laskma

veekogule omased vooluhulgad;

• sild ei tohi tekitada vee-elustikule rändetõket.

20 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

Hüdraulilise arvutuse kohaselt on silla-ava 4m piisav jõe vooluhulga läbilaskmiseks. Kui

rajatakse ka kallasrajad, siis on silla ava 7 m laiune, seega suureneb silla läbilaskevõimekus

suurte vee vooluhulkade korral ning pole ette näha, et sild kujutaks enesest enam

voolutakistust. Samuti pole projekti alusel ette näha, et sild kujuneks rändetakistuseks.

Maakividest puiste jõe põhjas ei põhjusta olulist voolutakistust, kuid madalama veetaseme

juures lisab vee voolule turbulentsi ning parandab seeläbi veekogu hapnikutingimusi, mis on

lõhelistele soodsa mõjuga.

Vaadeldav ala asub rohevõrgustiku koridoris, mis on katkestatud Kadrina aleviku

tiheasustusalal. Koostatava üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu

muutmiseks, millega säilitatakse endine rohevõrgustiku koridor rohealadena – puhke ja

virgestuse ning haljasala maa-aladena (kavandatava tegevusega külgnevad kinnistud), mis

lisaks puhkefunktsioonile toetavad ka ökoloogilisi funktsioone (nt väikeulukite liikumist).

Üldplaneeringu eelnõus (seisuga juuli 2024) on toodud rohevõrgustiku toimimist tagavad

tingimused, mh:

• tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest4 ja tagada, et

roheline võrgustik jääb toimima;

• rohelise võrgustiku aladel tuleb säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus

ning säilitada looduslikud pinnavormid.

Rekonstrueerimise käigus rajatakse Päri sillale maakividest kallasrajad, milledele on arvestatud

1 m kummalgi pool jõe ääres (vt ka KMEH lisa 1), kuid tulenevalt Keskkonnaameti sisendist

võib kallasradade laius vähesel määral muutuda. Kallasradade rajamine on oluline ka rohelise

võrgustiku toimimise seisukohalt. Keskkonnaamet on ka toonitanud, et kallasrada veekogu

ääres on elustiku jaoks alati vajalik ning seda peab saama kasutada nö kuival maal, ühel pool

kallasraja kõrgus keskmise veeseisu järgi, teisel pool kõrgveeseisu järgi. Silla all tuleb

arvestada väiksemate loomade läbipääsu vajadusega, lähtuvalt silla ava madalast kõrgusest,

ning suuremate loomade kallasrajal liikumise võimalus tuleb tagada risti üle maantee silla

pealt. Sellega tuleb arvestada ka teepiirete kavandamisel.

Päri silla ümbruses ei leidu kaitsealuseid liike, kaitse- ja hoiualasid, püsielupaikasid,

vääriselupaikasid ega rahvusvahelise tähtsusega alasid, mistõttu puuduvad ka mõju eeldused.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• lähtuvalt lõheliste kuderändest:

o planeerida veesiseste tööde teostamine suvisele madalvee perioodile 01.06-

15.09;

o tagada jões tagada võimalikult looduslik voolurežiim, rekonstrueeritud sild ei

tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada ning ehitustööde järgselt peab see läbi

laskma veekogule omased vooluhulgad;

o sild ei tohi tekitada vee-elustikule rändetõket.

• rohevõrgustiku toimimise tagamiseks:

o lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest ja tagada, et roheline võrgustik jääb

toimima;

o säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus ning säilitada looduslikud

pinnavormid.

4 OÜ Hendrikson & KO. (2018). Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Link

21 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised

väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja

lõhn

Päri sillale projekteeritakse 2,5 m laiune (põhjendatud vajadusel kitsam) kergliiklustee, mis

viiakse kokku projekteeritava (ehitusprojekt Kadrina Vallavalitsuse tellimusel) kergliiklustee

lahendusega. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt asub Kadrina alevik osaliselt

oma tagamaaga Rakvere maakondliku keskuse siirdevööndis, mistõttu on oluline rajada

jalgrattateede ühendusi Rakvere linnaga. Olenemata, et vaadeldaval teelõigul on jalgratturite

ja jalakäijate liiklussagedus alla keskmise, on kergliiklustee rajamine elanikkonna, inimese

tervise ja heaolu seisukohalt positiivse mõjuga.

Päri sild piirneb elamumaaga (27304:001:0300, Tapa tee 9). Elamumaale peab tagama ehituse

ajal ligipääsu. Silla rekonstrueerimistööde käigus seatakse maakasutusele ajutised piirangud,

mis on tööde teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused). Juhul kui silla

rekonstrueerimisel on vajadus lühiajaliselt liiklust ümber suunata, siis saab seda teha nt

kõrvalmaantee 17155 Kadrina-Undla tee kaudu. Samuti tagavad rekonstrueerimistööd pigem

pikaajaliselt positiivsete mõjueelduste esinemise eeldused (sh ohutum ja garanteeritum ligipääs

ehk silla ületus) ja lühiajalised võimalikud häiringud ei ole ka oluliselt ebasoodsad.

Tööde teostamise aeg võib aga esile kutsuda lühiajalisi mürahäiringuid. Keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra II kategooria (mh elamute)

alal piirväärtusena rakendada ajaperioodil 21.00-7.00 mürataset 45 dB. Kehtivate nõuete

täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada.

Seega on projektis oluline välja tuua meetmeid minimeerimaks kohalike elanike häirimist,

mistõttu on soovitav mürarikaste tööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (ajaperioodil 19.00-

7.00). Juhul, kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil vältimatult vajalik,

siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks ajaperioodi 23.00-07.00. Eelnev

meede tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-st 10, mis sätestab, et olulist

keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik

alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed.

Silla vahetus läheduses (ca 16 m kaugusel) asuvas elamus võib ehitustegevuse ajal esineda

vibratsiooni. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ei tohi aga ületada sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ sätestatut. Seejuures tuleks paigaldada ja kasutada

seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid nii, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamus

oleks minimaalne ega ületaks määrusega sätestatud piirväärtusi. Uute, normidele vastavate

sildade ja teede kasutusest tulenev vibratsioon on minimaalne ega põhjusta olulist häiringut.

Kaevetööde käigus võib esineda ka mudast tingitud lõhnahäiringuid, kuid need on sel juhul

lühiajalised. Arvestades aga kavandatava tegevuse iseloomu ning mastaapi, pole siiski ette

näha olulist ebasoodsat mõju.

Lähim pärandkultuuriobjekt asub sillast 141 m kaugusel linnulennult, lähim kinnismälestis ca

150 m kaugusel. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, puudub käesoleva

ehitusprojektiga ebasoodsa ehk negatiivse mõju eeldus kultuuripärandile. Pigem võimaldab

silla rekonstrueerimine pikaajaliselt ohutut ligipääsu pärandkultuurile, andes mh võimaluse

selle väärtustamiseks.´

22 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• mürarikaste (peamiselt silla asendatavate konstruktsioonide eemaldamine) tööde

tegemist on soovitatav vältida õhtusel ja öisel ajal (ajaperioodil 19.00-7.00). Juhul, kui

ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil vältimatult vajalik, siis

kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks ajaperioodi 23.00-07.00;

• paigaldada ja kasutada seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid nii, et nende

poolt tekitatud vibratsioon elamus oleks minimaalne ega ületaks määrusega sätestatud

piirväärtusi;

• Tapa tee 9 elamumaale peab tagama ehituse ajal ligipääsu.

4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh ka tegevuse mastaabiga.

4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised

Eelhinanng on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk-s 4.1–4.11 esitatud infost, ei ole Päri silla rekonstrueerimisega olulise

negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse

elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 4.3, 4.4, 4.5, 4.7, 4.9 ning 4.10 toodud

meetmeid. Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja

saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud Keskkonnaametiga, kelle osas võiks kaaluda

terminit „asjaomane asutus“. Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi

asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Seega edasise

otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti

pädevuses.

.

23 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks oli Kadrina vallas

Kadrina alevikus paikneva Päri silla põhiprojekt, mille eesmärgiks on silla rekonstrueerimine,

tõstmaks liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning parandada silla kandevõimet ja määrata

tehniliselt vajaliku transpordimaa ulatus. Projekti koostamise algfaasis kaalutleti ka silla

remontimist, kuid tulenevalt olemasoleva silla projektkoormustele ning silla piirete

seisukorrale, mis ei vasta tänapäevastele normidele, ning et sillal puudub autoliiklusest

eraldatud ala jalakäijatele ja ratturitele, mis eeldaks silla laiendamist, kuid mis pole aga silla

kandevõime tõttu võimalik, otsustati vana Päri sild asendada uuega.

Sõltuvalt asjaolust, et Päri silla ehitusprojekti piirkond asub tundliku keskkonnaga ala

naabruses, koostatakse projektiga paralleelselt ka eelhinnang. Eelhinnangu vajadus tuleneb

seega eelkõige KeHJS § 6 lg 2 (p 10, 18 ja 22) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse

nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 5 ja 7, § 13 p 8 ning § 15 p 8.

Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja) kasutada täiendava

töövahendina ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates

menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse (vt ka ptk teine lõik) osas otsustamine ning

sellest teavitamine toimub mh KeHJS § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve

või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad

osapooled või vajadus tuvastatakse.

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk 4.12 esitatud infost, ei ole Päri silla rekonstrueerimisega negatiivse

ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on

võimalik rakendada ptk-s 4.3, 4.4, 4.5, 4.7, 4.9 ning 4.10 toodud meetmeid. Eraldi täiendavate

seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Seega otsustaja saab otsustada ka

esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, mis eelhinnangu järgselt olid

alljärgnevad:

• Ptk 4.3;

o silla projekteerimisel on oluline, et jõe jõesäng jääks puutumatuks ning jõe

ristlõige ei väheneks;

o kaevetöid tuleb teha jõekaldal;

o kaevetöid ei tohi teostada normaalveetasemest allpool.

• Ptk 4.4;

o Päri sild on tee koosseisus ning Loobu jõgi on avalikult kasutatav veekogu,

mistõttu tuleb silla rekonstrueerimine registreerida Keskkonnaametis

veekeskkonnariskiga tegevusena;

o vähendamaks sademeveega jõkke sattuvate raskmetallide kogust, on soovituslik

istutada kaldaäärsele alale märgalataimi (nt harilik pilliroog). Taimestiku

puhvertsoon suudab akumuleerida suure osa veega kantavast settest ning

puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest. Samuti pole soovitatav

ehitada teekraave veekogu kaldani, et saastatud vesi saaks filtreeruda ja

puhastuda.

o veekaitsevööndis puu- ja põõsarinda raieks taotleda Keskkonnaametist

nõusolek.

• Ptk 4.5:

24 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

o sild tuleks toetada vaivundamendile, vähemalt 2 m ulatuses keskliiva;

o halva kandevõimega pinnasekihtide kogupaksus on suurem kui 1 m, mistõttu

oleks soovitav kasutada teede all jäika geotektsiili vajumite ühtlustamiseks;

o teele rajada korralik dreenkiht, liigveed tuleks tee muldest juhtida

vertikaalplaneeringuga eemale;

o leondumise vältimiseks ei tohi märjal savipinnasel sõtkuda ehitusmasinatega

ega lasta lahtisel kaevikul seista vee all.

• Ptk 4.7;

o tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt

nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud

ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida silla rekonstrueerimistööde käigus

uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning

käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada

jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki

ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

toodud nõuete järgimine;

o ehitusmasinate hooldust mitte teostada jõe kaldal.

• Ptk 4.9;

lähtuvalt lõheliste kuderändest:

o planeerida veesiseste tööde teostamine suvisele madalvee perioodile 01.06-

15.09;

o tagada jões tagada võimalikult looduslik voolurežiim, rekonstrueeritud sild ei

tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada ning ehitustööde järgselt peab see läbi

laskma veekogule omased vooluhulgad;

o sild ei tohi tekitada vee-elustikule rändetõket.

rohevõrgustiku toimimise tagamiseks:

o lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest ja tagada, et roheline võrgustik jääb

toimima;

o säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus ning säilitada looduslikud

pinnavormid.

• Ptk 4.10;

o mürarikaste (peamiselt silla asendatavate konstruktsioonide eemaldamine)

tööde tegemist on soovitatav vältida õhtusel ja öisel ajal (ajaperioodil 19.00-

7.00). Juhul, kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil

vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks

ajaperioodi 23.00-07.00;

o paigaldada ja kasutada seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid nii, et

nende poolt tekitatud vibratsioon elamus oleks minimaalne ega ületaks

määrusega sätestatud piirväärtusi.

o Tapa tee 9 elamumaale peab tagama ehituse ajal ligipääsu.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud Keskkonnaametiga, kelle osas võiks kaaluda

25 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

terminit „asjaomane asutus“. Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi

asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Seega edasise

otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti

pädevuses.

26 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang.

Alkranel OÜ, 2024

Kasutatud materjalid

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

• EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Andmed 18.07.2024 seisuga;

• Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022)

• Kadrina valla arengukava aastateks 2024-2035 (2023)

• Kadrina valla koduleht. (juuli 2024 seisuga). https://www.kadrina.ee/

• Kadrina valla üldplaneering (2006)

• Kadrina valla üldplaneeringu eelnõu (juuli 2024 seisuga)

• Keskkonnaagentuur. (2024). Pinnavee ja põhjavee seisund - Interaktiivne kaart. (2024).

https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97

eee82891873c41

• Lääne-Viru arengustrateegia tegevuskava 2024-2028

• Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035 (2022)

• Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+. (2019)

• Lääne-Viru maakonnaplaneeringut 2010+ täpsustav teemaplaneering „Lääne-Viru

maakonna jalg- ja jalgrattateed“. (2015)

• OÜ Rakendusgeoloogia. (2024). Riigitee 17151 Põima-Kadrina km 8,042 asuva Päri

silla rekonstrueerimine. Geotehnilise uuringu aruanne (töö nr 24-039).

https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=37194

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud menetlusosaline

Meie 11.04.2025 nr 8-1/23-150/6008-1

Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042

asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimise

ehitusprojekti tee ehitusloa andmise ja

KMH algatamata jätmise kohta seisukoha

küsimine

Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042

asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad ajavahemikus aastatel

2025–2026 vastavalt projektile „Riigitee 17151 Põima-Kadrina km 8,042 asuva Päri silla

rekonstrueerimise põhiprojekt“ (Töö nr S2403).

Projekti eesmärk on olemasoleva Päri silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset ja

sõidumugavust ning määrata tehniliselt vajalik teemaa.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/hd4DxQVFBrOvpTZ

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks tee

ehitusloa eelnõu ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22

alusel kaitstava loodusobjekti keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

seisukoha saamiseks. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 25.04.2025 e-posti aadressile

[email protected] .

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Rainer Kuldmaa poole (tel +372 5039013, e-post

[email protected]).

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rainer Kuldmaa

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad:

1. Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimise

ehitusprojekti tee ehitusloa eelnõu

2. Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimiseks tee

ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõu

3. Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõju eelhinnang

Adressaadid: Keskkonnaamet

Terviseamet

Kadrina Vallavalitsus