Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-2/25/5348-2 |
Registreeritud | 11.04.2025 |
Sünkroonitud | 14.04.2025 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Harku Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Harku Vallavalitsus |
Vastutaja | Krista Einama (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Harku Vallavalitsus
Kallaste tn 12
76901, Harju maakond, Harku vald,
Tabasalu alevik
Teie 01.04.2025 nr 12-1/532-4
Meie 11.04.2025 nr 7.2-2/25/5348-2
Seisukohtade väljastamine Harku vald
Kumna küla Rebasetalu maaüksuse ja
lähiala detailplaneeringu koostamiseks
Olete taotlenud seisukohti Harku vald Kumna küla Rebasetalu maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringu (katastritunnus 19801:012:0413, edaspidi planeering) koostamiseks. Taotlusele
on lisatud eskiislahendus. Planeeringut ei ole algatatud.
Planeeringu eesmärgiks on äri-ja tootmishoonete püstitamine ja seotud taristu kavandamine.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11193 Kumna-Vääna km 0,92-1,22. Riigitee aasta keskmine
ööpäevane liiklussagedus on 623 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja
planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise
normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääs näha ette kuni kahelt kavandatavalt riigitee ristumiskohalt arvestusega, et
minimaalne kaugus kahe ristumiskoha vahel (arvestada sh olemasolevate ristumiskohtadega
sõidutee mõlemas küljes) on minimaalselt 50m mõõdetuna ühe pöörderaadiuse lõpust ja teise
algusest. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et 4-külgseid ristmikke võib rajada ainult nihutatud
harudega nihutus 50m (mitte otseläbitavana). Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte
planeerida.
2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.
Soovitame lisada riigitee ristmikud planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda
ristmiku väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses.
2.1 Kavandada riigitee ristumiskohtade rajamine planeeringualalt lähtuva liiklussageduse ja
liikluskoosseisu vastuvõtmiseks. Arvestada ristumiskoha asukoha valikul koostamisel
olevate teiste planeeringute liikluskorraldustega. Näha ette ohutud teeületuskohad.
2.2 Käsitleda planeeringu perspektiivset liikluslahendust. Seletuskirja lisada, et perspektiivselt
detailplaneeringu liikluslahendus muutub seoses riigitee 8 Tallinn-Paldiski perspektiive
laiendamisega 2-2 sõiduradadega maanteeks vastavalt riigi põhimaantee 8 Tallinn-
Paldiski lõigus koostatud Harku-Keila eskiisprojektile (Selektor OÜ töö nr P22007).
Eskiisprojekt muudab riigitee 11193 Kumna -Vääna liikluskorraldust (eskiislahenduse
väljavõte allpool tooduna, kogujatee rohelise värviga) nii, et riigiteele 8 kavandatakse
lisarada parempöördeks riigiteele 11193, kuid puudub otseühendus välja põhimaanteele.
Parem-ja vasakpööre põhimaanteele on tagatud kavandatavalt kogujateelt läbi liiklusõlme
2 (4)
ja suundristmiku.
2.3 Arvestada tuleb, et perspektiivselt suureneb riigitee 11193 liiklussagedus nii põhimaantee
8 liikluskorralduse muudatuse tõttu kui ka riigitee 11193 äärsete uutest planeeringutest
genereeritava liiklussageduse tõttu, mistõttu oluliselt suureneb 11193 läbiva liikluse ja
raskeliikluse osakaal. Sellega kaasneb riigitee rekonstrueerimise vajadus (sh gabariitide ja
kandevõime) vastavusse viimiseks tee klassile esitatavatele nõuetele.
Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse
teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada
tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.
5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas
paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.
5.1. Riigitee nr 8 Tallinn -Paldiski Harku-Keila lõigu km 16,7-24,2 eskiisprojekt Selektor OÜ
töö nr P22007.
6. Vastavalt Harjumaa kergliiklusteede teemaplaneeringule tuleb riigitee äärde kavandada
kergliiklustee. Kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.
6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ja varemkavandatud
kergliiklusteedega ning jätkuvuse tagamiseks.
6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,
mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.
7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning
lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha
ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Planeeringu koosseisus
kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda
Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud
põhimõtetest.
10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele.
11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada
3 (4)
ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee
teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.
14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,
tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Krista Einama
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa: Väljavõte Harku-Keila lõigu km 16,7-24,2 eskiisprojektist
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|