OTSUS

Kadrina Vallavalitsus 11.04.2025 nr 11.3-1/25/1801 [email protected]

Rakvere tee 14

Kadrina alevik

45201, Lääne-Viru maakond

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja

taotluse rahuldamise otsuse

muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021–2027“ raames otsuse Kadrina

Vallavalitsuse (edaspidi toetuse saaja või hankija) projektile nr 2021-2027.4.08.24-0025 „Kadrina

valla kaasava hariduse edendamine hariduses ja noorsootöös“ (edaspidi projekt).

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole järginud riigihangete

seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud

kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 3 874,50 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lg 2 p 4 ja § 28, Vabariigi

Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 p 2, § 35 lg 1, § 36 ja § 37 lg 3, Vabariigi Valitsuse

01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja

kord“ (edaspidi ÜM2014) § 22 lg 1 ja § 228 ning haridus- ja teadusministri 16.11.2023 määruse nr

43 „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021-2027“ (edaspidi meetme määrus)

§ 26, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ja toetuse saajaga peetud

kirjavahetus.

1. Toetuse saaja on invatõstukite soetamisel kohaldanud vale hankelepingu sõlmimise

korda

1.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Toetuse saaja korraldas Kadrina Keskkooli ja Kadrina Huvikeskusesse invatõstuki ostmiseks ja

paigaldamiseks alla lihthanke piirmäära (30 000 eurot) jääva hankemenetluse, esitades ettevõtetele

Osaühing Invaru, OÜ Tervise Abi ja TERESA OÜ 13.09.2024 pakkumiskutse ühes

lähteülesandega. Paralleelselt avaldas toetuse saaja Kadrina Vallavalitsuse veebilehel1

samasisulise hanketeate „Invatõstuki ostmine ja paigaldamine Kardina Keskkooli ja Kadrina

Huvikeskusesse“. Pakkumused tuli esitada hiljemalt 20.09.2024 kell 10.00.

Toetuse saaja 01.10.2024 korraldusega nr 203 tunnistati edukaks ainsana pakkumuse esitanud

ettevõte TERESA OÜ (registrikood 11556462), kellega sõlmiti 03.10.2024 hankeleping

nr 12-2/128/2024 maksumusega 36 900 eurot (koos 9% käibemaksuga).

Tulenevalt hankelepingu maksumusest, mis ületas 30 000 euro piiri, oleks toetuse saaja pidanud

läbi viima RHS §-s 125 sätestatud lihthankemenetluse. Seega on toetuse saaja läinud vastuollu

RHS § 14 lg 1 punktiga 1, §-ga 125 ning §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega.

Toetuse saaja tunnistas oma 14.02.2025 ja 07.03.2025 vastustes RHS-i rikkumist, selgitades

rakendusüksusele, et hanke koostamisel sai saatuslikuks inimlik eksitus ja tähelepanematus, kus

harjumusest võeti invatõstukite hinnapakkumisest maha käibemaks 22%, samas kui tegelik

käibemaksumäär oli invatõstuki puhul 9%. Seetõttu korraldas toetuse saaja enda sõnul ekslikult

alla lihthanke piirmäära jääva hankemenetluse vastavalt Kadrina valla hankekorrale, saates

hanketeate välja kolmele pakkujale ühes selle avaldamisega valla kodulehel.

1.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise

asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Meetme määruse § 23 lg 3 sätestab, et toetuse saajale kohalduvad ÜM2022 §-s 11 sätestatud

kohustused, mille lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta

on hankija RHS-i tähenduses. Kadrina Vallavalitsus on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 2

tähenduses ja on kohustatud seega korraldama riigihanke, järgides RHS-is sätestatud korda.

RHS § 14 lg 1 punkti 1 kohaselt on lihthanke piirmäär asjade või teenuste hankelepingu korral

30 000 eurot. RHS § 23 lõike 1 kohaselt arvestatakse kõik käesolevas seaduses nimetatud

eeldatavad maksumused ja eeldatavad kogumaksumused, maksumused ja kogumaksumused ning

eelnevate aluseks olevad tasud ja maksed käibemaksuta.

Toetuse saaja korraldatud invatõstukite soetamise hankemenetluses edukaks tunnistatud TERESA

OÜ pakkumuse maksumus ilma käibemaksuta on kokku 33 853,21 eurot (36 900*0,09), mis ületab

RHS § 14 lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmäära. Seega oleks toetuse saaja pidanud invatõstukite

soetamise hankemenetluse korraldama vähemalt RHS §-s 125 sätestatud lihthankemenetluse korda

järgides.

RHS § 125 lg 1 kohaselt algab lihthankemenetlus hanketeate avaldamisega registris, Sama

paragrahvi lõike 5 kohaselt tuleb hankijal lihthankemenetluse läbiviimisel järgida RHS-i 1.

peatükis ning §-des 77, 81 ja 82 sätestatut. Pakkumuste või taotluste esitamise tähtaja pikendamisel

käesoleva seaduse § 82 lõike 1 alusel arvestab hankija käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud

vastavat minimaalset tähtaega. Hankija kohaldab lihthankemenetluse läbiviimisel käesoleva

seaduse §-des 85, 110–112, 114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole

sätestatud teisiti. Samuti kohustab hankija lihthankemenetluse läbiviimisel järgima teisi §-s 125

sätestatud nõudeid. Eeltoodud kohustused on hankijal täiel või osalisel määral täitmata.

Toetuse saaja on küll oma vastuses rakendusüksusele selgitanud, et toimus inimlik eksitus

käibemaksu määra arvestamisel, kuid rakendusüksuse hinnangul oli TERESA OÜ pakkumuses

1 https://www.kadrina.ee/561

piisavalt selgelt välja toodud käibemaksu määra suurus. Seega olukorras, kus toetuse saaja on

võtnud aluseks vale käibemaksu määra, on tulemuseks vale hankelepingu sõlmimise korra ehk

menetlusliigi valik ning toetuse saaja on läinud vastuollu RHS-is sätestatud regulatsiooniga.

Eelkirjeldatud rikkumine on toonud omakorda kaasa RHS § 3 punktis 3 sätestatud konkurentsi

efektiivse ärakasutamise üldpõhimõtte riive. Kuna invatõstukite soetamise hankemenetlus on

viidud läbi riigihangete registri väliselt, ei ole konkurentsi efektiivselt ära kasutatud. Kui hankija

oleks nõuetekohase lihthankemenetluse korraldanud riigihangete registris, oleks eelduslikult olnud

hanke vastu tagatud ettevõtete suurema huviühes rohkemate pakkumistega, mis omakorda võinuks

kaasa tuua soodsama hinna.

1.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse

saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust.

ÜM2022 § 35 lg 1 sätestab, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse

või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb

põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt

rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt

asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui ÜM2022 on sätestatud teisiti.

ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014 § 21 lõiget 11 ja

§-e 22–229.

Otsuses kirjeldatud rikkumise osas esinevad ÜM2014 §-s 228 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui

alla riigihanke piirmäära korraldamisel rikutakse riigihangete seadust, kohaldatakse sõltuvalt

rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud

finantskorrektsiooni määra 2, 5, 10 või 25 protsenti, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes

formaalne. Rakendusüksuse hinnangul ei ole otsuses kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust

hinnates proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra ning peab

põhjendatuks 10-protsendilise korrektsiooni rakendamist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 103

lõikest 1 ja ühissätete määruse selgituste punktist 70 tuleb rakendusüksusel finantskorrektsiooni

määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada proportsionaalsuse põhimõttega, mistõttu ei saa

rakendusüksus rikkumisele kohaldada automaatselt ÜM2014-s vastavale rikkumise koosseisule

ettenähtud konkreetset finantskorrektsiooni määra ilma, et oleks eelnevalt analüüsinud, kas antud

rikkumisel esineb võrreldes ÜM2014s kirjeldatud rikkumise koosseisuga selliseid erisusi, mille

puhul oleks põhjendatud üldisest ettenähtud finantskorrektsiooni määrast väiksema

finantskorrektsiooni kohaldamine. Seega peab rakendusüksus eelkõige hindama, kas antud juhul

esinevad sellised rikkumist kergendavad ja finantsmõju vähendavad asjaolud, mille puhul oleks

10-protsendiline finantskorrektsiooni määr selgelt ebaproportsionaalne ning võimalik oleks

kohaldada sellest madalamat, nt 5- või 2-protsendilist määra.

Rakendusüksus on hinnanud käesoleva rikkumise asjaolusid ning on seisukohal, et ei esine

selliseid kaalukaid asjaolusid, mis annaks võimaluse kohaldada 10 protsendist madalamat määra

või lugeda rikkumine formaalseks. Seadusandja on näinud avaliku sektori hankijatele alates 30 000

euro suuruste ostude puhul ette RHS §-ga 125 reguleeritud lihthankemenetluse, millele kohalduv

regulatsioon ja avalikustamise kord tagab reeglina oluliselt paremini ja kindlamini konkurentsi

efektiivse ärakasutamise, hankest huvitatud isikute ja pakkujate paljususe ja võrdse kohtlemise

ning menetluse läbipaistvuse. Käesoleva ostumenetluse raames esitati vaid üks pakkumus, mis

hanke eset arvestades on ebatavaliselt väikene, kuna ainuüksi riigihangete registrist nähtuvalt on

sarnastel hangetel osalenud ja edukas osutunud ettevõtjaid oluliselt rohkem. Vastavalt RHS § 125

lõikele 1 tuleb lihthankemenetlus viia läbi riigihangete registris, mistõttu on usutav ja tõenäoline,

et lihthankemenetluse korral oleks osalenud pakkujate ring olnud oluliselt laiem.

Rakendusüksus juhib tähelepanu, et hankelepingu maksumus ületab lihthanke 30 000 eurost

piirmäära 3 853,21 euro võrra, mis on samas suurusjärgus rakendusüksuse poolt kohaldatava 10-

protsendilise finantskorrektsiooni summaga. Samuti on kohaldatud finantskorrektsioonist

summaliselt samas suurusjärgus 9-protsendilise käibemaksuga hankelepingu maksumuse (36 900

eurot) ja 22-protsendilise käibemaksuga hankelepingu maksumuse (30 245,90 eurot) vahe, milleks

on 3 607,31 eurot. Mõlemad eeltoodud arvutuslikud kaalutlused annavad tunnistust, et kohaldatud

10-protsendiline finantskorrektsioon on selle rikkumise osas proportsionaalne ja põhjendatud.

Kuigi toetuse saaja on puhtsüdamlikult tunnistanud oma eksimust käibemaksumäära arvestamisel

ei anna menetlusreeglite rikkumine põhjust finantskorrektsiooni määra alandamiseks rohkem kui

10 protsendile.

Eeltoodust tulenevalt ei esine rakendusüksuse hinnangul finantskorrektsiooni määra vähendamist

soosivaid erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud

hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades nr C-743/18

ja C 406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.4. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Hankelepinguga nr 12-2/128/2024 tekkinud invatõstukite soetamise kulusid on projekti tegevuse

nr 22 „Sisustuse või seadmete ostmine“ ja tegevuse nr 24 „Huvikoolides läbiviidavad tegevused

(kuni 20% taotletava toetuse ülempiirist)“ raames esitatud KD-ga nr 11 abikõlblikus summas

36 900 eurot. Lisaks hõlmab KD nr 11 ka horisontaalseid kulusid tegevuses 20. „Ühtse määra

alusel kulu (Otsene kulu 5%)“ summas 1 845 eurot. KD-s 11 kokku kõikide tegevuste osas on

kulud 38 745,00 eurot.

Lähtudes otsuses tehtud järeldustest loeb rakendusüksus hankelepinguga nr 12-2/128/2024 seotud

kuludest mitteabikõlblikuks 10% ehk 3 874,50 eurot (38 745 * 10%), millest Euroopa

Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 2 712,15 eurot, riiklik toetus 581,17 eurot ja

omafinantseering 581,18 eurot.

ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetuse ja

omafinantseeringu eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse

rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Kui projekti toetuse ja omafinantseeringu

proportsioon on muutunud, vähendatakse väljamakstud toetust ja omafinantseeringut vastavalt

makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Vastavalt ÜSS § 13 lg 2 punktist 3 saatis rakendusüksus 07.04.2025 käesoleva otsuse eelnõu

toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike

lisatõenditega hiljemalt 21.04.2025. Toetuse saaja edastas 08.04.2025 vastuse, mille kohaselt

nõustuvad finantskorrektsiooni otsusega ning vaiet ei esita.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Kadrina valla kaasava hariduse edendamine hariduses ja noorsootöös“ raames

mitteabikõlblikuks kuluks 3 874,50 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus

moodustab 2 712,15 eurot, riiklik toetus 581,17 eurot ja omafinantseering 581,18 eurot;

2. vähendada KD-s nr 11 hankelepinguga nr 12 2/128/2024 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra

ehk kokku summas 3 690eurot ja horisontaalseid kulusid 10% võrra ehk kokku summas 184,50

eurot;

3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 22 „Sisustuse või seadmete ostmine“, tegevuses nr 24

„Huvikoolides läbiviidavad tegevused (kuni 20% taotletava toetuse ülempiirist)“, tegevuses 20

„Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 5%) kokku 3 690 euro võrra ja tegevuses 20. „Ühtse

määra alusel kulu (Otsene kulu 5%)“ kokku 1 845 euro võrra;

4. muuta 16.09.2024 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.3-31/24/1056 punkti 2 alljärgnevalt: „2.

Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 44 787,06 eurot, millest toetuse piirmäär on kuni

85% ja omafinantseering vähemalt 15% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetuse suurus on

38 069 eurot mis hõlmab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust kuni 70% ning riigipoolset

kaasfinantseeringut 15% abikõlblikest kuludest.“

Otsuse peale on õigus esitada ÜSS § 31 lõike 1, § 32 lõike 3 ja haldusmenetluse seaduse § 75

kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud

otsusest teada saama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Merike Kraam

5340 5168

[email protected]