Riigikogu liikme Urmas Reinsalu kirjalik küsimus kaitseministrile (KK 293)

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei Teie: 31.03.2025 nr 7-1.2/25-00567-2

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn Meie: 11.04.2025 nr 2-2/25/18-2

[email protected]

Riigikogu liikme Urmas Reinsalu kirjalik küsimus kaitseministrile (KK 293)

Lugupeetud Urmas Reinsalu

Tänan huvi tundmast riigikaitse planeerimise koostamisest. Hetkel on käimas

Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2026-2029 ja Riigikaitse arengukava 2035

koostamine, mille aluseks on paljuski, just teie poolt esitatud tähelepanekud.

Kommentaarid vastavalt päringule:

1. Kas Kaitseväe juhataja esitas 2023 aasta suvel RKAK kinnitamisel oma täiendava

ettepaneku moona soetamise kohta ja kui, siis miks valitsus sellega ei arvestanud?

Kaitseväe juhatajad on esitanud ajas erinevaid ettepanekuid ja sisendeid RKAK ja KMAK

protsessi. Lisaks sellele arvestatakse nii RKAKi kui KMAKi koostamisel teiste valitsemisala

asutuste sisendiga ja ka ministeeriumipoolsete sisendite/hinnangutega. RKAK, aga eelkõige

KMAK peab samamoodi lähtuma riigi eelarvelistest vahenditest ja paratamatult tuleb erinevate

sisendite vahel teha valikuid, arvestades nii Kaitseväe kui kogu riigikaitse terviklikku arengut.

2. Kas Kaitseväe juhataja esitas 2023 suvel RKAK kinnitamisel oma täiendava ettepaneku

droonitõrjevõime arendamise kohta ning kas valitsus arvestas sellega rahastamisotsust

tehes? Kui mitte, siis miks?

Juhime tähelepanu, et 04.07.2023/2-3/15-15 esitasite kaitseministrile kirjaliku arupärimise (KK

15) „Seoses riigikaitse arengukavaga“, mille üks küsimustest oli „Sõda Ukrainas on näidanud,

et taristu ja tsiviilobjektide kaitsmisel on ülioluline roll droonitõrje võimel. Millistest

kaalutlustest lähtuvalt otsustati droonitõrje võime tugevdamisest väidetavalt loobuda?“

14.07.2023 kirjalikus vastuses nr 1.1-18/23/2469 on alljärgnev selgitus:

Esmalt selgitan konteksti loomiseks, et droonidega võitlemise võime on oluliselt

mitmekülgsem. See algab oluliste objektide täiendavatest kindlustustöödest ja droonide

avastamisest erinevate sensoritega. Ei ole vale väita, et droonid on suhteliselt aeglased ja

avastatavad ka palja silmaga. Olukorrateadlikkuse mõttes on droonitõrje osa nii elanikkonna

kui vägede teavitamine ja varjumine rünnakute eest. Alles seejärel algab aktiivne relvadega

teostatav droonitõrje, milleks saab kasutada kõiki käsitulirelvi alates 5,56 automaatidest,

raskekuulipildujatest, lahingumasinate pearelvadest kuni õhutõrjerelvadeni. Lisaks sellele nii

ülilühimaa õhutõrjesüsteemi Mistral laskeseadmed kui ka 23mm õhutõrjekahurid varustatakse

termosihikutega. 23 mm õhutõrjekahurite manuaalne ennaku arvestamine muudetakse

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

elektrooniliseks. Nende täienduste tulemusena suureneb ka nende relvade droonide vastase

võitluse võime. Lisaks sellele toimub väiksemas mahus elektrooniliste tõrjevahendite arendus

ja hankimine.

Lähtudes KVJ ettepanekutest tegi Vabariigi Valitsus õhutõrje tugevdamiseks täiendavad

rahastamise otsused juba 2022. aasta märtsis kaasaskantavate õhutõrjesüsteemide Piorun

laskeseadmete ja laskemoona hankimiseks. Piorun süsteemide tarned toimuvad 2024. aastal.

Samuti otsustas Vabariigi Valitsus RES 2026 koostamise käigus rahastada keskmaaõhutõrje

võime loomist. Hankeleping sõlmitakse 2023. aastal ning süsteemi tarned toimuvad

lähiaastatel. Ka need süsteemid on osa droonitõrjest.

Suurema kaitsekulu kui 3% SKPst puhul on võimalik soetada ja üleval pidada olemasolevale

võimele täiendavaid droonitõrje elemente (sensorid, elektroonilised ja kineetilised vahendid).

Praeguseks on Vabariigi Valitsus otsustanud märgatavalt suurendada riigikaitse rahastust ning

koostamisel on RKAK 2035, milles suurendatakse märkimisväärselt ka droonidega seotud

investeeringuid.

3. Milliseks ajaks kavandate 1,6 miljardi euro moona osas hankelepingute sõlmimist

moonaühikute lõikes?

VV poolt eraldatud 1,6 mld eurot laskemoonale on kinnitatud RES 2025-2028. Täpsem loetelu

moonast ja hangetest on:

• Keskmaa õhutõrjemoon (Iris-T) leping on sõlmitud. Tegu on rahvusvahelise

ühishankega Saksamaa juhitava ESSI initsiatiivi raames.

• Varitsev õhuründemoon koosneb mitmest eraldiseisvast projektist, mis on juba osaliselt

tänaseks lepingus. Ülejäänud osas jõutakse lepinguni 2025 teises kvartalis vastavalt

käimasoleva hanke tulemustele.

• Õhutõrje valdkonnas on käimas rahvusvaheline ühishange Mistralite ja Piorun'ide

soetamiseks, kus hankijaks on vastavalt Prantsuse DGA ja Poola hankeagentuur.

Lepingud plaanitakse sõlmida 2025 teises kvartalis.

• 155mm laskemoon: soetatakse nii pikamaa moona, mis on rahvusvaheline ühishange

Saksamaaga ning ka tankitõrjemoona. Mõlema moonaliigi osas sõlmitakse

hankelepingud 2025 teises kvartalis.

• Himarsi moon – riik riigile tehing USAga, mis on ajalisest sõltuvuses USA FMS

protseduuridest ning kongressi kinnitusest. Paralleelselt tegeletakse ka alternatiivsete

võimaluse osas detailide väljaselgitamisega.

4. ERR intervjuu järgi kinnitasite jaanuaris, et lisarahastuse korral oleks võimalik 1,6

miljardi moona projekt ellu viia juba 2027. aastaks. Millel see väide põhineb?

Teatud moonaliikide puhul on tõepoolest tarned võimalikud juba 2027. aastaks.

5. Mis ajaks planeerite tarneid moonaühikute lõikes? Mis on hankekavas planeeritud

hinnad ja millised on hinnad võrreldes eelmiste samade moonaühikute hindadega

võrreldes?

Tarneid planeeritakse esimesel võimalusel, kuid arvestama peab lepingupartnerite

võimekusega. Hindasid ning tarnitavaid koguseid ei saa Kaitseministeerium riigi oluliste

julgeoleku huvide kaitse tõttu avaldada.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

6. Kas Balti kaitseliini rajamine vastavalt Balti riikide kokkuleppele on Eestis töös

vastavalt graafikule? Esitage see planeeritud toode graafik ja täitmise seis.

Balti kaitsevööndi rajamine on hetkel graafikus ning mõnes osas (nt punkrite testimine) oleme

teistest Balti riikidest ka ees. Esimesena hankisime 2024. a Balti kaitsevööndi jaoks suures

koguses erinevaid tõkestustraate (viimane tarne detsembris 2024), nn draakonihambaid (igaüks

1,5 tonni, viimane tarne märts 2025). Samuti on tarnitud 2 tonni blokke ja nn T-tõkkeid (T-

tõkked, juunis 2024. a). Praeguseks on need tõkestusvahendid tarnitud ja ladustatud

eelladustusaladele.

Läbi on viidud punkrite testimised, ettevalmistustööd hanke väljakuulutamiseks 2. kvartalis on

käimas. Koostöös Kaitseväega on tugipunktide ja tõkestuskraavide asukohtade valik lõpujärgus

ning konkreetsete maatükkide omanikega alustame läbirääkimisi suvel. Nii palju kui võimalik

soovime tugipunkte paigutada riigimaale. Esimesed asukohad kirdes ja kagus on välja valitud

ning need asuvad riigimaadel ning esimesed punktid valmivad plaanide kohaselt 2025. a

sügisel.

7. Kas ja kui suures mahus on Balti kaitseliini rajamine rahastatud kehtivas

kaitseministeeriumi arengukavas 2025-28? Palun esitage täpne eesmärk Balti kaitseliini

valmimise ja rahastamise osas.

Balti kaitsevööndi rahastamiseks on esimeses etapis plaanitud 5,6 mln eurot, millest seni on

eelmisel aastal kasutatud 1,2 mln eurot ja sel aastal 4,4 mln eurot. Edasiste etappide rahastamine

on plaanitud valmiva Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava raames ning seejuures

arvestatakse ka Kaitseväe juhataja seatud võime-eesmärkide prioriteetsust, samuti on Balti

riikidel ja Poolal plaanis taotleda ühiselt järgnevate tegevuste jaoks toetust Euroopa Liidult.

8. Kaitsetööstuse liit on kirjas peaministrile esitanud etteheited varem valitsusega

kokkulepitu venimise kohta. Kas need etteheited vastavad tõele ja kui, siis milles on

venimise põhjus?

Kaitseministeerium peab Eesti kaitsetööstuse arendamist endistviisi oluliseks prioriteediks,

mida näitavad tehtud või töös olevad sammud. Juhime ka tähelepanu sellele, et Postimehe

21.03.2025 artikkel käsitles Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu ootusi, mitte aga Vabariigi

Valitsusega tööplaanis kokkulepitut.

9. Eraldi tooge palun välja põhjendused ning teie hinnatav täitmise aeg järgnevates

vaidetavalt valitsuse ka kaitsetööstuse liidu kokkulepitud valdkondades: droonimüüri

kontseptsioon, arendustoetuste eelarve mahu suurendamine, tegevuskava

kaitsetööstusettevõtetele peakontorite jurisdiktsiooni atraktiivsuseks Eestis, Future Tech

Commandi moodustamine, vastuostu regulatsiooni sätestamine, otselepingute

regulatsioonil loomine.

Droonimüüri kontseptsioon: Droonimüüri kontseptsioon on Siseministeeriumi valitsemisala veetav algatus. Nagu Politsei-

ja Piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja piirivalve alal Veiko Kommusaar on

Postimehele selgitanud, siis on drooninmüüri kontseptsioon koostatud.

Kaitsetööstuse arendustoetused: Kaitseministeerium suurendab oluliselt kaitsetööstusettevõtetele suunatud toetusmeetmeid.

Koalitsioonilepingust tulenevalt on Kaitseministeerium kahekordistanud kaitsetööstuse

arendustoetuste mahu 1,2 miljoni euroni aastas. Lisaks oleme sisuliselt valmistanud ette 2025.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

aasta konkursi korraldamise. Samuti teeme koostööd ettevõtluse- ja innovatsiooni sihtasutusega

(EIS), kes samuti avab kaitsetööstusele suunatud arendustoetuste meetme mitme miljoni euro

mahus. Lisaks on Kaitseministeerium eelarves kahekordistanud ettevõtetele mõeldud Euroopa

Kaitsefondi kaasfinantseeringute mahu umbes kahe miljoni euroni. On tõenäoline, et

kõnealused toetused tõusevad veelgi.

Tegevuskava kaitsetööstusettevõtetele: Nimetatud teema ei ole Kaitseministeeriumi veetav algatus, palun pöörduda Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi poole.

Future Tech Commandi moodustamine: Kaitseväe Akadeemia juurde planeeritakse luua täiendavaid ametikohti käesoleval aastal ning

Kaitsevägi on selleks esitanud Kaitseministeeriumile oma visiooni. Otsused teeb

Kaitseministeerium käimasoleva eelarveprotsessi raames.

Vastuostu regulatsiooni sätestamine:

Kaitseministeeriumile on oluline kaitsetööstuse võime ja tootmise lokaliseerimine Eestisse.

See võimaldab riigikaitse investeeringute näol panustada majanduskasvu Eestis. Koostöös

Rahandusministeeriumiga on analüüsitud selleks kehtiva seaduse võimalusi. Praeguseks on

teada, et ka kehtiv seadus võimaldab tootmise lokaliseerimist Eestisse. Samasugune järeldus

sisaldub ka EKTLi enda tellitud analüüsis. Kaitseministeeriumi hinnangul saab kõnealuseid

tingimusi siiski täiendada, loomaks Eesti kaitsetööstusele paremaid võimalusi. Koostöö

Rahandusministeeriumiga selle nimel jätkub.

Otselepingute regulatsioonil loomine: Oleme koostöös rahandusministeeriumi analüüsinud riigihangete seaduse võimalusi. Kehtiv

seadus võimaldab ka täna otselepinguid sõlmida. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister

Merje Frey [email protected]