Aruande edastamine

Riigi õigusabi aastaaruanne 2024. aasta kohta.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LEEN EENPALU PNOEE-47806050259 2025-04-11 14:14:58

RÕA aastaaruanne 2024 aasta kohta_kaaskiri.pdf

RÕA aastaaruanne 2024 aasta kohta.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LEEN EENPALU PNOEE-47806050259 2025-04-11 13:46:55

Lisa 1_RÕA aastaaruanne 2024 aasta kohta_järelevalve kokkuvõte.pdf

1

Lisa 1

Riigi õigusabi tasu ja kulude põhjendatuse kontrollimiseks rakendatud kontroll- ja

järelevalvemeetmed ning lõpetatud kontrollide tulemused 2024. aastal

I Riigi õigusabi osutamise eest tasu ja kulude hüvitamiseks väljamaksmisele kuuluva

summa kontroll

Iga kuu hiljemalt 10. kuupäevaks esitavad advokaadid eelmise kuu riigi õigusabi osutamise

kohta elektroonilise tasuarvestuslehe, tagavad väljamaksmise aluseks olevate määruste

olemasolu Riigi Õigusabi Infosüsteemis (RIS) ning edastavad advokaadibüroo koostatud arve.

Kokkuvõte aruandeperioodil osutatud riigi õigusabi rahaliste vahendite kasutusest ja rahaliste

vahendite jääk aruandeperioodi lõpu seisuga esitatakse Justiits- ja Digiministeeriumile 25.

kuupäevaks.

Enne arve esitamist advokatuuri pearaamatupidajale, kes tasub advokaatidele nende eelneva

kuu eest tehtud töö tasu, kontrollitakse tasuarvestuslehel, tasu suurust kindlaks määrava määrust

(algdokumenti) ning arvetel, et dokumendid vastaksid nõuetele. Kontrolli käigus jälgitakse

järgmist:

Tasutaotlus

01.05.2020 jõustusid Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 “Advokaadile riigi õigusabi tasu

maksmise ja kulude hüvitamise kord” (tasumäärus) muudatused, mille kohaselt tasu

arvestamisel elektroonilise dokumendiga tutvumise, dokumendi koostamise või esitamise,

büroos või sidevahendi abil isikuga suhtlemise või muu riigi õigusabi osutamise eest, kui

toiming tehakse sidevahendi abil või advokaadibüroost lahkumata, tasu miinimummäära ei

kohaldata. Kui toiming oli tasustatav ilma miinimummäärata, tuli RIS-s linnutada vastav kast.

Antud loogika sai RIS-is muudetud vastupidiseks. Nüüd on tasu arvestamine algselt

minutipõhine ja toimingul, millele kohaldub miinimummäär, tuleb kasti „arvuta

miinimumääraga“ märkida linnuke. Advokatuur kontrollib pisteliselt advokaatide sisestatud

tasude kirjeid. Selle käigus on avastatud, et osadel juhtudel on advokaat jätnud miinimummäära

kohaldamata toimingute puhul, mis võiksid olla sisestatud minimaalselt pooltunni tasuga.

Tasutaotlused on olnud menetleja poolt rahuldatud staatuses. Sellisel juhul on advokatuur

juhtinud advokaadi tähelepanu tema õigustele, mida advokaadid on edaspidiseks teatavaks

võtnud. Kui esineb vastupidine olukord ehk kohus on rahuldanud tasutaotluse väiksemas

ulatuses, kui ette nähtud miinimummäär, saab advokaat ise tasumääruse vaidlustamise kaudu

kohtu tähelepanu viidatud asjaolule juhtida. Samas on advokatuur koostöös kohtute

andmekvaliteedijuhiga selles osas teinud ka teavitustööd kohtunike seas.

Tasuarvestusleht

RIS-s sisestatud tasuarvestuslehel kontrollitakse järgmisi andmeid: advokaadibüroo nimi,

aadress, riigi õigusabi osutamise periood, asja number, õigusabi saaja nimi, tasu suurus, tasutud

aeg tundides, tasu kokku. Tasuarvestuslehe ja esitatud algdokumentide andmete erisusel

viidatakse vastavale puudusele ja palutakse erisuse kohta selgitusi. Tasuarvestuslehel esitatud

riigi õigusabi saajate algdokumentide puudumisel palutakse need advokaadil esimesel

võimalusel edastada.

RIS-s oleva tasuarvestuslehe lõppsumma peab vastama arvel olevale summale. Juhul, kui esineb

erisusi, palutakse arve koostajal teha parandused. Kui on ületatud alates 01.08.2016

2

tasumääruse või hilisemate redaktsioonide alusel kehtestatud piirmäärasid ning ei ole taotletud

tasu suurendamist erilise töömahukuse alusel, pöördutakse advokaadi poole palvega vähendada

tasu, et see oleks vastavuses tasumäärusega. Lõpetuseks kontrollitakse tasuarvestuslehe

lõppsumma ja arvel oleva summa vastavust.

Algdokument

Algdokumendil kontrollitakse järgmisi andmeid: koostamise kuupäev, asja number, õigusabi

saaja nimi, riigi õigusabi korras määratud esindaja nimi, riigi eelarvest väljamõistetud tasu

advokaadile, koostaja/koostajate nimed. Tähelepanu pööratakse tasu väljamõistmise

sõnastusele, kus tuuakse välja tasu suurus, kui palju advokatuur advokaadile tehtud töö eest

peab tasuma. Juhul kui advokaadipoolne tasutaotlus rahuldatakse pealdisega, siis eelnevalt

nimetatud asjadele peab taotlusel olema pealdis (koopia puhul arusaadav loetavus). Eelnevalt

nimetatud asjade puudumisel palutakse algdokumenti vastavalt puudustele täiendada. Vajadusel

täpsustatakse asjaolusid nii advokaadi kui ka tasumääruse koostanud menetlejaga suhtlemise

kaudu.

Algdokumenti ning tasuarvestuslehte kontrollitakse samaaegselt. Tasuarvestuslehe koostaja

peab tasuarvestuslehe juurde kuuluvate algdokumentide andmeid õigesti kajastama. Jälgitakse,

kas algdokumendid on lahterdatud õige riigi õigusabi- ja tasu liigi alla. Ajalahtrites peab olema

algdokumendi tasule vastav aeg tundides, mis vastab kehtestatud tasumäärale. Kontrollitakse,

et ületatud ei oleks kehtestatud piirmäärasid.

Sõidule kulunud aja tasu juures kontrollitakse advokaadi sõidetud ühe otsa kilometraaži ning

sellele vastavat tasu. Kui on rohkem kui üks algdokument sama kuupäevaga ning sama koostaja

poolt väljastatud, tuleb kindlaks teha, et tasu oleks jagatud õigusabi saajate vahel või tasu oleks

küsitud üksnes ühe õigusabi saaja puhul.

Advokaadi käest küsitakse täiendavat informatsiooni, kui algdokumentidel on tasu kujunemise

kohta vähe informatsiooni ning kontroll RIS-s ei anna piisavat infot, samuti kui aruandes on

märgitud tasumääruses ületatud maksimumtasusid või erijuhud. Kui on eksitud tasumääruses

kehtestatud aluste osas, tehakse vastav muudatus RIS-s.

Arve

Pärast eelnevalt kirjeldatud tegevusi kontrollitakse arve korrektsust. Arvel peab olema sama

summa nagu tasuarvestuslehel ning arvel peavad olema arvele iseloomulikud kohustuslikud

andmed. Kui arvele on märgitud kuu, milles riigi õigusabi osutati, tuleb kontrollida, kas see on

õigesti märgitud.

II Riigi õigusabi korraldamise üle teostatud järelevalve

Kiireloomulised tellimused

Riigi õigusabi korraldamisel jälgitakse kiireloomuliste taotluste esitamist, mh nende osakaalu

riigi õigusabi taotluste üldisest mahust ning üldist dünaamikat. RIS-i sisestatud taotlustest

moodustasid 2024. aastal kiireloomulised taotlused umbes 45%. Advokatuur pöörab kõige

rohkem tähelepanu nendele taotlustele, kus advokatuurile antakse advokaadi nimetamiseks aega

vähem kui 2 tundi.

3

Menetlejate poolt advokaadi määramine

Teostades järelevalvet riigi õigusabi korraldamise ning riigi õigusabi jaoks eraldatud rahaliste

vahendite kasutamise üle, teostatakse järelevalvet ka riigi õigusabi osutava advokaadi

määramise korra üle. Korralise järelevalve käigus on saanud teatavaks juhtumid, kus menetlejad

on ise määranud riigi õigusabi osutava advokaadi ning põhjendused selleks on märkimata.

Advokatuur palub selgitusi iga üksikjuhtumi kohta ja selgitab täiendavalt seadusest tulenevat

korda. Tuleb märkida, et tegemist on pigem olukordadega, kus tegelikkuses on põhjendus

olemas, kuid need jäetakse RIS-i lisamata. Tegemist ei ole kasvava tendentsiga, kuid lõpuni

lahenenud nimetatud probleem ei ole.

Lisa 2 - Riigi õigusabi 2025. aasta ja 2026. aasta tellimuste prognoos.pdf

RÕA aastaaruanne 2024 aasta kohta.pdf

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: advokatuur@advokatuur.ee EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

info@justdigi.ee

I RIIGI ÕIGUSABI OSUTAMISEKS ERALDATUD VAHENDITE KASUTAMISE

AASTAARUANNE

Justiitsministri 20.12.2011. a määruse nr 57 „Riigi õigusabi osutamiseks eraldatud vahendite

kasutamise aruandluse kord“ (edaspidi aruandluse kord) § 2 lõike 2 kohaselt esitab advokatuur

Justiits- ja Digiministeeriumile hiljemalt iga aasta 1. aprilliks riigi õigusabi aastaaruande

eelmise kalendriaasta kohta. Advokatuur on aruandes toonud välja eelmisel kalendriaastal ja

sellele eelneval kalendriaastal toimunud riigi õigusabi tellimuste ja riigi õigusabi tasude ning

kulude protsentuaalsed muutused. Advokatuur ei esita riigi õigusabi vahendite taotlust 2025.

aastaks, kuid teeb ettepaneku riigi õigusabi tasumäärade tõusuks varasemalt pika pandud riigi

eelarvelise sisendi suurust arvestades. Riigi õigusabi tasude ja kulude ning tellimuste prognoos

on välja toodud koos advokatuuri ettepanekuga tasude tõstmise osas. Vastavalt varasematele

kokkulepetele on aruandest välja jäetud kümne advokaadi nimed, kelle osutatud riigi õigusabi

eest on määratud enim riigi õigusabi tasu ning advokaatide lõikes määratud tasude

koondsummad riigi õigusabi liigiti.

1. Riigi õigusabi tellimuste arv riigi õigusabi liigiti ning riigi õigusabi tellimuste

protsentuaalsed muutused 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga

1.1. Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) esitati 2024. aastal kokku 10 400 riigi õigusabi saamise

tellimust. Kiirloomuliste tellimuste arv moodustas 45% kõikidest tellimustest. 2023.

aastal oli kiireloomulisi tellimusi 53%.

1.2. Kõige rohkem tellimusi esitati riigi õigusabi liigis „määratud kaitse

kriminaalmenetluses,“ kus oli kokku 5160 tellimust, mis moodustab umbes 49,6% kogu

tellimuste arvust. Teine suur osa tellimusi esitati isiku esindamiseks tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus, kokku 4721 tellimust, mis on 45,4% kogu tellimuste

arvust. Ülejäänud riigi õigusabi liikides esitatud tellimuste maht moodustas kogu

tellimuste mahust kokku umbes 5%.

1.3. Riigi õigusabi korras advokaatide määramise tellimuste arvu võrdlus 2024. ja 2023. aastal

näitab, et viie õigusabi osutamise alaliigi puhul advokaadi määramiseks esitatud

tellimuste arv tõusis ning nelja alaliigi puhul tellimuste arv vähenes. Muudatused

toimusid järgnevalt:

1.3.1 Tellimuste arv kasvas järgmistes riigi õigusabi osutamise alaliikides:

• isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses – kasvas 1,5%;

• isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus – kasvas 1,2%

• isiku esindamine täitemenetluses – kasvas 200%;

• õigusdokumendi koostamine – kasvas 12,5%;

• isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine – kasvas 36,2%.

2

1.3.2 Tellimuste arv vähenes järgmistes riigi õigusabi osutamise alaliikides:

• määratud kaitse kriminaalmenetluses – vähenes 5,6%;

• isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus – vähenes 7,8%;

• isiku esindamine haldusmenetluses – vähenes 15%;

• isiku esindamine teistmismenetluses – vähenes 100%.

1.4 2024. aasta kogu tellimuste arv vähenes 246 tellimuse võrra, mis on 2,3% vähem kui

2023. aastal. Täpsema ülevaate annab järgnev tabel:

Aasta 2024 ja 2023 võrdlus

Riigi õigusabi tellimused riigi õigusabi liigiti 2024 2023 Muutus

%

Osakaal

%

(2024)

Määratud kaitse kriminaalmenetluses 5160 5467 -5,6 49,6%

Isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses

menetluses ja kohtus

265 261 1,5 2,5%

Isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises

menetluses ja kohtus

107 116 -7,8 1,0%

Isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses

menetluses ja kohtus

4721 4664 1,2 45,4%

Isiku esindamine halduskohtumenetluses 68 80 -15,0 0,7%

Isiku esindamine haldusmenetluses 0 0 0,0 0,0%

Isiku esindamine täitemenetluses 6 2 200,0 0,1%

Isiku esindamine teistmismenetluses 0 1 -100,0 0,0%

Õigusdokumendi koostamine 9 8 12,5 0,1%

Isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine 64 47 36,2 0,6%

Tellimusi KOKKU 10400 10646 -2,3 100,0%

2. Riigi õigusabi osutamise eest 2024. aastal väljamakstud tasud

2.1. Riigi õigusabi osutamise eest maksti 2024. aastal tasu kokku 4 760 245,25 eurot (sisaldab

käibemaksu).

2.2. Enim maksti riigi õigusabi osutamise eest tasu isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses

menetluses ja kohtus, kogusummas 2 221 773,89 eurot (sisaldab käibemaksu), mis

moodustab kogu riigi õigusabi osutamiseks makstud tasudest 46,7%. Teine suur osa riigi

õigusabi osutamise eest makstud tasudest oli seotud määratud kaitsega

kriminaalmenetluses, mille eest tasuti kokku 2 148 402,22 eurot (sisaldab käibemaksu),

mis on 45,1% kogu tasudest. Ülejäänud tasud moodustavad kõik kokku umbes 8,2% kogu

riigi õigusabi tasude mahust 2024. aastal.

2.3. Täpsem tasude jaotus riigi õigusabi liigiti on nähtav alljärgnevas tabelis:

Riigieelarvelise eraldise kasutus Makstud

tasu

Käibemaks Makstud tasu koos

käibemaksuga

Isiku esindamine

halduskohtumenetluses

141 391,85 31 042,59 172 434,44

Isiku esindamine

haldusmenetluses

78,00 17,16 95,16

3

Isiku esindamine kriminaalasja

kohtueelses menetluses ja

kohtus

133 584,00 29 194,36 162 778,36

Isiku esindamine tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja

kohtus

1 822 933,13 398 840,76 2 221 773,89

Isiku esindamine

täitemenetluses

1 917,00 421,74 2 338,74

Isiku kaitsmine väärteoasja

kohtuvälises menetluses ja

kohtus

24 818,10 5 447,78 30 265,88

Isiku muu õigusnõustamine või

muu esindamine

14 103,87 3 087,17 17 191,04

Määratud kaitse

kriminaalmenetluses

1 763 409,31 384 992,91 2 148 402,22

Õigusdokumendi koostamine 4 070,10 895,42 4 965,52

Üldkokkuvõte 3 906 305,36 853 939,89 4 760 245,25

3. Riigi õigusabi osutamise eest 2024. aastal väljamakstud kulude hüvitis

3.1. Riigi õigusabi osutamise eest hüvitati 2024. aastal kulusid kokku summas 271 019,96

eurot (sisaldab käibemaksu).

3.2. Enim hüvitati 2024. aastal riigi õigusabi osutamises kulusid isiku esindamiseks tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus, millega seotud kulude hüvitamine oli kogusummas

138 454,06 eurot (sisaldab käibemaksu), mis moodustab 51,1% kogu riigi õigusabi

osutamisega seotud kulude hüvitamisest. Teine suur osa kulude hüvitamisest oli seotud

määratud kaitsega kriminaalmenetluses, millega seotud kulude hüvitamine oli

kogusummas 121 699,23 eurot (sisaldab käibemaksu), mis on 44,9% kogu riigi õigusabi

osutamisega seotud kulude hüvitamisest. Ülejäänud riigi õigusabi liikide lõikes hüvitatud

kulude summa moodustab kõikidest kuludest kokku umbes 4%.

3.3. Täpsem kulude hüvitamise jaotus riigi õigusabi liigiti on nähtav alljärgnevas tabelis:

Riigieelarvelise eraldise kasutus Kulude

hüvitamine

Käibemaks Kulude

hüvitamine

koos

käibemaksuga

Isiku esindamine

halduskohtumenetluses

1 679,65 282,64 1 962,29

Isiku esindamine haldusmenetluses

Isiku esindamine kriminaalasja

kohtueelses menetluses ja kohtus

4 503,34 949,78 5 453,12

Isiku esindamine tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus

113 517,56 24 771,06 138 288,62

Isiku esindamine täitemenetluses 396,52 66,62 463,14

Isiku kaitsmine väärteoasja

kohtuvälises menetluses ja kohtus

1 803,90 396,25 2 200,15

Isiku muu õigusnõustamine või muu

esindamine

500,40 108,70 609,10

Määratud kaitse kriminaalmenetluses 99 987,46 21 711,77 121 699,23

Õigusdokumendi koostamine 285,88 58,43 344,31

Üldkokkuvõte 222 674,71 48 345,25 271 019,96

4

4. Rahaliste vahendite jääk aasta alguse seisuga, riigieelarvest saadud eraldise suurus,

kasutatud rahalised vahendid ja rahaliste vahendite jääk aasta lõpu seisuga 2024. ja

2023. aasta võrdlustena

4.1. Võrreldes 2023. aastaga oli 2024. aastal riigi eelarvelise sisendi maksimaalne suurus

sama, olles 5 675 000 eurot. Kui 2023. aastal kasutati riigi õigusabi osutamiseks

4 994 354,32 eurot ning avalik-õiguslike ülesannete täitmisega seotud kulude katteks

266 084,35 eurot, siis 2024. aastal kasutati riigi õigusabi osutamiseks 5 031400,43 eurot

ning 287 346,06 eurot avalik-õiguslike ülesannete täitmisega seotud kulude katteks.

Vahenditesse lisandus 2023. aastal pangakontoga seotud intressitulu 2589,22 eurot, 2024.

aastal oli pankakonto intressitulu 4756,20 eurot.

4.2. Tulenevalt 2024. aastal toimunud muudatustest, mille kohaselt kumulatiivset

raamatupidamislikku jääki ei kanta enam edasi ja detsembri avalik-õiguslike kulutuste

eest tasutakse rahavoo mõistes järgmise aasta jaanuaris, oli riigieelarveliste eraldiste

saldo ettemaks 31.12.2023 seisuga oli 88 348,37 eurot. Riigieelarveliste eraldiste saldo

ettemaks 31.12.2024 seisuga oli 161 704,14 eurot.

4.3. Täpsema ülevaate annab alljärgnev tabel:

Riigieelarvelise eraldise saldo 01.01.2022 -110 858,80

Riigieelarveline eraldis õigusabiks ja avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks

2022. a 4 225 000,00

Osutatud riigi õigusabi 2022.aastal -3 775 110,73

Avalik-õiguslikud ülesanded -215 566,52

JUM nõuniku palgafond -43 350,00

Riigieelarvelise eraldise saldo 01.01.2023, ettemaks aastast 2022 80 113,47

Riigieelarveline eraldise laekumine riigi õigusabiks 5 000 000,00

Osutatud õigusabi -4 994 354,32

Pangakonto intressitulu 2 589,22

Riigieelarveline eraldis avalik õiguslikeks ülesanneteks 241 774,57

Avalik-õiguslike ülesannete täitmine -266 084,35

Riigieelarvelise eraldise saldo 01.01.2024, avalik-õiguslike ülesannete

eest, kohustus aastast 2023 -24 309,78

Riigieelarvelise eraldise saldo 01.01.2024, ettemaks aastast 2023 88 348,37

Riigieelarveline eraldise laekumine riigi õigusabiks 5 100 000,00

Osutatud õigusabi -5 031 400,43

Pangakonto intressitulu 4 756,20

Riigieelarveline eraldis avalik õiguslikeks ülesanneteks 256 279,78

Avalik-õiguslike ülesannete täitmine -287 346,06

Riigieelarvelise eraldise saldo 01.01.2025, avalik-õiguslike ülesannete

eest, kohustus aastast 2024 -31 066,28

Riigieelarvelise eraldise saldo 01.01.2025, ettemaks aastast 2024 161 704,14

5. Avalik-õiguslike ülesannete täitmise kulud 2024. aastal ja nende kulude

protsentuaalsed muutused võrreldes 2023. aastaga

5.1. Riigieelarvelise eraldise kasutamine advokatuuri poolt avalik-õiguslike ülesannete

täitmiseks toimub advokatuuri juhatuse otsuse alusel, mille aluseks on riigi õigusabi

korraldamisega seotud rahaliste vahendite vajaduse analüüs eelarveaastaks.

5.2. Võrreldes 2023. aastaga avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks tehtavad kulud 2024.

aastal tõusid 8%. Seda kolmel järgneval põhjusel:

5

• Advokatuuri uute esindus- ja tööruumide ettevalmistus ja kasutuselevõtt – 2024. aasta

augustis kolis Eesti Advokatuur büroohoonesse asukohaga Kentmanni 4, Tallinnas.

Alates 2001. aasta suvest kasutusel olnud senised ruumid aadressil Rävala 3, Tallinn,

vastanud enam advokatuuri vajadustele. Uued kasutuselevõetud ruumid on kaasaegsed,

täidavad esindusfunktsiooni ja on multifunktsionaalsed. Uutes ruumides on eraldi

töökohad ka RIS-i halduritele, kes senini on kodutööl olnud.

• Infoturbe standardi ISO/IEC 27001 sertifikaadi omandamine – Sertifitseerimisbüroo

Bureau Veritas väljastas Eesti Advokatuurile rahvusvahelise infoturbe standardi

ISO/IEC 27001 sertifikaadi, mis kinnitab advokatuuri pühendumust kõrgetasemelisele

infoturbele. Sertifikaadi saamiseks valmistuti terve aasta vältel ja toimusid kaks

auditeerimist. Infoturbe standardile vastavusega seotud tööd on edaspidi järjepidev ja

süsteeme tegevus.

• Koolituskulude muutus – 2024. aastal oli advokatuuri koolituskavas suurem rõhk riigi

õigusabiga seotud koolitustel, kuna toimus mitu koolitust, mis olid kohustuslikud

alaealistele riigi õigusabi osutavatele advokaatidele.

5.3. Kulude muutuse täpsem ülevaade on nähtav alljärgnevas tabelis:

Avalik õiguslike

ülesannetega seotud kulud

2022 2023 % muut 2024 %

muut

Tööjõukulud (sh sotsiaalmaks

ja töötuskindlustusmaks)

172 535 219 189 27,0% 225 109 2,7%

Üüri- ja kommunaalkulud 18 431 19 564 6,1% 25 878 32,3%

Kantselei- ja halduskulud 24 600 10 340 -58,0% 9 595 -7,2%

Koolituskulud 0 15 341 #DIV/0! 21 221 38,3%

Büroode lõpetsamisega

seotud kulud

0 1 650 #DIV/0! 0 -

100,0%

IT-infoturbe eksperdi- ja

auditeerimise kulu

0 0 #DIV/0! 5 543 #DIV/0!

Kokku avalik-õiguslike

ülesannete täitmise kulud

215 566 266 084 23,4% 287 346 8,0%

5.4. Avalike õiguslike ülesannetega seotud kulude eelarved ja tegelik kulu on olnud

alljärgnev: 2023 2023 2024 2024 2025

Avalik-õiguslikud ülesanded eelarve tegelik eelarve tegelik eelarve

Tööjõukulud 201 981 219 189 223 272 225 109 229 317

Üüri- ja kommunaalkulud 20 600 19 564 32 000 25 878 37 715

Kantselei- ja halduskulud 10 365 10 340 10 901 9 595 9 906

Lapsi esindavate advokaatide

koolitus

14 000 15 341 16 060 21 221 2 750

büroode lõpetamisega seotud

kulud

6 000 1 650 2 500 0 2 500

IT-infoturbe tegevusega seotud

kulud

3 900 5 543 7 200

Andmekaitse kaardistus/ audit 9 920

Kokku 252 946 266 084 288 633 287 346 299 308

6

6. Riigi õigusabi tasu ja kulude põhjendatuse kontrollimiseks rakendatud kontrolli- ja

järelevalvemeetmed ning lõpetatud kontrollide tulemused

Riigi õigusabi tasu ja kulude põhjendatuse kontrollimiseks rakendatud kontroll- ja

järelevalvemeetmed ning lõpetatud kontrollide tulemused 2024. aasta kohta on välja toodud

Lisas 1.

7. Riigi õigusabi tellimuste prognoosid

Advokatuuri prognooside kohaselt esitatakse 2025. aastal riigi õigusabi tellimusi kokku 10 341

ning 2026. aastal eelduslikult umbes 10 200. Varasemate aastate tellimuste arv ja advokatuuri

prognoosi tellimuste kohta riigi õigusabi liigiti on nähtav Lisas 2 „Riigi õigusabi 2025. aasta ja

2026. aasta tellimuste prognoos“

II ADVOKATUURI ETTEPANEKUD TASUMÄÄRADE SUURUSE KOHTA

1. Riigi õigusabi tasumäärade tõstmise vajadusest

RÕS § 30 lg 1 järgi rahastatakse riigi õigusabi osutamist riigieelarvest selleks eraldatud rahast.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kindlustab riik piisavate vahendite eraldamise riigi

õigusabi osutamiseks. Advokatuur on jätkuvalt seisukohal, et riigi õigusabi tasud ei ole

piisavad, et tagada riigi õigusabi osutamise jätkusuutlikus. Riigi õigusabi osutavaid

advokaate on liiga vähe ning nende töökoormus on liiga suur. Uusi riigi õigusabi osutajaid

lisandub süsteemi vähe.

Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude

hüvitamise kord“ § 2 lg 2 kohaselt, kui Eesti Advokatuuril ei õnnestu tavapärases korras leida

riigi õigusabi osutamiseks advokaati, võib advokatuuri kantsler õigusabi katkematu osutamise

ja mõistliku kättesaadavuse tagamiseks ühekordselt kehtestada advokaadile makstavale tasule

koefitsiendi 1,5 kuni 2. Alates 2022. aasta sügisel toimunud riigi õigusabi osutamise kriisist, on

oluliselt tõusnud esildise kasutamise vajadus riigi õigusabi osutava advokaadi leidmiseks.

Näiteks 2022 aastal kasutati esildist 73 tellimusele õigusabi osutava advokaadi leidmiseks,

2023. aastal 79 tellimuse puhul, 2024. aastal 71 tellimuse puhul. Advokatuuri hinnangul viitab

esildise kasutamise vajaduse sagedus ja asjaolu, et esildise kasutamisel on võimalik õigusabi

osutav advokaat leida, selgelt sellele, et mõistliku tasumäära puhul muutuks riigi õigusabi

osutamine atraktiivsemaks ning see aitaks tõenäoliselt kaasa uute advokaatide riigi õigusabi

süsteemiga liitumise tõusule. Ilma tasutõusuta ei ole riigi õigusabi osutamine jätkusuutlik.

Eesti Advokatuur esitas Justiitsministeeriumile 20.06.2022 kirjaga nr 1-2/364-1 CIVITTA Eesti

AS poolt 31.05.2022 koostatud analüüsi „RÕA turu ülevaade ning RÕA advokaadi õigustatud

tunnitasu analüüs” (edaspidi: Civitta analüüs), milles jõuti järeldusele, et riigi õigusabi

tasumäära tuleb tõsta 120 - 147 euroni tunnis. Civitta analüüs valmis 2022. aasta mais ning

lähtus 2021. ja varasemate aastate andmetest. Civitta analüüsi valmimisest käesoleva ajani on

aga aset leidnud märkimisväärne inflatsioon. Tarbijahinnaindeks tõusis 2024. aastal võrreldes

2021. aastaga lausa 34,9%1. Elukallidus tõuseb jätkuvalt, näiteks tarbijahinnaindeks tõusis

2024. aastal võrreldes 2023. aasta keskmisega 3,5%2. See tähendab, et oluliselt on tõusnud kõik

kulud, mis advokaadibüroo pidaja peab kandma riigi õigusabi tasu arvelt: eelkõige töötasu, aga

ka üür ja kommunaalteenuste kulud, kontorikulud, transpordikulud jm.

1 Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kalkulaator, kättesaadav https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-

kalkulaator 2 https://stat.ee/et/uudised/tarbijahinnaindeks-tousis-2024-aastal-35

7

Advokatuur ei pea eelneva tõttu adekvaatseks eeldust, et 2023. aasta veebruaris tehtud

tasumäärade tõstmine oleks toonud tuntavat leevendust riigi õigusabi süsteemi ja tagaks

süsteemi toimimise jätkusuutlikkuse. Civitta analüüsi koostamise käigus vaadati läbi

kohtulahendeid aastatest 2020-2021, milles kohus andis hinnangu konkreetses asjas osalenud

lepingulise advokaadi põhjendatuks loetud tunnitasule. Keskmiseks põhjendatud tunnitasu

määraks kujunes viidatud aastate lõikes 137 eurot (käibemaksuga 164,40 eurot), mis ületas

analüüsi tegemise ajal riigi õigusabis tunnitasu määra ligi kaks ja pool korda. Juba 2019. aastast

leidub lahendeid, milles Riigikohus on lugenud põhjendatuks 200-eurose ja ka suurema

lepingulise esindaja tunnihinna. Kohtute poolt põhjendatuks loetud tasumäärad on parim

avalikult täiendavate päringuteta kättesaadav info õigusteenuse hinnataseme kohta. Tegelik

õigusteenuse hinnatase on eelnimetatust tänasel turul veelgi kõrgem, sest osa kliente on valmis

kvaliteetse õigusteenuse eest maksma oluliselt kõrgemat hinda kui kohtud keskmiselt

põhjendatuks loevad. Seejuures on Tallinna Ringkonnakohus 14.02.2023 lahendis nr 2-22-

3891 (lahendi punkt 36) leidnud, et tunnitasu 250 eurot, millele lisandub käibemaks, on

mõistlik. Sama tasumäära on mõistlikuks peetud ka haldusasja nr 3-22-2325 menetluses (vt

Tallinna Halduskohtu 06.12.2022 lahendi p 39).

Tuleb arvestada, et 2024. aasta detsembri seisuga oli 67,3% riigi õigusabi osutavatest

advokaatidest 50-aastased või vanemad. Seega on oodata olemasolevate advokaatide

pensioneerumist. Jätkuvalt ei tule riigi õigusabi süsteemi piisavalt uusi advokaate juurde. Riigi

õigusabi osutavate advokaatide pealekasv on aga hädavajalik, et ka kriisiolukorraks oleks

tagatud piisav õigusabi osutamine kõikides riigi õigusabi liikides kogenud ja pädevate

advokaatide poolt.

Advokatuur juhib tähelepanu ka sellele, et sõltumata riigi kärpeplaanidest, toimub kõrgemate

riigiteenijate ametipalkade indekseerimine. Aasatel 2023-2025 on kõrgemate riigiteenijate

ametipalga tõus olnud 23,41%.

Advokatuur hinnangul ei arvestanud 2023. aastal toimunud tasumäärade tõus maksimaalses

võimalikus ulatuses riigi õigusabi osutamiseks eraldatud riigi eelarvelise sisendi suurust.

06.02.2023 tõstis Justiitsministeerium riigi õigusabi tasumäärasid 27 eurolt 36 euroni, viidates

tasumäärade tõstmise läbirääkimistel, et tegemist on esialgse muudatusega. Suuremat tõusu

esialgu kasutada ei julgetud, kuna sooviti hinnata tasumäärade tõusu mõju kogu eelarvele. 2023.

aasta lõpuks oli selge, et tasumäärasid on võimalik eraldatud eelarve raames täiendavalt tõsta,

kuna 2022. ja 2023. aasta riigi eelarvelise eraldise jääk oli kokku 497 264,02 eurot. Advokatuur

on seisukohal, et viidatud ülejääk oleks tulnud suunata riigi õigusabi rahastamisse ehk selle

arvelt oleks saanud tõsta advokaatide tasumäärasid. Justiitsministeeriumi 08.11.2024

vastuskirja nr 13-4/4244 kohaselt aga ühe eelarveaasta jääki järgmisesse üle ei kanta.

Advokatuur on seisukohal, et tasumäärasid tuleb tõsta vähemalt ulatuses, mida võimaldab

ettenähtud riigi eelarvelise eraldise suurus. Kui eelarveaastas on ülejääk ehk kui riigi

õigusabiks ette nähtud riigi eelarvelise eraldise ja tegelikult kasutust leidnud tasude vahel on

vahe, tuleb jääk suunata järgmisesse eelarveaastasse, et tagada riigi õigusabi advokaatide

õiglane tasustamine maksimaalses võimalikus ulatuses. Advokatuuri hinnangul on tasumäärade

suurendamine võimalik ka arvestades riigi kärpeülesannet ja asjaolu, et Justiitsministeeriumi

08.11.2024 vastuskirja nr 13-4/4244 kohaselt on 2025. ja 2026. aastaks ettenähtud riigi

eelarveline eraldis suuruses 5 575 000 eurot.

8

2. Advokatuur teeb ettepaneku tõsta RÕA tasumäärasid kõikides RÕA liikides vähemalt

40 euroni pooltunnis (käibemaksuta).

Kuigi advokatuur leiab, et jätkuvalt tuleb püüelda selle suunas, et riigi õigusabi tasumäärad

oleksid turutingimustes konkureerivad (s.o minimaalselt 66 eurot pooltunnis ilma

käibemaksuta), siis mõistes riigi majanduslikku olukorda, teeb advokatuur ettepaneku tõsta

tasumäärasid ulatuses, mis ei eelda riigi eelarvelise sisendi suurendamist, vaid arvestab

juba planeeritud riigi eelarvelise sisendi suurusega summas 5 575 000 eurot.

Advokatuuri kalkulatsioonide kohaselt saab alates 01.01.2026 tõsta tasusid selliselt, et tasumäär

kõikides RÕA liikides oleks 40 eurot pooltunni kohta ehk 80 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).

Seejuures tuleks muuta tasumäärust selliselt, et kõikides RÕA liikides kehtiks ühesugune

(vähemalt 80 euro suurune) tasumäär õigusabi osutamise pooltunni eest, ka nendes õigusabi

liikides, kus seni on diferentseeritud tasu (nt tasumäärad haldusmenetluses ja

halduskohtumenetluses). Advokatuur on viimase aja tellimuste jaotamise praktika pinnalt

teinud järelduse, et olukorras, kus vajadusel kohaldatakse tasu suurendavaid esildisi

tasumääruse § 2 lg 2 alusel, ei ole tasumäärade eelnev diferentseerimine enam nii aktuaalne.

Sellisel juhul oleks 31.12.2025 prognoositav jääk 359 548,86 eurot ning 31.12.2026

prognoositav jääk 127 739,40 eurot. Vt alljärgnevad tabelid:

2025 €

Riigieelarvelise eraldise saldo 31.12.2024 161 704,14

Riigi eelarveline eraldis 5 575 000,00

Osutatava õigusabi prognoos -5 077 847,28

Avalik-õiguslikud ülesanded -299 308,00

Riigieelarvelise eraldise raamatupidamislik saldosaldo

31.12.2025 359 548,86

2026 €

Riigieelarvelise eraldise saldo 31.12.2025 359 548,86

Riigi eelarveline eraldis 5 575 000,00

Osutatava õigusabi prognoos -5 515 309,46

Avalik-õiguslikud ülesanded -291 500,00

Riigieelarvelise eraldise saldo 31.12.2026 127 739,40

Prognoosi tegemisel on arvestatud riigi õigusabi tellimuste prognoosiga alljärgnevalt:

AASTA 2025 (prognoos)

Õigusabi liik Tasu Kulu/const Telli-

mused

Muut

vrs

2024

Tellimuse

väh

Ühiku-

hinna-muut

Isiku esindamine

halduskohtumenetluses 218 078,85 1 962,29 86 26% 45 644,41 0,00

Isiku esindamine haldusmenetluses 95,16 0,00

Isiku esindamine kriminaalasja

kohtueelses menetluses ja kohtus 141 279,33 5 453,12 230 -13%

-21

499,03 0,00

Isiku esindamine

teistmismenetluses 0,00 0,00 0,00

9

Isiku esindamine tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus 2 217 067,74 138 288,62 4711 0% -4 706,15 0,00

Isiku esindamine täitemenetluses 1 559,16 463,14 4 -33% -779,58 0,00

Isiku kaitsmine väärteoasja

kohtuvälises menetluses ja kohtus 29 134,45 2 200,15 103 -4% -1 131,43 0,00

Isiku muu õigusnõustamine või

muu esindamine 16 653,82 609,10 62 -3% -537,22 0,00

Määratud kaitse

kriminaalmenetluses 2 137 993,29 121 699,23 5135 0%

-10

408,93 0,00

Õigusdokumendi koostamine 4 965,52 344,31 9 0% 0,00 0,00

Kõik kokku: 4 766 827,32 271 019,96 10341 -1% 6 582,07 0,00

Kõik kokku sisaldab k/m määra

tõusu 5 077 847,28

AASTA 2026 (prognoos)

Õigusabi liik Tasu Kulu/const Telli-

mused

Muut

vrs

2024

Tellimuse

väh

Ühiku-

hinna-muut

Isiku esindamine

halduskohtumenetluses 262 032,73 1 997,61 93 8% 17 750,60 26 203,27

Isiku esindamine haldusmenetluses 0,00 0,00 0 -100% -95,16 0,00

Isiku esindamine kriminaalasja

kohtueelses menetluses ja kohtus 147 421,91 5 551,28 216 -6% -8 599,61 14 742,19

Isiku esindamine

teistmismenetluses 0,00 0,00 0 -100% 0,00 0,00

Isiku esindamine tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus 2 404 843,16 140 777,82 4599 -2%

-52

708,89 240 484,32

Isiku esindamine täitemenetluses 866,20 471,48 2 -50% -779,58 86,62

Isiku kaitsmine väärteoasja

kohtuvälises menetluses ja kohtus 30 171,59 2 239,75 96 -7% -1 980,01 3 017,16

Isiku muu õigusnõustamine või

muu esindamine 17 011,97 620,06 57 -8% -1 343,05 1 701,20

Määratud kaitse

kriminaalmenetluses 2 372 772,39 123 889,82 5129 0% -2 498,14 237 277,24

Õigusdokumendi koostamine 4 291,19 350,51 7 -22% -1 103,45 429,12

Kõik kokku: 5 239 411,14 275 898,32 10200 -1%

-51

357,29 523 941,11

Kõik kokku, sh tasu muutus ja

k/m tõus 5 515 309,46

3. Sõiduki kasutamise kulude hüvitamiseks makstava summa tõstmisest vähemalt 0,40

euroni läbitud kilomeetri kohta

Advokatuuri hinnangul on vajalik tegeleda ka sõidukulu hüvitise tõstmisega. 2023. aastal

toimunud sõidukulu hüvitise määra taastamine kolm aastat varem, 2020. aasta septembri

muudatusele eelnenud tasemele, ei kata jätkuvalt tänaseid reaalseid sõidukulusid. Hüvitise

sisuline tõus on muutunud hädavajalikuks, arvestades nii kütusehindasid, automaksu kui ka

üleüldist elukallidust. Advokatuur on korduvalt, sh 15.03.2022 toimunud Eesti Advokatuuri ja

Justiitsministeeriumi ümarlaual, ning Justiitsministeeriumile 20.06.2022 edastatud kirjas nr 1-

2/364-1 juhtinud tähelepanu sellele, et sõidukulude hüvitamise määra tuleb tõsta vähemalt 0,40

euroni läbitud kilomeetri kohta.

Sõiduki kasutamine advokaadi poolt on enamikul juhtudel RÕA osutamiseks vältimatu, sest

õigusabi saajad asuvad üle Eesti erinevates paikades, kuhu ühissõidukiga jõudmine on

10

keeruline ja mille tulemusel kaotab advokaat väärtuslikku tööaega. Lisaks ei võimalda

ühissõidukite kasutamine efektiivselt planeerida menetlustoimingutel osalemist. Erasõiduki

kasutamine muutub veel olulisemaks olukorras, kus kohtumaju sulgetakse ning õigusmõistmine

koondub enam suurematesse asulatesse. Kui advokaadi tööajast kulub suur osa sobiva

transpordivahendi valimisele ja sõidugraafiku planeerimisele, tekib olukord, kus niigi

ülekoormatud riigi õigusabi advokaatidel, ei ole võimalik enam uusi tellimusi vastu võtta. Eriti

kannatavad sellisel juhul kiireloomulised tellimused, mida lihtsalt ei olegi kellelgi võimalik

õigeaegselt täita, sest puudub näiteks sobiv võimalus menetlustoimingule kohale jõudmiseks.

Advokaadi töö nõuab igapäevaselt liikumist mitme erineva koha vahel (erinevalt kohtust,

prokuratuurist ja politseist, kus enamus ühe inimese tööst toimub ühes asukohas). Vajadus

teostada tööülesandeid väljaspool advokaadi tööruume esineb nii kriminaalmenetluse asjades

kui ka tsiviilkohtumenetlustes. Näiteks kriminaalasjades on vaja osaleda vahistamistel,

läbiotsimistel, kliendiga, kes on kinnipeetav, saab kohtuda ainult kinnipidamisasutuses.

Tsiviilkohtumenetlusega seotud asjadest eeldavad tööruumide väliselt tööülesannete täitmist

tellimused mis on seotud alaealistega, isikute kinnisesse asutusse paigutamisega või eeskoste

seadmisega. Seejuures tuleb advokaadil, sõltumata osutatava riigi õigusabi liigist, tagada

materjalide konfidentsiaalsus ka väljaspool oma tööruume.

III MUUD ETTEPANEKUD

Lisaks eeltoodule tuletab advokatuur meelde varem (sh 20.01.2023 kirjas nr 1-2/1086-2 ja

14.05.2024 kirjas nr 1-2/329-1) tehtud ettepanekuid Justiitsministri 26.07.2016. a määruse nr

16 "Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord" (määrus)

muutmiseks. Justiitsministeerium andis 25.01.2023 e-kirjas viidatud ettepanekutele

mõnelauselise tagasiside, märkides, et muudatused vajavad põhjalikumat analüüsi ja see oleks

tinginud tasumäärade tõstmise viibimise 2023. aastal. Samas märgiti, et ollakse valmis

advokatuuri ettepanekutega edasi töötama ja tegema koostööd, et leida võimalusi RÕA

süsteemi ajakohastamiseks. Ka 07.08.2024 kirjas nr 13-4/4244 on Justiitsministeerium

kinnitanud, et kuivõrd Justiitsministeeriumi üheks eesmärgiks on riigi toetatud õigusabi

võimaluste sisuline analüüsimine, siis kaalutakse esitatud ettepanekuid õigusaktide muutmistel.

Eelnevast tulenevalt tuletab advokatuur meelde tehtud ettepanekuid, kuid ei pea vajalikuks

korrata kõiki muudatusettepanekute põhjendusi. Advokatuur on teinud järgmised

muudatusettepanekud:

1. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 pealkiri „Advokaadile riigi õigusabi tasu

maksmise ja kulude hüvitamise kord“ on eksitav ega kajasta riigi õigusabi tasu tegelikku

olemust. Riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu ei ole advokaadi töötasu, vaid tegemist

on advokaadibüroole makstava tasuga.

2. Advokatuuri hinnangul tuleks menetlustoimingutele kehtestatud piirmäärade puhul kasutada

summalise piirmäära asemel ajalist piirmäär. Ajalise piirmäära korral on ka riigi õigusabi

saajal lihtsam mõista, millised on talle osutatava õigusabi suhtes kehtivad piirangud.

3. Piirmäärasid tuleb suurendada ja tõsta vähemalt kahekordseks, et tagada ka tavapärasest

oluliselt mahukamates menetlustes advokaadile õiglase tasu väljamõistmise võimalus.

4. Lisada toimikuga tutvumisele kulunud aja tasustamise põhimõte, arvestades ühe pooltunni

iga 30 lehekülje kohta (s.o 1 lk = 1 min).

5. Sõidule kulutatud aja tasustamine peaks algama alates esimesest kilomeetrist. Hetkel kehtiva

süsteemi kohaselt ei ole kuni 40 km-ne (edasi-tagasi juba 80 km) sõidu ajakulu tasustatud.

6. Kehtestada riigi õigusabi tasude ja kulude indekseerimise põhimõte.

11

Kokkuvõtvalt avaldab advokatuur jätkuvalt lootust, et riigi õigusabi süsteemi kaudu Eesti

inimestele vajaliku õigusabi andmist ja seda abi andvate advokaatide tööd väärtustatakse ning

jätkub dialoog riigi õigusabi süsteemi parendamiseks, lõhkumata toimivat süsteemi.

Advokatuur panustab ka omalt poolt riigi õigusabi kvaliteedi tõstmisesse, tagades

advokaatidele tugeva täiendõppe ja panustades advokaatide järelevalvesse, et tagada õigusabi

kvaliteeti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Leen Eenpalu

kantsler

LISAD:

Lisa 1 - Riigi õigusabi tasu ja kulude põhjendatuse kontrollimiseks rakendatud kontroll- ja

järelevalvemeetmed ning lõpetatud kontrollide tulemused;

Lisa 2 - Riigi õigusabi 2025. aasta ja 2026. aasta tellimuste prognoos.