Arvamuse edastamine

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister Teie 21.03.2025 nr 8-1/2775-1

Justiits- ja Digiministeerium Meie 11.04.2025 nr 1-8/25/212-1

[email protected]

[email protected]

VangS, KarS ja KrMS muutmise seaduse eelnõu (vanglarent)

Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta

Täname, et olete advokatuurile saatnud arvamuse avaldamiseks VangS, KarS ja KrMS

muutmise seaduse eelnõu. Edastame teile advokatuuri seisukohad eelnõu osas.

Eelnõu ega seletuskiri ei adresseeri küsimust, kuidas käsitleda tõenäoliselt tekkivaid olulisi

erinevusi Eesti kinnipeetavate ja kehtestatava regulatsiooni ja välislepingute alusel siia

saadetavate isikute kohtlemise režiimis ning vastavatest erinevustest tekkivaid probleeme.

Näitena võib tuua vangide töötamise kohustuse küsimuse. Eesti kinnipeetavate suhtes

kohaldatavad töötamise tingimused (majapidamistööd ja nende eest makstav tasu) ei vasta

Euroopa Nõukogu kehtestatud „Euroopa Vanglareeglistiku“ (mis on küll soovituslik) nõuetele

ja seetõttu on põhjendatud alus eeldada, et Eestiga nn vanglarendi lepingu sõlmiv riik võib

vastavas välislepingus nõuda, et lepingu alusel siia saadetavate isikute suhtes Eestis üldiselt

rakendatavaid vangide töötamise tingimusi ei kohaldataks. On küsitav, kas eelnõuga

planeeritud VangS § 1561 ja KrMS § 50885 lg 3 on piisavad selleks, et vältida vastuolusid

kehtivas õiguses. Samuti ei näe eelnõu ette mehhanisme selle vältimiseks, et riikide kahepoolse

lepinguga fikseeritakse välisriigist siia toodud vangidele näiteks oluliselt paremad

kinnipidamistingimused võrreldes Eesti seaduste alusel kinni peetavate isikutega, mis annab

vanglate nn tavapopulatsioonile põhjuse rahulolematuseks.

Eelnõu vastuvõtmisel tekib situatsioon, kus siseriiklikus õiguses praktiliselt puudub nn

väljerenditud vanglakohtadele paigutatud isikute režiimi ja kohtlemist käsitlev regulatsioon

ning eeldatakse kõige sellega seonduva sätestamist välislepingus. Selline olukord loob

võimaluse objektiivselt samas olukorras olevate (kuriteo eest vanglakaristust kandvate) isikute

olulisel määral erinevaks kohtlemiseks olenevalt sellest, kas nad on siia saadetud nn

vanglarendi lepingu alusel või kannavad Eestist karistust muul alusel. Õiguspoliitiliselt on see

tõsine probleem, mille vältimiseks ega lahendamiseks eelnõu ühtegi hooba ei anna.

Eelnõu ei sisalda sätteid keele ja haldusmenetluse kohta. Ilmselgelt ei saa eelnõu rakendamisel

eeldada, et selle alusel siia saadetud isikud valdaksid eesti keelt või peaksid selle omandama.

Seetõttu ei saa neile ka kohaldada praegu vangistuses ja sellega seotud haldusmenetluses

praktikas rakendatavat nõuet, et kõik taotlused, kaebused jms peavad olema eestikeelsed.

Seaduse tasandil vajab lahendamist see, et välislepingu alusel siia saadetud isik saaks enda huve

puudutavaid taotlusi ja kaebusi esitada keeles, mida ta valdab, selles keeles tehakse talle

2

teatavaks ka teda puudutavad haldusaktid jm tema õigusi ja kohustusi määrav teave ning et ka

üldisemal tasandil saab ta ametnikega vajadusel suhelda keeles, mis ei ole eesti keel.

Kokkuvõtvalt peaks eelnõu ette nägema meetmed nende isikute õiguste kaitsmiseks, keda

eelnõus ette nähtud välislepingutes alusel siia saadetakse. Praegusel kujul vastav regulatsioon

puudub. Arvestades plaanitud regulatsioonide kehtestamise viisi – napp raamistik seadustes ja

seejärel Riigikogu ratifitseeritud välisleping, mis muutub sellega seadustest kõrgemal olevaks

aktiks (PS § 123 lg 2) – tuleb ülaltoodud asjaolusid põhjalikult kaaluda.

Lugupidamisega

allkirjastatud digitaalselt

Imbi Jürgen

Esimees

Merit Aavekukk-Tamm 6979 253

[email protected]