Haridus- ja teadusministri määruse "Kutsekeskhariduse riiklik õppekava" eelnõule tehtud ettepanekute ja märkustega arvestamine või mittearvestamine

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Eesti Tööandjate Keskliit Rahandusministeerium Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

14.04.2025 nr 8-2/25/1327-6

Haridus- ja teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ eelnõule

tehtud ettepanekute ja märkustega arvestamine

või mittearvestamine

Austatud koostööpartnerid! Täname teid tagasiside eest haridus- ja teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ eelnõule. Kõiki eelnõule esitatud ettepanekuid ja märkusi on kaalutud ning võimaluse korral on nendega ka arvestatud, täiendades vastavalt määruse eelnõu või selle lisasid. Eelnõule esitatud arvamuste ja ettepanekute arvestamine ja arvestamata jätmine ning viimase põhjendused on toodud käesoleva kirja lisana esitatud tabelis. Soovime juhtida tähelepanu, et kooskõlastust ja arvamust küsisime määruse eelnõus toodud 13 kutsekeskharidusõppe õppekava kohta. Mistõttu ettepanekud, mis ei puudutanud konkreetselt antud määruse eelnõu, vaid kutsekeskhariduse üldisemaid põhimõtteid võtame kaasa ja arvestame võimaluse piires edasiste kutsehariduse arendustegevuste kavandamisel ja läbiviimisel. Näiteks paralleelselt kutsekeskhariduse riikliku õppekava eelnõu menetlemisega jõudis avalikku kooskõlastamise etappi ka Vabariigi Valitsuse 26.08.2013 määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ muutmise eelnõu, kus ajakriitilisuse tõttu teie esitatud üldisemaid ettepanekuid veel analüüsida ei ole jõutud . Kinnitame oma valmisolekut, kutsekeskhariduse riiklikule õppekavale esitatud ettepanekuid kutseharidusstandardi muudatuste eelnõu edasises menetlemise etapis kaaluda ja võimaluste piires ka arvestada. Ühtlasi on meil hea meel teavitada, et „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ kinnitas haridus - ja teadusminister 08. aprillil 2025. a. oma määrusega nr 15. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marit Kuusk kutsehariduse valdkonna juht Lisa: Arvamused ja ettepanekud haridus- ja teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ eelnõule Koopia: [email protected]; [email protected]

Aulika Riisenberg; 735 0651 [email protected]

Arvamused ja ettepanekud haridus- ja teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse riiklik

õppekava“ eelnõule

KAITSEMINISTEERIUM

Kaitseministeerium toetab kavatsust lisada

riigikaitseõpetus kutsekeskharidusõppes üldharidusõpingute hulka, et suunata noori senisest

rohkem mõistma oma võimalusi ja kohustusi riigikaitsega seonduvalt. Leiame, et riigikaitseõpetus avaldab positiivset mõju noorte kaitsetahtele,

mistõttu peame vajalikuks muuta kohustuslikuks

ka senine riigikaitseõpetuse välilaagri

valikmoodul. Paljud kutseõppeasutused on kooli õppekavadega juba praegu muutnud riigikaitseõpetuse välilaagri kohustuslikuks ning

õpilaste tagasiside selles osas on olnud positiivne. Kutseharidusreform saab siinkohal olla heaks

eeskujuks tulevikus muuta ka üldhariduskoolides kursus „Praktiline õpe välilaagris“ kohustuslikuks, sest ka täna on see kursus üks kõige populaarsemaid

valikkursusi Eesti haridussüsteemis. Koolist kaasa saadav positiivne hoiak riigikaitse suhtes ning

oskused ja teadmised kriisiolukorras toimetulekuks on praeguses julgeolekukeskkonnas Eesti ühiskonna hakkamasaamisel määrava tähtsusega. Samuti

aitavad välilaagris omandatud kogemused noortel julgemalt ja teadlikumalt läbida ajateenistuse, et

hiljem täiskasvanuna olla parem reservväelane, kellele tugineb kogu Eesti riigikaitse“.

Mitte arvestada

Oleme seisukohal, et vajalik on tagada põhikooli järgses õppes õppijate võrdne

kohtlemine sõltumata sellest kas keskharidust omandatakse gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Sarnaselt

gümnaasiumiharidusega kehtestatakse kutsekeskhariduse tasemel riigikaitseõpetuse

teooriaosa kohustusliku üldharidusõpingute moodulina ja koolid võivad pakkuda õpilastele praktilist õpet välilaagris ühe valikõpingute

moodulina nimetusega „Riigikaitseõpetuse välilaager“. Moodulite kirjeldused

fikseeritakse kutsekeskhariduse riikliku õppekava lisades 1 ja 15. Tulevikuvaates on võimalik kohutuslik

riigikaitseõpetus (teooriaosa ja välilaager) kehtestada ühtse keskhariduse standardiga

kõigile keskhariduse tasemel õppivatele noortele.

MAJANDUS- JA

KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM

(võrdsuspoliitika osakond)

Jäi silma, et eelnõus on § 4 lõige 3 punkt 5-s

räägitud üldinimlikest ja demokraatlikest

väärtustest. Mõisteid pole sisustatud ja need erinevad põhikooli riikliku õppekavas ja

gümnaasiumi riiklikus õppekavas kirjeldatud üldinimlikest ja ühiskondlikest väärtustest, mis on õigusaktides ka sisustatud. Teeksime ettepaneku,

et ka kutsehariduse riiklik õppekava jääks

kasutusel terminite juurde ja selgitataks lahti,

mis on antud väärtuste sisu või lisataks viide

gümnaasiumi riikliku õppekava määrusele.

Arvestatud.

Määruses § 4 lõige 3 punkti 5 sõnastust on

korrigeeritud asendades lauseosa „demokraatlikest väärtustest“ lauseosaga

„demokraatliku ühiskonna väärtustest“. Käesolevas ühiskondlik-poliitilises situatsioonis peame oluliseks rõhutada

demokraatiat kui ühiskonna olulist väärtust, mis aitab tagada inimeste vabaduse, võrdsuse

ja kaasatuse otsustusprotsessidesse, luues aluse õiguspärasele ja läbipaistvale valitsemisele, kus kõigil kodanikel on võimalus avaldada

oma arvamust ja osaleda sallivust, mitmekesisust ja üldinimlikke põhiväärtusi arvestava ühiskonna kujundamises.

Mõisted seletatakse lahti määruse seletuskirjas

võttes aluseks gümnaasiumi riiklikus õppekavas toodud definitsioonid.

Väga positiivne on, et kohustusliku üldharidusõpingute moodulite all on sotsiaalainete

juures on välja toodud LGBT+ teemad ning seksuaalse nõusoleku teemad. Paluksime tungivalt

kaaluda ka gümnaasiumi riiklikus õppekavas

olemasolevat punkti: "analüüsib näidete alusel

soostereotüüpide põhjusi, nende piiravat mõju

inimese minapildile, käitumisele, suhetele ja

valikutele" lisamist. Soolise võrdsuse temaatika

sisuline käsitlemine õppekavas on eriti oluline arvestades noorte tüdrukute ja poiste järjest lahknevaid hoiakuid ning negatiivseid trende poiste

hoiakutes näiteks naiste poliitikas osalemise küsimuses (neid trende on välja toonud

rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu tulemused, aga ka soolise võrdõiguslikkuse monitooring ja Eurobaromeetri viimased

soostereotüüpide teemalised tulemused). Siiski küsiks, mis põhjusel on võrreldes gümnaasiumi

riikliku õppekavaga on seksuaalsuse teema

hindamiskriteeriumites kasutatud järgnevat

väljendit "stereotüüpide mõju inimese

seksuaalkäitumisele", kui gümnaasiumi riiklikus

õppekavas on juttu soostereotüüpide mõjust?

Arvestatud.

Lisas 1 esitatud üldharidusõpingute mooduli

„Sotsiaalained“ hindamiskriteeriume on täiendatud ettepanekus toodud kirjega

„analüüsib näidete alusel soostereotüüpide põhjusi, nende piiravat mõju inimese minapildile, käitumisele, suhetele ja

valikutele" ja muudetud seksuaalsuse teema hindamiskriteeriumites olevat mõistet

„stereotüüpide…“ asendades selle vastavalt mõistega „ „soostrerotüüpide…“

Lisaks - need õppekavad (nt ehitustehnoloogia,

külalismajandus, jätkusuutliku ettevõtluse

korraldus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

õppekava, aga võib-olla on seoseid veel), mille

lõpetajad hakkavad tegutsema töökohtadel, kus nad mõjutavad näiteks füüsilise ruumi ligipääsetavust

või digiligipääsetavust, peaksid sisaldama inimese

elukaarel põhinevat ligipääsetavuse käsitlust. See on vajalik, et praktikud teaksid, miks on vajalik

oma töölõigus ligipääsetavuse tagamine, mis

õigusaktid ligipääsetavust reguleerivad, kuidas

praktilisi lahendusi ellu viia ja kuidas vältida levinud vigu.

Teadmiseks võetud.

Õppekavade arendamise seisukohalt on vajalikud täpsemad ettepanekud (konkreetsed sisendid), millele tähelepanu pöörata.

Edastame kirjas viidatud tähelepanekud koolidele palvega rakenduskavade koostamisel

nendega arvestada.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab hilinemega Eesti Standardimis- ja

Akrediteerimiskeskuse tähelepanekul kommentaarid kutsekeskhariduse riikliku õppekava määruse eelnõu

kohta. Kommentaarid puudutavad eelnõu lisasid. Mitmete õppekavade puhul viidatakse õpiväljundites

ja hindamiskriteeriumides standardiorganisatsioonide koostatud standardite

Arvestatud.

kohustuslikule kasutamisele (nt lisa 2, 3, 5, 6, 8, 9,

10, 11, 12, 13, 14). Juhime tähelepanu, et standardite järgimine on üldjuhul vabatahtlik ning toote nõuetele vastavuse

seaduse (TNVS) § 42 lg 6 kohaselt on lubatud standardile kohustuslikku viidet sätestada üksnes

Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel. Kui standardi kohustuslik kasutamine ei tulene Euroopa

Liidu õigusaktist või rahvusvahelisest kokkuleppest, tuleks standardite kasutamisele viidata soovituslikult

või muuta sõnastust üldisemaks standardeid eraldi välja toomata.

Lisaks tundub, et mitmetes lisades on kasutatud „standardeid“ pigem nõuete, õigusaktide,

põhimõtete või kokkulepitud taseme tähenduses ning ei ole mõeldud otseselt standardiorganisatsiooni koostatud standardeid. Kuna lisades on viidatud ka

viimati mainitutele, siis teeme ettepaneku parema selguse huvides asendada sõna „standarditele“

sõnaga „nõuetele“, „õigusaktidele“, „põhimõtetele“ vms (nt lisa 2, 3, 7, 8, 10, 13) seal, kus otseselt standardeid ei ole mõeldud.

Loodame, et saate need kommentaarid arvesse võtta. Õiguskantsleri büroo on välja toonud, et standardile kohustuslik viitamine õigusaktis ei ole kooskõlas

põhiseadusega.

RAHANDUSMINISTEERIUM

Rahandusministeerium kooskõlastab haridus- ja teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse riiklik

õppekava“ eelnõu järgmise märkusega. Riikliku õppekava uuendamine on toonud

rahatarkuse teemad sisse gümnaasiumisse, samuti

peaksid isikliku rahandusega seotud teemad

olema ka kutsekeskhariduses selgemalt esile

toodud. Kahjuks ei leia neid eriti üldainete alt (matemaatika ja sotsiaalained), ega erialade

kirjelduste alt. Kui neid kutsekeskhariduse õppekavas esile pole toodud, siis sõltub rahatarkuse andmine vaid õpetaja enda huvist ja soovist.

Rahatarkuse teema käsitlemise juhendmaterjal gümnaasiumi- ja 4. taseme kutsehariduse õpetajatele

on siin: fin.ee/sites/default/files/documents/2023- 12/Rahatarkuse teema käsitlemise juhendmaterjal gümnaasiumi- ja 4. taseme kutsehariduse

õpetajale.pdf . Väljavõtte:

Lisa 1 kohustuslike üldharidusõpingute moodulitest:

Arvestatud.

Õppekava moodulite „Oskused eluks ja

tööks“, „Matemaatika“ ja „Sotsiaalained“ kirjeldusi on täiendatud rahatarkuse

omandamist käsitletavate õpiväljundite ja/või hindamiskriteeriumitega. Lisaks edastame kirjas viidatud tähelepanekud

koolidele palvega rakenduskavade koostamisel nendega arvestada.

3. Matemaatika puhul on märgitud üksnes

maksude ja laenudega seotud arvutused (3.1),

rahatarkus võib sisalduda eluliste ülesannete all, aga see ei pruugi seda üldse tähendada, kui seda pole

eraldi välja toodud. Riiklik õppekava IV kooliastme matemaatikas toob rahatarkuse teemad välja

riiklikus õppekavas siin: G Ainevaldkond "Matemaatika" - Õppekava materjalide veeb - Õppekava materjalide veeb

7. Sotsiaalainete all on sees vaid allika kriitilisus (7.3) ja pere eelarve koostamine (7.6)

Riiklikus õppekavas on toodud välja aga järgmised punktid (vt G Ainevaldkond "Sotsiaalained" - Õppekava materjalide veeb - Õppekava materjalide

veeb): võtab vastutuse oma tuleviku kujundamise eest,

väärtustab loovust ja ettevõtlikkust ning arendab

endas neid omadusi ja pädevusi; Ühiskonnaõpetus: Üleilmastumine ja jätkusuutlik

areng; Kommunikatsioon, infopädevus; Ettevõtlikkus ja finantskirjaoskus

Valikõpingute moodulis on Ettevõtlusõpe, mis

samuti ei sisalda ainsatki vaatepunkti isiklikust

rahandusest. Nii on õpilasel keeruline luua isiklikke seoseid ettevõtte tegevuskulude ja

investeeringute võimalustega. Ettevõtluse kõrval

tuleb eelkõige õppida juhtima isiklikku raha

kasutust. Nii nagu gümnaasiumite puhul ei ole õpilasfirmade programm piisav, kui see ei kätke endas isiklikku rahatarkust, seepärast on uuendatud

ettevõtlusõppe ja majanduse õpikus isikliku rahanduse teemasid ka rohkem sees. Rahatarkuse

teemad tuleb paremini siduda punktidesse 1–3. Nt

välja tuua teema raha, maksevahendid ja

finantstooted, et mõista raha väärtuse

muutumist, riiklike finantsasutuste rolli ja

finantseenuste pakkujate usaldusväärsuse

kontrollimise olulisust. Ettevõtlusega käib kokku ka kindlustamise teema. Samuti tuleb rahatarkuse aspekte selgemini käsitleda

erialade kirjeldustes. Näiteks punktist 5 tööturu toimimise põhimõtete all on rahatarkusega seotud

hindamiskriteeriumi: selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega;

Digipädevuste kirjelduses käib läbi allika

kriitilisus, aga mitte finantspettuste riskide

äratundmine, mis otseselt puudutab nii

tavainimesi kui ettevõtteid.

Teadmiseks võetud.

Ettevõtlusõppe mooduli sisuks on ettevõtte loomiseks vajalike baasteadmiste ja -oskuste omandamine. Isikliku raha kasutamisega

seonduvad kompetentside arendamine toimub moodulites „Oskused eluks ja tööks“,

„Matemaatika“ ja „Sotsiaalained“. Edastame kirjas viidatud tähelepanekud koolidele palvega rakenduskavade koostamisel

nendega arvestada.

Seega leiame, et rahatarkuse osa kutseõppes on

puudulik nii üldainetes kui erialade õppekavades ning need vajavad seetõttu selles aspektis täiendamist. Suur võlgnike arv ja kasvav

finantspettuste maht näitab, kui oluline on rahatarkusõpe kõigis kooliastmetes, et rahaga targalt

majandada, hinnata laenuriske (nii era- kui ettevõttelaenude puhul) ja pettuste riske.

TÖÖANDJATE KESKLIIT

Eelnõu eesmärk seletuskirja kohaselt on suurendada

põhikoolilõpetajate valikuvõimalusi, et noored ei jääks enne kutse- või kõrghariduse diplomi

omandamist haridussüsteemist kõrvale. Meie hinnangul on eelnõu sisu eelnõu eesmärgiga

vastuolus. Täna on kutsekeskhariduse õppekavad kas kolme- või nelja-aastased. Kutsekeskhariduse

õpilaste jaoks on oluline, et lisaks kutseharidusele omandavad nad ka keskhariduse ja vastupidi. Eelnõu seletuskirja §6 ütleb selgesti, et edaspidi on võimalik

vaid nelja-aastane kutsekeskharidus. Seega valikuvõimalusi jääb vähemaks ja eelnõukohane

nelja-aastane kutsekeskharidus ei pruugi osutuda ka piisavalt atraktiivseks alternatiiviks kolme-aastase keskhariduse kõrval

Meie seisukoht on, et uusi nelja-aastaseid

kutsekeskhariduse õppekavu tuleks nelja-viie

aasta jooksul rakendada paralleelselt, kuni on

võimalik pilootõppekavade mõju hinnata. See võimaldab minimeerida riske, et ressurssidest tuleb

puudu või uued õppekavad ei ole piisavalt atraktiivsed põhisihtrühmade jaoks (noored, kelle

haridustee piirdub täna põhikooliga). Nii atraktiivsuse võimalikule langusele kui õppejõudude puudusele on viidatud ka eelnõu seletuskirjas.

Teadmiseks võetud.

Käesoleva määruse väljatöötamise tingis asjaolu, et kehtiva regulatsiooni kohaselt on

kutsekeskharidusõppe maht 180 EKAPit (õppekava nominaalkestus 3 aastat) ja erandid õppe mahu suurendamise osas sätestatakse

asjaomases riiklikus õppekavas. Määruse eelnõu paragrahvis 6 toodud õppe

maht puudutab üksnes kõnealuse määruse eelnõus paragrahvi 1 lõikes 2 esitatud 13 uut kutsekeskharidusõppe õppekava, mida

soovitakse katseliselt rakendada 2025/26 õppeaastast.

Samas jätkub 2025/26 õppeaastal vastuvõtt ka seni kehtivatele kutsekeskhariduse õppekavadele, mille nominaalkestvus on 3

aastat. Haridus- ja teadusministeeriumil on kavas

seirata uutel alustel koostatud kutsekeskharidusõppe õppekavade rakendumist nende katselisest rakendamisest

ehk juba 2025/26 õppeaastast alates.

Teeme ettepaneku mitte kohustada koole

kutsekeskhariduse õppekavu planeerima nelja-

aastasena, vaid jätta valikuvõimalus 3 kuni 4-

aastase õppekava vahel, vajadusel kooskõlastades

kutsenõukogudega. Edasiõppimiseks kolme- aastaste õppekavade puhul soovitame vajadusel luua

vaheaasta/moodulõppe võimalused koostöös üldhariduskoolide või kõrgkoolidega.

Mitte arvestatud.

Vt eelmist punktis toodu selgitust.

Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku määruse

eelnõu ümbernimetamiseks järgmises sõnastuses:

määrus „Rakendusliku keskhariduse ja

kutsekeskhariduse riiklikud õppekavad“

säilitades seejuures uueneva eelnõuga ka 3-

Mitte arvestatud.

Mõiste „rakenduslik keskharidus“ kasutusele võtmiseks tuleb muuta Eesti Vabariigi

haridusseadust, mis on pikem protsess ja väljub käesoleva õigusakti menetluse raamidest.

aastase kutsekeskhariduse omandamise

võimaluse.

Haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035

nähakse ette ühtse keskhariduse standardi koostamist, mille käigus on võimalik lahendada ka antud küsimus.

Lisaks teeme ettepaneku määruse eelnõus ette

näha 4-aastaste pilootõppekavade rakenduvuse

laiapõhjalise analüüsi ja mõjude hindamise

läbiviimise kohustust (2030.a.), mille tulemused

saab määruse muutmise vajaduse ilmnemisel

aluseks võtta. See tagaks kutseharidussüsteemi

jätkusuutlikkuse ka negatiivsete analüüsitulemuste korral (et poleks vaja kogu kutseharidussüsteemi

taas nullist üles ehitada). Eeltoodut arvesse võttes tuleks uued riiklikud (3- ja

4-aastased) õppekavad lõimida selliselt, et esimene poolaasta koosneks ühistest õppemoodulitest-

eeldades, et ka vastuvõtt toimuks ühistel alustel. See võimaldaks ühise õppeperioodi jooksul välja selgitada õppijate reaalsed võimekused, võimalused

ja soovid õpingute edasiseks jätkamiseks kas 3- aastases kutsekeskhariduse tasemeõppes või 4-

aastases rakenduskeskharidusõppes. Kindlasti aitaks selline lähenemine kaasa ka õppekorralduse ressursitõhususele.

Teadmiseks võetud.

„Õiguspoliitika põhialused aastani 2030“ näeb ette järelhindamise läbiviimise seaduse

eelnõude jõustumise järel ja tavapäraselt selliseid norme ministrit määruse eelnõudes ei looda.

Haridus- ja teadusministeeriumil on kavas seirata uutel alustel koostatud

kutsekeskharidusõppe õppekavade rakendumist juba 2025/26 õppeaastast ehk nende katselisest rakendamisest alates.

Uutel alustel koostatud kutsekeskharidusõppe

õppekavade ülesehitus arvestab juba toodud ettepanekut sisaldades õpingutesse sissejuhatavaid mooduleid, mille eesmärgiks

arendada õpilase elukestvaks õppeks ja ühiskondlikus elus hakkamasaamiseks

vajalikke pädevusi ja oskusi, mis toetavad teda edasisel õpiteel sh kutse- ja eriala valikul. Need põhiõpingute moodulid on ühesuguse

nimetuse, õppe mahu ja õpiväljunditega kõigis § 1 lõikes 2 nimetatud kutsekeskharidusõppe

õppekavades ja nende õppe maht kokku on 30 EKAPit. Õpinguid sissejuhatavate moodulite õppe korraldus esimesel õppeaastal peab

võimaldama õpilasel vahetada soovi korral õppekava.

Täpsemalt soovime tagasisidet anda

Külalismajanduse eriala õppekava kohta (lisa 7):

1) Termin “külalismajandus” ei ole üldlevinud, mistõttu teeme palume nimetada õppekava

nimega “Turismiteenused” 2) Palume nimetada eelnõus välja pakutud

inglisekeelne nimi õppekavale “Hospitality Management” Hospitality või Hospitality services.

3) Külalismajanduse eriala õppekava kirjelduses (lisa 7) on spetsialiseerumisena (punkt 2.3.1)

majutamise ja toitlustamise suunal toodud “spetsialiseerumine toitude valmistamisele”. Palume selle selguse huvides nimega

“spetsialiseerumine kokaks”. 4) Palume nimetada punktis 2.3.3 nimetatud

“spetsialiseerumine turismiettevõtete teenindusele” “spetsialiseerumine

Arvestatud osaliselt.

Muudetud on antud õppekava nimetust määruses ja selle lisas, asendades nimetuse „Külalismajandus“ nimetusega

„Turismiteenused“ (inglise keeles Tourism and Hospitality Services)

Õppekavaga ettenähtud majutamise ja toitlustamise suunal toodud spetsialiseerumise nimetus „toitude valmistamine“ asendatakse

laiema mõistega „toitlustamine“, et tagada ühtlustatud lähenemine spetsialiseerumiste

kirjeldamisele. Definitsiooni kohaselt hõlmab toitlustamine toidu valmistamist ja turustamist otse tarbijale kõige laiemas tähenduses.

Toitlustamise alla kuuluvad näiteks toidu valmistamine sh selleks vajalike toiduainete ja

-kaupade käitlemine, töötlemine ja

turismiteenindusele”, kuna turismiettevõtete

hulka kuuluvad nii majutus-, toitlustus-, kui ka reisikorraldusettevõtted, laiemalt veel ka vaba aja veetmise ning transpordi ettevõtted

serveerimine (sh kaasamüük) kohvikus,

restoranis, koolis, haiglas jne. Sama suunavaliku spetsialiseerumise nimetust „turismiettevõtete teenindus“ ei muudeta.

EESTI KUTSEÕPPE EDENDAMISE ÜHING

Moodulis “Oskused eluks ja tööks” ei ole eraldi

välja toodud kodanikupädevusi, rõhutatud kodanikuaktiivsuse tähtsust. Puuduvad näiteks

märksõnad “demokraatia”, “Euroopa” või “väärtused”. Neid teemasid käsitletakse küll üldharidusõpingute moodulites, kuid võrreldes

näiteks rohe- ja digipädevuste arendamisega on kodanikupädevuste arendamine õpingute

sissejuhatavas osas pinnapealseks. Soovitame lisada kodanikupädevusi rõhutavaid

õpiväljundeid ja hindamiskriteeriume.

Teadmiseks võetud.

Kodanikupädevustele on riiklikus õppekavas tähelepanu pööratud nii kutsekeskharidusõppe

eesmärgis kui õppe tulemusena omandatavates õpiväljundites, mis tähendab, et kodanikupädevuse kui olulise üldpädevuse

arendamisega tuleb tegeleda õppe läbiviimisel läbivalt. Üldpädevuste arendamine seondub

õppe- ja hindamismeetodite valikuga, mida kajastatakse kooli õppekava rakenduskavas. Kodanikupädevuse temaatikat on kajastatud

õppekava üldharidusõpingute moodulites „Sotsiaalained“ ning „Riigikaitseõpetus“.

Eraldi õpiväljundi lisamine moodulile „Oskused eluks ja tööks“ pole eeltoodut arvestades vajalik.

Kogu eelnõust ei selgu, millistel alustel valivad õppijad ühe või teise suuna või spetsialiseerumise

ning millised on kooli õigused või kohustused

suundi/spetsialiseerumisi pakkuda.

Arvestatud.

Määruse eelnõu § 2 on täiendatud lõikega 2

järgnevas sõnastuses: „Kool arvestab õppekava koostamisel, et õpilase õpitee oleks valikuterohke pakkudes

õppekavaga erinevaid suunavalikuid või spetsialiseerumisi ja tehes vajadusel koostööd

teiste õppeasutustega. Suuna- ja spetsialiseerumise valiku võimalused ja tingimused sätestatakse kooli õppekavas“.

Ettepanekuid riikliku õppekava lisade täiendamiseks ja parandamiseks.

Arvestatud.