aastase kutsekeskhariduse omandamise
võimaluse.
Haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035
nähakse ette ühtse keskhariduse standardi
koostamist, mille käigus on võimalik
lahendada ka antud küsimus.
Lisaks teeme ettepaneku määruse eelnõus ette
näha 4-aastaste pilootõppekavade rakenduvuse
laiapõhjalise analüüsi ja mõjude hindamise
läbiviimise kohustust (2030.a.), mille tulemused
saab määruse muutmise vajaduse ilmnemisel
aluseks võtta. See tagaks kutseharidussüsteemi
jätkusuutlikkuse ka negatiivsete analüüsitulemuste
korral (et poleks vaja kogu kutseharidussüsteemi
taas nullist üles ehitada).
Eeltoodut arvesse võttes tuleks uued riiklikud (3- ja
4-aastased) õppekavad lõimida selliselt, et esimene
poolaasta koosneks ühistest õppemoodulitest-
eeldades, et ka vastuvõtt toimuks ühistel alustel. See
võimaldaks ühise õppeperioodi jooksul välja
selgitada õppijate reaalsed võimekused, võimalused
ja soovid õpingute edasiseks jätkamiseks kas 3-
aastases kutsekeskhariduse tasemeõppes või 4-
aastases rakenduskeskharidusõppes. Kindlasti aitaks
selline lähenemine kaasa ka õppekorralduse
ressursitõhususele.
Teadmiseks võetud.
„Õiguspoliitika põhialused aastani 2030“ näeb
ette järelhindamise läbiviimise seaduse
eelnõude jõustumise järel ja tavapäraselt
selliseid norme ministrit määruse eelnõudes ei
looda.
Haridus- ja teadusministeeriumil on kavas
seirata uutel alustel koostatud
kutsekeskharidusõppe õppekavade
rakendumist juba 2025/26 õppeaastast ehk
nende katselisest rakendamisest alates.
Uutel alustel koostatud kutsekeskharidusõppe
õppekavade ülesehitus arvestab juba toodud
ettepanekut sisaldades õpingutesse
sissejuhatavaid mooduleid, mille eesmärgiks
arendada õpilase elukestvaks õppeks ja
ühiskondlikus elus hakkamasaamiseks
vajalikke pädevusi ja oskusi, mis toetavad teda
edasisel õpiteel sh kutse- ja eriala valikul.
Need põhiõpingute moodulid on ühesuguse
nimetuse, õppe mahu ja õpiväljunditega kõigis
§ 1 lõikes 2 nimetatud kutsekeskharidusõppe
õppekavades ja nende õppe maht kokku on 30
EKAPit. Õpinguid sissejuhatavate moodulite
õppe korraldus esimesel õppeaastal peab
võimaldama õpilasel vahetada soovi korral
õppekava.
Täpsemalt soovime tagasisidet anda
Külalismajanduse eriala õppekava kohta (lisa 7):
1) Termin “külalismajandus” ei ole üldlevinud,
mistõttu teeme palume nimetada õppekava
nimega “Turismiteenused”
2) Palume nimetada eelnõus välja pakutud
inglisekeelne nimi õppekavale “Hospitality
Management” Hospitality või Hospitality
services.
3) Külalismajanduse eriala õppekava kirjelduses
(lisa 7) on spetsialiseerumisena (punkt 2.3.1)
majutamise ja toitlustamise suunal toodud
“spetsialiseerumine toitude valmistamisele”.
Palume selle selguse huvides nimega
“spetsialiseerumine kokaks”.
4) Palume nimetada punktis 2.3.3 nimetatud
“spetsialiseerumine turismiettevõtete
teenindusele” “spetsialiseerumine
Arvestatud osaliselt.
Muudetud on antud õppekava nimetust
määruses ja selle lisas, asendades nimetuse
„Külalismajandus“ nimetusega
„Turismiteenused“ (inglise keeles Tourism and
Hospitality Services)
Õppekavaga ettenähtud majutamise ja
toitlustamise suunal toodud spetsialiseerumise
nimetus „toitude valmistamine“ asendatakse
laiema mõistega „toitlustamine“, et tagada
ühtlustatud lähenemine spetsialiseerumiste
kirjeldamisele. Definitsiooni kohaselt hõlmab
toitlustamine toidu valmistamist ja turustamist
otse tarbijale kõige laiemas tähenduses.
Toitlustamise alla kuuluvad näiteks toidu
valmistamine sh selleks vajalike toiduainete ja
-kaupade käitlemine, töötlemine ja