Otsus

<

OTSUS

Vaidlusasja number

Otsuse kuupäev

65-25/287982

14.04.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus Transpordiameti

riigihankes „Viljandi hooldepiirkonna riigiteede korrashoid

aastatel 2025-2030“ (viitenumber 287982) riigihanke

alusdokumentidele

Menetlusosalised Vaidlustaja, Tänavapuhastuse Aktsiaselts, esindaja Toomas

Laurits Hankija, Transpordiamet, esindaja Ege Stiina Järvmägi

Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Riigihangete seaduse 192 lg 3 p-i 1, § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta läbi vaatamata Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus seonduvat

parandustööde mahtude puudumisega riigihanke alusdokumentides.

2. Jätta Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus rahuldamata.

3. Jätta Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpordiamet (edaspidi Hankija) viib läbi avatud hankemenetlust „Viljandi

hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030“ (viitenumber 287982) (edaspidi

Riigihange).

2. 14.03.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus. Vaidlustaja on vaidlustanud

2 (8)

pakkumuste esitamise tähtaja pikendamata jätmise, vastuolud riigihangete alusdokumentides

(edaspidi RHAD) ja parandustööde mahtude puudumise RHAD-s.

Oma 19.03.2025 otsusega jättis vaidlustuskomisjon Vaidlustaja taotluse peatada Riigihange

rahuldamata.

Riigihankes oli pakkumuste esitamise tähtpäevaks 24.03.2025 kell 13.00. Riigihangete registri

andmetel Vaidlustaja pakkumust ei esitanud.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 19.03.2025 kirjaga nr 12.2-10/65 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 24.03.2025 ja neile vastamiseks 27.04.2025

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevadeks täiendavaid seisukohti ei esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, Tänavapuhastuse Aktsiaselts, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. Hankija on RHAD-e muutmisel rikkunud RHS § 82 lg-t 1, kuna on muutnud 10.03.2025

ja 12.03.2025 RHAD-i, aga ei ole pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega.

4.1.1. 10.03.2025 muutis Hankija nii vastavustingimusi kui ka RHAD lisas III olevat

kululoendit. Vastavustingimustes küll sisulisi muudatusi ei tehtud, muudeti üksnes viidet

kululoendi nimetusele, aga sellest nähtub, et kululoend on oluline osa pakkumusest ja seega

hinnatakse pakkumuste vastavust RHAD-le lähtudes kululoendist.

Kululoendis on Hankija 10.03.2025 muutnud võrreldes nt 16.01.2025 seisuga avaldatud

kululoendiga (Lisa 3) erinevaid teehoolde kategooriaid. Kui varasemas kululoendi versioonis

eristati tavahoolet (ehk sisuliselt suvehoolet) (read 7 ja 22) talihooldest (read 23 ja 41), siis

uue kululoendi järgi on tavahoole märgitud üldmõisteks, mis jaguneb omakorda suvehooldeks

ja talihooldeks. See nähtub ka algse kululoendi reast 205, kus oli varem märgitud „tavahoole

ja talihoole kokku“ ning nüüd on uues kululoendis reas 207 lahtri pealkirjaks üksnes

„tavahoole“. Seega – kui algse RHAD järgi tähendas tavahoole suvehoolet, siis võib uuest

kululoendist järeldada, et Hankija käsitab tavahoolet nii suve- kui talihooldena ehk on

laiendanud tavahoolde mõistet nii, et see hõlmab nüüd endas ka talihoolet.

Tavahoole on esiteks defineeritud hankelepingu projekti (Lepinguprojekt) p-is 2.8.

Lepinguprojekti p-is 7.1 on selgitatud, et teehooldajale makstakse tavahoolde esimese

lepinguaasta eest proportsionaalselt vähem juhul, kui lepingut hakatakse täitma peale

01.10.2025. Lepinguprojekti p 7.4 ja selle alapunktid näevad ette tavahoolde indekseerimise

järgnevatel lepinguaastatel – ehk, kui varasema RHAD-i järgi indekseeriti üksnes suvehoolet,

siis muudatuse järgi laiendatakse Lepinguprojekti p 7.4 nüüd ka talihooldele, mis on samuti

oluline muutus võrreldes senise RHAD-iga.

Lisaks Lepinguprojektile ja kululoendile on RHAD-is mõisteid „tavahoole“, „suvehoole“

ja/või „talihoole“ kasutatud ka hankepassis, tehnilises kirjelduses (TK), lisas 3 lepingu

eritingimustes, lisas 5 tee seisundinõuete tagamise kava koostamise juhises, lisas 16

3 (8)

korrashoiutööde üleandmise-vastuvõtmise aktis, lisas 18 perioodilise hoolde tööde

vastuvõtmise aktis, lisas 21 korrashoiutööde maksumuse korrigeerimise aktis ja lisas 25

veoselehe tööde dokumenteerimise minimaalsetes nõuetes.

4.1.2. Hankija on 12.03.2025 muutnud ka TK-d, täpsemini selle p-i 3.5.1.3. 14.01.2025

seisuga TK-s (Lisa 4) oli p-is 3.5.1.3 (kus reguleeritakse kattega teede pragude väljafreesimise

ja täitmise mastiksi nõudeid) märgitud, et: „Mastiks peab vastama standardile EVS-EN 14188-

1. Kasutatav tüüp on N1 ning lisaks muudele omadustele peavad olema deklareeritud

standardi tabelis 2 toodud väärtused positsioonil 7 (flow resistance ehk vastupidavus

voolamisele 600°C juures) ning kohesiooni määramisel tuleb lähtuda tabeli positsioonist

11.2.“ 12.03.2025 hankija muutis seda punkti nii, et nüüd on TK-s 600°C asemel 60°C.

4.2. Hankija oleks pidanud muutma pakkumuste esitamise tähtaega, sest Hankija on

10.03.2025 ja 12.03.2025 muutnud RHAD sisulisi tingimusi.

Tavahoolde mõiste laiendamine nii, et see hõlmab nüüd ka talihoolet, on RHAD-i oluline

muutmine, kuna see muudab lisaks kululoendile ka kõikides teistes RHAD-i dokumentides

viidatud mõistete tähendust ning ka pakkumuste hinda. Sealjuures – kuna tavahoole hõlmab

nüüd lisaks suvehooldele ka talihoolet, siis toimub järgnevatel aastatel sellest lähtuvalt ka

talihoolde hinna indekseerimine, mida eelnevalt RHAD ette ei näinud, mis eelduslikult

mõjutab ka pakkumuste hinda.

4.3. 10.03.2025 muudetud RHAD-i tingimused on vastuolus teiste RHAD-i dokumentidega

ja ei võimalda pakkumust esitada

Suvehoolde ja tavahoolde mõisteid on kasutatud ja defineeritud lisaks kululoendile ka teistes

RHAD dokumentides, aga kuivõrd Hankija muutis mõisteid üksnes kululoendis, teisi

dokumente täpsustamata, esinevad nüüd vastuolud RHAD dokumentide vahel, mida ei ole

võimalik tõlgendamise abil kõrvaldada.

Näiteks, lisas 5 on tee seisundinõuete tagamise kava koostamise juhis, mille p 2.4 kohustab

esitama ja kirjeldama hooldepiirkonnas tehtavaid hooldetöid ja nende põhimõtteid vastavalt

tööde liikidele ja erisustele järgnevalt:

1) tavahoolde tööde planeerimine ja põhimõtted:

a. tööde planeerimine seisundinõuete tagamiseks (kes planeerib);

b. olulisematel rajatistel;

c. puuduste esinemisel nende likvideerimise põhimõtted, tähtajad ja tegevus nende

likvideerimiseks, dokumenteerimine HOSIS-es (hooldesündmuste infosüsteem);

d. hooldepiirkonna erisused ja mitte tavapäraste tööde korraldamine (näiteks

settebasseinide/müratõkkeseinte vms hooldus).

2) talihoolde korraldamine:

a. Teehooldaja poolt ELTRIP-iga tehtud mõõtmiste avalikustamine, teiste

haardeteguri mõõtmise võimaluste (optiline, µTEC vm) kasutamine;

b. hooldetööde, tehtud teeseisundi järelevalve ja patrullsõitude (pardakaamera

andmete säilitamine) dokumenteerimine HOSIS-es;

c. seisunditase 2, 3 ja 3+ hoolderingide kilometraaž ja nende ajaline kestvus;

Kuigi kululoendist nähtuvalt kuulub talihoole tavahoolde alla ning eristatakse hoopis

suvehoolet talihooldest, siis teistes RHAD dokumentides on jätkuvalt käsitletud talihoolet

4 (8)

eraldi tavahooldest ning pole eraldi toodudki välja suvehoolet. Sama nähtub nt ka lisast 17,

mis on korrashoiutööde üleandmise-vastuvõtmise akt, kus on jätkuvalt eristatud tavahoolet ja

talihoolet, justkui oleks tegemist erinevate hooldeliikidega (kuigi talihoole peaks olema

hõlmatud tavahooldega) ning suvehoolde üleandmise-vastuvõtmise akti polegi välja toodud.

Sama kehtib lisas 21 oleva korrashoiutööde maksumuse arvutuse akti kohta.

Lepinguprojekti p-id 2.7 sätestavad talihoolde ja tavahoolde mõisted, aga mitte suvehoolde

mõistet. Suvehoolet on küll üksikutes dokumentides mainitud, aga eraldi seda definitsiooni

välja ei ole toodud. Sealjuures on oluline, et Lepinguprojekti p 4.4 järgi tuleb lepingu

tõlgendamisel lähtuda eeskätt lepingust, seejärel eritingimustest, seejärel TK-st, seejärel

hankemenetluse käigus antud selgitustest ja alles seejärel kululoendist ning viimasena

muudest lepingu koosseisu kuuluvatest dokumentidest. See tähendab, et kuivõrd kululoendit

tuleb tõlgendamisel kasutada ühena viimastest, siis ei võimalda see vältida vastuolusid teiste

lepingudokumentide vahel ning tekitab eelduslikult ka segadust lepingu täitmisel ja ka

pakkumuse koostamisel.

5. Hankija, Transpordiamet, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. RHAD-s 10.03.2025 ja 12.03.2025 tehtud muudatused ei ole sisulised ja on RHS § 82 lg

2 kohased ning seega ei ole tegemist RHS § 82 lg 1 olukorraga (millest tulenevalt Hankija

oleks pidanud pikendama pakkumuste esitamise tähtaega), ning mistõttu ei esine alust RHS §

195 lg 10 kohaldamiseks

5.1.1. 10.03.2025 muudatuse puhul täpsustas Hankija tavahoolde osa kululoendis lisades

„tavahoole“ vahekokkuvõtte reale nimetuse „suvehoole“, mitte ei muutnud midagi sisuliselt.

Vaidlustaja, kui vastavas valdkonnas tegutsev eeldatavat kompetentsust omav oma ala

professionaal, peaks arusaadavalt mõistma „tavahoolde“ sisulist tähendab. Juhul, kui see on

tõesti mõistmatu definitsioon tema jaoks, siis aitab sellistes olukordades lepingu tingimuste

tõlgendamisel dokumentide tähtsusjärjekord (vt lisa 4 - RHAD HD II lepingu projekti p 4.4),

mis juhul tuleb mistahes arusaamatuste/vastuolude/tõlgenduste korral alati lähtuda

dokumendist, mis on tähtsam. Seega on asjakohane juhinduda tehnilisest kirjeldusest

sätestatust, kui üksnes kululoendist tõlgendusi otsida. Vaidlusaluse riigihanke korrashoiutööde

tehniline kirjeldus (vt lisa 4 - RHAD HD II lepingu projekti lisa 2 (tehniline kirjeldus) p 1

(tavahoolde) sisu) täpsustab ja täiendab nõudeid ning kirjeldab selgelt, milliste

korrashoiutöödega kehtestatud nõuded saavutada. Tehnilise kirjelduse p-s 1 on selgelt ja

üheselt arusaadavalt kirjeldatud tavahooldes sisalduvaid töid (sh kõnealuseid „suvihoolde“

töid). Sealhulgas eristab tehniline kirjeldus perioodilist hoolet ja remonttöid tavahooldest

(lisaks sellele eristavad seda ka lepingu projekti p-d 7.5 ja 14.21). Seega ei laiendanud Hankija

kululoendi muudatusega tavahoolde mõistet, kuivõrd on tavahoole koguaeg hõlmanud endas

nii talihoolet, kui ka nn suvihoolet.

Hankija ei ole kululoendisse lisanud mitte ühtegi uut makseartiklit - sarnaselt eelmise

kululoendiga liideti kokku muudetud kululoendis makseartiklite 10100010-10300220 read.

1 Lepingu p 7.5 kohaselt ei määrata tavahoolde koosseisu kuuluvatel töödel eraldi ühikhindu, vaid kasutatakse komplekshindu.

Perioodilise hoolde ja remonttööde indekseerimata hinnad lisatakse tavahoolde indekseeritud tööde hindadele.

Lepingu p 14.2 järgi allkirjastavad Tellija ja Teehooldaja enne ehitustööde algust Lepingu lisa 21 kohase akti, millest lähtuvalt

väheneb tavahoolde maksumus. Korrigeerimise aluseks on tööde proportsioonid tavahoolde komplekshinnas. Kasutamata

tavahoolde vahendid võib suunata perioodilisse hooldesse.

5 (8)

Muudatusega ei muutu kululoendi rida „Leping kokku“ maksumus. Seega oli kululoendi

korrigeerimine selles osas üksnes mitteoluline muutmine. Sellest tulenevalt ei oma antud

kululoendi nn „kosmeetiline“ muudatus potentsiaalselt mõju riigihanke menetluse tulemusele

teistsuguse pakkujate ringi või erinevatel tingimustel aktsepteeritavate pakkumuste näol.

Lisaks ei saa esialgsetest RHAD-st lähtudes koostatud pakkumus muutuda tehtud muudatuste

tõttu RHAD-le mittevastavaks.

5.1.2. Tehnilistes kirjelduses oli ekslikult märgitud mastiksi voolamisvastupidavuse

temperatuuriks 600°C, kuigi korrektne väärtus on 60°C vastavalt standardile EVS-EN 14188-

1, tabel 2 (vt kuvatõmmis 2).

Standard EVS-EN 14188-1 määrab, et mastiksi voolamisvastupidavust testitakse

temperatuuril (60,0 ± 2,5) °C, mitte 600°C. 600°C on tehniliselt ebarealistlik ja ületaks

mastiksite kasutuspiire. Sellisel temperatuuril laguneksid või aurustuksid enamik mastikseid,

mistõttu see ei ole asjakohane katsetingimus, mis peaks teehooldajale olema ilmselge. Sellest

tulenevalt sai tehnilises kirjelduses muudatusega täpsustatud mastiksi vastavust standardile

EVS-EN 14188-1 (kasutatav tüüp on N1, peavad olema deklareeritud standardi tabelis 2

toodud väärtused, sh positsioon 7 (flow resistance ehk vastupidavus voolamisele 60°C juures)

ja kohesiooni määramisel positsioon 11.2).

Seega on ilmselge, et väär näitaja (600°C) oli inimlik eksimus ja mistõttu ei ole tegemist

alusdokumentide sisulise muutmisega, mis vajaks RHS § 82 lg 1 kohast tähtaja pikendamist.

Seega ei saa ka selles osas tehtud muudatus esialgsetest riigihanke alusdokumentidest

lähtudes koostatud pakkumus muutuda riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks.

5.2. Haldusasjas 3-23-2547 on samad Vaidlustaja etteheited läbi analüüsitud ning milles nii

vaidlustuskomisjon, kui haldus- ja ringkonnakohus on jäänud Hankijaga samale seisukohale.

Kõigile pakkujatele on vaidlustatud tehnilise kirjelduse punktid oma sisu osas selged ja

üheselt mõistetavad, st et pakkujatele on arusaadav, mida tuleb tavahoolde tööde hulgas teha.

Samuti on RHAD-is teada hooldepiirkonna teed, kus tuleb neid töid teha ja eesmärk, mida

tuleb nende töödega saavutada. Sedavõrd on vaidlustatud tehnilise kirjelduse punktid

piisavalt täpsed hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu

(õiguspäraseks) sõlmimiseks.

Hankija on RHAD sätestamisel lähtunud eelkõige majandus- ja taristuministri 14.07.2015

määrusest nr 92 „Tee seisundinõuded,“ millega reguleeritakse avalikult kasutatava tee

seisundinõudeid. Sellest tulenevalt on ka tavahoolde näol tegemist komplekstöödega (seda

kinnitab ühtlasi teehoiukava, mille alusel toimub riigiteedega seonduva tegevuse rahastamine

vastavalt liiklusseaduse § 11 lg-le 1) ja mille teostamisel eraldi mahulist arvestust ei peeta –

eesmärgiga tagada tee seisundinõuded. See tähendab, et lepingu eesmärgi saavutamiseks

tuleb teha kõiki tööliike (mis on mh kirjeldatud RHAD tehnilise kirjelduse esimeses

peatükis). Arvestades tavahoolde olemust ja eesmärki ei ole hankija RHAD-is viimse detailini

lahti kirjeldanud, kuidas täpselt peab teehooldaja nõutud seisunditaseme tagama, millise

graafiku alusel töid teostama või mitu meeskonnaliiget peab teehooldaja mingi töö jaoks

varuma. Teehooldajal on teatud vabadus, kuidas oma töid teostada selliselt, et oleks

saavutatud lepingus seatud eesmärgid ning elutähtsa teenuse osutamine säiliks kogu lepingu

perioodi jooksul. Sealhulgas ei ole tal ka kohustust tõendada reaalselt tehtud tööde mahtu

6 (8)

üksikute tööliikide osas. Tee seisundinõuete tagamise eest tasutakse teehooldajale igakuiselt,

mitte iga üksiku tööliigi eest.

RHAD on koostatud piisavalt arusaadavalt ja täpselt ning Vaidlustaja, kui vastavas

valdkonnas tegutsev eeldatavat kompetentsust omav oma ala professionaal, peaks mõistma

talle etteantud kohustuste sisulist tähendust ja vajadust ning sedavõrd suutma vastavalt

kokkulepitud põhimõtetele ka töid eesmärgipäraselt täita ja planeerida. Lisaks sellele eeldab

Hankija, et teede hooldamisega tegelevad ettevõtted ehk potentsiaalsed pakkujad on tutvunud

valdkonnas kehtivate määruste ja juhendmaterjalidega ning on sedavõrd võimelised

teehooldajale seatud ootusi täitma.

Seda, et Hankijalt ei saa nõuda detailsuseni täpse tehnilise kirjelduse koostamist, ning et

tehniline kirjeldus peab olema piisavalt täpne ja arusaadav vastavas valdkonnas tegutsevatele

isikutele, toetab ka asjakohane kohtupraktika (vt Tallinna Halduskohtu 09.05.2016 lahend 3-

16-608, p 13; Tallinna Halduskohtu 19.01.2016 lahend 3-15-305, p 13; Euroopa Kohtu

22.04.2010 otsus asjas C423/07, p 58; Riigikohtu 22.02.2012 lahend 3-3-1-2-12, p 15.2).

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. Vaidlustaja on vaidlustanud:

1) pakkumuse esitamise tähtaja pikendamata jätmise pärast 10.03.2025 ja

12.03.2025 RHAD-s tehtud muudatusi;

2) pärast 10.03.2025 ja 12.03.2025 RHAD-s tehtud muudatusi tekkinud

vastuolud RHAD-s;

3) parandustööde mahtude puudumise RHAD-s.

6.1. RHS § 189 lg 31 kohaselt kui hankija on muutnud riigihanke alusdokumente ja

pikendanud pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaega, võib pikendatud

tähtaja jooksul vaidlustada üksnes neid riigihanke alusdokumentide muudatusi, mis on

vastuolus sama riigihanke kohta tehtud jõustunud vaidlustuskomisjoni otsuse või

kohtuotsusega, või nendest sõltumatult tehtud muudatusi. Üksnes pakkumuste, taotluste või

ideekavandite esitamise tähtaja muutmist ei loeta käesoleva lõike tähenduses riigihanke

alusdokumentide muutmiseks.

Seega - pakkumuste esitamise tähtaegade määramise regulatsioon (RHS §-d 92 ja 93) tagab,

et ettevõtjal oleks piisavalt aega riigihangete registris avaldatud hanketeate ja riigihanke

alusdokumentidega tutvuda ning otsustada juba esimese hanketeate avaldamise järel, kas ta

peab mõnda hankija seatud tingimust enda õigusi rikkuvaks või huve kahjustavaks.

Riigihankes olid pakkumuste esitamise tähtpäevad 07.02.2025, 25.02.2025 ja 24.03.2025.

Parandustööde mahtudega seonduv on sätestatud Lisas 2 „Korrashoiutööde tehniline

kirjeldus“. Pärast 25.02.2025 on selles 12.03.2025 muudetud üksnes p-i 3.5.1.3.

Seega - Vaidlustaja taotlus seonduvalt parandustööde mahtude puudumisega oleks tulnud

esitada vähemalt 5 tööpäeva enne 25.02.2025 (RHS § 189 lg 2 p 2). Kuna taotlus, mis esitati

14.03.2025, on esitatud hilinenud, siis jääb see RHS § 192 lg 3 p-i 1 alusel läbi vaatamata.

6.2. Teiste nõuete osas jääb vaidlustus rahuldamata.

7 (8)

6.2.1. 10.03.2025 muutis Hankija HD III kululoendit. Muudatuse kohaselt tavahoole jaguneb

suvehooldeks ja talihooldeks (eelmises versioonis ei olnud suvehoole pealkirjas eraldi välja

toodud). Suvehoolet oli ekslikult nimetatud tavahooleks, kuigi tavahoole on nii suvehoole kui

ka talihoole. Ühtegi sisulist muudatust (töö nimetus, ühik, mahud, jne) kululoendis pole

tehtud.

12.03.2025 muutis Hankija Lisa 2 „Korrashoiutööde tehnilise kirjelduse“ p-i 3.5.1.3. ja tegi

selles asenduse - 600°C asemele 60°C.

6.2.2. RHS § 82 lg 2 kohaselt hankija ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

tähtaega pikendama, kui muudatused puudutavad üksnes kontaktandmeid või kui esialgsetest

riigihanke alusdokumentidest lähtudes koostatud pakkumus ei saa muutuda tehtud

muudatuste tõttu riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või kui esialgse hanketeate

alusel kvalifitseerimise tingimustele vastav pakkuja või taotleja ei saa jääda tehtud

muudatuste tõttu kvalifitseerimata või kui tehtud muudatuse tõttu ei muutuks riigihankest

huvitatud ettevõtjate ring või pakkumuste sisu.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et 10.03.2025 ja 12.03.2025 tehtud muudatused ei ole

sellised, mis muudaksid koostatud pakkumuse mittevastavaks.

Kui esitatavas kululoendis on kõik andmed esitatud vastavalt varem kehtinud kululoendile,

siis on esitatud nii suvehoolde kui ka talihoolde tööde maksumused. Enne 10.03.2025

muudatust tuli esitada tavahoolde ja talihoolde maksumused. 10.03.2025 muudeti tavahoolde

nimetus suvihooldeks – seega kui varem tulid esitada tavahoolde maksumused, siis need ongi

suvihoolde maksumusteks. 10.03.2025 muudatuste järgsest kululoendist tuleneb, et

tavahoolde moodustavad suvihoole ja talihoole. Kululoendisse ei lisatud mitte ühtegi uut

makseartiklit.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et muudatusega ei laiendatud tavahoolde mõistet -

tavahoole on olnud hõlmatud nii talihoolde, kui ka suvihooldega. Vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et tegemist polnud kululoendi sisulise muutmisega.

Kui tegelikkuses pole mastiksi voolamisvastupidavuse testimine 600°C juures üldse võimalik

(selles valdkonnas tegutsevale ettevõtjale pidi see olema standardist EVS-EN 14188-1 ka

teada), siis ei ole ka võimalik, et Hankija saaks pakkumuste vastavuse kontrollimisel lähtuda

600°C ja et koostatud pakkumus muutuks selle 12.03.2025 muudatuse tõttu mittevastavaks.

6.2.3. Isegi kui tulenevalt 10.03.2025 ja 12.03.2025 RHAD muudatustest on tekkinud

vastuolud RHAD-s (millega vaidlustuskomisjon ei nõustu), on need vaidlustuskomisjoni

hinnangul lahendatavad HD II lepingu projekti p-i 4.4 alusel:

„4.4. Lepingut moodustavaid dokumente tuleb käsitleda kui üksteist täiendavaid.

Tõlgendamisel on dokumentide tähtsusejärjekord järgmine:

1. Leping;

2. Lepingu eritingimused;

3. Tehniline kirjeldus;

4. Hankemenetluse käigus antud selgitused alusdokumentide

kohta;

5. Korrashoiutööde maksumus (kululoend);

8 (8)

6. Muud Lepingu koosseisu kuuluvad dokumendid.“

7. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

Hankija ei ole taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud (sh tasutud riigilõiv 1280 eurot) jäävad tema enda kanda.

RHS § 198 lg 7 kohaselt kui vaidlustuskomisjon vaatab vaidlustuse läbi kas või ühe

vaidlustuses sisalduva nõude osas, ei kuulu tasutud riigilõiv riigilõivuseaduse alusel

tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Reimets