Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE)

Vabariigi Valitsus

.04.2025 nr 1-1/15-620/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 9. aprillil algatatud

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (620

SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri kolmel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

EELNÖU

Pöhikooli- ja gumnaasiumiseaduse ning Kutseöppeasutuse seaduse muutmise seadus

§ l. Pöhikooli- ja gumnaasiumiseaduse muutmine

l) Pöhikooli- ja gumnaasiumiseaduse paragrahvi 42 löiget 4 täiendatakse ja sönastatakse järgmiselt:

,,(4) Koolilöuna toetuse uhe öpilase kohta ning koolilöuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Koolilöuna toetuse alammäär uhe öpilase kohta on 2 eurot ööpäevas."a

§ 2. Kutseöppeasutuse seaduse muutmine

l) Kutseöppeasutuse seaduse paragrahvi 48 löiget l täiendatakseja sönastataksejärgmiselt:

55

il;

„(!) Riigieelarves nähakse ette toetus statsionaarses öppes esmaöppe öppekavadel öppivate keskhariduseta öpilaste koolilöuna kulude katmiseks (edaspidi koolilöuna toetus). Koolilouna toetuse alammäär uhe öpilase kohta on 2 eurot ööpäevas."

§ 3. Seaduse jöustumine

Seadusjöustub 2025. aasta l. septembril.

Lauri Hussar Riigikogu esimees

Tallinn, .04.2025

Algatab Eesti Keskerakonna fi-aktsioon

y^.^ — Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees

OJ. aprill 2025. a

Rugäkogu Kants^lei

Kuupäev£2_,^^W^" ^-l^J^^W

Pöhikooli- ja gumnaasiumiseaduse ning kutseöppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri

l. Seaduse eesmärkja sissejuhatus

Eelnöu eesmärk on tösta koolilöuna toetuse riiklik alammäär, uus koolilöuna alamäär eelnöu kohaselt on 2 eurot koolipäevas uhe öpilase kohta. Praegu panustab riik koolilöunasse köigest uhe euroga päevas - see summa pole muutunudjuba seitse aastat, täpsemalt aastast 2018.

Koolilöuna on paljudele lastele ainus soe söögikord päevas. Seetöttu peab see olema tervislik, toitev ja maitsev. Tänä kehtiv toetus - uks euro koolipäevas - ei voimalaa tagada toidu kvaliteeti, mis vastaks lasteja nende vanemate ootustele.

2. Eelnöu sisu ja vördlev analuiis

Selleks, et koolitoit oleks vajalikul tasemel ning samal ajal ei nöuaks vanematelt suuremat rahalist panustamist voi oleks vöimalusel tasuta, tuleb riigipoolset toetust märgatavalt suurendada. Senise toetuse tasemega ei suuda ukski omavalitsus koolitoitu rahuldavalt ja soodsalt korraldada. Tulemuseks on suur erinevus omavalitsuste panustamises - mönel pool on sunnitud vahet katma lapsevanem, mönel pool kohalik omavalitsus, kuigi seda viimast on näha aina vähem. Selline lähenemine riigi poolt ei ole absoluutselt öiglaneja inimestest hooliv, eriti praeguses majanduskeskkonnas, kus inflatsioon, maksude ja aktsiiside töusud ning uute maksude kehtestamine vähendavad perede toimetulekut märgatavalt.

Koolitoidu hinnad on erinevates piirkondades varieemvad ja kohalikud omavalitsused on sunnitud riigi poolt eraldatavatele vahenditele pidevalt omapoolset toetust lisama. Näiteks Tallinnas lisab kohalik omavalitsus peaaegu sama palju nagu riik, mis tagab koolilaste vanematele vöimaluse koolilöuna eest mitte maksta. Aga näiteks Tartus kehtivad munitsipaalkoolides alates l. septembrist 2024 koolilöunalejärgmised hinnad:

1.-4. klass: 2,04 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 0,77 eurot. 5.-9. klass: 2,44 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 1,14 eurot. Giimnaasium: 2,75 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 1,60 eurot.

Ning alates l. septembrist 2025 on plaanis ka hinnatöus:

1.-4. klass: 2,32 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 0,93 eurot. 5.-9. klass: 2,75 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 1,33 eurot. Gumnaasium: 3,09 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 1,84 eiu-ot.

Kahjuks pole riik viimase peaaegu seitsme aasta jooksul oma panust suurendanud, kuigi omavalitsused on sunnitud toetust regulaarselt korrigeerima. Selline riiklik passiivsus ei toeta koolilöuna eesmärki - pakkuda lastele täisväärtuslikku, mitmekesistja tervislikku toidukorda. Vastutuse lukkamine ainult kohalike omavalitsuste ölgadele ei olejätkusuutlik ega öiglane.

Viimase kahe aasta jooksul on hinnad kerkinud drastiliselt, hinnatöus on statistiliste andmete järgi olnud lausa 40%. Tegelikult oleks koolilöuna toetust pidanud töstmajuba enne, kui algasid

suured hinnatöusud, maksu- ja aktsiisimäärade töstmised, majanduslik ebastabiilsus. Kui nuiid lisada uued maksud (nt automaks) ja toetuste kärped (nt peretoetused, maksusoodustused laste eestjne), siis muutub riigipoolne sekkumine koolitoidu kusimuses vältimatuks.

Eesti Linnade ja Valdade Liit tegi juba 2022. aastal ettepaneku tösta toetust vähemalt 1,50 euroni. Vahepealse hinnatöusu valguses tuleb aga niiud juba arvestada vähemalt 2-2,5 euroga koolipäevas öpilase kohta. Sama vajadust on toonitanud ka erinevad noorte esindusorganisatsioonid. Kohalike omavalitsuste noortevolikogud on röhutanud, et tasakaalustatud toitumine möjutab otseselt lapse arengut, tervist, öppeedukust ja igapäevast toimetulekut.

On viimane aeg, et riik täidaks oma rolli. Ulikiire toiduhindade kasv on löönud ka koolitoitlustust pakkuvad ettevötjad raskustesse. Ilma täiendava toetuseta on oht, et mitmed teenusepakkujad satuvad kahjumisse voi löpetavad tegevuse uldse.

See ei ole uksnes investeering toidulauale, vaid ka Eesti laste tervisesse, arengussejatulevikku.

3. Eelnöu terminoloogia

Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid.

4. Seaduse möjud

Seadusejöustumine, millega koolilöuna toetuse miinimum töuseks 2 euroni päevas, aitab hoida toidu kvaliteeti, tervislikkustja kättesaadavust köikidele öpilastele - söltumata sellest, kus nad elavad voi milline on nende perekonna rahaline seis. See omakorda möjutab positiivselt öpilaste fiiusilistja vaimset tervist, öppeedukustja heaolu.

Seaduse vastuvötmise tulemusena paraneb ka koolides toitlustust pakkuvate ettevötjate olukord. Kui riigipoolne panus jääb samale tasemele ka edasi, ähvardavad neid ettevötteid kahjumidja perspektiivis ka pankrot.

5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud

Pöhikooli- ja gumnaasiumiseaduse § 24 löike 3 järgi on kooliaastas 175 öppepäeva.

Öppeaastal 2023/2024, samaselt öppeaastaga 2023/2024, on septembris asunud uldhariduskoolide statsionaarsesse öppesse oppima ca 163 000 öpilast.

Kutseöppurite arv on viimastel aastatel olnud stabiilne - vastuvöetute arv on ca 14 000, löpetanute arv ca 9000.

Seega kui koolilöuna toetus kasvab uhelt eurolt 2 euroni koolipäevas uhe öpilase kohta, kasvab kogukulu aastas ca 30 miljoni euro vörra. Kuna pakutud meede hakkaks kehtima alates l. septembrist 2025, nöuaks see käesoleval aastal 10 miljonit eurot. Uheks vöimalikuks katteallikaks on valitsuskoalitsiooni plaanitava kehtiva maksususteemi muutmise ärajätmine.

6. Seaduse koosköla Euroopa Liidä öigusega

Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega.

7. Rakendusaktid

Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada.

8. Seaduse joustumine

Seadus joustub 2025. aasta l. septembril.

Algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon aprill 2025. a

v^A— Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 11.04.2025 / 1-1/15-620; Riigikantselei / 11.04.2025 / 2-5/25-00667

Resolutsiooni teema: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE)

Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 30.04.2025

Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 24.04.2025

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 8.5.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0378. Kontroll: Siiri Pirn

Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]>, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium <[email protected]>, Sotsiaalministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 13.04.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655  

.