Siseministri 7. mai 2024. a määruse nr 11 „Veeõnnetuse ennetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

14.04.2025 nr 1-6/3131-1

Siseministri määruse „Siseministri 7. mai 2024.

a määruse nr 11 „Veeõnnetuse ennetamiseks

toetuse andmise tingimused ja kord“

muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse

„Siseministri 7. mai 2024. a määruse nr 11 „Veeõnnetuse ennetamiseks toetuse andmise

tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust ja arvamust eelnõu

kiireloomulisuse tõttu viie tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest EIS-is.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1. Eelnõu 2-l lehel;

2. Eelnõu seletuskiri 4-l lehel.

Arvamuse avaldamiseks:

Päästeamet

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Vetelpääste Selts

Vabaühenduste Liit

Kadi Parmas

[email protected]

1

EELNÕU

10.04.2025

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri 7. mai 2024. aasta määruse nr 11

„Veeõnnetuse ennetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Siseministri 7. mai 2014. aasta määruses nr 11 „Veeõnnetuse ennetamiseks toetuse andmise

tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „2024. aastal“ tekstiosaga „taotlusvooru

väljakuulutamise kalendriaastal“;

2) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse arv „41 000“ arvuga „45 000“;

3) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „30. septembriks 2024. aastal“ tekstiosaga

„jooksva aasta 30. septembriks“;

4) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „[email protected]“ tekstiosaga

„[email protected]“;

5) paragrahvi 15 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ja määrab selle töökorra“;

6) paragrahvi 16 lõike 3 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) toetuse väljamaksmise tingimused.“;

7) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt:

㤠17. Toetuse maksmine

Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena toetuse rahuldamise otsuses sätestatud

tingimustel kümne tööpäeva jooksul.“;

8) paragrahvi 19 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse saaja esindusõiguslik isik esitab toetuse andjale digiallkirjastatud projekti

elluviimise aruande ja abikõlblikke kulusid tõendavad dokumendid.“;

9) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „31. oktoober 2024. aastal“ tekstiosaga „jooksva

aasta 31. oktoobriks“;

10) paragrahvi 19 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

2

„(5) Kui projekti elluviimise kulu oli väiksem kui ettemakstud toetuse summa, saadab toetuse

andja toetuse saajale info kasutamata toetuse jäägi tagastamiseks. Toetuse saaja peab

kasutamata toetuse jäägi toetuse andjale määratud tähtpäevaks tagastama.“;

11) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Siseministri määruse „Siseministri 7. mai 2024. a määruse nr 11 „Veeõnnetuse

ennetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Siseministri 7. mai 2024. a määrus nr 11 „Veeõnnetuse ennetamiseks toetuse andmise

tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) sätestab veeõnnetuste ennetamiseks toetuse andmise

ning selle kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ja korra. Määrus on kehtestatud riigieelarve

seaduse § 531 lõike 1 alusel. Eelnõuga tehakse määruses peamiselt tehnilised muudatused.

Lisaks nähakse ette üks leevendus – riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingut enam sõlmima

ei pea.

Määruse alusel jagati 2024. aastal toetust riigieelarvelistest vahenditest. Päästeametile on

eelarvelisi vahendeid eraldatud ka käesolevaks ehk 2025. aastaks, et jätkata veeõnnetuste

ennetamiseks tehtavate tegevustega, suurendada elanikkonna ohuteadlikkust ning kujundada

inimestes veeõnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist. Määruse alusel antava toetuse

tingimused seejuures ei muutu. Kuivõrd määruses on ajalised määratlused seotud 2024. aastaga,

tuleb määruses teha vastavad muudatused. Samas ei seo eelnõu sõnastus toetuste maksmist

2025. aastaga, et vältida eelarveliste vahendite olemasolul näiteks 2026. aastal määruse

muutmist.

Eelnõul on positiivne mõju inimeste elukeskkonnale, kuna eelnõu muudatustega võimaldatakse

rahaliste vahendite korral toetust jagada ka edaspidi. Toetuse jagamisel

mittetulundusühingutele ja sihtasutustele ennetatakse veeõnnetusi ja tõstetakse turvalisust.

Toetuse andmisel kodanikuühendustele tõstetakse elanikkonna ohuteadlikkust ning

kujundatakse inimestes õnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist ning seeläbi vähendatakse

veeõnnetusi. Toetuse eelmisel perioodil ehk aastal 2024 tehti väljamakseid summas 39 787,88

eurot, millega muudeti üheksa objekti ohutumaks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Päästeameti õigusosakonna õigusloome jurist Kätlin

Tänavots ([email protected]) ja Siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna

nõunik Mari Tikan ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kadi

Parmas ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2023–2027“, muu menetluses

oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu järgi muudetakse siseministri 7. mai 2024. aasta määrust nr 11 „Veeõnnetuse

ennetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ avaldamismärkega RT I, 10.05.2024, 23.

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 11-st punktist.

Eelnõu punktiga 1 asendatakse § 7 lõikes 2 tekstiosa „2024. aastal“ tekstiosaga „taotlusvooru

väljakuulutamise kalendriaastal“. Määruse § 7 lõike 2 kohaselt algab projekti abikõlblikkuse

periood kõige varem käesoleva määruse jõustumise kuupäeval ja lõppeb kõige hiljem 30.

septembril 2024. aastal. Kuivõrd toetust soovitakse anda ka 2025. aastal ja rahaliste vahendite

olemasolu korral ka edaspidi, siis muudetakse sätte sõnastus paindlikumaks ehk konkreetne

aastaarv jäetakse välja.

Eelnõu punktiga 2 asendatakse § 8 lõikes 1 arv „41 000“ arvuga „45 000“. 2024. aastal oli

toetuse taotlusvooru eelarve 41 000 eurot. 2025. aastal on toetuse taotlusvooru eelarve

suurenenud ja see on 45 000 eurot. Silmas tuleb pidada, et ehkki taotlusvooru kohta käiv muu

eelnõu sõnastus pole konkreetselt ühegi aastaga seotud, on see number seotud konkreetselt

2025. aastaga.

Eelnõu punktiga 3 asendatakse § 10 lõikes 3 tekstiosa „30. septembriks 2024. aastal“

tekstiosaga „jooksva aasta 30. septembriks“. Muudatuse kohaselt peab taotleja olema võimeline

projekti ellu viima hiljemalt jooksva aasta 30. septembriks. Muudatuse kohaselt jäetakse sättest

välja konkreetne aastaarv. Muudatus on seotud punktiga 1.

Eelnõu punktiga 4 asendatakse § 12 lõikes 2 tekstiosa „[email protected]“ tekstiosaga

„[email protected]“. Määruse kohaselt tuleb taotleja esindusõiguslikul isikul esitada taotlus

toetuse andja e-posti aadressile [email protected]. Eelnõu koostamise ajaks on Päästeameti e-

posti aadress muutunud. Taotlus tuleb esitada edaspidi e-posti aadressile [email protected].

Eelnõu punktiga 5 jäetakse § 15 lõikest 1 välja tekstiosa „ja määrab selle töökorra“. Määruse

kohaselt peab Päästeameti peadirektor moodustama käskkirjaga taotluse hindamiseks vähemalt

viieliikmelise komisjoni ja määrama selle töökorra. Töökorra määramine käskkirjaga ei ole

vajalik, sest komisjoni töökorra üldised alused on sätestatud Siseministeeriumi käskkirjas

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord1“ .

Eelnõu punkti 6 kohaselt peab taotluse rahuldamise otsus sisaldama ka toetuse väljamaksmise

tingimusi. Kehtiv määrus sellist nõuet ette ei näe. Määruse § 16 lõike 3 punktis 6 on hetkel

toodud välja, et taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama muud vajalikku teavet. Kuivõrd

määrus peab välja tooma otsuse kohustusliku sisu, siis muu vajalik teave selle alla ei kuulu.

Samas on oluline, et taotluse rahuldamise otsus sisaldaks toetuse väljamaksmise tingimusi,

kuivõrd eelnõu kohaselt hakatakse toetust välja maksma taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tingimustele (vt lähemalt punkti 7).

Eelnõu punktiga 7 muudetakse § 17. Määruse § 17 reguleerib praegu riigieelarvelise toetuse

kasutamise lepinguga seonduvat. Kuivõrd lepingu sõlmimine ei ole lisaks taotluse rahuldamise

otsusele vajalik, võetakse lepingut puudutav osa määrusest välja. Eelnõu kohaselt reguleerib §

17 toetuse maksmist. Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena toetuse rahuldamise

otsuses sätestatud tingimustel kümne tööpäeva jooksul. Toetus makstakse toetuse saajale välja

ettemaksuna 100% ulatuses taotletud summast, selles osas muudatusi ei tehta.

1 Riigieelarvelise toetuse andmise kord

3

Eelnõu punktiga 8 muudetakse § 19 lõiget 1 ehk toetuse saaja aruande esitamise kohustust.

Eelnõu kohaselt esitab toetuse saaja esindusõiguslik isik toetuse andjale digiallkirjastatud

projekti elluviimise aruande ja abikõlblikke kulusid tõendavad dokumendid. Kehtiva määruse

kohaselt peab toetuse saaja esitama toetuse andjale esindusõigusliku isiku poolt

digiallkirjastatud projekti elluviimise aruande vastavalt lepingule. Kuivõrd lepingu sõlmimine

ei ole eelnõu kohaselt enam vajalik, võetakse viide lepingule antud sättest välja.

Aruanne tuleb täita vastavalt etteantud vormile. Aruandes on oluline välja tuua ellu viidud

projekti tegevused. Õigusselguse huvides on lisatud, et projekti elluviimise aruandega koos

tuleb esitada ka abikõlblikke kulusid tõendavad dokumendid. Abikõlblik kulu on tõendatud,

kui toetatav tegevus on tehtud ehk kaup on kätte saadud või teenus osutatud ja seda kinnitab

vastav dokument. Reeglina on selleks tööde või asja üleandmise-vastuvõtmise akt, kirjavahetus,

saateleht, arve või leping, kui see kajastab teavet üleandmise kohta. Toetatavad tegevused on

nimetatud eelnõu § 5 lõikes 2.

Eelnõu punktiga 9 asendatakse § 19 lõikes 3 tekstiosa „31. oktoober 2024. aastal“ tekstiosaga

„jooksva aasta 31. oktoobriks“. Ka see muudatus on seotud sellega, et aastaarv 2024 tuleb

sättest välja jätta, et toetust saaks rahaliste vahendite korral ka edaspidi anda.

Eelnõu punktiga 10 muudetakse § 19 lõiget 5. Määruse kohaselt peab toetuse saaja praegu

tagastama kasutamata toetuse lepingu kohaselt. Kuivõrd lepingu sõlmimine ei ole eelnõu

kohaselt enam vajalik, võetakse viide lepingule ka antud sättest välja. Eelnõu kohaselt

sätestatakse lõikes 5, et kui projekti elluviimise kulu oli väiksem kui ettemakstud toetuse

summa, saadab toetuse andja toetuse saajale info kasutamata toetuse jäägi tagastamiseks.

Toetuse saaja peab kasutamata toetuse jäägi omakorda toetuse andjale määratud tähtpäevaks

tagastama. Ehk kui pärast toetuse rahuldamise otsuse alusel ettemakse saamist selgub, et tegelik

projekti elluviimise kulu ehk maksumus on väljamakstud toetuse summast (projekti eelarvest,

mis märgiti taotluses) väiksem, siis peab toetuse saaja kasutamata toetuse jäägi tagastama.

Eelnõuga sisulist põhimõtet ei muudeta – kasutamata toetus tuleb tagastada.

Eelnõu punktiga 11 tunnistatakse § 20 lõike 1 punkt 3 kehtetuks. Määruse § 20 lõike 1 punkti

3 kohaselt nõuab toetuse andja toetuse osaliselt või täielikult tagasi ka juhul, kui toetuse saaja

on rikkunud lepingu tingimusi. Nagu ka punktides 7, 8 ja 10 on toodud, ei ole viited lepingule

enam asjakohased ja seetõttu tunnistatakse ka punkt 3 kehtetuks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.

4. Määruse mõjud

Määrus ei mõjuta riigi välissuhteid, majandust, elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut ning

kohaliku omavalitsuse korraldust.

4.1 Mõju riigiasutuste korraldusele

Mõju sihtrühm: Päästeamet. Päästeametis töötab umbes 2200 teenistujat. Arvestades

riigiametnike ja -töötajate koguarvu, on sihtrühm väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

4

Eelnõus toodud muudatused ei too kaasa Päästeameti töökorralduses erilisi muutusi, samuti

puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju ulatus on seega väike.

Mõju avaldumise sagedus ning ebasoovitava mõju esinemise risk on samuti väike, sest

toetusvooru läbiviimine ei ole ameti jaoks uus tegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtgrupile on väheoluline.

4.2 Sotsiaalne mõju

Mõju sihtrühm: kohalikud kogukonnad, kelle kodulähedase veekogu ohutust parandatakse.

Sihtrühma suurus oleneb sellest, kui palju toetust taotletakse ja saadakse. Nagu eespool on välja

toodud, muudeti aastal 2024 üheksa objekti ohutumaks.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Määruse kohaselt võib toetust taotleda avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing ja

sihtasutus, milles ei osale liikmena või mida ei ole asutanud kohaliku omavalitsuse üksus ega

Eesti riik ning mille liikmetest või asutajatest üle poole ei moodusta äriühingud. Seda põhimõtet

eelnõuga ei muudeta. Eelnõu muudatused tagavad, et toetust on võimalik taotleda ka 2025.

aastal ja kui rahalisi vahendid on, siis ka järgmistel aastatel. Toetuse andmisel avalikes huvides

tegutsevale mittetulundusühingule või sihtasutusele tõstetakse elanikkonna ohuteadlikkust ja

kujundatakse inimestes õnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist. Kuivõrd toetuse saamise

sisulisi tingimusi eelnõuga ei muudeta, on eelnõu mõju ulatus ja sagedus väike. Eelnõuga

nähakse ette üks leevendus – riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingut enam sõlmima ei pea.

Toetuse kasutamisel kaasneb sihtgrupile positiivne mõju, kuna kodulähedased veekogud on

võimalik muuta ohutumaks ja seeläbi vähendatakse ka veeõnnetusi.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtgrupile on väheoluline, kuid positiivne.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõuga ei kaasne uusi tegevusi. Päästeamet teeb jätkuvalt ise kõik tegevused seoses toetuse

andmisega ehk korraldab taotlusvooru, menetleb toetuse taotlusi, nõustab taotlejaid ja toetuse

saajaid ning tagab toetuse andmise ja kasutamise kontrolli vastavalt määrusele.

Projektikonkurssi rahastatakse endiselt Päästeameti eelarvest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, sest eelnõuga

ei kaasne lisategevusi ja seega ei ole vaja planeerida kohanemiseks lisaaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja arvamuse

avaldamiseks Päästeametile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Selts Eesti

Vetelpääste ja Vabaühenduste Liidule.