Elanikkonnakaitse nõukogu 07.04.2025 protokoll

Elanikkonnakaitse nõukogu protokoll

PROTOKOLL nr 1

DELTA 11.04.2025 nr 9-4/9-1

Istungi aeg ja

koht: 7.04.2025 kell 15:00-17:10 Siseministeeriumis.

Juhatas: esimees Tuuli Räim (Siseministeerium).

Protokollis: Anastassia Ümar (Siseministeerium).

Osalesid kohapeal: Tuuli Räim, Hedi Arukase (Siseministeerium); Henry Kattago (Haridus-

ja Teadusministeerium); Tõnu Grünberg (Justiits- ja Digiministeerium); Gert Kaju

(Kaitseministeerium); Kadri Land (Kliimaministeerium); Ando Leppiman (Eesti

Varudekeskus); Silja Mesila (Eesti Pank); Margo Klaos (Päästeamet); Gerli Aavik-Märtmaa

(Riigikantselei); Anniki Lai, Tea Varrak (Sotsiaalministeerium); Martin Kulp (Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium); Kaur Kajak (Rahandusministeerium); Birgit Lao

(Terviseministeerium); Maret Maripuu (Sotsiaalkindlustusamet); Karin Närep

(Kultuuriministeerium).

Istungi korraldus: Tuuli Räim tutvustas Elanikkonnakaitse nõukogu moodustamise vajadust,

millele järgnes liikmete tutvustus. Tegemist on järjekorras I. istungiga. Istungeid teenindab

elanikkonnakaitse osakond, kontaktisik on Anastassia Ümar, 56644757,

[email protected]. Tuuli Räim tutvustas päevakorra teemasid.

Päevakorra teemad:

1. Elanikkonnakaitse tegevuskava tutvustus.

2. Sisekaitseakadeemia Elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskuse roll ja eesmärgid.

KOV baaskoolitus.

3. Ülevaade regionaalsete kriisikomisjonide istungitel käsitletud olulisematest

elanikkonnakaitse valdkonna teemadest.

4. Elanikele olulise informatsiooni avalikustamine enne kriisi ja kriisi ajal.

Inforingi teemad:

1. Liikmete ootused EKK valdkonnale ja SIM-ile koordineerija ja kavandajana.

2. Elanikkonnakaitse reserv.

1. Elanikkonnakaitse tegevuskava tutvustus.

Hedi Arukase alustas sellest, et Siseministeeriumi ülesanne on elanikkonnakaitse

kavandamine ja koordineerimine (VVS). Järgnes EKK tegevuskava tutvustus, keskendudes

sellele, et EKK tuleb käsitleda tervikpildina, selleks on tarvis olla kõigil osapooltel ühes

infoväljas. Oluline on kaardistada ära milline on siht, kuhu soovime jõuda, võimelüngad,

kokkulangevused ja prioriteetsed suunad.

2(4)

Ettepanekud ja kommentaarid:

 JPA-s käsitleda EKK eraldi tegevussuunana;

 Üks teemadest, millega tuleb tegeleda on kriisidest väljumine (taastumine);

 Tänaseks on loodud erinevaid formaate, mis osaliselt kattuvad teemade käsitluses,

osalejate ootus nõukogule on keskenduda konkreetsetele probleemidele ja leida

neile lahendus.

OTSUSTATI:

Informatsioon võetud teadmiseks.

2. Sisekaitseakadeemia elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskus (EKTAK).

KOV baaskoolitus

Tauno Suurkivi tutvustas 04.11.2024 Sisekaitseakadeemias loodud uut struktuuriüksust

elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskust (EKTAK). Tegevused on eelarvestatud aastani

2027. Tegevussuundadeks on kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse koolituse

kompetentsikeskus (tasemeõpe, täiendusõpe ning teadus- ja arendustegevus). Ootus

Siseministeeriumile, et elanikkonnakaitse õpetust hakataks andma kõigis SKA õppeliinides

(toll, PPA jne). Hetkel on tegevus suunatud peamiselt Päästeametile, kuid võimalus on

laiemalt pakkuda elanikkonnakaitse koolitusi ka teistele asutustele. Selleks on tarvis

sisendeid, milliseid koolitusi on tarvis luua.

Sel aastal toimub KOV kriisireguleerija baaskoolitus, mis on mõeldud eelkõige uutele KOV

kriisiametnikele ja KOV juhtidele.

Ettepanekud ja kommentaarid:

SiM ootus on SKA-le olnud, et koolituste fookusrühm läheb laiemaks. Eesmärk, et EKK

oleks terviklik..

 CER direktiivi ülevõtmine tõi kaasa ETO-de baasteadmiste täiendamise;

 Koolituste tellimine ei ole ametite vaates piiratud;

 SKA koolitused on suunatud neile, kes tegelevad antud EKK valdkonnaga (KOV,

PäA, vabatahtlikud jne.), mitte elanikkonnale otse.

OTSUSTATI:

Informatsioon võetud teadmiseks.

3(4)

3. Ülevaade regionaalsete kriisikomisjonide istungitel käsitletud olulisematest

elanikkonnakaitse valdkonna teemadest.

Margo Klaos andis põgusa ülevaate RKK-dest ning 2025.a esimese kvartali teemadest.

RKK platvormi abil toimub infovahetus kriisi juhtiva asutuse ja KOV-de vahel. Kõik riigi

asutused, kellel on regionaalne esindatus, saavad osaleda RKK-del. RKK formaati on

kasutatud COVID kriisi ajal ja desünkroniseerimise ettevalmistamise faasis.

Aprillis toimub suurõppus KEVADMURD, stsenaariumi järgi toimub pikaajaline

elektrikatkestus, eesmärk on tagada teenusete püsimine. ETKA-del on võimalus kaasata

ETO-sid.

Ettepanekud ja kommentaarid:

 Kui asutustel on olulisi teemasid mida on tarvis viia kõigi KOV-deni, saab selleks

kasutada RKK ühisistungit, mis leiab aset kord aastas;

 Läbi RKK tekib KOV-idel laiem olukorrateadlikkus kriisis;

 Kriisis käivitatakse RKK olukorras, kus juhtiva asutuse ja KOV infovahetus ei ole

piisav.

SiM ootus on, et poliitika kujundamise tasandile vajalik info ja probleemkohad jõuavad

nõukogusse PäA kaudu.

OTSUSTATI: Informatsioon võetud teadmiseks.

4. Elanikele olulise informatsiooni avalikustamine enne kriisi ja kriisi ajal.

Ettevalmistumisel kriisideks on välja töötatud toimivad lahendused mida täna ei ole

elanikele avalikustatud. Ettepanek on kaardistada milline informatsioon peab olema

elanikele avalikustatud enne kriisi või kriisi ajal. Elanikkonnakaitse vaates on oluline, et

inimestel oleks vastav teadmine veel enne kriisi, mis tekitab turvatunnet ja/või aitab

valmistuda võimalikeks kriisideks.

Näited:

1. Ravimite kättesaadavus. Inimesed, kes vajavad igapäevaselt ravimeid ning pole

jõudnud neid mingil põhjusel varuda, siis kuhu nad peavad ravimite saamiseks pöörduma?

Milline on pikem plaan ravimite osas, mida inimene peaks teadma?

2. Kriisipoodide toimimise põhimõtted ja asukohad;

3. Avariitanklate toimimise põhimõtted; - EVK lehel on olemas info avariitanklate kohta,

koos asukohtadega, mis on mõeldud elanikele. Kas on koguse piir ja tuleks see avaldada?

4. Sideteenuse toimepidevus (nt kui inimene ise elab Hiiumaal, aga sugulased Narvas ning

soovib lähedaste kohta infot saada või nendega ühendust võtta- kui kiirelt taastub katkenud

sideteenus, millega arvestada?);

5. Kerksuskeskuste asukohtade avalikustamine (vajalik enne kriisi, osad KOV-id ei

avalikusta julgeoleku kaalutlustel. Kas tuleks siiski turvalisuse kaalutlusel?

6. Sularaha ringlus kriisis (kas inimestel peab olema sularaha või ei pea? Kas automaadid

töötavad; jms);

7. Kuidas pensionite ja toetuste maksmine käib kui see ei toimi enam automaatselt;

8. Joogivee avalikud punktid;

9. Lastehoid ja turvakodu;

4(4)

10. Ühistranspordi toimine jne.

Küsimused ja kommentaarid:

 Mõelda läbi millised on need kanalid, mille kaudu seda informatsiooni jagatakse;

 Järgmisel istungil tutvustada UA kogemusi ja õppetunde.

OTSUSTATI:

Täiendada nimekirja. Võrrelda www.olevalmis.ee lehel kuvatava informatsiooniga. Palume

edastada sisendid 2.06. Järgmisel istungil otsustamisel, milline informatsioon peab olema

avalikustatud enne kriisi.

4. Järgnesid inforingi teemad

 Liikmete ootused EKK valdkonnale ja SIM-ile koordineerija ja kavandajana –

istungitel käsitletakse konkreetseid ühiseid fookusteemasid.

 Elanikkonnakaitse reserv – moodustatud töögrupp lõpetab töö. Reservi kontseptsiooni

tutvustus tuleb järgnevatel istungitel.

Lähtuvalt sellest, et Sotsiaalministeeriumil on elanikkonnakaitses samuti suur roll, järgmisel

istungil tutvustab SoM, mis on EKK-s tänaseks tehtud ja millised on plaanid.

Järgmise istungi aeg on täpsustamisel.

Tuuli Räim

/allkirjastatud digitaalselt/

Esimees

Lisad:

1. Elanikkonnakaitse ja tegevuskava;

2. Sisekaitseakadeemia elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskus (EKTAK). KOV

baaskoolitus;

3. Ülevaade regionaalsete kriisikomisjonide istungitel käsitletud olulisematest

elanikkonnakaitse valdkonna teemadest.