Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõuga“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu on välja töötatud seoses välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga1 (edaspidi VMS-i muutmise eelnõu), mille võttis Riigikogu vastu 26. märtsil 2025 ning mille kaks peamist eesmärki on:
1) vähendada nii välismaalase ja tema Eestisse kutsuja halduskoormust kui ka riigi menetluskoormust ning soodustada e-teenuste kasutamist ja paberivaba asjaajamist, et seeläbi tõhustada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise menetlust;
2) korrastada ja ajakohastada välismaalase Eestis viibimise, elamise ning töötamise regulatsiooni, arvestades praktikas ilmnenud kitsaskohti ja pidevalt muutuvat väliskeskkonda, et seeläbi tugevdada rändekontrolli võimekust ning ennetada riigisiseseid julgeolekuohte.
Eelnõuga viiakse siseministri määrused kooskõlla seadusega, samuti ajakohastatud menetluspraktika ja muutunud julgeolekuolukorra vajadustega ning tagatakse viisa, elamisloa ja välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise (edaspidi LTR) taotluste sujuv menetlemine haldusorganis.
Eelnõuga tehakse järgmised olulisemad muudatused:
1) LTR-i taotlemisel on tööandjal kohustus esitada välismaalase elulooandmed ja Eestis töötamist tõendav dokument2;
2) pikaajalise viisa taotlemisel on välismaalasel kohustus esitada pangakonto väljavõte, reisipileti broneering Eestisse, dokument välisriigis karistamise kohta ja sotsiaalmeedia kontode andmed ning sarnaselt elamisloa taotlemisel esitatavatele andmetele ka elulooandmed, pereliikmete ja lähedaste sugulaste andmed ning ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed;
3) tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlemisel on välismaalasel kohustus esitada sarnaselt pikaajalise viisa taotlemisel esitatavatele dokumentidele ja andmetele ka pangakonto väljavõte, dokument välisriigis karistamise kohta ning sotsiaalmeedia kontode andmed;
4) töötamise eesmärgil tähtajalise elamisloa taotlemisel tuleb sarnaselt LTR-i taotlemisele välismaalasel esitada Eestis töötamist tõendav dokument.
Enamik muudatusi ei ole menetluste uuendused, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikaga. Muudatused, mis puudutavad sotsiaalmeedia konto andmete ja välisriigis karistamise kohta dokumendi esitamist, võimaldavad haldusorganil hinnata taotlejaga seonduvaid asjaolusid tervikuna ning põhjalikumalt veenduda, et Eestisse saabuvad välismaalased ei kujuta ohtu riigi julgeolekule ega avalikule korrale.
Lisaks eeltoodule ajakohastatakse eelnõuga pikaajalise viisa taotluse ja tähtajalise elamisloa taotluse menetlustähtaegu. Samuti alandatakse kaugtöö tegemise eesmärgil viisa taotlejate piisavate rahaliste vahendite määra, et see oleks teiste EL-i liikmesriikidega sarnasemal tasemel, ning sätestatakse, et kasvuettevõte võib olla peale Eestis registreeritud äriühingu ka välismaa äriühingu Eestis registreeritud filiaal, kui ta vastab VMS-i tingimustele.
Eelnõuga muudetakse järgmisi siseministri määruseid:
1) 8. veebruari 2019. aasta määrus nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 6);
2) 26. augusti 2020. aasta määrus nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“ (edaspidi määrus nr 33);
3) 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 81);
4) 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 80 „Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme elamisõiguse taotlemise, andmise ning selle pikendamise ja lõpetamise kord“ (edaspidi määrus nr 80);
5) 16. jaanuari 2024. aasta määrus nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 2);
6) 22. märtsi 2023. aasta määrus nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 6);
7) 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite määr“ (edaspidi määrus nr 82);
8) 12. jaanuari 2017. aasta määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ (edaspidi määrus nr 7);
9) 4. detsembri 2015. aasta määrus nr 69 „Viisa andmise otsustamisel kooskõlastuse andmise kord ja tähtajad ning viisa andmise kooskõlastamiseks ja Euroopa Liidu ühtses viisainfosüsteemis andmete töötlemiseks pädevad asutused“ (edaspidi määrus nr 69);
10) 10. jaanuari 2017. aasta määrus nr 5 „Viisakleebise andmeväljale „MÄRKUSED“ kantavate riigisiseste märgete loetelu“ (edaspidi määrus nr 5);
11) 10. detsembri 2015. aasta määrus nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 71);
12) 18. detsembri 2023. aasta määrus nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 27);
13) 4. detsembri 2015. aasta määrus nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“ (edaspidi määrus nr 67).
1.2. Ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunikud Eva Lillemäe (
[email protected]) ja Killu Christine Paal (
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Maret Saanküll (
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs (
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse:
1) määrust nr 6 avaldamismärkega RT I, 31.05.2022, 6;
2) määrust nr 33 avaldamismärkega RT I, 03.12.2021, 11;
3) määrust nr 81 avaldamismärkega RT I, 28.12.2023, 9;
4) määrust nr 80 avaldamismärkega RT I, 10.10.2017, 12;
5) määrust nr 2 avaldamismärkega RT I, 19.01.2024, 1;
6) määrust nr 6 avaldamismärkega RT I, 29.11.2024, 8;
7) määrust nr 82 avaldamismärkega RT I, 28.12.2023, 16;
8) määrust nr 7 avaldamismärkega RT I, 28.12.2023, 19;
9) määrust nr 69 avaldamismärkega RT I, 14.01.2017, 9;
10) määrust nr 5 avaldamismärkega RT I, 21.02.2020, 5;
11) määrust nr 71 avaldamismärkega RT I, 25.10.2023, 4;
12) määrust nr 27 avaldamismärkega RT I, 28.12.2023, 2;
13) määrust nr 67 avaldamismärkega RT I, 09.12.2022, 3.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 14 paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse määrust nr 6.
Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 6 § 3 lõige 1 ning § 6 lõike 2 punktid 1–3, 5, 6 ja 9–12. Määruse nr 6 § 3 lõikes 1 sätestatakse, et andmekogu peetakse digitaalse andmekoguna ja andmeid töödeldakse automatiseeritult. Tegemist on üleliigse sättega. AvTS‑i §-s 431 sätestatakse muu hulgas, et andmekogu on infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum. Infosüsteem on määratletud küberturvalisuse seaduse § 2 punktis 1 ja selle järgi toimub infosüsteemis digitaalsete andmete automaatne töötlemine.
Määruse nr 6 § 6 lõikes 2 sätestatakse loetelu andmekogudest, mis vahetavad andmeid broneeringuinfo andmekoguga. Kuna kehtiv regulatsioon sisaldab ka selliseid andmekogusid, millega ei ole liideseid välja arendatud, ega ole ka plaanis seda teha, tuleb määrus viia praktikaga kooskõlla. Kehtetuks tuleb tunnistada punktid, milles on nimetatud andmekogud, millega broneeringuinfo andmekogu andmeid ei vaheta. Need andmekogud on:
1) Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu (§ 6 lg 2 p 1);
2) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu (§ 6 lg 2 p 2);
3) elamislubade ja töölubade register (§ 6 lg 2 p 3);
4) isikut tõendavate dokumentide andmekogu (§ 6 lg 2 p 5);
5) piirikontrolli andmekogu (§ 6 lg 2 p 6);
6) sissesõidukeeldude riiklik register (§ 6 lg 2 p 9);
7) viisainfosüsteem (§ 6 lg 2 p 10);
8) viisaregister (§ 6 lg 2 p 11);
9) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (§ 6 lg 2 p 12).
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse § 6 lõike 2 punkte 4, 7 ja 8, täiendades andmeandjate loetelu nendelt saadava andmekoosseisuga järgmiselt:
4) Interpoli andmebaasid – tagaotsimisteate või muu hoiatusteate andmed isiku ja tema reisidokumendi kohta;
7) politsei andmekogu – otsimise andmestiku andmed;
8) Schengeni infosüsteemi riiklik register – loovutamise või väljaandmise eesmärgil tagaotsitava isiku andmed, tagaotsitava tunnistaja ja süüdistatava või süüdimõistetu andmed, andmed isiku, dokumendiplangi ja isikut tõendava dokumendi kohta, varjatud, küsitlus- või erikontrolli teostamiseks ning varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud dokumendiplangi ja kehtetuks tunnistatud isikut tõendava dokumendi andmed, mis on kantud Schengeni infosüsteemi riiklikusse registrisse arestimise, konfiskeerimise või kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks.
Eelnõu §-ga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 33 § 4 lõike 13 punkt 9, mille kohaselt kantakse sellise välismaalase elamisloakaardi tagakülje märkuste väljale märge „AU PAIR“, kes on saanud välismaalaste seaduse alusel tähtajalise elamisloa töötamiseks au pair’ina. Sätte kehtetuks tunnistamine on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 1814, milles on sätestatud välismaalasele antava tähtajalise elamisloa erisused töötamiseks lapsehoidja-koduabilisena. Muudatusega viiakse määrus nr 33 kooskõlla seadusega.
Eelnõu §-ga 3 muudetakse määrust nr 81.
Eelnõu § 3 punktiga 1 asendatakse määruse nr 81 pealkirjas ja § 1 tekstis sõnad „elamislubade ja töölubade register“ sõnadega „elamislubade ja elamisõiguste andmekogu“. Muudatus on seotud VMS-i muudatusega, millega muudetakse elamislubade ja töölubade registri nimi elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks. Kuna VMS-is andmekogu nimi muutub, tuleb see ka määruses nr 81 viia seadusega kooskõlla. Muudatus jõustub koos seaduse muudatusega 1. jaanuaril 2028.
Eelnõu § 3 punktiga 2 muudetakse määruse nr 81 § 2 lõige 2, mis sätestab andmed, mida andmekogus töödeldakse andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks. Andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse andmekogus:
1) elamisloa või tööloa andmise, pikendamise, kehtetuks tunnistamise ja taastamise menetluse andmeid;
2) elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise menetluse andmeid;
3) Eestist eemalviibimise registreerimise menetluse andmeid;
4) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse andmise ja pikendamise menetluse andmeid;
5) Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise menetluse andmeid;
6) kohanemisprogrammiga seotud toimingu andmeid.
Muudatus on seotud VMS-i muudatusega, millega täpsustatakse registri pidamise eesmärki seaduses ja tuuakse registri andmekoosseisud põhimäärusest seaduse tasemele. Muudatusega viiakse määrus nr 81 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 3 punktidega 3–9 muudetakse määruse nr 81 § 9 lõikeid 1–3. Määruse nr 81 §-s 9 sätestatakse tähtajalise elamisloa taotlemisel ja selle pikendamisel elamislubade ja töölubade registrisse kantavad andmed. Määruse nr 81 § 9 lõikes 1 sätestatakse andmed, mis kantakse elamislubade ja töölubade registrisse tähtajalise elamisloa taotleja kohta. Lõikes 2 sätestatakse andmed, mis kantakse elamislubade ja töölubade registrisse tähtajalise elamisloa pikendamise taotleja kohta, ning lõikes 3 andmed, mis kantakse elamislubade ja töölubade registrisse tähtajalise elamisloa pikendamise taotleja kohta juhul, kui need on pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa pikendamise taotluse esitamist muutunud. Punktidega 15 ja 16 muudetakse määruse nr 81 § 19 lõiget 2, milles sätestatakse loetelu pikaajalise elaniku elamisloa ja elamisloa taastamise taotleja kohta elamislubade ja töölubade registrisse kantavatest andmetest tingimusel, et need andmed on pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa pikendamise taotluse esitamist muutunud.
Punktiga 3 täiendatakse määruse nr 81 § 9 lõike 1 punkti 13, lõike 2 punkti 10 ja § 19 lõike 1 punkti 10, millega võimaldatakse andmekogusse kanda tähtajalise elamisloa, selle pikendamise ja pikaajalise elaniku elamisloa taotleja kohta kontaktandmetena sotsiaalmeediakontod. Muudatus on seotud eelnõu § 8 punktis 60 esitatud muudatusega, mille kohaselt esitatakse tähtajalise elamisloa, selle pikendamise ja pikaajalise elaniku elamisloa taotlemisel edaspidi ka taotleja sotsiaalmeediakontode andmed. Kuna elamisloa taotlemisel esitatavate kontaktandmete loetelu täiendatakse, on vaja vastav muudatus teha ka elamislubade ja töölubade registri sätetes, et oleks võimalik kanda lisaandmed andmekogusse.
Punktiga 4 muudetakse määruse nr 81 § 9 lõike 1 punkti 22, lõike 3 punkti 3 ja § 19 lõike 2 punkti 3. Muudatusega asendatakse loetletud punktides sõna „karistatuse“ sõnaga „karistamise“. Muudatus on seotud VMS-i muudatusega, mille kohaselt kantakse elamislubade ja töölubade registrisse edaspidi andmed välismaalase kriminaalkorras karistamise kohta, ning eelnõu § 8 punktis 31 esitatud muudatusega, millega sätestatakse tähtajalise elamisloa taotlemise korral kriminaalkorras karistamise kohta esitatavad lisadokumendid. Kuna tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa taotlusele lisatakse andmed välismaalase kriminaalkorras karistamise kohta, siis ei hõlma see üksnes karistatuse kohta andmete esitamist. Seega täpsustatakse määruse nr 81 sõnastust ning edaspidi kantakse elamislubade ja töölubade registrisse andmed taotleja karistamise kohta. Tegemist on tehnilise muudatusega.
Punktidega 5, 8 ja 15 täpsustatakse määruse nr 81 § 9 lõike 1 punkti 23, lõike 3 punkti 4 ja § 19 lõike 2 punkti 4 sõnastust, mille kohaselt kantakse edaspidi elamislubade ja töölubade registrisse tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlemise korral ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise korral taotleja kohta andmed välisriigi relvajõududes, sealhulgas kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena teenimise või välisriigi relvajõudude reservi kuulumise kohta, andmed väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta ning andmed luure- või julgeolekuteenistuses töötamise või sellega seoste kohta ning andmed riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses töötamise kohta. Muudatus on vajalik, et viia elamislubade ja töölubade registrisse kantavate andmete koosseis kooskõlla määruse nr 7 § 49 lõike 1 punktis 22, § 50 lõike 1 punktis 14 ning § 50 lõike 1 punktis 16 sätestatuga. Määruse muudatusega ei kaasne uute andmete küsimist elamisloamenetluses, vaid täpsustatakse sätte sõnastust, et see oleks kooskõlas praktikas küsitavate andmetega.
Punktidega 6, 9 ja 16 täiendatakse määruse nr 81 § 9 lõiget 1 punktiga 231, lõiget 3 punktiga 41 ja § 19 lõiget 2 punktiga 5. Muudatuse kohaselt kantakse edaspidi elamislubade ja töölubade registrisse tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlemise korral ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise korral andmed selle kohta, kas taotleja kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse, terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse või omab või on omanud kontakti nendesse kuuluvate või kuulunud isikutega, viibib või on viibinud terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud kokku tulirelva või lõhkematerjaliga või oskab neid käsitleda või on pannud toime inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo veendumuste alusel. Muudatus on vajalik, et viia elamislubade ja töölubade registrisse kantavate andmete koosseis kooskõlla määruse nr 7 § 49 lõike 1 punktis 221, § 50 lõike 1 punktis 141 ning § 50 lõike 1 punktis 161 sätestatuga. Määruse muudatusega ei kaasne uute andmete küsimist elamisloamenetluses, vaid täpsustatakse sätte sõnastust, et see oleks kooskõlas praktikas küsitavate andmetega.
Eelnõu § 3 punktiga 7 täiendatakse määruse nr 81 § 9 lõike 1 punkti 28 ja lõike 2 punkti 19. Mõlemal juhul on tegemist sellise lisateabe esitamisega taotleja poolt, mida õigusaktid ette ei näe, kuid mida taotleja ise peab vajalikuks esitada. Tegemist on sõnastuse täpsustamisega.
Eelnõu § 3 punktiga 10 täpsustatakse määruse nr 81 § 10 sissejuhatavat lauseosa. Kehtivas regulatsioonis on sätestatud loetelu andmetest, mis kantakse elamislubade ja töölubade registrisse välismaalase kohta, kellele taotletakse tähtajalist elamisluba või selle pikendamist kriminaalmenetluses osalemiseks. Tegelikult sisaldab kehtiv andmekoosseis ka andmeid kriminaalasja ja prokuröri kinnituse kohta. Muudatus on tehniline ja tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 3 punktiga 11 asendatakse määruse nr 81 § 16 punktis 8 sõnad „kaks aastat“ tekstiosaga „12 kuud“. Eesti Töötukassa luba töökoha täitmiseks välismaalasega, kui ta soovib tööle võtta EL-i sinist kaarti taotleva välismaalase, kes on elanud Eestis EL-i sinise kaardi alusel vähemalt kaks aastat järjest ja kellel on kehtiv EL-i sinine kaart. Kuna direktiivi uues sõnastuses on kaheaastase töötamise nõue asendatud 12-kuulise töötamise nõudega ning samasisuline muudatus on tehtud ka VMS-i § 1908 lõikes 3, on vaja vastav muudatus teha ka rakendusaktis ja viia määrus kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 3 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 81 § 16 punkt 91, mille kohaselt kantakse tähtajalise elamisloa töötamiseks või selle pikendamise taotlemise korral elamislubade ja töölubade registrisse märge selle kohta, et tööandja tegutseb iduettevõttena. Muudatus on seotud eelnõu § 8 punktis 15 esitatud muudatusega, mille kohaselt jäetakse tööandja kutses esitatavate andmete loetelust välja märge selle kohta, et tööandja tegutseb iduettevõttena. Kuna töötamise eesmärgil tähtajalise elamisloa taotlemisel esitatavate andmete loetelu korrastatakse, on vaja vastav muudatus teha ka elamislubade ja töölubade registri sättes.
Eelnõu § 3 punktiga 13 täiendatakse määruse nr 81 § 16 punktiga 12, mille kohaselt kantakse tähtajalise elamisloa või selle pikendamise töötamiseks taotlemise korral elamislubade ja töölubade registrisse märge spordialaliidu nõusoleku kohta välismaalase Eestis töötamiseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, kui välismaalase tööandja ei ole spordialaliit ja tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemisel või selle pikendamisel kohaldatakse VMS-i § 181 lõike 1 punktis 7 sätestatud erandit. Muudatuse puhul ei ole tegemist elamisloamenetluse uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga. Muudatus on seotud eelnõu § 8 punktis 22 esitatud muudatusega, milles nähakse ette, et sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemisel tuleb esitada ka spordialaliidu nõusolek, kui välismaalase tööandja ei ole spordialaliit. Kuna nõusoleku esitamise kohta tehakse eraldi märge andmekogus, on vaja vastav muudatus teha ka elamislubade ja töölubade registri sättes.
Eelnõu § 3 punktiga 14 täiendatakse määrust nr 81 §-ga 181. Uue sättega reguleeritakse enne tähtajalise elamisloa taotlemist elektrooniliselt esitatud andmete ja tõendite andmekogusse kandmist. Välismaalase kohta, kes on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid VMS-i § 2121 kohaselt, kantakse andmekogusse tähtajalise elamisloa taotleja kohta sätestatud andmed, välja arvatud sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täiendati VMS-i tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektroonilise esitamise regulatsiooniga. Kuna tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ning tõendid asuvad elamislubade ja töölubade registris, on vaja vastavalt täiendada ka andmekogu põhimäärust.
Eelnõu § 3 punktiga 17 täpsustatakse määruse nr 81 § 27 sissejuhatavat lauseosa ja täiendatakse seda pärast sõna „edaspidi“ sõnadega „käesolevas jaos“. Täpsustamine on vajalik, kuna määruse eelnevates ja järgnevates struktuuriosades ei ole kasutusel § 27 sissejuhatavas lauseosas antud lühend, vaid kasutatakse väljendit „Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige“. Muudatus on tehniline ja tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 3 punktiga 18 täiendatakse määrust nr 81 §-ga 271. Uue sättega reguleeritakse enne Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemist elektrooniliselt esitatud andmete ja tõendite andmekogusse kandmist. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme kohta, kes on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud tõendid ja andmed Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 231 kohaselt, kantakse andmekogusse perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotleja kohta sätestatud andmed, välja arvatud sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täiendati Euroopa Liidu kodaniku seadust Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektroonilise esitamise regulatsiooniga. Kuna Euroopa Liidu kodaniku tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ning tõendid asuvad elamislubade ja töölubade registris, on vaja vastavalt täiendada ka andmekogu põhimäärust.
Eelnõu § 3 punktiga 19 jäetakse määruse nr 81 § 28 lõike 1 punktist 2 välja sõnad „Euroopa Liidu kodaniku“. Täpsustamine on vajalik, kuna Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme lühend antakse § 27 sissejuhatavas lauseosas. Muudatus on tehniline ja tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 3 punktiga 20 täpsustatakse määruse nr 81 § 34 punkti 2 sõnastust ja asendatakse sõnad „isiku kriminaalkorras karistatuse“ sõnadega „või muu dokument isiku kriminaalkorras karistamise“. Kehtiva § 34 punkti 2 kohaselt on andmete andmekogusse kandmise alusdokumendiks jõustunud kohtuotsus isiku kriminaalkorras karistatuse kohta. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, mille kohaselt kantakse elamislubade ja töölubade registrisse edaspidi andmed välismaalase kriminaalkorras karistamise kohta. Muudatusega viiakse määruse nr 81 sõnastus kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 3 punktiga 21 täiendatakse määruse nr 81 § 34 punkte 4 ja 5 enne sõna „perekonnaliikme“ sõnadega „Euroopa Liidu kodaniku“. Täpsustamine on vajalik, kuna § 27 sissejuhatavas lauseosas antud Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme lühend antakse üksnes määruse nr 81 3. peatüki 2. jao kohta, § 34 asub aga 4. peatükis. Muudatus on tehniline ja tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 3 punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 81 § 40 lõige 1 ja punktiga 23 täiendatakse § 40 lõikega 3. Määruse nr 81 §-ga 40 reguleeritakse andmekogu andmete säilitamist. Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega kehtestati elamislubade ja töölubade registri andmetele tähtajatu säilitusaeg ning täiendati VMS-i tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektroonilise esitamise regulatsiooniga ning Euroopa Liidu kodaniku seadust Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektroonilise esitamise regulatsiooniga. Punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks elamislubade ja töölubade registri andmete säilitamise regulatsioon, sest see asub edaspidi välismaalaste seaduse § 228 lõikes 44. Punkti 23 muudatusega sätestatakse, et VMS-i § 2121 kohaselt esitatud tähtajalise elamisloa taotlemiseks või Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 231 kohaselt esitatud Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid säilitatakse kuus kuud andmete andmekogusse kandmisest arvates. Muudatusega viiakse määrus nr 81 kooskõlla seadusega.
Eelnõu §-ga 4 muudetakse määrust nr 80.
Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 80 § 8 lõikes 1 esimest lauset peale sõna „täidetud“ sõnadega „loetavalt ja üheselt mõistetavalt“. Muudatus on tehniline ja tehakse teiste VMS-i alusel antud rakendusaktidega sõnastuse ühtlustamise ning õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse määruse nr 80 § 10 lõike 1 sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt allkirjastab Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotleja ning Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse taotleja taotluse iga lehekülje, millega kinnitab, et ta ei ole esitanud taotluses valeandmeid ega lisanud taotlusele võltsitud dokumente. Praktikas ei ole taotluse iga lehekülje allkirjastamise nõue mõistlik, piisab kui taotleja kinnitab ühe korra, et taotluses ei ole valeandmeid esitatud. Samuti muudab iga lehekülje allkirjastamine taotlusprotsessi taotleja jaoks aeganõudvamaks ja bürokraatlikumaks. Elamisloa- ja lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetluses on juba liigutud lahenduseni, et taotleja kinnitab taotluse allkirjastamisega valeandmete ja võltsingute puudumist taotluses ja sellele lisatud dokumentidel. Muudatusega sätestatakse ka elamisõiguse menetluses, et taotluse allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta ei ole esitanud taotluses valeandmeid ega lisanud taotlusele võltsitud dokumente. Seega ei ole edaspidi vajalik enam iga taotluse lehekülje allkirjastamine. Muudatus on tehniline ja tehakse VMS-i alusel antud rakendusaktide sõnastuse ühtlustamise ning õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 4 punktiga 3 muudetakse määruse nr 80 § 11 lõike 3 sõnastust. Kehtivas regulatsioonis sätestatakse, et kui taotlusele lisatakse dokumendi koopia, kinnitab taotleja oma allkirjaga koopia igal andmetega leheküljel, et koopia vastab originaaldokumendile. Allkirjale lisatakse taotleja nimi ja allkirja andmise kuupäev. Praktikas ei ole lisadokumendi iga lehekülje allkirjastamise nõue mõistlik, piisab kui taotleja kinnitab ühe korra, et esitatud dokument vastab originaaldokumendile. Samuti muudab iga lehekülje allkirjastamine taotlusprotsessi taotleja jaoks aeganõudvamaks ja bürokraatlikumaks. Elamisloa- ja lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetluses on juba liigutud lahenduseni, et taotleja kinnitab taotluse allkirjastamisega lisadokumendi vastavust originaaldokumendile. Eelnõuga kavandatava sõnastuse kohaselt kinnitab välismaalane ka elamisõiguse taotlemisel taotluse allkirjastamisega, et taotlusele lisatud koopia vastab originaaldokumendile, see ei sisalda valeandmeid ja seda ei ole võltsitud. Muudatus on tehniline ja tehakse teiste VMS-i alusel antud rakendusaktide sõnastuse ühtlustamise ning õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 4 punktiga 4 täpsustatakse määruse nr 80 § 29 lõike 2 esimest lauset. Määruse nr 80 § 29 lõike 1 kohaselt võib PPA §-s 28 sätestatud 3-kuulist taotluse läbivaatamise menetlustähtaega pikendada, kui taotluses esitatud andmete, sellele lisatud dokumentide õigsuse ja taotleja seaduses sätestatud tingimustele vastavuse kontrollimine kestab taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtajast kauem. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt ei tohi taotluse läbivaatamise tähtaja igakordsel pikendamisel uus tähtaeg ületada esialgset määruses sätestatud tähtaega. Seega võimaldab kehtiv määrus tähtaega iga kord pikendada maksimaalselt kolme kuuni, sätestamata kogu menetluse maksimaalset tähtaega. Direktiivi 2004/38/EÜ artikli 10 lõike 1 kohaselt tuleb Euroopa Liidu kodanike pereliikmete elamisõigust tõendav dokument anda välja hiljemalt kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 77 „Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“ § 34 lõike 1 kohaselt trükitakse elamisloakaart 30 päeva jooksul taotluse menetlusse võtmisest. Eelnevast lähtuvalt on direktiivis sätestatud tähtajast tulenevalt vaja, et PPA teeks otsuse elamisõiguse suhtes maksimaalselt viie kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Muudatusega viiakse elamisõiguse tähtaja sätted kooskõlla direktiiviga, täpsustades, et taotluse läbivaatamise menetlustähtaja pikendamisel ei tohi kogu menetlusaeg kokku ületada viit kuud.
Eelnõu §-ga 5 muudetakse määruse nr 2 § 3 lõiget 1. Muudatus on seotud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõuga3, millega muu hulgas täpsustati VMS‑is kasvuettevõtte määratlust. Enne muudatuse jõustumist võis kasvuettevõte VMS-i tähenduses olla üksnes VMS-i § 1063 lõike 1 tingimustele vastav Eestis registreeritud äriühing. Muudatuse tulemusel võib kasvuettevõte olla ka välismaa äriühingu Eestis registreeritud filiaal. Kõnesoleva eelnõuga viiakse määrus nr 2 kooskõlla kehtiva seadusega. Ühtlasi muudetakse sätet õigusselguse eesmärgil. Haldusorgan hindab äriühingu või välismaa äriühingu Eestis registreeritud filiaali vastavust kasvuettevõtte määratlusele lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetluses. Kui välismaalane taotleb viisat töötamiseks kasvuettevõttes, peab tema lühiajaline Eestis töötamine olema eelnevalt registreeritud PPA juures.
Eelnõu §-ga 6 muudetakse määrust nr 6.
Eelnõu § 6 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 6 § 6 lõiget 1 punktiga 91, millega lisatakse migratsioonijärelevalve andmekogu andmete loetellu välismaalase foto või näokujutis. Muudatus on seotud VMS-i § 2971 lõike 6 muutmisega, mille kohaselt kantakse migratsioonijärelevalve andmekogusse välismaalase biomeetrilised andmed või andmed biomeetriliste andmete võtmise võimatuse kohta. VMS-i § 272 lõike 2 kohaselt on VMS-i tähenduses biomeetrilised andmed näokujutis, sõrmejäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised. Kuna tehniliselt on praegu võimalik migratsioonijärelevalve andmekogus töödelda vaid fotot ja näokujutist, siis puudutab määruse nr 6 täiendus üksnes välismaalase foto või näokujutise kandmist andmekogusse.
Eelnõu § 6 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 6 § 11 lõiget 1 punktidega 21–23, millega lisatakse migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärusesse andmeandjana automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu, karistusregister ja majandustegevuse register. Kõigi nimetatud andmekogude andmevahetus migratsioonijärelevalve andmekoguga on automaatne. Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogust saadakse välismaalase biomeetrilisi andmeid tema isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil. Karistusregistrist kontrollitakse riskiprofiili põhiselt välismaalase ja välismaalase kutsuja või muu isiku, kelle juurde välismaalane tuleb, kehtivaid karistusandmeid. Karistusregistri arhiivist andmeid ei nõuta ega kontrollita. Majandustegevuse registrist saadakse tegevusloa ja majandustegevuse teatise andmeid. Täpsemalt teostatakse päringuid selleks, et saada teavet tööandja tegevuslubade ja -teadete olemasolu kohta, juhul kui on tegemist valdkonnaga, kus toimetamiseks on vaja eraldi tegevusluba (näiteks toitlustamine, transport, ehitus) või vaja esitada majandustegevusteade (näiteks renditööjõu vahendamine). Lisaks kontrollitakse, kas tegevusluba või -teade on kehtiv. Automaatsed päringud liidestatud andmekogudesse ja infosüsteemidesse aitavad tuvastada, kas välismaalased ning nende tööandjad täidavad VMS-is sätestatud Eestis viibimise, elamise ja töötamise nõudeid.
Eelnõu § 6 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 6 § 11 lõike 1 punkti 7 selliselt, et hõlmatud oleks ka jälitusmenetluse andmestik. Muudatus tehakse sõnastuse ühtlustamise eesmärgil, et kõigi PPA andmekogude automaatne andmevahetus oleks ühetaoliste päringute puhul ühetaoliselt sõnastatud.
Eelnõu § 6 punktiga 4 täiendatakse määruse nr 6 § 15 lõikega 6, millega sätestatakse, et foto kustutatakse andmekogust viivitamata pärast isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise võrdlusuuringu tegemist. Muudatus tehakse, kuna isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse andmekogust viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist.
Eelnõu §-ga 7 muudetakse määrust nr 82.
Eelnõu § 7 punktiga 1 jäetakse määruse nr 82 § 2 lõikest 2 välja sõnad „ja suurtähtedega“ ning kaotatakse võimalus esitada taotlus vene keeles. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab taotlus olema täidetud eesti, inglise või vene keeles ning suurtähtedega. Muudatusega sätestatakse, et taotlus peab olema täidetud loetavalt ja üheselt mõistetavalt eesti või inglise keeles. Muudatus tehakse mõistete ühtlustamise ja õigusselguse eesmärgil. Suurtähtedega taotluse täitmise nõue oli enne viisa elektroonilise eeltaotluskeskkonna lahenduse kasutuselevõtmist vajalik, kuna taotleja täitis ankeedi käsitsi ning seega oli haldusorganile oluline, et esitatud andmed oleksid võimalikult hästi loetavad. Muudatus tehakse, kuna praktikas tuleb taotlejal viisa taotlemiseks täita elektroonilises eeltaotluskeskkonnas taotlusankeet. Elektrooniliselt täidetud ankeedi puhul ei ole suurtähtedega täitmise nõue enam vajalik, kuna ka väiketähtedega täidetud ankeet on haldusorganile hõlpsalt loetav. Lisaks on muudatus seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega jäetakse VMS-i § 29 lõikest 4 välja taotluse esitamise võimalus vene keeles. Muudatusega viiakse määrus nr 82 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 7 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 82 § 2 lõikega 11, millega sätestatakse, et määruse nõuetele vastav taotlus võetakse menetlusse selle esitamise päeval. Posti teel või elektrooniliselt esitatud taotlus võetakse menetlusse hiljemalt selle saabumise päevale järgneval tööpäeval. Kehtivas korras ei täpsustata taotluse menetlusse võtmise tähtaega, mistõttu puudub õigusselgus haldusmenetluse algustähtaja osas. Muudatus tehakse, et nii taotlejale kui ka haldusorganile oleks üheselt mõistetav, mis päevast alates võetakse taotlus menetlusse ja hakkab kulgema menetlusaeg.
Eelnõu § 7 punktiga 3 asendatakse määruse nr 82 § 3 lõikes 1 sõnad „eesti, inglise, vene või menetleja poolt aktsepteeritud“ sõnadega „eesti või inglise“. Muudatus on seotud VMS-i § 29 lõike 4 muutmisega, mille kohaselt võib isik esitada VMS-is sätestatud taotluse ja sellele lisatud tõendid reeglina eesti või inglise keeles. Muudatusega viiakse määrus nr 82 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 7 punktiga 4 täpsustatakse määruse nr 82 § 5 lõike 1 punkti 8 sõnastust. Määruse nr 82 § 5 lõikes 1 sätestatakse, millised dokumendid esitatakse pikaajalise viisa taotlemisel. Punkti 8 kohaselt tuleb esitada Eestis viibimise ajal piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendavad dokumendid. Praktikas küsitakse välisesindustes taotlejatelt üldjuhul sissetuleku tõendamiseks pangakonto väljavõtet viimase kolme kuu kohta. Nende dokumentide põhjal on haldusorganil võimalik hinnata taotleja rahaliste vahendite olukorda. Muudatusega viiakse määruse sõnastus kooskõlla praktikaga ning täpsustatakse õigusselguse eesmärgil, et esitada tuleb Eestis viibimise ajal piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendavad dokumendid, sealhulgas tõend taotleja sissetulekute kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolme kuu jooksul, millest nähtuvad vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 7 punktiga 5 täiendatakse määruse nr 82 § 5 lõiget 1 punktidega 9 ja 10, mille kohaselt tuleb edaspidi pikaajalise viisa taotlemisel esitada reisipileti broneering Eestisse või muu transpordivahendi kasutamist tõendav dokument ning dokument taotleja välisriigis kriminaalkorras karistamise või karistuse puudumise kohta või tõend selle kohta, et sellist dokumenti ei ole taotlejal välisriigist võimalik saada. Kehtiva õiguse kohaselt ei pea taotleja pikaajalise viisa taotlemisel esitama reisipileti broneeringut Eestisse. Praktikas küsitakse välisesindustes pikaajalise viisa taotlemisel taotlejalt reisipileti broneeringut Eestisse, et hinnata tegelikku reisi sihtkohta. Muudatustega viiakse õiguskord kooskõlla praktikaga. Kuna teatud juhtudel võib taotleja Eestisse reisimisel kasutada ka näiteks autot, siis alternatiivina võib taotleja reisipileti broneeringu asemel esitada tõendid selle kohta, et ta kavatseb reisida Eestisse auto või muu transpordivahendiga. Reisipileti broneeringu esitamise kohustus on taotlejatel ka lühiajalise viisa taotlemisel. Kui lühiajalise viisa taotlemisel peab taotleja esitama nii Eestisse reisimise kui ka Eestist tagasipöördumise tõendid, siis pikaajalise viisa puhul on mõistlik küsida ainult reisipileti broneeringut Eestisse. Võttes arvesse pikaajalise viisa kehtivuse perioodi, selgub praktikas täpne tagasisõidu kuupäev sageli hiljem. Samuti ei ole mõistlik Eestisse sõidu piletit küsida taotlejatelt, kes juba viibivad Eestis. Vastav erisus kehtestatakse eelnõu § 7 punktiga 8.
Taotleja välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta dokumendi esitamine on vajalik, et haldusorganil oleks võimalik hinnata taotlejaga seonduvaid asjaolusid tervikuna. VMS-i § 13 lõike 1 kohaselt on rändemenetluse eesmärk tagada, et välismaalase Eestisse saabumine ja siin viibimine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Muutunud julgeolekuolukorra tõttu on haldusorganil vaja põhjalikumalt veenduda, et Eestisse saabuvad välismaalased ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale. VMS-i § 65 lõike 2 punkti 6 kohaselt keeldutakse välismaalasele pikaajalise viisa andmisest, kui välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele. Seega on riigil oluline teada, kas pikaajalise viisa taotleja on varem kriminaalkorras karistatud, et teha järeldusi tema üldise õiguskuulekuse ja avaliku korra reeglitest kinnipidamise kohta. Reeglina puuduvad Eesti riigil andmed välismaalase varasema tausta või karistamise kohta. Selleks, et haldusorganil oleks võimalik veenduda välismaalase usaldusväärsuses, on otstarbekas, et välismaalane vastavad andmed esitab. Riikidevaheline päringute tegemine eeldab andmetöötluseks välismaalase nõusolekut ning on ilmselgelt aeganõudvam ja koormavam. Olukorras, kus taotlejat ei ole karistatud, peab dokument kinnitama, et taotlejat ei ole kriminaalkorras karistatud. Muudatuse eesmärk on võimaldada välismaalasel esitada vajalikud tõendid, et haldusorgan saaks veenduda välismaalase taustas ja seadusekuulekuses.
Eelnõu § 7 punktiga 6 asendatakse määruse nr 82 § 5 lõike 3 punktis 1 sõnad „lühiajaline töötamine“ sõnadega „lühiajaline Eestis töötamine“. Tegemist on termini täpsustamisega. Muudatus on tehniline.
Eelnõu § 7 punktiga 7 täiendatakse määruse nr 82 § 5 lõiget 3 punktiga 3, millega sätestatakse, et pikaajalise viisa taotlemisel ei pea esitama tervisekindlustuslepingut, reisi eesmärki tõendavat dokumenti ega piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendavat dokumenti välismaalase Eestis sündinud alaealine laps, kes viibib Eestis seaduslikult VMS-i § 43 lõike 33 alusel ning taotleb pikaajalist viisat PPA-s Eestis viibimise jätkamiseks. Muudatus on seotud VMS-i § 911 lõike 12 muutmisega, millega sätestatakse, et PPA-s võib taotleda pikaajalist viisat Eestis viibivale alaealisele lapsele, kes on Eestis sündinud, kui tema vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult. Arvestades, et muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus alaealine laps viibib pärast sündi Eestis ilma seadusliku aluseta ja pikaajalise viisa taotleja on vastsündinud laps, ei ole mõistlik nõuda, et pikaajalise viisa taotlusele oleks lisatud eraldi veel reisi eesmärki tõendavad dokumendid, piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendavad dokumendid ning kehtiv tervisekindlustusleping.
Eelnõu § 6 punktiga 8 täiendatakse määruse nr 82 § 5 lõigetega 31–33, milles on sätestatud erisused pikaajalise viisa taotlemisel reisipileti broneeringu või muu transpordivahendi kasutamist tõendava dokumendi ning kriminaalkorras karistamise kohta tõendi esitamisest.
Lõike 31 kohaselt ei pea reisipileti broneeringut Eestisse või muu transpordivahendi kasutamist tõendavat dokumenti esitama välismaalane, kes taotleb pikaajalist viisat VMS-i § 911 sätestatud korras. VMS-i § 911 kohaselt võib PPA-s pikaajalist viisat taotleda välismaalaane, kes viibib Eestis. Eelnõu § 7 punkti 5 muudatusega sätestatakse, et välismaalane peab edaspidi pikaajalise viisa taotlemisel esitama reisipileti broneeringu Eestisse või muu transpordivahendi kasutamist tõendava dokumendi. Kuna PPA-s saavad VMS-i kohaselt pikaajalist viisat taotleda need välismaalased, kes juba viibivad Eestis, ei ole Eestisse reisimiseks vaja reisipileti broneeringut esitada.
Lõigete 32 ja 33 muudatused on seotud eelnõu § 7 punktis 5 kavandatava muudatusega, mille kohaselt tuleb edaspidi pikaajalise viisa taotlemisel esitada dokument taotleja välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta.
Lõikega 32 sätestatakse, et pikaajalise viisa taotlemisel esitatav dokument taotleja välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta peab olema välja antud pikaajalise viisa taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue kuu jooksul. Muudatus on vajalik, et oleks õigusselgus, kui pika perioodi jooksul saab taotleja tõendit kasutada. Kuna ajas võivad asjaolud välismaalase karistamise kohta muutuda, on oluline, et haldusorganile esitatakse võimalikult ajakohased andmed ja tõendid.
Lõike 33 kohaselt ei pea dokumenti välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta esitama alla 14-aastane taotleja või taotleja, kes on dokumendi esitanud varem pikaajalise viisa taotlemisel ja kelle karistamise andmed ei ole pärast eelmist taotlemist muutunud. Vanusepiirang tuleneb Eesti karistusõigusest, mille kohaselt on süüvõimeline vähemalt 14-aastane isik4. Muudatuste jõustumisel peavad dokumendi välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta esitama pikaajalise viisa taotlemisel kõik vähemalt 14-aastased taotlejad. Lisaks kehtestatakse erisus, mille kohaselt ei pea tõendit välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta esitama, kui välismaalane on selle juba esitanud varem pikaajalise viisa menetluses ning taotleja karistamise andmed ei ole muutunud. VMS-i § 60 kohaselt antakse pikaajaline viisa kuni 12-kuulise kehtivusega ja kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei tohi ületada 548 päeva 730 päeva jooksul, kui välislepingus ei sätestata teisiti. Antava viisa kehtivusaja otsustab haldusorgan taotluse asjaolude alusel. Praktikas on juhtumeid, kui esmane pikaajaline viisa antakse näiteks kuueks kuuks ja enne viisa kehtivusaja lõppu taotleb välismaalane uut pikaajalist viisat oma Eestis viibimise jätkamiseks. Sellistel puhkudel, kui taotleja on juba varasema viisataotluse raames esitanud haldusorganile tõendi välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta ja asjaolud ei ole pärast seda muutnud, ei ole mõistlik nõuda taotlejalt uue tõendi esitamist. Kuna kriminaalkorras karistamise tõend kehtib kuus kuud alates selle väljaandmisest, võib taotlejal vastasel juhul olla vajalik saada uus tõend päritoluriigist, kuid see on keeruline, kui taotleja ise viibib Eestis. Samuti, kui taotleja juba viibib Eestis pikaajalise viisa alusel ja on pärast eelmise viisa saamist kriminaalkorras karistatud, on eelduslikult vastavad andmed olemas Eesti karistusregistris ning haldusorgan saab neid andmeid kontrollida riiklikest andmekogudest.
Eelnõu § 7 punktiga 9 jäetakse määruse nr 82 § 6 lõikest 2 välja sõnad „või puuet“. Kehtiva sätte kohaselt esitab VMS-i § 621 lõike 2, § 622 lõike 3, 624 lõike 3 või 625 lõike 5 alusel pikaajalist viisat taotlev täisealine laps sugulussuhet tõendava dokumendi ja terviseseisundit või puuet tõendava dokumendi. Sätet täpsustatakse õigusselguse eesmärgil, sest terviseseisundit tõendav dokument hõlmab ka puuet tõendavat dokumenti.
Eelnõu § 7 punktiga 10 täiendatakse määruse nr 82 § 6 lõikega 41, mille kohaselt tuleb taotlusele lisada esindusõigust tõendav dokument, kui pikaajalise viisa taotluse esitab taotleja esindaja. VMS-i § 90 lõike 3 kohaselt võib välismaalane esitada pikaajalise viisa taotluse esindaja kaudu, kui teda on varasema viisa või viibimisaja pikendamise menetluses daktüloskopeeritud ning sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ja vastavad kehtestatud nõuetele. VMS-i § 23 lõike 3 kohaselt, kui menetlustoimingut sooritatakse esindaja kaudu, on esindaja kohustatud esindusõigust tõendama. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis tehakse õigusselguse eesmärgil. Taotlusele lisatud esindusõigust tõendav dokument peab vastama välismaalaste seaduses ja määruses nr 82 sätestatud nõuetele.
Eelnõu § 7 punktiga 11 asendatakse määruse nr 82 § 6 lõikes 5 ja § 11 lõikes 2 sõna „konsulaarametnik“ sõnaga „haldusorgan“. Määruse nr 82 § 6 lõike 5 muudatuse puhul on tegemist tehnilise muudatusega, et viia määruse sõnastus kooskõlla VMS-i § 89 lõikes 2 sätestatuga. Muudatusega täpsustatakse, et ka PPA võib pikaajalise viisa taotlemise menetluses nõuda seadusliku esindaja notariaalset nõusolekut, nagu kehtiv seadus võimaldab.
Määruse nr 82 § 11 lõikes 2 sätestatakse, et pikaajalise viisa andmise või sellest keeldumise peab haldusorgan otsustama 30 päeva jooksul, kui välislepingus ei sätestata teisti. Kehtiva regulatsiooni kohaselt otsustab PPA pikaajalise viisa andmise või sellest keeldumise Eestis 10 tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmisest arvates. Samas, välisesinduses taotlemise korral tuleb konsulaarametnikul teha otsus pikaajalise viisa taotluse kohta 30 kalendripäeva jooksul. Eelnõuga ühtlustatakse PPA ja konsulaarametnike pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise tähtajad. Edaspidi peab PPA tegema pikaajalise viisa taotluse kohta otsuse samuti kuni 30 päeva jooksul. Sarnaselt konsulaarametnikele on ka PPA ülesanne pikaajalise viisa menetluse käigus välja selgitada ning hinnata, kas on täidetud VMS-is sätestatud pikaajalise viisa andmise tingimused ning ei esine pikaajalise viisa andmisest keeldumise aluseid. Muutunud julgeolekuolukorra tõttu on haldusorganil vaja põhjalikumalt hinnata nii taotleja tausta kui ka tema esitatud andmete usaldusväärsust ning veenduda, et Eestisse saabuvad välismaalased ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule ega avalikule korrale. Selleks tehakse menetluse käigus eri toiminguid, hinnatakse põhjalikult esitatud andmeid ja dokumente ning vajaduse korral esitatakse välismaalasele ka lisajärelepärimisi. Eelnõuga suureneb mõnevõrra pikaajalise viisa taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide hulk, mille abil on võimalik hinnata taotlejaga seonduvaid asjaolusid tervikuna. Muudatusega antakse PPA-le piisavalt aega asjaolude hindamiseks, võimaldatakse tõhusamalt ennetada väärkasutust ning aidatakse tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Muudatusega ei välistata, et pikaajalise viisa taotluse kohta tehakse otsus lühema aja jooksul kui 30 päeva. Ka praegu on pikaajaliste viisade keskmine menetlustähtaeg lühem kui seaduses sätestatud maksimaalne aeg. Seejuures ei ole muudatusel välismaalasele olulist negatiivset mõju, kuna pikaajalise viisa taotluse menetluse ajal on välismaalase Eestis viibimine VMS-i § 623 kohaselt seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal. Seega, isegi kui haldusorganil on tarvis asjaolude hindamiseks ja taotluse läbivaatamiseks senisest rohkem aega ning menetluse kestel välismaalase seaduslik viibimisalus Eestis lõppeb, on tema riigis viibimine seaduslik kuni otsuse tegemiseni.
Eelnõu § 7 punktiga 12 täiendatakse määruse nr 82 § 6 lõikega 62, millega sätestatakse, et kui välismaalane taotleb pikaajalist viisat VMS-i § 911 lõike 13 alusel, lisab ta taotlusele omakäelise kirjaliku selgituse, miks tal ei ole võimalik esitada pikaajalise viisa taotlust Eesti välisesindusele, ja selgituse asjaolusid tõendavad dokumendid. VMS-i § 911 lõike 13 kohaselt võib PPA-s pikaajalist viisat taotleda ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane, kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada pikaajalise viisa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul, kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele. VMS-i muutmise eelnõuga täiendati VMS-i § 911 lõikega 13. Seega viiakse muudatusega määrus nr 82 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 7 punktiga 13 muudetakse määruse nr 82 § 6 lõiget 7. Muudatus tehakse mõistete ühtlustamise ja õigusselguse eesmärgil. Kehtiva sätte kohaselt peab VMS-i § 624 lõike 1 alusel5 viisat taotlev välismaalane esitama iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise eksperdikomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas eksperdikomisjoni taotluse numbri. Määruses võetakse kasutusele sõna „eksperdikomisjon“ asemel sõna „ekspertkomisjon“6. Samuti täpsustatakse, et VMS-i § 624 lõike 1 alusel viisat taotlev välismaalane peab viisa taotlusele lisama ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri. Kehtivast sõnastusest saab välja lugeda, et välismaalane peab viisa taotlemisel esitama ekspertkomisjoni esitatud taotluse numbri. Tegelikult ekspertkomisjon taotlust ei esita, taotlus esitatakse ekspertkomisjonile ja kui see on esitatud, saab taotlus automaatselt numbri. Selleks ajaks, kui välismaalane hakkab viisat taotlema, on tal olemas ekspertkomisjoni arvamus ja ta lisab viisa taotlusele numbri, mille tema esitatud taotlus ekspertkomisjonilt saab.
Eelnõu § 7 punktidega 14 ja 15 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 82 § 6 lõige 8 ja lõike 11 punkt 4. Määruse nr 82 § 6 lõike 8 kohaselt võib iduettevõtte määratlusele vastavuse ekspertkomisjoni arvamuse asemel välismaalane esitada tõendi VMS-i § 101 lõike 3 punkti 5 alusel valdkonna eest vastutava ministri määruse lisas loetletud programmis osalemise kohta. Muudatus on vajalik, et viia määrus nr 82 kooskõlla teiste VMS-i alusel antud rakendusaktidega. VMS-i § 101 lõike 3 punkti 5 alusel andis siseminister 16. jaanuaril 2024 välja määruse nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded“, mis jõustus 1. märtsil 2024. Uue määruse lisana ei ole kehtestatud loetelu programmidest, milles osalemiseks võib haldusorgan anda iduettevõtlusega tegelevale välismaalasele viisa või pikendada viisaga määratud viibimisaega ilma eksperdikomisjoni arvamuseta. Seega tuleb vastava võimalusega säte kehtetuks tunnistada.
Kehtiva määruse nr 82 § 6 lõike 11 punktis 4 on sätestatud, et VMS-i § 625 lõike 1 alusel7 viisa taotlemisel kaugtöö tegemiseks esitatakse taotleja õpingute- ja tööalase elukäigu kirjeldus. Eelnõu § 7 punkti 22 muudatustega tuleb edaspidi kõikidel taotlejatel esitada viisa taotlemisel andmed õppimise, töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta. Seega puudub vajadus selle erisuse sätestamiseks kaugtöö viisa taotlemise puhul.
Eelnõu § 7 punktiga 16 täiendatakse määruse nr 82 § 6 lõigetega 13–16, milles on loetletud lisadokumendid, mis välismaalasel tuleb pikaajalise viisa taotlemisel esitada. Samuti sätestatakse erisused vastavate dokumentide esitamise nõudest. VMS-i § 13 lõike 1 kohaselt on rändemenetluse eesmärk tagada, et välismaalase Eestisse saabumine ja siin viibimine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. VMS-i § 65 lõike 2 punkti 6 kohaselt keeldutakse pikaajalise viisa andmisest, kui välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Muutunud julgeolekuolukorra tõttu on haldusorganil vaja põhjalikumalt hinnata nii taotleja tausta kui ka tema esitatud andmete usaldusväärsust ning veenduda, et Eestisse saabuvad välismaalased ei kujuta ohtu riigi julgeolekule ega avalikule korrale. Muu hulgas on haldusorganile riskide hindamisel oluline omada teavet välismaalase varasema tegevuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistustes või välisriigi relvajõududes. Seetõttu on lõigetes 13–15 nimetatud dokumentide esitamine vajalik, et haldusorgan saaks hinnata vastavaid ohte. Muudatusega ühtlustatakse ka pikaajalise viisa ja elamisloa taotluses esitatavate dokumentide loetelu. Lõigetes 13–15 nimetatud dokumendid esitab välismaalane juba praegu ka tähtajalise elamisloa taotlemisel. Üldjuhul saabuvad välismaalased, kes soovivad Eestisse pikaajaliselt jääda, siia esmalt viisa alusel, et riigis viibides elamisluba taotleda. Oluline on Eestisse pikemaajaliselt elama asuda sooviva välismaalase taust välja selgitada võimalikult varases menetluses.
Lõikega 13 sätestatakse, et kui taotleja töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata, esitatakse:
1) töö- ja teenistuskäiku tõendav dokument;
2) auastet tõendav dokument, kui taotlejal on auaste;
3) dokument, mis tõendab taotleja reservi arvamist või erru minemist, kui taotleja on reservi arvatud või erru läinud.
Lõikega 14 sätestatakse, et kui taotleja on välisriigi relvajõudude tegev- või lepingulises teenistuses või on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt reservi arvatud või erru läinud, esitatakse:
1) töö- ja teenistuskäiku tõendav dokument;
2) auastet tõendav dokument, kui taotlejal on auaste;
3) dokument, mis tõendab taotleja reservi arvamist või erru minemist, kui taotleja on reservi arvatud või erru läinud.
Lõikega 15 sätestatakse, et „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil“ artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti aktsepteeritud nimekirja kuuluv taotleja, kes on teeninud välisriigi relvajõududes ning sealt erru läinud, esitab lisaks määruses sätestatud dokumentidele töö- ja teenistuskäiku tõendava dokumendi.
Lõikega 16 sätestatakse, et lõigetes 13–15 nimetatud dokumente ei pea esitama taotleja, kes on NATO liikmesriigi kodanik. Samuti ei pea välismaalane lõigetes 13–15 nimetatud dokumente esitama juhul, kui need on juba esitatud varasema pikaajalise viisa taotlemise menetlemise käigus. Seda põhjusel, et kui välismaalane on vastavad dokumendid haldusorganile varasema menetluse raames juba esitanud ning asjaolud ei ole muutunud, siis on ebamõistlik nõuda samade dokumentide uuesti esitamist.
Lõigete 13–16 muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täpsustatakse ja ühtlustatakse VMS-is sätestatud eri alustel esitatavaid taotluste andmeid ning tuuakse registri andmekoosseisud põhimäärusest seaduse tasemele. Muudatusega viiakse määrus nr 82 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 7 punktiga 17 täiendatakse määruse nr 82 § 7 lõiget 3 pärast sõna „koopiad“ sõnadega „ja reisidokument esitatakse isiklikult viibimisaja pikendamise otsuse kättesaamisel“. VMS-i § 93 lõike 3 kohaselt võib välismaalane esitada viibimisaja pikendamise taotluse elektrooniliselt, kui ta on varasema viisa või viibimisaja menetluses daktüloskopeeritud ning sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ja vastavad kehtestatud nõuetele. Kui üldjuhul on nõutav, et taotleja esitaks viibimisaja pikendamise taotlemisel reisidokumendi, siis elektroonilise taotluse esitamise puhul on vaja sätestada vastavast nõudest erand. Taotleja võib elektroonilise taotluse esitamise korral esitada reisidokumendi koopia. Küll tuleb originaaldokument esitada haldusorganile otsuse kättesaamisel, et haldusorganil oleks võimalik veenduda dokumendi ehtsuses. Ühtlasi on dokument vajalik viisakleebise väljastamiseks, kuna viibimisaja pikendamise otsus vormistatakse viisakleebisena, mis paigaldatakse reisidokumenti. Kehtiva määruse nr 82 § 5 lõikes 4 on sarnane erisus kehtestatud juba pikaajalise viisa taotluse elektroonilise esitamise korral.
Eelnõu § 7 punktiga 18 täiendatakse määruse nr 82 § 7 lõikega 4, mille kohaselt juhul, kui viibimisaja pikendamise otsuse kättesaamisel selgub, et reisidokument ei vasta elektrooniliselt esitatud reisidokumendi koopiale ja § 3 lõigetes 2–4 sätestatud nõuetele, tühistatakse viisaotsus ning keeldutakse viisakleebise väljaandmisest. Sarnaselt viisa taotlemisele kehtestatakse ka viibimisaja pikendamise menetluse puhul, et otsus tuleb tühistada ja viisakleebise väljaandmisest keelduda, kui otsuse väljastamisel selgub, et reisidokument ei vasta elektrooniliselt esitatud reisidokumendi koopiale. Tegemist on tehnilise muudatusega õigusselguse tagamiseks, kuna kehtiva VMS-i § 65 lõike 2 kohaselt tuleb viisa andmisest keelduda või viisa tühistada, kui välismaalase reisidokument ei ole kehtiv, seda on võltsitud või selles sisalduvad kanded on võltsitud. Samuti tuleb viisa andmisest keelduda või viisa tühistada, kui on alus kahelda esitatud dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses.
Eelnõu § 7 punktiga 19 täiendatakse määruse nr 82 § 8 lõikega 21. Uue lõikega sätestatakse, et kui viibimisaja pikendamise taotluse esitab taotleja esindaja, lisatakse taotlusele tema esindusõigust tõendav dokument. VMS-i § 93 lõike 3 kohaselt võib välismaalane esitada viibimisaja pikendamise taotluse esindaja kaudu, kui teda on varasema viisa või viibimisaja pikendamise menetluses daktüloskopeeritud ning sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ja vastavad kehtestatud nõuetele. VMS-i § 23 kohaselt, kui menetlustoimingut sooritatakse esindaja kaudu, on esindaja kohustatud esindusõigust tõendama. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis tehakse õigusselguse eesmärgil. Taotlusele lisatud esindusõigust tõendav dokument peab vastama välismaalaste seaduses ja määruses nr 82 sätestatud nõuetele.
Eelnõu § 7 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 82 § 8 lõige 7. Määruse nr 82 § 8 lõike 7 kohaselt võib välismaalane esitada ekspertkomisjoni arvamuse andmete asemel tõendi VMS-i § 101 lõike 3 punkti 5 alusel valdkonna eest vastutava ministri määruse lisas loetletud programmis osalemise kohta. Muudatuse põhjendus on toodud eelnõu § 7 punkti 14 selgituses.
Eelnõu § 7 punktiga 21 asendatakse määruse nr 82 § 81 lõikes 2 sõnad „taotlust ei esita taotleja isiklikult“ sõnadega „taotluse esitab taotleja esindaja“. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil, et oleks üheselt selge, et kui taotluse esitab välismaalase esindaja, tuleb esitada esindusõigust tõendav dokument.
Eelnõu § 7 punktidega 22 ja 26 täiendatakse määruse nr 82 § 9 lõiget 1 punktidega 101 (punkt 22) ja 231–234 (punkt 26). Määruse nr 82 § 9 lõikes 1 sätestatakse andmed, mis tuleb esitada pikaajalise viisa taotlemisel.
Määruse nr 82 § 9 lõike 1 punkti 101 kohaselt tuleb pikaajalise viisa taotlemisel esitada andmed taotleja õppimise, töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta. Muude oluliste asjaolude all on mõeldud üleüldiselt muid eluloolisi andmeid, nagu andmed taotleja kvalifikatsioonide ja oskuste, ettevõtluse või vabatahtliku tegevuse jms kohta. Selliste andmete küsimine on kooskõlas VMS-i muutmise eelnõuga VMS-i § 102 lõike 3 punktides 5–7 sätestatud andmekoosseisuga. VMS-i § 13 lõike 1 kohaselt on rändemenetluse eesmärk tagada, et välismaalase Eestisse saabumine ja siin viibimine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. VMS-i § 65 lõike 2 punkti 6 kohaselt keeldutakse pikaajalise viisa andmisest, kui välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele. VMS-i § 65 lõike 2 punkti 7 kohaselt keeldutakse viisa andmisest, kui on põhjendatud alus kahelda välismaalase esitatud lisadokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses, tema avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu. Muutunud julgeolekuolukorra tõttu on haldusorganil vaja põhjalikumalt hinnata nii taotleja tausta kui ka tema esitatud andmete usaldusväärsust ning veenduda, et Eestisse saabuvad välismaalased ei kujuta ohtu riigi julgeolekule ega avalikule korrale. Taotleja elulooandmed võimaldavad haldusorganil välja selgitada menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ning hinnata taotlejaga seonduvaid asjaolusid tervikuna. Muudatusega ühtlustatakse ka pikaajalise viisa ja elamisloa taotluses esitatavaid andmeid. Kehtiva korra kohaselt peab taotleja esitama oma elulooandmed tähtajalise elamisloa taotlemisel. Pikaajalise viisa taotlemisel tuleb praegu esitada üksnes andmed oma viimase tööandja või õppeasutuse kohta. Üldjuhul saabuvad välismaalased, kes soovivad Eestisse pikaajaliselt jääda, siia esmalt viisa alusel, et riigis viibides elamisluba taotleda. Seetõttu on oluline Eestisse pikemaajaliselt elama asuda sooviva välismaalase taust ja asjaolud välja selgitada võimalikult varases menetluses. Seega tuleb muudatuse järel taotlejal esitada oma elulooandmed juba pikaajalise viisa taotlemisel.
Uue punkti 231 kohaselt tuleb esitada andmed ka taotleja välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta. Muudatus on seotud eelnõu § 7 punktiga 5, mille kohaselt tuleb edaspidi pikaajalise viisa taotlemisel esitada tõend välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta. Muudatuse põhjendused on esitatud eelnõu § 7 punktis 5. Muudatusega ühtlustatakse ka pikaajalise viisa ja elamisloa taotluses esitatavaid andmeid. Kehtiva korra kohaselt peab välismaalane esitama andmed kriminaalkorras karistamise kohta elamisloa taotlemisel. Üldjuhul saabuvad välismaalased, kes soovivad Eestisse pikaajaliselt jääda, siia esmalt viisa alusel, et riigis viibides elamisluba taotleda. Seetõttu on oluline Eestisse pikemaajaliselt elama asuda sooviva välismaalase taust ja asjaolud välja selgitada võimalikult varases menetluses. Seetõttu tuleb muudatuse järel taotlejal esitada oma elulooandmed juba pikaajalise viisa taotlemisel.
Punkti 232 kohaselt peab edaspidi pikaajalise viisa taotlemisel esitama andmed selle kohta, kas taotlejal on lähedasi sugulasi või perekonnaliikmeid. VMS-i § 13 lõike 1 kohaselt on rändemenetluse eesmärk tagada, et välismaalase Eestisse saabumine ja siin viibimine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. VMS-i § 65 lõike 2 punkti 6 kohaselt keeldutakse pikaajalise viisa andmisest, kui välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele. VMS-i § 65 lõike 2 punkti 7 kohaselt keeldutakse viisa andmisest, kui on põhjendatud alus kahelda välismaalase esitatud lisadokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses, tema avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu. Muutunud julgeolekuolukorra tõttu on haldusorganil vaja põhjalikumalt hinnata nii taotleja tausta kui ka tema esitatud andmete usaldusväärsust ning veenduda, et Eestisse saabuvad välismaalased ei kujuta ohtu riigi julgeolekule ega avalikule korrale. Andmed taotleja lähedaste sugulaste ja perekonnaliikmete kohta võimaldavad haldusorganil välja selgitada menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ning hinnata taotlejaga seonduvaid asjaolusid tervikuna. Muudatusega ühtlustatakse ka pikaajalise viisa ja elamisloa taotluses esitatavaid andmeid. Kehtiva korra kohaselt peab taotleja esitama oma perekonnaliikmete andmed tähtajalise elamisloa taotlemisel. Üldjuhul saabuvad välismaalased, kes soovivad Eestisse pikaajaliselt jääda, siia esmalt viisa alusel, et riigis viibides elamisluba taotleda. Seetõttu on oluline Eestisse pikemaajaliselt elama asuda sooviva välismaalase taust ja temaga seonduvad asjaolud välja selgitada võimalikult varases menetluses. Seetõttu tuleb muudatuse järel taotlejal esitada oma lähedaste sugulaste ja perekonnaliikmete andmed juba pikaajalise viisa taotlemisel. Sarnaselt elamisloa menetlusele tuleb andmed lähedaste sugulaste ja perekonnaliikmete kohta esitada vähemalt järgmiste nii elus kui ka surnud lähedaste sugulaste ja perekonnaliikmete kohta: vanemad, alaealised lapsed, täisealised lapsed, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suutelised iseseisvalt toime tulema, abikaasa või registreeritud elukaaslane.
Punktide 233–234 kohaselt peab välismaalane edaspidi pikaajalise viisa taotlemisel esitama:
1) andmed selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi, osaleb või on osalenud sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või töötab või on töötanud luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud muul viisil või töötab või on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses;
2) andmed selle kohta, kas taotleja kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse, terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse või omab või on omanud kontakti nendesse kuuluvate või kuulunud isikutega, viibib või on viibinud terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud kokku tulirelva või lõhkematerjaliga või oskab neid käsitseda või on pannud toime inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo veendumuste alusel.
Muudatused on seotud eelnõu § 7 punktiga 16, milles on esitatud ka nende põhjendused. Muudatustega ühtlustatakse muu hulgas pikaajalise viisa ja elamisloa taotluses esitatavaid andmeid. Punktides 233–234 nimetatud andmed peab taotleja esitama ka tähtajalise elamisloa taotlemisel.
Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täpsustatakse ja ühtlustatakse VMS‑is sätestatud eri alustel esitatavaid taotluste andmeid ning tuuakse registri andmekoosseisud põhimäärusest seaduse tasemele. Muudatustega viiakse määrus nr 82 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 7 punktiga 23 täiendatakse määruse nr 82 § 9 lõike 1 punkti 11 pärast sõnu „taotleja e-posti aadress“ sõnaga „, sotsiaalmeedia kontod“. Määruse nr 82 § 9 lõikes 1 sätestatakse loetelu andmetest, mis tuleb esitada pikaajalise viisa taotlemisel. Loetelu kontaktandmete punkti täiendatakse taotleja sotsiaalmeedia kontode andmetega. Asjaolu, et sotsiaalmeedia kontot saab käsitleda kontaktandmetena, toetab ka TsMS-i § 3111 lõige 2. Näiteks võib taotleja esitada sotsiaalmeedia kontode andmetena sotsiaalmeedia keskkonna kasutajakonto lingi. Sotsiaalmeedia keskkondadeks võivad olla näiteks Facebook, YouTube, Instagram, Qzone, Weibo, Twitter, Reddit, Pinterest, Ask.fm, Tumblr, Flickr, VK, Odnoklassniki, Meetup, Amazon jne. Sotsiaalmeedia konto andmed võimaldavad haldusorganil välja selgitada menetluses tähtsust omavaid asjaolusid. VMS-i § 13 lõike 1 kohaselt on rändemenetluse eesmärk tagada, et välismaalase Eestisse saabumine ja siin viibimine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Muutunud julgeolekuolukorra tõttu on haldusorganil vaja põhjalikumalt hinnata nii taotleja tausta kui ka tema esitatud andmete usaldusväärsust ning veenduda, et Eestisse saabuvad välismaalased ei kujuta ohtu riigi julgeolekule ega avalikule korrale. Muudatusega ühtlustatakse ka pikaajalise viisa ja elamisloa taotlemisel esitatavaid andmeid. Sotsiaalmeedia konto andmed peab taotleja eelnõu § 8 punkti 60 kohaselt edaspidi esitama ka tähtajalise elamisloa taotlemisel. Üldjuhul saabuvad välismaalased, kes soovivad Eestisse pikaajaliselt jääda, siia esmalt viisa alusel, et riigis viibides elamisluba taotleda. Oluline on Eestisse pikemaajaliselt elama asuda sooviva välismaalase taust ja asjaolud välja selgitada võimalikult varases menetluses.
Eelnõu § 7 punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 82 § 9 lõike 1 punkt 13. Määruse nr 82 § 9 lõike 1 punkti 13 kohaselt tuleb pikaajalise viisa taotlemise korral muu hulgas esitada andmed taotleja elu- või asukohariigis asuva viimase tööandja või õppeasutuse kohta, sealhulgas nimi, telefoninumber, aadress ja ametikoht. Eelnõu § 7 punkti 22 muudatuste kohaselt tuleb edaspidi kõikidel taotlejatel esitada viisa taotlemisel andmed õppimise, töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta. Seega on varasema tööandja või õppeasutuse andmete esitamine edaspidi kaetud elulooandmete esitamisega.
Eelnõu § 7 punktiga 25 muudetakse määruse nr 82 § 9 lõike 1 punkti 14. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu8 (edaspidi väljaastumisleping) kohaselt on vaba liikumise õigus samaväärselt liidu kodanikele ka lepinguga kaetud Ühendkuningriigi kodanikel ja nende perekonnaliikmetel. Selleks, et tuvastada, kas taotlejal on Ühendkuningriigi kodaniku perekonnaliikmena õigus taotleda viisat sarnaselt EL-i kodanike perekonnaliikmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ9 alusel, muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/266710 lühiajalise viisa taotlusankeeti. Muudatuse tulemusena küsitakse lühiajalise viisa taotlemisel lisaks Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikust perekonnaliikme isikuandmetele ja perekondlikule suhtele ka seda, kas viisataotlejal on perekondlikke suhteid Ühendkuningriigi kodanikuga, kes on soodustatud isik väljaastumislepingu alusel. Kõnesoleva määruse muudatusega nähakse ette, et samad andmed tuleb esitada ka pikaajalise viisa taotlemisel. Muudatusega ühtlustatakse pikaajalise viisa taotlemisel esitatavate andmete loetelu lühiajalise viisa taotlemisel esitatavate andmetega. Muudatus on tehniline ning tehakse õigusselguse eesmärgil, kuna juba kehtiva Euroopa Liidu kodaniku seaduse (edaspidi ELKS) kohaselt kohaldatakse ELKS-i Ühendkuningriigi kodanikele, kellel oli elamisõigus või kes omandas elamisõiguse Eestis 2021. aasta 31. märtsi seisuga. Samuti kohaldatakse ELKS-i nende Ühendkuningriigi kodanike perekonnaliikmetele.
Eelnõu § 7 punktiga 27 täiendatakse määruse nr 82 § 9 lõigetega 3–7. Muudatus on seotud eelnõu § 7 punktidega 22 ja 26 ning eelnõu § 13 punktiga 17. Muudatusega sätestatakse täiendavad andmed, mis välismaalasel tuleb pikaajalise viisa taotlemisel esitada, kui tal on lähedasi sugulasi või perekonnaliikmeid (lõige 3) või kui välismaalane on teeninud välisriigi relvajõududes või töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistustes (lõige 4). Samuti sätestatakse erisused, millisel juhul ei ole eelloetletud andmete (lõige 6 ja 7) või elulooandmete (lõige 5) esitamine nõutud.
Lõikega 3 sätestatakse, et kui välismaalasel, kes taotleb pikaajalist viisat, on lähedasi sugulasi ja perekonnaliikmeid, esitab ta lisaks määruses sätestatud andmetele oma lähedaste sugulaste ja perekonnaliikmete kohta järgmised andmed:
1) suhe taotlejaga;
2) abikaasa puhul välisriigis sõlmitud abielu aeg ja koht ning registreeritud elukaaslase puhul välisriigis kooselu registreerimise aeg ja koht;
3) eesnimi või -nimed;
4) perekonnanimi või -nimed;
5) sugu;
6) Eesti isikukood või sünniaeg;
7) kodakondsus või kodakondsused;
8) sünnikoht riigi täpsusega;
9) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond, riik, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber.
Muudatus on seotud eelnõu § 7 punktiga 26, milles on esitatud muudatuse põhjendused.
Lõikega 4 sätestatakse, et kui taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, sealhulgas kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi või töötab või on töötanud luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud muul viisil või osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit või töötab või on töötanud mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses, esitab ta lisaks määruses sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) õppimine sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või kursuse nimetus ning auaste;
2) kuulumine relvajõudude reservi, sealhulgas riik ja põhjus;
3) osavõtt sõjaväelistest operatsioonidest teiste riikide territooriumil, sealhulgas riik, osalemise aeg, üksuse nimetus ja selle number, missiooni nimetus või selgitus, teenistuskoht, teenistusülesanded;
4) teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutuse, organisatsiooni või üksuse nimetus, aadress, teenistus- või ametikoht, teenistusülesanded, asutuse tegevusvaldkond, teenistuse või töötamise periood, sõjaväepileti number ja väljaandmise aeg.
Muudatus on seotud eelnõu § 7 punktiga 26, milles on esitatud muudatuse põhjendused.
Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täpsustatakse ja ühtlustatakse VMS‑is sätestatud eri alustel esitatavaid taotluste andmeid ning tuuakse andmekogude andmekoosseisud põhimäärusest seaduse tasemele. Muudatusega viiakse määrus nr 82 kooskõlla seadusega.
Lõikes 5 sätestatakse, et elulooandmete esitamist ei nõuta, kui andmed on esitatud varem välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise või pikaajalise viisa taotlemisel ja need ei ole pärast eelmise välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise või pikaajalise viisa taotluse esitamist muutunud. Muudatus on seotud eelnõu § 7 punktiga 22 ja eelnõu § 13 punktiga 17, millega sätestatakse tööandjale kohustus esitada välismaalase elulooandmed lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetluses ning välismaalasele kohustus esitada need andmed pikaajalise viisa taotlemisel. Kui välismaalane taotleb pikaajalist viisat lühiajaliseks töötamiseks, peab tema töötamine olema eelnevalt PPA juures registreeritud. Kuna välismaalane peab lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetluse raames juba oma elulooandmed haldusorganile esitama, ei ole mõistlik nõuda, et ta esitaks need haldusorganile pikaajalise viisa taotlemisel uuesti. Samuti ei ole mõistlik nõuda elulooandmete uuesti esitamist juhul, kui taotleja on need juba varasema pikaajalise viisa taotlemise menetlemisel esitanud. VMS-i § 60 kohaselt antakse pikaajaline viisa kuni 12-kuulise kehtivusega ja kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei tohi ületada 548 päeva 730 päeva jooksul, kui välislepingus ei sätestata teisiti. Antava viisa kehtivusaja otsustab haldusorgan taotluse asjaolude alusel. Praktikas on juhtumeid, kus välismaalane järjestikku pikendab oma viibimisaega Eestis pikaajalise viisa alusel. Samas ei pruugi välismaalase elulooandmed olla muutunud. Sellistel puhkudel, kui taotleja on juba esitanud haldusorganile elulooandmed ja need ei ole pärast seda muutunud, ei ole mõistlik nõuda taotlejalt nende uuesti esitamist.
Lõikes 6 sätestatakse erisus, et välisriigi relvajõududes teenimise ja luure või julgeolekuteenistuses töötamise andmeid ei pea esitama taotleja, kes on NATO liikmesriigi kodanik.
Lõikes 7 sätestatakse, et pereliikmete ja lähedaste sugulaste ning välisriigi relvajõududes teenimise ja luure- või julgeolekuteenistuses töötamise andmete esitamist ei nõuta, kui andmed on esitatud varem pikaajalise viisa taotlemisel ja need ei ole pärast eelmise pikaajalise viisa taotluse esitamist muutunud. Muudatus on seotud eelnõu § 7 punktiga 26. Kui välismaalane on esitanud vastavad andmed haldusorganile juba varasema menetluse raames ja need ei ole muutunud, siis on ebamõistlik nõuda samade andmete uuesti esitamist.
Eelnõu § 7 punktiga 28 täiendatakse määruse nr 82 § 10 punkti 4 pärast sõna „isanimi“ sõnadega „, kui see on kantud taotleja reisidokumenti“. Pikaajalise viisa menetluses on oluline isik tuvastada. Teatud kultuuriruumides on isanimi isiku nime osa. Selliste riikide kodanike puhul on isanimi märgitud ka isiku reisidokumenti. Kuna haldusorganile on oluline just selliste riikide kodanike isanimi, siis on mõistlik sätestada, et isanimi on vaja esitada üksnes siis, kui see on kantud taotleja reisidokumenti. Juhul, kui isanimi ei ole reisidokumenti kantud, ei ole taotleja isa nime esitamine tarvilik.
Eelnõu § 7 punktiga 29 täiendatakse määruse nr 82 § 101 lõiget 1 punktiga 21. Kehtivas määruse nr 82 § 101 lõikes 1 on sätestatud loetelu andmetest, mida välismaalane peab haldusorganile esitama, kui ta taotleb tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse vormistamist. Seda loetelu täiendatakse välismaalase kodakondsuse andmetega. VMS-i § 911 kohaselt võib tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tuleneva viibimisõiguse Eestis vormistada pikaajalise viisana. VMS-i §-s 98 sätestatakse, et viisa andmine vormistatakse viisakleebise kandmisega välismaalase reisidokumenti. Seega, arvestades eeltoodut ja viisaeeskirja11 artiklis 27 sätestatut, mille kohaselt täidetakse viisakleebise masinloetav ala kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) dokumendi 930312 2. osaga, tuleb ka tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse vormistamisel kodakondsuse andmed taotlejalt koguda ning viisakleebisele kanda. Eelnevast tulenevalt on vaja kodakondsuse andmed taotlejalt koguda. Kuna kodakondsuse andmed võivad olla pärast elamisloa taotluse esitamist muutunud, tuleb need enne viisakleebisele kandmist üle kontrollida.
Eelnõu § 7 punktiga 30 asendatakse määruse nr 82 § 101 lõike 1 punktis 3 sõna „isikukood“ sõnaga „sünniaeg“. Kehtivas määruse nr 82 § 101 lõikes 1 on sätestatud loetelu andmetest, mida välismaalane peab haldusorganile esitama, kui ta taotleb tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse vormistamist. Kehtiva korra kohaselt peab välismaalane esitama oma isikukoodi, kuid mitte sünniaja. Arvestades eelnõu § 7 punktis 29 toodud põhjendusi, tuleb viisakleebisele kanda isiku sünniaeg, kuid mitte isikukood. Kuigi isikukoodist on võimalik välismaalase sünniaeg tuletada, nõuaks see tehnilisi arendusi viisaregistris. Eelnevast tulenevalt ei küsita välismaalaselt muudatuse järel enam tema isikukoodi, vaid üksnes sünniaega.
Eelnõu § 7 punktiga 31 asendatakse määruse nr 82 § 102 lõikes 1 sõnad „kümme tööpäeva“ sõnadega „30 päeva“. Muudatus on seotud eelnõu § 7 punktidega 11 ja 32, millega ühtlustatakse PPA-s ning välisesinduses pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise tähtajad. Kuna eelnõu § 7 punktide 11 ja 32 muudatuse järel on pikaajalise viisa menetlustähtaeg nii välisesinduses kui ka PPA-s taotlemisel 30 päeva, siis tuleb PPA-s taotlemisel edaspidi esitada pikaajalise viisa taotlus hiljemalt 30 päeva enne viibimisaja lõppemist. Seeläbi on tagatud, et otsus pikaajalise viisa andmise või selle andmisest keeldumise kohta tehakse välismaalase seadusliku viibimisaja jooksul.
Eelnõu § 7 punktiga 32 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 82 § 11 lõiked 3 ja 4. Muudatus on seotud eelnõu § 7 punktiga 11, millega ühtlustatakse PPA-s ja välisesinduses pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise tähtajad. Kuna muudatuse järel on pikaajalise viisa menetlustähtaeg nii välisesinduses kui ka PPA-s taotlemisel 30 päeva, siis ei ole lõigetes 3 ja 4 sätestatud erisused pikaajalise viisa menetlustähtaja osas enam vajalikud.
Eelnõu § 7 punktiga 33 täiendatakse määruse nr 82 § 11 lõikega 5, milles sätestatakse, et haldusorgan võib taotluse läbivaatamise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada kuni 30 päeva võrra. Muudatus tehakse õigusselguse huvides. Ka kehtiva VMS-i § 34 kohaselt võib haldusorgan menetlustähtaega pikendada, kui menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine või tõendite kogumine ei ole võimalik sätestatud menetlustähtaja jooksul. Praktikas on juhtumeid, kui välismaalase taotlusega seonduvad asjaolud vajavad täiendavat läbivaatamist. Taotleja huvides on, et haldusorganil oleks vajaduse korral võimalik menetlusaega pikendada asjaolude selgitamiseks. Seda seetõttu, et kahtluste esinemise korral võib haldusorgan viisa andmisest keelduda. Nagu Tallinna Ringkonnakohus on 01.09.2022. a kohtuotsuses nr 3-21-190313 sedastanud, ei ole viisamenetluse puhul tegemist menetlusega, kus kõrvaldamata kahtlusi tuleks igal juhul tõlgendada taotleja kasuks. Kui haldusorganil on tarvis kahtluste kõrvaldamiseks asjaolusid täiendavalt selgitada, on taotleja huvides seda võimaldada. Määruses täpsustatakse täiendavalt, et taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisest, selle põhjusest ja uuest tähtajast tuleb haldusorganil teavitada taotlejat viivitamata kirjalikult.
Eelnõu § 7 punktiga 34 asendatakse määruse nr 82 § 15 lõikes 7 arv „0,75“ arvuga „0,60“. Määruse nr 82 §-s 15 sätestatakse piisavate rahaliste vahendite määr. Lõike 7 esimese lause kohaselt on juhul, kui välismaalane taotleb või omab viisat kaugtöö tegemiseks asukohast sõltumatu töötajana (edaspidi diginomaad), piisavate rahaliste vahendite määr 0,75-kordne sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatud toimetulekupiir iga Eestis viibitava päeva kohta. Muudatusega alandatakse piisavate rahaliste vahendite määra ja uueks määraks kehtestatakse 0,60-kordne toimetulekupiir iga Eestis viibitava päeva kohta. Kehtiva määruse kohaselt nõutava sissetuleku määra puhul on Eestis diginomaadidelt nõutav sissetuleku määr EL-i liikmesriikidest kõige kõrgem.
Tabel 1. Diginomaadi igakuise sissetuleku nõuded EL-i liimesriikides (allikas: VisaGuide.World)
Hispaania
2140 eurot
Malta
2700 eurot
Rumeenia
3300 eurot
Hispaania
2160 eurot
Tsehhi
2500 eurot
Läti
3432 eurot
Horvaatia
2539 eurot
Ungari
2000 eurot
Portugal
3040 eurot
Kreeka
2500 eurot
Itaalia
2500 eurot
Eesti
4500 eurot
Ka hinnataset arvestades on Eestis diginomaadidelt nõutav sissetuleku määr oluliselt kõrgem kui teistel riikidel. Lätiga võrreldes on see Eestis suurusjärgus 15% suurem, ülejäänud riikide keskmisest aga 50–60% kõrgem.
Tabel 2. Diginomaadi sissetuleku nõue korrigeerituna palga ja hinnatasemega (allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)
Kehtiv sissetuleku nõue on saanud suureks takistuseks diginomaadide Eestisse tulekul. Hinnanguliselt on diginomaadide senine panus Eesti majandusse 12–19 miljonit eurot ning nad on olulised panustajad Eesti turismisektori lisandväärtuse kasvus ja teenuste ekspordis. Arvestades kaugtöö tegijate panust Eesti majandusse, on mõistlik viia nende igakuise sissetuleku nõue teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega sarnasemale tasemele. Samas, kuna tegemist on isikutega, kellel puudub Eestiga otsene side (kutsuja näol), ning võttes arvesse, et neile väljastatav viisa võimaldab Eestis viibida pikemaajaliselt kuni aasta, on võimaliku väärkasutamise ennetamiseks mõistlik jätta nõutava sissetuleku määr selliseks, et see oleks jätkuvalt pigem kõrge võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Eelnõu §-ga 8 muudetakse määrust nr 7.
Eelnõu § 8 punktiga 1 asendatakse määruse preambulis tekstiosa „punktide 1, 2, 7 ja 8“ tekstiosaga „§ 224 lõike 1 punktide 1, 2 ja 7–9“. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega lisatakse VMS-i § 224 lõikesse 1 volitusnorm, mis võimaldab reguleerida töötukassa loa taotlemise korda ja tähtaega ning taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Muudatusega viiakse määruse nr 7 preambul kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 8 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 7 § 3 lõike 1 sõnastust ning täpsustatakse, et kõnesoleva määruse alusel esitatud elamisloa taotlus peab olema täidetud loetavalt ja üheselt mõistetavalt. Muudatus on tehniline ja tehakse teiste VMS-i alusel antud rakendusaktidega sõnastuse ühtlustamise ning õigusselguse eesmärgil. Analoogne sõnastus on näiteks juba kasutusel kehtiva määruse nr 82 § 2 lõikes 2 ja määruse nr 64 § 2 lõikes 1.
Eelnõu § 8 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 7 § 3 lõiget 7 pärast sõna „leping“ sõnadega „või ta on ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik“. Kehtiva määruse nr 7 § 3 lõike 7 kohaselt kinnitab taotleja taotluse allkirjastamisega, et tal on VMS-i §-s 120 sätestatud nõuetele vastav ravikulukindlustuse leping. Muudatusega täpsustatakse, et isik võib olla ka ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik. Seda näiteks juhul, kui ta juba töötab Eestis. Topelt ravikulude kindlustust välismaalaselt ei nõuta. Määruse muudatuse puhul ei ole tegemist elamisloamenetluse uuendusega, vaid määrus viiakse kooskõlla VMS-i § 120 lõikega 9 ja praktikas toimuvaga.
Eelnõu § 8 punktiga 4 muudetakse määruse nr 7 § 5 lõige 4. Määruse nr 7 § 5 lõike 4 kohaselt annab välismaalane oma allkirjanäidise tähtajalise elamisloa andmise menetluse käigus, kui PPA algatab elamisloa menetluse VMS-i § 2103 alusel ja kui haldusorgan taotluse esitamist ei nõua. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega lisatakse VMS-i § 213 lõige 13, mille kohaselt algatab PPA VMS‑i § 2103 alusel tähtajalise elamisloa menetluse ilma välismaalase tähtajalise elamisloa taotluseta. Muudatusega viiakse määrus nr 7 kooskõlla seadusega ja reguleeritakse allkirjanäidise andmine, kui PPA on algatanud tähtajalise elamisloa menetluse VMS-i § 2103 alusel. Sellisel juhul annab välismaalane oma allkirjanäidise tähtajalise elamisloa menetluse käigus. Allkirjanäidist ei pea andma, kui see on Politsei- ja Piirivalveametile antud vahetult eelnenud menetluse käigus.
Eelnõu § 8 punktiga 5 asendatakse määruse nr 7 § 8 lõikes 3 sõna „isikul“ sõnaga „välismaalasel“. VMS-i § 215 kohaselt esitab välismaalane reeglina tähtajalise elamisloa taotluse Eesti välisesindusele. VMS-i § 216 kohaselt võib välismaalane teatud juhtudel esitada tähtajalise elamisloa taotluse PPA-le14. Kehtiva määruse nr 7 § 8 lõike 3 kohaselt, kui välismaalane esitab tähtajalise elamisloa taotluse PPA-le VMS-i § 216 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul, peab ta lisama taotlusele põhjendused, miks tal ei ole võimalik esitada tähtajalise elamisloa taotlust Eesti välisesindusele, ja asjaolusid tõendavate dokumentide koopiad. Kuna Eesti tähtajalist elamisluba saab taotleda üksnes välismaalane, siis on õigem kasutada sättes sõna „isik“ asemel sõna „välismaalane“. Muudatus on tehniline ja tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 8 punktiga 6 jäetakse määruse nr 7 § 8 lõike 5 esimesest lausest välja sõna „andmise“ ja täiendatakse lauset pärast sõna „isikusamasust“ sõnaga „tähtajalise“. Kehtiva määruse nr 7 § 8 lõike 5 kohaselt, kui tähtajalise elamisloa andmise menetlus on algatatud VMS-i § 2103 alusel, tuvastatakse välismaalase isik või kontrollitakse tema isikusamasust elamisloa menetluse käigus ning võetakse biomeetrilised andmed, kui see on nõutud, haldusorganis. Muudatus on tehniline ja sellega täpsustatakse sätte sõnastust. Sõna „andmise“ jäetakse välja põhjusel, et sätte sõnastusest ei tekiks välismaalasel ootust, et VMS-i § 2103 alusel algatatud elamisloamenetluse ainus tulem saabki olla elamisloa andmine. Tegelikult on ka selle elamisloa menetluse tulemusel võimalik jõuda elamisloa andmisest keeldumise otsuseni. Sätte täiendamine sõnaga „tähtajalise“ tehakse ühtlustamise eesmärgil, et oleks üheselt arusaadav, et tegemist on tähtajalise elamisloa menetluse käigus tehtud toimingutega.
Eelnõu § 8 punktidega 7, 9–11, 13, 23–26, 38, 40, 41–43, 49–52 ja 56 täiendatakse määruse nr 7 § 9 lõiget 1 punktiga 6, § 11 lõiget 1 punktiga 6, § 12 lõiget 1 punktiga 5, § 13 lõiget 1 punktiga 21, § 14 lõiget 1 punktidega 3 ja 4, § 16 lõiget 1 punktiga 5, § 17 punktiga 4, § 19 punktiga 4, § 20 lõiget 1 punktiga 3, § 29 lõiget 1 punktiga 4, § 31 lõiget 1 punktiga 4, § 32 lõiget 1 punktiga 4, § 33 lõiget 1 punktiga 3, § 34 lõiget 1 punktiga 3, § 35 lõiget 1 punktiga 5, § 36 lõiget 1 punktiga 4, § 39 punktiga 3, § 40 punktiga 3 ning § 46 lõiget 1 punktiga 3. Määruse nr 7 § 9 lõikes 1 sätestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise korral elama asumiseks alaliselt Eestis elava abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde, § 11 lõikes 1 sätestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise korral vanema või vanavanema elama asumiseks täisealise lapse või lapselapse juurde, § 12 lõikes 1 sätestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise korral eestkostetava elama asumiseks eestkostja juurde, § 13 lõikes 1 sätestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise korral õppimiseks, § 14 lõikes 1 sätestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise korral töötamiseks, § 16 lõikes 1 sätestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise korral ettevõtluseks, §-s 17 sätestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada suurinvestoril tähtajalise elamisloa taotlemise korral ettevõtluseks, §-s 19 sätestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise korral välislepingu alusel, § 20 lõikes 1 sätestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise korral püsivalt Eestisse elama asumiseks, § 29 lõikes 1 sätestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemise korral, kui tähtajaline elamisluba on antud elama asumiseks alaliselt Eestis elava abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde, § 31 lõikes 1 sätestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemise korral, kui tähtajaline elamisluba on antud vanema või vanavanema elama asumiseks alaliselt Eestis elava täisealise lapse või lapselapse juurde, § 32 lõikes 1 sätestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemise korral, kui tähtajaline elamisluba on antud eestkostetava elama asumiseks alaliselt Eestis elava eestkostja juurde, § 33 lõikes 1 sätestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemise korral, kui tähtajaline elamisluba on antud õppimiseks, § 34 lõikes 1 sätestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemise korral, kui tähtajaline elamisluba on antud töötamiseks, § 35 lõikes 1 sätestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemise korral, kui tähtajaline elamisluba on antud ettevõtluseks, § 36 lõikes 1 sätestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemise korral, kui tähtajaline elamisluba on antud ettevõtluseks suurinvestorile, §-s 39 sätestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemise korral, kui tähtajaline elamisluba on antud välislepingu alusel, §-s 40 sätestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemise korral, kui tähtajaline elamisluba on antud püsivalt Eestis elamiseks, ning § 46 lõikes 1 sätestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise korral.
Esitamisele kuuluvate dokumentide loetelu täiendatakse kõigis nimetatud sätetes dokumendiga taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue kuu jooksul, millest nähtuvad vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad. Praktikas küsib PPA tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlejatelt üldjuhul sissetuleku tõendamiseks pangakonto väljavõtet viimase kuue kuu kohta. Selle dokumendi põhjal on haldusorganil võimalik hinnata taotleja rahaliste vahendite olukorda ja samuti kontrollida, kas taotleja elab püsivalt Eestis. Muudatusega viiakse määruse sõnastus kooskõlla praktikaga ja muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil.
Lisaks täiendatakse eelnõu § 8 punktiga 13 määruse nr 7 § 14 lõiget 1 punktiga 4, mille kohaselt tuleb tähtajalise elamisloa taotlemise korral töötamiseks esitada VMS-i tähenduses välismaalase Eestis töötamist tõendav dokument. Selline dokument võib olla näiteks tööleping, tööandja kinnitus siduva tööpakkumise tegemise kohta, võlaõigusleping. Eeltoodud määruse muudatuse puhul ei ole tegemist elamisloa menetluse uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga. Ka seda dokumenti küsitakse praegu praktikas töötamise eesmärgil tähtajalise elamisloa taotlejalt. Muudatuse tulemusena on taotlejal edaspidi olemas teadmine, et vastav dokument tuleb taotlemisel esitada. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 8 punktiga 8 täiendatakse määruse nr 7 § 9 lõike 2 punkti 4 pärast sõnu „perekonnanimi või -nimed“ sõnaga „kodakondsus“. Määruse nr 7 § 9 lõikes 2 sätestatakse loetelu andmetest, mis peavad nähtuma abikaasa kutselt, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse. Punkti 4 kohaselt peavad kutselt nähtuma andmed kutsuja välisriigis sõlmitud varasemate abielude kohta, sealhulgas endise abikaasa või registreeritud elukaaslase eesnimi või -nimed ja perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg ja abielu või registreeritud kooselu kestus. Muudatusega täiendatakse seda loetelu selliselt, et esitada tuleb andmed ka kutsuja endise abikaasa või registreeritud elukaaslase kodakondsuse kohta. Muudatus on vajalik, et haldusorganil oleks võimalik hinnata taotlejaga seonduvaid asjaolusid tervikuna.
Eelnõu § 8 punktiga 12 täiendatakse määruse nr 7 § 14 lõike 1 sissejuhatavat osa pärast tekstiosa „punkti 4“ tekstiosaga „või § 1762“. Muudatus on seotud eelnõu § 8 punktide 13 ja 14 muudatustega, millega tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 14 lõige 22 ning mille kohaselt esitab välismaalane, kes taotleb elamisluba lühiajaliseks töötamiseks VMS-i § 1762 alusel, PPA-le töölepingu. Eelnõu § 8 punktiga 13 täiendatakse määruse nr 7 § 14 lõikes 1 sätestatud loetelu dokumentidega, mis tuleb esitada, kui välismaalane taotleb elamisluba töötamiseks VMS-i § 118 lõike 4 alusel. Muudatusega ühtlustatakse määruse nr 7 teksti ja viiakse tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemisel nõutavad dokumendid kokku ühte sättesse. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 8 punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 14 lõiked 21 ja 22. Määruse nr 7 § 14 lõike 21 kohaselt ei pea Eesti Töötukassa luba esitama, kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba lühiajaliseks töötamiseks VMS-i § 1762 alusel. Määruse nr 7 § 14 lõike 22 kohaselt esitab välismaalane, kes taotleb elamisluba lühiajaliseks töötamiseks VMS-i § 1762 alusel15, PPA-le töölepingu. Eelnõu § 8 punkti 13 muudatustega tuleb edaspidi kõikidel töötamise eesmärgil tähtajalise elamisloa taotlejatel esitada VMS-i tähenduses välismaalase Eestis töötamist tõendav dokument, milleks võib olla ka tööleping. Seega puudub vajadus selle erisuse sätestamiseks juhuks, kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba lühiajaliseks Eestis töötamiseks VMS-i § 1762 alusel.
Eelnõu § 8 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 14 lõike 3 punkt 11, lõige 4 ja lõike 7 punkt 3 ning punktiga 46 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 34 lõige 4. Määruse nr 7 § 14 lõike 3 punkti 11 kohaselt teeb tööandja kutsel välismaalase tööle võtmise kohta märke, et tööandja tegutseb iduettevõttena.
Määruse nr 7 § 14 lõike 7 punkti 3 kohaselt kinnitab tööandja, kes soovib tööle võtta tähtajalist elamisluba töötamiseks taotlevat sportlast, treenerit, spordikohtunikku või sporditöötajat, VMS‑i § 177 ning § 178 lõigete 1 ja 2 kohaldamata jätmiseks kutse allkirjastamisega spordialaliidu nõusolekut välismaalase Eestisse tööle asumise kohta.
Määruse muudatuste puhul ei ole tegemist elamisloamenetluse uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga. Kehtivas regulatsioonis on sätestatud, et töötamise eesmärgil tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotlemisel esitab tööandja kutses andmed töötamise kohta, sealhulgas elamisluba töötamiseks taotlemise alus. Muudatusega viiakse määrus kooskõlla praktikaga. Praktikas puudub vajadus teha tööandja kutses eraldi märge selle kohta, et tööandja tegutseb iduettevõttena. PPA-le piisab, kui tööandja kutsel on märgitud elamisloa taotlemise alusena töötamine iduettevõttes. Sellest koos ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbriga piisab, et tuvastada ja kontrollida, kas tegemist on tööandjaga, kes tegutseb iduettevõttena. Muudatus, millega tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 14 lõike 7 punkt 3, on seotud eelnõu § 8 punktis 22 esitatud muudatusega. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil.
Määruse nr 7 § 14 lõike 4 kohaselt kinnitab tööandja, kes soovib tööle võtta VMS-i § 1761 alusel tähtajalist elamisluba töötamiseks taotlevat välismaalast, kutse allkirjastamisega, et tal on deposiidis vahendeid vähemalt kümne protsendi ulatuses välismaalase töötasufondist. Määruse nr 7 § 34 lõike 4 kohaselt esitab tööandja sama kinnituse ka tähtajalise elamisloa töötamiseks pikendamise kutses. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 106 lõigetes 81 ja 9 ning § 1761 lõigetes 21 ja 3 sätestatud deposiidi või garantii nõue. Muudatusega viiakse määrus nr 7 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 8 punktiga 16 asendatakse määruse nr 7 § 14 lõikes 9, § 16 lõikes 3 ja § 35 lõikes 3 sõnad „eksperdikomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas eksperdikomisjoni“ sõnadega „ekspertkomisjoni arvamuse või ekspertkomisjonile esitatud“. Muudatus on tehniline ja tehakse õigusselguse eesmärgil. Määruses võetakse kasutusele sõna „eksperdikomisjon“ asemel sõna „ekspertkomisjon“16. Samuti täpsustatakse, et tähtajalist elamisluba ettevõtluseks või töötamiseks iduettevõttes taotlev välismaalane peab tähtajalise elamisloa taotlusele lisama ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri. Kehtivast sõnastusest saab välja lugeda, et välismaalane peab tähtajalise elamisloa taotlemisel esitama ekspertkomisjoni esitatud taotluse numbri. Tegelikult ekspertkomisjon taotlust ei esita, taotlus esitatakse ekspertkomisjonile ja kui see on esitatud, saab taotlus automaatselt numbri. Selleks ajaks, kui välismaalane hakkab taotlema tähtajalist elamisluba, on tal olemas ekspertkomisjoni arvamus ja ta lisab tähtajalise elamisloa taotlusele numbri, mille saab tema poolt ekspertkomisjonile esitatud taotlus.
Eelnõu § 8 punktiga 17 muudetakse määruse nr 7 § 14 lõiget 101. Sätte kohaselt võib PPA nõuda äriühingult, kes soovib võtta tööle tähtajalist elamisluba töötamiseks kasvuettevõttes taotleva välismaalase, kirjalikku selgitust selle kohta, kuidas äriühing vastab VMS-i § 1063 lõikes 117 sätestatud kasvuettevõtte määratlusele. Muudatusega viiakse määrus nr 7 kooskõlla 1. märtsil 2024 jõustunud määrusega nr 2, millega sätestati, et ettevõtte vastamist VMS-i § 1063 lõikes 1 sätestatud tingimustele hindab sarnaselt iduettevõttele ekspertkomisjon. Enne selle määruse jõustumist hindas ettevõtte vastamist kasvuettevõttele ettenähtud tingimustele PPA. Eeltoodust tulenevalt on vaja muuta ka määrust nr 7.
Eelnõu § 8 punktidega 18–20 asendatakse määruse nr 7 § 14 lõike 11 punktis 1 sõnad „kaks aastat“ tekstiosaga „12 kuud“, lõige 12 muudetakse ja lõikes 13 asendatakse sõna „üheaastase“ sõnaga „kuuekuulise“ ning sõnad „üheks aastaks“ sõnadega „kuueks kuuks“. Muudatus on seotud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõuga18, millega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ19.
Määruse nr 7 § 14 lõike 11 punkti 1 kohaselt ei pea tööandja PPA-le esitama Eesti Töötukassa luba töökoha täitmiseks välismaalasega, kui ta soovib tööle võtta EL-i sinist kaarti taotleva välismaalase, kes on elanud Eestis EL-i sinise kaardi alusel vähemalt kaks aastat järjest ja kellel on kehtiv EL-i sinine kaart. Kuna direktiivi uues sõnastuses on kaheaastase töötamise nõue asendatud 12-kuulise töötamise nõudega, on vaja vastav muudatus teha ka rakendusaktis.
Määruse nr 7 § 14 lõike 12 kohaselt esitab välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks VMS-i § 1901 alusel20, või tema tööandja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele pädeva asutuse hinnangu või otsuse või andmed välismaalase kõrgema kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta või dokumendid või andmed, mis tõendavad välismaalase vähemalt viieaastast erialase töö kogemust. Kuna direktiivi uues sõnastuses täpsustati kvalifikatsiooninõudeid, millele EL-i sinist kaarti taotlev välismaalane peab vastama, on vaja vastav muudatus teha ka rakendusaktis.
Määruse nr 7 § 14 lõike 13 kohaselt kinnitab tööandja, kes soovib tööle võtta EL-i sinist kaarti taotlevat välismaalast, kutse allkirjastamisega, et on sõlminud välismaalasega vähemalt üheaastase kehtivusajaga töölepingu või teinud tööpakkumise, millega väljendab tahet olla sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ja kohustub välismaalase vähemalt üheks aastaks tööle võtma sõlmitud lepingus või tehtud tööpakkumises kindlaks määratud kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvale töökohale. Kuna direktiivi uues sõnastuses on üheaastase kehtivusajaga töölepingu või tööpakkumise nõue asendatud kuuekuulise töölepingu või tööpakkumise nõudega, on vaja vastav muudatus teha ka rakendusaktis.
Eelnõu § 8 punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 14 lõige 15. Määruse nr 7 § 14 lõikes 15 sätestatakse täiendavad andmed, mis tuleb esitada vastuvõtval perekonnal, kes soovib tööle võtta lapsehoidja-koduabilist, kirjalikule kutsele lisatud lepingus. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 181421, milles on sätestatud lapsehoidja-koduabilisena Eestis tegutsemise erisused. Muudatusega viiakse määrus nr 7 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 8 punktiga 22 täiendatakse määruse nr 7 § 14 lõikega 16, mille kohaselt tähtajalise elamisloa taotlemise korral töötamiseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana tuleb esitada lisaks sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud kutsele spordialaliidu nõusolek, kui välismaalase tööandja ei ole spordialaliit. Muudatus on vajalik selleks, et viia praegune praktika ja määrus kooskõlla VMS-i § 181 lõike 1 punktis 7 sätestatuga. VMS-i § 181 lõike 1 punktis 7 nähakse ette võimalus kohaldada Eesti Töötukassa loa ja palgakriteeriumi nõuetest erandit, kui tegemist on erialase tegevusega sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana spordialaliidu kutsel. Praktikas esineb olukordi, kus tööandja kutse esitab PPA-le spordiklubi, mitte spordialaliit. Seega on sellistel juhtudel, kus tööandja kutse esitab spordiklubi, mitte spordialaliit, esitatud lisaks spordiklubi kutsele ka spordialaliidu nõusolek. Määruse muudatuse puhul ei ole tegemist elamisloamenetluse uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga.
Eelnõu § 8 punktiga 27 täiendatakse määruse nr 7 § 20 lõigetega 11–13. Muudatus on seotud määruse nr 7 § 20 lõike 1 täiendamisega, millega lisatakse tähtajalise elamisloa taotlemisel püsivalt Eestisse elama asumiseks lisadokumendina legaalse sissetuleku suurust tõendava dokumendi esitamise kohustus ning nähakse ette kohustus esitada lisadokumendid, mis võimaldavad veenduda A2 keeleoskuse nõude täitmises.
Lõikes 11 sätestatakse legaalse sissetuleku suuruse tõendamise erisus isikule, kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ja kes ei ole pärast nimetatud kuupäeva lahkunud elama mõnda teise riiki. Kuna nimetatud alusel saavad tähtajalist elamisluba taotleda ka Eesti taasiseseisvumise ajal juba Eestis elanud isikud, tehakse nende isikute osas erand ja sätestatakse, et kui isikul, kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ja kes ei ole pärast nimetatud kuupäeva lahkunud elama mõnda teise riiki, puudub legaalne sissetulek, peab ta tõendama muid elatusvahendeid või esitama kirjaliku kinnituse elatusvahendite puudumise kohta.
Lõigetes 12 ja 13 nähakse ette kohustus esitada lisadokumendid, mis tuleb esitada taotlejal, kes on A2 tasemel eesti keele oskuse nõudest vabastatud. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega nähakse püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel ette A2 keeleoskuse nõue ja selle nõude täitmise erandid. Muudatusega viiakse määrus nr 7 kooskõlla seadusega. Sarnaselt pikaajalise elaniku elamisloa ja kodakondsuse taotlemisega nähakse püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa taotlemise korral ette järgmised erandid:
1) eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama välismaalane, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse;
2) eesti keele tasemeeksamist vabastatakse täielikult välismaalane, kes ei ole terviseseisundi tõttu püsivalt võimeline seda sooritama;
3) eesti keele tasemeeksamist vabastatakse osaliselt välismaalane, kes ei ole terviseseisundi tõttu püsivalt võimeline seda täielikult sooritama – ta sooritab eksami sellises ulatuses ja viisil, mida tema terviseseisund võimaldab.
Seega nähakse määruse nr 7 §-s 20 analoogselt pikaajalise elaniku elamisloa taotlemisega ette, et taotleja, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse, esitab eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamist tõendava dokumendi või vastavad andmed, ning taotleja, kes terviseseisundi tõttu ei ole püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit, esitab ekspertkomisjoni otsuse tasemeeksami sooritamisest täieliku või osalise vabastamise kohta. Määruse nr 7 § 3 lõike 9 kohaselt ei pea dokumente esitama, kui andmed sisalduvad riiklikes andmekogudes. Kohanemisprogrammi läbimise andmed kantakse elamislubade ja töölubade registrisse. Seega, neid andmeid on PPA-l võimalik kontrollida elamislubade ja töölubade registrist.
Eelnõu § 8 punktiga 28 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 20 lõige 3 ja punktiga 29 muudetakse sama paragrahvi lõige 4. Määruse nr 7 § 20 lõike 3 kohaselt esitab VMS-i §-s 2103 nimetatud juhul välismaalane PPA nõudmisel tähtajalise elamisloa taotluse. Lõike 4 esimese lause kohaselt esitab VMS-i §-s 2103 nimetatud juhul välismaalane dokumendid ja andmed, mis tõendavad elamisloa andmise aluseks olevaid asjaolusid. Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega lisatakse VMS-i § 213 lõige 13, mille kohaselt algatab PPA VMS‑i § 2103 alusel tähtajalise elamisloa menetluse ilma välismaalase tähtajalise elamisloa taotluseta. Seega tunnistatakse määruse nr 7 § 20 lõige 3 kehtetuks, kuna seadus välistab tähtajalise elamisloa taotluse esitamise ning lõikega 4 reguleeritakse, et kui Politsei- ja Piirivalveamet on algatanud tähtajalise elamisloa menetluse välismaalaste seaduse § 2103 alusel, esitab välismaalane tähtajalise elamisloa andmise aluseks olevaid asjaolusid tõendavad dokumendid tähtajalise elamisloa menetluse käigus. Dokumente ei pea esitama, kui need on Politsei- ja Piirivalveametile esitatud eelneva menetluse käigus. Muudatusega viiakse määrus nr 7 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 8 punktiga 30 täiendatakse määruse nr 7 § 21 pealkirja enne sõna „elamisloa“ sõnaga „Tähtajalise“. Muudatus on tehniline ja see tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 8 punktiga 31 täiendatakse määrust nr 7 uue §-ga 221, millega reguleeritakse tähtajalise elamisloa taotlemise korral kriminaalkorras karistamise kohta esitatavad lisadokumendid.
Lõikega 1 sätestatakse, et vähemalt 14-aastane taotleja esitab tähtajalise elamisloa taotlemise korral dokumendi taotleja välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta. Dokumendi välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta peavad esitama kõik vähemalt 14-aastased tähtajalise elamisloa taotlejad ja tõend hõlmab teavet ka selle kohta, et isikut ei ole välisriigis kriminaalkorras karistatud, samuti esitatakse tõend selle kohta, kui sellist dokumenti ei ole taotlejal välisriigist võimalik saada. Vanusepiirang tuleneb Eesti karistusõigusest, mille kohaselt on süüvõimeline vähemalt 14-aastane isik22. Esitada tuleb dokument, mille on välja andnud välismaalase päritoluriik, sõltuvalt sellest, mis riigist välismaalane Eestisse saabub. Kriminaalkorras karistamise või karistamise puudumist tõendava dokumendi esitamine on vajalik, et haldusorgan saaks hinnata taotlejaga seonduvaid asjaolusid tervikuna. VMS-i § 13 lõike 1 kohaselt on rändemenetluse eesmärk tagada, et välismaalase Eestisse saabumine ja siin viibimine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Muutunud julgeolekuolukorra tõttu on haldusorganil vaja põhjalikumalt ennetavalt veenduda, et Eestisse saabuvad välismaalased ei kujuta ohtu riigi julgeolekule ega avalikule korrale. VMS-i § 124 lõike 1 punkti 5 kohaselt võib tähtajalise elamisloa andmisest keelduda, kui välismaalast on karistatud süüteo eest. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 9 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalast on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. VMS-i § 125 lõike 1 kohaselt võib erandina anda tähtajalise elamisloa, kui välismaalase suhtes ei esine muid VMS-i §-s 124 nimetatud ohu tõttu avalikule korrale ja riigi julgeolekule elamisloa andmisest keeldumise aluseid ja
• välismaalane on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vangistus kestusega üle ühe aasta, ja tema karistatus ei ole kustunud;
• välismaalast on karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud;
• välismaalast on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.
Seega on riigil oluline teada, kas tähtajalise elamisloa taotleja on varem kriminaalkorras karistatud, et teha järeldusi tema üldise õiguskuulekuse ja avaliku korra reeglitest kinnipidamise kohta. Tähtajaline elamisluba annab välismaalasele võimaluse end edaspidi pikemalt Eestiga siduda ja seetõttu on oluline tema taust välja selgitada võimalikult varases menetluses, kui välismaalane soovib Eestisse tulla. Reeglina puuduvad Eesti riigil andmed välismaalase varasema tausta või karistamise kohta. Selleks, et haldusorgan saaks veenduda välismaalase usaldusväärsuses, on otstarbekas, et välismaalane vastavad andmed esitab. Riikidevaheline päringute tegemine eeldab andmetöötluseks välismaalase nõusolekut ning on ilmselgelt aeganõudvam ja koormavam. Olukorras, kus taotlejat ei ole karistatud, peab dokumendiga kinnitama, et taotlejat ei ole kriminaalkorras karistatud. Muudatuse eesmärk on võimaldada välismaalasel esitada vajalikud tõendid, et haldusorgan saaks veenduda välismaalase taustas ja seadusekuulekuses. Kui välismaalane juba viibib Eestis, on andmed tema kriminaalkorras karistamise kohta olemas Eesti karistusregistris.
Lõike 2 kohaselt kehtib dokument elamisloa taotluse esitamiseks kuus kuud selle väljaandmise päevast arvates. Sarnaselt eelnõu § 7 punktis 8 esitatud muudatusele on see muudatus vajalik, et oleks õigusselgus, kui pika perioodi jooksul saab taotleja tõendit kasutada. Kuna asjaolud välismaalase karistamise kohta võivad ajas muutuda, on oluline, et haldusorganile esitatakse võimalikult ajakohastatud andmed ja tõendid.
Lõikes 3 sätestatakse, et dokumenti ei pea esitama, kui taotleja on selle esitanud juba varem pikaajalise viisa või elamisloa taotlemisel ja dokumendis kajastatud asjaolud ei ole pärast pikaajalise viisa või elamisloa taotluse esitamist muutunud. VMS-i § 60 kohaselt antakse pikaajaline viisa kuni 12-kuulise kehtivusega ja kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei tohi ületada 548 päeva 730 päeva jooksul, kui välislepingus ei sätestata teisiti. VMS-i § 119 lõikes 1 sätestatakse, et tähtajaline elamisluba antakse kehtivusajaga kuni viis aastat. Antava viisa või elamisloa kehtivusaja otsustab haldusorgan taotluse asjaolude alusel. Praktikas on juhtumeid, kus esmane pikaajaline viisa antakse näiteks kuueks kuuks ja enne viisa kehtivusaja lõppu taotleb välismaalane elamisluba. Sellistel puhkudel, kui taotleja on juba varasema taotluse raames esitanud haldusorganile tõendi välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta ja asjaolud ei ole pärast seda muutnud, ei ole mõistlik nõuda taotlejalt uue tõendi esitamist. Kuna kriminaalkorras karistamise tõend kehtib kuus kuud alates selle väljaandmisest, võib taotlejal vastasel juhul olla vajalik saada päritoluriigist uus tõend, kuid see on keeruline, kui taotleja ise viibib Eestis. Samuti, kui taotleja juba viibib või elab Eestis pikaajalise viisa või elamisloa alusel ning on pärast viisa või eelmise elamisloa andmist kriminaalkorras karistatud, on vastavad andmed Eesti karistusregistris eelduslikult olemas ning seega saab haldusorgan neid andmeid kontrollida riiklikest andmekogudest.
Eelnõu § 8 punktiga 32 muudetakse määruse nr 7 § 23 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja sätestatakse loetelu lisadokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlejal, kes töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata. Punktiga 54 muudetakse määruse nr 7 § 42 lõike 1 sissejuhatav lauseosa, millega täpsustatakse sarnaselt § 23 lõike 1 muutmisele sõnastust ja sätestatakse, millised lisadokumendid tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlejal, kes töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata. Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täpsustatakse ja ühtlustatakse VMS‑is sätestatud eri alustel esitatavaid taotluste andmeid ning tuuakse registri andmekoosseisud põhimäärusest seaduse tasemele. Muudatusega viiakse määrus nr 7 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 8 punktidega 33 ja 34 muudetakse määruse nr 7 § 23 lõike 2 ja § 24 lõike 4 sõnastust ning nähakse ette, et välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris töötamisega seotud lisadokumente ning välisriigi relvajõududes teenimisega seotud lisadokumente ei pea lisaks NATO liikmesriigi kodanikule esitama ka see välismaalane, kes on need lisadokumendid juba esitatud varasema pikaajalise viisa või eelmise elamisloa taotluse menetlemise käigus. Seda põhjusel, et kui välismaalane on vastavad dokumendid haldusorganile varasema menetluse raames juba esitanud ja asjaolud ei ole muutunud, siis on ebamõistlik nõuda samade dokumentide uuesti esitamist.
Eelnõu § 8 punktiga 35 asendatakse määruse nr 7 §-s 26 sõnad „kahe kuu“ tekstiosaga „90 päeva“. Kehtiva sätte kohaselt vaadatakse taotlus läbi ja otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta tehakse kahe kuu jooksul taotluse esitamise või määruse nr 7 § 2 lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamise päevast arvates. Kõnesoleva määrusega pikendatakse taotluse läbivaatamise aega ning edaspidi vaadatakse taotlus läbi ja otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta tehakse 90 päeva jooksul. Muudatus on vajalik selleks, et võimaldada PPA-l läbi viia põhjalik tähtajalise elamisloa taotluse menetlus. Tähtaja arvestamisel minnakse üle kuupõhiselt arvestamiselt tähtaja päevades arvestamisele, et tähtaja arvestamine oleks kooskõlas EL direktiivides sätestatuga.
Tähtajalise elamisloa menetlus on haldusmenetlus ja sellele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid. HMS-i kohaselt on haldusorgan kohustatud menetluse läbiviimisel rakendama uurimisprintsiipi ning välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. PPA ülesanne on tähtajalise elamisloa menetluse käigus välja selgitada ja hinnata, kas VMS-is sätestatud elamisloa andmise tingimused on täidetud ning ei esine tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid. Samuti on haldusorganil muutunud julgeolekuolukorra tõttu vaja põhjalikumalt hinnata nii taotleja tausta kui ka tema esitatud andmete usaldusväärsust ning veenduda, et Eestisse saabuvad välismaalased ei kujuta ohtu riigi julgeolekule ega avalikule korrale. Selleks teostab PPA menetluse käigus eri toiminguid ja vajaduse korral esitab välismaalasele ka täiendavaid järelepärimisi. Muudatus annab haldusorganile piisava aja asjaolude hindamiseks, võimaldab tõhusamalt ennetada väärkasutust ning aitab kaasa turvalisuse, avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Menetlustähtaja pikendamisel kahelt kuult kuni 90 päevale on PPA-l võimalik läbi viia menetlusi põhjalikult ilma, et oleks vaja kulutada ressurssi menetlustähtaja pikendamisele ja sellest teavitamisele. Samuti tagatakse muudatusega õigusselgus. Muudatusega ei välistata, et tähtajalise elamisloa taotluse suhtes tehakse otsus lühema aja jooksul kui 90 päeva.
Eelnõu § 8 punktiga 36 loetakse määruse nr 7 § 26 senine tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–7. Lisatavate lõigetega viiakse määruses tähtajalise elamisloa taotluse menetlustähtaeg kooskõlla ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate direktiivga 2014/66/EL23, õpi- ja teadusrände direktiiviga (EL) 2016/80124 ja EL sinise kaardi direktiiviga (EL) 2021/188325. Nende sihtrühmade puhul peab liikmesriik tegema elamisloa taotluse osas otsuse mitte hiljem kui 90 päeva jooksul pärast täieliku taotluse esitamist. Seega kohaldub nendele sihtrühmadele määruse nr 7 § 26 lõikes 1 sätestatud üldine menetlustähtaeg.
Lõike 2 kohaselt vaadatakse taotlus läbi ja tehakse otsus tähtajalise elamisloa andmise või sellest andmise keeldumise kohta samal ajal EL sinist kaarti taotleva välismaalase taotluse kohta tehtava otsusega, kui tähtajalist elamisluba taotleb EL sinist kaarti taotleva välismaalase perekonnaliige (direktiivi (EL) 2021/1883 art 17 lõike 4 ls 1).
Lõike 3 kohaselt vaadatakse taotlus läbi ja otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta tehakse 30 päeva jooksul taotluse esitamise või § 2 lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamise päevast arvates, kui välismaalane omab teise Euroopa Liidu liikmesriigi EL sinist kaarti ja taotleb Eesti EL sinist kaarti (direktiivi (EL) 2021/1883 art 21 lg 9).
Lõike 4 kohaselt, kui tähtajalist elamisluba taotleb lõikes 3 nimetatud välismaalase perekonnaliige, kellel on teise Euroopa Liidu liikmesriigi EL sinise kaardi valdaja perekonnaliikme elamisluba, siis vaadatakse perekonnaliikme taotlus läbi ja tehakse otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul (direktiivi (EL) 2021/1883 art 22 lg 5).
Lõike 5 kohaselt võib PPA lõikes 1 sätestatud tähtaega mõjuval põhjusel pikendada. Taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisest, selle põhjusest ja uuest tähtajast teavitab PPA taotlejat viivitamata kirjalikult taotluses näidatud postiaadressil või e-posti aadressil. Taotluse läbivaatamise tähtaega ei võimalda direktiivid pikendada ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja taotluse, EL sinise kaardi ja tema perekonnaliikme taotluse ning teadlase, õppuri ja teadlase pereliikme taotluse menetlemisel.
Lõikes 6 sätestatakse, et taotluse läbivaatamise tähtaega ei või pikendada, kui tähtajalist elamisluba:
1) taotletakse õppimiseks või töötamiseks välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punkti 6 kohaselt või §-s 1901 või §-s 19014 sätestatud alusel;
2) taotleb punktis 1 nimetatud välismaalase perekonnaliige.
Õpi- ja teadusrände direktiivi kohaldatakse tähtajalise elamisloa andmisel õppimiseks või töötamiseks. VMS § 181 lõike 1 punkti 6 kohaselt võib tähtajalise elamisloa anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet ja välismaalasele makstava töötasu suuruse nõuet täitmata teaduslikuks tegevuseks, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus ning teadus- ja arendusasutus on temaga sõlminud võõrustamislepingu, või töötamiseks akadeemilise töötajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses. VMS § 1901 alusel antakse tähtajaline elamisluba, milleks on EL sinine kaart. VMS § 19014 alusel antakse tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks. Seega ei või pikendada menetlustähtaega, kui tähtajalist elamisluba taotleb teadlane teadustöö tegemiseks või taotletakse tähtajalist elamisluba õppimiseks, EL sinist kaarti või ettevõtjasisest üleviimist. Samuti ei võimalda direktiivid pikendada loetletud isikute perekonnaliikmete tähtajalise elamisloa taotluse menetlustähtaja pikendamist.
Lõikes 7 sätestatakse erand lõikest 6. Lõike 7 kohaselt võib lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaega erandlikel ja igakülgselt põhjendatud asjaoludel pikendada kuni 30 päeva võrra. Tegemist on olukorraga, kui välismaalane juba omab teise Euroopa Liidu liikmesriigi EL sinist kaarti ja taotleb Eesti EL sinist kaarti ning tema perekonnaliikmega, kellel on teise Euroopa Liidu liikmesriigi EL sinise kaardi valdaja perekonnaliikme elamisluba ja ta taotleb Eesti EL sinist kaarti. Kui lõiked 3 ja 4 sätestavad üldreeglina sellisel juhul elamisloa taotluse läbivaatamise tähtajaks 30 päeva, siis taotluse keerukusega seotud erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib liikmesriik seda tähtaega pikendada kõige rohkem 30 päeva võrra. Menetlustähtaja pikendamise korral tuleb sellest ka taotlejat teavitada mitte hiljem kui 30 päeva pärast taotluse esitamist või puuduste kõrvaldamist (direktiivi (EL) 2021/1883 art 21 lg 9 ja art 22 lg 5).
Eelnõu § 8 punktiga 37 asendatakse määruse nr 7 §-s 27 sõnad „kahe kuu jooksul elamisloa andmise menetluse algatamise“ sõnadega „90 päeva jooksul elamisloa andmise menetluse algatamise päevast või § 2 lõikes 3 sätestatud puuduste kõrvaldamise“. Muudatus on seotud eelnõu § 8 punktiga 35, millega ajakohastatakse tähtajalise elamisloa läbivaatamise tähtaega 90 päevani. Lisaks täpsustatakse õigusselguse eesmärgil, et kui esitatakse puudustega taotlus, hakkab ka tähtajalise elamisloa taotluse menetlusaeg kulgema sellest ajast, kui puudused on kõrvaldatud.
Eelnõu § 8 punktiga 39 täiendatakse määruse nr 7 § 30 lõike 1 punkti 3 pärast sõna „elamiseks“ sõnaga „tähtajalise“. Muudatus on tehniline ja see tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 8 punktiga 44 asendatakse määruse nr 7 § 34 lõike 3 punktis 1 sõna „taotleja“ sõnaga „välismaalase“. Määruse nr 7 § 34 lõike 3 sissejuhatava lauseosa kohaselt esitab tööandja oma kutses välismaalase töötamise jätkamise kohta andmed, mille loetelu järgneb punktidega. Seega tuleb kehtiva regulatsiooni kohaselt esitada tööandja kutses tööandja kui taotleja nimi nii punkti 1 kui ka punkti 2 kohaselt. Punkti 1 kohaselt tuleb siiski esitada välismaalase andmed, kelle töötamise jätkamist tööandja soovib, vastasel juhul välismaalase andmed kutsest ei selgugi. Muudatus on tehniline ja see tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 8 punktiga 45 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 34 lõike 3 punkt 7. Määruse nr 7 § 34 lõike 3 punkti 7 kohaselt teeb tööandja kutsel välismaalase töötamise jätkamise kohta märke, et tööandja tegutseb iduettevõttena. Muudatuse põhjendus on toodud eelnõu § 8 punkti 15 selgituses.
Eelnõu § 8 punktiga 47 muudetakse määruse nr 7 § 34 lõige 6. Määruse nr 7 § 34 lõike 6 kohaselt esitab tööandja, kes soovib välismaalase jätkuvat töötamist VMS-i § 181 lõike 1 punkti 12 alusel, iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise eksperdikomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas eksperdikomisjoni taotluse numbri. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil, kuna kehtiv sätte sõnastus on mitmeti tõlgendatav. VMS-i § 181 lõike 1 punkti 12 kohaselt võib tähtajalise elamisloa töötamiseks anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet ja välismaalasele makstava töötasu suuruse nõuet täitmata töötamiseks iduettevõttes. Seega ei sätestata VMS-i § 181 lõike 1 punktis 12 alust tähtajalise elamisloa andmiseks ega pikendamiseks, vaid loetletakse erandid, mille esinemisel võib tähtajalise elamisloa anda Eesti Töötukassa loa ja välismaalasele makstava töötasu suuruse nõuet täitmata. Lisaks sõnastatakse ümber ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri esitamise nõue, mida täpsemalt on selgitatud eelnõu § 8 punkti 16 muudatuse juures.
Eelnõu § 8 punktiga 48 täiendatakse määruse nr 7 § 34 lõikega 8. Määruse nr 7 §-s 34 sätestatakse tähtajalise elamisloa töötamiseks pikendamise taotlemise korral esitatavad dokumendid. Analoogselt iduettevõttes töötamise pikendamisele kohaldatavatele eranditele (määruse nr 7 § 34 lõiked 6 ja 7) sätestatakse kõnesoleva muudatusega erandid kasvuettevõttes töötamise pikendamise korral. Lõike 8 kohaselt esitab tööandja tähtajalise elamisloa töötamiseks pikendamise taotlemise korral VMS-i § 181 lõike 2 punktis 6 sätestatud erisuse kohaldamiseks kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.
Eelnõu § 8 punktiga 53 loetakse määruse nr 7 § 40 senine tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2, milles sätestatakse, et kui isikul, kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ja kes ei ole pärast nimetatud kuupäeva asunud elama teise riiki, puudub legaalne sissetulek, peab ta tõendama muid elatusvahendeid või esitama kirjaliku kinnituse elatusvahendite puudumise kohta. Muudatust on täpsemalt selgitatud eelnõu § 8 punktis 27.
Eelnõu § 8 punktiga 55 täiendatakse määruse nr 7 § 44 lõiget 3 ja § 47 lõiget 3 pärast sõna „esitamise“ sõnadega „või § 2 lõikes 3 sätestatud puuduste kõrvaldamise“. Määruse nr 7 § 44 lõike 3 kohaselt tehakse elamisloa pikendamise või pikendamisest keeldumise otsus kahe kuu jooksul elamisloa pikendamise taotluse esitamise päevast arvates; kui elamisloa pikendamise taotluse tähtaeg on ennistatud, tehakse elamisloa pikendamise või pikendamisest keeldumise otsus kahe kuu jooksul elamisloa pikendamise taotluse esitamise päevast arvates. § 47 lõike 3 kohaselt vaadatakse pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlus läbi ning otsustatakse pikaajalise elaniku elamisloa andmine, andmisest keeldumine, taastamine või taastamisest keeldumine kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Mõlemal juhul sätestatakse lõikes 2, et kui taotluses esineb määruse nr 7 § 2 lõikes 3 nimetatud puudusi, tehakse elamisloa andmise, andmisest keeldumise, taastamise või taastamisest keeldumise otsus kahe kuu jooksul puuduste kõrvaldamise päevast arvates. Lõikes 3 sellist võimalust ette ei nähta, mis tähendab, et elamisloa pikendamise taotlus tuleb läbi vaadata kahe kuu jooksul arvates taotluse esitamisest ja sõltumata sellest, kas taotlus on esitatud puudustega. Kuna taotluses esinev puudus võib olla selline, mis välistab otsuse tegemise, siis on otstarbekas regulatsiooni ühtlustada ja lisada kõnesolevatesse sätetesse ka sellisel juhul, kui taotluse esitamise tähtaeg ennistatakse, et taotluse läbivaatamise tähtaeg hakkab kulgema taotluse esitamisest või puuduste kõrvaldamisest. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 8 punktiga 57 asendatakse määruse nr 7 § 48 lõikes 2 sõna „teade“ sõnaga „taotleja“. Kehtiva sätte kohaselt saadetakse elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta välismaalasele viivitamata kirjalik teade. HMS-i § 43 lõike 1 kohaselt lõpeb haldusakti andmise menetlus haldusakti teatavakstegemisega. HMS-i § 61 lõike 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kuna elamisloa kehtetuks tunnistamine toob välismaalasele kaasa ebasoodsad tagajärjed kuni selleni välja, et ta muutub ilma seadusliku aluseta viibivaks välismaalaseks ja saadetakse riigist välja, on vaja selle haldusakti kehtima hakkamiseks see välismaalasele ka teatavaks teha. Üksnes teade elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta ei võimalda välismaalasel tutvuda otsuse aluseks olevate faktiliste ja õiguslike asjaoludega, ega kontrollida, kas haldusaktis esineb kaalutlusvigu jms, mis võib olla haldusakti kehtetuks tunnistamise aluseks. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 8 punktidega 58–64 muudetakse määruse nr 7 § 49, milles sätestatakse loetelu tähtajalise elamisloa taotlemisel esitatavatest andmetest. Punktiga 65 muudetakse määruse nr 7 § 50, milles sätestatakse loetelu tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel esitatavatest andmetest. Punktiga 66 muudetakse määruse nr 7 § 51, milles sätestatakse pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemisel esitatavad andmed. Punktidega 67–68 muudetakse määruse nr 7 § 52, milles sätestatakse taotlemisel esitatavad lisaandmed.
Punktiga 58 täiendatakse määruse nr 7 § 49 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa pärast sõna „esitatakse“ sõnadega „taotleja kohta“. Määruse nr 7 § 49 lõikes 1 sätestatakse loetelu andmetest, mis esitatakse tähtajalise elamisloa taotluses. Osaliselt on loetelu punktides märgitud, et andmed tuleb esitada taotleja kohta, osaliselt seadusliku esindaja või perekonnaliikme kohta, kuid enamikus punktides sellist täpsustust ei ole. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil, et oleks üheselt arusaadav, kelle kohta tuleb tähtajalise elamisloa taotluses andmed esitada.
Punktiga 59 täiendatakse määruse nr 7 § 49 lõike 1 punkti 4 pärast sõna „isanimi“ sõnadega „, kui see on kantud taotleja reisidokumenti“. Samamoodi nagu pikaajalise viisa menetluses, on ka tähtajalise elamisloa menetluses oluline isik tuvastada. Teatud kultuuriruumides on isanimi isiku nime osa. Selliste riikide kodanike puhul on isanimi märgitud ka isiku reisidokumenti. Kuna haldusorganile on oluline just selliste riikide kodanike isanimi, siis on mõistlik sätestada, et isanimi on vaja esitada üksnes siis, kui see on kantud taotleja reisidokumenti. Juhul, kui isanimi ei ole reisidokumenti kantud, ei ole taotleja isanime esitamine tarvilik.
Punktiga 60 täiendatakse määruse nr 7 § 49 lõike 1 punkti 12, § 50 lõike 1 punkti 7 ja § 51 lõike 1 punkti 7 pärast sõnu „e-posti aadress“ sõnadega „, sotsiaalmeedia kontod“. Muudatusega täiendatakse tähtajalise elamisloa, selle pikendamise ja pikaajalise elaniku elamisloa ning pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotlemisel esitatavate kontaktandmete loetelu. Kontaktandmete loetelu täiendatakse taotleja sotsiaalmeedia kontode andmetega. Näiteks võib taotleja sotsiaalmeedia kontode andmetena esitada sotsiaalmeedia keskkonna kasutajakonto lingi. Sotisaalmeedia keskkondadeks võivad olla näiteks Facebook, YouTube, Instagram, Qzone, Weibo, Twitter, Reddit, Pinterest, Ask.fm, Tumblr, Flickr, VK, Odnoklassniki, Meetup, Amazon jne. Sotsiaalmeedia kontode lisamine võimaldab haldusorganil saada menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta andmeid. VMS-i § 13 lõike 1 kohaselt on rändemenetluse eesmärk tagada, et välismaalase Eestisse saabumine ja siin viibimine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Muutunud julgeolekuolukorra tõttu on haldusorganil vaja põhjalikumalt hinnata nii taotleja tausta kui ka tema esitatud andmete usaldusväärsust ning veenduda, et Eestisse saabuvad välismaalased ei kujuta ohtu riigi julgeolekule ega avalikule korrale.
Punktidega 61, 65 ja 66 muudetakse määruse nr 7 § 49 lõike 1 punkte 22 ja 221, § 50 lõike 1 punkte 14 ja 141 ning § 51 lõike 1 punkte 16 ja 161, milles sätestatakse andmete loetelu, mis välismaalane peab esitama tähtajalise elamisloa, selle pikendamise ja pikaajalise elaniku elamisloa või selle taastamise taotlemise korral. Esitamisele kuuluvate andmete loetelu täpsustatakse kõigis nimetatud sätetes järgmiselt:
• andmed selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi, osaleb või on osalenud sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või töötab või on töötanud luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud muul viisil või töötab või on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses;
• andmed selle kohta, kas taotleja kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse, terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse või omab või on omanud kontakti nendesse kuuluvate või kuulunud isikutega, viibib või on viibinud terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud kokku tulirelva või lõhkematerjaliga või oskab neid käsitseda või on pannud toime inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo veendumuste alusel.
Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil, et tähtajalise elamisloa või selle pikendamisel ja pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemisel esitatavad andmed oleksid kooskõlas VMS-is sätestatud elamisloa andmisest keeldumise alustega ning kehtiv õiguskord ühtiks praktikas toimuvaga. Andmete esitamisel kehtib jätkuvalt minimaalsuse põhimõte ehk tähtajalise elamisloa pikendamisel ja pikaajalise elaniku elamisloa taotlemisel tuleb esitada üksnes andmed, mis ei ole PPA-le eelmisest elamisloa taotlemisest teada.
Punktiga 62 täiendatakse määruse nr 7 § 49 lõike 1 punkti 25, § 50 lõike 1 punkti 17 ja § 51 lõike 1 punkti 19 pärast sõna „teave“ sõnadega „, mida taotleja peab oluliseks esitada“. § 49 lõike 1 punkti 25 kohaselt esitatakse tähtajalise elamisloa taotluses muu taotlusega seotud oluline teave. § 50 lõike 1 punkti 17 kohaselt esitatakse tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel muu taotlusega seotud oluline teave. § 51 lõike 1 punkti 19 kohaselt esitab pikaajalise elaniku elamisloa ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotleja muu taotlusega seotud olulise teabe. Muudatustega täpsustatakse, et taotleja esitab muu taotlusega seotud olulise teabe, mida ta ise peab vajalikuks esitada. Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täpsustatakse ja ühtlustatakse VMS-is sätestatud eri alustel esitatavaid taotluste andmeid ning tuuakse registri andmekoosseisud põhimäärusest seaduse tasemele. Muudatusega viiakse määrus nr 7 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 8 punktiga 63 muudetakse määruse nr 7 § 49 lõiget 3. Määruse nr 7 § 49 lõike 3 kohaselt esitab välismaalane § 49 lõike 1 punktides 1–12 ja 16–26 nimetatud andmed elamisloa andmise menetluse käigus, kui tähtajalise elamisloa menetluse on algatanud PPA VMS-i § 2103 alusel. Lõike 1 punktides 1–12 ja 16–26 nimetatud andmeid ei pea esitama, kui andmed sisalduvad riiklikes andmekogudes. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega lisatakse VMS-i § 213 lõige 13, mille kohaselt algatab PPA VMS‑i § 2103 alusel tähtajalise elamisloa menetluse ilma välismaalase tähtajalise elamisloa taotluseta. Muudatusega viiakse määrus nr 7 kooskõlla seadusega ja reguleeritakse tähtajalise elamisloa menetluseks vajalike välismaalase andmete esitamine.
Eelnõu § 8 punktiga 64 täiendatakse määruse nr 7 § 49 lõikega 4. Määruse nr 7 § 49 lõike 4 kohaselt ei nõuta sarnaselt pikaajalise viisa taotluse menetlusele ka elamisloa menetluses elulooandmete uuesti esitamist, kui andmed on esitatud varem lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, pikaajalise viisa või elamisloa taotlemisel ja need ei ole pärast eelmise lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, pikaajalise viisa või elamisloa taotluse esitamist muutunud. Sellistel puhkudel, kui taotleja on juba esitanud haldusorganile elulooandmed ja asjaolud ei ole pärast seda muutunud, ei ole mõistlik nõuda taotlejalt nende uuesti esitamist.
Eelnõu § 8 punktiga 67 muudetakse määruse nr 7 § 52 lõiget 1, milles sätestatakse tähtajalise elamisloa, selle pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemisel lisaandmete esitamise kohustus taotlejale, kes teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, sealhulgas kaadrisõjaväelasena, luure- või julgeolekuteenistuses või kes osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit. Uus sõnastus viiakse kooskõlla VMS-is sätestatud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alustega ja tähtajalise elamisloa, selle pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemisel esitatavate andmete loeteluga, millega on seotud ka kõnesoleva määruse § 8 punktides 61, 65 ja 66 kajastatud muudatused. Vastavalt eelnõukohasele redaktsioonile esitab taotleja, kes teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, sealhulgas kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi või kes töötab või on töötanud luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud muul viisil või kes osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit või kes töötab või on töötanud mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses, tähtajalise elamisloa, selle pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemisel lisaks määruses sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) õppimine sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või kursuse nimetus ning auaste;
2) kuulumine relvajõudude reservi, sealhulgas riik ja põhjus;
3) osavõtt sõjaväelistest operatsioonidest teiste riikide territooriumil, sealhulgas riik, osalemise aeg, üksuse nimetus ja selle number, missiooni nimetus või selgitus, teenistuskoht, teenistusülesanded;
4) teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutuse, organisatsiooni või üksuse nimetus, aadress, teenistus- või ametikoht, teenistusülesanded, asutuse tegevusvaldkond, teenistuse või töötamise periood, sõjaväepileti number ja väljaandmise aeg.
Eelnõu § 8 punktiga 68 muudetakse määruse nr 7 § 52 lõiget 4, milles täpsustatakse, et taotleja esitab tähtajalise elamisloa, tähtajalise elamisloa pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemisel määruse nr 7 paragrahvi 52 lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmed, kui need on pärast eelmise pikaajalise viisa või elamisloa taotluse või selle pikendamise taotluse esitamist muutunud. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil. Kui välismaalane on varasema menetluse raames juba haldusorganile esitanud välisriigi relvajõududes teenimise või välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses töötamise andmed (§ 52 lõige 1) või lähedaste sugulaste või pereliikmete andmed (§ 52 lõige 3) ning asjaoludes muutusi ei ole, siis on ebamõistlik nõuda samade andmete uuesti esitamist. Andmete esitamisel kehtib jätkuvalt minimaalsuse põhimõte ehk elamisloa taotlemisel tuleb esitada üksnes andmed, mis ei ole PPA-le teada.
Eelnõu §-ga 9 muudetakse määrust nr 69.
Eelnõu § 9 punktiga 1 muudetakse määruse nr 69 § 3 lõiget 3, milles on sätestatud viisataotluse kooskõlastamise tähtaeg. Kehtiva korra kohaselt peab kooskõlastav asutus kooskõlastama viisataotluse kolme tööpäeva jooksul. Praktikas ei ole see tähtaeg piisav. Muutunud julgeolekuolukorra tõttu on kooskõlastaval asutusel vaja põhjalikumalt hinnata taotlusega seonduvaid asjaolusid ja veenduda enne kooskõlastuse andmist, et taotleja ei kujuta ohtu riigi julgeolekule ega avalikule korrale. Muudatuse järel peab kooskõlastav asutus andma taotlust läbivaatavale haldusorganile kooskõlastuse viie tööpäeva jooksul. Seejuures täpsustakse õigusselguse eesmärgil, et tähtaega loetakse alates kooskõlastamiseks esitamise päevale järgnevast päevast arvates. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna praktikas lähtutakse ka praegu kooskõlastamise tähtaja arvestamisel samast põhimõttest. Kuna kehtiva regulatsiooni sõnastus ei ole üheselt mõistetav, täpsustatakse sätte sõnastust. Muudatus on tehniline.
Eelnõu § 9 punktiga 2 muudetakse määruse nr 69 § 3 lõiget 4, milles on sätestatud kooskõlastamise tähtaja pikendamise võimalus. Kehtiva korra kohaselt võib kooskõlastav asutus erandjuhul pikendada kooskõlastamise tähtaega üks kord kuni seitsme kalendripäevani taotluse kooskõlastamiseks esitamise päevast arvates. Seejuures on kooskõlastamise pikendamisel sama tähtaeg nii lühi- kui ka pikaajalise viisa taotluse puhul. Praktikas ei ole see tähtaeg piisav nendel juhtudel, kui asjaolude väljaselgitamine nõuab rohkem aega. Muudatuse järel võib kooskõlastav asutus erandjuhul pikendada lühiajalise viisa kooskõlastamise tähtaega kuni kolme tööpäeva võrra. Seega on lühiajalise viisa kooskõlastamise tähtaeg, kui seda pikendatakse, kokku kuni kaheksa tööpäeva, välja arvatud viisaeeskirjas sätestatud juhtudel. Viisaeeskirja kohaselt on kooskõlastav asutus kohustatud eelneva kooskõlastuse puhul tegema otsuse kooskõlastuse kohta seitsme kalendripäeva jooksul. Pikaajalise viisa puhul võib kooskõlastav asutus pikendada kooskõlastamise tähtaega kuni viie tööpäeva võrra. Seega on pikaajalise viisa kooskõlastamise tähtaeg, kui seda pikendatakse, kokku kuni kümme tööpäeva. Erisus tuleneb viisataotluse läbivaatamise tähtajast. Kooskõlastuse tähtaja puhul on oluline, et haldusorganile jääks piisav aeg kooskõlastuse järel viisataotluse läbivaatamiseks. Viisaeeskirja artikli 23 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan otsuse lühiajalise viisa andmise kohta tegema 15 kalendripäeva jooksul. Pikaajalise viisa taotluse kohta peab konsulaarametnik tegema otsuse 30 päeva jooksul. Eelnõu § 8 punkti 32 muudatusega pikendatakse ka PPA menetlustähtaega pikaajalise viisa taotluse läbivaatamisel 30 päevani. Kuna lühiajalise viisa taotluse kohta peab haldusorgan tegema otsuse lühema aja jooksul, on kooskõlastamise tähtaja pikendamise võimalus lühiajalise viisa puhul lühem kui pikaajalise viisa puhul.
Eelnõu §-ga 10 muudetakse määrust nr 5.
Eelnõu § 10 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 5 § 2 punkt 11, mille kohaselt kantakse VMS-i § 1061 alusel väljaantava viisakleebise andmeväljale „MÄRKUSED“ märge „AU PAIR“. Sätte kehtetuks tunnistamine on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 1814. Muudatusega viiakse määrus nr 5 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 10 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 5 § 2 punktidega 14–16. Viisaeeskirja artikli 51 alusel vastu võetud viisaeeskirja käsiraamatus26 (edaspidi viisaeeskirja käsiraamat) antakse soovitused viisakleebise märkuste osasse tehtavate riiklike kannete kohta. Vastavalt käsiraamatu soovitustele täiendatakse määruses nr 5 viisakleebise andmeväljale „MÄRKUSED“ tehtavate kannete loetelu.
Punkti 14 kohaselt kantakse vaba liikumise õigust kasutavale Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmele väljaantavale viisakleebisele märge „Direktiiv 2004/38/EÜ“. Punkti 15 kohaselt kantakse Ühendkuningriigi kodaniku perekonnaliikmele Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel väljaantavale viisakleebisele märge „EU-UK WA“. Viisaeeskirja käsiraamatu peatükis 10.1 antakse liikmesriikidele soovitus kanda viisakleebisele märge, kui nad annavad viisa direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate liikuvate Euroopa Liidu kodanike ja Ühendkuningriigi väljaastumislepingu alusel soodustatud isikute pereliikmetele, kes on kolmanda riigi kodanikud. Kuna sellistel isikutel on Euroopa Liidu õigusest tulenev eristaatus, on oluline, et piiril oleks võimalik hõlpsalt neid isikuid tuvastada. Vastava märke kandmine aitab seda eesmärki täita.
Punkti 16 kohaselt kantakse Ukraina okupeeritud territooriumidel või piirkondades ja Gruusia separatistlikel territooriumidel välja antud Venemaa Föderatsiooni residokumenti kantavale viisakleebisele märge „Otsuse (EL) 2022/2512 artikkel 2“. Viisaeeskirja käsiraamatu peatükis 10.1 antakse liikmesriikidele soovitus kanda viisakleebisele märge, kui viisakleebis on kantud Ukraina okupeeritud territooriumidel või piirkondades ja Gruusia separatistlikel territooriumidel välja antud Venemaa Föderatsiooni reisidokumenti. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2022/251227 (edaspidi otsus 2022/2512) ei aktsepteerita välispiiride ületamisel kehtivate reisidokumentidena Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud Ukraina piirkondades või territooriumidel ning Gruusia separatistlikel territooriumidel välja antud või seal elavatele isikutele välja antud Venemaa Föderatsiooni reisidokumente ning neisse ei kanta viisat. Otsuse artikli 2 kohaselt võib erandina seda reisidokumenti teatud juhtudel aksepteerida. Kui liikmesriik on erandina seda reisidokumenti aksepteerinud ja sinna viisakleebise kandnud, soovitatakse viisaeeskirja käsiraamatu kohaselt liikmesriikidel kanda viisakleebise märkuste osasse märge viitega otsuse 2022/2512 erandile. See võimaldab teavitada piirivalveametnikke ja teisi ametiisikuid asjaolust, et viisa ei ole kantud mitteaktsepteeritavasse reisidokumenti ekslikult.
Eelnõu §-ga 11 muudetakse määrust nr 71.
Eelnõu § 11 punktiga 1 muudetakse määruse nr 71 § 2 lõiget 2. Muudatusega täpsustatakse, milliseid andmeid töödeldakse viisaregistri pidamise eesmärgi täitmiseks. Muudatusega sätestatakse, et andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse viisaregistris:
1) viisa andmise, tühistamise ja kehtetuks tunnistamise menetluse andmeid;
2) viibimisaja pikendamise ja ennetähtaegse lõpetamise menetluse andmeid;
3) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse pikaajalise viisana vormistamise menetluse andmeid.
Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täpsustatakse VMS-i § 102 lõike 3 sõnastust. Muudatusega viiakse määrus nr 71 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 11 punktiga 2 muudetakse määruse nr 71 § 3 tekst. Määruse nr 7 §-s 3 sätestatakse viisaregistri vastutav ja volitatud töötleja. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on viisaregistri vastutav töötleja PPA ja volitatud töötlejad Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO), Välisministeerium (edaspidi VÄM) ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT). Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) jõustumist ei lange viisaregistri vastutav töötleja avaliku teabe seaduse tähenduses (edaspidi AvTS) ja vastutav töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses enam kokku.
AvTS-i § 434 lõike 1 kohaselt on andmekogu vastutav töötleja (haldaja) riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist ning teenuste ja andmete haldamist. Andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest.
Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 7 kohaselt on vastutav töötleja füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid. Artikli 26 lõike 1 kohaselt on tegemist kaasvastutavate töötlejatega, kui kaks või enam vastutavat töötlejat määravad ühiselt kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid. Nad määravad kaasvastutava töötleja vastutusvaldkonna käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmisel – eelkõige mis puudutab andmesubjekti õiguste kasutamist ning kaasvastutava töötleja kohustust esitada artiklites 13 ja 14 osutatud teavet – läbipaistval viisil kindlaks omavahelise kokkuleppega, välja arvatud juhul ja sel määral, mil vastutavate töötlejate vastavad vastutusvaldkonnad on kindlaks määratud vastutavate töötlejate suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega.
Lõikes 1 sätestatakse, et andmekogu vastutav töötleja AvTS-i tähenduses on PPA.
Lõikes 2 sätestatakse, et viisaregistri isikuandmete kaasvastutavad töötlejad isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses on VMS-is sätestatud pädevuse piires PPA, KAPO ja VÄM.
Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega muudetakse VMS-i § 102 lõike 8 sõnastust ning sätestatakse, et viisaregistri kaasvastutavad töötlejad on PPA, VÄM ja KAPO. Muudatusega viiakse määrus nr 71 kooskõlla seadusega.
Lõiked 3–5 on seotud lõikega 2 ja nendega täpsustatakse, et § 9 lõigete 21–4 ning §-de 10, 101 ja 12 alusel andmekogusse kantud andmete vastutav töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses on PPA (lõige 3). Välisesinduses esitatud viisa taotluse kohta § 9 alusel andmekogusse kantud andmete vastutav töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses on VÄM (lõige 4) ning §-de 11 ja 13 alusel andmekogusse kantud andmete vastutavad töötlejad isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses vastavalt VMS-is sätestatud pädevusele on PPA, KAPO või VÄM (lõige 5). Kui lõigetes 3–5 ei ole täpsustatud, kes kaasvastutavatest töötlejatest konkreetsete andmete eest vastutab, siis nendele andmetele (näiteks määruse nr 71 § 9 lõiked 1 ja 2) kohaldatakse lõiget 2 ning nende andmete töötlemise eest vastutavad kõik kaasvastutavad töötlejad.
Lõikes 6 sätestatakse, et viisaregistri volitatud töötleja on SMIT.
Eelnõu § 11 punktidega 3–7 täiendatakse määruse nr 71 § 4 pealkirja, lisades sellesse sõna „kaasvastutav“, muudetakse § 4 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, täpsustades, et vastutavat töötlejat käsitletakse AvTS-i tähenduses, ning § 4 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „otsustab ja“, § 4 lõike 1 punktid 4 ja 6 tunnistatakse kehtetuks, § 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8 ja 9. Muudatused on seotud eelnõu § 11 punktis 2 esitatud muudatusega, millega täpsustatakse viisaregistri vastutav, andmete kaasvastutav ja volitatud töötleja. Seega vajab täpsustamist § 4 pealkiri ja lõige 1. Lõikes 1 sätestatakse AvTS-i tähenduses viisaregistri vastutava töötleja ehk PPA ülesanded. Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 4 lõike 1 punktid 4 ja 6. Punkti 4 kohaselt vastutab andmekogu vastutav töötleja andmete nõuetekohase väljastamise eest ja punkti 6 kohaselt vastutab andmekogu vastutav töötleja isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest. Mõlemad on viisaregistri kaasvastutava töötleja ülesanded ning need on edaspidi esitatud sama paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 5. Punktiga 8 lisatakse PPA ülesandeks arvestuse pidamine andmete andmekogusse kandmise aja, andmekogu andmete väljastamise aja, andmekoosseisu, andmeandjate ja andmesaajate üle. Punktiga 9 pannakse PPA-le kui andmekogu vastutavale töötlejale ülesanne tagada andmesubjekti ja Andmekaitse Inspektsiooni teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest.
Eelnõu § 11 punktidega 8–11 muudetakse määruse nr 71 § 4 lõike 2 sissejuhatav lauseosa, sätestatakse viisaregistri kaasvastutavate töötlejate ülesanded isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, tunnistatakse kehtetuks § 4 lõike 2 punkt 4, täpsustatakse § 4 lõike 2 punkti 6 muudatusega, et kaasvastutavad töötlejad teevad ettepanekuid andmekogu arendamiseks PPA‑le, ning lisatakse viisaregistri kaasvastutava töötleja ülesandeks tagada andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine. Muudatused on seotud eelnõu § 11 punktis 2 esitatud muudatusega, millega täpsustatakse viisaregistri vastutav, andmete kaasvastutav ja volitatud töötleja. Kõnesolevate muudatustega täpsustatakse andmekogu andmete kaasvastutava töötleja ülesanded.
Eelnõu § 11 punktidega 12–16 muudetakse määruse nr 71 § 4 lõike 3 sissejuhatav lauseosa, milles sätestatakse volitatud töötleja (SMIT) ülesanded. Lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „järgi“ sõnadega „ning andmekogu andmete kustutamise ja arhiveerimise tehnilise võimekuse“. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täiendatakse VMS-i § 102 lõikega 91 ja sätestatakse viisaregistri andmete säilitusaeg. Muudatusega viiakse määrus nr 71 kooskõlla seadusega. Muudatusega täpsustatakse, et viisaregistri volitatud töötleja ülesanne on muu hulgas tagada andmete kustutamise ja arhiveerimise tehniline võimekus, andmekogu küberturvalisus, sealhulgas andmekogu andmete käideldavus, terviklikkus ja konfidentsiaalsus, õigusaktides sätestatud nõuete järgi. Määruse nr 71 § 4 lõike 3 punkti 5 muudatusega täpsustatakse, et volitatud töötleja ülesanne on muu hulgas arendada andmekogu vastutava töötleja ettepanekute järgi ja lisaks võib volitatud töötleja teha ettepanekuid viisaregistri arendamiseks. Samuti täiendatakse § 4 lõiget 3 punktiga 7, mille kohaselt on viisaregistri volitatud töötleja ülesanne tagada teenuseintsidentide käsitlemine. Muudatused on tehnilised ning tehakse VMS-i alusel antud rakendusaktide sõnastuse ühtlustamise ja õigusselguse eesmärgil. Samasugused ülesanded on SMIT-ile kui volitatud töötlejale ette nähtud ka teistes kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna andmekogudes.
Eelnõu § 11 punktiga 17 täiendatakse määruse nr 71 § 4 lõikega 4, millega reguleeritakse kaasvastutavate töötlejate kohustus tagada andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine. Praktikas võib ebapiisav teavitamiskohustuse reguleerimine põhjustada olukorda, et rikkumisteade jääb esitamata. Lõikes 4 pannakse Kaitsepolitseiametile ja Välisministeeriumile kohustus teavitada andmekogu andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe Politsei- ja Piirivalveametit. Kaitsepolitseiamet ja Välisministeerium peavad võtma viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et rikkumine lõpetada, ning täitma Politsei- ja Piirivalveameti sellekohaseid korraldusi.
Eelnõu § 11 punktidega 18–24 muudetakse määruse nr 71 § 9 lõikeid 1 ja 2, milles on loetletud andmed, mis kantakse andmekogusse lühiajalise viisa ning lennujaama transiitviisa taotlemisel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/266728 muudeti lühiajalise viisa taotlusankeeti. Seetõttu on muutunud andmed, mis taotleja esitab lühiajalise viisa taotlemisel, ja ka taotleja esitatud andmed, mis kantakse andmekogusse.
Punktiga 18 jäetakse määruse nr 71 § 9 lõike 1 punktist 11 välja sõnad „ja asutus“. Muudetud lühiajalise viisa taotlusankeedis ei küsita taotlejalt reisidokumendi väljaandnud asutuse andmeid. Eelnevast lähtudes ei kanta neid andmeid enam ka andmekogusse.
Punktiga 19 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõike 1 punkti 15 pärast sõna „omast“ sõnadega „, telefoninumber ning e-posti aadress“. Muudetud lühiajalise viisa taotlusankeedis küsitakse taotlejalt, kes esitab taotluse seadusliku esindaja kaudu, lisaks muudele andmetele seadusliku esindaja kohta ka tema telefoninumbrit ja e-posti aadressi. Eelnevast lähtudes kantakse need andmed ka andmekogusse.
Punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 71 § 9 lõike 2 punktid 4 ja 5. Muudetud lühiajalise viisa taotlusankeedis ei pea taotleja märkima kavandatava viibimise või transiidi kestust päevades, samuti ei pea ta esitama andmeid viisade kohta, mis on välja antud viimase kolme aasta jooksul. Eelnevast lähtudes ei kanta neid andmeid enam ka andmekogusse.
Punktiga 21 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõike 2 punkti 6 pärast sõna „asjakohane“ sõnadega „ja viisa number, kui see on teada“. Muudetud lühiajalise viisa taotlusankeedis peab taotleja märkima lisaks varasema lühiajalise viisa taotlemisega seonduvalt sõrmejälgede hõivamise kuupäevale ka viisa numbri, kui see on teada. Eelnevast lähtudes kantakse need andmed ka andmekogusse.
Punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 71 § 9 lõike 2 punkt 9. Muudetud lühiajalise viisa taotlusankeedis ei pea taotleja märkima varasemaid viibimisi Eestis või teistes Schengeni konventsioonide liikmesriikides. Eelnevast lähtudes ei kanta neid andmeid enam ka andmekogusse.
Punktiga 23 muudetakse määruse nr 71 § 9 lõike 2 punkti 11 sõnastust, asendades sõna „Eesti“ sõnadega „Schengeni alal“ vastavas käändes. Muudetud lühiajalise viisa taotlusankeedis peab taotleja märkima kavandatava Schengeni alale saabumise ja Schengeni alalt lahkumise kuupäeva. Seega kantakse andmekogusse vastavad andmed mitte Eesti, vaid Schengeni ala kohta, mistõttu on vaja muuta määruse sõnastust.
Punktiga 24 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõiget 2 punktiga 17. Muudetud lühiajalise viisa taotlusankeedis peab märkima ka taotluse täitnud isiku andmed. Eelnevast lähtudes kantakse need andmed ka andmekogusse.
Eelnõu § 11 punktidega 25–27 muudetakse määruse nr 71 § 9 lõiget 21, milles on loetletud andmed, mis kantakse andmekogusse pikaajalise viisa taotlemisel.
Punktiga 25 muudetakse määruse nr 71 § 9 lõike 21 punkti 12, võimaldades andmekogusse kanda pikaajalise viisa taotleja kohta kontaktandmetena sotsiaalmeedia konto andmed. Muudatus on seotud eelnõu § 7 punktis 23 esitatud muudatusega, mille kohaselt esitatakse pikaajalise viisa taotlemisel edaspidi ka taotleja sotsiaalmeedia kontode andmed. Kuna pikaajalise viisa taotlemisel esitatavate kontaktandmete loetelu täiendatakse, on vaja vastav muudatus teha ka andmekogu regulatsioonis.
Punktiga 26 muudetakse määruse nr 71 § 9 lõike 21 punkti 14, võimaldades andmekogusse kanda pikaajalise viisa taotleja kohta kontaktandmetena sotsiaalmeedia konto andmed. Muudatus on seotud eelnõu § 7 punktis 22 esitatud muudatusega, mille kohaselt esitatakse pikaajalise viisa taotlemisel edaspidi ka taotleja õppimise, töötamise ja muude oluliste asjaolude andmed. Kuna pikaajalise viisa taotlemisel esitatavate andmete loetelu täiendatakse, on vaja vastav muudatus teha ka andmekogu regulatsioonis.
Punktiga 27 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõiget 21 punktidega 141–144. Muudatusega täiendatakse pikaajalise viisa taotleja kohta viisaregistrisse kantavate andmete loetelu. Muudatus on seotud eelnõu § 7 punkti 26 muudatusega, millega täiendatakse pikaajalise viisa taotlemisel esitatavate kohustuslike andmete loetelu. Muudatuste järel on vaja pikaajalise viisa taotlejal esitada andmed välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta, andmed lähedaste sugulaste või pereliikmete kohta, samuti andmed välisriigi relvajõududes, sealhulgas kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena teenimise või välisriigi relvajõudude reservi kuulumise või väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta, andmed luure- või julgeolekuteenistuses töötamise või sellega seoste kohta ning andmed riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses töötamise kohta ja andmed selle kohta, kas taotleja kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse, terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse või omab või on omanud kontakti nendesse kuuluvate või kuulunud isikutega, viibib või on viibinud terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud kokku tulirelva või lõhkematerjaliga või oskab neid käsitseda või on pannud toime inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo veendumuste alusel. Eelnimetatud taotleja esitatud andmed kantakse andmekogusse, mistõttu tuleb vastav muudatus teha ka andmekogu sätetes.
Eelnõu § 11 punktiga 28 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõiget 21 punktiga 151, sätestades, et andmekogusse kantakse volitatud esindaja andmed, kui pikaajalise viisa taotlus on esitatud volitatud esindaja kaudu. Muudatus on seotud eelnõu § 7 punkti 10 muudatusega, milles sätestatakse, et kui menetlustoimingut sooritatakse esindaja kaudu, on esindaja kohustatud esindusõigust tõendama. Andmed volitatud esindaja kohta kantakse ka andmekogusse, mistõttu tuleb vastav muudatus teha ka andmekogu sätetes.
Eelnõu § 11 punktidega 29 ja 30 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa pärast sõna „kodanikust“ sõnadega „või vaba liikumise õigust omava Ühendkuningriigi kodanikust“. Samuti täiendatakse lõike 3 punkti 6 pärast sõna „Konföderatsiooni“ sõnadega „või vaba liikumise õigust omava Ühendkuningriigi“. Muudatus on seotud eelnõu § 7 punktiga 25. Kuna muudatuste järel küsitakse pikaajalise viisa taotlemisel taotlejalt andmeid pereliikme kohta, kes omab väljaastumislepingu alusel samaväärselt EL-i kodanikega vaba liikumise õigust, kantakse vastavad andmed ka andmekogusse.
Eelnõu § 11 punktiga 31 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõiget 4 punktiga 41, mille kohaselt kantakse viisaregistrisse andmed viisataotluse kooskõlastamise kohta. Tegemist on tehnilise muudatusega õigusselguse huvides. VMS-i § 82 kohaselt on konsulaarametnik ja PPA kohustatud kooskõlastama viisa andmise Siseministeeriumi valitsemisala asutusega. Andmed selle kohta, kas Siseministeeriumi valitsemisala asutus viisa andmise kooskõlastas või mitte, kantakse viisaregistrisse. Muudatusega sätestatakse õigusselguse huvides, et vastavad andmed andmekogusse kantakse.
Eelnõu § 11 punktiga 32 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõike 4 punkti 5 pärast sõna „kordsus“ sõnadega „, territoriaalne kehtivus, viisakleebisele kantavad märked“. Tegemist on tehnilise muudatusega õigusselguse huvides. Viisaeeskirja artikli 25 kohaselt võib erandkorras anda taotlejale piiratud territoriaalse kehtivusega viisa. VIS-i määruse29 artikli 10 lõike 1 punkti d kohaselt peab piiratud territoriaalse kehtivusega viisa väljastamise kohta kandma taotlustoimikusse vastavad andmed. Viisa väljastamisel kantakse andmed viisa territoriaalse kehtivuse kohta ka viisaregistrisse. Muudatusega sätestatakse õigusselguse huvides, et vastavad andmed andmekogusse kantakse. Samuti kantakse andmekogusse viisakleebisele kantavad märked. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna ka praegu kantakse andmekogusse märked, mis haldusorgan kannab viisakleebisele. Viisaeeskirja VII lisa punktis 9 on loetletud kohustuslikud kanded, mis tuleb kanda viisakleebise märkuste andmeväljale. Riigisiseste märgete loetelu on kehtestatud siseministri 10.01.2017. aasta määrusega nr 5 „Viisakleebise andmeväljale „MÄRKUSED“ kantavate riigisiseste märgete loetelu“.
Eelnõu § 11 punktiga 33 täiendatakse määruse nr 71 § 9 punktiga 8, mille kohaselt kantakse andmekogusse andmed menetluses muude tähtsust omavate asjaolude ja kogutud dokumentide kohta. Näiteks on haldusorganil võimalik taotleja reisidokumendi kehtivuse kontrollimiseks kontrollida andmekogus reisidokumendi tunnustamise andmeid. Tegemist on tehnilise muudatusega õigusselguse huvides.
Eelnõu § 11 punktiga 34 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõigetega 6 ja 7. Lõike 6 kohaselt kantakse pikaajalise viisa taotleja lähedaste sugulaste ja perekonnaliikmete kohta andmekogusse järgmised andmed:
1) suhe taotlejaga;
2) abikaasa puhul välisriigis sõlmitud abielu aeg ja koht ning registreeritud elukaaslase puhul välisriigis kooselu registreerimise aeg ja koht;
3) eesnimi või -nimed;
4) perekonnanimi või -nimed;
5) sugu;
6) Eesti isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
7) kodakondsus või kodakondsused;
8) sünnikoht riigi täpsusega;
9) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond, riik, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber.
Muudatus on seotud eelnõu § 7 punkti 27 muudatusega, millega täiendatakse pikaajalise viisa taotlemisel esitatavate kohustuslike andmete loetelu. Seega on vaja pikaajalise viisa taotleja lähedaste sugulaste ja perekonnaliikmete kohta esitatud andmed kajastada ka viisaregistri põhimääruses.
Lõike 7 kohaselt kantakse pikaajalise viisa taotleja kohta, kes teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, sealhulgas kaadrisõjaväelasena, luure- või julgeolekuteenistuses, või kes osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit, lisaks viisaregistri põhimääruses praegu sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) andmed õppimise kohta sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või kursuse nimetus, eriala, kooli aadress ja õppimise aeg;
2) andmed sõjaväelistest operatsioonidest osavõtmise kohta teiste riikide territooriumil, sealhulgas selle riigi nimi, ametikoht, osalemise aeg ja ülesanne;
3) teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutuse nimi, aadress, sõjaväeosa number, ameti- või töökoht, ülesanne, tegevussuund, väeliik, teenistuse või töötamise periood.
Muudatus on seotud eelnõu § 7 punkti 27 muudatusega, millega täiendatakse pikaajalise viisa taotlemisel esitatavate kohustuslike andmete loetelu. Seega on vaja viisaregistrisse kanda pikaajalise viisa taotleja kohta eelnimetatud andmed.
Eelnõu § 11 punktiga 35 täiendatakse määruse nr 71 § 101 lõiget 1 punktiga 21, mille kohaselt kantakse tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse pikaajalise viisana vormistamisel taotleja kohta andmekogusse tema kodakondsus või kodakondsused. Muudatus on seotud eelnõu § 7 punktiga 29, mille kohaselt tuleb välismaalasel esitada viibimisõiguse vormistamiseks kodakondsuse andmed. Kuna tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse vormistamisel esitatavate andmete loetelu täiendatakse, on vaja vastav muudatus teha ka viisaregistri sättes, et täiendavad andmed saaks kanda andmekogusse.
Eelnõu § 11 punktiga 36 asendatakse määruse nr 71 § 101 lõike 1 punktis 3 sõna „isikukood“ sõnaga „sünniaeg“. Muudatus on seotud eelnõu § 7 punktiga 30, mille kohaselt tuleb välismaalasel edaspidi tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse vormistamisel esitada isikukoodi asemel oma sünniaeg. Kuna esitatavate andmete loetelu muudetakse, on vaja vastav muudatus teha ka viisaregistri põhimääruse vastavas sättes.
Eelnõu § 11 punktiga 37 täiendatakse määruse nr 71 § 101 lõiget 1 punktiga 7, mille kohaselt kantakse tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse pikaajalise viisana vormistamisel andmekogusse taotleja foto. Muudatus on seotud määruse nr 82 § 81 lõike 1 punktiga 2, mille kohaselt tuleb tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva õiguse Eestis viibida vormistamise taotlemisel esitada taotleja foto. Kuna esitatavate andmete loetelus on taotleja foto, on vaja vastav muudatus teha ka viisaregistri põhimääruse vastavas sättes.
Eelnõu § 11 punktiga 38 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 71 § 12, milles on sätestatud piiripunktis erandina viisa andmise kohta andmekogusse kantavad andmed. Tegemist on tehnilise muudatusega. Viisaeeskirja artikli 35 lõike 1 kohaselt võib erandjuhtudel anda viisa piiripunktis. Viidatud artiklis on sätestatud tingimused, mis peavad olema täidetud sellisel juhul viisa väljastamiseks. Väljastatava viisa puhul ei ole samas tegemist eraldi viisa liigiga, vaid jätkuvalt lühiajalise viisaga. Nii nagu tavapärase lühiajalise viisa taotlemise puhul peab taotleja ka erandkorras piiril viisa taotlemisel esitama andmed, mis on nõutavad lühiajalise viisa taotlemisel. Eelnevast tulenevalt on piiripunktis erandina antava viisa andmed kaetud määruse nr 71 §-ga 9, mistõttu puudub vajadus loetleda andmeid eraldi §-s 12.
Eelnõu § 11 punktiga 39 täiendatakse määruse nr 71 § 14 punktidega 3–19, millega sätestatakse viisaregistri andmeandjad. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on viisaregistri andmeandjateks:
1) viisataotluse, viibimisaja pikendamise taotluse või §-des 101 ja 13 nimetatud avalduse esitanud välismaalane;
2) PPA, KAPO ja VÄM neile seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga pandud ülesannete piires.
Sätet täiendatakse uute punktidega, millega lisatakse viisaregistri andmeandjad ja nendelt saadavad järgmised andmed:
1) automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteem (edaspidi ABIS) – välismaalase biomeetrilised andmed;
2) eeltäidetud viisataotluse andmekogu – viisa taotlemisel nõutavad andmed;
3) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu – Eestis ebaseadusliku viibimise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlusega seotud andmed;
4) elamislubade ja töölubade register – välismaalase Eestis elamise ja töötamise menetlusega seotud andmed;
5) infosüsteem POLIS – süüteomenetluse, ennetava tegevuse, otsimise ja jälitusmenetluse andmestiku andmed;
6) Interpoli andmebaasid – isikuandmed ning varastatud või kaotatud reisidokumendi andmed;
7) isikut tõendavate dokumentide andmekogu – isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimisega seotud andmed ning isikut tõendava dokumendi menetlusega seotud andmed;
8) karistusregister – välismaalase või muu taotlusega seotud isiku karistusandmed;
9) piirikontrolli andmekogu – välismaalase piiriületusega seotud andmed;
10) Schengeni infosüsteemi riiklik register – loovutamise või väljaandmise eesmärgil tagaotsitava isiku andmed, välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu andmed, lahkumisettekirjutuse või kohtulahendiga pandud lahkumiskohustuse andmed, kadunud isiku või sellise isiku andmed, kes on vaja tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest ajutiselt paigutada turvalisse paika, tagaotsitava tunnistaja ja süüdistatava või süüdimõistetu andmed, andmed isiku, dokumendiplangi ja isikut tõendava dokumendi kohta varjatud, küsitlus- või erikontrolli teostamiseks ning varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud dokumendiplangi ja kehtetuks tunnistatud isikut tõendava dokumendi andmed, mis on kantud Schengeni infosüsteemi riiklikusse registrisse arestimise, konfiskeerimise või kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks;
11) rahvastikuregister – taotleja elamisõiguse kontrolli ja seadusjärgse esindaja ning taotleja Eestis või muus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elava külastatava isiku ja taotleja Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikust perekonnaliikme isikuandmed, elu- ja viibimiskoha andmed, perekonnaseisuandmed, surmaandmed ning vanemate, abikaasa või registreeritud elukaaslase ja lapse andmed;
12) riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem – automaatkalkulaatori andmed ning välismaalase isikliku toimikuga ning sellega seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikuga või andmestikega ning sisenemiskeeluandmestikuga seotud andmed;
13) riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register – taotleja, külastatava eraisiku, külastatava juriidilise isiku esindaja, Euroopa Liidu kodanikust pereliikme rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse menetlusega seotud andmed;
14) sissesõidukeeldude riiklik register – välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu andmed;
15) Euroopa Liidu ühtne viisainfosüsteem (edaspidi VIS) – lühiajalise viisa menetlusega seotud andmed;
16) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu – välismaalase lühiajalise Eestis töötamise menetlusega seotud andmed;
17) äriregister – tööandjaga seotud andmed.
Eelnõu § 11 punktiga 40 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 71 § 15, millega reguleeritakse andmekogude andmevahetust. Samuti tunnistatakse kehtetuks § 16 punkt 2 ja § 17 lõige 3. Kehtivas määruse nr 71 §-s 15 on reguleeritud andmekogude andmevahetus. Kuna viisaregistrile andmeandjad reguleeritakse edaspidi viisaregistri põhimääruse §-s 14, ei ole otstarbekas hoida määruses eraldi sätet, millega reguleeritakse üksnes biomeetriliste andmete andmevahetust ABIS-iga. Andmevahetus ABIS-iga on edaspidi reguleeritud määruse nr 71 § 14 punktis 3. Samuti tunnistatakse kehtetuks määruse nr 71 § 17 lõige 3, milles on sätestatud PPA-le, KAPO-le ja VÄM-ile kohustus pidada digitaalselt või paberil arvestust andmete andmekogusse kandmise aja, andmete koosseisu ning andmeandjate üle. Ka selle sätte puhul on tegemist dubleerimisega, sest edaspidi on vastav kohustus esitatud määruse nr 71 § 4 lõike 1 punktis 8. Määruse nr 71 § 16 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna see on juba kaetud punktiga 1. Tegemist on tehnilise muudatusega. Lisaks tunnistatakse kehtetuks määruse nr 71 § 18, milles on ette nähtud, et andmeandja vastutab tema esitatud andmete ja alusdokumentidel olevate andmete õigsuse eest alusdokumendi esitamise ajal. PPA, Kaitsepolitseiamet ja Välisministeerium vastutavad, et nende poolt andmekogusse kantud andmed vastavad andmeandja esitatud andmetele. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 2 kohaselt tagab andmekogu vastutav töötleja sama artikli lõikes 1 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtete järgimise. Artikli 6 lõike 1 punkti d kohaselt tagab vastutav töötleja ka andmete õigsuse ja asjakohasuse. Eelnevat arvesse võttes vastutab andmekogu vastutav töötleja tervikuna infosüsteemi andmete õigsuse eest. Seda isegi siis, kui väärad andmed on andmekogusse sattunud mõnest muust andmekogust.
Eelnõu § 11 punktiga 41 asendatakse määruse nr 71 § 20 lõikes 2 sõnad „vastutava töötleja ning Kaitsepolitseiameti ning Välisministeeriumi“ sõnadega „kaasvastutava töötleja“. Muudatus on seotud eelnõu § 11 punktis 2 esitatud muudatusega, millega täpsustatakse viisaregistri vastutav, kaasvastutav ja volitatud töötleja. Muudatus on tehniline.
Eelnõu § 11 punktiga 42 jäetakse määruse nr 71 § 20 lõike 6 esimesest lausest välja sõnad „kolmandatele isikutele“. Tegemist on sõnastusliku muudatusega, kuna vastav täpsustus ei ole vajalik.
Eelnõu § 11 punktiga 43 muudetakse määruse nr 71 § 20 lõiget 7, milles sätestatakse, et infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu andmetele juurdepääs võimaldatakse tehniliste võimaluste piires mahus, mis ei takista kaasvastutavale töötlejale pandud ülesannete täitmist. Tegemist on sõnastusliku muudatusega. Kuna PPA, KAPO ja VäM on kaasvastutavad töötlejad, muudetakse vastavalt sätte sõnastust. Ühtlasi jäetakse sarnaselt eelnõu § 11 punktis 42 tehtud muudatusele välja ebavajalik viide kolmandatele isikutele.
Eelnõu § 11 punktiga 44 asendatakse määruse nr 71 § 20 lõikes 8 sõnad „Euroopa Liidu ühtsesse viisainfosüsteemi (edaspidi VIS)“ sõnaga „VIS-i“. Tegemist on tehnilise muudatusega. Kuna vastav lühend on eelnõu § 11 punkti 39 muudatusega edaspidi esitatud määruse nr 71 § 14 punktis 17, siis tuleb § 20 lõikes kasutada juba eelnevalt määruses esitatud lühendit.
Eelnõu § 11 punktiga 45 täiendatakse määrust nr 71 §-ga 201, milles on sätestatud VIS-i andmetele juurdepääsu andmine õiguskaitse eesmärgil.
Lõikes 1 sätestatakse, et VIS-i andmetele juurdepääsu taotlus esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile.
Lõikes 2 nähakse ette, et VIS-i andmeid võib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 12619 lõikes 2 nimetatud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks. KrMS-i § 12619 lõike 2 kohaselt on lubatud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmeid töödelda üksnes KrMS-i § 4896 lõike 1 punktides 1–21 ja 23–32 nimetatud30 kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks.
Lõikes 3 sätestatakse, et PPA, KAPO, Välisluureamet, Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnaamet võivad määruse nr 71 § 20 lõikes 2 sätestatud eesmärgil taotleda ja saada VIS‑i andmeid.
VIS-i kantud andmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas VIS-i määrusega. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil. Muudatuse tulemusena on tagatud õigusselgus, et VIS-i riiklik keskne juurdepääsupunkt on PPA. Samuti on muudatuse tulemusena olemas ülevaade, millise terroriakti või muu raske kuriteo tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks või karistuse täideviimiseks võib õiguskaitse eesmärgil VIS-i andmeid töödelda ning kes on selleks pädevad asutused.
Eelnõu § 11 punktiga 46 asendatakse määruse nr 71 § 21 lõigetes 1 ja 2 sõnad „vastutav töötleja, Kaitsepolitseiamet või Välisministeerium“ sõnadega „kaasvastutav töötleja“. Muudatus on seotud eelnõu § 11 punktis 2 esitatud muudatusega, millega täpsustatakse viisaregistri vastutav, kaasvastutav ja volitatud töötleja. Muudatus on tehniline.
Eelnõu § 11 punktiga 47 asendatakse määruse nr 71 § 21 lõike 1 punktis 2 sõnad „seaduses sätestatud“ sõnaga „õiguslik“. Tegemist on sõnastusliku muudatusega. Andmete väljastamiseks andmekogust peab isikul olema õiguslik alus. Muudatus on tehniline.
Eelnõu § 11 punktiga 48 muudetakse määruse nr 71 § 26 tekst. Muudatuse kohaselt likvideeritakse andmekogu seaduse alusel. Kuna andmekogu asutamiseks ettenähtud volitusnorm asub VMS-is, otsustab andmekogu olemasolu üle seadusandja.
Eelnõu §-ga 12 muudetakse määrust nr 27.
Eelnõu § 12 punktiga 1 muudetakse määruse nr 27 § 2 lõiget 2. Muudatusega täpsustatakse, milliseid andmeid töödeldakse selleks, et täita välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu pidamise eesmärki. Muudatusega sätestatakse, et andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse andmekogus välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja selle kehtetuks tunnistamise menetluse andmeid.
Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täpsustatakse VMS-i § 111 lõike 3 sõnastust. Muudatusega viiakse määrus nr 27 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 12 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 27 § 7 punktiga 71, mille kohaselt kantakse välismaalase lühiajalise Eestis töötamise andmekogusse andmed välismaalase õppimise, töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta. Määruse muudatuse puhul ei ole tegemist LTR-i menetluse uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga. Muudatus on seotud eelnõu § 13 punktis 17 esitatud muudatusega, mille kohaselt esitatakse välismaalase kohta, kelle lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse, edaspidi ka andmed õppimise, töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta. Kuna taotlemisel esitatavate andmete loetelu täiendatakse, on vaja vastav muudatus teha ka LTR-i andmekogu sätetes, et täiendavad andmed saaks kanda andmekogusse.
Eelnõu § 12 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 27 § 10 punkti 15 pärast sõna „iduettevõtte“ sõnadega „või kasvuettevõtte“. Määruse nr 27 § 10 punkti 15 kohaselt kantakse välismaalase lühiajalise Eestis töötamise kohta iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjonile esitatud taotluse number. Muudatuse tulemusel kantakse andmekogusse kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjonile esitatud taotluse number. Muudatusega viiakse määrus nr 27 kooskõlla 1. märtsil 2024 jõustunud määrusega nr 2, millega sätestati, et ettevõtte vastamist VMS-i § 1063 lõikes 1 sätestatud tingimustele hindab sarnaselt iduettevõttele ekspertkomisjon. Enne selle määruse jõustumist hindas ettevõtte vastamist kasvuettevõttele ettenähtud tingimustele PPA. Eeltoodust tulenevalt on vaja täiendada määruses nr 27 sätestatud andmekogusse kantavate andmete andmekoosseisu.
Eelnõu § 12 punktiga 4 täiendatakse määruse nr 27 § 10 punktiga 21, mille kohaselt kantakse välismaalase lühiajalise Eestis töötamise andmekogusse märge spordialaliidu nõusoleku kohta välismaalase Eestisse tööle asumiseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, kui välismaalase tööandja ei ole spordialaliit ja LTR-i puhul taotletakse VMS‑i § 107 lõike 12 punktis 4 sätestatud erandi kohaldamist. Määruse muudatuse puhul ei ole tegemist LTR-i menetluse uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga. Muudatus on seotud eelnõu § 13 punktis 11 esitatud muudatusega, mille kohaselt tuleb sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel esitada ka spordialaliidu nõusolek, kui välismaalase tööandja ei ole spordialaliit. Kuna nõusoleku esitamise kohta tehakse eraldi märge LTR-i andmekogus, on vaja vastav muudatus teha ka andmekogu sättes.
Eelnõu § 12 punktidega 5 ja 6 täiendatakse määruse nr 27 § 12 punktide 5 ja 16 sõnastust. Muudatused tehakse sõnastuse ühtlustamise eesmärgil, et kõigi PPA andmekogude automaatne andmevahetus oleks ühetaoliste päringute puhul ühetaoliselt sõnastatud.
Eelnõu §-ga 13 muudetakse määrust nr 67.
Eelnõu § 13 punktiga 1 asendatakse määruse nr 67 § 1 pealkirjas ja lõikes 1, § 6 lõigete 3 ja 4 sissejuhatavas lauseosas ning lõikes 12, § 7 lõigetes 6, 7 ja 8, § 8 lõike 21 sissejuhatavas lauseosas ning lõike 5 punktides 8, 9 ja 10 sõnad „lühiajaline töötamine“ sõnadega „lühiajaline Eestis töötamine“ vastavas käändes. Muudatus tehakse mõistete ühtlustamise ja õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 13 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 67 § 1 lõiked 4–5. Määruse nr 67 § 1 lõike 4 kohaselt esitab tööandja või tema volitatud isik VMS-i § 106 lõigetes 14, 13 ja 17 nimetatud juhul PPA-le enne välismaalase tööle asumist teate välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks. Määruse nr 67 § 1 lõike 41 kohaselt võib VMS-i § 106 lõikes 10 sätestatud tingimustel tööandja või tema volitatud isik esitada PPA-le enne välismaalase tööle asumist teate välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks, kui välismaalane on viimase viie aasta jooksul töötanud Eestis hooajatöötajana ja tema lühiajalise Eestis töötamise registreerimist ei ole kehtetuks tunnistatud vastavalt VMS-i §-le 109. Määruse nr 67 § 1 lõike 5 kohaselt kohaldatakse lõigetes 4 ja 41 nimetatud teate esitamisele määruses sätestatud taotluse esitamise nõudeid. Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega muudetakse VMS-i § 1071 ja eelnõu § 11 punktis 12 toodud muudatusega. Muudatusega viiakse määrus nr 67 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 13 punktiga 3 muudetakse määruse nr 67 § 2 lõiget 1. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab taotlus olema täidetud eesti, inglise või vene keeles ning suurtähtedega. Muudatusega sätestatakse, et taotlus peab olema täidetud loetavalt ja üheselt mõistetavalt eesti või inglise keeles. Muudatus tehakse mõistete ühtlustamise ja õigusselguse eesmärgil. Muudatuse tulemusena jääb sättest välja taotluse suurtähtedega täitmise nõue, mis oli enne eeltaotluskeskkonna lahenduse kasutuselevõtmist vajalik, kuna tööandja täitis ankeedi käsitsi. Selleks, et esitatud andmed oleksid võimalikult hästi loetavad, oli sätestatud suurtähtedega täitmise nõue. Muudatus tehakse, kuna praktikas täidavad tööandjad LTR-i taotlusankeedi elektroonilises eeltaotluskeskkonnas. Elektrooniliselt täidetud ankeedi puhul ei ole suurtähtedega täitmise nõue enam vajalik, kuna ka väiketähtedega täidetud ankeet on haldusorganile hõlpsalt loetav. Lisaks on muudatus seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega jäetakse VMS-i § 29 lõikest 4 välja võimalus esitada taotlus vene keeles. Muudatusega viiakse määrus nr 67 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 13 punktiga 4 täiendatakse määruse nr 67 § 5 punktiga 5. Määruse nr 67 §-s 5 sätestatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel. Seda loetelu täiendatakse ja nähakse ette, et lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel tuleb edaspidi esitada ka VMS-i §-s 8 sätestatud tegevust tõendav dokument. Muudatuse puhul ei ole tegemist LTR-i menetluse uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga. VMS-i tähenduses välismaalase Eestis töötamist tõendav dokumendiks võib näiteks olla tööleping, tööandja kinnitus siduva tööpakkumise tegemise kohta, võlaõiguslik leping. PPA küsib seda dokumenti LTR menetluses praktikas tööandjalt ka praegu. Muudatuse tulemusena on tööandjal edaspidi olemas teadmine, et vastavad dokumendid tuleb taotlemisel esitada. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil.
Samuti on VMS-i §-s 8 sätestatud tegevust tõendava dokumendi esitamisega seotud muudatus seotud hooajatöötajate direktiivi31 nõuetekohase rakendamisega. Hooajatöötajate direktiivi artikli 5 punktis a nähakse ette, et liikmesriiki lubamise taotlusele tuleb lisada kehtiv tööleping või siduv tööpakkumine, milles on täpsustatud töö koht ja liik, töötamise kestus, töötasu, töötunnid nädalas või kuus, mis tahes tasustatud puhkuse pikkus, vajaduse korral muud asjakohased töötingimused ning võimaluse korral tööle asumise kuupäev.
Eelnõu § 13 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 67 § 6 lõige 2. Määruse nr 67 § 6 lõike 2 kohaselt kinnitab taotleja lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel VMS‑i § 106 lõikes 7 sätestatud alusel töötamiseks renditöötajana taotluse allkirjastamisega, et tal on deposiidis vahendeid vähemalt kümne protsendi ulatuses välismaalase töötasufondist. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 106 lõigetes 81 ja 9 ning § 1761 lõigetes 21 ja 3 sätestatud deposiidi või garantii nõue. Muudatusega viiakse määrus nr 67 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 13 punktiga 6 asendatakse määruse nr 67 § 6 lõike 3 punktis 1 sõna „töölepinguseaduse“ sõnadega „töölepingu seaduse“. Muudatus on tehniline.
Eelnõu § 13 punktiga 7 asendatakse määruse nr 67 § 6 lõikes 8 sõnad „eksperdikomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas eksperdikomisjoni“ sõnadega „ekspertkomisjoni arvamuse või ekspertkomisjonile esitatud“. Kehtiva sätte kohaselt esitab tööandja lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel VMS-i § 106 lõike 14 punkti 4 alusel töötamiseks iduettevõttes iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise eksperdikomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas eksperdikomisjoni taotluse numbri.
Muudatus tehakse mõistete ühtlustamise ja õigusselguse eesmärgil. Määruses nr 67 võetakse kasutusele sõna „eksperdikomisjon“ asemel sõna „ekspertkomisjon“32. Samuti täpsustatakse, et VMS-i § 106 lõike 14 punkti 4 alusel LTR-i taotlev tööandja peab taotlusele lisama ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri. Kehtivast sõnastusest saab välja lugeda, et tööandja peab esitama ekspertkomisjoni esitatud taotluse numbri. Tegelikult ekspertkomisjon taotlust ei esita, taotlus esitatakse ekspertkomisjonile ja kui see on esitatud, saab taotlus automaatselt numbri. Selleks ajaks, kui tööandja esitab LTR-i taotluse, on tal olemas ekspertkomisjoni arvamus. Kuna ekspertkomisjoni arvamus saab ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri, esitab tööandja LTR-i taotlemisel numbri, mille saab ekspertkomisjonile esitatud taotlus.
Eelnõu § 13 punktiga 8 täiendatakse määruse nr 67 § 6 lõikega 91. Määruse nr 67 §-s 6 sätestatakse LTR-i taotlemise korral esitatavad dokumendid. Analoogselt LTR-i taotlemise korral töötamiseks iduettevõttes kohaldatavatele eranditele (määruse nr 67 § 6 lõiked 8 ja 9) sätestatakse kõnesoleva muudatusega erandid LTR-i korral töötamiseks kasvuettevõttes. Lõike 91 kohaselt esitab tööandja LTR-i taotlemise korral töötamiseks kasvuettevõttes VMS-i § 1063 tähenduses erisuse kohaldamiseks kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.
Eelnõu § 13 punktiga 9 täiendatakse määruse nr 67 § 6 lõike 10 sissejuhatavat lauseosa pärast sõna „sisalduvad“ sõnaga „vähemalt“. Määruse nr 67 § 6 lõikes 10 sätestatakse loetelu andmetest, mida peab sisaldama LTR-i taotlemisel VMS-i § 106 lõike 15 alusel töötamiseks praktika korras esitatav leping. Kehtiva sätte kohaselt ei tohiks leping sisaldada muid andmeid, kui sättes ette nähtud. Siiski tuleb arvestada ka lepinguvabaduse põhimõttega, mis seisneb vabaduses valida, milline leping, millise sisuga, kellega ja mis vormis sõlmitakse. Seega võib töötamiseks praktika korras sõlmitav leping sisaldada lisaks määruse nr 67 § 6 lõikes 10 loetletud andmetele ka muid andmeid. Muudatus võimaldab esitada lepingu, mis sisaldab vajalikke andmeid LTR-i registreerimiseks ja võib lisaks sisaldada muid andmeid, milles lepingupooled on kokku leppinud. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 13 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 67 § 6 lõiked 11 ja 13. Määruse nr 67 § 6 lõike 11 kohaselt esitatakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel VMS-i § 1061 alusel tegutsemiseks lapsehoidja-koduabilisena leping, milles sisalduvad järgmised andmed:
1) välismaalase õigused ja kohustused;
2) välismaalase tööülesanded;
3) välismaalase töötundide arv;
4) välismaalasele makstava tasu suurus.
Sätte kehtetuks tunnistamine on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 181433. Muudatusega viiakse määrus nr 67 kooskõlla seadusega.
Määruse nr 67 § 6 lõike 13 kohaselt võib PPA lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel VMS-i § 1063 alusel töötamiseks kasvuettevõttes nõuda äriühingult kirjalikku selgitust selle kohta, kuidas äriühing vastab VMS-i § 1063 lõikes 1 sätestatud määratlusele. Muudatusega viiakse määrus nr 67 kooskõlla 1. märtsil 2024 jõustunud määrusega nr 2, millega sätestati, et ettevõtte vastamist VMS-i § 1063 lõikes 1 sätestatud tingimustele hindab sarnaselt iduettevõttele ekspertkomisjon. Tööandja kohustus esitada LTR-i menetluses töötamiseks kasvuettevõttes VMS-i § 1063 tähenduses erisuse kohaldamiseks kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamus või ekspertkomisjonile esitatud taotluse number, tuleneb edaspidi määruse nr 67 § 6 lõikest 91. Enne selle määruse jõustumist hindas ettevõtte vastamist kasvuettevõttele ettenähtud tingimustele PPA. Eeltoodust tulenevalt on vaja tunnistada kehtetuks ka määruse nr 67 § 6 lõige 13.
Eelnõu § 13 punktiga 11 täiendatakse määruse nr 67 § 6 lõikega 14, mille kohaselt esitatakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel VMS-i § 106 lõike 1 alusel töötamiseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana spordialaliidu nõusolek välismaalase Eestisse tööle asumise kohta, kui välismaalase tööandja ei ole spordialaliit.
Muudatus on vajalik selleks, et viia praegune menetluspraktika ja määrus kooskõlla VMS-i § 107 lõike 12 punktis 4 sätestatuga. VMS-i § 107 lõike 12 punktis 4 nähakse ette palgakriteeriumi nõudest erandi kohaldamise võimalus, kui tegemist on erialase tegevusega sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana spordialaliidu kutsel. Praktikas on esinenud olukordi, kus LTR-i taotluse on PPA-le esitanud mitte spordialaliit, vaid spordiklubi. Seega on sellistel juhtudel, kus LTR-i taotluse esitab spordiklubi, mitte spordialaliit, vaja esitada lisaks taotlusele ka spordialaliidu nõusolek. Määruse muudatuse puhul ei ole tegemist LTR-i menetluse uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga.
Eelnõu § 13 punktiga 12 muudetakse määruse nr 67 § 7 lõikeid 2 ja 21. Kehtiva määruse nr 67 § 7 lõike 2 kohaselt loetakse VMS-i § 106 lõigetes 14, 13 ja 17 nimetatud juhul välismaalase lühiajaline Eestis töötamine registreerituks alates samast kalendripäevast, kui tööandja või tema volitatud isik esitab määruses sätestatud korras PPA-le teate välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks. Lõikes 21 sätestatakse, et kui välismaalane on viimase viie aasta jooksul töötanud Eestis hooajatöötajana, tema lühiajalise Eestis töötamise registreerimist ei ole kehtetuks tunnistatud VMS-i §-s 109 sätestatu kohaselt ja lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse VMS-i § 106 lõike 10 alusel, loetakse välismaalase lühiajaline Eestis töötamine registreerituks alates samast kalendripäevast, kui tööandja või tema volitatud isik on esitanud määruses sätestatud korras PPA-le teate välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks.
Muudatusega täpsustatakse sätete sõnastust ja lõike 2 kohaselt on edaspidi VMS-i § 106 lõigetes 14, 13 ja 17 ning §-s 1063 nimetatud juhul välismaalase Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseni, kui tööandja või tema volitatud isik on esitanud PPA-le välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse. Lõike 21 kohaselt on välismaalase Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse kohta otsuse tegemiseni, kui välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse VMS-i § 106 lõike 10 alusel, järgmistel tingimustel:
1) tööandja või tema esindusõigusega isik on esitanud määruses sätestatud korras PPA-le välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse;
2) välismaalane on viimase viie aasta jooksul töötanud Eestis hooajatöötajana ja
3) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist ei ole kehtetuks tunnistatud VMS-i §-s 109 sätestatu kohaselt.
Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega muudetakse VMS-i § 1071. Muudatusega viiakse määrus nr 67 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 13 punkti 13 täiendatakse pärast tekstiosa „13 ja 17“ tekstiosaga „, §-s 1063“. Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega muudetakse VMS-i § 1071, ja eelnõu § 13 punktis 12 toodud muudatusega. Muudatusega viiakse määrus nr 67 kooskõlla seadusega. Sarnaselt VMS-i § 106 lõigetes 14, 13 ja 17 ning § 1071 lõike 1 punktis 2 nimetatule määrab PPA ka VMS-i §-s 1063 sätestatud juhul (kasvuettevõttes töötamine) taotlejale puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja, kui taotluses jäetakse esitamata määruses nõutud andmed või esineb muid puudusi.
Eelnõu § 13 punktiga 14 asendatakse määruse nr 67 § 7 lõikes 4 sõna „teates“ sõnaga „taotluses“. Muudatus on tehniline ja tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 13 punktiga 15 täiendatakse määruse nr 67 § 7 lõiget 8 pärast sõna „välismaalast“ sõnaga „kirjalikult“. Muudatus on seotud hooajatöötajate direktiivi34 nõuetekohase rakendamisega. Kehtivas määruse regulatsioonis nähakse ette, et kui lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse VMS-i § 106 lõike 10 alusel ehk hooajatöö eesmärgil, teavitatakse välismaalast tema lühiajalise Eestis töötamisega seonduvatest õigustest ja kohustustest, täpsustamata, mil viisil teavitamine toimub. Hooajatöötaja direktiivi artiklis 11 sätestatakse, et kui liikmesriigid väljastavad hooajatöötajatele hooajatöö eesmärgil loa, teavitavad nad hooajatöötajaid kirjalikult nende käesoleva direktiivi kohastest õigustest ja kohustustest, sealhulgas kaebuse esitamise menetlustest. Praktikas teavitab hooajatöötajaid kirjalikult nende õigustest ja kohustustest PPA. Vastav infoleht on toodud PPA kodulehel nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Selleks, et viia määrus kooskõlla hooajatöötajate direktiivi ja praktikas toimuvaga, on vaja vastav täpsustus teha ka määruse sõnastuses.
Eelnõu § 13 punktiga 16 asendatakse määruse nr 67 § 8 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas sõnad „kellele taotletakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimist“ sõnadega „kelle lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse“. Muudatus tehakse mõistete ühtlustamise ja õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 13 punktiga 17 täiendatakse määruse nr 67 § 8 lõiget 4 punktiga 61. Määruse nr 67 § 8 lõikes 4 sätestatakse loetelu andmetest, mis tuleb esitada välismaalase kohta, kelle lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse. Andmete loetelu täiendatakse uue punktiga, mille kohaselt tuleb tööandjal edaspidi välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel esitada andmed välismaalase õppimise, töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta. Muude oluliste asjaolude all on sarnaselt pikaajalise viisa taotlemisele mõeldud üleüldiselt muid eluloolisi andmeid, nagu andmed välismaalase kvalifikatsioonide ja oskuste, ettevõtluse või vabatahtliku tegevuse jms kohta. Selliste andmete küsimine on kooskõlas VMS-i muutmise eelnõuga, millega sätestatakse VMS-i § 111 lõike 3 punktides 4–5 vastav andmekoosseis. Muudatuse puhul ei ole tegemist LTR-i menetluse uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga. PPA küsib praktikas seda dokumenti LTR-i menetluses tööandjalt ka praegu. Muudatuse tulemusena on tööandjal edaspidi olemas teadmine, et vastavad dokumendid tuleb taotlemisel esitada. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 13 punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 67 § 8 lõike 5 punkt 11. Määruse nr 67 § 8 lõike 5 punkti 11 kohaselt tuleb lühiajalise Eestis töötamise taotluses märkida, et tööandja tegutseb iduettevõttena. Määruse muudatuste puhul ei ole tegemist LTR-i menetluse uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga. Kehtivas regulatsioonis sätestatakse, et taotlemisel esitab tööandja lühiajalise Eestis töötamise kohta lühiajalise töötamise taotlemise aluse. Muudatusega viiakse määrus kooskõlla praktikaga. Praktikas puudub vajadus teha taotluses eraldi märget selle kohta, et tööandja tegutseb iduettevõttena. PPA-le piisab, kui taotluses on märgitud elamisloa lühiajalise töötamise taotlemise alus. Sellest koos ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbriga piisab, et tuvastada ja kontrollida, kas tegemist on tööandjaga, kes tegutseb iduettevõttena.
Eelnõu § 13 punktiga 19 täiendatakse määruse nr 67 § 8 lõikega 7 ja nähakse ette erisus välismaalase elulooandmete esitamisest. Tööandjalt ei nõuta välismaalase elulooandmete esitamist, kui andmed on esitatud varem välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, pikaajalise viisa või elamisloa taotlemisel ja need ei ole pärast eelmise välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, pikaajalise viisa või elamisloa taotluse esitamist muutunud. Kui tööandja või välismaalane on varasema menetluse raames PPA‑le välismaalase elulooandmed juba esitanud ja asjaolud ei ole muutunud, siis on ebamõistlik nõuda samade andmete uuesti esitamist. Andmete esitamisel kehtib jätkuvalt minimaalsuse põhimõte ehk taotlemisel tuleb esitada üksnes andmed, mis ei ole PPA-le teada.
Eelnõu §-ga 14 sätestatakse määruse jõustumine.
• Eelnõu § 1, § 2, § 3 punktid 5–12, 15–17, 19, 21 ja 22, § 5, § 6, § 7 punktid 2, 6, 9–11, 13–14, 17–21 ja 28, § 8 punktid 1–6, 16–21, 28–30, 39, 44–45, 47–48, 54–55, 57–59, 61–63 ja 65–67, § 10 punkt 1, § 11 punktid 31, 33, 39 ja 44, § 12 punktid 1, 3 ja 5–6 ning § 13 punktid 1, 3, 6–10 ja 14–16 jõustuvad üldises korras, sest nende jõustumine on seotud VMS-i muutmise eelnõu üldises korras jõustuvate muudatustega või nende rakendamine ei eelda ettevalmistus- ja üleminekuaega.
• Eelnõu § 3 punktid 2–4, 13 ja 20, § 4, § 7 punktid 1, 3–5, 7–8, 12, 15–16, 22–27 ja 29–34, § 8 punktid 7–15, 22–27, 31–38, 40–43, 46, 49–53, 56, 60, 64 ja 68, § 9, § 10 punkt 2, § 11 punktid 1–30, 32, 34–38, 40–43 ja 46–48, § 12 punktid 2 ja 4 ning § 13 punktid 2, 4–5, 11–13 ja 17–19 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril, sest nende rakendamiseks on vaja arendada viisaregistrit, ETR-i ja LTR-i ning seetõttu on vaja ka ettevalmistus- ja üleminekuaega.
• Eelnõu § 11 punkt 45 jõustub kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kasutusele võtmiseks. Nimetatud kuupäeval jõustub ka KrMS-i § 12619, millele määruse nr 71 uues paragrahvis viidatakse. Jõustumist ei saa siduda konkreetse kuupäevaga, sest Euroopa Komisjon ei ole veel ETIAS-e kasutusele võtmise kuupäeva otsustanud. Komisjoni otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Siseministeerium korraldab Riigi Teataja teavitamise.
• Eelnõu § 3 punktid 1, 14, 18 ja 23, millega muudetakse ETR-i nimetus elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks ning millega reguleeritakse paberivaba asjaajamist, jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril, sest muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega muudetakse ETR-i nimetust 2028. aasta 1. jaanuarist, ning muudatus eeldab ETR-i arendustöid.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga täpsustatakse siseriiklikku õigusesse üle võetud Euroopa Liidu õigust:
1) hooajatöötajate direktiiv 2014/36/EL;
2) direktiiv (EL) 2021/1883;
3) direktiiv 2004/38/EÜ.
Eelnõu koostamisel on arvestatud ka viisaeeskirja, VIS-i määrust ja isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.
4. Määruse mõjud
Eelnõuga viiakse siseministri määrused kooskõlla seadusega, samuti ajakohastatud menetluspraktika ja muutunud julgeolekuolukorra vajadustega ning tagatakse viisa, elamisloa ja LTR-i taotluste sujuv menetlemine haldusorganis.
Eelnõuga tehakse järgmised olulisemad muudatused:
• LTR-i taotlemisel on tööandjal kohustus esitada välismaalase elulooandmed ja Eestis töötamist tõendav dokument;
• pikaajalise viisa taotlemisel on välismaalasel kohustus esitada pangakonto väljavõte, reisipileti broneering Eestisse, dokument välisriigis karistamise kohta ja sotsiaalmeedia kontode andmed ning sarnaselt elamisloa taotlemisel esitatavatele andmetele ka elulooandmed, pereliikmete ja lähedaste sugulaste andmed ning ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed;
• tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlemisel on välismaalasel kohustus esitada sarnaselt pikaajalise viisa taotlemisel esitatavatele dokumentidele ja andmetele ka pangakonto väljavõte, dokument välisriigis karistamise kohta ja sotsiaalmeedia kontode andmed;
• töötamise eesmärgil tähtajalise elamisloa taotlemisel tuleb sarnaselt LTR-i taotlemisele välismaalasel esitada Eestis töötamist tõendav dokument;
• ajakohastatakse pikaajalise viisa taotluse ja tähtajalise elamisloa taotluse menetlustähtaegasid;
• alandatakse kaugtöö tegemise eesmärgil viisa taotlejate piisavate rahaliste vahendite määra, viies selle teiste EL-i liikmesriikidega sarnasemale tasemele.
Enamiku muudatuste puhul ei ole tegemist menetluste uuendustega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikaga. Muudatused, mis puudutavad sotsiaalmeedia kontode andmete ja välisriigis karistamise kohta dokumendi esitamist, võimaldavad haldusorganil hinnata taotlejaga seonduvaid asjaolusid tervikuna ja põhjalikumalt veenduda, et Eestisse saabuvad välismaalased ei kujuta ohtu riigi julgeolekule ega avalikule korrale.
4.1. Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm:
1) PPA ametnikud, kes teevad viisa, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku;
2) konsulaarametnikud, kes viivad läbi viisamenetlusi ja võtavad vastu tähtajalise elamisloa taotlusi, s.o umbes 40 konsulaarametnikku;
Aastal 2023 oli riigiametnikke Eestis 712035. Seega on PPA ametnike ja konsulaarametnike arv võrreldes riigiametnike koguarvuga väike.
Mõju ulatus on väike. Määruse kehtestamisega ei muutu märkimisväärselt haldusorganite töökorraldus. Muudatuste tulemusena viiakse õiguskord kooskõlla praktikas toimuvaga ning antakse haldusorganile piisavalt aega taotlusega seonduvate asjaolude hindamiseks. Seega paraneb eelduslikult menetluste kvaliteet ja arusaadavus haldusvälistele isikutele, avaldades positiivset mõju riigiasutuste töökorraldusele. Lisaks aitavad muudatused kaasa turvalisuse, avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele, mistõttu on muudatustel positiivne mõju ka asutuste töökorraldusele.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Muudatuste rakendamiseks on vaja teha arendustöid, kuid muudatused ei mõjuta oluliselt asutuse senist töökorraldust. Võimalikke riske, et muudatustest ei olda teadlikud ning need ei rakendu eesmärgipäraselt, aitab maandada tõhus ja pidev teavitus- ja koolitustegevus.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju, kuna õiguskord viiakse kooskõlla praktikaga ja muutunud julgeolekuolukorra vajadustega ning seeläbi tagatakse viisa, elamisloa ja LTR-i taotluste sujuv menetlemine haldusorganis. See omakorda aitab kaasa VMS-i tõhusamale rakendamisele ning lihtsustab PPA ja konsulaarametnike tööd.
4.2. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: Eesti elanikud. 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 285 inimest.36
Mõju ulatus on keskmine. Muudatustega täiendatakse taotlejalt küsitavate andmete ja dokumentide hulka, et haldusorganil oleks võimalik hinnata taotlejaga seonduvaid asjaolusid tervikuna. Samuti on haldusorganile antud vajaduse korral lisaaega, et taotlusega seonduvaid asjaolusid hinnata. Muutunud julgeolekuolukorra tõttu on haldusorganil vaja põhjalikumalt hinnata nii taotleja tausta kui ka tema esitatud andmete usaldusväärsust ning veenduda, et Eestisse saabuvad välismaalased ei kujuta ohtu riigi julgeolekule ega avalikule korrale. Seeläbi aitavad muudatused senisest tõhusamalt tagada avalikku korda, turvalisust ja sisejulgeolekut, sealhulgas ennetada võimalikke ohte. Seega suurendavad muudatused ka elanike turvatunnet ja elukeskkonna turvalisust. Järelikult on muudatustel positiivne mõju Eesti sisejulgeolekule, sealhulgas laiemalt Schengeni ala toimimisele ja liikmesriikide sisejulgeoleku tagamisele.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei mõjuta Eesti elanike igapäevast elukorraldust ega senist toimimist. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatustega ebaregulaarne ja juhuslik.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Võimalikku ebasoovitavat mõju, mis võib tuleneda viisa, elamisloa või muu töötamise regulatsiooni väärkasutusest, aitavad vältida VMS‑s sätestatud tingimused ja kaalutlusõigus Eestis ajutiseks viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks viisa või elamisloa andmisel või sellest keeldumisel, samuti PPA tõhus järelkontrollimenetlus. Nii eel- kui ka järelkontrolli menetluses on võimalik selgitada ja maandada välismaalasega seotud võimalikke julgeolekuriske. Eesti elanikele on muudatused pigem soodsad, kuna muudatustega suureneb tõenäosus, et Eestis tegutsevad õiguskuulekad välismaalased. See omakorda suurendab riigi julgeolekut ja elanike turvatunnet.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustel on Eesti elanikele oluline positiivne mõju, sest need aitavad seista ebaseadusliku sisserände ning viisade ja elamislubade väärkasutuse vastu, et tagada avalik kord ja ohjeldada kuritegevust. Muudatusel on seega ka positiivne mõju Eesti siseturvalisusele ja julgeolekule, sealhulgas laiemalt Schengeni ala toimimisele ja liikmesriikide julgeoleku tagamisele.
4.3. Mõju majandusele
Sihtrühm: tööandjad, kes kasutavad välistööjõudu. Statistikaameti andmetel37 on 2024. aasta seisuga Eestis 153 378 majanduslikult aktiivset ettevõtet. Viimastel aastatel on VMS-i alusel lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotlenud u 9000 tööandjat ja välismaalased on taotlenud tähtajalist elamisluba töötamiseks u 3500 juhul. Seega on tööandjaid, kes tõenäoliselt võtavad tööle välismaalasi, võrreldes kõigi Eesti majanduslikult aktiivsete ettevõtetega vähe ja sihtrühm on väike.
LTR-i ja töötamise eesmärgil tähtajalise elamisloa taotluste statistika on esitatud tabelis 3. LTR‑i on 2024. aastal võrreldes varasemate aastatega registreeritud vähem. Põhjus on eelkõige selles, et Ukraina kodanikud on taotlenud rahvusvahelist ja ajutist kaitset ning Venemaa ja Valgevene kodanikele on kehtestatud sanktsioonid.
Tabel 3. LTR-i taotlused ja töötamiseks esmakordse tähtajalise elamisloa andmise otsuste arv aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)
2023
2024
2025 (03.02)
LTR-i taotlused
9939
6737
571
Töötamise eesmärgil tähtajalise elamisloa taotlused
4224
2984
323
Mõju ulatus on keskmine. Muudatuste tulemusena on LTR-i taotlemisel tööandjal edaspidi kohustus esitada välismaalase elulooandmed ja Eestis töötamist tõendav dokument. Muudatuste tulemusena viiakse õiguskord kooskõlla praktikas toimuvaga, mille järel muutub LTR-i taotlusprotsess tööandjale selgemaks ja arvusaadavamaks. Muudatused aitavad kaasa õigusselgusele. Kuna muudatuste tulemusena on Eesti tööandjal edaspidi parem teadlikkus, millised dokumendid ja andmed tuleb LTR-i taotlemisel esitada, siis on ka taotlusprotsess läbipaistvam ning eelduslikult väheneb puudustega taotluste arv ja vajadus küsida tööandjalt LTR-i menetluse käigus lisaandmeid või dokumente. Kuna taotlusprotsess muutub selgemaks ja arusaadavaks, siis tööandjate halduskoormus väheneb. See omakorda toetab Eesti majanduse arengut. Seega on mõju majandusele positiivne. Muudatuste juures tuleb ka arvestada, et VMS‑i § 13 kohaselt on välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise menetluste eesmärk tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine ja nende siin viibimine ja elamine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Eestisse tööle saabuva välismaalase kohta ei ole riigil sageli rohkem andmeid kui tema taotluses esitatud andmed ja dokumendid. Selleks, et haldusorganil oleks võimalik kontrollida taotleja tausta ning ennetada võimalikke väärkasutusi ja ohte, on otstarbekas, et tööandjad vastavad andmed ja dokumendid LTR-i taotlemisel ka esitavad. Kuna välismaalastele on jätkuvalt tagatud võimalus asuda Eestisse tööle ja muudatused ei piira tööandjate võimalusi neid tööle võtta, ei esine sihtrühmale negatiivset mõju.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna muudatused ei puuduta kõiki tööandjaid, vaid üksnes neid, kes kasutavad välistööjõudu ja võtavad välismaalasi tööle VMS-i alusel.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest andmete edastamine riigile muutub selgemaks ja arusaadavaks. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab Eesti majandusele olulist positiivset mõju: riigile andmete edastamine muutub selgemaks ja arusaadavaks. Selle tulemusel vähenevad tööandjate halduskoormus ja kulud. Muudatused ei piira tööandjate võimalusi võtta välismaalasi tööle. Endiselt on välismaalastele tagatud võimalus Eestisse saabuda ning siin viibida, elada ja töötada.
4.4. Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: välismaalased, kes taotlevad Eestisse saabumiseks pikaajalist viisat või tähtajalist elamisluba, ning tööandjad, kes taotlevad LTR-i. 2024. aastal taotles pikaajalist viisat 6524 välismaalast, lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotleti 6737 välismaalasele ning tähtajalist elamisluba taotles 7459 välismaalast (vt tabel 3). 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 285 inimest.38 Võrreldes Eesti rahvaarvuga on sihtrühm väike.
Tabel 4. LTR-i, pikaajalise viisa ja elamisloa taotlused aastatel 2023–2025, seisuga 03.02.2025 (Allikas: PPA)
2023
2024
2025 (03.02)
LTR-i taotlused
9939
6737
571
Pikaajalise viisa taotlused
8638
6524
454
Tähtajalise elamisloa taotlused
9228
7459
677
Mõju ulatus on keskmine. Muudatuste tulemusena viiakse õiguskord kooskõlla praktikas toimuvaga ning seega muutub viisa ja elamisloa taotlusprotsess taotlejatele selgemaks ja arvusaadavamaks. Muudatused aitavad kaasa õigusselgusele. Kuna muudatuste tulemusena on Eestisse saabuvatel välismaalastel edaspidi parem teadlikkus, millised dokumendid ja andmed tuleb taotlemisel esitada, siis on ka taotlusprotsess neile läbipaistvam ning eelduslikult väheneb puudustega taotluste arv ja vajadus küsida taotlejalt menetluse käigus lisaandmeid või dokumente. See omakorda kiirendab menetlusprotsessi. Samuti muutub tööandjale läbipaistvamaks LTR-i protsess, kuna juba taotluse esitamisel on tööandjal teada, millised andmed tuleb esitada. Samas suureneb muudatustega mõnevõrra taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide hulk. Samuti pikendatakse tähtajalise elamisloa ja PPA-s pikaajalise viisa taotlemise menetlustähtaega. Lisaks võib näiteks välisriigi kriminaalkorras karistamise tõendi saamine ja legaliseerimine olla aeganõudev. See muudab taotlusprotsessi taotlejale ebamugavamaks ja aeganõudvamaks. Samas peab arvestama, et VMS-i § 13 kohaselt on välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise menetluste eesmärk tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine ja nende siin viibimine ja elamine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Tuleb arvestada, et Eestisse saabuva välismaalase kohta ei ole sageli rohkem andmeid kui tema taotluses esitatud andmed ja dokumendid. Selleks, et haldusorganil oleks võimalik kontrollida taotleja tausta ning ennetada võimalikke väärkasutusi ja ohte, on otstarbekas, et välismaalane vastavad andmed ja dokumendid ka esitab. Riikidevaheline päringute tegemine eeldab andmetöötluseks välismaalase nõusolekut ning on ilmselgelt aeganõudvam ja koormavam.
Samas ei ole põhjust eeldada, et muudatused mõjutavad oluliselt sisserännet. Üldjuhul saabuvad välismaalased Eestisse viisa või viisavabaduse alusel ja taotlevad riigis viibides kas pikaajalist viisat või elamisluba. Eelnõuga ei muudeta pikaajalise viisa menetlustähtaega välisesinduse juures. Eestis pikaajalise viisa taotlemisel on taotleja riigis viibimine seaduslik kuni otsuse tegemiseni, kui taotlus on esitatud VMS-is sätestatud tingimustel. Seega ei oma PPA juures pikaajalise viisa taotlemisel menetlustähtaja pikendamine välismaalasele olulist negatiivset mõju. Nendel välismaalastel, kes saabuvad riiki viisavabaduse või lühiajalise viisa alusel ja esitavad elamisloa taotluse, võib suureneda vajadus taotleda enne elamisloa saamist pikaajaline viisa. Elamisloa taotluse esitamine, kui välismaalasel on ajutine viibimisalus, ei anna talle riigis viibimiseks seaduslikku alust. Samas peab arvestama, et juba kehtivate põhimõtete kohaselt peab välismaalane, kelle eesmärk on viibida Eestis pikemat aega, taotlema riiki saabumiseks kas pikaajalist viisat või elamisluba.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid üksnes neid, kes soovivad asuda Eestisse elama või juba viibivad Eestis. Samuti peavad välismaalased end muudatustega kurssi viima ainult üks kord, kui nad asuvad taotlema Eestis viibimiseks, elamiseks või töötamiseks vastavat luba.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest välismaalasele muutub viisa ja elamisloa taotlusprotsess selgemaks ning arusaadavamaks. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist sotsiaalset mõju. Muudatustel on sihtrühmale positiivne mõju, sest need aitavad kaasa tõhusamale rändemenetlusele ning loovad selgust, millised dokumendid ja andmed peab taotleja esitama.
4.5. Mõju isikuandmete töötlemisele
Sihtrühm: välismaalased, kes taotlevad Eestisse saabumiseks pikaajalist viisat või tähtajalist elamisluba, ja tööandjad, kes taotlevad LTR-i. Sihtrühma suurust on kirjeldatud eelmistes mõjuvaldkondades (vt seletuskirja punktid 4.3 ja 4.4). Võrreldes Eesti elanike koguarvuga on sihtrühm väike.
Mõju ulatus on keskmine. Muudatuste tulemusena viiakse õiguskord kooskõlla praktikas toimuvaga ning seega muutub taotlusprotsess taotlejatele selgemaks ja arvusaadavamaks. Muudatused aitavad kaasa õigusselgusele. Muudatuste tulemusena ajakohastatakse ka LTR-i andmekogu, viisaregistri ja ETR-i kantavate andmete loetelusid ning andmekogude andmevahetuse sätteid. Muudatused hõlbustavad läbipaistvat andmetöötlust. Isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt seaduses sätestatud alustel, st isikuandmete töötlemine peab olema vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e tähenduses. Samuti ei muutu andmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ega eesmärk isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 tähenduses. Muudatuste tulemusena LTR-i andmekogu, viisaregistri ja ETR-i andmekoosseis küll täieneb, kuid selliste isikuandmetega, mille töötlemiseks on pädeval haldusorganil kehtiva õiguse alusel seadusest tulenev alus. Muudatused aitavad tõhusamalt korraldada haldusorgani tööd avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisel. LTR-i andmekogu, viisaregistri ja ETR-i andmekoosseisu täiendamine on vajalik, et selgitada välja välismaalase või tema perekonnaliikme võimalik kuritegelik või sõjaväeline taust, mis aitab hinnata, kas välismaalane võib olla ohtlik avalikule korrale või riigi julgeolekule.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid üksnes neid, kes soovivad taotleda viisat või asuda Eestisse elama või kes juba viibivad Eestis. Samuti peavad välismaalased viima end muudatustega kurssi ühel korral, kui nad asuvad taotlema või pikendama Eestis viibimiseks, elamiseks või töötamiseks antud luba.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest välismaalaste õigused on paremini kaitstud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist sotsiaalset mõju. Muudatustel on sihtrühmale positiivne mõju, sest need aitavad tagada välismaalaste õiguste tõhusa kaitse.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Muudatuste rakendamine toob kaasa:
1) infosüsteemide arendamise ja haldamise kulud ning
2) koolitus- ja teavitustegevuste kulud.
Muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogia arendustöid. Määruse rakendamiseks on vaja arendada viisa, LTR-i ning elamisloa eel- ja järelkontrolli menetluse läbiviimiseks kasutatavaid menetlusinfosüsteeme (edaspidi menetlusinfosüsteemid) ning viisa ja LTR-i e‑taotluskeskkondasid (edaspidi e-taotluskeskkonnad), muuta ametisiseseid juhendeid, ajakohastada kodulehel olevat teavet ja teha koolitusi.
Arendustööd realiseeritakse etapikaupa ning neid on plaanitud rahastada samuti etapikaupa Siseministeeriumi valitsemisala olemasolevast eelarvest ja Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi meetme „Digiriik“ tegevustest. Otsest mõõdetavat tulu määruse rakendamisega ei kaasne. Kuni 2026. aasta lõpuni on arendustöödeks katteallikad olemas. Edasiste arendustööde teostamine sõltub Siseministeeriumi rahaliste vahendite ja struktuurivahendite olemasolust. Siseministeeriumi valitsemisala teenuste osutamine ei ole selle tõttu takistatud.
6. Määruse jõustumine
• Eelnõu § 1, § 2, § 3 punktid 5–12, 15–17, 19, 21 ja 22, § 5, § 6, § 7 punktid 2, 6, 9–11, 13–14, 17–21 ja 28, § 8 punktid 1–6, 16–21, 28–30, 39, 44–45, 47–48, 54–55, 57–59, 61–63 ja 65–67, § 10 punkt 1, § 11 punktid 31, 33, 39 ja 44, § 12 punktid 1, 3 ja 5–6 ning § 13 punktid 1, 3, 6–10 ja 14–16 jõustuvad üldises korras, sest nende jõustumine on seotud VMS-i muutmise eelnõu üldises korras jõustuvate muudatustega või nende rakendamine ei eelda ettevalmistus- ja üleminekuaega.
• Eelnõu § 3 punktid 2–4, 13 ja 20, § 4, § 7 punktid 1, 3–5, 7–8, 12, 15–16, 22–27 ja 29–34, § 8 punktid 7–15, 22–27, 31–38, 40–43, 46, 49–53, 56, 60, 64 ja 68, § 9, § 10 punkt 2, § 11 punktid 1–30, 32, 34–38, 40–43 ja 46–48, § 12 punktid 2 ja 4 ning § 13 punktid 2, 4–5, 11–13 ja 17–19 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril, sest nende rakendamiseks on vaja arendada viisaregistrit, ETR-i ja LTR-i ning seetõttu on vaja ka ettevalmistus- ja üleminekuaega.
• Eelnõu § 11 punkt 45 jõustub kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kasutusele võtmiseks. Nimetatud kuupäeval jõustub ka KrMS-i § 12619, millele määruse nr 71 uues paragrahvis viidatakse. Jõustumist ei saa siduda konkreetse kuupäevaga, sest Euroopa Komisjon ei ole veel ETIAS-e kasutusele võtmise kuupäeva otsustanud. Komisjoni otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Siseministeerium korraldab Riigi Teataja teavitamise.
• Eelnõu § 3 punktid 1, 14, 18 ja 23, millega muudetakse ETR-i nimetus elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks ning millega reguleeritakse paberivaba asjaajamist, jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril, sest muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega muudetakse ETR-i nimetust 2028. aasta 1. jaanuarist, ning muudatus eeldab ETR-i arendustöid.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati 20.02–07.03.2025 eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, MKM-ile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja VÄM-ile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Aiandusliidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile, Eesti Teadusagentuurile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Töötukassale, KAPO-le, PPA-le, SMIT-ile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile ning Tallinna Tehnikaülikoolile.
Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Justiits- ja Digiministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Välisministeeriumi märkusi on võimaluse piires arvestatud. Ettepanekud on kajastatud kooskõlastustabelis (vt seletuskirja lisa). Sotsiaalministeerium kooskõlastuskirja ei esitanud. Andmekaitse Inspektsiooni, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Töötukassa, PPA ja SMIT-i esitatud arvamused on samuti kajastatud kooskõlastustabelis. Tallinna Tehnikaülikoolil ja Tartu Ülikoolil eelnõu kohta märkusi ega ettepanekuid ei olnud. Teised huvirühmad arvamust ei esitanud.