2005. aasta rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ning 2014. aasta, 2022. aasta ja 2024. aasta muudatuste heakskiitmine

EELNÕU 04.04.2025

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

2005. aasta rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ning 2014. aasta, 2022. aasta ja 2024. aasta muudatuste heakskiitmine Välissuhtlemisseaduse § 16 ja § 25 lõike 2 alusel kiita heaks Maailma Terviseassambleel 23. mail 2005 vastu võetud rahvusvahelised tervise-eeskirjad ning 24. mail 2014, 28. mail 2022 ja 1. juunil 2024 vastu võetud muudatused. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär Lisa: Rahvusvahelised tervise-eeskirjad (2005) (konsolideeritud versioon 2025. a seisuga)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

/* Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Siseministeerium Välisministeerium

Meie 13.04.2025 nr 1.2-2/21-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „2005. aasta rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ning 2014. aasta, 2022. aasta ja 2024. aasta muudatuste heakskiitmine“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad:

1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Eelnõu lisa „Rahvusvahelised tervise-eeskirjad (2005) (konsolideeritud versioon

2025. a seisuga) Lisaadressaadid: Terviseamet Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajandus- ja Toiduamet Päästeamet Helen Sõber

2 [email protected]

IHR (2005)

1

77. maailma terviseassambleel resolutsiooniga WHA77.17 (2024) vastu võetud rahvusvaheliste

tervise-eeskirjade (2005) muudatused on esitatud alla joonitud ja poolpaksus kirjas (täiendused)

ning läbi kriipsutatult.

RAHVUSVAHELISED TERVISE-EESKIRJAD (2005)

I OSA – MÕISTED, EESMÄRK JA REGULEERIMISALA, PÕHIMÕTTED JA

VASTUTAVAD ASUTUSED

Artikkel 1 Mõisted

1. Rahvusvaheliste tervise-eeskirjades (edaspidi IHR või eeskirjad) kasutatakse järgmisi mõisteid:

mõjutatud – inimesed, pagas, veos, konteinerid, transpordivahendid, kaup, postisaadetised või

inimsäilmed, mis on nakatatud või saastatud või kannavad nakkus- või saasteallikaid ning seetõttu

kujutavad endast rahvatervise riski;

mõjutatud piirkond – geograafiline asukoht, mille jaoks soovitab Maailma Terviseorganisatsioon

käesolevate eeskirjade alusel tervisemeetmeid;

õhusõiduk – rahvusvahelist reisi tegev õhusõiduk;

lennujaam – lennujaam, kuhu saabuvad või kust väljuvad rahvusvahelised lennud;

transpordivahendi saabumine:

a) merelaeva puhul saabumine või ankrusse jäämine sadama määratletud piirkonnas;

b) õhusõiduki puhul saabumine lennujaama;

c) rahvusvahelisel reisil oleva siseveelaeva puhul saabumine sisenemispunkti;

d) rongi või maanteesõiduki puhul saabumine sisenemispunkti; pagas – reisija isiklikud

asjad;

veos – transpordivahendil või konteineris veetav kaup;

pädev asutus – asutus, mis vastutab käesolevate eeskirjade kohaste tervisemeetmete rakendamise

ja kohaldamise eest;

konteiner – veovahend, mis on:

a) püsiva konstruktsiooniga ja seetõttu piisavalt tugev korduvkasutamiseks;

b) spetsiaalselt ehitatud kaubaveo hõlbustamiseks ühe või mitme transpordiliigiga ilma

kaupa vahepeal ümber laadimata,

c) varustatud seadistega, mis võimaldavad hõlpsat töötlemist, eelkõige ümberlaadimist

ühelt veoliigilt teisele, ja

d) spetsiaalselt kavandatud nii, et seda on lihtne täita ja tühjendada;

IHR (2005)

2

konteinerite laadimisala – rahvusvahelises liikluses kasutatavate konteinerite jaoks ettenähtud

koht või rajatis;

saastatus (kontaminatsioon) – nakkustekitaja või mürgise aine või aine olemasolu inimese või

looma kehapinnal, tarbimiseks valmistatud tootes või selle pinnal või muudel elututel esemetel,

sealhulgas transpordivahenditel, mis võib kujutada endast riski rahvatervisele;

transpordivahend – õhusõiduk, laev, rong, maanteesõiduk või muu transpordivahend

rahvusvahelisel reisil;

veoettevõtja – transpordivahendi eest vastutav füüsiline või juriidiline isik või tema esindaja;

meeskond – transpordivahendil viibivad inimesed, kes ei ole reisijad;

saastest vabastamine (dekontaminatsioon) – protseduur, mille käigus rakendatakse

tervisemeetmed, et kõrvaldada inimeste või loomade kehapinnal, tarbimiseks ette valmistatud tootes või

selle pinnal või muudel elututel esemetel, sealhulgas transpordivahenditel olev nakkustekitaja või

mürgine aine, mis võib kujutada endast rahvatervise riski;

väljumine – inimeste, pagasi, veose, transpordivahendite või kauba puhul territooriumilt

lahkumine;

derateerimine – protseduur, mille käigus rakendatakse tervisemeetmed pagasis, veoses,

konteinerites, transpordivahendites, rajatistes, kaubas ja postipakkides leiduvate vektoritega levivate

inimhaiguste tõrjumiseks või hävitamiseks sisenemispunktis;

peadirektor – Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektor;

haigus – haigestumine või meditsiiniline seisund, olenemata päritolust või allikast, mis põhjustab

või võib põhjustada olulist kahju inimestele;

desinfitseerimine – protseduur, mille käigus rakendatakse tervisemeetmed nakkusetekitajate

tõrjumiseks või hävitamiseks inimese või looma kehapinnal või pagasis, veoses, konteinerites,

transpordivahendites, kaubas ja postipakkides või nende pinnal otsese kokkupuute teel keemiliste või

füüsikaliste mõjuritega;

desinsekteerimine – protseduur, mille käigus rakendatakse tervisemeetmed pagasis, veoses,

konteinerites, transpordivahendites, kaubas ja postipakkides leiduvate inimhaiguste vektorputukate

tõrjumiseks või hävitamiseks;

sündmus – haiguse avaldumine või juhtum, mis loob haiguse leviku tingimused;

vaba praktika (free pratique) – luba laeval siseneda sadamasse, inimestel laevale minna või sealt

maha tulla, veost või varusid lossida või lastida; luba pärast maandumist õhusõidukile või sellelt maha

minna, veost või varusid lossida või laadida ning luba saabumisel maismaatranspordivahendile minna

või sealt maha tulla, veost või varusid maha või peale laadida;

kaup – materiaalsed tooted, sealhulgas loomad ja taimed, mida transporditakse rahvusvahelisel

reisil, sealhulgas transpordivahendil kasutamiseks;

maismaa piiriületuspunkt – osalisriigis maismaal asuv sisenemispunkt, sealhulgas see, mida

kasutavad maanteesõidukid ja rongid;

maismaa transpordivahend – mootoriga transpordivahend maismaatranspordiks rahvusvahelisel

reisil, sealhulgas rongid, bussid, veoautod ja sõiduautod;

IHR (2005)

3

tervisemeetmed – protseduurid, mida kohaldatakse haiguse või saastatuse leviku vältimiseks;

tervisemeede ei hõlma õiguskaitse- või julgeolekumeetmeid;

haige – inimene, kes kannatab kehalise tervisehäire all, mis võib kujutada endast rahvatervise

riski, või on sellest mõjutatud;

nakkus – nakkusetekitaja sisenemine ja areng või paljunemine inimeste ja loomade kehas, mis

võib kujutada endast riski rahvatervisele;

järelevalve – pädeva asutuse poolt või tema järelevalve all toimuv alade, pagasi, konteinerite,

transpordivahendite, rajatiste, kauba või postipakkide, sealhulgas asjakohaste andmete ja dokumentide

ülevaatus, et teha kindlaks, kas esineb risk rahvatervisele;

rahvusvaheline liiklus – inimeste, pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite, kauba või

postipakkide liikumine üle rahvusvahelise piiri, sealhulgas rahvusvaheline kaubandus;

rahvusvaheline reis:

a) transpordivahendi puhul on see reis rohkem kui ühe riigi territooriumil asuvate

sisenemispunktide vahel või reis sama riigi territooriumil või territooriumidel asuvate

sisenemispunktide vahel, kui transpordivahend läbib reisi ajal muu riigi territooriumi,

kuid üksnes seoses selliste läbimistega;

b) reisija puhul reis, mis hõlmab sisenemist muu riigi territooriumile kui selle riigi

territoorium, kust reisija reisi alustab;

häiriv – võimaliku ebamugavustunde tekitamine lähedase või intiimse kontakti või küsitlemise

kaudu;

invasiivne – naha läbitorkamine või sisselõikamine või instrumendi või võõrmaterjali

sisestamine kehasse või kehaõõnsuse uurimine. Eeskirjade kohaldamisel loetakse kõrva, nina ja suu

arstlikku läbivaatust, temperatuuri hindamist kõrva-, suuõõne- või nahatermomeetri abil või

termopildistamist; arstlikku kontrolli; auskultatsiooni; välist palpeerimist; retinoskoopiat; uriini-,

väljaheite- või süljeproovide välist kogumist; vererõhu välist mõõtmist ja elektrokardiograafiat

mitteinvasiivseks;

isoleerimine – haigete või saastunud inimeste või mõjutatud pagasi, konteinerite,

transpordivahendite, kauba või postipakkide eraldamine teistest viisil, mis väldib nakkuse või saaste

levikut;

arstlik läbivaatus – inimese esialgne hindamine volitatud tervishoiutöötaja või pädeva asutuse

isiku poolt otsese järelevalve all, et teha kindlaks tema tervislik seisund ja võimalik rahvatervise risk

teistele, ning see võib hõlmata tervisedokumentide kontrollimist ja kehalist läbivaatust, kui see on

põhjendatud konkreetse juhtumi asjaoludega;

„riiklik IHRi asutus“ – osalisriigi poolt riiklikul tasandil määratud või loodud üksus,

kes koordineerib käesolevate eeskirjade rakendamist osalisriigi jurisdiktsiooni all;

riiklik IHRi kontaktpunkt – osalisriigi määratud riiklik keskus, mis on eeskirjade kohaselt alati

kättesaadav Maailma Terviseorganisatsiooni IHRi kontaktpunktidega suhtlemiseks;

organisatsioon või WHO – Maailma Terviseorganisatsioon;

IHR (2005)

4

„pandeemiast põhjustatud hädaolukord“ – nakkushaigusest tingitud rahvusvahelise

tähtsusega rahvatervisealane hädaolukord,

(i) millel on või suure tõenäosusega võib olla ulatuslik geograafiline levik

mitmesse riiki või mitmes riigis ja

(ii) mis ületab või suure tõenäosusega võib ületada tervishoiusüsteemide

suutlikkuse neis riikides sellele reageerida ja

(iii) mis põhjustab või suure tõenäosusega võib põhjustada olulisi sotsiaalseid

ja/või majanduslikke häireid, sealhulgas häireid rahvusvahelises liikluses ja

kaubanduses, ning

(iv) mis nõuab kiiret, õiglast ja tõhustatud koordineeritud rahvusvahelist tegevust

koos kogu valitsemissektorit ja ühiskonda hõlmava lähenemisviisiga;

alaline elukoht – mõiste on määratletud asjaomase osalisriigi riigisiseses õiguses;

isikuandmed – teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta;

sisenemispunkt – reisijate, pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite, kauba ja

postipakkide rahvusvahelise sisenemise või väljumise koht ning neile sisenemisel või väljumisel

teenuseid osutavad asutused ja alad;

sadam – meresadam või siseveekogul asuv sadam, kuhu saabuvad või kust väljuvad

rahvusvahelisel reisil olevad laevad;

postipakk – adresseeritud ese või pakk, mida veetakse rahvusvaheliselt posti- või kullerteenuste

kaudu;

rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord – erakorraline sündmus, mis eeskirjade

kohaselt:

i) kujutab haiguse rahvusvahelise leviku tõttu riski teiste riikide rahvatervisele ja

ii) võib vajada koordineeritud rahvusvahelist reageerimist;

rahvatervisega seotud vaatlus – reisija tervisliku seisundi jälgimine aja jooksul haiguse

edasikandumise riski kindlakstegemiseks;

rahvatervise risk – sündmuse tõenäosus, mis võib kahjustada elanikkonna tervist, rõhuasetusega

sündmusel, mis võib levida rahvusvaheliselt või kujutada endast tõsist ja otsest ohtu;

karantiin – nakkuskahtlusega inimeste, kes ei ole haiged, või nakkuskahtlusega pagasi,

konteinerite, transpordivahendite või kauba tegevuse piiramine ja/või nende eraldamine teistest sellisel

viisil, mis väldib nakkuse või saastatuse võimalikku levikut;

soovitus" ja soovitatav – eeskirjade alusel antud ajutised või alalised soovitused;

„asjakohased tervishoiutooted“ – tervishoiutooted, mida on vaja, et reageerida

rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealasele hädaolukorrale, sealhulgas pandeemiast

põhjustatud hädaolukorrale, ning mille hulka võivad kuuluda ravimid, vaktsiinid,

diagnostikavahendid ja meditsiiniseadmed, vektorikontrolli tooted, isikukaitsevahendid,

IHR (2005)

5

saastest puhastamise tooted, abivahendid, antidoodid, raku- ja geeniteraapia vahendid

ning muu tervisetehnoloogia;

reservuaar – loom, taim või aine, milles nakkusetekitaja tavaliselt elab ja mille olemasolu võib

kujutada rahvatervise riski;

maanteesõiduk – maismaatranspordisõiduk, mis ei ole rong;

teaduslik tõendid – teave, mis pakub tõendeid väljakujunenud ja tunnustatud teadusmeetoditel

põhineva tõendustaseme kohta;

teaduslikud põhimõtted – teaduse meetodite kaudu teadaolevad aktsepteeritud looduse põhilised

seadused ja faktid;

laev – rahvusvahelisi reise tegev mere- või siseveelaev;

alaline soovitus – Maailma Terviseorganisatsiooni poolt artikli 16 kohaselt antud mittesiduv

nõuanne konkreetsete rahvatervise riskide kohta seoses rutiinseks või perioodiliseks kasutamiseks

vajalike asjakohaste tervisemeetmetega, mis on vajalikud haiguste rahvusvahelise leviku vältimiseks või

vähendamiseks ning rahvusvahelise liikluse häirimise minimeerimiseks;

seire – andmete süstemaatiline pidev kogumine, võrdlemine ja analüüs rahvatervise eesmärgil

ning rahvatervise teabe õigeaegne levitamine hindamiseks ja rahvatervisealase reageerimiseks vajaduse

korral;

nakkuskahtlane – inimesed, pagas, veos, konteinerid, transpordivahendid, kaup või postipakid,

mida osalisriik peab rahvatervise riskiga kokkupuutunuks või võimalikult kokkupuutumiseks ja mis

võivad olla haiguse leviku võimalikuks allikaks;

ajutine soovitus – mittesiduv soovitus, mille Maailma Terviseorganisatsioon on artikli 15

kohaselt andnud tähtajaliseks riskipõhiseks kohaldamiseks rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealases

hädaolukorras, et vältida või vähendada haiguste rahvusvahelist levikut ja minimeerida häireid

rahvusvahelises liikluses;

ajutine elukoht – mõiste on määratletud asjaomase osalisriigi riigisiseses õiguses;

reisija – füüsiline isik, kes teeb rahvusvahelist reisi;

vektor – putukas või muu loom, kes tavaliselt kannab nakkusetekitajat, mis kujutab endast

rahvatervise riski;

kontrollimine – osalisriigi poolt Maailma Terviseorganisatsioonile teabe esitamine, mis kinnitab

sündmuse staatust selle osalisriigi territooriumil või territooriumidel;

Maailma Terviseorganisatsiooni IHRi kontaktpunkt – Maailma Terviseorganisatsiooni üksus,

mis on alati kättesaadav riikliku IHRi kontaktpunktiga suhtlemiseks.

2. Kui kontekstist ei tulene teisiti, hõlmab viide eeskirjadele ka nende lisasid.

Artikkel 2 Eesmärk ja reageerimisala

Käesolevate eeskirjade eesmärk ja reguleerimisala on haiguste rahvusvahelise leviku

ennetamine, selleks valmistumine, selle eest kaitsmine, tõrje ja rahvatervisealane reageerimine viisil,

IHR (2005)

6

mis on kohane ja piirdub rahvatervise riskidega ning mille abil välditakse tarbetut sekkumist

rahvusvahelisse liiklusse ja kaubandusse.

Artikkel 3 Põhimõtted

1. Eeskirjade rakendamisel austatakse täielikult inimeste väärikust, inimõigusi ja põhivabadusi

ning edendatakse võrdsust ja solidaarsust.

2. Eeskirjade rakendamisel juhindutakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjast ja

Maailma Terviseorganisatsiooni põhikirjast.

3. Eeskirjade rakendamisel juhindutakse nende üleüldise kohaldamise eesmärgist, et kaitsta kõiki

inimesi maailmas haiguste rahvusvahelise leviku eest.

4. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on

riikidel suveräänne õigus võtta vastu ja rakendada õigusakte oma tervisepoliitika elluviimiseks. Seda

tehes peaksid nad järgima eeskirjade eesmärki.

Artikkel 4 Vastutavad asutused

1. Osalisriik määrab või moodustab vastavalt oma riigisisesele õigusele ja kontekstile ühe

või mitu üksust, kes tegutsevad riikliku IHRi asutusena ja riikliku IHRi kontaktpunktina, ja

samuti asutused, mis vastutavad oma vastava jurisdiktsiooni alusel eeskirjade kohaste tervisemeetmete

rakendamise eest.

1a. Riiklik IHRi asutus koordineerib käesolevate eeskirjade rakendamist osalisriigi

jurisdiktsiooni alusel.

2. Riiklikud IHRi kontaktpunktid peavad olema alati kättesaadavad artikli lõikes 3 sätestatud

Maailma Terviseorganisatsiooni IHRi kontaktpunktidega suhtlemiseks. Riiklike IHRi kontaktpunktide

ülesannete hulka kuulub:

a) asjaomase osalisriigi nimel Maailma Terviseorganisatsiooni IHRi kontaktpunktidele

kiireloomuliste teadete saatmine eeskirjade rakendamise kohta, eelkõige artiklite 6–12

alusel, ja

b) teabe levitamine asjaomase osalisriigi administratsiooni asjaomastele sektoritele,

sealhulgas seire ja aruandluse eest vastutajatele, sisenemispunktidele, rahvatervise

teenustele, kliinikutele ja haiglatele ning muudele valitsusasutustele, ning nende sisendi

koondamine.

2a. Osalisriigid võtavad meetmeid käesoleva artikli lõigete 1, 1a ja 2 rakendamiseks,

sealhulgas kohandavad vajaduse korral oma siseriiklikku õigus- ja/või halduskorda.

3. Maailma Terviseorganisatsioon määrab IHRi kontaktpunktid, mis on alati kättesaadavad riiklike

IHRi kontaktpunktidega suhtlemiseks. Maailma Terviseorganisatsiooni IHRi kontaktpunktid saadavad

asjaomaste osalisriikide riiklikele IHRi kontaktpunktidele kiireloomulised teated, mis käsitlevad

eeskirjade rakendamist, eelkõige artiklite 6–12 alusel. Maailma Terviseorganisatsiooni IHRi

kontaktpunktid võidakse määrata Maailma Terviseorganisatsiooni peakorteris või organisatsiooni

piirkondlikul tasandil.

4. Osalisriigid edastavad Maailma Terviseorganisatsioonile oma riikliku IHRi asutuse ja oma riikliku IHRi kontaktpunkti kontaktandmed ja Maailma Terviseorganisatsioon edastab osalisriikidele

IHR (2005)

7

Maailma Terviseorganisatsiooni IHRi kontaktpunktide kontaktandmed. Neid kontaktandmeid

ajakohastatakse pidevalt ja need kinnitatakse igal aastal. Maailma Terviseorganisatsioon teeb

kontaktandmed osalisriikidele kättesaadavaks artikli kohaselt saadud riiklike IHRi kontaktpunktide

kontaktandmed.

II OSA – TEAVE JA RAHVATERVISEALANE REAGEERIMINE

Artikkel 5 Seire

1. Osalisriik arendab, tugevdab ja säilitab võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui viis aastat

pärast eeskirjade jõustumist selle osalisriigi suhtes, põhisuutlikkust ennetada, avastada sündmused,

neid hinnata, neist teavitada ja nende kohta aru anda eeskirjade kohaselt, nagu on kindlaks määratud lisa

1 A osas.

2. Pärast lisa 1 A osa punktis 2 osutatud hindamist võib osalisriik esitada Maailma

Terviseorganisatsioonile põhjendatud vajaduse ja rakendusplaani alusel aruande ning saada sel viisil

kahe aasta pikkuse tähtaja pikenduse, et täita artikli lõikes 1 sätestatud kohustus. Erandlikel asjaoludel

ja uue rakenduskava toel võib osalisriik taotleda kuni kaks aastat kestvat täiendavat pikendust

peadirektorilt, kes teeb otsuse, arvestades artikli 50 alusel loodud komitee (edaspidi

läbivaatamiskomitee) tehnilist nõuannet. Pärast artikli lõikes 1 nimetatud ajavahemikku esitab pikenduse

saanud osalisriik igal aastal Maailma Terviseorganisatsioonile aruande täielikuks rakendamiseks tehtud

edusammude kohta.

3. Maailma Terviseorganisatsioon aitab osalisriike taotluse korral lõikes 1 osutatud

põhisuutlikkuse arendamisel, tugevdamisel ja säilitamisel.

4. Maailma Terviseorganisatsioon kogub oma seiretegevuse kaudu teavet sündmuste kohta ja

hindab nende potentsiaali põhjustada haiguste rahvusvahelist levikut ja võimalikke häireid

rahvusvahelises liikluses. Maailma Terviseorganisatsiooni poolt käesoleva lõike alusel saadud teavet

käsitletakse vajaduse korral artiklite 11 ja 45 kohaselt.

Artikkel 6 Teavitamine

1. Osalisriik hindab oma territooriumil toimuvaid sündmusi lisas 2 esitatud otsustusvahendit

kasutades. Osalisriik teavitab Maailma Terviseorganisatsiooni kõige tõhusamate kättesaadavate

sidevahendite abil riikliku IHRi kontaktpunkti kaudu ja 24 tunni jooksul pärast rahvatervise teabe

hindamist sündmustest, mis võivad kujutada endast tema territooriumil rahvusvahelise tähtsusega

rahvatervise hädaolukorda, ning ka nende sündmuste tõttu rakendatud tervisemeetmetest. Kui Maailma

Terviseorganisatsioonile tulnud teade hõlmab Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) või muu

valitsustevahelise organisatsiooni pädevust, teavitab Maailma Terviseorganisatsioon vastavalt

artikli 14 lõikele 1 sellest viivitamata IAEAd või vajaduse korral muud pädevat

valitsustevahelist organisatsiooni.

2. Pärast teavitamist jätkab osalisriik Maailma Terviseorganisatsioonile teatatud sündmuse kohta

õigeaegse, täpse ja piisavalt üksikasjaliku kättesaadava rahvatervise teabe edastamist, sealhulgas

võimaluse korral haigusjuhtude määratlused, laboratoorsed tulemused, riski allikas ja liik, haigestumiste

ja juhtumite ja surmade arv, haiguse levikut mõjutavad tingimused ja kasutatud tervisemeetmed; ning

vajaduse korral annab aru raskustest ja toetusvajadusest, mis on tekkinud seoses võimalikule

rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorrale reageerimisega.

Artikkel 7 Teabe jagamine ootamatute või ebatavaliste rahvatervise sündmuste korral

Kui osalisriigil on tõendeid ootamatu või ebatavalise rahvatervise sündmuse kohta tema

territooriumil, olenemata selle päritolust või allikast, mis võib kujutada endast rahvusvahelise tähtsusega

IHR (2005)

8

rahvatervise hädaolukorda, edastab ta Maailma Terviseorganisatsioonile kogu asjakohase rahvatervise

teabe. Sellisel juhul kohaldatakse artiklit 6 täies ulatuses.

Artikkel 8 Konsulteerimine

Kui osalisriigi territooriumil toimuvad sündmused ei nõua artiklis 6 sätestatud teavitamist,

eelkõige sündmused, mille kohta ei ole piisavalt teavet, et täita otsustusvahend, võibpeaks osalisriik

siiski teavitama sellest Maailma Terviseorganisatsiooni riikliku IHRi kontaktpunkti kaudu ja

konsulteerima Maailma Terviseorganisatsiooniga õigeaegselt seoses asjakohaste tervisemeetmetega.

Selliseid teateid käsitletakse artikli 11 lõigete 2–4 kohaselt. Osalisriik, kelle territooriumil sündmus

toimus, võib taotleda Maailma Terviseorganisatsiooni abi, et hinnata selle osalisriigi saadud

epidemioloogilisi tõendeid.

Artikkel 9 Muud aruanded

1. Maailma Terviseorganisatsioon võib arvesse võtta muudest allikatest kui teadetest või

konsultatsioonidest pärinevaid aruandeid ja hindab neid aruandeid kehtestatud epidemioloogiliste

põhimõtete alusel ning edastab seejärel teabe sündmuse kohta osalisriigile, kelle territooriumil sündmus

väidetavalt toimub. Enne meetmete võtmist selliste aruannete alusel konsulteerib Maailma

Terviseorganisatsioon artiklis 10 sätestatud korra kohaselt osalisriigiga, kelle territooriumil sündmus

väidetavalt toimub, ja püüab saada temalt kinnitust. Selleks teeb Maailma Terviseorganisatsioon saadud

teabe osalisriikidele kättesaadavaks ja üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib Maailma

Terviseorganisatsioon säilitada allika konfidentsiaalsuse. Teavet kasutatakse artiklis 11 sätestatud korra

kohaselt.

2. Osalisriigid teavitavad Maailma Terviseorganisatsiooni võimaluse korral 24 tunni jooksul pärast

tõendite saamist väljaspool nende territooriumi tuvastatud rahvatervise riskist, mis võib põhjustada

rahvusvahelise haiguse levikut, mis avaldub ekspordis või impordis:

a) juhtumid inimestega;

b) nakkust või saastet kandvad vektorid või

c) saastunud kaup.

Artikkel 10 Kontrollimine

1. Maailma Terviseorganisatsioon taotleb kooskõlas artikliga 9 osalisriigilt muudest allikatest kui

teated või konsultatsioonid pärit sündmuste aruannete kontrollimist, kui need võivad kujutada endast

väidetavalt riigi territooriumil toimuva rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorda. Sellisel

juhul teavitab Maailma Terviseorganisatsioon asjaomast osalisriiki aruannetest, mille kontrollimist ta

soovib.

2. Eelmise lõike ja artikli 9 kohaselt kontrollib ja esitab osalisriik Maailma Terviseorganisatsiooni

nõudmisel:

a) 24 tunni jooksul esialgse vastuse või kinnituse Maailma Terviseorganisatsiooni

taotlusele;

b) 24 tunni jooksul kättesaadava rahvatervise teabe Maailma Terviseorganisatsiooni

taotluses osutatud sündmuste seisu kohta ja

c) Maailma Terviseorganisatsioonile artikli 6 kohase hindamise raames esitatava teabe,

sealhulgas kõnealuses artiklis kirjeldatud asjakohase teabe.

IHR (2005)

9

3. Kui Maailma Terviseorganisatsioon saabOlles saanud teavet sündmuse kohta, mis võib

kujutada endast rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorda, teeb taWHO ettepaneku teha

koostööd asjaomase osalisriigiga, et hinnata haiguse rahvusvahelise leviku potentsiaali, võimalikku

sekkumist rahvusvahelisse liiklusesse ja tõrjemeetmete piisavust. Selline tegevus võib hõlmata koostööd

muude standardeid kehtestavate organisatsioonidega ja pakkumist rahvusvahelise abi mobiliseerimiseks,

et toetada riiklikke asutusi kohapealse hindamise läbiviimisel ja koordineerimisel. Osalisriigi taotlusel

esitab Maailma Terviseorganisatsioon sellise pakkumise aluseks oleva teabe.

4. Kui osalisriik ei võta koostööpakkumist vastu, võib taja kui see on rahvatervisele avalduva ohu

ulatuse tõttu põhjendatud, peaks WHO jagama talle sündmuse kohta kättesaadavat teavet teiste

osalisriikidega, julgustades samal ajal osalisriiki võtma vastu Maailma Terviseorganisatsiooni

koostööpakkumist, arvestades asjaomase osalisriigi seisukohti.

Artikkel 11 Teabe esitamine Maailma Terviseorganisatsiooni poolt

1. Artikli lõike 2 alusel saadab Maailma Terviseorganisatsioon osalisriikidele ja vajaduse korral

asjaomastele valitsustevahelistele organisatsioonidele võimalikult kiiresti ja tõhusamail võimalikul viisil

konfidentsiaalselt rahvatervise teabe, mille ta on saanud artiklite 5–10 kohaselt ja mis on vajalik selleks,

et võimaldada osalisriikidel reageerida rahvatervise riskile. Maailma Terviseorganisatsioon peaks

edastama teistele osalisriikidele teavet, mis võib aidata neil sarnaste juhtumite vältimisel.

2. Maailma Terviseorganisatsioon kasutab artiklite 6 ja 8 ning artikli 9 lõike 2 alusel saadud teavet

eeskirjade kohaseks kontrollimiseks, hindamiseks ja abistamiseks ning, kui nendes sätetes osutatud

osalisriikidega ei ole kokku lepitud teisiti, ei tee seda teavet teistele osalisriikidele üldiselt kättesaadavaks

enne, kui:

a) sündmus on määratletud rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorrana artikli

12 kohaselt, sealhulgas pandeemiast põhjustatud hädaolukorraks, või

b) Maailma Terviseorganisatsioon on kooskõlas kehtestatud epidemioloogiliste

põhimõtetega kinnitanud nakkuse või saastumise rahvusvahelist levikut tõendava teabe

või

c) on tõendeid, et:

i) tõrjemeetmed rahvusvahelise leviku vastu ei ole tõenäoliselt edukad saastatuse,

haigustekitaja, vektori või reservuaari laadi tõttu või

ii) osalisriigil puudub piisav tegevussuutlikkus haiguse edasise leviku vältimiseks

vajalike meetmete võtmiseks või

d) reisijate, pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite, kauba või postipakkide, mida

nakkus või saastatus võivad mõjutada, rahvusvahelise liikumise laad ja ulatus nõuab

rahvusvaheliste tõrjemeetmete viivitamata kohaldamist.

3. Maailma Terviseorganisatsioon konsulteerib osalisriigiga, mille territooriumil sündmus toimub,

seoses tema kavatsusega teha teave käesoleva artikli alusel kättesaadavaks.

4. Kui Maailma Terviseorganisatsiooni poolt artikli lõike 2 alusel saadud teave tehakse

osalisriikidele eeskirjadele alusel kättesaadavaks, võib Maailma Terviseorganisatsioon selle ka üldsusele

kättesaadavaks teha, kui muu teave sama sündmuse kohta on juba avalikult kättesaadav ning on vaja

levitada usaldusväärset ja sõltumatut teavet.

IHR (2005)

10

Artikkel 12 Rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorra, sealhulgas pandeemiast

põhjustatud hädaolukorra kindlaksmääramine

1. Peadirektor otsustab eelkõige sellelt osalisriigilt (neilt osalisriikidelt), kelle territooriumil

(territooriumidel) sündmus toimub, saadud teabe alusel, kas sündmus kujutab endast rahvusvahelise

tähtsusega rahvatervise hädaolukorda, sealhulgas vajaduse korral pandeemiast põhjustatud

hädaolukorda, eeskirjades sätestatud kriteeriumide ja korra kohaselt.

2. Kui peadirektor leiab eeskirjade kohase hinnangu alusel, et tegemist on rahvusvahelise

tähtsusega rahvatervise hädaolukorraga, konsulteerib peadirektor selle esialgse otsuse suhtes selle

osalisriigiga (nende osalisriikidega), kelle territooriumil (territooriumidel) sündmus aset leiab.

Kui peadirektor ja osalisriik (osalisriigid) on otsuse suhtes ühel meelel, küsib peadirektor artiklis 49

sätestatud korra kohaselt artikli 48 alusel loodud komitee (edaspidi hädaolukorra komitee) seisukohti

asjakohaste ajutiste soovituste kohta.

3. Kui peadirektor ja see osalisriik (need osalisriigid), kelle territooriumil (territooriumidel) sündmus aset leiab, ei jõua pärast lõikes 2 osutatud konsulteerimist 48 tunni jooksul üksmeelele selles

osas, kas sündmus kujutab endast rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorda, tehakse otsus

artiklis 49 sätestatud korra kohaselt.

4. Määrates kindlaks, kas sündmus kujutab endast rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise

hädaolukorda, sealhulgas vajaduse korral pandeemiast põhjustatud hädaolukorda, võtab

peadirektor arvesse järgmist:

a) osalisriigi (osalisriikide) esitatud teave;

b) lisas 2 sisalduv otsusvahend;

c) hädaolukorra komitee nõuanne;

d) teaduslikud põhimõtted ning olemasolevad teaduslikud tõendid ja muu asjakohane teave

ning

e) hinnang ohu kohta inimeste tervisele, haiguste rahvusvahelise edasikandumise ohu ja

rahvusvahelise liikluse häirimise ohu kohta.

4a. Kui peadirektor määrab kindlaks, et sündmus kujutab endast rahvusvahelise

tähtsusega rahvatervisealast hädaolukorda, määrab peadirektor pärast lõikes 4 käsitletud

küsimuste kaalumist kindlaks ka selle, kas rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealane

hädaolukord kujutab endast ka pandeemiast põhjustatud hädaolukorda.

5. Kui peadirektor leiab pärast käesoleva artikli lõike 4 punktides a, c, d ja e käsitletud

küsimuste kaalumist ning osalisriigiga (nende osalisriikidega) konsulteerimist, mille

territooriumil (territooriumidel) see rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord,

sealhulgas pandeemia põhjustatud hädaolukord on aset leidnud, et rahvusvahelise tähtsusega

rahvatervise hädaolukord, sealhulgas pandeemia põhjustatud hädaolukord on lõppenud, kuna

see ei vasta enam artiklis 1 sätestatud asjakohasele määratlusele, teeb peadirektor otsuse

artiklis 49 sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 13 Rahvatervisealane reageerimine, sealhulgas võrdne juurdepääs asjakohastele

tervishoiutoodetele

IHR (2005)

11

1. Osalisriik arendab võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui viis aastat pärast eeskirjade

jõustumist selle osalisriigi suhtes, põhisuutlikkust, et ennetada rahvatervisele avalduvat ohtu ja

rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealast hädaolukorda, sealhulgas pandeemiast

põhjustatud hädaolukorda, ning seda ka ebakindlates ja humanitaarkriisi tingimustes,

valmistuda selleks ning reageerida viivitamata ja tõhusalt rahvatervise riskidele ja rahvusvahelise

tähtsusega rahvatervise hädaolukordadele, nagu on sätestatud lisas 1 A osas, ning tugevdab ja säilitab

seda. Maailma Terviseorganisatsioon avaldab liikmesriikidega konsulteerides suunised, et toetada

osalisriike rahvatervisealase reageerimise põhisuutlikkuse arendamisel.

2. Pärast lisa 1 A osa punktis 2 osutatud hindamist võib osalisriik esitada Maailma

Terviseorganisatsioonile põhjendatud vajaduse ja rakendusplaani alusel aruande ning saada sel viisil

kahe aasta pikkuse tähtaja pikenduse, et täita artikli lõikes 1 sätestatud kohustus. Erandlikel asjaoludel

ja uue rakenduskava toel võib osalisriik taotleda kuni kaks aastat kestvat täiendavat pikendust

peadirektorilt, kes teeb otsuse, arvestades läbivaatamiskomitee tehnilist nõuannet. Pärast artikli lõikes 1

nimetatud ajavahemikku esitab pikenduse saanud osalisriik igal aastal Maailma Terviseorganisatsioonile

aruande täielikuks rakendamiseks tehtud edusammude kohta.

3. Osalisriigi taotlusel või pärast seda, kui ta on võtnud vastu WHO pakkumise, teeb

Maailma Terviseorganisatsioon koostööd rahvatervise riskide ja muude sündmuste puhul, andes tehnilisi

juhiseid ja abi ning hinnates kehtivate tõrjemeetmete tõhusust, sealhulgas mobiliseerides vajaduse korral

rahvusvahelisi ekspertrühmi kohapealseks abiks.

4. Kui Maailma Terviseorganisatsioon, konsulteerides asjaomas(t)e osalisriikidega osalisriigiga

(osalisriikidega), otsustab artikli 12 kohaselt, et tegemist on rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise

hädaolukorraga, sealhulgas pandeemiast põhjustatud hädaolukorraga, võib ta lisaks artikli

lõikes 3 osutatud toetusele pakkuda osalisriigile (osalisriikidele) täiendavat abi, sealhulgas

rahvusvahelise ohu tõsiduse ja tõrjemeetmete piisavuse hindamist. Selline koostöö võib hõlmata

pakkumist mobiliseerida rahvusvahelist abi, et toetada riiklikke asutusi kohapealse hindamise

läbiviimisel ja koordineerimisel. Osalisriigi taotlusel esitab Maailma Terviseorganisatsioon sellise

pakkumise aluseks oleva teabe.

5. Maailma Terviseorganisatsiooni taotlusel peaksid osalisriigid võimaluse korral toetama Maailma

Terviseorganisatsioon koordineeritud reageerimistegevust.

6. Taotluse korral annab Maailma Terviseorganisatsioon asjakohaseid juhiseid ja abi teistele

osalisriikidele, mida mõjutab või ähvardab rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord,

sealhulgas pandeemiast põhjustatud hädaolukord.

7. WHO toetab osalisriike nende taotluse korral või pärast WHO pakkumise

vastuvõtmist ning koordineerib rahvusvahelist reageerimist rahvusvahelise tähtsusega

rahvatervisealaste hädaolukordade, sealhulgas pandeemiast põhjustatud

hädaolukordade korral pärast nende esinemise kindlaksmääramist vastavalt käesolevate

eeskirjade artiklile 12.

8. WHO hõlbustab osalisriikide õigeaegset ja võrdset juurdepääsu asjakohastele

tervishoiutoodetele ning püüab kõrvaldada seda takistavad tõkked pärast seda, kui ta on

rahvatervise ohtude ja vajaduste põhjal määranud kindlaks rahvusvahelise tähtsusega

rahvatervisealase hädaolukorra, sealhulgas pandeemiast põhjustatud hädaolukorra

esinemise, ning selle hädaolukorra ajal. Selleks teeb peadirektor järgmist:

a) hindab rahvatervisealaseid vajadusi ning rahvatervisealase reageerimisega

seotud asjakohaste tervishoiutoodete juurdepääsetavust ja kättesaadavust,

IHR (2005)

12

sealhulgas taskukohasust, ning vaatab need hinnangud korrapäraselt läbi ja

ajakohastab neid; avaldab sellised hinnangud; võtab käesolevate eeskirjade

artiklite 15, 16, 17, 18 ja 49 kohaste soovituste andmisel, muutmisel, pikendamisel

või lõpetamisel arvesse olemasolevaid hinnanguid;

b) kasutab WHO koordineeritud mehhanisme või hõlbustab osalisriikidega

konsulteerides vajaduse korral nende loomist ning koordineerib vajaduse korral

tegevust muude eraldamise ja jaotamise mehhanismide ja võrgustikega, mis

hõlbustavad õigeaegset ja võrdset juurdepääsu rahvatervise vajadustele

vastavatele tervishoiutoodetele;

c) toetab osalisriike nende taotluse korral asjakohaste tervishoiutoodete

tootmise laiendamisel ja geograafiliselt mitmekesistamisel vajaduse korral

asjakohaste WHO koordineeritud ja muude võrgustike ja mehhanismide abil

vastavalt käesolevate eeskirjade artiklile 2 ning kooskõlas asjakohase

rahvusvahelise õigusega;

d) jagab osalisriigiga tema taotluse korral konkreetse asjakohase

tervishoiutootega seotud toimikut, mille tootja on WHO-le heakskiitmiseks

esitanud ja mille suhtes on tootja nõusoleku andnud, 30 päeva jooksul pärast

sellise taotluse saamist, et hõlbustada osalisriigi poolset õiguslikku hindamist ja

loa andmist, ning

e) toetab osalisriike nende taotluse korral ning vastavalt vajadusele

asjakohaste WHO koordineeritud ja muude võrgustike ja mehhanismide abil

vastavalt käesoleva artikli lõike 8 punktile c, et edendada teadus- ja

arendustegevust ning tugevdada kvaliteetsete, ohutute ja tõhusate asjakohaste

tervishoiutoodete kohalikku tootmist ning hõlbustada muid käesoleva sätte

täielikuks rakendamiseks vajalikke meetmeid.

9. Käesoleva artikli lõike 5 ja käesolevate eeskirjade artikli 44 lõike 1 kohaselt ning

teiste osalisriikide või WHO taotlusel kohustuvad osalisriigid vastavalt kohaldatavale

õigusele ja olemasolevatele vahenditele tegema omavahel koostööd ja abistama üksteist

ning toetama WHO koordineeritud reageerimist, sealhulgas:

a) toetama WHOd käesolevas artiklis kirjeldatud meetmete rakendamisel;

b) suhtlema asjaomaste sidusrühmadega, kes tegutsevad oma jurisdiktsiooni

alusel, ja julgustama neid, et hõlbustada võrdset juurdepääsu asjakohastele

tervishoiutoodetele, et reageerida rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealasele

hädaolukorrale, sealhulgas pandeemiast põhjustatud hädaolukorrale, ning

c) teha vajaduse korral kättesaadavaks asjakohased tingimused, mida

sisaldavad nende teadus- ja arenduskokkulepped asjakohaste tervishoiutoodete

kohta ning mis on seotud sellistele toodetele võrdse juurdepääsu edendamisega

rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealases hädaolukorras, sealhulgas

pandeemiast põhjustatud hädaolukorras.

IHR (2005)

13

Artikkel 14 Maailma Terviseorganisatsiooni koostöö valitsustevaheliste organisatsioonide ja

rahvusvaheliste organitega

1. Maailma Terviseorganisatsioon teeb eeskirjade rakendamisel vajaduse korral koostööd ja

kooskõlastab oma tegevust muude pädevate valitsustevaheliste organisatsioonide või rahvusvaheliste

organitega, sealhulgas kokkulepete ja muude sarnaste lepingute sõlmimise kaudu.

2. Kui sündmusest teavitamine või selle kontrollimine või sellele reageerimine kuulub peamiselt

muude valitsustevaheliste organisatsioonide või rahvusvaheliste organite pädevusse, koordineerib

Maailma Terviseorganisatsioon oma tegevust selliste organisatsioonide või organitega, et tagada

piisavate meetmete rakendamine rahvatervise kaitseks.

3. Olenemata eespool toodust ei välista ega piira miski eeskirjades Maailma Terviseorganisatsiooni

poolset rahvatervise alase nõustamise, toetuse või tehnilise või muu abi andmist.

III OSA – SOOVITUSED

Artikkel 15 Ajutised soovitused

1. Kui artikli 12 kohaselt on otsustatud, et tegemist on rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise

hädaolukorraga, sealhulgas pandeemiast põhjustatud hädaolukorraga, annab peadirektor ajutisi

soovitusi artiklis 49 sätestatud korra kohaselt. Selliseid ajutisi soovitusi võib vajaduse korral muuta või

pikendada, sealhulgas pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise

hädaolukord, sealhulgas pandeemiast põhjustatud hädaolukord, on lõppenud; sel ajal võib

vajaduse korral anda muid ajutisi soovitusi, et vältida selle kordumist või see kiiresti avastada.

2. Ajutised soovitused võivad sisaldada tervisemeetmeid, mida rahvusvahelise tähtsusega

rahvatervise hädaolukorda, sealhulgas pandeemiast põhjustatud hädaolukorda, kogenud

osalisriik (osalisriigid) või teised osalisriigid peavad rakendama seoses inimeste, pagasi, veose,

konteinerite, transpordivahendite, kauba, sealhulgas asjakohaste tervishoiutoodete, ja/või

postipakkidega, et ennetada või vähendada haiguse rahvusvahelist levikut ja tarbetut sekkumist

rahvusvahelisse liiklusesse.

2a. Kui peadirektor teavitab osalisriike ajutiste soovituste andmisest, muutmisest või

pikendamisest, peaks ta esitama kättesaadava teabe WHO koordineeritud mehhanismide

kohta, mis käsitlevad juurdepääsu asjakohastele tervishoiutoodetele ja nende jaotamist,

samuti muude eraldamise ja jaotamise mehhanismide ja võrkude kohta.

3. Ajutised soovitused võib artiklis 49 sätestatud korra kohaselt igal ajal lõpetada ja need kaotavad

automaatselt kehtivuse kolm kuud pärast nende väljaandmist. Neid võib muuta või pikendada kuni

kolmeks kuuks. Ajutised soovitused ei saa kehtida pärast teist Maailma terviseassambleed pärast seda,

kui on kindlaks tehtud, et tegemist on rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorraga,

sealhulgas pandeemiast põhjustatud hädaolukorraga, millega need soovitused on seotud.

Artikkel 16 Alalised soovitused

1. Maailma Terviseorganisatsioon võib artikli 53 kohaselt esitada süstemaatiliseks või perioodiliseks

kohaldamiseks asjakohaste tervismeetmete kohta alalisi soovitusi. Selliseid meetmeid võivad osalisriigid

kohaldada inimeste, pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite, kauba, sealhulgas asjakohaste

tervishoiutoodete ja/või postipakkide suhtes konkreetsete, püsivate rahvatervise riskide puhul, et

vältida või vähendada haiguse rahvusvahelist levikut ja tarbetut sekkumist rahvusvahelisse liiklusse.

IHR (2005)

14

Maailma Terviseorganisatsioon võib kooskõlas artikliga 53 vajaduse korral selliseid soovitusi muuta või

lõpetada.

2. Kui peadirektor teavitab osalisriike alaliste soovituste andmisest, muutmisest või

pikendamisest, peaks ta esitama kättesaadava teabe WHO koordineeritud mehhanismide

kohta, mis on seotud asjakohastele tervishoiutoodetele juurdepääsu ja nende jaotamisega,

samuti muude eraldamise ja jaotamise mehhanismide ja võrkude kohta.

Artikkel 17 Soovituste kriteeriumid

Ajutiste või alaliste soovituste andmisel, muutmisel või lõpetamisel võtab peadirektor arvesse

järgmist:

a) otseselt asjasse puutuvate osalisriikide seisukohad;

b) vastavalt olukorrale hädaolukorra komitee või läbivaatamiskomitee nõuanded;

c) teaduslikud põhimõtted ning olemasolevad teaduslikud tõendid ja teave;

d) tervisekaitsemeetmed, mis asjaoludele vastava riskianalüüsi alusel ei piira rohkem

rahvusvahelist liiklust ja kaubandust ega ole inimeste jaoks häirivamad kui mõistlikult

kättesaadavad alternatiivid, millega saavutataks asjakohane tervisekaitse tase;

da) asjakohaste tervishoiutoodete kättesaadavus ja juurdepääsetavus;

e) asjakohased rahvusvahelised standardid ja õigusaktid;

f) muude asjaomaste valitsustevaheliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste organite

tegevus ning

g) sündmusega seotud muu asjakohane ja konkreetne teave.

Ajutiste soovituste puhul võib artikli punktide e ja f arvestamine peadirektori poolt sõltuda

piirangutest, mis tulenevad kiireloomulistest asjaoludest.

Artikkel 18 Inimeste, pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite, kauba ja postipakkidega seotud

soovitused

1. Maailma Terviseorganisatsiooni poolt osalisriikidele antavad soovitused seoses inimestega

võivad sisaldada järgmisi nõuandeid:

– konkreetseid tervisemeetmeid ei soovitata;

– vaadata üle reisimise ajalugu mõjutatud piirkondades;

– vaadata üle tõendid arstliku läbivaatuse ja laboratoorsete analüüside kohta;

– nõuda arstlikku läbivaatust;

– vaadata üle tõend vaktsineerimise või muu ennetusvahendi kohta;

– nõuda vaktsineerimist või muud ennetusvahendit;

IHR (2005)

15

– panna nakkuskahtlased isikud rahvatervisega seotud vaatluse alla;

– rakendada karantiini või muid tervisemeetmeid nakkuskahtlaste isikute suhtes;

– rakendada vajaduse korral mõjutatud isikute isoleerimist ja ravi;

– kasutada vajaduse korral nakkuskahtlaste või mõjutatud isikute kontaktide jälgimist;

– keelata nakkuskahtlaste ja mõjutatud isikute sisenemine;

– keelata mõjutamata isikute sisenemine mõjutatud aladele ja

– rakendada väljumiskontrolli ja/või piiranguid mõjutatud piirkondadest pärit isikute

suhtes.

2. Maailma Terviseorganisatsiooni poolt osalisriikidele antavad pagasi, veose, konteinerite,

transpordivahendite, kauba ja postipakkidega seotud soovitused võivad sisaldada järgmisi nõuandeid:

– konkreetseid tervisemeetmeid ei soovitata;

– vaadata üle manifest ja liikluse korraldamine;

– teostada kontrolle;

– vaadata läbi tõendid meetmete kohta, mida võetakse väljumisel või transiidil nakkuse

või saastatuse kõrvaldamiseks;

– rakendada pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite, kauba, postipakkide või

inimsäilmete, sealhulgas vektorite ja reservuaaride töötlemist nakkuse või saastatuse

kõrvaldamiseks;

– kasutada konkreetseid tervisemeetmeid, et tagada inimsäilmete ohutu käitlemine ja

transport;

– rakendada isoleerimist või karantiini;

– konfiskeerida ja hävitada nakatunud või saastunud või nakkuskahtlane pagas, veos,

konteinerid, transpordivahendid kaup või postipakid kontrollitud tingimustel, kui ükski

olemasolev töötlus või protsess ei ole muidu edukas;

– keelata väljumine või sisenemine.

3. WHO poolt osalisriikidele antavates soovitustes võetakse nii, nagu on asjakohane,

arvesse vajadust:

a) hõlbustada rahvusvahelist reisimist, eelkõige tervishoiu- ja hooldustöötajate

ning eluohtlikes või humanitaarhädaolukordades olevate isikute jaoks. See säte ei

piira käesolevate eeskirjade artikli 23 kohaldamist; ning

b) säilitada rahvusvahelised tarneahelad, sealhulgas asjakohaste tervishoiutoodete

ja toiduainete puhul.

IHR (2005)

16

IV OSA – SISENEMISPUNKTID

Artikkel 19 Üldised kohustused

Lisaks muudele eeskirjadega sätestatud kohustustele teeb osalisriik järgmist:

a) tagab, et lisas 1 B osas sätestatud põhisuutlikkus arendatakse määratud

sisenemispunktide jaoks välja artikli 5 lõikes 1 ja artikli 13 lõikes 1 toodud aja jooksul;

b) määrab kindlaks pädevad asutused igas tema territooriumil asuvas määratud

sisenemispunktis ja

c) edastab Maailma Terviseorganisatsioonile võimaluse korral, kuivõrd see on konkreetse

potentsiaalse rahvatervise riski tõttu võimalik, asjakohased andmed nakkus- või

saasteallikate, sealhulgas vektorite ja reservuaaride kohta oma sisenemispunktides, mis

võivad põhjustada haiguse rahvusvahelist levikut.

Artikkel 20 Lennujaamad ja sadamad

1. Osalisriigid määravad lennujaamad ja sadamad, mis arendavad välja lisas 1 B osas sätestatud

põhisuutlikkuse.

2. Osalisriigid tagavad, et laeva sanitaarkontrollist vabastamise tunnistused ja laevade

sanitaarkontrolli tunnistused antakse välja artikli 39 nõuete ja lisas 3 esitatud näidise kohaselt.

3. Osalisriik saadab Maailma Terviseorganisatsioonile loetelu sadamatest, millel on lubatud

pakkuda:

a) laeva sanitaarkontrolli tunnistuse väljaandmist ja lisades 1 ja 3 osutatud teenuste

osutamist või

b) üksnes laeva sanitaarkontrollist vabastamise tunnistuste väljaandmist ja

c) laeva sanitaarkontrollist vabastamise tunnistuse pikendamist ühe kuu võrra kuni laeva

saabumiseni sadamasse, kus tunnistuse võib saada.

Osalisriik teavitab Maailma Terviseorganisatsiooni muudatustest, mis võivad toimuda loetletud

sadamate staatuses. Maailma Terviseorganisatsioon avaldab käesoleva lõike alusel saadud teabe.

4. Maailma Terviseorganisatsioon võib asjaomase osalisriigi taotlusel korraldada pärast asjakohast

uurimist tunnistuse väljaandmise selle kohta, et tema territooriumil asuv lennujaam või sadam n

kooskõlas artikli lõigetes 1 ja 3 osutatud nõuetega. Maailma Terviseorganisatsioon võib need tunnistused

perioodiliselt osalisriigiga konsulteerides üle vaadata.

5. Maailma Terviseorganisatsioon töötab koostöös pädevate valitsustevaheliste organisatsioonide ja

rahvusvaheliste organitega välja ja avaldab käesoleva artikli kohased lennujaamade ja sadamate

tunnistuste väljaandmise suunised. Maailma Terviseorganisatsioon avaldab ka tunnistuse saanud

lennujaamade ja sadamate loetelu.

Artikkel 21 Maismaa piiriületuspunktid

IHR (2005)

17

1. Kui see on rahvatervisega seotud põhjustel põhjendatud, võib osalisriik määrata maismaa

piiriületuspunktid, mis arendavad lisas 1 B osas sätestatud põhisuutlikkust, arvestades:

a) eri liiki rahvusvahelise liikluse mahtu ja sagedust võrreldes muude sisenemispunktidega

osalisriigi maismaa piiriületuspunktides, mis võidakse määrata, ja

b) rahvatervise riske, mis eksisteerivad aladel, kust rahvusvaheline liiklus pärineb või mida

see läbib, enne konkreetsesse maismaa piiriületuspunkti saabumist.

2. Ühiste piiridega osalisriigid peaksid kaaluma järgmist:

a) kahe- või mitmepoolsete kokkulepete või lepingute sõlmimine, mis käsitlevad haiguste

rahvusvahelise leviku vältimist või kontrollimist maismaa piiriületuspunktides artikli 57

kohaselt, ja

b) kõrvuti asuvate maismaa piiriületuspunktide ühine määramine lisas 1 B osas esitatud

põhisuutlikkuse jaoks artikli lõike 1 kohaselt.

Artikkel 22 Pädevate asutuste roll

1. Pädevad asutused:

a) vastutavad mõjutatud piirkondadest lahkuvate ja sinna saabuvate pagasi, veose,

konteinerite, transpordivahendite, kauba, postipakkide ja inimsäilmete seire eest, nii et

neid hoitakse sellises seisukorras, et nad oleksid vabad nakkus- või saasteallikatest,

sealhulgas vektorid ja reservuaarid;

b) tagavad, nii palju kui võimalik, et reisijate poolt sisenemispunktides kasutatavad

rajatised oleksid hügieenilises seisukorras ja vabad nakkus- või saasteallikatest,

sealhulgas vektorid ja reservuaarid;

c) vastutavad eeskirjade kohase pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite, kauba,

postipakkide ja inimsäilmete derateerimise, desinfitseerimise, desinsekteerimise või

saastest vabastamise seire eest või inimeste suhtes võetavate sanitaarmeetmete eest;

d) teavitavad veoettevõtjaid võimalikult aegsasti ette kavatsusest rakendada

transpordivahendi suhtes tõrjemeetmeid ning esitavad võimaluse korral kirjaliku teabe

kasutatavate meetodite kohta;

e) vastutavad transpordivahendilt saastunud vee või toidu, inimeste või loomade

väljaheidete, heitvee ja muu saastunud aine eemaldamise ja ohutu kõrvaldamise üle seire

teostamise eest;

f) võtavad kõik eeskirjadega kooskõlas olevad võimalikud meetmed, et jälgida ja

kontrollida sadama, jõe, kanali, väina, järve või muu rahvusvahelise veetee vett saastada

võiva reovee, jäätmete, ballastvee ja muude potentsiaalselt haigusi põhjustavate ainete

väljalaskmist laevadelt;

g) vastutavad seire teostamise eest reisijate, pagasi, veose, konteinerite,

transpordivahendite, kauba, postipakkide ja inimsäilmetega seotud teenuste üle

sisenemispunktides, sealhulgas vajaduse korral kontrollide ja arstliku läbivaatuse

tegemise eest;

IHR (2005)

18

h) omavad tõhusaid situatsiooniplaane ootamatute rahvatervise sündmuste lahendamiseks

ja

i) teavitavad riiklikku IHRi kontaktpunkti eeskirjade kohaselt võetud asjakohastest

rahvatervise meetmetest.

2. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tervisemeetmeid reisijate, pagasi, veose, konteinerite,

transpordivahendite, kauba, postipakkide ja inimsäilmete suhtes, mis saabuvad mõjutatud piirkonnast,

võib uuesti kohaldada saabumisel, kui on kontrollitavaid märke ja/või tõendeid, et mõjutatud piirkonnast

väljumisel kohaldatud meetmed ei olnud edukad.

3. Desinsekteerimine, derateerimine, desinfitseerimine, saastest vabastamine ja muud

sanitaarprotseduurid viiakse läbi nii, et vältida inimeste vigastamist ja nii palju kui võimalik inimeste

ebamugavust või keskkonna kahjustamist rahvatervist mõjutaval viisil või pagasi, veose, konteinerite,

transpordivahendite, kauba ja postipakkide kahjustamist.

V OSA – RAHVATERVISE MEETMED

I peatükk – Üldsätted

Artikkel 23 Tervisemeetmed saabumisel ja väljumisel

1. Rahvusvaheliste kokkulepete ja eeskirjade asjakohaste artiklite alusel võib osalisriik rahvatervise

eesmärgil nõuda riiki saabumisel või sealt väljumisel:

a) reisijate puhul:

i) teavet reisija sihtkoha kohta, et reisijaga oleks võimalik ühendust võtta;

ii) teavet reisija reisiplaani kohta, et teha kindlaks, kas enne saabumist on reisitud

mõjutatud piirkonnas või selle läheduses või kas on olnud muid võimalikke

kokkupuuteid nakkuse või saastatusega, ning vaadata läbi reisija

tervisedokumendid, kui need on eeskirjade kohaselt nõutavad, ja/või

iii) mitteinvasiivset arstlikku läbivaatust, mis on kõige vähem häiriv läbivaatus, mis

aitaks saavutada rahvatervise eesmärk, ning

b) pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite, kauba, postipakkide ja inimsäilmete

kontrollimist.

2. Artikli lõikes 1 sätestatud meetmete abil või muude vahenditega saadud tõendite alusel

rahvatervise riski kohta võivad osalisriigid kohaldada eeskirjade alusel täiendavaid tervisemeetmeid,

eelkõige nakkuskahtlase või mõjutatud reisija suhtes iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kõige vähem häirivat

ja invasiivset arstlikku läbivaatust, mis aitaks saavutada rahvatervise eesmärki vältida haiguse

rahvusvahelist levikut.

3. Eeskirjade alusel ei tehta reisijatele arstlikku läbivaatust, vaktsineerimist, manustata

ennetusvahendit ega võeta tervisemeetmeid ilma nende või nende vanemate või eestkostjate eelneva

selgesõnalise nõusolekuta, välja arvatud artikli 31 lõike 2 kohaselt ning kooskõlas osalisriigi õiguse ja

rahvusvaheliste kohustustega.

4. Reisijaid, keda eeskirjade kohaselt vaktsineeritakse või kellele pakutakse ennetusvahendit või

nende vanemaid või eestkostjaid teavitatakse vaktsineerimise või vaktsineerimata jätmise ning

ennetusvahendi manustamise või manustamata jätmisega seotud ohtudest kooskõlas osalisriigi õiguse ja

IHR (2005)

19

rahvusvaheliste kohustustega. Osalisriigid teavitavad arste nendest nõuetest kooskõlas osalisriigi

õigusega.

5. Arstlikku läbivaatust, meditsiinilist protseduuri, vaktsineerimist või muud ennetusvahendit,

millega kaasneb haiguse edasikandumise oht, tehakse või manustatakse reisijale üksnes kehtestatud

riiklike või rahvusvaheliste ohutussuuniste ja -standardite kohaselt, et minimeerida sellist ohtu.

II peatükk – Erisätted transpordivahendite ja veoettevõtjate kohta

Artikkel 24 Veoettevõtjad

1. Osalisriigid võtavad eeskirjadega kooskõlas olevad võimalikud meetmed tagamaks, et

veoettevõtjad:

a) järgivad Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud ja osalisriigi vastu võetud

tervisemeetmeid, sealhulgas nende kohaldamiseks pardal ning pardalemineku

ja pardalt lahkumise ajal;

b) teavitavad reisijaid Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud ja osalisriigi poolt vastu

võetud tervisemeetmetest, sealhulgas mida kohaldatakse pardal ning

pardalemineku ja pardalt lahkumise ajal, ja

c) hoiavad oma vastutusel olevad transpordivahendid pidevalt vabad nakkus- või

saasteallikatest, sealhulgas vektorid ja reservuaarid. Kui leitakse tõendeid, võib osutuda

vajalikuks rakendada meetmeid nakkus- või saasteallikate tõrjeks.

2. Konkreetsed sätted artikli kohaste transpordivahendite ja veoettevõtjate kohta on toodud lisas 4.

Konkreetsed meetmed, mida kohaldatakse transpordivahendite ja veoettevõtjate suhtes seoses vektorite

kaudu levivate haigustega, on toodud lisas 5.

Artikkel 25 Transiitlaevad ja -õhusõidukid

Artiklite 27 ja 43 alusel või välja arvatud juhul, kui kohaldatavad rahvusvahelised kokkulepped

seda lubavad, ei tohi osalisriik kohaldada tervisemeetmeid järgmise suhtes:

a) laev, mis ei tule mõjutatud piirkonnast ja mis läbib kõnealuse osalisriigi territooriumil

asuvat merekanalit või veeteed teel teise riigi territooriumil asuvasse sadamasse. Sellisel

laeval lubatakse pädeva asutuse järelevalve all võtta peale kütust, vett, toitu ja varusid;

b) laev, mis läheb läbi tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete sadamat või rannikut

külastamata, ja

c) transiitõhusõiduk tema jurisdiktsiooni alla kuuluvas lennujaamas, välja arvatud juhul,

kui õhusõiduk võib olla piiratud lennujaama konkreetse alaga, kus ei toimu peale- ja

mahaminekut või peale- ja mahalaadimist. Sellisel õhusõidukil on siiski lubatud pädeva

asutuse järelevalve all võtta peale kütust, vett, toitu ja varusid.

Artikkel 26 Tsiviilotstarbelised transiitveoautod, -rongid ja -reisibussid

Artiklite 27 ja 43 alusel või välja arvatud juhul, kui kohaldatavad rahvusvahelised kokkulepped

seda lubavad, ei kohaldata tervisemeetmeid tsiviilotstarbeliste veoautode, rongide või busside suhtes,

mis ei ole pärit mõjutatud piirkonnast ja mis läbivad territooriumi, ilma sellele peale või sealt

mahaminekuta, sellele peale- või sellelt mahalaadimiseta.

IHR (2005)

20

Artikkel 27 Mõjutatud transpordivahendid

1. Kui transpordivahendil leitakse kliinilisi tunnuseid või sümptomeid ja teavet, mis põhineb

rahvatervise riski faktil või tõenditel, sealhulgas nakkus- või saasteallikad, loeb pädev asutus

transpordivahendi mõjutatuks ja võib:

a) vajaduse korral teostada veose desinfitseerimise, saastest vabastamise,

desinsekteerimise või deratiseerimise või lasta neid meetmeid rakendada oma

järelevalve all ja

b) otsustada juhtumi puhul kasutatava tehnika, et tagada rahvatervise riski piisav kontroll,

nagu eeskirjades sätestatud. Kui on olemas meetodid või materjalid, mida Maailma

Terviseorganisatsioon soovitab nende protseduuride läbiviimiseks, tuleks neid kasutada,

välja arvatud juhul, kui pädev asutus otsustab, et muud meetodid on sama ohutud ja

usaldusväärsed.

Pädev asutus võib haiguse leviku vältimiseks rakendada täiendavaid tervisemeetmeid,

sealhulgas vajaduse korral transpordivahendite isoleerimist ja karantiini. Sellistest lisameetmetest

tuleks teatada riiklikule IHRi kontaktpunktile.

2. Kui sisenemispunkti pädev asutus ei ole võimeline rakendama artikliga nõutud tõrjemeetmeid,

võidakse mõjutatud transpordivahendil siiski lubada väljuda järgmistel tingimuste alusel:

a) pädev asutus edastab väljumisel järgmise teadaoleva külastatava sadama pädevale

asutusele teabe, millele viidatakse punktis b, ja

b) laeva puhul märgitakse leitud tõendid ja nõutavad tõrjemeetmed laeva sanitaarkontrolli

tunnistusele.

Sellisel transpordivahendil lubatakse pädeva asutuse järelevalve all võtta peale kütust, vett, toitu

ja varusid.

3. Mõjutatud transpordivahendina käsitamine lõpetatakse, kui pädev asutus on veendunud, et:

a) artikli lõikes 1 sätestatud meetmed on tõhusalt rakendatud ja

b) transpordivahendil ei ole tingimusi, mis võiksid kujutada endast rahvatervise riski.

Artikkel 28 Laevad ja õhusõidukid sisenemispunktides

1. Artikli 43 alusel või kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste kokkulepetega ei takistata

sisenemispunktis laeva või õhusõiduki külastust rahvatervisega seotud põhjustel. Kui sisenemispunkt ei

ole varustatud eeskirjade kohaste tervisemeetmete kohaldamiseks, võidakse laevale või õhusõidukile

siiski anda korraldus liikuda omal vastutusel lähimasse sobivasse sisenemispunkti, välja arvatud kui

laeval või õhusõidukil on käitamisprobleem, mis muudaks kõrvalejuhtimise ohtlikuks.

2. Artikli 43 või kohaldatavate rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt ei keeldu osalisriigid laevade

või õhusõidukite puhul vaba praktika (free pratique) võimaldamisest rahvatervisega seotud

põhjustel.Eelkõige ei takistata neil peale- ja mahaminekut, veose või varude peale- või mahalaadimist

või kütuse, vee, toidu ja varude pealevõtmist. Osalisriigid võivad nõuda vaba praktika (free pratique)

võimaldamiseks kontrolli ja kui pardal leitakse nakkus- või saasteallikas, vajaliku desinfitseerimise,

saastest vabastamise, desinsekteerimise või derateerimise või muude nakkuse või saastatuse leviku

vältimiseks vajalike meetmete võtmist.

IHR (2005)

21

3. Võimaluse korral ja käesoleva artikli lõike 2 eelmise lõike alusel võimaldab osalisriik vaba

praktika (free pratique) laevale või õhusõidukile raadioside või muude sidevahendite kaudu, kui

osalisriik on enne laeva või õhusõiduki saabumist saadud teabe põhjal arvamusel, et laeva või õhusõiduki

saabumine ei põhjusta haiguse sissetoomist või levikut.

4. Laevu juhtivad ohvitserid või õhusõidukite kaptenid või nende esindajad teavitavad sadama- või

lennujaamakontrolli võimalikult varakult enne sihtsadamasse või -lennujaama saabumist

nakkustekitajale viitavast haigusjuhtumist või rahvatervise riskist pardal niipea, kui ohvitserile või

kaptenile on sellistest haigustest või rahvatervise riskidest teada antud. See teave tuleb viivitamata

edastada sadama või lennujaama pädevale asutusele. Kiireloomulistes olukordades peaksid ohvitserid

või piloodid edastama teabe otse asjaomase sadama või lennujaama valdajale.

5. Järgmist kohaldatakse, kui nakkuskahtlane või mõjutatud õhusõiduk või laev maandub/randub

õhusõiduki kaptenist või laeva juhtivast ohvitserist sõltumatutel põhjustel mujal kui lennujaamas, kus

õhusõiduk pidi maanduma, või randub mujal kui sadamas, kus laev pidi silduma:

a) teeb õhusõiduki kapten või laeva juhtiv ohvitser või muu vastutav isik kõik endast

oleneva, et viivitamata suhelda lähima pädeva asutusega;

b) niipea kui pädevat asutust on maandumisest/randumisest teavitatud, võib ta kohaldada

Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tervisemeetmeid või muid eeskirjades

sätestatud tervisemeetmeid;

c) kui see ei ole vajalik hädaolukorras või pädeva asutusega suhtlemiseks, ei tohi ükski

õhusõidukil või laeval viibiv reisija lahkuda selle lähedusest, ning veost ei tohi sealt välja

viia, kui pädev asutus ei ole selleks luba andnud, ja

d) kui kõik pädeva asutuse nõutud tervisemeetmed on lõpule viidud, võib õhusõiduk või

laev nende tervisemeetmetega seoses liikuda kas lennujaama või sadamasse, kus ta pidi

maanduma või silduma, või kui see ei ole tehnilistel põhjustel võimalik, siis sobivas

asukohas lennujaama või sadamasse.

6. Olenemata käesolevast artiklist võib laeva juhtiv ohvitser või õhusõiduki kapten võtta selliseid

erakorralisi meetmeid, mis on vajalikud pardal viibivate reisijate tervise ja ohutuse tagamiseks. Ta

teavitab pädevat asutust võimalikult kiiresti käesoleva lõike alusel võetud meetmetest.

Artikkel 29 Tsiviilotstarbelised veoautod, rongid ja reisibussid sisenemispunktides

Maailma Terviseorganisatsioon töötab osalisriikidega konsulteerides välja juhtpõhimõtted

tervishoiumeetmete kohaldamiseks tsiviilkasutuses olevate veoautode, rongide ja busside suhtes

sisenemispunktides ja maismaa sisenemispunktide läbimisel.

III peatükk – Erisätted reisijate kohta

Artikkel 30 Rahvatervisega seotud vaatluse all olevad reisijad

Artikli 43 alusel või kohaldatavate rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt võib nakkuskahtlane

reisija, kes on saabumisel võetud rahvatervisega seotud vaatluse alla, jätkata rahvusvahelist reisi, kui

reisija ei kujuta endast otsest rahvatervise riski ja kui osalisriik teavitab sihtkoha sisenemispunkti pädevat

asutust, kui see on teada, reisija eeldatavast saabumisest. Saabumisel teavitab reisija sellest asutust.

Artikkel 31 Reisijate riiki sisenemisega seotud tervisemeetmed

1. Reisija osalisriigi territooriumile sisenemise tingimusena ei nõuta invasiivset arstlikku läbivaatust,

vaktsineerimist ega muud ennetusvahendit, välja arvatud, et artiklite 32, 42 ja 45 alusel ei takista

IHR (2005)

22

eeskirjad osalisriike nõudmast arstlikku läbivaatust, vaktsineerimist või muud ennetusvahendit või

tõendit vaktsineerimise või muu ennetusvahendi kohta:

a) kui see on vajalik rahvatervise riski kindlakstegemiseks;

b) sisenemise tingimusena reisijatelt, kes taotlevad ajutist või alalist elukohta;

c) artikli 43 või lisa 6 ja 7 kohaste reisijate riiki sisenemise tingimusena või

d) mida võib teha artikli 23 kohaselt.

2. Kui reisija, kellelt osalisriik võib nõuda arstlikku läbivaatust, vaktsineerimist või muud

ennetusvahendit artikli lõike 1 alusel, ei nõustu sellise meetmega või keeldub artikli 23 lõike 1 punktis a

osutatud teabe või dokumentide esitamisest, võib asjaomane osalisriik artiklite 32, 42 ja 45 alusel keelata

kõnealusel reisijal riiki siseneda. Kui on tõendeid otsese rahvatervise riski kohta, võib osalisriik

kooskõlas oma riigisisese õigusega ja sellise ohu kontrollimiseks vajalikus ulatuses kohustada reisijat

läbima või soovitada reisijal läbida artikli 23 lõike 3 kohaselt järgmine:

a) kõige vähem invasiivne ja häiriv arstlik läbivaatus, millega saavutatakse rahvatervise

eesmärk;

b) vaktsineerimine või muu ennetusvahend või

c) täiendavad kehtestatud tervisemeetmed, mis väldivad või kontrollivad haiguse levikut,

sealhulgas isoleerimine, karantiin või reisija paigutamine rahvatervisega seotud vaatluse

alla.

Artikkel 32 Reisijate kohtlemine

Eeskirjade kohaste tervisemeetmete rakendamisel kohtlevad osalisriigid reisijaid nende

väärikust, inimõigusi ja põhivabadusi austades ning minimeerivad meetmetega seotud ebamugavust või

stressi, sealhulgas:

a) kohtlevad reisijaid viisakalt ja lugupidavalt;

b) arvestavad reisijate soo, sotsiaal-kultuuriliste, etniliste või usuliste probleemidega ja

c) tagavad või korraldavad piisava toidu ja vee, asjakohase majutuse ja riietuse, pagasi ja

muu vara kaitse, asjakohase arstiabi, võimaluse korral vajalikud sidevahendid neile

arusaadavas keeles ning muu asjakohase abi reisijatele, kes on karantiinis, isoleeritud

või kellele tehakse arstlikku läbivaatust või muid rahvatervise protseduure.

IV peatükk – Erisätted kauba, konteinerite ja konteinerite laadimisalade kohta

Artikkel 33 Transiitkaup

Artikli 43 alusel või juhul, kui kohaldatavad rahvusvahelised kokkulepped seda lubavad, ei

kohaldata ümberlaadimiseta transiitkauba suhtes, välja arvatud elusloomad, eeskirjade kohaseid

tervismeetmeid ega peeta neid kinni rahvatervise huvides.

Artikkel 34 Konteinerid ja konteinerite laadimisalad

1. Osalisriigid tagavad võimaluse korral, et konteinerite saatjad kasutavad rahvusvahelises liikluses

konteinereid, mida hoitakse nakkus- või saasteallikatest vabana, sealhulgas vektorid ja reservuaarid, eriti

pakkimise ajal.

IHR (2005)

23

2. Osalisriigid tagavad võimaluse korral, et konteinerite laadimisalad hoitakse nakkus- või

saasteallikatest vabana, sealhulgas vektorid ja reservuaarid.

3. Kui osalisriigi arvates on rahvusvahelise konteinervedude maht piisavalt suur, võtavad pädevad

asutused eeskirjadega kooskõlas olevad võimalikud meetmed, sealhulgas kontrollide läbiviimine, et

hinnata konteinerite laadimisalade ja konteinerite sanitaartingimusi, tagamaks eeskirjades sisalduvate

kohustuste täitmine.

4. Konteinerite laadimisaladel peavad võimaluste piires olema konteinerite kontrollimiseks ja

isoleerimiseks vajalikud vahendid.

5. Konteinerite saatjad ja saajad teevad kõik endast oleneva, et vältida ristsaastumist, kui

konteinereid laaditakse korduvalt.

VI OSA – TERVISEDOKUMENDID

Artikkel 35 Üldeeskiri

1. Rahvusvahelises liikluses ei nõuta muid tervishoiudokumente peale nende, mis on sätestatud

eeskirjades või Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustes, tingimusel et artiklit ei kohaldata siiski

reisijate suhtes, kes taotlevad ajutist või alalist elukohta, ega dokumentide suhtes, mis käsitlevad kauba

või veose rahvatervise staatust rahvusvahelises kaubanduses kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete

kohaselt. Pädev asutus võib nõuda, et reisijad täidaksid kontaktandmete vormid ja küsimustikud reisijate

tervise kohta, tingimusel et need vastavad artikli 23 nõuetele.

2. Käesolevate eeskirjade kohaseid tervisedokumente võib välja anda mittedigitaalselt

või digitaalselt, võttes arvesse muudest rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid

osalisriikide kohustusi seoses selliste dokumentide vorminguga.

3. Olenemata sellest, millises vormingus on käesolevate eeskirjade kohased

tervisedokumendid välja antud, peavad need dokumendid vastama artiklites 36–39

osutatud lisadele, nagu on asjakohane, ja nende autentsust peab olema võimalik kindlaks

teha.

4. WHO töötab osalisriikidega konsulteerides välja tehnilised suunised ja ajakohastab

neid vajaduse korral, sealhulgas spetsifikatsioone või standardeid, mis on seotud nii

digitaalses kui ka mittedigitaalses vormingus tervisedokumentide väljaandmise ja nende

autentsuse kindlakstegemisega. Sellised spetsifikatsioonid või standardid peavad olema

kooskõlas artikliga 45, mis käsitleb isikuandmete töötlemist.

Artikkel 36 Vaktsineerimis- või muu ennetusvahendi tõendid

1. Eeskirjade või nendega seotud soovituste ja tõendite alusel reisijatele manustatavad vaktsiinid ja

ennetusvahend peavad olema kooskõlas lisaga 6 ja vajaduse korral lisaga 7 konkreetsete haigustega

seoses.

2. Reisijale, kellel on lisa 6 ja vajaduse korral lisa 7 kohaselt välja antud vaktsineerimis- või muu

ennetusvahendi tõend, ei tohi keelata sisenemisest tõendil osutatud haiguse tõttu, isegi kui ta tuleb

mõjutatud piirkonnast, välja arvatud kui pädeval asutusel on kontrollitavad andmed ja/või tõendid selle

kohta, et vaktsineerimine või muu ennetusvahend ei olnud tõhus.

IHR (2005)

24

Artikkel 37 Laeva tervisedeklaratsioon

1. Enne laeva saabumist esimesse külastatavasse sadamasse osalisriigi territooriumil teeb kapten

kindlaks, milline terviseolukord laeval valitseb, ning välja arvatud kui osalisriik seda ei nõua, peab

kapten laeva saabumisel või enne laeva saabumist, kui laev on niimoodi varustatud ja kui osalisriik seda

eelnevalt nõuab, koostama ja esitama selle sadama pädevale asutusele laeva

tervisedeklaratsiooni, millele kirjutab alla laevaarst, kui laevas on arst.

2. Laeva kapten või laevaarst, kui laevas on arst, esitab pädeva asutuse nõutud teabe

tervisetingimuste kohta kaeval rahvusvahelise reisi ajal.

3. Laeva tervisedeklaratsioon peab vastama lisas 8 esitatud näidisele.

4. Osalisriik võib otsustada:

a) loobuda nõudest, et saabuvad laevad peavad esitama laeva tervisedeklaratsiooni, või

b) nõuda laeva tervisedeklaratsiooni esitamist mõjutatud piirkondadest saabuvaid laevu

käsitleva soovituse alusel või nõuda seda laevadelt, mis võivad muul viisil kanda nakkust

või saastet.

Osalisriik teavitab laevandusettevõtjaid või nende esindajat nendest nõuetest.

Artikkel 38 Õhusõiduki ülddeklaratsiooni tervist käsitlev osa

1. Õhusõiduki kapten või tema esindaja täidab lennu ajal või osalisriigi territooriumil asuvas

esimeses lennujaamas maandumisel oma parimate võimete kohaselt õhusõiduki ülddeklaratsiooni tervist

käsitleva osa lisas 9 toodud näidise kohaselt, välja arvatud kui kõnealune osalisriik seda ei nõua, ja esitab

selle lennujaama pädevale asutusele.

2. Õhusõiduki kapten või tema esindaja esitab osalisriigi nõutava teabe rahvusvahelise reisi ajal

õhusõidukil valitsevate tervisetingimuste ja õhusõiduki suhtes kohaldatavate tervisemeetmete kohta.

3. Osalisriik võib otsustada:

a) loobuda õhusõiduki ülddeklaratsiooni tervist käsitleva osa esitamisest saabuvate

õhusõidukite poolt või

b) nõuda õhusõiduki ülddeklaratsiooni tervist käsitleva osa esitamist mõjutatud

piirkondadest saabuvaid õhusõidukeid käsitleva soovituse alusel või nõuda seda

õhusõidukitelt, mis võivad muul viisil kanda nakkust või saastet.

Osalisriik teavitab õhusõidukite käitajaid või nende esindajaid nendest nõuetest.

Artikkel 39 Laeva sanitaartunnistused

1. Laeva sanitaarkontrollist vabastamise tunnistused ja laeva sanitaarkontrolli tunnistused kehtivad

maksimaalselt kuus kuud. Seda ajavahemikku võib pikendada ühe kuu võrra, kui nõutud kontrolli- või

tõrjemeetmeid ei saa sadamas rakendada.

2. Kui kehtivat laeva sanitaarkontrollist vabastamist tunnistust või laeva sanitaarkontrolli tunnistust

ei esitata või kui laeval leitakse tõendeid rahvatervise riski kohta, võib osalisriik toimida artikli 27 lõike

1 kohaselt.

3. Artiklis osutatud tunnistused peavad vastama lisas 3 esitatud näidisele.

IHR (2005)

25

4. Võimaluse korral viiakse tõrjemeetmed läbi siis, kui laev ja lastiruumid on tühjad. Ballastis laeva

puhul viiakse need läbi enne lastimist.

5. Kui tõrjemeetmed on nõutavad ja need on rahuldavalt täidetud, annab pädev asutus välja laeva

sanitaarkontrolli tunnistuse, milles märgitakse leitud tõendid ja võetud tõrjemeetmed.

6. Pädev asutus võib anda laeva sanitaarkontrollist vabastamise tunnistuse välja artiklis 20 kindlaks

määratud sadamas, kui ta on veendunud, et laev on nakkus- ja saastevaba, sealhulgas vektorid ja

reservuaarid. Selline tunnistus antakse tavaliselt välja üksnes siis, kui laeva kontrollimine on tehtud ajal,

mil laev ja lastiruumid on tühjad või kui need sisaldavad üksnes ballasti või muud materjali, mis on

sellist laadi või niimoodi paigutatud, et lastiruumide põhjalik kontrollimine on võimalik.

7. Kui tõrjemeetmete võtmise tingimused on sellised, et selle sadama pädeva asutuse arvates, kus

toiming sooritati, ei ole võimalik saavutada rahuldavat tulemust, teeb pädev asutus sellekohase märke

laeva sanitaarkontrolli tunnistusele.

VII. OSA – TASUD

Artikkel 40 Reisijatega seotud tervisemeetmete eest võetavad tasud

1. Välja arvatud reisijad, kes taotlevad ajutist või alalist elukohta, ja artikli lõike 2 kohaselt ei võta

osalisriik eeskirjade alusel tasu järgmiste rahvatervise kaitse meetmete eest:

a) eeskirjades sätestatud arstlik läbivaatus või täiendav läbivaatus, mida kõnealune

osalisriik võib nõuda uuritava reisija tervisliku seisundi kindlakstegemiseks;

b) reisijale saabumisel pakutav vaktsineerimine või muu ennetusvahend, mis ei ole

avaldatud nõue või mis on avaldatud vähem kui 10 päeva enne vaktsineerimise või muu

ennetusvahendi pakkumist;

c) reisijate asjakohased isoleerimis- või karantiininõuded;

d) reisijale väljastatud tõend, milles on märgitud kohaldatud meetmed ja kohaldamise

kuupäev, või

e) reisijaga kaasas oleva pagasi suhtes kohaldatavad tervisemeetmed.

2. Osalisriigid võivad võtta tasu muude kui artikli lõikes 1 osutatud tervisemeetmete eest, sealhulgas

peamiselt reisija kasuks võetavate meetmete eest.

3. Kui reisijatelt võetakse selliste tervisemeetmete kohaldamise eest eeskirjade alusel tasu, on

osalisriigis selliste tasude jaoks üksnes üks tariif ja tasu peab:

a) olema selle tariifiga kooskõlas;

b) mitte ületama osutatud teenuse tegelikku maksumust ja

c) kuuluma tasumisele asjaomase reisija kodakondsuse, alalise elukoha või elukoha järgi

vahet tegemata.

4. Tariif ja selle muudatused avaldatakse vähemalt 10 päeva enne sellest tuleneva tasu rakendamist.

5. Eeskirjad ei takista osalisriikidel taotleda artikli lõikes 1 nimetatud tervisemeetmete võtmisega

seotud kulude hüvitamist:

IHR (2005)

26

a) veoettevõtjatelt või omanikelt seoses nende töötajatega või

b) kohaldatavatest kindlustusallikatest.

6. Ühelgi juhul ei tohi reisijatele või veoettevõtjatele keelata osalisriigi territooriumilt väljumist kuni

artikli lõigetes 1 või 2 osutatud tasude maksmiseni.

Artikkel 41 Tasud pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite, kauba või postipakkide eest

1. Kui eeskirjade alusel võetakse tasu pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite, kauba või

postipakkide suhtes kohaldatavate tervisemeetmete eest, kehtib osalisriigis üksnes üks tariif selliste

tasude jaoks ja tasu peab:

a) olema selle tariifiga kooskõlas;

b) mitte ületama osutatud teenuse tegelikku maksumust ja

c) kuuluma tasumisele sõltumata asjaomase pagasi, veose, konteinerite,

transpordivahendite, kauba või postipakkide riikkondsusest, lipuriigist, registrist või

omandiõigusest. Eelkõige ei tehta vahet riigisisese ja välismaise pagasi, veose,

konteinerite, transpordivahendite, kauba või postipakkide vahel.

2. Tariif ja selle muudatused avaldatakse vähemalt 10 päeva enne sellest tuleneva tasu rakendamist.

VIII OSA – ÜLDSÄTTED

Artikkel 42 Tervisemeetmete rakendamine

Eeskirjad kohaselt võetavad tervisemeetmed algatatakse ja viiakse lõpule viivitamata ning neid

kohaldatakse läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.

Artikkel 43 Täiendavad tervisemeetmed

1. Eeskirjad ei takista osalisriikidel rakendada oma asjakohase riigisisese õiguse ja rahvusvahelisest

õigusest tulenevate kohustustega kooskõlas tervisemeetmeid, et reageerida konkreetsetele rahvatervise

riskidele või rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukordadele, mis:

a) saavutavad Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustega samaväärse või kõrgema

tervisekaitse taseme või

b) on muul viisil keelatud artikli 25, artikli 26, artikli 28 lõigete 1 ja 2, artikli 30, artikli 31

lõike 1 punkti c ja artikli 33 alusel, tingimusel et sellised meetmed on muul viisil

eeskirjadega kooskõlas.

Sellised meetmed ei tohi piirata rahvusvahelist liiklust ega olla inimestele invasiivsemad või

häirivamad kui mõistlikult kasutatavad alternatiivid, millega saavutataks asjakohane tervisekaitse tase.

2. Otsustades, kas rakendada artikli lõikes 1 osutatud tervisemeetmeid või täiendavaid

tervisemeetmeid artikli 23 lõike 2, artikli 27 lõike 1, artikli 28 lõike 2 ja artikli 31 lõike 2 punkti c alusel,

lähtuvad osalisriigid oma otsustes järgmisest:

a) teaduslikud põhimõtted;

IHR (2005)

27

b) olemasolevad teaduslikud tõendid ohu kohta inimeste tervisele või, kui sellised tõendid

on ebapiisavad, olemasolev teave, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni ja muude

asjaomaste valitsustevaheliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste organite teave, ja

c) Maailma Terviseorganisatsiooni kättesaadavad erijuhised või -nõuanded.

3. Osalisriik, mis rakendab artikli lõikes 1 osutatud täiendavaid tervisemeetmeid, mis häirivad

oluliselt rahvusvahelist liiklust, esitab Maailma Terviseorganisatsioonile rahvatervisealased põhjendused

ja asjakohase teadusliku teabe selle kohta. Maailma Terviseorganisatsioon jagab seda teavet teiste

osalisriikidega ja jagab teavet rakendatud tervisemeetmete kohta. Artikli kohaldamisel tähendab

märkimisväärne häirimine üldiselt rahvusvaheliste reisijate, pagasi, veose, konteinerite,

transpordivahendite, kauba ja muu sarnase sisenemise või väljumise keelamist või nende hilinemist

rohkem kui 24 tundi.

4. Pärast artikli lõigete 3 ja 5 kohase teabe ja muu asjakohase teabe hindamist võib Maailma

Terviseorganisatsioon taotleda, et asjaomane osalisriik vaataks meetmete kohaldamise uuesti läbi.

5. Osalisriik, mis rakendab artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud täiendavaid tervisemeetmeid, mis häirivad

oluliselt rahvusvahelist liiklust, teavitab Maailma Terviseorganisatsiooni 48 tunni jooksul pärast

rakendamist sellistest meetmetest ja nende tervishoiualasest põhjendusest, välja arvatud kui need on

hõlmatud ajutise või alalise soovitusega.

6. Osalisriik, mis rakendab artikli lõike 1 või 2 kohase tervisemeetme, vaatab sellise meetme kolme

kuu jooksul läbi, arvestades Maailma Terviseorganisatsiooni nõuandeid ja artikli lõikes 2 sätestatud

kriteeriume.

7. Ilma et see piiraks artikli 56 kohaseid osalisriigi õigusi, võib osalisriik, keda artikli lõike 1 või 2

kohaselt võetud meede mõjutab, taotleda sellist meedet rakendavalt osalisriigilt temaga konsulteerimist

kas otse või peadirektori kaudu, kes võib samuti hõlbustada konsultatsioone asjaomaste

osalisriikide vahel. Konsulteerimise eesmärk on selgitada meetme aluseks olevat teaduslikku teavet

ja rahvatervisealaseid põhjendusi ning leida vastastikku vastuvõetav lahendus. Kui konsulteerimises

osalevate osalisriikidega ei ole kokku lepitud teisiti, tuleb konsulteerimise käigus jagatud

teavet hoida konfidentsiaalsena.

8. Artiklit võib kohaldada massikogunemistel osalevate reisijatega seotud meetmete rakendamise

suhtes.

Artikkel 44 Koostöö, ja abi ja rahastamine

1. Osalisriigid kohustuvad tegema võimaluste piires koostööd järgmistes valdkondades:

a) eeskirjades sätestatud sündmuste avastamine ja hindamine, nendeks valmisolek ning

neile reageerimine;

b) tehnilise koostöö ja logistilise toe pakkumine või hõlbustamine, eelkõige eeskirjades

lisas 1 nõutud rahvatervisealase põhisuutlikkuse arendamisel, tugevdamisel ja

säilitamisel;

c) rahaliste vahendite mobiliseerimine, sealhulgas asjakohaste allikate ja

rahastamismehhanismide kaudu, et hõlbustada eeskirjadest tulenevate kohustuste

täitmist, eelkõige arenguriikide vajaduste rahuldamiseks, ning

d) eeskirjade rakendamiseks kavandatud seaduste ning muude õigus- ja haldusnormide

sõnastamine.

IHR (2005)

28

2. Maailma Terviseorganisatsioon teeb osalisriikidega nende taotluse korral koostööd ja abistab

neid võimaluste piires:

a) nende rahvatervisealase põhisuutlikkuse hindamisel, et hõlbustada eeskirjade

tulemuslikku rakendamist;

b) osalisriikidele tehnilise koostöö ja logistilise toe pakkumisel või hõlbustamisel, ja

c) rahaliste vahendite kaasamisel, et toetada arenguriike lisas 1 sätestatud põhisuutlikkuse

loomisel arendamisel, tugevdamisel ja säilitamisel., ning

d) asjakohastele tervishoiutoodetele juurdepääsu hõlbustamisel kooskõlas

artikli 13 lõikega 8.

2 a. Sõltuvalt kohaldatavast õigusest ja olemasolevatest vahenditest säilitavad osalisriigid

vajaduse korral riigipoolse rahastamise või suurendavad seda ning teevad koostööd,

sealhulgas vajaduse korral rahvusvahelise koostöö ja abi kaudu, et tugevdada kestlikku

rahastamist, toetamaks käesolevate eeskirjade rakendamist.

2 b. Käesoleva artikli lõike 1 punkti c kohaselt kohustuvad osalisriigid tegema võimaluste

piires koostööd, et:

a) soodustada olemasolevate rahastamisüksuste ja -mehhanismide haldamis- ja

tegevusmudeleid, et need oleksid piirkondlikult esinduslikud ning vastaksid

arenguriikide vajadustele ja riiklikele prioriteetidele käesolevate eeskirjade

rakendamisel;

b) teha kindlaks rahalised vahendid ja võimaldada neile juurdepääsu, sealhulgas

artikli 44a kohaselt loodud koordineeriva finantsmehhanismi kaudu, et tegeleda

õiglaselt arenguriikide vajaduste ja prioriteetidega, sealhulgas põhisuutlikkuse

arendamiseks, tugevdamiseks ja säilitamiseks.

2 c. Peadirektor toetab vajaduse korral käesoleva artikli lõikes 2a osutatud koostööd.

Osalisriigid ja peadirektor annavad koostöö tulemustest aru terviseassambleele esitatava

aruande osana.

3. Artikli kohast koostööd võib teha mitme kanali kaudu, sealhulgas kahepoolselt, piirkondlike

võrgustike ja Maailma Terviseorganisatsiooni piirkondlike büroode kaudu ning valitsustevaheliste

organisatsioonide ja rahvusvaheliste organite kaudu.

Artikkel 44a Koordineeriv finantsmehhanism

1. Luuakse koordineeriv finantsmehhanism (edaspidi „mehhanism“), et:

a) edendada õigeaegse, prognoositava ja kestliku rahastamise tagamist

käesolevate eeskirjade rakendamiseks, et arendada, tugevdada ja säilitada

käesolevate eeskirjade 1. lisas osutatud põhisuutlikkust, sealhulgas pandeemiast

põhjustatud hädaolukordade seisukohast olulist põhisuutlikkust;

b) püüda muuta osalisriikide, eelkõige arenguriikide rakendusvajaduste ja

prioriteetidega seotud rahastus võimalikult kättesaadavaks, ning

IHR (2005)

29

c) teha tööd selleks, et kaasata käesolevate eeskirjade tulemuslikuks

rakendamiseks uusi ja täiendavaid rahalisi vahendeid ning suurendada

olemasolevate rahastamisvahendite tõhusat kasutamist.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eesmärkide toetamiseks teeb mehhanism muu

hulgas järgmist:

a) kasutab või teeb asjakohaseid vajaduste ja rahastamispuudujääkide analüüse;

b) edendab olemasolevate rahastamisvahendite ühtlustamist, sidusust ja

koordineerimist;

c) selgitab välja kõik rakendamise toetamiseks kättesaadavad rahastamisallikad

ja teeb selle teabe osalisriikidele kättesaadavaks;

d) pakub osalisriikidele taotluse korral nõuandeid ja tuge põhisuutlikkuse,

sealhulgas pandeemiast põhjustatud hädaolukordade seisukohast olulise

põhisuutlikkuse tugevdamiseks vajalike rahaliste vahendite kindlakstegemiseks ja

taotlemiseks, ning

e) kaasab vabatahtlikke rahalisi vahendeid organisatsioonidele ja muudele

üksustele, kes toetavad osalisriike nende põhisuutlikkuse, sealhulgas pandeemiast

põhjustatud hädaolukordade seisukohast olulise põhisuutlikkuse arendamisel,

tugevdamisel ja säilitamisel.

3. Mehhanism toimib seoses käesolevate eeskirjade rakendamisega terviseassamblee

alluvuses ja tema suuniste järgi ning on tema ees vastutav.

Artikkel 45 Isikuandmete töötlemine

1. Osalisriigi poolt eeskirjade alusel teiselt osalisriigilt või Maailma Terviseorganisatsioonilt kogutud

või saadud terviseteavet, mis viitab tuvastatud või tuvastatavale isikule, hoitakse konfidentsiaalsena ja

töödeldakse anonüümselt kooskõlas riigisisese õigusega.

2. Olenemata lõikest 1 võivad osalisriigid töödelda ja avalikustada ja töödelda isikuandmeid, kui

see on oluline rahvatervise riski hindamiseks ja juhtimiseks, kuid osalisriigid peavad kooskõlas

riigisisese õigusega ja Maailma Terviseorganisatsioon tagama, et:

a) isikuandmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult ning neid ei töödelda hiljem viisil,

mis on selle eesmärgiga vastuolus;

b) need on piisavad, asjakohased ja mitte ülemäärased seoses selle eesmärgiga;

c) need on täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud; tuleb võtta mõistlikud meetmed

tagamaks, et ebatäpsed või ebatäielikud andmed kustutatakse või parandatakse, ja

d) neid ei tohi hoida kauem kui vaja.

IHR (2005)

30

3. Taotluse alusel esitab Maailma Terviseorganisatsioon võimaluse korral üksikisikule tema artiklis

osutatud isikuandmed arusaadaval kujul, ilma põhjendamatu viivituseta ja kuludeta, ning võimaldab

vajaduse korral nende parandamist.

Artikkel 46 Bioloogiliste ainete, reaktiivide ja materjalide transport ja käitlemine diagnostilistel

eesmärkidel

Riigisisese õiguse kohaselt ja arvestades asjakohaseid rahvusvahelisi suuniseid, hõlbustavad

osalisriigid bioloogiliste ainete ja diagnostiliste proovide, reaktiivide ja muude diagnostiliste materjalide

transporti, sisenemist, väljumist, töötlemist ja kõrvaldamist eeskirjade kohase kontrollimise ja

rahvatervisealase reageerimise eesmärgil.

IX OSA – IHRi EKSPERTIDE NIMEKIRI, HÄDAOLUKORRA KOMITEE JA

LÄBIVAATAMISKOMITEE

I peatükk – IHRi ekspertide nimekiri

Artikkel 47 Koosseis

Peadirektor koostab nimekirja, mis koosneb kõigi asjakohaste erialade ekspertidest (edaspidi

IHRi ekspertide nimekiri). Peadirektor nimetab IHRi ekspertide nimekirja liikmed Maailma

Terviseorganisatsiooni nõuandvate eksperdirühmade ja komiteede eeskirjade kohaselt (edaspidi

Maailma Terviseorganisatsiooni nõuandekomisjoni eeskirjad), kui käesolevates eeskirjades ei ole

sätestatud teisiti. Lisaks nimetab peadirektor osalisriigi taotlusel ühe liikme ning vajaduse korral

asjaomaste valitsustevaheliste ja piirkondlike majandusintegratsiooni organisatsioonide esitatud

eksperdid. Huvitatud osalisriigid teavitavad peadirektorit liikmeks saamiseks esitatud eksperdi

kvalifikatsioonist ja pädevusvaldkondadest. Peadirektor teavitab korrapäraselt osalisriike ning

asjaomaseid valitsustevahelisi ja piirkonnasikke majandusintegratsiooni organisatsioone IHRi ekspertide

nimekirja koosseisust.

II peatükk – Hädaolukorra komitee

Artikkel 48 Volitused ja koosseis

1. Peadirektor moodustab hädaolukorra komitee, kes esitab peadirektori taotlusel oma seisukohad

järgmise kohta:

a) kas teatav sündmus on rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord, sealhulgas

pandeemiast põhjustatud hädaolukord;

b) rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorra, sealhulgas pandeemiast

põhjustatud hädaolukorra lõpetamine, ja

c) ajutiste soovituste kavandatav väljaandmine, muutmine, pikendamine või lõpetamine.

1a. Hädaolukorra komiteed käsitatakse eksperdikomiteena ja tema suhtes kehtivad

nõuandvaid eksperdirühmi käsitlevad WHO eeskirjad, kui käesoleva artikliga ei ole ette

nähtud teisiti.

2. Hädaolukorra komitee koosseisu kuuluvad eksperdid, kelle peadirektor on valinud IHRi

ekspertide nimekirjast ja vajaduse korral muudest organisatsiooni nõuandvatest eksperdirühmadest.

Peadirektor määrab kindlaks liikmesuse kestuse, et tagada selle järjepidevus konkreetse sündmuse ja

selle tagajärgede hindamisel. Peadirektor valib hädaolukorra komitee liikmed konkreetseks istungiks

vajalike eksperditeadmiste ja kogemuste põhjal ning võttes nõuetekohaselt arvesse võrdse geograafilise

IHR (2005)

31

esindatuse põhimõtteid. Hädaolukorra komitee liikmete hulgas peaks olema vähemalt üks

hädaolukorra komisjoni liige peaks olema selle osalisriigi (osalisriikide) nimetatud ekspert, kelle

territooriumil sündmus aset leiab.

3. Peadirektor võib omal algatusel või hädaolukorra komitee taotlusel määrata ühe või mitu tehnilist

eksperti, kes komiteed nõustavad.

Artikkel 49 Menetlus

1. Peadirektor kutsub kokku hädaolukorra komitee koosolekud, valides artikli 48 lõikes 2 osutatud

ekspertide hulgast eksperdid konkreetse sündmuse jaoks kõige asjakohasemate ekspertteadmiste ja

kogemuste alusel. Artikli kohaldamise eesmärgil võivad hädaolukorra komitee koosolekud hõlmata

telekonverentse, videokonverentse või elektroonilisi sidevahendeid.

2. Peadirektor edastab hädaolukorra komiteele päevakorra ja asjakohase teabe sündmuse kohta,

sealhulgas osalisriikide esitatud teabe, samuti ajutised soovitused, mille andmiseks peadirektor teeb

ettepaneku.

3. Hädaolukorra komitee valib oma esimehe ja koostab pärast koosolekut lühikese kokkuvõtliku

aruande oma menetluste ja arutelude kohta, sealhulgas soovitustega seotud nõuanded.

4. Peadirektor kutsub seda osalisriiki (neid osalisriike), mille territooriumil sündmus aset leiab,

esitama oma seisukohad hädaolukorra komiteele. Selleks teatab peadirektor sellele hädaolukorra komitee

koosoleku kuupäevad ja päevakorra nii varase etteteatamisega, kui on vaja. Asjaomane osalisriik

(asjaomased osalisriigid) ei või siiski taotleda hädaolukorra komitee koosoleku edasilükkamist oma

seisukohtade esitamiseks.

5. Hädaolukorra komitee seisukohad edastatakse peadirektorile kaalumiseks. Lõpliku otsuse nendes

küsimustes teeb peadirektor.

6. Peadirektor teavitab kõiki osalisriike rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorra,

sealhulgas pandeemiast põhjustatud hädaolukorra kindlaksmääramisest ja lõpetamisest,

asjaomase osalisriigi (asjaomaste osalisriikide) võetud tervisemeetmetest, ajutis(t)est soovitus(t)est,

sealhulgas toetavatest tõenditest, ning selliste soovituste muutmisest, pikendamisest ja

lõpetamisest, samuti hädaolukorra komitee koosseisust ja seisukohtadest. Peadirektor teavitab

veoettevõtjaid osalisriikide ja asjakohaste rahvusvaheliste asutuste kaudu sellistest ajutistest soovitustest,

sealhulgas nende muutmisest, pikendamisest või lõpetamisest. Peadirektor teeb sellise teabe ja sellised

soovitused seejärel üldsusele kättesaadavaks.

7. Osalisriigid, mille territooriumil sündmus on aset leidnud, võivad teha peadirektorile ettepaneku

lõpetada rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord, sealhulgas pandeemiast põhjustatud

hädaolukord, ja/või ajutised soovitused ning teha sellekohane ettekanne hädaolukorra komiteele.

III peatükk – Läbivaatamiskomitee

Artikkel 50 Volitused ja koosseis

1. Peadirektor moodustab läbivaatamiskomitee, kes täidab järgmisi ülesandeid:

a) esitab peadirektorile tehnilisi soovitusi seoses eeskirjade muutmisega;

b) annab peadirektorile tehnilist nõu alaliste soovituste ja nende muutmise või lõpetamise

kohta ning

IHR (2005)

32

c) annab peadirektorile tehnilist nõu küsimustes, mille peadirektor on sellele edastanud

seoses eeskirjade toimimisega.

2. Läbivaatamiskomiteed käsitatakse eksperdikomiteena ja tema suhtes kehtivad nõuandvaid

eksperdirühmi käsitlevad Maailma Terviseorganisatsiooni eeskirjad, kui käesolevas artiklis ei ole teisiti

sätestatud.

3. Peadirektor valib ja nimetab läbivaatamiskomitee liikmed IHRi ekspertide nimekirja kuuluvate

isikute ja vajaduse korral teiste organisatsiooni nõuandvate eksperdirühmade liikmete hulgast.

4. Peadirektor määrab kindlaks läbivaatamiskomitee koosolekule kutsutavate liikmete arvu, määrab

koosoleku kuupäeva ja kestuse ning kutsub komitee kokku.

5. Peadirektor nimetab läbivaatamiskomitee liikmed üksnes istungi töö ajaks.

6. Peadirektor valib läbivaatamiskomitee liikmed õiglase geograafilise esindatuse, soolise tasakaalu,

arenenud riikide ja arengumaade ekspertide tasakaalu, teadusliku arvamuse, lähenemisviiside ja

praktiliste kogemuste mitmekesisuse esindatuse põhimõtete alusel maailma eri osades ning lähtuvalt

asjakohasest interdistsiplinaarsest tasakaalust.

Artikkel 51 Tegevuse korraldamine

1. Läbivaatamiskomitee otsused tehakse kohalolevate ja hääletavate liikmete häälteenamusega.

2. Peadirektor kutsub liikmesriike, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja selle spetsialiseeritud

asutusi ning teisi asjaomaseid valitsustevahelisi organisatsioone või valitsusväliseid organisatsioone,

kellel on Maailma Terviseorganisatsiooniga ametlikud suhted, nimetama esindajaid komitee istungitel

osalemiseks. Sellised esindajad võivad esitada memorandumeid ja esimehe nõusolekul teha avaldusi

arutatavate teemade kohta. Neil ei ole hääleõigust.

Artikkel 52 Aruanded

1. Läbivaatamiskomitee koostab istungi kohta aruande, milles esitatakse komitee seisukohad ja

nõuanded. Läbivaatamiskomitee kiidab aruande heaks enne istungi lõppu. Selle seisukohad ja nõuanded

ei ole organisatsioonile siduvad ja need sõnastatakse nõuannetena peadirektorile. Aruande teksti ei tohi

muuta ilma komitee nõusolekuta.

2. Kui läbivaatamiskomitee ei ole oma järeldustes üksmeelne, on liikmel õigus väljendada oma

eriarvamusi isiklikus või grupiaruandes, milles esitatakse eriarvamuse põhjused ja mis moodustab osa

komitee aruandest.

3. Läbivaatamiskomitee aruanne esitatakse peadirektorile, kes edastab selle seisukohad ja nõuanded

terviseassambleele või juhatusele kaalumiseks ja tegutsemiseks.

Artikkel 53 Alaliste soovitustega seotud kord

Kui peadirektor peab konkreetse rahvatervise riski korral vajalikuks ja asjakohaseks anda alaline

soovitus, palub ta läbivaatamiskomiteel esitada oma seisukohad. Lisaks artiklite 50–52 asjakohastele

lõigetele kohaldatakse järgmist:

a) ettepanekuid alaliste soovituste kohta, nende muutmiseks või lõpetamiseks võivad

läbivaatamiskomiteele esitada peadirektor või osalisriigid peadirektori kaudu;

b) osalisriik võib esitada asjakohast teavet läbivaatamiskomiteele arvestamiseks;

IHR (2005)

33

c) peadirektor võib paluda osalisriigil, valitsustevahelisel organisatsioonil või Maailma

Terviseorganisatsiooniga ametlikes suhetes oleval valitsusvälisel organisatsioonil anda

läbivaatamiskomitee käsutusse tema valduses olev teave, mis käsitleb

läbivaatamiskomitee poolt esitatud alalise soovituse teemat;

d) peadirektor võib läbivaatamiskomitee taotlusel või omal algatusel määrata ühe või mitu

tehnilist eksperti, kes nõustavad läbivaatamiskomiteed. Neil ei ole hääleõigust;

e) aruanne, mis sisaldab läbivaatamiskomitee seisukohti ja nõuandeid alaliste soovituste

kohta, edastatakse peadirektorile kaalumiseks ja otsuse tegemiseks. Peadirektor edastab

läbivaatamiskomitee seisukohad ja nõuanded terviseassambleele;

f) peadirektor teavitab osalisriike alalistest soovitustest ja selliste soovituste muudatustest

või lõpetamisest, samuti läbivaatamiskomitee seisukohtadest, ning

g) peadirektor esitab alalised soovitused arutamiseks järgmisele terviseassambleele.

X OSA – LÕPPSÄTTED

Artikkel 54 Aruandlus ja läbivaatamine

1. Osalisriigid ja peadirektor annavad terviseassambleele aru eeskirjade rakendamisest

terviseassamblee otsuse kohaselt.

2. Terviseassamblee vaatab korrapäraselt läbi eeskirjade toimimise, sealhulgas nende

tulemuslikku rakendamist võimaldava rahastamise. Selleks võib ta küsida peadirektori kaudu

nõu läbivaatamiskomiteelt. Esimene selline läbivaatamine toimub hiljemalt viis aastat pärast eeskirjade

jõustumist.

3. Maailma Terviseorganisatsioon viib korrapäraselt läbi uuringuid, et vaadata läbi ja hinnata lisa 2

toimimist. Esimene selline läbivaatamine algab hiljemalt viis aastat pärast eeskirjade jõustumist.

Läbivaatamiste tulemused esitatakse vajaduse korral terviseassambleele arutamiseks.

Artikkel 54a Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) rakendamist toetav

osalisriikide komitee

1. Luuakse rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) rakendamist toetav osalisriikide

komitee, et hõlbustada käesolevate eeskirjade, eelkõige artiklite 44 ja 44a tulemuslikku

rakendamist. Komitee on oma laadilt üksnes toetav ja nõuandev ning toimib

mittevastandavalt, mittekaristavalt, abistavalt ja läbipaistvalt, järgides artiklis 3

sätestatud põhimõtteid. Selleks

a) edendab ja toetab komitee osalisriikidevahelist õppimist, parimate tavade

vahetamist ja koostööd käesolevate eeskirjade tulemuslikuks rakendamiseks;

b) loob komitee allkomitee, kes annab tehnilist nõu ja annab aru komiteele.

2. Komitee koosneb kõigist osalisriikidest ja tuleb kokku vähemalt korra kahe aasta

jooksul. Komitee volitused, sealhulgas tema tööviis, ja allkomitee volitused võetakse vastu

komitee esimesel koosolekul konsensuse alusel.

3. Komiteel on eesistuja ja ase-eesistuja, kelle komitee valib oma liikmeteks olevate

IHR (2005)

34

osalisriikide hulgast ning kes on ametis kaks aastat ja kes vahetuvad piirkonnapõhiselt1.

4. Komitee võtab oma esimesel koosolekul konsensuse alusel vastu artikli 44a kohase

koordineeriva finantsmehhanismi volitused ning selle toimimise ja juhtimise korra ning

võib vastu võtta vajalikud koostöölepingud asjakohaste rahvusvaheliste organitega, kes

võivad vajaduse korral selle toimimist toetada.

Artikkel 55 – Muudatused

1. Eeskirjade muutmise ettepaneku võib teha osalisriik või peadirektor. Muudatusettepanekud

esitatakse arutamiseks terviseassambleele.

2. Peadirektor edastab kavandatava muudatuse teksti osalisriikidele vähemalt neli kuud enne

terviseassambleed, kus see arutamiseks esitatakse.

3. Käesoleva artikli kohaselt terviseassamblee vastu võetud eeskirjade muudatused jõustuvad

osalisriikide suhtes samadel tingimustel ning samade õiguste ja kohustuste alusel, mis on sätestatud

Maailma Terviseorganisatsiooni põhikirja artiklis 22 ja eeskirjade artiklites 59–64, arvestades nendes

artiklites sätestatud tähtaegu seoses eeskirjade muudatustega.

Punkt 56 – Vaidluste lahendamine

1. Kui kahe või enama osalisriigi vahel tekib vaidlus eeskirjade tõlgendamise või kohaldamise üle,

püüavad asjaomased osalisriigid kõigepealt lahendada vaidluse läbirääkimiste teel või omal valikul muul

rahumeelsel viisil, sealhulgas heade suhete, vahenduse või lepitamise teel. Kokkuleppe

mittesaavutamine ei vabasta vaidlusosalisi kohustusest jätkata vaidluse lahendamist.

2. Kui vaidlust ei lahendata artikli lõikes 1 kirjeldatud viisil, võivad asjaomased osalisriigid kokku

leppida vaidluse suunamises peadirektorile, kes teeb kõik endast oleneva selle lahendamiseks.

3. Osalisriik võib igal ajal kirjalikult teatada peadirektorile, et ta aktsepteerib vahekohtumenetlust

kohustuslikuna eeskirjade tõlgendamisega seotud vaidluste puhul, mille osaline ta on, või konkreetse

vaidluse puhul, mis on seotud teise sama kohustust aktsepteeriva osalisriigiga. Vahekohtumenetlus

viiakse läbi kooskõlas alalises vahekohtus kahe riigi vaheliste vaidluste lahendamisel kohaldatavate

valikeeskirjadega, mis kehtivad vahekohtu taotluse esitamise ajal. Osalisriigid, kes on nõustunud

aktsepteerima vahekohtumenetlust kohustuslikuna, aktsepteerivad vahekohtu otsust siduva ja lõplikuna.

Peadirektor teavitab vajaduse korral terviseassambleed sellisest tegevusest.

4. Eeskirjad ei piira osalisriikide õigusi, mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest, mille

osalised nad võivad olla, kasutada teiste valitsustevaheliste organisatsioonide või rahvusvaheliste

kokkulepete alusel loodud vaidluste lahendamise mehhanisme.

5. Kui Maailma Terviseorganisatsiooni ja ühe või mitme osalisriigi vahel tekib vaidlus eeskirjade

tõlgendamise või kohaldamise üle, esitatakse see küsimus terviseassambleele.

Artikkel 57 Seos muude rahvusvaheliste kokkulepetega

1. Osalisriigid tunnistavad, et IHRi ja muid asjakohaseid rahvusvahelisi kokkuleppeid tuleks

tõlgendada nii, et need oleksid omavahel kooskõlas. IHR ei mõjuta osalisriikide õigusi ja kohustusi, mis

tulenevad muudest rahvusvahelistest kokkulepetest.

1 Selle sätte kohaldamisel käsitatakse Püha Tooli ja Liechtensteini WHO Euroopa piirkonda kuuluvana, arvestades et

see kokkulepe ei piira nende staatust rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) osalisriikidena, kes ei ole WHO liikmed.

IHR (2005)

35

2. Artikli lõike 1 alusel ei takista miski eeskirjades osalisriike, kellel on tervise-, geograafiliste,

sotsiaalsete või majanduslike tingimuste tõttu teatavad ühised huvid, sõlmimast erilepinguid või -

kokkuleppeid, et hõlbustada eeskirjade kohaldamist, eelkõige seoses järgmisega:

a) otsene ja kiire rahvatervise teabe vahetamine erinevate riikide naaberterritooriumide

vahel;

b) tervisemeetmed, mida rakendatakse rahvusvahelise liikluse suhtes rannikuvetes ja nende

jurisdiktsiooni jäävatel vetel;

c) tervisemeetmed, mida rakendatakse erinevate riikide külgterritooriumidel nende ühisel

piiril;

d) kokkulepped mõjutatud isikute või mõjutatud inimsäilmete transportimiseks

spetsiaalselt sel otstarbel kasutamiseks kohandatud vahenditega ja

e) derateerimine, desinsekteerimine, desinfekteerimine, saastest vabastamine või muu

töötlemine, mille eesmärgiks on vabastada kaup haigusetekitajatest.

3. Piiramata eeskirjadest tulenevaid kohustusi, kohaldavad piirkondliku majandusintegratsiooni

organisatsiooni kuuluvad osalisriigid oma vastastikustes suhetes selles piirkondliku

majandusintegratsiooni organisatsioonis kehtivaid ühiseeskirju.

Artikkel 58 Rahvusvahelised sanitaarkokkulepped ja eeskirjad

1. Artikli 62 ja allpool sätestatud erandite alusel asendavad eeskirjad eeskirjadega seotud riikide

vahel ning nende riikide ja Maailma Terviseorganisatsiooni vahel järgmisi rahvusvahelisi

sanitaarkokkuleppeid ja eeskirju:

a) 21. juunil 1926. aastal Pariisis alla kirjutatud konventsioon International Sanitary

Convention;

b) 12. aprillil 1933. aastal Haagis alla kirjutatud konventsioon International Sanitary

Convention for Aerial Navigation;

c) 22. detsembril 1934. aastal Pariisis alla kirjutatud rahvusvaheline kokkulepe

International Agreement for dispensing with Bills of Health;

d) 22. detsembril 1934 Pariisis alla kirjutatud rahvusvaheline kokkulepe International

Agreement for dispensing with Consular Visas on Bills of Health;

e) Konventsioon, millega muudetakse 21. juuni 1926. aasta konventsiooni International

Sanitary Convention, alla kirjutatud 31. oktoobril 1938. aastal Pariisis;

f) International Sanitary Convention, 1944, millega muudetakse 21. juuni 1926. aasta

konventsiooni International Sanitary Convention, mis avati allakirjutamiseks 15.

detsembril 1944. aastal Washingtonis;

g) konventsioon International Sanitary Convention for Aerial Navigation, 1944, millega

muudetakse 12. aprilli 1933. aasta konventsiooni International Sanitary Convention, mis

avati allakirjutamiseks 15. detsembril 1944. aastal Washingtonis;

h) 23. aprilli 1946. aasta protokoll 1944. aasta konventsiooni International Sanitary

Convention pikendamiseks, alla kirjutatud Washingtonis;

IHR (2005)

36

i) 23. aprilli 1946. aasta protokoll 1944. aasta konventsiooni International Sanitary

Convention for Aerial Navigation pikendamiseks, alla kirjutatud Washingtonis;

j) rahvusvahelised tervise-eeskirjad, 1951, ja täiendavad eeskirjad aastatest 1955, 1956,

1960, 1963 ja 1965 ja

k) 1969. aasta rahvusvahelised tervise-eeskirjad ning 1973. ja 1981. aasta muudatused.

2. 14. novembril 1924. aastal Havannas alla kirjutatud Pan American Sanitary Code jääb jõusse,

välja arvatud artiklid 2, 9, 10, 11, 16–53, 61 ja 62, mille suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1

asjakohast osa.

Artikkel 59 Jõustumine; tagasilükkamise või reservatsioonide tegemise ajavahemik

1. Maailma Terviseorganisatsiooni põhikirja artikli 22 kohaselt on eeskirjade tagasilükkamise või

nende suhtes reservatsiooni tegemise ajavahemik 18 kuud alates kuupäevast, mil peadirektor teatas

eeskirjade vastuvõtmisest terviseassamblee poolt. Peadirektorile pärast selle tähtaja möödumist laekunud

tagasilükkamine või reservatsioon ei oma mõju.

1 bis. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni põhikirja artikli 22 kohaselt on eeskirjade muudatuse

tagasilükkamise või nende suhtes reservatsiooni tegemise ajavahemik 10 kuud alates kuupäevast, mil

peadirektor teatab eeskirjade muudatuse vastuvõtmisest terviseassamblee poolt. Peadirektorile pärast

selle tähtaja möödumist laekunud tagasilükkamine või reservatsioon ei oma mõju.

2. Eeskirjad jõustuvad 24 kuud pärast artikli lõikes 1 osutatud teatamise kuupäeva ja eeskirjade

muudatused jõustuvad 12 kuud pärast artikli lõikes 1a osutatud teatamise kuupäeva, välja arvatud:

a) riigi suhtes, mis on eeskirjad või nende muudatuse artikli 61 kohaselt tagasi lükanud;

b) riigi suhtes, mis on teinud reservatsiooni, mille suhtes eeskirjad või nende muudatus

jõustuvad artikli 62 kohaselt;

c) riigi suhtes, mis saab Maailma Terviseorganisatsiooni liikmeks pärast artikli lõikes 1

osutatud peadirektori teate kuupäeva ja mis ei ole veel osaline eeskirjades, mille suhtes

eeskirjad jõustuvad artikli 60 kohaselt, ja

d) riigi suhtes, mis ei ole Maailma Terviseorganisatsiooni liige ja mis aktsepteerib

eeskirjad, mille suhtes need jõustuvad artikli 64 lõike 1 kohaselt.

3. Kui riik ei suuda artikli lõikes 2 toodud ajavahemiku jooksul oma riigisiseseid õigus- ja

haldusnorme täielikult eeskirjade või nende muudatusega vastavusse viia, esitab riik artikli lõikes 1 või

1bis kindlaks määratud kohaldatava ajavahemiku jooksul peadirektorile avalduse puuduvate kohanduste

kohta ja saavutab vastavuse hiljemalt 12 kuu jooksul pärast eeskirjade või nende muudatuse jõustumist

selle osalisriigi suhtes.

Artikkel 60 Maailma Terviseorganisatsiooni uued liikmesriigid

Riik, mis saab Maailma Terviseorganisatsiooni liikmeks pärast artikli 59 lõikes 1 osutatud

peadirektori teate kuupäeva ja mis ei ole veel eeskirjade osaline, võib teatada, et ta lükkab eeskirjad

tagasi või teeb nende suhtes reservatsiooni, kaheteistkümne kuu jooksul alates kuupäevast, mil

peadirektor seda pärast Maailma Terviseorganisatsiooni liikmeks saamist sellest teavitab. Kui neid ei

lükata tagasi, jõustuvad eeskirjad selle riigi suhtes selle ajavahemiku möödumisel artiklite 62 ja 63 alusel.

Eeskirjad ei jõustu selle riigi suhtes varem kui 24 kuud pärast artikli 59 lõikes 1 osutatud teatamise

kuupäeva.

IHR (2005)

37

Artikkel 61 Tagasilükkamine

Kui riik teatab peadirektorile eeskirjade või nende muudatuse tagasilükkamisest artikli 59 lõikes

1 või 1bis sätestatud kohaldatava ajavahemiku jooksul, ei jõustu eeskirjad või asjaomane muudatus selle

riigi suhtes. Artiklis 58 loetletud rahvusvahelised sanitaarkokkulepped või tervise-eeskirjad, mille

osaline riik juba on, jäävad selle riigi suhtes kehtima.

Artikkel 62 – Reservatsioonid

1. Riigid võivad teha eeskirjade või nende muudatuse suhtes reservatsioone kooskõlas käesoleva

artikliga. Sellised reservatsioonid ei tohi olla vastuolus eeskirjade eesmärgi ja otstarbega.

2. Eeskirjade reservatsioonidest või nende muutmisest teatatakse peadirektorile kooskõlas artikli 59

lõigetega 1 ja 1bis, artikliga 60, artikli 63 lõikega 1 või artikli 64 lõikega 1. Riik, mis ei ole Maailma

Terviseorganisatsiooni liige, teatab peadirektorile reservatsioonist koos eeskirjade aktsepteerimisest

teatamisega. Reservatsioone tegevad riigid peaksid esitama peadirektorile reservatsioonide põhjendused.

3. Eeskirjade osalist tagasilükkamist või nende muutmist käsitatakse reservatsioonina.

4. Peadirektor esitab kooskõlas artikli 65 lõikega 2 teate artikli lõike 2 kohaselt saadud reservatsiooni

kohta. Peadirektor:

a) kui reservatsioon tehti enne eeskirjade jõustumist, palub liikmesriikidel, mis ei ole neid

määrusi tagasi lükanud, teatada talle kuue kuu jooksul reservatsiooni suhtes esitatud

vastuväidetest, või

b) kui reservatsioon tehti pärast eeskirjade jõustumist, palub osalisriikidel teatada talle kuue

kuu jooksul reservatsiooni suhtes esitatud vastuväidetest, või

c) kui reservatsioon tehti eeskirjade muudatuse suhtes, palub osalisriikidel teatada talle

kolme kuu jooksul reservatsiooni suhtes esitatud vastuväidetest.

Eeskirjade muutmise suhtes reservatsiooni esitanud osalisriigid peaksid esitama peadirektorile

vastuväite põhjused.

5. Pärast seda ajavahemikku teavitab peadirektor kõiki osalisriike reservatsioonidega seoses saadud

vastuväidetest. Kui eeskirjade suhtes tehtud reservatsioonile ei ole kuue kuu jooksul alates artikli lõikes

4 osutatud teatamise kuupäevast üks kolmandik artikli lõikes 4 osutatud riikidest vastuväiteid esitanud,

loetakse see aktsepteerituks ja eeskirjad jõustuvad reservatsiooni teinud riigi suhtes, kui reservatsioonist

ei tulene teisiti. Kui eeskirjade muudatuse suhtes tehtud reservatsioonile ei ole kolme kuu jooksul alates

artikli lõikes 4 osutatud teatamise kuupäevast üks kolmandik artikli lõikes 4 osutatud riikidest

vastuväiteid esitanud, loetakse see vastuvõetuks ja muudatus jõustub reservatsiooni teinud riigi suhtes,

kui reservatsioonist ei tulene teisiti.

6. Kui vähemalt üks kolmandik artikli lõikes 4 osutatud riikidest esitab vastuväiteid eeskirjade

reservatsiooni suhtes kuue kuu jooksul alates artikli lõikes 4 osutatud teatamise kuupäevast või, kui

tegemist on reservatsiooniga eeskirjade muudatuse suhtes, kolme kuu jooksul alates artikli lõikes 4

osutatud teatamise kuupäevast, teatab peadirektor reservatsiooni esitanud riigile, et see kaaluks

reservatsiooni tagasivõtmist kolme kuu jooksul alates peadirektori teate kuupäevast.

7. Reservatsiooni esitav riik jätkab reservatsiooni sisu kohaste kohustuste täitmist, mille ta on

aktsepteerinud artiklis 58 loetletud rahvusvaheliste sanitaarkokkulepete või eeskirjade alusel.

8. Kui reservatsiooni teinud riik ei võta reservatsiooni tagasi kolme kuu jooksul alates artikli lõikes

6 osutatud peadirektori teatise kuupäevast, küsib peadirektor reservatsiooni teinud riigi taotlusel

IHR (2005)

38

läbivaatamiskomitee arvamust. Läbivaatamiskomitee annab peadirektorile võimalikult kiiresti ja

kooskõlas artikliga 50 nõu, milline on reservatsiooni praktiline mõju eeskirjade toimimisele.

9. Peadirektor esitab reservatsiooni ja vajaduse korral läbivaatamiskomitee seisukohad

terviseassambleele arutamiseks. Kui Terviseassamblee esitab häälteenamusega vastuväite

reservatsioonile põhjendusega, et see on vastuolus eeskirjade eesmärgi ja otstarbega, siis ei võeta

reservatsiooni vastu ja eeskirjad või nende muudatus jõustuvad reservatsiooni teinud riigi suhtes alles

pärast seda, kui ta võtab oma reservatsiooni tagasi kooskõlas artikliga 63. Kui Terviseassamblee

aktsepteerib reservatsiooni, jõustuvad eeskirjad või nende muudatus reservatsiooni esitanud riigi suhtes,

kui reservatsioonist ei tulene teisiti.

Artikkel 63 Tagasilükkamise ja reservatsiooni tagasivõtmine

1. Riik võib artikli 61 alusel tehtud tagasilükkamise igal ajal tagasi võtta, teatades sellest

peadirektorile. Sellisel juhul jõustuvad eeskirjad või nende muudatus riigi suhtes pärast seda, kui

peadirektor on teate kätte saanud, välja arvatud kui riik teeb oma tagasilükkamise tühistamisel

reservatsiooni, millisel juhul jõustuvad eeskirjad või nende muudatus kooskõlas artikliga 62. Eeskirjad

ei jõustu selle riigi suhtes varem kui 24 kuud pärast artikli 59 lõikes 1 osutatud teatamise kuupäeva ning

eeskirjade muudatused ei jõustu riigi suhtes varem kui 12 kuud pärast artikli 59 lõikes 1 bis osutatud

teatamise kuupäeva.

2. Asjaomane osalisriik võib reservatsiooni tervikuna või osaliselt igal ajal tagasi võtta, teatades

sellest peadirektorile. Sellisel juhul jõustub tühistamine alates kuupäevast, mil peadirektor teate kätte

saab.

Artikkel 64 Riigid, mis ei ole Maailma Terviseorganisatsiooni liikmed

1. Riik, mis ei ole Maailma Terviseorganisatsiooni liige ja mis on osaline artiklis 58 loetletud

rahvusvahelises sanitaarkokkuleppes või eeskirjades või millele peadirektor on teatanud eeskirjade

vastuvõtmisest Maailma terviseassamblee poolt, võib saada eeskirjade osaliseks, teatades peadirektorile

aktsepteerimisest, ja artikli 62 alusel jõustub aktsepteerimine eeskirjade jõustumise kuupäeval või, kui

aktsepteerimisest teatatakse pärast seda kuupäeva, kolm kuud pärast kuupäeva, mil peadirektor on

aktsepteerimisteate kätte saanud.

2. Riik, mis ei ole Maailma Terviseorganisatsiooni liige ja mis on saanud eeskirjade osaliseks, võib

igal ajal eeskirjades osalemisest loobuda, saates peadirektorile teate, mis jõustub kuus kuud pärast selle

kättesaamist peadirektori poolt. Välja astunud riik jätkab sellest kuupäevast alates artiklis 58 loetletud

rahvusvaheliste sanitaarkokkulepete või eeskirjade kohaldamist, mille osaline ta varem oli.

Artikkel 65 Peasekretäri teavitused

1. Peadirektor teavitab kõiki Maailma Terviseorganisatsiooni liikmesriike ja assotsieerunud liikmeid

ning ka teisi artiklis 58 loetletud rahvusvaheliste sanitaarkokkulepete või eeskirjade osalisi eeskirjade

vastuvõtmisest Terviseassamblee poolt.

2. Peadirektor teavitab neid riike, samuti teisi riike, mis on saanud eeskirjade või nende muudatuste

osaliseks, Maailma Terviseorganisatsioonile artiklite 60–64 alusel laekunud teadetest ning artikli 62

alusel terviseassamblee vastu võetud otsustest.

Artikkel 66 Autentsed tekstid

1. Eeskirjade araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelsed tekstid on võrdselt

autentsed.

Eeskirjade originaaltekstid antakse hoiule Maailma Terviseorganisatsioonile.

IHR (2005)

39

2. Peadirektor saadab koos artikli 59 lõikes 1 sätestatud teatega eeskirjade tõestatud koopiad

liikmetele ja assotsieerunud liikmetele ning ka teistele artiklis 58 loetletud rahvusvaheliste

sanitaarkokkulepete või eeskirjade osalistele.

3. Eeskirjade jõustumisel edastab peadirektor nende tõestatud koopiad Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni peasekretärile registreerimiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli

102 kohaselt.

IHR (2005)

40

LISA 1

A. SEIRE- JA REAGEERIMISEGA SEOTUD PÕHISUUTLIKKUSE NÕUDED PÕHISUUTLIKKUS

1. Osalisriigid kasutavad olemasolevaid riiklikke struktuure ja ressursse, et täita neile eeskirjadega

seatud põhisuutlikkuse nõudeid, sealhulgas seoses järgmisega:

a) nende ennetus-, seire-, aruandlus-, teavitamis-, kontrolli-, valmisoleku-, reageerimis-

ja koostöötegevus ning

b) nende tegevus seoses määratud lennujaamade, sadamate ja maismaa

piiriületuspunktidega.

2. Osalisriik hindab kahe aasta jooksul pärast seda, kui eeskirjad on selle osalisriigi suhtes jõustunud,

kuivõrd suudavad olemasolevad riiklikud struktuurid ja ressursid vastata käesolevas lisas kirjeldatud

miinimumnõuetele. Sellise hindamise tulemusel töötavad osalisriigid välja ja rakendavad tegevuskavad

tagamaks, et kõnealune põhisuutlikkus on kogu nende territooriumil olemas ja toimib, nagu on sätestatud

artikli 5 lõikes 1 ja, artikli 13 lõikes 1 ja artikli 19 punktis a.

3. Osalisriigid ja Maailma Terviseorganisatsioon toetavad lisa kohaseid hindamis-, kavandamis- ja

rakendamisprotsesse.

4. Vastavalt artiklile 44 kohustuvad osalisriigid tegema võimaluste piires koostööd

põhisuutlikkuse arendamiseks, tugevdamiseks ja säilitamiseks.

A. ENNETAMISE, SEIRE, VALMISOLEKU JA REAGEERIMISEGA SEOTUD

PÕHISUUTLIKKUSE NÕUDED

1. Kohaliku kogukonna tasandil ja/või rahvatervisealase reageerimise esmatasandil (edaspidi

„kohalik tasand“) arendab, tugevdab ja säilitab iga osalisriik järgmist põhisuutlikkust:

Suutlikkus:

a) avastada osalisriigi territooriumi piirkondades haiguse või surmaga seotud sündmusi,

mis ületavad konkreetsel ajal ja konkreetses kohas eeldatavat taset; ja

b) edastada kogu oluline kättesaadav teave viivitamata asjakohasele tervishoiualase

reageerimise tasandile. Kogukonna tasandil edastatakse teave kohaliku kogukonna

tervishoiuasutustele või asjakohastele tervishoiutöötajatele. Rahvatervisealase

reageerimise esmatasandil edastatakse teave reageerimise kesk- või riiklikule tasandile,

olenevalt organisatsioonilistest struktuuridest. Lisa kohaldamisel hõlmab oluline teave

järgmist: kliinilised pildid, analüüsitulemused, ohu allikad ja liik, inimestel esinenud

haigus- ja surmajuhtumite arvud, haiguse levikut mõjutavad tingimused ning võetud

tervisemeetmed; ja

c) valmistuda selleks, et rakendada, ning viivitamata rakendada viivitamata

esialgseid kontrollimeetmeid.

d) valmistuda rahvatervise ohtudele ja sündmustele reageerimiseks vajalike

tervishoiuteenuste pakkumiseks ning hõlbustada juurdepääsu neile, ning

Lisa 1 IHR (2005)

41

(e) kaasata asjakohased sidusrühmad, sealhulgas kogukonnad rahvatervise

ohtudeks ja sündmusteks valmistumisse ja neile reageerimisesse.

2. Rahvatervisealase reageerimise kesktasanditel (edaspidi „kesktasand“), kui see on

asjakohane,1 arendab, tugevdab ja säilitab iga osalisriik järgmist põhisuutlikkust:

a) kinnitada teatatud sündmuste seisu ning toetada või rakendada täiendavaid

tõrjemeetmeid; ja

b) hinnata teatatud sündmusi viivitamata ja nende kiireloomuliseks lugemise korral

edastada oluline teave riiklikule tasandile. Lisa kohaldamisel hõlmavad kiireloomuliste

sündmuste kriteeriumid tõsist mõju rahvatervisele ja/või ebatavalist või ootamatut laadi

ning suurt levikuohtu, ning

c) koordineerida tegevust kohaliku tasandiga ja toetada seda tasandit

rahvatervise ohtude ja sündmuste ennetamisel, nendeks valmistumisel ja

neile reageerimisel, sealhulgas seoses järgmisega:

(i) seire;

(ii) kohapealsed uurimised;

(iii) laboridiagnostika, sealhulgas proovide saatmine laborisse;

(iv) kontrollimeetmete rakendamine;

(v) juurdepääs reageerimiseks vajalikele tervishoiuteenustele ja -

toodetele;

(vi) ohtudest teavitamine, sealhulgas väärinfo ja desinformatsiooni

käsitlemine, ning

(vii) logistiline abi (nt varustus, meditsiini- ja muud asjakohased tarbed

ja transport).

3. Riiklikul tasandil

Hindamine ja teavitamine. Iga osalisriik arendab, tugevdab ja säilitab järgmist

põhisuutlikkust:

a) hinnata kiireloomulisi sündmusi käsitlevaid teateid 48 tunni jooksul ja

1 Osalisriikides, kus kesktasand nende haldusstruktuuri tõttu puudub või ei ole selgelt kindlakstehtav, tuleb

käesoleva punkti alapunktides a–e loetletud põhisuutlikkust arendada, tugevdada või säilitada vastavalt vajadusele kas

kohalikul või riiklikul tasandil kooskõlas riigisiseste õigusaktide ja riigisisese kontekstiga.

Lisa 1 IHR (2005)

42

b) teavitada Maailma Terviseorganisatsiooni viivitamata riikliku IHRi kontaktpunkti

kaudu, kui tema hindamise tulemus näitab, et sündmusest on vaja teavitada artikli 6

lõike 1 ja lisa 2 kohaselt, ning teavitada Maailma Terviseorganisatsiooni, nagu on nõutud

artikli 7 ja artikli 9 lõike 2 kohaselt.

Rahvatervisealane ennetamine, valmisolek ja reageerimine. Iga osalisriik arendab,

tugevdab ja säilitab järgmisega seotud põhisuutlikkust:

a) määrata kiiresti kindlaks riigisisese ja rahvusvahelise leviku vältimiseks vajalikude

kontrollimeetmedte kiire kindlaksmääramine;

b) pakkuda tuge läbi järgmise seire;

c) erioskustega töötajate rakendamine;

d) proovide laboratoorne analüüs (riigisiseselt või koostööd tegevate keskuste kaudu); ja

e) logistiline abi (nt varustus, meditsiini- ja muud asjakohased tarbed ja transport);

c) pakkuda f) suutlikkus pakkuda kohapealset abi, mis on vajalik kohalike

uurimiste täiendamiseks;

d) tagada g) kliiniliste juhtumite haldamist ning nakkuste ennetamist ja

tõrjet käsitlevate suuniste väljatöötamine ja/või levitamine;

h) juurdepääs reageerimiseks vajalikele tervishoiuteenustele ja -toodetele;

i) ohtudest teavitamine, sealhulgas väärinfo ja desinformatsiooni käsitlemine;

j) suutlikkus tagada otsene operatiivside kõrgemate tervishoiu- ja muude ametnikega,

et kiita kiiresti heaks piiramis- ja tõrjemeetmed ning neid rakendada;

e) tagadak) suutlikkus tagada otsesuhtlus muude asjakohaste

ministeeriumidega;

f) tagadal) suutlikkus tagada tõhusaimate kättesaadavate sidevahenditega side

haiglate, kliinikute, lennujaamade, sadamate, maismaa piiriületuspunktide, laborite ja

muude oluliste tegevuspiirkondadega, et levitada teavet ja soovitusi, mis on saadud

Maailma Terviseorganisatsioonilt osalisriigi oma territooriumil ja muude osalisriikide

territooriumidel aset leidnud sündmuste kohta;

g) m) suutlikkus kehtestada riiklik rahvatervise hädaolukorra kava ning seda

rakendada ja käigus hoida, sealhulgas valdkonna-/sektoriüleste rühmade loomine

sellistele sündmustele reageerimiseks, mis võivad kujutada endast rahvusvahelise

tähtsusega rahvatervise hädaolukorda; ja

n) tegevuse koordineerimine riigisiseselt ning vajaduse korral kohaliku ja

kesktasandi toetamine rahvatervise ohtude ja sündmuste ennetamisel,

nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel, ning

h) tagadao) suutlikkus tagada eespool toodu ööpäevaringselt.

Lisa 1 IHR (2005)

43

B. PÕHISUUTLIKKUSE NÕUDED

MÄÄRATUD

LENNUJAAMADELE, SADAMATELE JA MAISMAA PIIRIPUNKTIDELE

1. Alati arendab, tugevdab ja säilitab iga osalisriik järgmist põhisuutlikkust:

a) tagada juurdepääs i) asjakohasele meditsiiniteenusele, sealhulgas

diagnostikavahenditele, mis asuvad nii, et võimaldada haigete reisijate kiiret hindamist

ja hooldamist, ning ii) piisavale personalile, seadmetele ja ruumidele;

b) tagada juurdepääs seadmetele ja personalile haigete reisijate transportimiseks

asjakohasesse meditsiiniasutusse;

c) tagada koolitatud personal transpordivahendite kontrollimiseks;

d) tagada ohutu keskkond reisijatele, kes kasutavad sisenemispunkti rajatisi, sealhulgas

joogiveevarustust, söögikohti, lennutoitlustusasutusi, avalikke pesuruume, asjakohaseid

tahkete ja vedelate jäätmete kõrvaldamise teenuseid ja muid võimalikke ohualasid, viies

vajaduse korral läbi kontrolliprogramme, ja

e) tagada nii palju kui võimalik programmi ja koolitatud personali vektorite ja

reservuaaride kontrollimiseks sisenemispunktides ja nende läheduses.

2. Reageerimiseks sündmustele, mis võivad kujutada endast rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise

hädaolukorda, arendab, tugevdab ja säilitab iga osalisriik järgmist põhisuutlikkust:

Suutlikkus:

a) tagada asjakohane rahvatervise hädaolukorrale reageerimine, koostades ja säilitades

rahvatervise hädaolukordade lahendamise kava, sealhulgas koordinaatori ja

kontaktpunktide määramine asjaomaste piiriületuspunktide, rahvatervise ning muude

asutuste ja teenuste jaoks;

b) tagada mõjutatud reisijate või loomade hindamine ja nende eest hoolitsemine,

kehtestades kokkulepped kohalike meditsiiniasutuste ja veterinaarkliinikutega ning

laboritega nende isoleerimiseks, ja ravimiseks, nende proovide analüüsimiseks

ja muude vajalikuks osutuda võivate tugiteenuste pakkumiseks;

c) pakkuda nakkuskahtlaste või mõjutatud isikute küsitlemiseks sobiv ruum, mis on teistest

reisijatest eraldatud;

d) näha ette nakkuskahtlaste reisijate hindamine ja vajaduse korral karantiin, eelistatavalt

sisenemispunktist eemal asuvates rajatistes;

e) kohaldada soovitatud meetmeid pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite, kauba

või postipakkide desinfitseerimiseks, derateerimiseks, desinfitseerimiseks, saastest

puhastamiseks või muul viisil töötlemiseks, sealhulgas vajaduse korral selleks

spetsiaalselt määratud ja varustatud kohtades;

f) kohaldada saabuvate ja lahkuvate reisijate sisenemis- või väljumiskontrolli ja

g) tagada juurdepääs spetsiaalselt selleks ettenähtud seadmetele ja asjakohaste

isikukaitsevahenditega koolitatud personalile nakkust või saastet kanda võivate reisijate

üleviimiseks.

Lisa 1 IHR (2005)

44

IHR (2005)

45

LISA 2

OTSUSTUSVAHEND ENDAST RAHVUSVAHELISE TÄHTSUSEGA

RAHVATERVISE HÄDAOLUKORDA KUJUTADA VÕIVATE SÜNDMUSTE

HINDAMISEKS JA NEIST TEATAMISEKS

1 Maailma Terviseorganisatsiooni haigusjuhu määratluste kohaselt. 2 Haiguste loetelu kasutatakse üksnes eeskirjade eesmärkidel.

Riikliku seiresüsteemi abil avastatud sündmused (vt lisa 1)

VÕI VÕI

Jah Ei

Ei Ei

Ei Ei

Ei

Järgmiste haiguste juhud

on ebatavalised või

ootamatud ja neil võib olla

tõsine mõju rahvatervisele,

mistõttu tuleb neist

teavitada1,2:

- rõuged

- metsiktüüpi

polioviiruste

põhjustatud

poliomüeliit

- inimeste gripp, mille

on põhjustanud uus

alatüüp

- raskekujuline äge

respiratoorne

sündroom (SARS)

Sündmuste korral, mis võivad

kujutada endast rahvusvahelise

tähtsusega ohtu rahvatervisele,

sealhulgas ning teadmata

põhjuse või allikaga, eelkõige

tundmatu või uudse põhjusega

raskekujulise ägeda

hingamisteede haiguse

juhtumite kollete korral

sündmuste ning selliste

sündmuste korral, millega on

seotud muud sündmused või

haigused kui need, mis on

loetletud vasak- ja

parempoolses kastis, tuleb

kasutada algoritmi.

Järgmiste haigustega seotud

sündmuse korral tuleb alati kasutada

algoritmi, sest nende puhul on

tõendatud, et nad suudavad

põhjustada tõsist mõju rahvatervisele

ja levida kiiresti rahvusvaheliselt2:

- koolera

- kopsukatk

- kollapalavik

- hemorraagiline viiruspalavik

(Ebola, Lassa, Marburg)

- Lääne-Niiluse palavik

- muud erilise riikliku või

piirkondliku tähtsusega

haigused, nt denguepalavik,

riftioru palavik ja meningokoki-

nakkus. Kas sündmuse mõju

rahvatervisele on tõsine?

Kas sündmuse mõju

rahvatervisele on tõsine? Kas sündmus on ebatavaline või ootamatu?

Jah Jah

Jah Jah

Jah

Kas on olemas märkimisväärne

rahvusvahelise leviku oht?

Kas on olemas märkimisväärne

rahvusvahelise leviku oht?

Kas on olemas märkimisväärne

rahvusvaheliste reisi- või

kaubanduspiirangute oht?

Praeguses etapis ei ole sellest

teatatud. Hinnake uuesti, kui

saadakse rohkem teavet.

SÜNDMUSEST TEAVITATAKSE MAAILMA TERVISEORGANISATSIOONI

RAHVUSVAHELISTE TERVISE-EESKIRJADE KOHASELT

Lisa 2 IHR (2005)

46

NÄITED RAHVUSVAHELISE TÄHTSUSEGA RAHVATERVISE HÄDAOLUKORDA

KUJUTADA VÕIVATE SÜNDMUSTE HINDAMISEKS JA NEIST TEATAMISEKS

KASUTATAVA OTSUSTUSVAHENDI KOHTA

Lisas esitatud näited ei ole siduvad ja on soovituslikud suunised, et aidata kaasa otsustusvahendi

kriteeriumide tõlgendamisele.

KAS SÜNDMUS VASTAB VÄHEMALT KAHELE JÄRGMISTEST KRITEERIUMIDEST?

K a

s sü

n d

m u

se m

õ ju

r a

h v

a te

rv is

el e

o n

t õ

si n

e?

I. Kas sündmuse mõju rahvatervisele on tõsine?

1. Kas juhtude ja/või surmajuhtumite arv on antud kohas, ajal või elanikkonna puhul suur?

2. Kas sündmuse mõju rahvatervisele võib olla suur? JÄRGMISED ON NÄITED ASJAOLUDEST, MIS AITAVAD KAASA SUURE MÕJU

AVALDAMISELE RAHVATERVISELE  Sündmus, mille on põhjustanud patogeen, millel on suur potentsiaal põhjustada epideemiat

(haigustekitaja nakkuvus, kõrge suremus, mitu levikuteed või terve kandja).  Märk ravi ebaõnnestumisest (uus või tekkiv antibiootikumiresistentsus, vaktsiini edutus,

antidoodi resistentsus või edutus).  Sündmus kujutab endast märkimisväärset rahvatervise riski, isegi kui inimestel ei ole veel ühtegi

juhtumit tuvastatud või on neid tuvastatud väga vähe.  Teatatud juhtumid tervishoiutöötajate seas.  Riskirühm on eriti haavatav (pagulased, madal immuniseerituse tase, lapsed, eakad, madal

immuunsus, alatoitumus jne).  Kaasnevad tegurid, mis võivad takistada või viivitada rahvatervisealast reageerimist

(looduskatastroofid, relvastatud konfliktid, ebasoodsad ilmastikutingimused, mitu haiguskollet

osalisriigis).  Sündmus suure rahvastikutihedusega piirkonnas.  Mürgiste, nakkusohtlike või muul viisil ohtlike materjalide levik, mis võivad esineda

looduslikult või muul viisil ja mis on saastanud või võivad saastata elanikkonda ja/või suurt

geograafilist piirkonda.

3. Kas praeguse sündmuse avastamiseks, uurimiseks, sellele reageerimiseks ja selle kontrollimiseks või

uute juhtumite vältimiseks on vaja välisabi? JÄRGMISED ON NÄITED SELLE KOHTA, MILLAL ABI VÕIB VAJA MINNA:  ebapiisavad inim-, rahalised, materiaalsed või tehnilised ressursid – eelkõige:

– sündmuse uurimiseks ebapiisav laboratoorne või epidemioloogiline suutlikkus

(seadmed, personal, rahalised vahendid);

– ebapiisavad antidoodid, ravimid ja/või vaktsiinid ja/või kaitsevahendid, saastest

vabastamise vahendid või abivahendid, et katta hinnangulised vajadused;

– olemasolev seiresüsteem ei ole piisav uute juhtumite õigeaegseks avastamiseks.

KAS SÜNDMUSE MÕJU RAHVATERVISELE ON TÕSINE? Vastake „jah“, kui olete vastanud „jah“ eespool esitatud küsimustele 1, 2 või 3.

Lisa 2 IHR (2005)

47

K a

s sü

n d

m u

s o

n e

b a

ta v

a li

n e v

õ i

o o

ta m

a tu

?

4. Kas sündmus on ebatavaline? JÄRGMISED ON NÄITED EBATAVALISTE SÜNDMUSTE KOHTA  Sündmuse on põhjustanud tundmatu mõjur või allikas, sõiduk, edastustee on ebatavaline

või tundmatu.  Oodatust raskemate juhtumite (sealhulgas haigestumuse või surmaga lõppevate

haigusjuhtumite) või ebatavaliste sümptomitega juhtumite areng.  Sündmuse esinemine ise on piirkonna, hooaja või elanikkonna jaoks ebatavaline.

5. Kas sündmus on rahvatervise seisukohalt ootamatu? JÄRGMISED ON NÄITED OOTAMATUTE SÜNDMUSTE KOHTA  Sündmus, mille on põhjustanud haigus/haigusetekitaja, mis on osalisriigist juba

kõrvaldatud või likvideeritud või millest ei ole varem teatatud.

KAS SÜNDMUS ON EBATAVALINE VÕI OOTAMATU? Vastake „jah“, kui olete vastanud „jah“ eespool küsimustele 4 või 5.

K a

s o

n o

le m

a s

m ä

rk im

is v

ä ä

rn e

ra h

v u

sv a

h el

is e

le v

ik u

o h

t X

X X

X X

X

III. Kas on olemas märkimisväärne rahvusvahelise leviku oht?

6. Kas on tõendeid epidemioloogilise seose kohta sarnaste sündmustega teistes riikides?

7. Kas eksisteerib tegur, mis peaks meid hoiatama mõjuri, sõiduki või peremeesorganismi

piiriülese liikumise võimalikkuse eest? JÄRGMISED ON NÄITED ASJAOLUDE KOHTA, MIS VÕIVAD SOODUSTADA

RAHVUSVAHELIST LEVIKUT:  Kui on tõendeid kohaliku leviku, nullpatsiendi (või muu seotud juhtumi) kohta, mille

anamneesis on viimase kuu jooksul olnud:

– rahvusvaheline reis (või inkubatsiooniperioodiga võrdne aeg, kui patogeen on

teada);

– osalemine rahvusvahelisel kogunemisel (palverännak, spordisündmus,

konverents jne);

– tihe kontakt rahvusvahelise reisija või väga liikuva elanikkonnaga.

 Sündmus, mille põhjuseks on keskkonnasaaste, mis võib levida üle rahvusvaheliste

piiride.  Sündmus intensiivse rahvusvahelise liiklusega piirkonnas, kus on piiratud võimalused

sanitaarkontrolliks või keskkonna tuvastamiseks või saastest vabastamiseks.

KAS ON OLEMAS MÄRKIMISVÄÄRNE RAHVUSVAHELISE LEVIKU OHT? Vastake „jah“, kui olete vastanud „jah“ eespool küsimustele 6 või 7.

R a

h v

u sv

a h

el in

e ri

sk

IV. Kas on olemas märkimisväärne rahvusvaheliste reisi- või kaubanduspiirangute oht?

8. Kas sarnased sündmused on varem toonud kaasa rahvusvahelisi kaubandus- ja/või

reisipiiranguid?

9. Kas allika puhul kahtlustatakse või on teada, et see on toiduaine, vesi või muu kaup, mis võib

olla saastunud ja mida on eksporditud/imporditud teistesse riikidesse/teistest riikidest?

10. Kas sündmus on toimunud seoses rahvusvahelise kogunemise või intensiivse rahvusvahelise

turismi piirkonnas?

11. Kas sündmus on põhjustanud välisriikide ametnike või rahvusvahelise meedia päringuid

lisateabe saamiseks?

KAS ON OLEMAS MÄRKIMISVÄÄRNE RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE VÕI

REISIPIIRANGUTE OHT? Vastake „jah“, kui olete vastanud „jah“ eespool küsimustele 8, 9, 10 või 11.

Osalisriigid, kes vastavad „jah“ küsimusele, kas sündmus vastab kahele eespool nimetatud neljast

kriteeriumist (I–IV), teavitab Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvaheliste tervise-

eeskirjade artikli 6 alusel.

IHR (2005)

48

LISA 3

LAEVA SANITAARKONTROLLIST VABASTUSE TUNNISTUSE / SANITAARKONTROLLI TUNNISTUSE NÄIDIS

Sadam: .................... Kuupäev: ....................

Tunnistus tõendab kontrolli ja 1) vabastust kontrollist või 2) kohaldatud tõrjemeetmeid.

Laeva või siseveelaeva nimi .................... Lipuriik …………… Registreerimisnumber / IMO number ....................

Kontrolli ajal olid lastiruumid tühjad / täidetud ................... tonni .................... lastiga

Inspekteeriva ametniku nimi ja aadress ....................

Laeva sanitaarkontrollist vabastamise tunnistus Laeva sanitaarkontrolli tunnistus

Kontrollitud alad

[süsteemid ja teenused]

Leitud

tõendid1

Näidistulemu

sed2

Kontrollitud

dokumendid

Kohaldatud tõrjemeetmed Korduskontrolli

kuupäev

Märkused leitud

tingimuste kohta

Kambüüs Ravipäevik

Penter Laeva logiraamat

Laod Muu

Lastiruumi(de) last

Laeva eluruumid:

– meeskond

– juhtkond

– reisijad

– tekk

Joogivesi

Reovesi

Ballastitank

Tahked ja meditsiinilised

jäätmed

Seisuvesi

Masinaruum

Meditsiinipunktid

Muud kindlaksmääratud

alad – vt lisas esitatud

teave

Tähistage alad, mis ei ole

asjakohased, lühendiga

N/A.

Tõendeid ei leitud. Laev on tõrjemeetmetest vabastatud Nimetatud tõrjemeetmeid rakendati allpool märgitud kuupäeval.

Väljaandva ametniku nimi ja aadress ……………………………. Allkiri ja pitser ……………………… Kuupäev ……………..

1 Tõendid nakkuse või saastatuse kohta, sealhulgas: kõigis kasvuetappides olevad vektorid; vektorite loomreservuaarid; närilised või muud liigid, mis võivad kanda inimhaigusi või põhjustada

mikrobioloogilisi, keemilisi ja muid ohte inimeste tervisele; märgid ebapiisavatest sanitaarmeetmetest. b) Teave inimeste haigusjuhtumite kohta (lisada laeva tervisedeklaratsioon). 2 Pardal võetud proovide tulemused. Analüüsitulemused esitada kaptenile kõige kiiremal võimalikul viisil ja kui vajalik on korduskontroll, siis järgmisele asjakohasele külastatavale sadamale, kus

laev on käesoleval tunnistusel täpsustatud korduskontrolli kuupäeval. Sanitaarkontrollist vabastuse tunnistused ja sanitaarkontrolli tunnistused kehtivad kuni kuus kuud, kuid kehtivusaega võib pikendada ühe kuu võrra, kui sadamas ei ole võimalik kontrolli teha ja

puuduvad tõendid nakkuse või saastatuse kohta.

Lisa 3 IHR (2005)

49

LAEVA SANITAARKONTROLLIST VABASTUSE TUNNISTUSE / SANITAARKONTROLLI TUNNISTUSE NÄIDISE LISA

Kontrollitud

alad/seadmed/süsteemid1 Leitud tõendid Proovide tulemused

Kontrollitud

dokumendid

Kohaldatud

tõrjemeetmed

Korduskontrolli

kuupäev Märkused leitud tingimuste kohta

Toit

Allikas

Säilitamine

Ettevalmistus

Teenus

Vesi

Allikas

Säilitamine

Jaotus

Jäätmed

Hoidmine

Töötlemine

Kõrvaldamine

Ujumisbasseinid/spaad

Seadmed

Käitamine

Meditsiinipunktid

Seadmed ja meditsiiniseadmed

Käitamine

Ravimid

Muud kontrollitud alad

1 Märkige lühend N/A, kui loetletud alad ei ole kohaldatavad.

IHR (2005)

50

LISA 4

TRANSPORDIVAHENDITELE JA VEOETTEVÕTJATELE KEHTIVAD TEHNILISED

NÕUDED

Osa A Veoettevõtjad

1. Veoettevõtjad valmistuvad vastavalt vajadusele järgmiseks ja aitavad kaasa:

a) veose, konteinerite ja transpordivahendite kontrollimisele;

b) pardal olevate isikute arstlikule läbivaatusele;

c) eeskirjade kohaste muude tervisemeetmete kohaldamisele, sealhulgas pardal ning

pardalemineku ja pardalt lahkumise ajal, ning

d) osalisriigi nõutud asjakohase rahva tervist puudutava teabe esitamisele.

2. Veoettevõtjad esitavad pädevale asutusele kehtiva sanitaarkontrollist vabastuse tunnistuse või

sanitaarkontrolli tunnistuse või laeva tervisedeklaratsiooni või õhusõiduki ülddeklaratsiooni tervist

käsitleva osa, nagu on eeskirjade kohaselt nõutud.

Osa B Transpordivahendid

1. Eeskirjade alusel pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite ja kauba suhtes kohaldatavaid

tõrjemeetmeid rakendatakse nii, et vältida nii palju kui võimalik inimeste vigastusi või ebamugavusi või

pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite ja kauba kahjustamist. Kui võimalik ja asjakohane,

rakendatakse tõrjemeetmed, kui transpordivahend ja lastiruumid on tühjad.

2. Osalisriigid märgivad kirjalikult veose, konteinerite või transpordivahendite suhtes kohaldatavad

meetmed, töödeldud osad, kasutatud meetodid ja nende kohaldamise põhjused. Teave esitatakse

kirjalikult õhusõiduki eest vastutavale isikule ja laeva puhul laeva sanitaarkontrolli tunnistusel. Muude

veoste, konteinerite või transpordivahendite puhul edastavad osalisriigid sellise teabe kirjalikult

kaubasaatjatele, kaubasaajatele, vedajatele, transpordivahendi eest vastutavatele isikutele või nende

vastavatele esindajatele.

IHR (2005)

51

LISA 5

VEKTORITE LEVITATAVATE HAIGUSTE ERIMEETMED

1. Maailma Terviseorganisatsioon avaldab regulaarselt loetelu piirkondadest, kus nendest

piirkondadest saabuvate transpordivahendite puhul soovitatakse desinfitseerimist või muid vektorite

tõrjemeetmeid. Selliste alade kindlaksmääramine toimub ajutiste või alaliste soovituste korra kohaselt.

2. Transpordivahend, mis väljub piirkonna sisenemispunktist, kus on soovitatav vektorite tõrje,

tuleks desinsekteerida ja hoida vektoritest vabana. Kui organisatsioon on nende protseduuride jaoks

soovitanud meetodeid ja materjale, tuleks neid kasutada. Vektorite olemasolu transpordivahenditel ja

nende hävitamiseks kasutatavad kontrollimeetmed on märgitud:

a) õhusõiduki puhul õhusõiduki ülddeklaratsiooni tervist käsitlevas osas, välja arvatud

juhul, kui saabumislennujaama pädev asutus on deklaratsiooni sellest osast loobunud;

b) laevade puhul laevade sanitaarkontrolli tunnistustel ja

c) muude transpordivahendite puhul vastavalt kaubasaatjale, kaubasaajale, vedajale,

vedajale, transpordivahendi eest vastutavale isikule või nende esindajale väljastatud

kirjalikul töötlemistõendil.

3. Osalisriigid peaksid aktsepteerima teiste riikide kohaldatavaid desinsekteerimis-, derateerimis- ja

muid tõrjemeetmeid, kui on kohaldatud organisatsiooni soovitatud meetodeid ja materjale.

4. Osalisriigid kehtestavad programmid vektorite tõrjeks, mis võivad transportida rahvatervise

riskiks olevat nakkusetekitajat vähemalt 400 meetri kaugusele nendest sisenemispunktide rajatiste

aladest, mida kasutatakse reisijate, transpordivahendite, konteinerite, veose ja postipakkidega seotud

toiminguteks, pikendades miinimumkaugust, kui vektorite leviala on suurem.

5. Kui kohaldatud vektoritõrjemeetmete edukuse kindlakstegemiseks on vaja järelkontrolli, teavitab

järelkontrolli soovitav pädev asutus nõudest eelnevalt järgmise teadaoleva külastatava sadama või

lennujaama pädevat asutust, kellel on võimalik sellist kontrolli teha. Laevade puhul märgitakse see laeva

sanitaarkontrolli tunnistusele.

6. Transpordivahendit võib pidada nakkuskahtlaseks ja seda tuleks kontrollida vektorite ja

reservuaaride suhtes, kui:

a) sellel on võimalik vektoritega leviva haiguse juhtum;

b) rahvusvahelise reisi ajal on sellel esinenud võimalik vektoriga leviva haiguse juhtum või

c) see on lahkunud mõjutatud piirkonnast ajavahemiku jooksul, mil sellel olevad vektorid

võivad veel haigust kanda.

7. Osalisriik ei tohiks keelata õhusõiduki maandumist või laeva sildumist oma territooriumil, kui

kohaldatakse lisa punktis 3 sätestatud või muul viisil organisatsiooni soovitatud tõrjemeetmeid.

Mõjutatud piirkonnast saabuvatelt õhusõidukitelt võidakse siiski nõuda maandumist lennujaamades või

laevadelt suundumist osalisriigi poolt selleks määratud sadamasse.

8. Osalisriik võib kohaldada vektorite tõrjemeetmeid vektorite kaudu levivast haigusest mõjutatud

piirkonnast saabuva transpordivahendi suhtes, kui eespool nimetatud haiguse vektorid esinevad tema

territooriumil.

IHR (2005)

52

LISA 6

VAKTSINEERIMINE, ENNETUSVAHEND JA SELLEGA SEOTUD TÕENDID

1. Lisas 7 kindlaks määratud või eeskirjade alusel soovitatud vaktsiinid ja muu ennetusvahend

peavad olema sobiva kvaliteediga; Maailma Terviseorganisatsiooni määratud vaktsiinid ja

ennetusvahend peavad saama Maailma Terviseorganisatsiooni heakskiidu. Taotluse korral esitab

osalisriik Maailma Terviseorganisatsioonile asjakohased tõendid tema territooriumil eeskirjade alusel

manustatud vaktsiinide ja ennetusvahendi sobivuse kohta.

2. Isikutele, keda vaktsineeritakse või kes saavad muud ennetusvahendit eeskirjade alusel, antakse

rahvusvaheline vaktsineerimis- või ennetusvahendi tõend (edaspidi tõend) lisas kindlaks määratud

vormis. Lisas esitatud tõendi näidisest ei tohi kõrvale kalduda.

3. Lisa kohased tõendid kehtivad üksnes siis, kui Maailma Terviseorganisatsioon on kasutatava

vaktsiini või ennetusvahendi heaks kiitnud.

4. Käesoleva lisa kohased mittedigitaalselt välja antud tTõendile peab olema oma käega alla

kirjutanud meditsiinitöötaja, kes on arst või muu volitatud tervishoiutöötaja ja kes jälgib vaktsiini või

ennetusvahendi manustamist. Sellistel tõenditel Tõendil peab olema ka manustamiskeskuse ametlik

tempel; see ei asenda siiski allkirja. Olenemata sellest, millises vormis tõend on välja antud,

peab sellel olema allkiri, mille on andnud meditsiinitöötaja, kelle järelevalve all

manustatakse vaktsiini või ennetusvahendit, või asjakohane asutus, kes vastutab tõendi

väljaandmise või manustamiskeskuse järelevalve eest.

5. Tõendid täidetakse täielikult inglise või prantsuse keeles. Lisaks inglise või prantsuse keelele võib

neid täita ka muus keeles.

6. Tõendi muutmine või kustutamine või selle mis tahes osa täitmata jätmine võib selle kehtetuks

muuta.

7. Tõendid on individuaalsed ja neid ei tohi mingil juhul kasutada ühiselt. Lastele väljastatakse eraldi

tõendid.

8. Lapsevanem või eestkostja kirjutab käesoleva lisa kohastele mittedigitaalselt välja antud

tõenditele tõendile alla, kui laps ei oska kirjutada. Kirjaoskamatu isiku puhulIsiku puhul, kes ei saa

alla kirjutada, antakse allkiri tavapärasel viisil isiku allkirjamärgiga koos teise isiku märkega selle

kohta, et see on asjaomase isiku allkirjamärk, mida loetakse tema allkirjaks. Eestkostjaga isiku

tõendi allkirjastab tema nimel eestkostja..

9. Kui järelevalvet teostav arst on arvamusel, et vaktsineerimine või ennetusvahend on

meditsiinilistel põhjustel vastunäidustatud, esitab järelevalvet teostav arst isikule inglise või prantsuse

keeles ja vajaduse korral lisaks inglise või prantsuse keelele ka muus keeles selle arvamuse aluseks

olevad põhjendused, mida pädevad asutused peaksid saabumisel arvesse võtma. Järelevalvet teostav arst

ja pädevad asutused teavitavad selliseid isikuid vaktsineerimata jätmise ja ennetusvahendi kasutamata

jätmisega seotud ohtudest kooskõlas artikli 23 lõikega 4.

10. Relvajõudude poolt nende aktiivsele liikmele välja antud samaväärset dokumenti aktsepteeritakse

lisas toodud vormis esitatud rahvusvahelise tõendi asemel järgmistel tingimustel:

a) see sisaldab meditsiinilist teavet, mis on sisuliselt sama kui sellise vormiga nõutud teave,

ja

b) see sisaldab inglise või prantsuse keeles ja vajaduse korral lisaks sellele veel ühes keeles

tehtud märget vaktsineerimise või ennetusvahendi manustamise laadi ja kuupäeva kohta

ning märkust selle kohta, et dokument on antud välja kooskõlas käesoleva punktiga.

Lisa 6 IHR (2005)

53

Lisa 6 IHR (2005)

54

RAHVUSVAHELISE VAKTSINEERIMIS- VÕI ENNETUSVAHENDI TÕENDI NÄIDIS

Käesolevaga tõendatakse, et [nimi] ..................................., sünniaeg ..................., sugu

...............................,

kodakondsus ...................................., riiklik isikut tõendav dokument, kui see on asjakohane

..............................

kelle allkiri on1 ......................................................, või vajaduse korral:

vanema või eestkostja nimi................................................

vanema või eestkostja allkiri1 ………………………………..,

on märgitud kuupäeval vaktsineeritud või saanud ennetusvahendit järgmise vastu:

(haiguse või seisundi nimetus) ..........................................................

kooskõlas rahvusvaheliste tervise-eeskirjadega.

Vaktsiin või

ennetus-

vahend

Kuupäev

Järelevalvet tegeva

meditsiinitöötaja või

käesoleva tõendi

väljaandmise või

manustamiskeskuse

järelevalve eest

vastutava asjakohase

asutuse nimi

Järelevalvet tegeva

meditsiinitöötaja

allkiri ja tööalane

staatus1

Vaktsiini või

ennetusvahendi

tootja ja

partiinumber

Tõend

kehtib ........

kuni ..............

Manustamiskeskuse

ametlik tempel1

1.

2.

Tõend kehtib vaid juhul, kui Maailma Terviseorganisatsioon on kasutatud vaktsiini või

ennetusvahendi heaks kiitnud.

Mittedigitaalselt välja antud Tõendile tõendi peab olema oma käega allkirjastanud

meditsiinitöötaja, kes on arst või muu volitatud tervishoiutöötaja ja kes jälgib vaktsiini või

ennetusvahendi manustamist. Tõendil peab olema ka manustamiskeskuse ametlik tempel; see ei asenda

siiski allkirja. Olenemata sellest, millises vormis tõend on välja antud, peab sellel olema

allkiri, mille on andnud meditsiinitöötaja, kelle järelevalve all manustatakse vaktsiini või

ennetusvahendit, või asjakohane asutus, kes vastutab tõendi väljaandmise või

manustamiskeskuse järelevalve eest.

Tõendi muutmine või kustutamine või selle mis tahes osa täitmata jätmine võib selle kehtetuks

muuta.

Tõend kehtib konkreetse vaktsineerimise või ennetusvahendi suhtes märgitud kuupäevani.

Tõend täidetakse täielikult inglise või prantsuse keeles. Lisaks inglise või prantsuse keelele võib tõendi

täita samas dokumendis ka muus keeles.

1 Kehtib vaid mittedigitaalselt välja antud tõendite suhtes.

IHR (2005)

55

LISA 7

SPETSIIFILISTE HAIGUSTE VAKTSINEERIMISE VÕI ENNETUSVAHENDIGA SEOTUD

NÕUDED1

1. Lisaks vaktsineerimise või ennetusvahendiga seotud soovitustele on eeskirjades konkreetselt

määratletud järgmised haigused, mille puhul võib nõuda reisijatelt vaktsineerimise või ennetusvahendi

tõendit osalisriigi territooriumile sisenemise tingimusena.

Vaktsineerimine kollapalaviku vastu.

2. Soovitused ja nõuded kollapalaviku vastu vaktsineerimise kohta.

a) Lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

i) kollapalaviku inkubatsiooniperiood on kuus päeva;

ii) Maailma Terviseorganisatsiooni heakskiidetud kollapalaviku vaktsiinid

pakuvad kaitset nakkuse vastu alates 10 päeva möödumisest vaktsiini

manustamisest;

iii) kaitse kestab vaktsineeritud isiku eluajal ja

iv) kollapalaviku vastu vaktsineerimise tõend kehtib vaktsineeritud isiku eluajal

alates 10 päeva möödumisest vaktsineerimiskuupäevast.

b) Kollapalaviku vastu vaktsineerimist võib nõuda reisijalt, kes lahkub piirkonnast, kus

organisatsioon on kindlaks teinud, et esineb kollapalaviku edasikandumise oht.

c) Kui reisijal on kollapalaviku vastu vaktsineerimise tõend, mis veel ei kehti, võib reisijal

lubada lahkuda, kuid saabumisel võib kohaldada lisa punkti 2 punkti h.

d) Nakkuskahtlasena ei käsitata reisijat, kellel on kehtiv kollapalaviku vastu

vaktsineerimise tõend, isegi kui ta on pärit piirkonnast, kus organisatsioon on teinud

kindlaks kollapalaviku edasikandumise ohu.

e) Lisa 6 punkti 1 kohaselt peab kasutatav kollapalaviku vaktsiin olema organisatsiooni

poolt heaks kiidetud.

f) Osalisriigid määravad oma territooriumil spetsiaalsed kollapalaviku

vaktsineerimiskeskused, et tagada kasutatavate protseduuride ja materjalide kvaliteet ja

ohutus.

g) Inimesel, kes töötab sisenemispunktis piirkonnas, kus organisatsioon on kindlaks teinud,

et esineb kollapalaviku edasikandumise oht, ja sellist sisenemispunkti kasutava

transpordivahendi meeskonnaliikmetel peab olema kehtiv kollapalaviku vastu

vaktsineerimise tõend.

h) Osalisriik, kelle territooriumil esineb kollapalaviku vektoreid, võib nõuda, et reisija, kes

on pärit piirkonnast, kus organisatsioon on kindlaks teinud, et esineb kollapalaviku

edasikandumise oht, ja kellel ei ole võimaik esitada kehtivat kollapalaviku vastu

vaktsineerimise tõendit, paigutatakse karantiini kuni tõendi kehtima hakkamiseni või

mitte rohkem kui kuueks päevaks, arvestatuna alates viimase võimaliku nakkusega

1 Maailma terviseassamblee 67. istungjärk võttis resolutsiooniga WHA67.13 (2014) vastu lisa 7 punktide 2 punkti

a punktide iii ja iv muudatused. Need muudatused jõustusid rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005)

osalisriikide suhtes 11. juulil 2016.

Lisa 6 IHR (2005)

56

kokkupuutumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb toimub esimesena, olenevalt

sellest, kumb toimub varem.

i) Reisijatel, kellel on volitatud meditsiinitöötaja või volitatud tervishoiutöötaja poolt alla

kirjutatud vabastus kollapalaviku vaktsineerimisest, võib siiski lubada riiki siseneda lisa

eelmise punkti alusel ja kui neile antakse teavet kollapalaviku vektorite eest kaitsmise

kohta. Kui reisijaid ei paigutata karantiini, võidakse neilt nõuda pädevale asutusele

palavikust või muudest sümptomitest teatamist ja nad võidakse võtta seire alla.

IHR (2005)

57

LISA 8

LAEVA TERVISEDEKLARATSIOONI NÄIDIS

Välissadamatest saabuvate laevade kaptenid täidavad ja esitavad selle pädevatele asutustele.

Esitatud sadamas .................................................... Kuupäev …………

Laeva või siseveelaeva nimi ……........……....… Registreerimine/IMO nr ..................., mis saabub (kust) ..............., sõidab (kuhu)

........................... (Riikkondsus)(Laeva lipuriik) ........................................... Kapteni nimi

.............................................................................................. Kogumahutavus (laev) .................

Mahutavus (siseveelaev) .....................

Kas laeval on kehtiv sanitaarkontrollist vabastuse/ sanitaarkontrolli tunnistus? Jah ............ Ei …......... Välja antud (koht)

….....…..…… kuupäev ….....…..…… Kas on vaja uuesti kontrollida? Jah ……. Ei …….

Kas laev/alus on külastanud Maailma Terviseorganisatsiooni kindlaksmääratud mõjutatud piirkonda? Jah ..... Ei ….. Sadam ja

külastuse kuupäev .................

Loetlege sissesõidusadamad reisi algusest koos mereleminekupäevadega või viimase kolmekümne päeva jooksul, olenevalt sellest, kumb on

lühem:

....................................................................................................................................................................................................

Loetlege saabumissadama pädeva asutuse nõudmisel meeskonnaliikmed, reisijad või muud isikud, kes on laevaga/alusega ühinenud alates

rahvusvahelise reisi algusest või viimase kolmekümne päeva jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem, sealhulgas selle aja jooksul külastatud

sadamad/riigid (lisage lisatud loendisse täiendavaid nimesid):

1) Nimi ......................................., ühines alates: 1) ……….…..…….... 2) …....…..…..…….... 3) ……………………..

2) Nimi ......................................., ühines alates: 1) ……………........... 2) ………………........ 3) ……………………..

3) Nimi ......................................., ühines alates: 1) …………………... 2) …….....…...……… 3) ……………………..

Laeval olevate meeskonnaliikmete arv ............ Laeval olevate reisijate arv …………….

Terviseküsimused

1) Kas reisi ajal on keegi laeval surnud muul viisil kui õnnetuse tagajärjel? Jah ..... Ei ….. Kui jah, esitage

üksikasjad lisatud tabelis. Surmade koguarv ..........

2) Kas laeval on või on rahvusvahelise reisi ajal esinenud haigusjuhte, mille puhul te kahtlustate nakkushaigust? Jah ..... Ei …..

Kui jah, esitage üksikasjad lisatud tabelis.

3) Kas reisi ajal oli haigete reisijate koguarv tavalisest/oodatust suurem? Jah ..... Ei ….. Kui palju on haigeid? ..........

4) Kas laeval on praegu haigeid? Jah ..... Ei ….. Kui jah, esitage üksikasjad lisatud tabelis.

5) Kas arstiga konsulteeriti? Jah ..... Ei ….. Kui jah, esitage ravi või nõustamise üksikasjad lisatud tabelis.

6) Kas olete teadlik seisundist laeval, mis võib põhjustada nakatumist või haiguse levikut? Jah ..... Ei ….. Kui jah,

esitage üksikasjad lisatud tabelis.

7) Kas laeval on rakendatud sanitaarmeetmeid (nt karantiin, isoleerimine, desinfitseerimine või saastest vabastamine)? Jah

..... Ei ….. Kui jah, täpsustage liik, koht ja kuupäev

........................................................................................................................

8) Kas laevalt on leitud mingeid piletita reisijaid? Jah ..... Ei ….. Kui jah, siis kus nad laevaga ühinesid (kui on teada)?

....................................

9) Kas laeval on haige loom või lemmikloom? Jah ..... Ei …..

Märkus Kirurgi puudumisel peaks kapten pidama järgmisi sümptomeid nakkushaiguse kahtluse aluseks:

a) palavik, mis püsib mitu päeva või millega kaasneb i) kurnatus, ii) teadvuse vähenemine, iii) näärmete turse, iv)

ikterus, v) köha või hingeldus, vi) ebatavaline verejooks või vii) halvatus.

b) palavikuga või ilma: i) äge nahalööve või nahapõletik; ii) tugev oksendamine (välja arvatud merehaigus); iii) tugev

kõhulahtisus või iv) korduvad krambid.

Kinnitan, et tervisedeklaratsioonis (sealhulgas tabelis) esitatud andmed ja vastused küsimustele on minu parima teadmise ja

veendumuse kohaselt tõesed ja õiged.

Allkiri ………………………………………….

Kapten

Kaasallakirjutaja …………………………………………

Laevakirurg (kui on)

Kuupäev ……………………………………………

Lisa 8 IHR (2005)

58

LAEVA TERVISEDEKLARATSIOONI NÄIDISE LISA

Nimi

Klass

või

alaklass

Vanus Sugu Kodakondsus

Sadam,

laeva/alusega

ühinemise

kuupäev

Haiguse

laad

Sümptomite

avaldumise

kuupäev

Sadama

meditsiinitöötajat

teavitatud?

Juhtumi

lõpetamine1

Ravimid,

medikamendid

või muud

patsiendile

antud ravi

Kommentaarid

1 Märkige: 1) kas isik paranes, on endiselt haige või suri; ja 2) kas isik on veel pardal, evakueeriti (sealhulgas sadama või

lennujaama nimi) või maeti merre.

IHR (2005)

59

LISA 9

DOKUMENT ON OSA RAHVUSVAHELISE TSIVIILLENNUNDUSE

ORGANISATSIOONI AVALDATUD ÕHUSÕIDUKI ÜLDDEKLARATSIOONIST ÕHUSÕIDUKI ÜLDDEKLARATSIOONI TERVIST KÄSITLEV OSA1

Tervisedeklaratsioon

Pardal viibijate nimi ja istekoha number või funktsioon, kelle puhul on tegemist muude haigustega kui

lennuhaigus või õnnetuste tagajärjed ja kes võivad põdeda nakkushaigust (palavik – temperatuur 38 °C/100 °F

või kõrgem, millega kaasneb üks või mitu järgmistest tunnustest või sümptomitest, nt ilmne halb enesetunne;

pidev köha; hingamishäired; pidev kõhulahtisus; pidev oksendamine; nahalööve; verevalumid või verejooks

ilma eelneva vigastuseta; või hiljuti tekkinud segasus, suurenenud tõenäosust, et isikul on nakkushaigus),

samuti sellised haigusjuhtumid isikutel, kes lahkusid laevalt eelmise peatuse ajal. ............................................

……………………………………………………………………………………………………

……...

Üksikasjad lennu ajal tehtud desinfitseerimise või sanitaartöötluse kohta (koht, kuupäev, kellaaeg,

meetod). Kui lennu ajal ei ole desinsekteerimist tehtud, esitage andmed viimase desinsekteerimise kohta.

……………………………………………………………………………………………………

………

…………………………………………………………………………………………………

……………... Allkiri, kui see on nõutav, koos kellaaja ja kuupäevaga

Asjaomane meeskonnaliige

1 Õhusõiduki ülddeklaratsiooni käesolev versioon jõustus 15. juulil 2007. Täielik dokument on kättesaadav Rahvusvahelise

Tsiviillennunduse Organisatsiooni veebisaidil http://www.icao.int.

IHR (2005)

60

LIIDE 1

RAHVUSVAHELISTE TERVISE-EESKIRJADE (2005) OSALISRIIGID1

Seisuga 21. juuni 2024

Jõustumise kuupäev ja asjakohased dokumendid2

Osalisriik Rahvusvahelised tervise-

eeskirjad (2005)

Resolutsioon WHA58.3 (2005)3

Lisa 7 muudatused

Resolutsioon WHA67.13 (2014)

Artiklite 55, 59, 61, 62 ja

63 muudatused

Resolutsioon WHA75.12 (2022)4

Afganistan 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Albaania 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Alžeeria 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Andorra 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Angola 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Antigua ja Barbuda 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Argentina 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Armeenia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Austraalia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Austria 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Aserbaidžaan 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Bahama 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Bahrein 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Bangladesh 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Barbados 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Valgevene 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Belgia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Belize 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Benin 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Bhutan 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Boliivia (Paljurahvuseline Riik) 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Bosnia ja Hertsegoviina 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Botswana 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

1 Liites viidatakse osalisriikidele nende ametliku nimega 21. juuni 2024. aasta seisuga. 2 Dokumendid – reservatsioonid, tagasilükkamised, vastuväited ja muu teabevahetus, mille osalisriigid esitavad

Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektorile kooskõlas rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) asjakohaste

sätetega seoses 2005. aastal Terviseassamblee poolt vastu võetud rahvusvaheliste tervise-eeskirjadega (2005) ja/või

nende hilisemate muudatustega. Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) artikli 64 alusel saatis peadirektor eespool

nimetatud dokumendid rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) osalisriikidele ning teistele riikidele, kes võivad

saada nende osalisteks. 3 Osalisriikide esitatud asjakohased dokumendid on esitatud dokumendi liites 2. 4 Osalisriikide esitatud asjakohased dokumendid on esitatud dokumendi liites 3.

Liide 1 IHR (2005)

61

Jõustumise kuupäev ja asjakohased dokumendid2

Osalisriik Rahvusvahelised tervise-

eeskirjad (2005)

Resolutsioon WHA58.3 (2005)3

Lisa 7 muudatused

Resolutsioon WHA67.13 (2014)

Artiklite 55, 59, 61, 62 ja

63 muudatused

Resolutsioon WHA75.12 (2022)4

Brasiilia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Brunei Darussalam 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Bulgaaria 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Burkina Faso 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Burundi 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Cabo Verde 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Kambodža 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Kamerun 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Kanada 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Kesk-Aafrika Vabariik 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Tšaad 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Tšiili 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Hiina 15. juuni 2007

Avaldus 11. juuli 2016 31. mai 2024

Colombia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Komoorid 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Kongo 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Cooki saared 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Costa Rica 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Cote D’Ivoire 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Horvaatia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Kuuba 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Küpros 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Tšehhi 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Korea Rahvademokraatlik

Vabariik 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Kongo Demokraatlik Vabariik 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Taani 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Djibouti 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Dominica 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Dominikaani Vabariik 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Ecuador 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Egiptus 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

El Salvador 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Ekvatoriaal-Guinea 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Eritrea 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Eesti 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Eswatini 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Etioopia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Liide 1 IHR (2005)

62

Jõustumise kuupäev ja asjakohased dokumendid2

Osalisriik Rahvusvahelised tervise-

eeskirjad (2005)

Resolutsioon WHA58.3 (2005)3

Lisa 7 muudatused

Resolutsioon WHA67.13 (2014)

Artiklite 55, 59, 61, 62 ja

63 muudatused

Resolutsioon WHA75.12 (2022)4

Fidži 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Soome 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Prantsusmaa 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Gaboon 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Gambia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Gruusia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Saksamaa 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Ghana 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Kreeka 15. juuni 2007

Vastused avaldusele 11. juuli 2016 31. mai 2024

Grenada 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Guatemala 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Guinea 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Guinea-Bissau 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Guyana 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Haiti 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Püha Tool 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Honduras 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Ungari 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Island 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

India 8. august 2007 Reservatsioon

11. juuli 2016 31. mai 2024

Indoneesia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Iraan (Iraani Islamivabariik) 15. juuni 2007

Vastuväited 11. juuli 2016 Tagasilükkamine

Iraak 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Iirimaa 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Iisrael 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Itaalia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Jamaica 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Jaapan 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Jordaania 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Kasahstan 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Keenia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Kiribati 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Kuveit 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Kõrgõzstan 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Laose Demokraatlik

Rahvavabariik 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Läti 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Liide 1 IHR (2005)

63

Jõustumise kuupäev ja asjakohased dokumendid2

Osalisriik Rahvusvahelised tervise-

eeskirjad (2005)

Resolutsioon WHA58.3 (2005)3

Lisa 7 muudatused

Resolutsioon WHA67.13 (2014)

Artiklite 55, 59, 61, 62 ja

63 muudatused

Resolutsioon WHA75.12 (2022)4

Liibanon 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Lesotho 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Libeeria 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Liibüa 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Liechtenstein 28. märts 2012 11. juuli 2016 31. mai 2024

Leedu 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Luksemburg 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Madagaskar 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Malawi 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Malaisia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Maldiivid 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Mali 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Malta 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Marshalli Saared 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Mauritaania 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Mauritius 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Mehhiko 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Mikroneesia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Moldova (Vabariik) 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Monaco 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Mongoolia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Montenegro 5. veebruar 2008 11. juuli 2016 31. mai 2024

Maroko 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Mosambiik 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Myanmar 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Namiibia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Nauru 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Nepal 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Madalmaad (Madalmaade

Kuningriik) 15. juuni 2007 11. juuli 2016 Tagasilükkamine

Uus-Meremaa 15. juuni 2007 11. juuli 2016 Tagasilükkamine

Nicaragua 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Niger 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Nigeeria 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Niue 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Põhja-Makedoonia (Vabariik) 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Norra 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Omaan 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Pakistan 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Liide 1 IHR (2005)

64

Jõustumise kuupäev ja asjakohased dokumendid2

Osalisriik Rahvusvahelised tervise-

eeskirjad (2005)

Resolutsioon WHA58.3 (2005)3

Lisa 7 muudatused

Resolutsioon WHA67.13 (2014)

Artiklite 55, 59, 61, 62 ja

63 muudatused

Resolutsioon WHA75.12 (2022)4

Palau 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Panama 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Paapua Uus-Guinea 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Paraguay 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Peruu 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Filipiinid 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Poola 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Portugal 15. juuni 2007

Euroopa Liidu Nõukogu

eesistujariigi avaldused

11. juuli 2016 31. mai 2024

Katar 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Korea Vabariik 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Rumeenia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Venemaa Föderatsioon 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Rwanda 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Saint Kitts ja Nevis 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Saint Lucia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Saint Vincent ja Grenadiinid 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Samoa 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

San Marino 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Sao Tome ja Principe 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Saudi Araabia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Senegal 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Serbia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Seišellid 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Sierra Leone 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Singapur 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Slovakkia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 Tagasilükkamine Sloveenia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Saalomoni saared 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Somaalia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Lõuna-Aafrika Vabariik 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Lõuna-Sudaan 16. aprill 2013 11. juuli 2016 31. mai 2024

Hispaania 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Sri Lanka 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Sudaan 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Suriname 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Rootsi 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Liide 1 IHR (2005)

65

Jõustumise kuupäev ja asjakohased dokumendid2

Osalisriik Rahvusvahelised tervise-

eeskirjad (2005)

Resolutsioon WHA58.3 (2005)3

Lisa 7 muudatused

Resolutsioon WHA67.13 (2014)

Artiklite 55, 59, 61, 62 ja

63 muudatused

Resolutsioon WHA75.12 (2022)4

Šveits 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Süüria Araabia Vabariik 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Tadžikistan 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Tansaania (Ühendvabariik) 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Tai 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Ida-Timor 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Togo 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Tonga 15. juuni 2007

Avaldused 11. juuli 2016 31. mai 2024

Trinidad ja Tobago 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Tuneesia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Türgi 15. juuni 2007 Avaldus ja vastused

11. juuli 2016 31. mai 2024

Türkmenistan 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Tuvalu 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Uganda 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Ukraina 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Araabia Ühendemiraadid 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Suurbritannia ja Põhja-Iiri

Ühendkuningriik 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Ameerika Ühendriigid 18. juuli 2007 Reservatsioon

11. juuli 2016 31. mai 2024

Uruguay 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Usbekistan 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Vanuatu 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Venezuela (Bolivari Vabariik) 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Vietnam 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Jeemen 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024 Zambia 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

Zimbabwe 15. juuni 2007 11. juuli 2016 31. mai 2024

IHR (2005)

66

LIIDE 2

RESERVATSIOONID JA MUU OSALISRIIKIDE TEATISED SEOSES

RAHVUSVAHELISTE TERVISE-EESKIRJADEGA (2005)1,2

I. RESERVATSIOONID JA ARUSAAMAD

INDIA

Viitan 1969. aasta (1983. aastal muudetud) rahvusvaheliste tervise-eeskirjade II lisas nimetatud

reservatsioonidele India suhtes {koopia lisatud} ja palun teil anda teada järgmistest reservatsioonidest

India suhtes teavitamiseks hiljuti avaldatud rahvusvaheliste tervise-eeskirjade 2005 artikli 62 alusel:

rahvusvahelistele tervise-eeskirjadele (2005) kavandatud reservatsioon:

1. India valitsus jätab endale õiguse pidada kogu riigi territooriumi kollapalavikuga nakatunuks, kui

kollapalavikust on teatatud kooskõlas IHRi (2005) artikliga 6 ja muude asjakohaste artiklitega. India

valitsus jätab endale õiguse pidada piirkonda jätkuvalt kollapalavikuga nakatunuks, kuni ei ole kindlaid

tõendeid, et kollapalavik on kõnealusest piirkonnast täielikult likvideeritud.

2. Kollapalaviku haigust käsitletakse rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukordade hulka

kuuluva haigusena ja praegu kohaldatavaid tervisemeetmeid, nagu transpordivahendite

desinfitseerimine, vaktsineerimisnõuded ning reisijate ja meeskonna karantiin (vajaduse korral) (artikli

7, artikli 9 lõike 2 punkti b, artikli 42 ja asjakohaste lisade kohaselt) jätkatakse, nagu on sätestatud 1969.

aasta IHRi II lisas (muudetud 1983. aastal).

AMEERIKA ÜHENDRIIGID

Esindus teavitab Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektori kohusetäitjat käesoleva noodiga,

et Ameerika Ühendriikide valitsus aktsepteerib IHRe allpool nimetatud reservatsioonide ja arusaamade

alusel.

Esindus esitab noodiga ja kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni põhikirja artikliga 22 ja

IHRi artikli 59 lõikega 1 Ameerika Ühendriikide valitsuse nimel järgmise reservatsiooni:

Ameerika Ühendriikide valitsus jätab endale õiguse võtta eeskirjadest tulenevaid kohustusi

kooskõlas oma föderalismi aluspõhimõtetega. Seoses kohustustega, mis on seotud lisas 1 sätestatud

põhivõimekuse nõuete arendamise, tugevdamise ja säilitamisega, rakendab eeskirju vajaduse korral ja

kooskõlas meie põhiseadusega föderaalvalitsus või osariikide valitsused, kuivõrd nende kohustuste

rakendamine kuulub föderaalvalitsuse õiguslikku pädevusse. Kui sellised kohustused kuuluvad

osariikide valitsuste õiguslikku pädevusse, teavitab föderaalvalitsus asjaomaseid riigiasutusi neist

kohustustest koos pooldava soovitusega.

Esindus esitab noodiga Ameerika Ühendriikide valitsuse nimel ka kolm arusaama. Esimene

arusaam on seotud IHRi kohaldamisega vahejuhtumite suhtes, mis hõlmavad keemiliste, bioloogiliste

või radioloogiliste materjalide loomulikku, juhuslikku või tahtlikku keskkonda viimist:

1 Seisuga 21. juuni 2024.

2 Liites on toodud asjakohased osad osalisriikide esitatud teabevahetusest seoses rahvusvaheliste tervise-eeskirjade

(2005) algse vastuvõtmisega 2005. aastal resolutsiooniga WHA58.3 (2005) ja nende jõustumisega, mille on

toimetanud Maailma Tervishoiuorganisatsioonide sekretariaat, või nende tõlked. Seoses lisa 7 muudatusega, mis

võeti vastu resolutsiooniga WHA67.13 (2014) ja mis jõustus 11. juulil 2016 , ei esitatud nõutud ajavahemiku jooksul

ühtegi tagasilükkamist, reservatsiooni ega muud sellist teabevahetust.

Liide 2 IHR (2005)

67

arvestades eeskirjade artiklis 1 sätestatud mõistete „haigus“, „sündmus“ ja „rahvusvahelise

tähtsusega rahvatervise hädaolukord“ määratlusi, artiklites 6 ja 7 sätestatud teavitamisnõudeid ning lisas

2 sätestatud otsustusvahendit ja suuniseid, on Ameerika Ühendriigid seisukohal, et eeskirjade

osalisriigid on võtnud kohustuse teavitada Maailma Terviseorganisatsiooni võimalikest rahvusvahelise

tähtsusega rahvatervise hädaolukordadest, olenemata nende päritolust või allikast, olenemata sellest, kas

tegemist on bioloogiliste, keemiliste või radionukleaarsete materjalide loodusliku, juhusliku või tahtliku

keskkonda viimisega.

Teine arusaam on seotud IHRi artikli 9 kohaldamisega:

eeskirjade artikkel 9 kohustab osalisriiki „võimaluse korral“ teavitama Maailma

Terviseorganisatsiooni (WHO) tõenditest, mis on saadud selle riigi poolt väljaspool tema territooriumi

esineva rahvatervise riski kohta, mis võib põhjustada haiguse rahvusvahelist levikut. Muude teatiste

hulgas, mis võivad osutuda käesoleva artikli alusel ebapraktiliseks, on Ameerika Ühendriikide arusaam,

et teavitamist, mis kahjustaks Ameerika Ühendriikide relvajõudude võimet tegutseda tõhusalt Ameerika

Ühendriikide riiklike julgeolekuhuvide elluviimisel, ei peeta artikli tähenduses praktiliseks.

Kolmas arusaam on seotud küsimusega, kas IHR loob kohtulikult kaitstavaid eraõigusi.

Lähtuvalt oma delegatsiooni osalemisest IHRi läbirääkimistel, ei usu Ameerika Ühendriikide valitsus,

et IHRi eesmärk oli luua kohtulikult kaitstavaid eraõigusi:

Ameerika Ühendriigid mõistavad, et määruste sätted ei loo kohtulikult kaitstavaid eraõigusi.

II. VASTUVÄITED RESERVATSIOONIDELE JA ARUSAAMADELE

IRAANI (IRAANI ISLAMIVABARIIK)

Iraani Islamivabariigi alaline esindus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni esinduse ja teiste

rahvusvaheliste organisatsioonide juures Genfis avaldab oma lugupidamist Maailma

Terviseorganisatsioonile ja viitab 17. jaanuari 2007. aasta verbaalnoodile nr C.L.2.2007, mis käsitleb

Ameerika Ühendriikide valitsuse reservatsiooni ja arusaamu rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kohta,

ning tal on au edastada Iraani Islamivabariigi valitsuse ametlik vastuväide samade reservatsioonide ja

arusaamade kohta, mis põhinevad järgmisel:

IHRi kohaselt võivad „riigid teha eeskirjade suhtes reservatsioone“, kuid „sellised

reservatsioonid ei tohi olla vastuolus eeskirjade eesmärgi ja otstarbega“. Lisaks, kooskõlas IHRiga,

„juhindutakse eeskirjade rakendamisel nende universaalse kohaldamise eesmärgist, et kaitsta kõiki

inimesi maailmas haiguste rahvusvahelise leviku eest“.

Iraani Islamivabariigi valitsus usub, et omistades föderalismile suuremat tähtsust kui IHRist

tulenevatele kohustustele, üritab reservatsiooni esitanud valitsus kõrvale hiilida oma kohustustest ja

vastutusest. Eespool nimetatud valitsus annab oma osariikidele valikulise lähenemise kaudu võimaluse

vabastada end IHRi täielikust järgimisest. Kuna IHRi rakendamine sõltub suures osas lisas 1 sätestatud

põhiliste suutlikkusnõuete arendamisest, tugevdamisest ja säilitamisest, toob selline üldine reservatsioon

kaasa IHRi aluste ning selle terviklikkuse ja universaalse kohaldatavuse õõnestamise. Sellist

reservatsiooni peetakse eeskirjade eesmärgi ja otstarbega vastuolus olevaks ning seetõttu on see

vastuvõetamatu.

Pealegi ei tohiks valitsuse omaksvõetud arusaamad ja tõlgendused mõjutada valitsuse võetavaid

kohustusi ning need ei tohi olla vastuolus eeskirjade eesmärgi ja otstarbega.

Seoses reservatsiooni teinud valitsuse esimese arusaamaga tuleb meenutada, et enamik Maailma

Terviseorganisatsiooni IHRi läbirääkimistel osalenud liikmesriike lükkas kategooriliselt tagasi selle

tõlgenduse lisamise IHRi. Nende tagasilükkamise eesmärgiks oli vältida segadust seoses osalisriikide

IHRist tulenevate vastavate kohustustega ning vältida pädevuste kattumist ja töö dubleerimist

Liide 2 IHR (2005)

68

asjaomaste valitsustevaheliste organisatsioonide või rahvusvaheliste organite vahel. IHRi artikli 6 lõikes

1 ja 14 lõikes 2 käsitletakse selliseid probleeme.

Teise arusaamaga püütakse lahjendada IHRist tulenevaid Ameerika Ühendriikide valitsuse

kohustusi. See on katse seada riiklikud huvid lepingulistest kohustustest kõrgemale, jättes Ameerika

Ühendriikide relvajõudude IHRi kohustustest välja. IHRi universaalne kohaldatavus kõigi maailma

rahvaste kaitseks haiguste rahvusvahelise leviku eest ei jäta ruumi Ameerika relvajõudude, eriti

välismaal tegutsevate relvajõudude vabastamiseks. Sellist erandit ei saa lubada, arvestades Ameerika

Ühendriikide relvajõudude operatsioonide laadi, suunda ja võimalikke tagajärgi rahvatervisele. Tuleks

meenutada, et IHRi läbirääkimiste ajal lükkas enamik Maailma Terviseorganisatsiooni liikmesriike

eespool nimetatud Ameerika Ühendriikide valitsuse pakutud välistuse kindlalt tagasi. Seega rikub see

IHRist tulenevaid Ameerika Ühendriikide kohustusi ning on vastuolus nende määruste eesmärgi ja

otstarbega, millele Iraani Islamivabariigi valitsus on kindlalt vastu.

Iraani Islamivabariigi valitsus kordab, et ta ei pea Ameerika Ühendriikide valitsuse

reservatsiooni ja kahte arusaama õiguslikult siduvaks.

III. DEKLARATSIOONID JA AVALDUSED

HIINA1

1. Hiina Rahvavabariigi valitsus otsustab, et rahvusvahelisi tervise-eeskirju (2005) (edaspidi IHR)

kohaldatakse kogu Hiina Rahvavabariigi territooriumil, sealhulgas Hongkongi erihalduspiirkonnas,

Aomeni erihalduspiirkonnas ja Taiwani provintsis.

2. Hiina Rahvavabariigi tervishoiuministeerium on määratud Hiina riiklikuks kontaktpunktiks IHRi

artikli 4 lõike 1 kohaselt. Kohalikud tervishoiuasutused on tervishoiuasutused, kes vastutavad IHRi

rakendamise eest oma jurisdiktsioonis. Hiina Rahvavabariigi kvaliteedikontrolli, inspekteerimise ja

karantiini peavalitsus ja selle kohalikud bürood on IHRi artiklis 22 osutatud sisenemispunktide pädevad

asutused.

3. IHRi kohaldamise vajaduste rahuldamiseks vaatab Hiina Rahvavabariigi valitsus läbi Hiina

Rahvavabariigi piiritervishoiu- ja karantiiniseaduse (Frontier Health and Quarantine Law). Hiina on

lülitanud rahvatervise ohtudele ja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukordadele kiireks ja

tõhusaks reageerimiseks vajaliku põhisuutlikkuse arendamise, täiustamise ja säilitamise riikliku

majandusliku ja sotsiaalse arengu 11. viisaastakuplaani raames oma riikliku tervisehädaolukordade

lahendamise süsteemi loomise programmi. Riik tegeleb rahvusvaheliselt murettekitavate rahvatervise

hädaolukordade seire, aruandluse, hindamise, kindlaksmääramise ja nendest teatamise tehniliste

standardite formuleerimisega. Ta on loonud asutustevahelise teabevahetus- ja

koordineerimismehhanismi IHRi rakendamiseks. Samuti on ta teinud koostööd ja vahetanud teavet

asjaomaste osalisriikidega IHRi rakendamise teemal.

4. Hiina Rahvavabariigi valitsus kinnitab ja rakendab Maailma terviseassamblee 59. istungjärgu

resolutsiooni , milles kutsutakse liikmesriike üles järgima viivitamata ja vabatahtlikult IHRi sätteid,

mida peetakse asjakohaseks seoses linnugripist ja pandeemilisest gripist tuleneva ohuga.

KREEKA

24. jaanuari 2007. aasta vastus Türgi Vabariigi 14. detsembri 2006. aasta avaldusele

Kreeka alaline esindus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja teiste rahvusvaheliste

organisatsioonide juures Genfis avaldab oma lugupidamist Maailma Terviseorganisatsiooni

peadirektorile ja viitab viimasele 17. jaanuari 2007. aasta verbaalnoodile viitenumbriga C.L.3.2007 ja

sellele lisatud Türgi Vabariigi alalise esinduse 14. detsembri 2006. aasta verbaalnoodile nr

1 Valitsuse esitatud ingliskeelne tõlge.

Liide 2 IHR (2005)

69

520.20/2006/BMCO DT/12201, ning tal on au juhtida peadirektori tähelepanu asjaolule, et

Dardanellide, Marmara mere ja Bosporuse väinade režiimi reguleeriva Montreux' konventsiooni õige

pealkiri on: „20. juulil 1936. aastal Montreux's alla kirjutatud Musta mere väinade režiimi reguleeriv

konventsioon“ (The Convention Regarding the Regime of the Straights).

Lisaks soovime seoses Türgi alalise esinduse eespool nimetatud verbaalnoodis tehtud viitega

1998. aastal Türgis ühepoolselt vastuvõetud mereliikluseeskirjadele tuletada peadirektorile meelde, et

need on vastuolus rahvusvahelise mereõiguse, Montreux' konventsiooni ja Rahvusvahelise

Mereorganisatsiooni 1. juunil 1994. aastal vastu võetud asjakohaste eeskirjade ja soovitustega.

16. aprilli 2007. aasta vastus Türgi alalise esinduse 1. märtsi 2007. aasta verbaalnoodile

A. Esiteks tuleb märkida, et 14. detsembri 2006. aasta verbaalanoodis 520.20/BMCO DT/12201

sisalduva Türgi avalduse sisu ja uute rahvusvaheliste tervise-eeskirjade vahel ei ole sisulist seost.

Tegelikult püüab Türgi avaldus kutsuda üles vaikivalt aktsepteerima või tunnustama Türgi vastuvõetud

riigisiseseid eeskirju seoses mereliiklusega läbi Musta mere väinade.

Need eeskirjad võeti siiski vastu ühepoolselt ja neid ei kiitnud heaks Rahvusvaheline

Mereorganisatsioon ega seda küsimust reguleeriva 1936. aasta Montreux' konventsiooni osalised.

Täpse sisuga kohta kinnitatakse avalduses, et Türgi juhib õigustatult tähelepanu sellele, et uute

rahvusvaheliste tervise-eeskirjade rakendamist mereliikluse suhtes tuleks teha kooskõlas 1936. aasta

Musta mere väinade režiimi reguleeriva Montreux' konventsiooniga. Siiski on iseenesestmõistetav, et

uued tervise-eeskirjad ei mõjuta olemasolevat rahvusvahelist Musta mere väinade kaudu toimuva

meresõidu režiimi ega saa ka seda teha, kuna nende vahel puudub sisuline seos.

Türgi avalduses kinnitatakse veel, et arvesse võetakse ka Türgi 1998. aasta mereliikluse eeskirju.

See tähendab, et Türgi asutused jõustavad rahvusvahelised tervise-eeskirjad, võttes arvesse teatavaid

ebaselgeid riiklikke muudatusi, mis on tegelikult vastuolus Türgi poolt Montreux’ konventsiooni alusel

võetud rahvusvaheliste kohustustega.

Lisaks sellele jätavad Türgi asutused endale õiguse võtta arvesse ka oma riigisiseste liikluse

eeskirjade edaspidiseid muudatusi, mis võetakse tulevikus vastu samal ühepoolsel viisil. Tegelikult

tundub lihtsalt, et Türgi võib Musta mere väinadega seoses rakendada uusi rahvusvahelisi tervise-

eeskirju nii, nagu ta heaks arvab.

Seega on viide riigisisestele õigusaktidele ja nende tulevastele muudatustele, kuigi see ei ole

antud teema puhul asjakohane, siiski problemaatiline, sest sellega püütakse rahvusvahelised lepingulised

kohustused allutada riigisisestele eeskirjadele ja määrustele.

B. Lisaks ei ole Türgi eeskirjad liikluse kohta Musta mere väinades ise kooskõlas järgmisega:

• Montreux' konventsioon (1936): konventsiooniga tagatakse täielik meresõiduvabadus

(artiklid 1 ja 2) läbi Musta mere väinade ilma piirangute (välja arvatud sanitaarkontroll)

ja formaalsusteta, olenemata veose liigist või transiidi ajast. Seega on Türgi eeskirjad,

mis muu hulgas kehtestavad kohustusliku aruandlussüsteemi (eeskirjad 6, 25 jt) ja

eelkõige näevad ette võimaluse liikluse täielikuks peatamiseks (eeskiri 20), Montreux'

konventsiooniga vastuolus.

 • IMO eeskirjad Punktides 1.2 ja 1.3 nähakse ette, et Türgi asutustel on õigus ajutiselt

peatada kahesuunaline liiklus ja reguleerida sellest tulenevat ühesuunalist liiklust

üksnes juhul, kui laev ei suuda järgida liikluseraldusskeemi. IMO eeskirjad ei näe mingil

juhul ette liikluse täielikku peatamist Musta mere väinades. Türgi eeskirjad seevastu

näevad ette võimaluse peatada üldiselt liiklus täielikult mitmesugustel põhjustel.



Liide 2 IHR (2005)

70

• Rahvusvaheline mereõigus seoses meresõiduga läbi rahvusvaheliste väinade: selline

õigus soodustab koostööd, et tagada laevade ohutu sõit läbi Musta mere väinade ja

kaitsta keskkonda. Türgi eeskirjad võeti aga vastu ühepoolselt, rikkudes mereõigust ja

asjakohast lepinguõigust.

C. Türgi 1. märtsi 2007. aasta noot (viitenumber: 520.20/2007/BMCO DT/1711) on mitmes punktis

ebatäpne. Täpsemalt on Türgi noodis toodud:

• et Türgi eeskirjad „jõustati, arvestades Türgi kohustusi ja Montreux' konventsioonist

tulenevaid õigusi“, samas kui viimane sisaldab Montreux' konventsioonist tulenevaid

õigusi“ ja samas kui viimane ei sisalda ühtegi sätet, mis lubaks Türgil ühepoolselt anda

välja liikluse eeskirju;

• et Türgi „teavitas IMOd Musta mere väinades võetud ohutusmeetmetest“, samas kui

Türgi on järjekindlalt keeldunud ametlikult esitamast oma riigisiseseid eeskirju IMOle

arutamiseks ja läbivaatamiseks, väites, et see on Türgi ainupädevusse kuuluv küsimus;

• et „...liikluseraldusskeemid ja aruandlussüsteemi... võttis IMO 1995. aastal vastu koos

mõningate muude eeskirjadega“, samas kui kõnealune organisatsioon võttis vastu

üksnes liikluseraldusskeemid koos asjakohaste IMO eeskirjade ja soovitustega. IMO ei

ole Türgi eeskirjades sisalduvat aruandlussüsteemi kunagi vastu võtnud;

• et „...IMO meresõiduohutuse komitee kinnitas oma 71. istungil

, et laevaliikluse

korraldamise süsteem ja sellega seotud IMO eeskirjad ja soovitused... on oluliselt kaasa

aidanud ohutuse suurendamisele ...“, püüdes jätta muljet, et IMO viitab Türgi

eeskirjadele, kuigi ta viitab üksnes IMO enda võetud meetmetele.

Eespool toodut silmas pidades leiab Kreeka, et Türgi 14. detsembri 2006. aasta verbaalnoodis

520.20/2006/BMCO DT/12201 tehtud avaldus ei ole rahvusvaheliste tervise-eeskirjade seisukohast

asjakohane ja seega ei oma nende rakendamisel õiguslikku mõju. Lisaks kordab Kreeka oma 24. jaanuar

2007. aasta verbaalnoodis nr (331) 6395/6/AS 168 väljendatud seisukohta, et on oluline kasutada õiget

terminoloogiat, viidates sellistele rahvusvahelistele dokumentidele nagu Montreux' konventsioon.

PORTUGAL

Euroopa Liidu (EL) Nõukogu eesistujariigi deklaratsioon Ameerika Ühendriikide valitsuse

reservatsiooni kohta rahvusvaheliste tervise-eeskirjadega seoses

Rahvusvahelised tervise-eeskirjad on väga tõhus vahend seiresüsteemide vahelise seose

tugevdamiseks ja kiirreageerimismehhanismide loomiseks. EÜ ja selle 27 liikmesriiki on kindlalt

toetanud hiljuti jõustunud läbivaadatud IHRi ning me jätkame seda toetust IHRi täielikuks ja

piiranguteta rakendamiseks.

EÜ ja selle 27 liikmesriiki võtavad eespool nimetatud reservatsiooni teadmiseks ja

deklareerivad, et nad mõistavad seda tähendavat, et kooskõlas põhimõttega, mille kohaselt osaline ei saa

oma rahvusvaheliste kohustuste täitmata jätmise õigustusena tugineda oma riigisisesele õigusele, ei ole

reservatsiooniga mingil juhul kavas seada kahtluse alla IHRist tulenevaid kohustusi. EÜ ja selle 27

liikmesriiki mõistavad, et Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsus tunnustab täielikult neid kohustusi ja

teeb kõik endast oleneva, et tagada IHRi täielik rakendamine ja täielik jõustamine Ameerika

Ühendriikide asjaomaste asutuste poolt.

Euroopa Liidu (EL) Nõukogu eesistujariigi deklaratsioon Türgi valitsuse avalduse kohta

rahvusvaheliste tervise-eeskirjadega seoses

Rahvusvahelised tervise-eeskirjad on väga tõhus vahend seiresüsteemide vahelise seose

tugevdamiseks ja kiirreageerimismehhanismide loomiseks. EÜ ja selle 27 liikmesriiki on kindlalt

Liide 2 IHR (2005)

71

toetanud hiljuti jõustunud läbivaadatud IHRi ning me jätkame seda toetust IHRi täielikuks ja

piiranguteta rakendamiseks.

EÜ ja selle 27 liikmesriiki võtavad teadmiseks Türgi kavatsuse rakendada IHRi kooskõlas 20.

juulil 1936. aastal Montreux's alla kirjutatud Musta mere väinade režiimi reguleeriv konventsiooniga.

EÜ ja selle 27 liikmesriiki mõistavad Türgi asutuste soovi täita oma rahvusvahelisi kohustusi,

näiteks Montreux' konventsiooni, mis käsitleb liiklust Musta mere väinades. Sellega seoses sooviksid

nad viidata IHRi artiklile 57, milles sätestatakse, et osalisriigid tunnistavad, et IHRi ja teisi asjakohaseid

rahvusvahelisi kokkuleppeid tuleks tõlgendada nii, et need oleksid kooskõlas. IHR ei mõjuta

osalisriikide muudest rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Seoses Türgi viitega riigisisestele õigusaktidele, mis ei mõjuta otseselt IHRi rakendamisest,

mõistavad EÜ ja selle 27 liikmesriiki, et Türgi tagab, et tema riigisiseste õigusaktide kohaldamisel

järgitakse täielikult IHRi ja Montreux' konventsiooniga kehtestatud meresõiduvabaduse režiimi Musta

mere väinades.

Euroopa Liidu (EL) eesistujariigi deklaratsioon India valitsuse reservatsiooni kohta

rahvusvaheliste tervise-eeskirjadega seoses

Rahvusvahelised tervise-eeskirjad on väga tõhus vahend seiresüsteemide vahelise seose

tugevdamiseks ja kiirreageerimismehhanismide loomiseks. EÜ ja selle 27 liikmesriiki on kindlalt

toetanud hiljuti jõustunud läbivaadatud IHRi ning me jätkame seda toetust IHRi täielikuks ja

piiranguteta rakendamiseks.

EÜ ja selle 27 liikmesriiki mõistavad India valitsuse valmisolekut kasutada rangeid meetmeid,

et hoida India territoorium kollapalavikust vabana. EÜ ja selle 27 liikmesriiki tunnistavad, et nii suure

territooriumi seire ja kaitse tagamine on keeruline, arvestades faktorite olemasolu (nt aedese esinemine),

mis võivad soodustada saaste levikut.

EÜ ja selle 27 liikmesriiki eeldavad siiski, et seda reservatsiooni rakendatakse mõistlikul viisil,

arvestades et see võib olla tarbetu sekkumine rahvusvahelisse liiklusse ja kaubandusse EÜ geograafilise

territooriumi suurimast osast kollapalaviku puhangu korral ELi äärepoolseimas piirkonnas või EÜ

liikmesriigi väljaspool Euroopat asuvas osas (nt Guyana, Antillid). Asjaolu, et India valitsus peab

kollapalavikku teavitamiskohustuslikuks haiguseks, ei tohiks käivitada ebaproportsionaalseid

tõrjemeetmeid.

EÜ ja selle 27 liikmesriigi kohustus tagada IHRi kiire ja kõikehõlmav rakendamine tugevdab

juba rakendatud meetmeid, et hoida kogu EÜ territoorium kollapalavikust vabana.

TÜRGI

Türgi Vabariigi 14. detsembri 2006. aasta avaldus

Türgi rakendab rahvusvahelisi tervise-eeskirju 20. juulil 1936. aastal Montreux's alla kirjutatud

Türgi väinade režiimi reguleeriva konventsiooni kohaselt ning arvestades Türgi 1998. aasta

mereliikluseeskirju Türgi väinade kohta ja nende võimalikke tulevasi muudatusi.

1. märtsi 2007. aasta vastus Kreeka alalise esinduse 24. jaanuari 2007. aasta verbaalnoodile

Türgi väinade mereliikluse eeskirjad on jõustunud, arvestades Montreux' konventsioonist

tulenevaid Türgi kohustusi ja õigusi. Nimetatud eeskirjad ei sisalda ühtegi elementi, mis oleks vastuolus

rahvusvahelise õiguse või Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) eeskirjade ja soovitustega, ja neid

rakendatakse vastavalt.

Liide 2 IHR (2005)

72

Nimetatud eeskirjade kohaselt Türgi väinades võetavate meetmete eesmärk on parandada

laevaliikluse, inimelu, kultuuri- ja keskkonnapärandi ohutust. Lisaks on ohutusmeetmeid vaja seoses

väinades suurenenud tankerite liiklusega kaasnevate riskide ja ohtudega.

Türgi on IMOd nõuetekohaselt teavitanud Musta mere väinades võetud ohutusmeetmetest.

Lisaks võttis IMO 1995. aastal koos mõne muu eeskirjaga vastu Türgi väinade eeskirjade raames

kehtestatud liikluseraldusskeemid ja aruandlussüsteemi.

Veel kinnitas IMO meresõiduohutuse komitee oma 71. istungil 1999. aasta mais, et laevaliikluse

korralduse süsteem ja sellega seotud IMO eeskirjad ja soovitused seoses Türgi väinadega on osutunud

tõhusaks ja edukaks ning on oluliselt kaasa aidanud ohutuse suurendamisele ja kokkupõrgete ohu

vähendamisele.

Türgi väinade laevaliiklusteeninduse keskus (Turkish Straits Vessel Traffic Services), mis on

tegutsenud alates 31. detsembrist 2003 Montreux' konventsiooni, IMO eeskirjade ja Türgi väinade

eeskirjade raames, tagab eduka liikluskorralduse kõrgetasemelise tehnilise varustuse ja kvalifitseeritud

asjatundliku personaliga.

Sellest tulenevalt on Kreeka alalise esinduse eespool nimetatud noodis esitatud väited

põhjendamatud ja meie 14. detsembri 2006. aasta noodis (viitenumber: 520.20/2006/BMCO DT/12201)

registreeritud Türgi avaldust ei muudeta ja see jääb kehtima.

18. mai 2007. aasta vastus Kreeka alalise esinduse 16. aprilli 2007. aasta verbaalnoodile

Türgi Vabariigi alaline esindus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Genfi büroo ja teiste

rahvusvaheliste organisatsioonide juures Šveitsis avaldab oma lugupidamist Maailma

Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektorile ja viitab viimase 9. mai 2007. aasta noodile (viitenumber:

C.L.22.2007) ja sellele lisatud Kreeka alalise esinduse 16. aprilli 2007. aasta noodile (viitenumber:

6395(3160)/22/AS 783), ning tal on au teatada peadirektorile järgmist.

Türgi Vabariigi alaline esindus soovib rõhutada, et esinduse 14. detsembri 2006. aasta noodis

(nr: 520.20/BMCO DT/12201) esitatud avaldus on faktiline ülevaade olukorrast.

Lisaks soovib alaline esindus juhtida tähelepanu sellele, et Kreeka delegatsiooni eespool

nimetatud noodis esitatud argumendid ja väited on alusetud. Türgi seisukohta Türgi

mereliikluseeskirjade kohta Türgi väinades tunnustab ka Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ja

seda ei muudeta. Tegelikult pakub Türgi väinade laevaliiklusteeninduse keskus (Turkish Straits Vessel

Traffic Services, TSVTS) tõhusalt liiklusteavet, meresõiduabi ja liikluse korraldust kehtivate eeskirjade

alusel kõigile Musta mere väinu läbivatele laevadele.

Montreux' konventsioonile osutamisel kasutatud terminoloogiaga seoses soovib alaline esindus

konventsiooni sõnastust austades rõhutada asjaolu, et konventsiooniga hõlmatud Musta mere väinad on

„Türgi väinad“, nimelt „Istanbuli väin“ ja „Çanakkale'i väin“.

IV. RAHVUSVAHELISTE TERVISE-EESKIRJADE (2005) ARTIKLI 59 LÕIKE 3 KOHASED

DEKLARATSIOONID

TONGA

Pärast seda, kui Maailma Terviseassamblee võttis 2005. aasta mais vastu rahvusvahelised

tervise-eeskirjad (2005), jõustuvad need 15. juunil 2007.

Tonga Kuningriik toetab IHR 2005 olulist panust riiklike ja ülemaailmsete süsteemide

tugevdamisse, et kaitsta rahvatervist haiguste leviku eest.

Liide 2 IHR (2005)

73

Tonga Kuningriik mõistab, et IHR 2005 peab tõhususe tagamiseks toimima erinevatel tasanditel

igas riigis, samuti riikide ja Maailma Terviseorganisatsiooni vahel. Seda silmas pidades on Tonga

piirkondlike partnerite, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni toetusel astunud mitmeid samme, et

valmistuda uue režiimi jõustumiseks. Siiski ei ole võimalik kinnitada, et kõik vajalikud kohandused on

võimalik teha 15. juuniks 2007.

Seetõttu teatan Tonga Kuningriigi nimel ja kooskõlas 2005. aasta IHRi artikli 59 lõikega 3, et

järgmised kohandused ei pruugi olla lõpule viidud 2007. aasta juuniks.

Pooleliolevad kohandused on järgmised:

1. 1992. aasta rahvatervise seaduse läbivaatamise lõpuleviimine, et tagada õigusaktide kooskõla

2005. aasta IHRiga;

2. olemasolevate süsteemide tugevdamine teatamiskohustuslikest haigustest regulaarseks

riiklikuks teatamiseks, sealhulgas rahvatervise seisukohast olulistest sündmustest teatamiseks,

olenemata nende allikast;

3. mitmesugused parandused piirialade tervisekaitse funktsioonides, sealhulgas parem aruandlus-

ja reageerimissuutlikkus Fua'amotu lennujaama rahvatervisega seotud sündmuste puhul ning

vektorite/reservuaariliikide seire ja kontroll Fua'amotu lennujaamas ja Nuku'alofa meresadamas.

Tonga Kuningriik on ja jääb pühendunuks osalemisele kollektiivsetes meetmetes, mis aitavad

kaasa kõigi maailma inimeste rahvatervise kaitsele. Minu kavatsus on, et veel lõpuleviimata kohandused

tehakse 31. detsembriks 2007 ja kindlasti hiljemalt 15. juuniks 2008.

IHR (2005)

74

LIIDE 3

OSALISRIIKIDE TAGASILÜKKAMISED SEOSES RESOLUTSIOONIGA

WHA75.12 (2022) VASTU VÕETUD RAHVUSVAHELISTE TERVISE-EESKIRJADE

MUUDATUSTEGA (2005)1,2

IRAANI (IRAANI ISLAMIVABARIIK)

Iraani Islamivabariigi alalise esinduse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni esinduse ja teiste

rahvusvaheliste organisatsioonide juures Genfis 12. juuli 2023. aasta verbaalnoot

Iraani Islamivabariigi alaline esindus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni esinduse ja teiste

rahvusvaheliste organisatsioonide juures Genfis avaldab oma lugupidamist Maailma Terviseorganisatsiooni

peadirektorile ja viitab kirjale nr C.L.26.2022, 31.mai 2022 , ja tal on au teatada viimasele, et ta lükkab tagasi

rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) artiklite 55, 59, 61, 62 ja 63 muudatused, millele on viidatud 28. mai

2022. aasta resolutsioonis WHA75.12 , "Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) muudatused“ , mis on

lisatud eespool nimetatud kirjale.

MADALMAAD(E KUNINGRIIK)

Madalmaade Kuningriigi alalise esinduse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja teiste rahvusvaheliste

organisatsioonide juures Genfis 16. augusti 2023. aasta verbaalnoot

Madalmaade Kuningriigi alaline esindus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni esinduse ja teiste

rahvusvaheliste organisatsioonide juures Genfis avaldab oma lugupidamist Maailma Terviseorganisatsiooni

peadirektorile ja viitega peadirektori 31. mai 2022 teatisele, viitenumber C.L.26.2022, mis käsitleb

rahvusvaheliste tervis-eeskirjade (2005) artiklite 55, 59, 61, 62 ja 63 muudatusi, mille võttis vastu 28. mail

2022. aastal Maailma terviseassamblee 75. istungjärk, ja tal on au teatada peadirektorile järgmist.

Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) artikli 55 lõike 3 ja artikli 59 lõike 2 kohaselt jõustuvad

eespool nimetatud muudatused 24 kuud pärast peadirektori teavitamise kuupäeva, st 31. mail 2024 , välja

arvatud nende osaliste puhul, kes on teavitanud peadirektorit hiljemalt 1. detsembril 2023 oma

tagasilükkamisest või reservatsioonidest nimetatud muudatuste suhtes.

Alaline esindus soovib peadirektorit teavitada, et Madalmaade Kuningriigis ei ole nimetatud

muudatuste jõustumiseks vajalikud põhiseadusest tulenevad nõuded täidetud enne 1. detsembrit 2023. aastal.

Seetõttu teatab Madalmaade Kuningriik kooskõlas rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) artikliga

61 peadirektorile, et ta lükkab tagasi rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) artiklite 55, 59, 61, 62 ja 63

muudatused, mille võttis 28. mail 2022. aastal vastu Maailma terviseassamblee 75. istungjärk.

Kooskõlas rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) artikli 63 lõikega 1 teavitab Madalmaade

Kuningriik pärast nimetatud muudatuste jõustumiseks vajalike põhiseadusest tulenevate nõuete täitmist

peadirektorit, et ta tühistab tagasilükkamise.

UUS-MEREMAA

Uus-Meremaa alalise esinduse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja teiste rahvusvaheliste

organisatsioonide juures Genfis 29. novembri 2023. aasta verbaalnoot

1 Seisuga juuni 2024.

2 Liites on esitatud osalisriikide poolt seoses rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) artiklite 55, 59, 61, 62 ja 63

muudatustega (vastu võetud resolutsiooniga WHA75.12 (2022)) esitatud teabevahetuse asjakohased osad või nende tõlked,

mille on toimetanud Maailma Terviseorganisatsioonide sekretariaat. Seoses lisa 7 muudatusega, mis võeti vastu

resolutsiooniga WHA67.13 (2014) ja mis jõustus 11. juulil 2016 , ei esitatud nõutud ajavahemiku jooksul ühtegi

tagasilükkamist, reservatsiooni ega muud sellist teabevahetust.

Liide 3 IHR (2005)

75

Uus-Meremaa alaline esindus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja teiste rahvusvaheliste

organisatsioonide juures Genfis avaldab oma lugupidamist Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektorile ja

tal on au viidata 28. mai 2022. aasta resolutsioonile WHA75.12, millega Maailma terviseassamblee 75.

istungjärk võttis vastu rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) artiklite 55, 59, 61, 62 ja 63 muudatused, ning

peadirektori 31. mai 2022. aasta teatisele nende muudatuste kohta (C.L.26.2022).

Uus-Meremaa alaline esindus soovib teavitada peadirektorit, et Uus-Meremaa valitsus vajab

muudatuste arutamiseks lisaaega, ning teavitab sel eesmärgil peadirektorit, et Uus-Meremaa lükkab

muudatused tagasi rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) artikli 61 kohaselt.

Uus-Meremaa alaline esindus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja teiste rahvusvaheliste

organisatsioonide juures Genfis kasutab võimalust, et veel kord kinnitada Maailma Terviseorganisatsiooni

peadirektorile oma sügavaimat austust.

SLOVAKKIA

Slovaki Vabariigi tervishoiuministri 30. novembri 2023. aasta kiri

Seoses teie kirjaga viitenumbriga C.L.26.2022 ning kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni

põhikirja artikliga 22 ja rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR) artikli 59 lõikega 1 lükkab Slovaki Vabariik

tagasi IHRi (2005) muudatused, mis kiideti heaks mais 2022. aasta resolutsiooniga WHA75.12.

Resolutsiooniga WHA75.12 heaks kiidetud IHRi (2005) muudatused vähendasid riikide valitsuste

jäävat aega IHRi tulevaste muudatuste tagasilükkamiseks või reservatsioonide tegemiseks 18 kuult 10 kuule.

Arvestades IHRi läbivaatamise läbirääkimiste praegust seisu, mis teiste osalisriikide ettepanekute

hulgas sisaldab mitmeid ettepanekuid, mis meie arvates vajavad edasist ja keerulist väljatöötamist ning

pikemat rakendamisaega, et tagada IHRi osalisriikide põhjalik valmisolek tulevasteks võimalikeks

rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukordadeks, jätab Slovaki Vabariik endale õiguse lükata

resolutsiooniga WHA75.12 vastuvõetud IHRi (2005) muudatuste tagasi. Tagamaks IHRi läbivaatamise

vastavus Slovakkia Vabariigi põhiseaduslikule korrale, esitatakse tagasilükkamine.

Slovaki Vabariigi vastloodud valitsus on tõsiselt mures sarnaselt IHRi läbivaatamiskomiteega, et

mitmed IHRi läbivaatamise ettepanekud, kui need kiidetakse heaks nii, nagu Maailma Terviseorganisatsiooni

liikmesriigid need WGIHRi ja hiljem WHA77 egiidi all toimuva rahvusvahelise tervise-eeskirjade

läbivaatamise käigus algselt esitasid, oleksid vastuolus Slovaki Vabariigi põhiseadusliku korra ja selle

suveräänsuse õiguslike tagatistega sellisel määral, et see olukord sunnib meid olema protsessi võimalike

tulemuste suhtes piisavalt ettevaatlikud ja seega ka selles kontekstis lükkama tagasi WHA75 poolt

rahvusvahelise tervise-eeskirjade (2005) läbivaatamisel heakskiidetud tähtaegade lühendamise.

Lisaks taotleb WGIHR erandit reeglist, mille kohaselt peab peadirektor teavitama kõiki osalisriike

muudatusettepanekutest vähemalt neli kuud enne Maailma terviseassambleed, nagu on kirjas artikli 55 lõikes

2.

Kokkuvõttes lükkab Slovaki Vabariik teatisega tagasi IHRi muudatused, mis kiideti heaks

resolutsiooniga WHA 78.12.

Samal ajal jätkab Slovaki Vabariik sisekontrolli IHRi muudatuste suhtes, mille Maailma

terviseassamblee võtab vastu 2024. aasta mais, et tagada vastavus riigisisesele kontekstile.

Seetõttu läheb Slovaki Vabariik pärast 2024. aasta mais toimuvat Maailma terviseassambleed edasi

kooskõlas väljakujunenud tavaga IHRi (2005) artiklite 59, 61, 62 ja 63 alusel.

1

Vabariigi Valitsuse korralduse „2005. aasta rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ning 2014. aasta, 2022. aasta ja 2024. aasta muudatuste heakskiitmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (International Health Regulations, edaspidi ka IHR) näol on tegemist rahvusvahelise õigusega, mille eesmärk on aidata riikidel tõhusalt ennetada, tuvastada ja reageerida nakkushaiguste puhangutele ja muudele piiriülestele terviseohtudele. Rahvusvahelised tervise-eeskirjad võeti vastu 2005. aastal ning tänaseks on neid muudetud kolm korda – 2014, 2022 ja 2024. Kui esimesed kaks muudatust olid väiksema kaaluga, siis viimaste muudatuste puhul tulenes selge vajadus COVID-19 pandeemiaga seotud õppetundidest ja pandeemia käigus selgunud tervise-eeskirjade rakendamise puudustest. Seetõttu on 2024. aastal vastu võetud muudatustes pööratud suuremat tähelepanu info liikumise parandamisele kriisiolukordades, tõhustades infovahetust olemasolevate kanalite kaudu ja parandades seda pandeemiate ennetuse vaatest. Sellest lähtuvalt plaanitakse kasutusele võtta varajane hoiatussüsteem, et vältida varakult avastatud nakkusohtlike olukordade eskaleerumist hädaolukordadeks. Samuti ühtlustatakse tervisega seotud rahvusvaheliste tõendite ja dokumentide vorme, et lihtsustada inimeste liikumist ja sellega kaasnevat tervisedokumentide kontrolli ka hädaolukordades. Eelnõu vastuvõtmisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega muudatusi riigisisese õiguse ajakohastamiseks, kuna vastavad muudatused ja nendest tingitud kohustused on juba sätestatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS). Kuna vastavad muudatused on Eesti õigusruumis juba jõustunud, puudub neil täiendav sotsiaalne mõju, mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale. Samuti ei mõjuta nende muudatuste heakskiitmine ametnike töökoormust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nakkushaiguste ennetamise poliitika juht Kerli Reintamm-Guţan ([email protected]) ning juriidilise analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna terviseõiguse juht Susanna Jurs ([email protected]). Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade konsolideeritud versiooni on eesti keelde tõlkinud Dussani tõlkebüroo vandetõlk ([email protected]). Tõlget on keeleliselt kohandanud Kerli Reintamm-Guţan, Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Maia- Triin Kanarbik ([email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunik Helen Sõber ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Rahvusvahelised tervise-eeskirjad võeti ühehäälselt vastu 2005. aastal toimunud 58. Maailma Terviseassambleel ning need jõustusid 15. juunil 2007. Varem on tervise-eeskirju muudetud kahel korral: - 2014. aastal täiendati eeskirju reeglitega, kuidas käituda reisijatega, kes reisivad

kollapalavikuga nakatunud piirkondadesse/riikidesse või naasevad sealt. Täienduste eesmärk oli piirata kollapalaviku levikut ja haigestumust. Muudatused jõustusid 11. juulil 2016.

- 2022. aastal muudeti rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatuste menetlustähtaegu. Kui varem oli WHO osalisriikidel võimalus esitada vastuväide muudatuste ülevõtmise kohta või anda teada protsessi pikenemisest 18 kuu jooksul, siis kehtiva korra järgi on see 10 kuud. Samuti lühenes muudatuste jõustumine 24 kuult 12 kuule. Põhjuseks on asjaolu, et pikad menetlustähtajad takistavad vajalike muudatuste kiiret jõustumist ning nakkushaigustest põhjustatud hädaolukordade teke maailmas üha sageneb. Muudatused jõustusid 31. mail 2024.

2

2024. aastal toimunud 77. Maailma Terviseassambleel võeti resolutsiooniga WHA77.171 vastu rahvusvaheliste tervise-eeskirjade järjekorras kolmandad muudatused, mis aitavad tugevdada ülemaailmset valmisolekut rahvatervishoiu hädaolukordadeks, nende seiret ja neile reageerimist ning need muudatused arvestavad COVID-19 pandeemia õppetundidega. Lisatud ja muudetud sätted on Eestis juba kehtivad ja seda eelkõige NETS-is2. Samuti on vastavad muudatused reguleeritud ELi tasandil, mis puudutab meetmeid tõsiste piiriüleste terviseohtude korral, koostööd pädevate organisatsioonidega rahvatervishoiu valdkonnas ja rahva tervise kaitset rahvatervishoiu hädaolukorras. Tervise-eeskirjad täienevad mitme uue definitsiooniga: - Pandeemiast põhjustatud hädaolukord (inglise keeles pandemic emergency) tähendab

rahvusvahelise tähtsusega tervise hädaolukorda, mille on põhjustanud nakkustekitaja ja mis on võimeline levima üle riigipiiride. Kuna IHR käsitleb kõiki tervist ohustavaid sündmusi (nt mürgistused), mis võivad ületada riikide piire, lisati COVID-19 pandeemia kogemuse põhjal IHR-i täiendav nakkustekitajast tingitud hädaolukorra definitsioon. Nakkustekitajast tingitud hädaolukorra lahendamine võib nõuda spetsiifilisi meetmeid.

- Asjakohased tervisetooted (ingl relevant health products) on näiteks ravimid, sealhulgas vaktsiinid, isikukaitsevahendid, antidoodid ja tervisetehnoloogiad, mis on vajalikud rahvusvahelise tähtsusega tervise hädaolukorrale, sealhulgas pandeemiast tingitud hädaolukorrale reageerimiseks. COVID-19 kogemusel oli selliste toodete õigeaegne kättesaadavus pandeemia lahendamiseks kõigis mõjutatud riikides kriitilise tähtsusega. Seega on artiklis 13, mis käsitleb rakendatavaid meetmeid tervise hädaolukorras, toodud tervisetoodete ühtlast jaotamist esile ühe olulise sekkumisena hädaolukorra lahendamiseks.

- Riiklik IHR-i asutus on osalisriigi poolt riiklikul tasandil määratud või loodud üksus, kes koordineerib käesolevate eeskirjade rakendamist osalisriigi jurisdiktsiooni all. Kehtivate tervise- eeskirjade kohaselt peavad riigid nimetama WHO-ga info vahetamiseks riikliku IHR kontaktpunkti (ingl National IHR Focal Point). Eestis täidab seda rolli Terviseamet NETS § 18 lõike 3 3 alusel. Tervise-eeskirjade muudatuste käigus lisati riikide ja WHO vahelise kommunikatsiooni ning tervise-eeskirjade rakendamise tugevdamiseks riikidele kohustus nimetada ka riiklik IHR amet (ingl National IHR Authority). Riikliku IHR ameti ülesanne on koordineerida rahvusvaheliste tervise-eeskirjade rakendamist oma riigis, kaasates selleks kõiki relevantseid asutusi (nt on IHR rakendamisel oluline roll ka Päästeametil, Politsei- ja Piirivalveametil jne). Praktikas koordineerib Terviseamet juba praegu oma IHR kontaktpunkti ülesannete täitmise raames ka IHR-i rakendamist Eestis. Seega on vastav muudatus Eesti vaates kergesti rakendatav, loogiline ja juba toimiv.

Eelnevalt kirjeldatud uute mõistetega on täiendatud IHR-i artikleid 1, 4 ja 12, millest viimane käsitleb tervise hädaolukorra väljakuulutamist WHO poolt. Hädaolukorra kuulutab välja WHO peadirektor, kes vastavalt WHO-le laekunud teabele otsustab, kas tegemist on rahvusvahelise tähtsusega tervise hädaolukorraga ning muu hulgas hindab ka, kas olukord võib areneda pandeemiast tingitud hädaolukorraks. Lisaks soovitakse ühtlustada nii digitaalseid kui ka mittedigitaalseid rahvusvahelisi tervisedokumentide vorme, et need vastaksid tervise-eeskirjades sätestatud nõuetele ja nende autentsust oleks võimalik üheselt kindlaks teha. Eesmärk on lihtsustada hädaolukordades nii reisijate kui ka kaupade tõrgeteta liikumist, järgides samal ajal isikuandmete töötlemise reegleid.

1 Resolutsioon WHA77.17. Strengthening preparedness for and response to public health emergencies through targeted

amendments to the International Health Regulations (2005), https://apps.who.int/gb/ebwha/pdf_files/WHA77/A77_R17-

en.pdf. 2 Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, RT I 2003, 26, 160,

https://www.riigiteataja.ee/akt/114032025007?leiaKehtiv.

3

Samuti on plaanis luua koordineeriv finantsmehhanism, mis toimib terviseassamblee alluvuses ja mille eesmärk on tagada olemasolevate rahastamisvahendite tõhusam kasutamine rahvusvaheliste tervise-eeskirjade rakendamiseks. Selleks, et rahvusvaheliste tervise-eeskirjade rakendamine kulgeks tulevikus ladusamalt, luuakse nende rakendamist toetav WHO liikmesriikidest koosnev komitee, millel on üksnes nõuandev ja toetav roll, aidates edendada parimate kogemuste vahetamist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusega. Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatuste läbirääkimistel esindas Euroopa Liitu, sealhulgas Eestit, Euroopa Komisjon, kellele anti mandaat Vabariigi Valitsuse 10.02.2022 istungil ja kinnitati Riigikogu Euroopa Liidu Asjade Komisjoni 04.03.2022 istungil3. Euroopa Komisjon järgis alati kokkulepitud läbirääkimismandaati, mis oli omakorda kooskõlas ELi õigusega. Kuna IHR-i eesmärk ja kohaldamisala on ennetada haiguse rahvusvahelist levikut, selleks valmistuda, selle eest kaitsta, seda tõrjuda ja selle korral tagada rahvatervishoiu meetmed viisil, mis oleks kohane ja piiratud üksnes ohuga rahva tervisele ning mis väldiks mittevajalikku sekkumist rahvusvahelisse liiklusse ja kaubandusse, tähendab see võitlust tõsiste piiriüleste terviseohtude vastu, mis ELi toimimise lepingu artikli 168 lõike 5 kohaselt kuulub liidu pädevusse. ELi tasandil reguleerib vastavat valdkonda veel mitu õigusakti ning EL Nõukogu õigusteenistus on hinnanud tervise-eeskirjade muudatused kooskõlas olevaks valdkonda reguleeriva ELi õigusega. Sellest lähtuvalt kiideti vastavad muudatused ELi tasandil heaks 27.01.2025. Siiski ei mõjuta see liikmesriikide riigisisest menetlust muudatuste ülevõtmisel. Põhjuseks on asjaolu, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 168 lõikele 7 vastutavad liikmesriigid oma tervisepoliitika kindlaksmääramise ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamise ja kättesaadavaks muutmise, sealhulgas tervishoiuteenuste ja arstiabi juhtimise ning neile määratud vahendite jaotamise eest. Nende muudatuste ülevõtmise eest vastutab liikmesriik. Samuti ei saa Euroopa Komisjon liituda IHR-ga, kuna ta ei ole WHO liige. 4. Korralduse mõjud Korraldusega kiidetakse heaks Eesti suhtes rahvusvaheliselt kehtima hakkavad nõuded. Eelnõu vastuvõtmisega ei kaasne mingeid muudatusi riigisisese õiguse ajakohastamiseks, kuna vastavad muudatused ja nendest tingitud kohustused on juba sätestatud NETS-is. Kuna vastavad muudatused on Eesti õigusruumis juba jõustunud, puudub neil täiendav sotsiaalne mõju, mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale. Samuti ei mõjuta nende muudatuste heakskiitmine ametnike töökoormust. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 5. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse

rakendamise eeldatavad tulud Korralduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid, kuna ühtegi riigisisest õigusakti ei ole vaja muuta. Vastavad nõuded on Eesti õiguses juba kehtivad ja rakendatud. Samuti ei kaasne rahvusvahelise koordineeriva finantsmehhanismi loomisega rahalist kohustust, vaid pigem on see mõeldud WHO-s selleks puhuks ette nähtud rahastuse paremaks jaotamiseks. 6. Korralduse jõustumine

3 Riigikogu seisukoht Euroopa Liidu nimel pandeemiaks valmisolekut käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe läbirääkimiste

alustamise kohta ning WHO rahastamise jätkusuutlikkuse parandamise kohta, 04.03.2022,

https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/0a11bd0c-7bc9-4072-859d-e92e410c7293/.

4

19. septembril 2024 saatis WHO peadirektor teavituse IHR-i 2024. aasta muudatuste vastuvõtmise kohta ning andis teada, et riikidel on võimalik kuni 19. juulini 2025 WHO-d teavitada, kui muudatusi ei soovita üle võtta või ülevõtmine lükkub edasi. Kui Eesti ei esita vastavat teavitust õigeks ajaks, nõustume IHR-i muudatuste ülevõtmisega ja need jõustuvad automaatselt 19. septembril 2025. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Välisministeeriumile, Terviseametile, Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Põllumajandus- ja Toiduametile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Samuti on rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatusettepanekuid käsitletud 16.02.2024 toimunud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni avalikul istungil4.

4 ELAK. Riigikogu. Toimik: Komisjoni avalik väljasõiduistung reede, 16.02.2024. Dokument - Riigikogu.

EELNÕU 04.04.2025

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

2005. aasta rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ning 2014. aasta, 2022. aasta ja 2024. aasta muudatuste heakskiitmine Välissuhtlemisseaduse § 16 ja § 25 lõike 2 alusel kiita heaks Maailma Terviseassambleel 23. mail 2005 vastu võetud rahvusvahelised tervise-eeskirjad ning 24. mail 2014, 28. mail 2022 ja 1. juunil 2024 vastu võetud muudatused. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär Lisa: Rahvusvahelised tervise-eeskirjad (2005) (konsolideeritud versioon 2025. a seisuga)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

/* Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Siseministeerium Välisministeerium

Meie 13.04.2025 nr 1.2-2/21-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „2005. aasta rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ning 2014. aasta, 2022. aasta ja 2024. aasta muudatuste heakskiitmine“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad:

1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Eelnõu lisa „Rahvusvahelised tervise-eeskirjad (2005) (konsolideeritud versioon

2025. a seisuga) Lisaadressaadid: Terviseamet Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajandus- ja Toiduamet Päästeamet Helen Sõber

2 [email protected]

IHR (2005)

1

77. maailma terviseassambleel resolutsiooniga WHA77.17 (2024) vastu võetud rahvusvaheliste

tervise-eeskirjade (2005) muudatused on esitatud alla joonitud ja poolpaksus kirjas (täiendused)

ning läbi kriipsutatult.

RAHVUSVAHELISED TERVISE-EESKIRJAD (2005)

I OSA – MÕISTED, EESMÄRK JA REGULEERIMISALA, PÕHIMÕTTED JA

VASTUTAVAD ASUTUSED

Artikkel 1 Mõisted

1. Rahvusvaheliste tervise-eeskirjades (edaspidi IHR või eeskirjad) kasutatakse järgmisi mõisteid:

mõjutatud – inimesed, pagas, veos, konteinerid, transpordivahendid, kaup, postisaadetised või

inimsäilmed, mis on nakatatud või saastatud või kannavad nakkus- või saasteallikaid ning seetõttu

kujutavad endast rahvatervise riski;

mõjutatud piirkond – geograafiline asukoht, mille jaoks soovitab Maailma Terviseorganisatsioon

käesolevate eeskirjade alusel tervisemeetmeid;

õhusõiduk – rahvusvahelist reisi tegev õhusõiduk;

lennujaam – lennujaam, kuhu saabuvad või kust väljuvad rahvusvahelised lennud;

transpordivahendi saabumine:

a) merelaeva puhul saabumine või ankrusse jäämine sadama määratletud piirkonnas;

b) õhusõiduki puhul saabumine lennujaama;

c) rahvusvahelisel reisil oleva siseveelaeva puhul saabumine sisenemispunkti;

d) rongi või maanteesõiduki puhul saabumine sisenemispunkti; pagas – reisija isiklikud

asjad;

veos – transpordivahendil või konteineris veetav kaup;

pädev asutus – asutus, mis vastutab käesolevate eeskirjade kohaste tervisemeetmete rakendamise

ja kohaldamise eest;

konteiner – veovahend, mis on:

a) püsiva konstruktsiooniga ja seetõttu piisavalt tugev korduvkasutamiseks;

b) spetsiaalselt ehitatud kaubaveo hõlbustamiseks ühe või mitme transpordiliigiga ilma

kaupa vahepeal ümber laadimata,

c) varustatud seadistega, mis võimaldavad hõlpsat töötlemist, eelkõige ümberlaadimist

ühelt veoliigilt teisele, ja

d) spetsiaalselt kavandatud nii, et seda on lihtne täita ja tühjendada;

IHR (2005)

2

konteinerite laadimisala – rahvusvahelises liikluses kasutatavate konteinerite jaoks ettenähtud

koht või rajatis;

saastatus (kontaminatsioon) – nakkustekitaja või mürgise aine või aine olemasolu inimese või

looma kehapinnal, tarbimiseks valmistatud tootes või selle pinnal või muudel elututel esemetel,

sealhulgas transpordivahenditel, mis võib kujutada endast riski rahvatervisele;

transpordivahend – õhusõiduk, laev, rong, maanteesõiduk või muu transpordivahend

rahvusvahelisel reisil;

veoettevõtja – transpordivahendi eest vastutav füüsiline või juriidiline isik või tema esindaja;

meeskond – transpordivahendil viibivad inimesed, kes ei ole reisijad;

saastest vabastamine (dekontaminatsioon) – protseduur, mille käigus rakendatakse

tervisemeetmed, et kõrvaldada inimeste või loomade kehapinnal, tarbimiseks ette valmistatud tootes või

selle pinnal või muudel elututel esemetel, sealhulgas transpordivahenditel olev nakkustekitaja või

mürgine aine, mis võib kujutada endast rahvatervise riski;

väljumine – inimeste, pagasi, veose, transpordivahendite või kauba puhul territooriumilt

lahkumine;

derateerimine – protseduur, mille käigus rakendatakse tervisemeetmed pagasis, veoses,

konteinerites, transpordivahendites, rajatistes, kaubas ja postipakkides leiduvate vektoritega levivate

inimhaiguste tõrjumiseks või hävitamiseks sisenemispunktis;

peadirektor – Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektor;

haigus – haigestumine või meditsiiniline seisund, olenemata päritolust või allikast, mis põhjustab

või võib põhjustada olulist kahju inimestele;

desinfitseerimine – protseduur, mille käigus rakendatakse tervisemeetmed nakkusetekitajate

tõrjumiseks või hävitamiseks inimese või looma kehapinnal või pagasis, veoses, konteinerites,

transpordivahendites, kaubas ja postipakkides või nende pinnal otsese kokkupuute teel keemiliste või

füüsikaliste mõjuritega;

desinsekteerimine – protseduur, mille käigus rakendatakse tervisemeetmed pagasis, veoses,

konteinerites, transpordivahendites, kaubas ja postipakkides leiduvate inimhaiguste vektorputukate

tõrjumiseks või hävitamiseks;

sündmus – haiguse avaldumine või juhtum, mis loob haiguse leviku tingimused;

vaba praktika (free pratique) – luba laeval siseneda sadamasse, inimestel laevale minna või sealt

maha tulla, veost või varusid lossida või lastida; luba pärast maandumist õhusõidukile või sellelt maha

minna, veost või varusid lossida või laadida ning luba saabumisel maismaatranspordivahendile minna

või sealt maha tulla, veost või varusid maha või peale laadida;

kaup – materiaalsed tooted, sealhulgas loomad ja taimed, mida transporditakse rahvusvahelisel

reisil, sealhulgas transpordivahendil kasutamiseks;

maismaa piiriületuspunkt – osalisriigis maismaal asuv sisenemispunkt, sealhulgas see, mida

kasutavad maanteesõidukid ja rongid;

maismaa transpordivahend – mootoriga transpordivahend maismaatranspordiks rahvusvahelisel

reisil, sealhulgas rongid, bussid, veoautod ja sõiduautod;

IHR (2005)

3

tervisemeetmed – protseduurid, mida kohaldatakse haiguse või saastatuse leviku vältimiseks;

tervisemeede ei hõlma õiguskaitse- või julgeolekumeetmeid;

haige – inimene, kes kannatab kehalise tervisehäire all, mis võib kujutada endast rahvatervise

riski, või on sellest mõjutatud;

nakkus – nakkusetekitaja sisenemine ja areng või paljunemine inimeste ja loomade kehas, mis

võib kujutada endast riski rahvatervisele;

järelevalve – pädeva asutuse poolt või tema järelevalve all toimuv alade, pagasi, konteinerite,

transpordivahendite, rajatiste, kauba või postipakkide, sealhulgas asjakohaste andmete ja dokumentide

ülevaatus, et teha kindlaks, kas esineb risk rahvatervisele;

rahvusvaheline liiklus – inimeste, pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite, kauba või

postipakkide liikumine üle rahvusvahelise piiri, sealhulgas rahvusvaheline kaubandus;

rahvusvaheline reis:

a) transpordivahendi puhul on see reis rohkem kui ühe riigi territooriumil asuvate

sisenemispunktide vahel või reis sama riigi territooriumil või territooriumidel asuvate

sisenemispunktide vahel, kui transpordivahend läbib reisi ajal muu riigi territooriumi,

kuid üksnes seoses selliste läbimistega;

b) reisija puhul reis, mis hõlmab sisenemist muu riigi territooriumile kui selle riigi

territoorium, kust reisija reisi alustab;

häiriv – võimaliku ebamugavustunde tekitamine lähedase või intiimse kontakti või küsitlemise

kaudu;

invasiivne – naha läbitorkamine või sisselõikamine või instrumendi või võõrmaterjali

sisestamine kehasse või kehaõõnsuse uurimine. Eeskirjade kohaldamisel loetakse kõrva, nina ja suu

arstlikku läbivaatust, temperatuuri hindamist kõrva-, suuõõne- või nahatermomeetri abil või

termopildistamist; arstlikku kontrolli; auskultatsiooni; välist palpeerimist; retinoskoopiat; uriini-,

väljaheite- või süljeproovide välist kogumist; vererõhu välist mõõtmist ja elektrokardiograafiat

mitteinvasiivseks;

isoleerimine – haigete või saastunud inimeste või mõjutatud pagasi, konteinerite,

transpordivahendite, kauba või postipakkide eraldamine teistest viisil, mis väldib nakkuse või saaste

levikut;

arstlik läbivaatus – inimese esialgne hindamine volitatud tervishoiutöötaja või pädeva asutuse

isiku poolt otsese järelevalve all, et teha kindlaks tema tervislik seisund ja võimalik rahvatervise risk

teistele, ning see võib hõlmata tervisedokumentide kontrollimist ja kehalist läbivaatust, kui see on

põhjendatud konkreetse juhtumi asjaoludega;

„riiklik IHRi asutus“ – osalisriigi poolt riiklikul tasandil määratud või loodud üksus,

kes koordineerib käesolevate eeskirjade rakendamist osalisriigi jurisdiktsiooni all;

riiklik IHRi kontaktpunkt – osalisriigi määratud riiklik keskus, mis on eeskirjade kohaselt alati

kättesaadav Maailma Terviseorganisatsiooni IHRi kontaktpunktidega suhtlemiseks;

organisatsioon või WHO – Maailma Terviseorganisatsioon;

IHR (2005)

4

„pandeemiast põhjustatud hädaolukord“ – nakkushaigusest tingitud rahvusvahelise

tähtsusega rahvatervisealane hädaolukord,

(i) millel on või suure tõenäosusega võib olla ulatuslik geograafiline levik

mitmesse riiki või mitmes riigis ja

(ii) mis ületab või suure tõenäosusega võib ületada tervishoiusüsteemide

suutlikkuse neis riikides sellele reageerida ja

(iii) mis põhjustab või suure tõenäosusega võib põhjustada olulisi sotsiaalseid

ja/või majanduslikke häireid, sealhulgas häireid rahvusvahelises liikluses ja

kaubanduses, ning

(iv) mis nõuab kiiret, õiglast ja tõhustatud koordineeritud rahvusvahelist tegevust

koos kogu valitsemissektorit ja ühiskonda hõlmava lähenemisviisiga;

alaline elukoht – mõiste on määratletud asjaomase osalisriigi riigisiseses õiguses;

isikuandmed – teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta;

sisenemispunkt – reisijate, pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite, kauba ja

postipakkide rahvusvahelise sisenemise või väljumise koht ning neile sisenemisel või väljumisel

teenuseid osutavad asutused ja alad;

sadam – meresadam või siseveekogul asuv sadam, kuhu saabuvad või kust väljuvad

rahvusvahelisel reisil olevad laevad;

postipakk – adresseeritud ese või pakk, mida veetakse rahvusvaheliselt posti- või kullerteenuste

kaudu;

rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord – erakorraline sündmus, mis eeskirjade

kohaselt:

i) kujutab haiguse rahvusvahelise leviku tõttu riski teiste riikide rahvatervisele ja

ii) võib vajada koordineeritud rahvusvahelist reageerimist;

rahvatervisega seotud vaatlus – reisija tervisliku seisundi jälgimine aja jooksul haiguse

edasikandumise riski kindlakstegemiseks;

rahvatervise risk – sündmuse tõenäosus, mis võib kahjustada elanikkonna tervist, rõhuasetusega

sündmusel, mis võib levida rahvusvaheliselt või kujutada endast tõsist ja otsest ohtu;

karantiin – nakkuskahtlusega inimeste, kes ei ole haiged, või nakkuskahtlusega pagasi,

konteinerite, transpordivahendite või kauba tegevuse piiramine ja/või nende eraldamine teistest sellisel

viisil, mis väldib nakkuse või saastatuse võimalikku levikut;

soovitus" ja soovitatav – eeskirjade alusel antud ajutised või alalised soovitused;

„asjakohased tervishoiutooted“ – tervishoiutooted, mida on vaja, et reageerida

rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealasele hädaolukorrale, sealhulgas pandeemiast

põhjustatud hädaolukorrale, ning mille hulka võivad kuuluda ravimid, vaktsiinid,

diagnostikavahendid ja meditsiiniseadmed, vektorikontrolli tooted, isikukaitsevahendid,

IHR (2005)

5

saastest puhastamise tooted, abivahendid, antidoodid, raku- ja geeniteraapia vahendid

ning muu tervisetehnoloogia;

reservuaar – loom, taim või aine, milles nakkusetekitaja tavaliselt elab ja mille olemasolu võib

kujutada rahvatervise riski;

maanteesõiduk – maismaatranspordisõiduk, mis ei ole rong;

teaduslik tõendid – teave, mis pakub tõendeid väljakujunenud ja tunnustatud teadusmeetoditel

põhineva tõendustaseme kohta;

teaduslikud põhimõtted – teaduse meetodite kaudu teadaolevad aktsepteeritud looduse põhilised

seadused ja faktid;

laev – rahvusvahelisi reise tegev mere- või siseveelaev;

alaline soovitus – Maailma Terviseorganisatsiooni poolt artikli 16 kohaselt antud mittesiduv

nõuanne konkreetsete rahvatervise riskide kohta seoses rutiinseks või perioodiliseks kasutamiseks

vajalike asjakohaste tervisemeetmetega, mis on vajalikud haiguste rahvusvahelise leviku vältimiseks või

vähendamiseks ning rahvusvahelise liikluse häirimise minimeerimiseks;

seire – andmete süstemaatiline pidev kogumine, võrdlemine ja analüüs rahvatervise eesmärgil

ning rahvatervise teabe õigeaegne levitamine hindamiseks ja rahvatervisealase reageerimiseks vajaduse

korral;

nakkuskahtlane – inimesed, pagas, veos, konteinerid, transpordivahendid, kaup või postipakid,

mida osalisriik peab rahvatervise riskiga kokkupuutunuks või võimalikult kokkupuutumiseks ja mis

võivad olla haiguse leviku võimalikuks allikaks;

ajutine soovitus – mittesiduv soovitus, mille Maailma Terviseorganisatsioon on artikli 15

kohaselt andnud tähtajaliseks riskipõhiseks kohaldamiseks rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealases

hädaolukorras, et vältida või vähendada haiguste rahvusvahelist levikut ja minimeerida häireid

rahvusvahelises liikluses;

ajutine elukoht – mõiste on määratletud asjaomase osalisriigi riigisiseses õiguses;

reisija – füüsiline isik, kes teeb rahvusvahelist reisi;

vektor – putukas või muu loom, kes tavaliselt kannab nakkusetekitajat, mis kujutab endast

rahvatervise riski;

kontrollimine – osalisriigi poolt Maailma Terviseorganisatsioonile teabe esitamine, mis kinnitab

sündmuse staatust selle osalisriigi territooriumil või territooriumidel;

Maailma Terviseorganisatsiooni IHRi kontaktpunkt – Maailma Terviseorganisatsiooni üksus,

mis on alati kättesaadav riikliku IHRi kontaktpunktiga suhtlemiseks.

2. Kui kontekstist ei tulene teisiti, hõlmab viide eeskirjadele ka nende lisasid.

Artikkel 2 Eesmärk ja reageerimisala

Käesolevate eeskirjade eesmärk ja reguleerimisala on haiguste rahvusvahelise leviku

ennetamine, selleks valmistumine, selle eest kaitsmine, tõrje ja rahvatervisealane reageerimine viisil,

IHR (2005)

6

mis on kohane ja piirdub rahvatervise riskidega ning mille abil välditakse tarbetut sekkumist

rahvusvahelisse liiklusse ja kaubandusse.

Artikkel 3 Põhimõtted

1. Eeskirjade rakendamisel austatakse täielikult inimeste väärikust, inimõigusi ja põhivabadusi

ning edendatakse võrdsust ja solidaarsust.

2. Eeskirjade rakendamisel juhindutakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjast ja

Maailma Terviseorganisatsiooni põhikirjast.

3. Eeskirjade rakendamisel juhindutakse nende üleüldise kohaldamise eesmärgist, et kaitsta kõiki

inimesi maailmas haiguste rahvusvahelise leviku eest.

4. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on

riikidel suveräänne õigus võtta vastu ja rakendada õigusakte oma tervisepoliitika elluviimiseks. Seda

tehes peaksid nad järgima eeskirjade eesmärki.

Artikkel 4 Vastutavad asutused

1. Osalisriik määrab või moodustab vastavalt oma riigisisesele õigusele ja kontekstile ühe

või mitu üksust, kes tegutsevad riikliku IHRi asutusena ja riikliku IHRi kontaktpunktina, ja

samuti asutused, mis vastutavad oma vastava jurisdiktsiooni alusel eeskirjade kohaste tervisemeetmete

rakendamise eest.

1a. Riiklik IHRi asutus koordineerib käesolevate eeskirjade rakendamist osalisriigi

jurisdiktsiooni alusel.

2. Riiklikud IHRi kontaktpunktid peavad olema alati kättesaadavad artikli lõikes 3 sätestatud

Maailma Terviseorganisatsiooni IHRi kontaktpunktidega suhtlemiseks. Riiklike IHRi kontaktpunktide

ülesannete hulka kuulub:

a) asjaomase osalisriigi nimel Maailma Terviseorganisatsiooni IHRi kontaktpunktidele

kiireloomuliste teadete saatmine eeskirjade rakendamise kohta, eelkõige artiklite 6–12

alusel, ja

b) teabe levitamine asjaomase osalisriigi administratsiooni asjaomastele sektoritele,

sealhulgas seire ja aruandluse eest vastutajatele, sisenemispunktidele, rahvatervise

teenustele, kliinikutele ja haiglatele ning muudele valitsusasutustele, ning nende sisendi

koondamine.

2a. Osalisriigid võtavad meetmeid käesoleva artikli lõigete 1, 1a ja 2 rakendamiseks,

sealhulgas kohandavad vajaduse korral oma siseriiklikku õigus- ja/või halduskorda.

3. Maailma Terviseorganisatsioon määrab IHRi kontaktpunktid, mis on alati kättesaadavad riiklike

IHRi kontaktpunktidega suhtlemiseks. Maailma Terviseorganisatsiooni IHRi kontaktpunktid saadavad

asjaomaste osalisriikide riiklikele IHRi kontaktpunktidele kiireloomulised teated, mis käsitlevad

eeskirjade rakendamist, eelkõige artiklite 6–12 alusel. Maailma Terviseorganisatsiooni IHRi

kontaktpunktid võidakse määrata Maailma Terviseorganisatsiooni peakorteris või organisatsiooni

piirkondlikul tasandil.

4. Osalisriigid edastavad Maailma Terviseorganisatsioonile oma riikliku IHRi asutuse ja oma riikliku IHRi kontaktpunkti kontaktandmed ja Maailma Terviseorganisatsioon edastab osalisriikidele

IHR (2005)

7

Maailma Terviseorganisatsiooni IHRi kontaktpunktide kontaktandmed. Neid kontaktandmeid

ajakohastatakse pidevalt ja need kinnitatakse igal aastal. Maailma Terviseorganisatsioon teeb

kontaktandmed osalisriikidele kättesaadavaks artikli kohaselt saadud riiklike IHRi kontaktpunktide

kontaktandmed.

II OSA – TEAVE JA RAHVATERVISEALANE REAGEERIMINE

Artikkel 5 Seire

1. Osalisriik arendab, tugevdab ja säilitab võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui viis aastat

pärast eeskirjade jõustumist selle osalisriigi suhtes, põhisuutlikkust ennetada, avastada sündmused,

neid hinnata, neist teavitada ja nende kohta aru anda eeskirjade kohaselt, nagu on kindlaks määratud lisa

1 A osas.

2. Pärast lisa 1 A osa punktis 2 osutatud hindamist võib osalisriik esitada Maailma

Terviseorganisatsioonile põhjendatud vajaduse ja rakendusplaani alusel aruande ning saada sel viisil

kahe aasta pikkuse tähtaja pikenduse, et täita artikli lõikes 1 sätestatud kohustus. Erandlikel asjaoludel

ja uue rakenduskava toel võib osalisriik taotleda kuni kaks aastat kestvat täiendavat pikendust

peadirektorilt, kes teeb otsuse, arvestades artikli 50 alusel loodud komitee (edaspidi

läbivaatamiskomitee) tehnilist nõuannet. Pärast artikli lõikes 1 nimetatud ajavahemikku esitab pikenduse

saanud osalisriik igal aastal Maailma Terviseorganisatsioonile aruande täielikuks rakendamiseks tehtud

edusammude kohta.

3. Maailma Terviseorganisatsioon aitab osalisriike taotluse korral lõikes 1 osutatud

põhisuutlikkuse arendamisel, tugevdamisel ja säilitamisel.

4. Maailma Terviseorganisatsioon kogub oma seiretegevuse kaudu teavet sündmuste kohta ja

hindab nende potentsiaali põhjustada haiguste rahvusvahelist levikut ja võimalikke häireid

rahvusvahelises liikluses. Maailma Terviseorganisatsiooni poolt käesoleva lõike alusel saadud teavet

käsitletakse vajaduse korral artiklite 11 ja 45 kohaselt.

Artikkel 6 Teavitamine

1. Osalisriik hindab oma territooriumil toimuvaid sündmusi lisas 2 esitatud otsustusvahendit

kasutades. Osalisriik teavitab Maailma Terviseorganisatsiooni kõige tõhusamate kättesaadavate

sidevahendite abil riikliku IHRi kontaktpunkti kaudu ja 24 tunni jooksul pärast rahvatervise teabe

hindamist sündmustest, mis võivad kujutada endast tema territooriumil rahvusvahelise tähtsusega

rahvatervise hädaolukorda, ning ka nende sündmuste tõttu rakendatud tervisemeetmetest. Kui Maailma

Terviseorganisatsioonile tulnud teade hõlmab Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) või muu

valitsustevahelise organisatsiooni pädevust, teavitab Maailma Terviseorganisatsioon vastavalt

artikli 14 lõikele 1 sellest viivitamata IAEAd või vajaduse korral muud pädevat

valitsustevahelist organisatsiooni.

2. Pärast teavitamist jätkab osalisriik Maailma Terviseorganisatsioonile teatatud sündmuse kohta

õigeaegse, täpse ja piisavalt üksikasjaliku kättesaadava rahvatervise teabe edastamist, sealhulgas

võimaluse korral haigusjuhtude määratlused, laboratoorsed tulemused, riski allikas ja liik, haigestumiste

ja juhtumite ja surmade arv, haiguse levikut mõjutavad tingimused ja kasutatud tervisemeetmed; ning

vajaduse korral annab aru raskustest ja toetusvajadusest, mis on tekkinud seoses võimalikule

rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorrale reageerimisega.

Artikkel 7 Teabe jagamine ootamatute või ebatavaliste rahvatervise sündmuste korral

Kui osalisriigil on tõendeid ootamatu või ebatavalise rahvatervise sündmuse kohta tema

territooriumil, olenemata selle päritolust või allikast, mis võib kujutada endast rahvusvahelise tähtsusega

IHR (2005)

8

rahvatervise hädaolukorda, edastab ta Maailma Terviseorganisatsioonile kogu asjakohase rahvatervise

teabe. Sellisel juhul kohaldatakse artiklit 6 täies ulatuses.

Artikkel 8 Konsulteerimine

Kui osalisriigi territooriumil toimuvad sündmused ei nõua artiklis 6 sätestatud teavitamist,

eelkõige sündmused, mille kohta ei ole piisavalt teavet, et täita otsustusvahend, võibpeaks osalisriik

siiski teavitama sellest Maailma Terviseorganisatsiooni riikliku IHRi kontaktpunkti kaudu ja

konsulteerima Maailma Terviseorganisatsiooniga õigeaegselt seoses asjakohaste tervisemeetmetega.

Selliseid teateid käsitletakse artikli 11 lõigete 2–4 kohaselt. Osalisriik, kelle territooriumil sündmus

toimus, võib taotleda Maailma Terviseorganisatsiooni abi, et hinnata selle osalisriigi saadud

epidemioloogilisi tõendeid.

Artikkel 9 Muud aruanded

1. Maailma Terviseorganisatsioon võib arvesse võtta muudest allikatest kui teadetest või

konsultatsioonidest pärinevaid aruandeid ja hindab neid aruandeid kehtestatud epidemioloogiliste

põhimõtete alusel ning edastab seejärel teabe sündmuse kohta osalisriigile, kelle territooriumil sündmus

väidetavalt toimub. Enne meetmete võtmist selliste aruannete alusel konsulteerib Maailma

Terviseorganisatsioon artiklis 10 sätestatud korra kohaselt osalisriigiga, kelle territooriumil sündmus

väidetavalt toimub, ja püüab saada temalt kinnitust. Selleks teeb Maailma Terviseorganisatsioon saadud

teabe osalisriikidele kättesaadavaks ja üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib Maailma

Terviseorganisatsioon säilitada allika konfidentsiaalsuse. Teavet kasutatakse artiklis 11 sätestatud korra

kohaselt.

2. Osalisriigid teavitavad Maailma Terviseorganisatsiooni võimaluse korral 24 tunni jooksul pärast

tõendite saamist väljaspool nende territooriumi tuvastatud rahvatervise riskist, mis võib põhjustada

rahvusvahelise haiguse levikut, mis avaldub ekspordis või impordis:

a) juhtumid inimestega;

b) nakkust või saastet kandvad vektorid või

c) saastunud kaup.

Artikkel 10 Kontrollimine

1. Maailma Terviseorganisatsioon taotleb kooskõlas artikliga 9 osalisriigilt muudest allikatest kui

teated või konsultatsioonid pärit sündmuste aruannete kontrollimist, kui need võivad kujutada endast

väidetavalt riigi territooriumil toimuva rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorda. Sellisel

juhul teavitab Maailma Terviseorganisatsioon asjaomast osalisriiki aruannetest, mille kontrollimist ta

soovib.

2. Eelmise lõike ja artikli 9 kohaselt kontrollib ja esitab osalisriik Maailma Terviseorganisatsiooni

nõudmisel:

a) 24 tunni jooksul esialgse vastuse või kinnituse Maailma Terviseorganisatsiooni

taotlusele;

b) 24 tunni jooksul kättesaadava rahvatervise teabe Maailma Terviseorganisatsiooni

taotluses osutatud sündmuste seisu kohta ja

c) Maailma Terviseorganisatsioonile artikli 6 kohase hindamise raames esitatava teabe,

sealhulgas kõnealuses artiklis kirjeldatud asjakohase teabe.

IHR (2005)

9

3. Kui Maailma Terviseorganisatsioon saabOlles saanud teavet sündmuse kohta, mis võib

kujutada endast rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorda, teeb taWHO ettepaneku teha

koostööd asjaomase osalisriigiga, et hinnata haiguse rahvusvahelise leviku potentsiaali, võimalikku

sekkumist rahvusvahelisse liiklusesse ja tõrjemeetmete piisavust. Selline tegevus võib hõlmata koostööd

muude standardeid kehtestavate organisatsioonidega ja pakkumist rahvusvahelise abi mobiliseerimiseks,

et toetada riiklikke asutusi kohapealse hindamise läbiviimisel ja koordineerimisel. Osalisriigi taotlusel

esitab Maailma Terviseorganisatsioon sellise pakkumise aluseks oleva teabe.

4. Kui osalisriik ei võta koostööpakkumist vastu, võib taja kui see on rahvatervisele avalduva ohu

ulatuse tõttu põhjendatud, peaks WHO jagama talle sündmuse kohta kättesaadavat teavet teiste

osalisriikidega, julgustades samal ajal osalisriiki võtma vastu Maailma Terviseorganisatsiooni

koostööpakkumist, arvestades asjaomase osalisriigi seisukohti.

Artikkel 11 Teabe esitamine Maailma Terviseorganisatsiooni poolt

1. Artikli lõike 2 alusel saadab Maailma Terviseorganisatsioon osalisriikidele ja vajaduse korral

asjaomastele valitsustevahelistele organisatsioonidele võimalikult kiiresti ja tõhusamail võimalikul viisil

konfidentsiaalselt rahvatervise teabe, mille ta on saanud artiklite 5–10 kohaselt ja mis on vajalik selleks,

et võimaldada osalisriikidel reageerida rahvatervise riskile. Maailma Terviseorganisatsioon peaks

edastama teistele osalisriikidele teavet, mis võib aidata neil sarnaste juhtumite vältimisel.

2. Maailma Terviseorganisatsioon kasutab artiklite 6 ja 8 ning artikli 9 lõike 2 alusel saadud teavet

eeskirjade kohaseks kontrollimiseks, hindamiseks ja abistamiseks ning, kui nendes sätetes osutatud

osalisriikidega ei ole kokku lepitud teisiti, ei tee seda teavet teistele osalisriikidele üldiselt kättesaadavaks

enne, kui:

a) sündmus on määratletud rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorrana artikli

12 kohaselt, sealhulgas pandeemiast põhjustatud hädaolukorraks, või

b) Maailma Terviseorganisatsioon on kooskõlas kehtestatud epidemioloogiliste

põhimõtetega kinnitanud nakkuse või saastumise rahvusvahelist levikut tõendava teabe

või

c) on tõendeid, et:

i) tõrjemeetmed rahvusvahelise leviku vastu ei ole tõenäoliselt edukad saastatuse,

haigustekitaja, vektori või reservuaari laadi tõttu või

ii) osalisriigil puudub piisav tegevussuutlikkus haiguse edasise leviku vältimiseks

vajalike meetmete võtmiseks või

d) reisijate, pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite, kauba või postipakkide, mida

nakkus või saastatus võivad mõjutada, rahvusvahelise liikumise laad ja ulatus nõuab

rahvusvaheliste tõrjemeetmete viivitamata kohaldamist.

3. Maailma Terviseorganisatsioon konsulteerib osalisriigiga, mille territooriumil sündmus toimub,

seoses tema kavatsusega teha teave käesoleva artikli alusel kättesaadavaks.

4. Kui Maailma Terviseorganisatsiooni poolt artikli lõike 2 alusel saadud teave tehakse

osalisriikidele eeskirjadele alusel kättesaadavaks, võib Maailma Terviseorganisatsioon selle ka üldsusele

kättesaadavaks teha, kui muu teave sama sündmuse kohta on juba avalikult kättesaadav ning on vaja

levitada usaldusväärset ja sõltumatut teavet.

IHR (2005)

10

Artikkel 12 Rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorra, sealhulgas pandeemiast

põhjustatud hädaolukorra kindlaksmääramine

1. Peadirektor otsustab eelkõige sellelt osalisriigilt (neilt osalisriikidelt), kelle territooriumil

(territooriumidel) sündmus toimub, saadud teabe alusel, kas sündmus kujutab endast rahvusvahelise

tähtsusega rahvatervise hädaolukorda, sealhulgas vajaduse korral pandeemiast põhjustatud

hädaolukorda, eeskirjades sätestatud kriteeriumide ja korra kohaselt.

2. Kui peadirektor leiab eeskirjade kohase hinnangu alusel, et tegemist on rahvusvahelise

tähtsusega rahvatervise hädaolukorraga, konsulteerib peadirektor selle esialgse otsuse suhtes selle

osalisriigiga (nende osalisriikidega), kelle territooriumil (territooriumidel) sündmus aset leiab.

Kui peadirektor ja osalisriik (osalisriigid) on otsuse suhtes ühel meelel, küsib peadirektor artiklis 49

sätestatud korra kohaselt artikli 48 alusel loodud komitee (edaspidi hädaolukorra komitee) seisukohti

asjakohaste ajutiste soovituste kohta.

3. Kui peadirektor ja see osalisriik (need osalisriigid), kelle territooriumil (territooriumidel) sündmus aset leiab, ei jõua pärast lõikes 2 osutatud konsulteerimist 48 tunni jooksul üksmeelele selles

osas, kas sündmus kujutab endast rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorda, tehakse otsus

artiklis 49 sätestatud korra kohaselt.

4. Määrates kindlaks, kas sündmus kujutab endast rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise

hädaolukorda, sealhulgas vajaduse korral pandeemiast põhjustatud hädaolukorda, võtab

peadirektor arvesse järgmist:

a) osalisriigi (osalisriikide) esitatud teave;

b) lisas 2 sisalduv otsusvahend;

c) hädaolukorra komitee nõuanne;

d) teaduslikud põhimõtted ning olemasolevad teaduslikud tõendid ja muu asjakohane teave

ning

e) hinnang ohu kohta inimeste tervisele, haiguste rahvusvahelise edasikandumise ohu ja

rahvusvahelise liikluse häirimise ohu kohta.

4a. Kui peadirektor määrab kindlaks, et sündmus kujutab endast rahvusvahelise

tähtsusega rahvatervisealast hädaolukorda, määrab peadirektor pärast lõikes 4 käsitletud

küsimuste kaalumist kindlaks ka selle, kas rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealane

hädaolukord kujutab endast ka pandeemiast põhjustatud hädaolukorda.

5. Kui peadirektor leiab pärast käesoleva artikli lõike 4 punktides a, c, d ja e käsitletud

küsimuste kaalumist ning osalisriigiga (nende osalisriikidega) konsulteerimist, mille

territooriumil (territooriumidel) see rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord,

sealhulgas pandeemia põhjustatud hädaolukord on aset leidnud, et rahvusvahelise tähtsusega

rahvatervise hädaolukord, sealhulgas pandeemia põhjustatud hädaolukord on lõppenud, kuna

see ei vasta enam artiklis 1 sätestatud asjakohasele määratlusele, teeb peadirektor otsuse

artiklis 49 sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 13 Rahvatervisealane reageerimine, sealhulgas võrdne juurdepääs asjakohastele

tervishoiutoodetele

IHR (2005)

11

1. Osalisriik arendab võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui viis aastat pärast eeskirjade

jõustumist selle osalisriigi suhtes, põhisuutlikkust, et ennetada rahvatervisele avalduvat ohtu ja

rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealast hädaolukorda, sealhulgas pandeemiast

põhjustatud hädaolukorda, ning seda ka ebakindlates ja humanitaarkriisi tingimustes,

valmistuda selleks ning reageerida viivitamata ja tõhusalt rahvatervise riskidele ja rahvusvahelise

tähtsusega rahvatervise hädaolukordadele, nagu on sätestatud lisas 1 A osas, ning tugevdab ja säilitab

seda. Maailma Terviseorganisatsioon avaldab liikmesriikidega konsulteerides suunised, et toetada

osalisriike rahvatervisealase reageerimise põhisuutlikkuse arendamisel.

2. Pärast lisa 1 A osa punktis 2 osutatud hindamist võib osalisriik esitada Maailma

Terviseorganisatsioonile põhjendatud vajaduse ja rakendusplaani alusel aruande ning saada sel viisil

kahe aasta pikkuse tähtaja pikenduse, et täita artikli lõikes 1 sätestatud kohustus. Erandlikel asjaoludel

ja uue rakenduskava toel võib osalisriik taotleda kuni kaks aastat kestvat täiendavat pikendust

peadirektorilt, kes teeb otsuse, arvestades läbivaatamiskomitee tehnilist nõuannet. Pärast artikli lõikes 1

nimetatud ajavahemikku esitab pikenduse saanud osalisriik igal aastal Maailma Terviseorganisatsioonile

aruande täielikuks rakendamiseks tehtud edusammude kohta.

3. Osalisriigi taotlusel või pärast seda, kui ta on võtnud vastu WHO pakkumise, teeb

Maailma Terviseorganisatsioon koostööd rahvatervise riskide ja muude sündmuste puhul, andes tehnilisi

juhiseid ja abi ning hinnates kehtivate tõrjemeetmete tõhusust, sealhulgas mobiliseerides vajaduse korral

rahvusvahelisi ekspertrühmi kohapealseks abiks.

4. Kui Maailma Terviseorganisatsioon, konsulteerides asjaomas(t)e osalisriikidega osalisriigiga

(osalisriikidega), otsustab artikli 12 kohaselt, et tegemist on rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise

hädaolukorraga, sealhulgas pandeemiast põhjustatud hädaolukorraga, võib ta lisaks artikli

lõikes 3 osutatud toetusele pakkuda osalisriigile (osalisriikidele) täiendavat abi, sealhulgas

rahvusvahelise ohu tõsiduse ja tõrjemeetmete piisavuse hindamist. Selline koostöö võib hõlmata

pakkumist mobiliseerida rahvusvahelist abi, et toetada riiklikke asutusi kohapealse hindamise

läbiviimisel ja koordineerimisel. Osalisriigi taotlusel esitab Maailma Terviseorganisatsioon sellise

pakkumise aluseks oleva teabe.

5. Maailma Terviseorganisatsiooni taotlusel peaksid osalisriigid võimaluse korral toetama Maailma

Terviseorganisatsioon koordineeritud reageerimistegevust.

6. Taotluse korral annab Maailma Terviseorganisatsioon asjakohaseid juhiseid ja abi teistele

osalisriikidele, mida mõjutab või ähvardab rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord,

sealhulgas pandeemiast põhjustatud hädaolukord.

7. WHO toetab osalisriike nende taotluse korral või pärast WHO pakkumise

vastuvõtmist ning koordineerib rahvusvahelist reageerimist rahvusvahelise tähtsusega

rahvatervisealaste hädaolukordade, sealhulgas pandeemiast põhjustatud

hädaolukordade korral pärast nende esinemise kindlaksmääramist vastavalt käesolevate

eeskirjade artiklile 12.

8. WHO hõlbustab osalisriikide õigeaegset ja võrdset juurdepääsu asjakohastele

tervishoiutoodetele ning püüab kõrvaldada seda takistavad tõkked pärast seda, kui ta on

rahvatervise ohtude ja vajaduste põhjal määranud kindlaks rahvusvahelise tähtsusega

rahvatervisealase hädaolukorra, sealhulgas pandeemiast põhjustatud hädaolukorra

esinemise, ning selle hädaolukorra ajal. Selleks teeb peadirektor järgmist:

a) hindab rahvatervisealaseid vajadusi ning rahvatervisealase reageerimisega

seotud asjakohaste tervishoiutoodete juurdepääsetavust ja kättesaadavust,

IHR (2005)

12

sealhulgas taskukohasust, ning vaatab need hinnangud korrapäraselt läbi ja

ajakohastab neid; avaldab sellised hinnangud; võtab käesolevate eeskirjade

artiklite 15, 16, 17, 18 ja 49 kohaste soovituste andmisel, muutmisel, pikendamisel

või lõpetamisel arvesse olemasolevaid hinnanguid;

b) kasutab WHO koordineeritud mehhanisme või hõlbustab osalisriikidega

konsulteerides vajaduse korral nende loomist ning koordineerib vajaduse korral

tegevust muude eraldamise ja jaotamise mehhanismide ja võrgustikega, mis

hõlbustavad õigeaegset ja võrdset juurdepääsu rahvatervise vajadustele

vastavatele tervishoiutoodetele;

c) toetab osalisriike nende taotluse korral asjakohaste tervishoiutoodete

tootmise laiendamisel ja geograafiliselt mitmekesistamisel vajaduse korral

asjakohaste WHO koordineeritud ja muude võrgustike ja mehhanismide abil

vastavalt käesolevate eeskirjade artiklile 2 ning kooskõlas asjakohase

rahvusvahelise õigusega;

d) jagab osalisriigiga tema taotluse korral konkreetse asjakohase

tervishoiutootega seotud toimikut, mille tootja on WHO-le heakskiitmiseks

esitanud ja mille suhtes on tootja nõusoleku andnud, 30 päeva jooksul pärast

sellise taotluse saamist, et hõlbustada osalisriigi poolset õiguslikku hindamist ja

loa andmist, ning

e) toetab osalisriike nende taotluse korral ning vastavalt vajadusele

asjakohaste WHO koordineeritud ja muude võrgustike ja mehhanismide abil

vastavalt käesoleva artikli lõike 8 punktile c, et edendada teadus- ja

arendustegevust ning tugevdada kvaliteetsete, ohutute ja tõhusate asjakohaste

tervishoiutoodete kohalikku tootmist ning hõlbustada muid käesoleva sätte

täielikuks rakendamiseks vajalikke meetmeid.

9. Käesoleva artikli lõike 5 ja käesolevate eeskirjade artikli 44 lõike 1 kohaselt ning

teiste osalisriikide või WHO taotlusel kohustuvad osalisriigid vastavalt kohaldatavale

õigusele ja olemasolevatele vahenditele tegema omavahel koostööd ja abistama üksteist

ning toetama WHO koordineeritud reageerimist, sealhulgas:

a) toetama WHOd käesolevas artiklis kirjeldatud meetmete rakendamisel;

b) suhtlema asjaomaste sidusrühmadega, kes tegutsevad oma jurisdiktsiooni

alusel, ja julgustama neid, et hõlbustada võrdset juurdepääsu asjakohastele

tervishoiutoodetele, et reageerida rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealasele

hädaolukorrale, sealhulgas pandeemiast põhjustatud hädaolukorrale, ning

c) teha vajaduse korral kättesaadavaks asjakohased tingimused, mida

sisaldavad nende teadus- ja arenduskokkulepped asjakohaste tervishoiutoodete

kohta ning mis on seotud sellistele toodetele võrdse juurdepääsu edendamisega

rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealases hädaolukorras, sealhulgas

pandeemiast põhjustatud hädaolukorras.

IHR (2005)

13

Artikkel 14 Maailma Terviseorganisatsiooni koostöö valitsustevaheliste organisatsioonide ja

rahvusvaheliste organitega

1. Maailma Terviseorganisatsioon teeb eeskirjade rakendamisel vajaduse korral koostööd ja

kooskõlastab oma tegevust muude pädevate valitsustevaheliste organisatsioonide või rahvusvaheliste

organitega, sealhulgas kokkulepete ja muude sarnaste lepingute sõlmimise kaudu.

2. Kui sündmusest teavitamine või selle kontrollimine või sellele reageerimine kuulub peamiselt

muude valitsustevaheliste organisatsioonide või rahvusvaheliste organite pädevusse, koordineerib

Maailma Terviseorganisatsioon oma tegevust selliste organisatsioonide või organitega, et tagada

piisavate meetmete rakendamine rahvatervise kaitseks.

3. Olenemata eespool toodust ei välista ega piira miski eeskirjades Maailma Terviseorganisatsiooni

poolset rahvatervise alase nõustamise, toetuse või tehnilise või muu abi andmist.

III OSA – SOOVITUSED

Artikkel 15 Ajutised soovitused

1. Kui artikli 12 kohaselt on otsustatud, et tegemist on rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise

hädaolukorraga, sealhulgas pandeemiast põhjustatud hädaolukorraga, annab peadirektor ajutisi

soovitusi artiklis 49 sätestatud korra kohaselt. Selliseid ajutisi soovitusi võib vajaduse korral muuta või

pikendada, sealhulgas pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise

hädaolukord, sealhulgas pandeemiast põhjustatud hädaolukord, on lõppenud; sel ajal võib

vajaduse korral anda muid ajutisi soovitusi, et vältida selle kordumist või see kiiresti avastada.

2. Ajutised soovitused võivad sisaldada tervisemeetmeid, mida rahvusvahelise tähtsusega

rahvatervise hädaolukorda, sealhulgas pandeemiast põhjustatud hädaolukorda, kogenud

osalisriik (osalisriigid) või teised osalisriigid peavad rakendama seoses inimeste, pagasi, veose,

konteinerite, transpordivahendite, kauba, sealhulgas asjakohaste tervishoiutoodete, ja/või

postipakkidega, et ennetada või vähendada haiguse rahvusvahelist levikut ja tarbetut sekkumist

rahvusvahelisse liiklusesse.

2a. Kui peadirektor teavitab osalisriike ajutiste soovituste andmisest, muutmisest või

pikendamisest, peaks ta esitama kättesaadava teabe WHO koordineeritud mehhanismide

kohta, mis käsitlevad juurdepääsu asjakohastele tervishoiutoodetele ja nende jaotamist,

samuti muude eraldamise ja jaotamise mehhanismide ja võrkude kohta.

3. Ajutised soovitused võib artiklis 49 sätestatud korra kohaselt igal ajal lõpetada ja need kaotavad

automaatselt kehtivuse kolm kuud pärast nende väljaandmist. Neid võib muuta või pikendada kuni

kolmeks kuuks. Ajutised soovitused ei saa kehtida pärast teist Maailma terviseassambleed pärast seda,

kui on kindlaks tehtud, et tegemist on rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorraga,

sealhulgas pandeemiast põhjustatud hädaolukorraga, millega need soovitused on seotud.

Artikkel 16 Alalised soovitused

1. Maailma Terviseorganisatsioon võib artikli 53 kohaselt esitada süstemaatiliseks või perioodiliseks

kohaldamiseks asjakohaste tervismeetmete kohta alalisi soovitusi. Selliseid meetmeid võivad osalisriigid

kohaldada inimeste, pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite, kauba, sealhulgas asjakohaste

tervishoiutoodete ja/või postipakkide suhtes konkreetsete, püsivate rahvatervise riskide puhul, et

vältida või vähendada haiguse rahvusvahelist levikut ja tarbetut sekkumist rahvusvahelisse liiklusse.

IHR (2005)

14

Maailma Terviseorganisatsioon võib kooskõlas artikliga 53 vajaduse korral selliseid soovitusi muuta või

lõpetada.

2. Kui peadirektor teavitab osalisriike alaliste soovituste andmisest, muutmisest või

pikendamisest, peaks ta esitama kättesaadava teabe WHO koordineeritud mehhanismide

kohta, mis on seotud asjakohastele tervishoiutoodetele juurdepääsu ja nende jaotamisega,

samuti muude eraldamise ja jaotamise mehhanismide ja võrkude kohta.

Artikkel 17 Soovituste kriteeriumid

Ajutiste või alaliste soovituste andmisel, muutmisel või lõpetamisel võtab peadirektor arvesse

järgmist:

a) otseselt asjasse puutuvate osalisriikide seisukohad;

b) vastavalt olukorrale hädaolukorra komitee või läbivaatamiskomitee nõuanded;

c) teaduslikud põhimõtted ning olemasolevad teaduslikud tõendid ja teave;

d) tervisekaitsemeetmed, mis asjaoludele vastava riskianalüüsi alusel ei piira rohkem

rahvusvahelist liiklust ja kaubandust ega ole inimeste jaoks häirivamad kui mõistlikult

kättesaadavad alternatiivid, millega saavutataks asjakohane tervisekaitse tase;

da) asjakohaste tervishoiutoodete kättesaadavus ja juurdepääsetavus;

e) asjakohased rahvusvahelised standardid ja õigusaktid;

f) muude asjaomaste valitsustevaheliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste organite

tegevus ning

g) sündmusega seotud muu asjakohane ja konkreetne teave.

Ajutiste soovituste puhul võib artikli punktide e ja f arvestamine peadirektori poolt sõltuda

piirangutest, mis tulenevad kiireloomulistest asjaoludest.

Artikkel 18 Inimeste, pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite, kauba ja postipakkidega seotud

soovitused

1. Maailma Terviseorganisatsiooni poolt osalisriikidele antavad soovitused seoses inimestega

võivad sisaldada järgmisi nõuandeid:

– konkreetseid tervisemeetmeid ei soovitata;

– vaadata üle reisimise ajalugu mõjutatud piirkondades;

– vaadata üle tõendid arstliku läbivaatuse ja laboratoorsete analüüside kohta;

– nõuda arstlikku läbivaatust;

– vaadata üle tõend vaktsineerimise või muu ennetusvahendi kohta;

– nõuda vaktsineerimist või muud ennetusvahendit;

IHR (2005)

15

– panna nakkuskahtlased isikud rahvatervisega seotud vaatluse alla;

– rakendada karantiini või muid tervisemeetmeid nakkuskahtlaste isikute suhtes;

– rakendada vajaduse korral mõjutatud isikute isoleerimist ja ravi;

– kasutada vajaduse korral nakkuskahtlaste või mõjutatud isikute kontaktide jälgimist;

– keelata nakkuskahtlaste ja mõjutatud isikute sisenemine;

– keelata mõjutamata isikute sisenemine mõjutatud aladele ja

– rakendada väljumiskontrolli ja/või piiranguid mõjutatud piirkondadest pärit isikute

suhtes.

2. Maailma Terviseorganisatsiooni poolt osalisriikidele antavad pagasi, veose, konteinerite,

transpordivahendite, kauba ja postipakkidega seotud soovitused võivad sisaldada järgmisi nõuandeid:

– konkreetseid tervisemeetmeid ei soovitata;

– vaadata üle manifest ja liikluse korraldamine;

– teostada kontrolle;

– vaadata läbi tõendid meetmete kohta, mida võetakse väljumisel või transiidil nakkuse

või saastatuse kõrvaldamiseks;

– rakendada pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite, kauba, postipakkide või

inimsäilmete, sealhulgas vektorite ja reservuaaride töötlemist nakkuse või saastatuse

kõrvaldamiseks;

– kasutada konkreetseid tervisemeetmeid, et tagada inimsäilmete ohutu käitlemine ja

transport;

– rakendada isoleerimist või karantiini;

– konfiskeerida ja hävitada nakatunud või saastunud või nakkuskahtlane pagas, veos,

konteinerid, transpordivahendid kaup või postipakid kontrollitud tingimustel, kui ükski

olemasolev töötlus või protsess ei ole muidu edukas;

– keelata väljumine või sisenemine.

3. WHO poolt osalisriikidele antavates soovitustes võetakse nii, nagu on asjakohane,

arvesse vajadust:

a) hõlbustada rahvusvahelist reisimist, eelkõige tervishoiu- ja hooldustöötajate

ning eluohtlikes või humanitaarhädaolukordades olevate isikute jaoks. See säte ei

piira käesolevate eeskirjade artikli 23 kohaldamist; ning

b) säilitada rahvusvahelised tarneahelad, sealhulgas asjakohaste tervishoiutoodete

ja toiduainete puhul.

IHR (2005)

16

IV OSA – SISENEMISPUNKTID

Artikkel 19 Üldised kohustused

Lisaks muudele eeskirjadega sätestatud kohustustele teeb osalisriik järgmist:

a) tagab, et lisas 1 B osas sätestatud põhisuutlikkus arendatakse määratud

sisenemispunktide jaoks välja artikli 5 lõikes 1 ja artikli 13 lõikes 1 toodud aja jooksul;

b) määrab kindlaks pädevad asutused igas tema territooriumil asuvas määratud

sisenemispunktis ja

c) edastab Maailma Terviseorganisatsioonile võimaluse korral, kuivõrd see on konkreetse

potentsiaalse rahvatervise riski tõttu võimalik, asjakohased andmed nakkus- või

saasteallikate, sealhulgas vektorite ja reservuaaride kohta oma sisenemispunktides, mis

võivad põhjustada haiguse rahvusvahelist levikut.

Artikkel 20 Lennujaamad ja sadamad

1. Osalisriigid määravad lennujaamad ja sadamad, mis arendavad välja lisas 1 B osas sätestatud

põhisuutlikkuse.

2. Osalisriigid tagavad, et laeva sanitaarkontrollist vabastamise tunnistused ja laevade

sanitaarkontrolli tunnistused antakse välja artikli 39 nõuete ja lisas 3 esitatud näidise kohaselt.

3. Osalisriik saadab Maailma Terviseorganisatsioonile loetelu sadamatest, millel on lubatud

pakkuda:

a) laeva sanitaarkontrolli tunnistuse väljaandmist ja lisades 1 ja 3 osutatud teenuste

osutamist või

b) üksnes laeva sanitaarkontrollist vabastamise tunnistuste väljaandmist ja

c) laeva sanitaarkontrollist vabastamise tunnistuse pikendamist ühe kuu võrra kuni laeva

saabumiseni sadamasse, kus tunnistuse võib saada.

Osalisriik teavitab Maailma Terviseorganisatsiooni muudatustest, mis võivad toimuda loetletud

sadamate staatuses. Maailma Terviseorganisatsioon avaldab käesoleva lõike alusel saadud teabe.

4. Maailma Terviseorganisatsioon võib asjaomase osalisriigi taotlusel korraldada pärast asjakohast

uurimist tunnistuse väljaandmise selle kohta, et tema territooriumil asuv lennujaam või sadam n

kooskõlas artikli lõigetes 1 ja 3 osutatud nõuetega. Maailma Terviseorganisatsioon võib need tunnistused

perioodiliselt osalisriigiga konsulteerides üle vaadata.

5. Maailma Terviseorganisatsioon töötab koostöös pädevate valitsustevaheliste organisatsioonide ja

rahvusvaheliste organitega välja ja avaldab käesoleva artikli kohased lennujaamade ja sadamate

tunnistuste väljaandmise suunised. Maailma Terviseorganisatsioon avaldab ka tunnistuse saanud

lennujaamade ja sadamate loetelu.

Artikkel 21 Maismaa piiriületuspunktid

IHR (2005)

17

1. Kui see on rahvatervisega seotud põhjustel põhjendatud, võib osalisriik määrata maismaa

piiriületuspunktid, mis arendavad lisas 1 B osas sätestatud põhisuutlikkust, arvestades:

a) eri liiki rahvusvahelise liikluse mahtu ja sagedust võrreldes muude sisenemispunktidega

osalisriigi maismaa piiriületuspunktides, mis võidakse määrata, ja

b) rahvatervise riske, mis eksisteerivad aladel, kust rahvusvaheline liiklus pärineb või mida

see läbib, enne konkreetsesse maismaa piiriületuspunkti saabumist.

2. Ühiste piiridega osalisriigid peaksid kaaluma järgmist:

a) kahe- või mitmepoolsete kokkulepete või lepingute sõlmimine, mis käsitlevad haiguste

rahvusvahelise leviku vältimist või kontrollimist maismaa piiriületuspunktides artikli 57

kohaselt, ja

b) kõrvuti asuvate maismaa piiriületuspunktide ühine määramine lisas 1 B osas esitatud

põhisuutlikkuse jaoks artikli lõike 1 kohaselt.

Artikkel 22 Pädevate asutuste roll

1. Pädevad asutused:

a) vastutavad mõjutatud piirkondadest lahkuvate ja sinna saabuvate pagasi, veose,

konteinerite, transpordivahendite, kauba, postipakkide ja inimsäilmete seire eest, nii et

neid hoitakse sellises seisukorras, et nad oleksid vabad nakkus- või saasteallikatest,

sealhulgas vektorid ja reservuaarid;

b) tagavad, nii palju kui võimalik, et reisijate poolt sisenemispunktides kasutatavad

rajatised oleksid hügieenilises seisukorras ja vabad nakkus- või saasteallikatest,

sealhulgas vektorid ja reservuaarid;

c) vastutavad eeskirjade kohase pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite, kauba,

postipakkide ja inimsäilmete derateerimise, desinfitseerimise, desinsekteerimise või

saastest vabastamise seire eest või inimeste suhtes võetavate sanitaarmeetmete eest;

d) teavitavad veoettevõtjaid võimalikult aegsasti ette kavatsusest rakendada

transpordivahendi suhtes tõrjemeetmeid ning esitavad võimaluse korral kirjaliku teabe

kasutatavate meetodite kohta;

e) vastutavad transpordivahendilt saastunud vee või toidu, inimeste või loomade

väljaheidete, heitvee ja muu saastunud aine eemaldamise ja ohutu kõrvaldamise üle seire

teostamise eest;

f) võtavad kõik eeskirjadega kooskõlas olevad võimalikud meetmed, et jälgida ja

kontrollida sadama, jõe, kanali, väina, järve või muu rahvusvahelise veetee vett saastada

võiva reovee, jäätmete, ballastvee ja muude potentsiaalselt haigusi põhjustavate ainete

väljalaskmist laevadelt;

g) vastutavad seire teostamise eest reisijate, pagasi, veose, konteinerite,

transpordivahendite, kauba, postipakkide ja inimsäilmetega seotud teenuste üle

sisenemispunktides, sealhulgas vajaduse korral kontrollide ja arstliku läbivaatuse

tegemise eest;

IHR (2005)

18

h) omavad tõhusaid situatsiooniplaane ootamatute rahvatervise sündmuste lahendamiseks

ja

i) teavitavad riiklikku IHRi kontaktpunkti eeskirjade kohaselt võetud asjakohastest

rahvatervise meetmetest.

2. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tervisemeetmeid reisijate, pagasi, veose, konteinerite,

transpordivahendite, kauba, postipakkide ja inimsäilmete suhtes, mis saabuvad mõjutatud piirkonnast,

võib uuesti kohaldada saabumisel, kui on kontrollitavaid märke ja/või tõendeid, et mõjutatud piirkonnast

väljumisel kohaldatud meetmed ei olnud edukad.

3. Desinsekteerimine, derateerimine, desinfitseerimine, saastest vabastamine ja muud

sanitaarprotseduurid viiakse läbi nii, et vältida inimeste vigastamist ja nii palju kui võimalik inimeste

ebamugavust või keskkonna kahjustamist rahvatervist mõjutaval viisil või pagasi, veose, konteinerite,

transpordivahendite, kauba ja postipakkide kahjustamist.

V OSA – RAHVATERVISE MEETMED

I peatükk – Üldsätted

Artikkel 23 Tervisemeetmed saabumisel ja väljumisel

1. Rahvusvaheliste kokkulepete ja eeskirjade asjakohaste artiklite alusel võib osalisriik rahvatervise

eesmärgil nõuda riiki saabumisel või sealt väljumisel:

a) reisijate puhul:

i) teavet reisija sihtkoha kohta, et reisijaga oleks võimalik ühendust võtta;

ii) teavet reisija reisiplaani kohta, et teha kindlaks, kas enne saabumist on reisitud

mõjutatud piirkonnas või selle läheduses või kas on olnud muid võimalikke

kokkupuuteid nakkuse või saastatusega, ning vaadata läbi reisija

tervisedokumendid, kui need on eeskirjade kohaselt nõutavad, ja/või

iii) mitteinvasiivset arstlikku läbivaatust, mis on kõige vähem häiriv läbivaatus, mis

aitaks saavutada rahvatervise eesmärk, ning

b) pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite, kauba, postipakkide ja inimsäilmete

kontrollimist.

2. Artikli lõikes 1 sätestatud meetmete abil või muude vahenditega saadud tõendite alusel

rahvatervise riski kohta võivad osalisriigid kohaldada eeskirjade alusel täiendavaid tervisemeetmeid,

eelkõige nakkuskahtlase või mõjutatud reisija suhtes iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kõige vähem häirivat

ja invasiivset arstlikku läbivaatust, mis aitaks saavutada rahvatervise eesmärki vältida haiguse

rahvusvahelist levikut.

3. Eeskirjade alusel ei tehta reisijatele arstlikku läbivaatust, vaktsineerimist, manustata

ennetusvahendit ega võeta tervisemeetmeid ilma nende või nende vanemate või eestkostjate eelneva

selgesõnalise nõusolekuta, välja arvatud artikli 31 lõike 2 kohaselt ning kooskõlas osalisriigi õiguse ja

rahvusvaheliste kohustustega.

4. Reisijaid, keda eeskirjade kohaselt vaktsineeritakse või kellele pakutakse ennetusvahendit või

nende vanemaid või eestkostjaid teavitatakse vaktsineerimise või vaktsineerimata jätmise ning

ennetusvahendi manustamise või manustamata jätmisega seotud ohtudest kooskõlas osalisriigi õiguse ja

IHR (2005)

19

rahvusvaheliste kohustustega. Osalisriigid teavitavad arste nendest nõuetest kooskõlas osalisriigi

õigusega.

5. Arstlikku läbivaatust, meditsiinilist protseduuri, vaktsineerimist või muud ennetusvahendit,

millega kaasneb haiguse edasikandumise oht, tehakse või manustatakse reisijale üksnes kehtestatud

riiklike või rahvusvaheliste ohutussuuniste ja -standardite kohaselt, et minimeerida sellist ohtu.

II peatükk – Erisätted transpordivahendite ja veoettevõtjate kohta

Artikkel 24 Veoettevõtjad

1. Osalisriigid võtavad eeskirjadega kooskõlas olevad võimalikud meetmed tagamaks, et

veoettevõtjad:

a) järgivad Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud ja osalisriigi vastu võetud

tervisemeetmeid, sealhulgas nende kohaldamiseks pardal ning pardalemineku

ja pardalt lahkumise ajal;

b) teavitavad reisijaid Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud ja osalisriigi poolt vastu

võetud tervisemeetmetest, sealhulgas mida kohaldatakse pardal ning

pardalemineku ja pardalt lahkumise ajal, ja

c) hoiavad oma vastutusel olevad transpordivahendid pidevalt vabad nakkus- või

saasteallikatest, sealhulgas vektorid ja reservuaarid. Kui leitakse tõendeid, võib osutuda

vajalikuks rakendada meetmeid nakkus- või saasteallikate tõrjeks.

2. Konkreetsed sätted artikli kohaste transpordivahendite ja veoettevõtjate kohta on toodud lisas 4.

Konkreetsed meetmed, mida kohaldatakse transpordivahendite ja veoettevõtjate suhtes seoses vektorite

kaudu levivate haigustega, on toodud lisas 5.

Artikkel 25 Transiitlaevad ja -õhusõidukid

Artiklite 27 ja 43 alusel või välja arvatud juhul, kui kohaldatavad rahvusvahelised kokkulepped

seda lubavad, ei tohi osalisriik kohaldada tervisemeetmeid järgmise suhtes:

a) laev, mis ei tule mõjutatud piirkonnast ja mis läbib kõnealuse osalisriigi territooriumil

asuvat merekanalit või veeteed teel teise riigi territooriumil asuvasse sadamasse. Sellisel

laeval lubatakse pädeva asutuse järelevalve all võtta peale kütust, vett, toitu ja varusid;

b) laev, mis läheb läbi tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete sadamat või rannikut

külastamata, ja

c) transiitõhusõiduk tema jurisdiktsiooni alla kuuluvas lennujaamas, välja arvatud juhul,

kui õhusõiduk võib olla piiratud lennujaama konkreetse alaga, kus ei toimu peale- ja

mahaminekut või peale- ja mahalaadimist. Sellisel õhusõidukil on siiski lubatud pädeva

asutuse järelevalve all võtta peale kütust, vett, toitu ja varusid.

Artikkel 26 Tsiviilotstarbelised transiitveoautod, -rongid ja -reisibussid

Artiklite 27 ja 43 alusel või välja arvatud juhul, kui kohaldatavad rahvusvahelised kokkulepped

seda lubavad, ei kohaldata tervisemeetmeid tsiviilotstarbeliste veoautode, rongide või busside suhtes,

mis ei ole pärit mõjutatud piirkonnast ja mis läbivad territooriumi, ilma sellele peale või sealt

mahaminekuta, sellele peale- või sellelt mahalaadimiseta.

IHR (2005)

20

Artikkel 27 Mõjutatud transpordivahendid

1. Kui transpordivahendil leitakse kliinilisi tunnuseid või sümptomeid ja teavet, mis põhineb

rahvatervise riski faktil või tõenditel, sealhulgas nakkus- või saasteallikad, loeb pädev asutus

transpordivahendi mõjutatuks ja võib:

a) vajaduse korral teostada veose desinfitseerimise, saastest vabastamise,

desinsekteerimise või deratiseerimise või lasta neid meetmeid rakendada oma

järelevalve all ja

b) otsustada juhtumi puhul kasutatava tehnika, et tagada rahvatervise riski piisav kontroll,

nagu eeskirjades sätestatud. Kui on olemas meetodid või materjalid, mida Maailma

Terviseorganisatsioon soovitab nende protseduuride läbiviimiseks, tuleks neid kasutada,

välja arvatud juhul, kui pädev asutus otsustab, et muud meetodid on sama ohutud ja

usaldusväärsed.

Pädev asutus võib haiguse leviku vältimiseks rakendada täiendavaid tervisemeetmeid,

sealhulgas vajaduse korral transpordivahendite isoleerimist ja karantiini. Sellistest lisameetmetest

tuleks teatada riiklikule IHRi kontaktpunktile.

2. Kui sisenemispunkti pädev asutus ei ole võimeline rakendama artikliga nõutud tõrjemeetmeid,

võidakse mõjutatud transpordivahendil siiski lubada väljuda järgmistel tingimuste alusel:

a) pädev asutus edastab väljumisel järgmise teadaoleva külastatava sadama pädevale

asutusele teabe, millele viidatakse punktis b, ja

b) laeva puhul märgitakse leitud tõendid ja nõutavad tõrjemeetmed laeva sanitaarkontrolli

tunnistusele.

Sellisel transpordivahendil lubatakse pädeva asutuse järelevalve all võtta peale kütust, vett, toitu

ja varusid.

3. Mõjutatud transpordivahendina käsitamine lõpetatakse, kui pädev asutus on veendunud, et:

a) artikli lõikes 1 sätestatud meetmed on tõhusalt rakendatud ja

b) transpordivahendil ei ole tingimusi, mis võiksid kujutada endast rahvatervise riski.

Artikkel 28 Laevad ja õhusõidukid sisenemispunktides

1. Artikli 43 alusel või kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste kokkulepetega ei takistata

sisenemispunktis laeva või õhusõiduki külastust rahvatervisega seotud põhjustel. Kui sisenemispunkt ei

ole varustatud eeskirjade kohaste tervisemeetmete kohaldamiseks, võidakse laevale või õhusõidukile

siiski anda korraldus liikuda omal vastutusel lähimasse sobivasse sisenemispunkti, välja arvatud kui

laeval või õhusõidukil on käitamisprobleem, mis muudaks kõrvalejuhtimise ohtlikuks.

2. Artikli 43 või kohaldatavate rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt ei keeldu osalisriigid laevade

või õhusõidukite puhul vaba praktika (free pratique) võimaldamisest rahvatervisega seotud

põhjustel.Eelkõige ei takistata neil peale- ja mahaminekut, veose või varude peale- või mahalaadimist

või kütuse, vee, toidu ja varude pealevõtmist. Osalisriigid võivad nõuda vaba praktika (free pratique)

võimaldamiseks kontrolli ja kui pardal leitakse nakkus- või saasteallikas, vajaliku desinfitseerimise,

saastest vabastamise, desinsekteerimise või derateerimise või muude nakkuse või saastatuse leviku

vältimiseks vajalike meetmete võtmist.

IHR (2005)

21

3. Võimaluse korral ja käesoleva artikli lõike 2 eelmise lõike alusel võimaldab osalisriik vaba

praktika (free pratique) laevale või õhusõidukile raadioside või muude sidevahendite kaudu, kui

osalisriik on enne laeva või õhusõiduki saabumist saadud teabe põhjal arvamusel, et laeva või õhusõiduki

saabumine ei põhjusta haiguse sissetoomist või levikut.

4. Laevu juhtivad ohvitserid või õhusõidukite kaptenid või nende esindajad teavitavad sadama- või

lennujaamakontrolli võimalikult varakult enne sihtsadamasse või -lennujaama saabumist

nakkustekitajale viitavast haigusjuhtumist või rahvatervise riskist pardal niipea, kui ohvitserile või

kaptenile on sellistest haigustest või rahvatervise riskidest teada antud. See teave tuleb viivitamata

edastada sadama või lennujaama pädevale asutusele. Kiireloomulistes olukordades peaksid ohvitserid

või piloodid edastama teabe otse asjaomase sadama või lennujaama valdajale.

5. Järgmist kohaldatakse, kui nakkuskahtlane või mõjutatud õhusõiduk või laev maandub/randub

õhusõiduki kaptenist või laeva juhtivast ohvitserist sõltumatutel põhjustel mujal kui lennujaamas, kus

õhusõiduk pidi maanduma, või randub mujal kui sadamas, kus laev pidi silduma:

a) teeb õhusõiduki kapten või laeva juhtiv ohvitser või muu vastutav isik kõik endast

oleneva, et viivitamata suhelda lähima pädeva asutusega;

b) niipea kui pädevat asutust on maandumisest/randumisest teavitatud, võib ta kohaldada

Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tervisemeetmeid või muid eeskirjades

sätestatud tervisemeetmeid;

c) kui see ei ole vajalik hädaolukorras või pädeva asutusega suhtlemiseks, ei tohi ükski

õhusõidukil või laeval viibiv reisija lahkuda selle lähedusest, ning veost ei tohi sealt välja

viia, kui pädev asutus ei ole selleks luba andnud, ja

d) kui kõik pädeva asutuse nõutud tervisemeetmed on lõpule viidud, võib õhusõiduk või

laev nende tervisemeetmetega seoses liikuda kas lennujaama või sadamasse, kus ta pidi

maanduma või silduma, või kui see ei ole tehnilistel põhjustel võimalik, siis sobivas

asukohas lennujaama või sadamasse.

6. Olenemata käesolevast artiklist võib laeva juhtiv ohvitser või õhusõiduki kapten võtta selliseid

erakorralisi meetmeid, mis on vajalikud pardal viibivate reisijate tervise ja ohutuse tagamiseks. Ta

teavitab pädevat asutust võimalikult kiiresti käesoleva lõike alusel võetud meetmetest.

Artikkel 29 Tsiviilotstarbelised veoautod, rongid ja reisibussid sisenemispunktides

Maailma Terviseorganisatsioon töötab osalisriikidega konsulteerides välja juhtpõhimõtted

tervishoiumeetmete kohaldamiseks tsiviilkasutuses olevate veoautode, rongide ja busside suhtes

sisenemispunktides ja maismaa sisenemispunktide läbimisel.

III peatükk – Erisätted reisijate kohta

Artikkel 30 Rahvatervisega seotud vaatluse all olevad reisijad

Artikli 43 alusel või kohaldatavate rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt võib nakkuskahtlane

reisija, kes on saabumisel võetud rahvatervisega seotud vaatluse alla, jätkata rahvusvahelist reisi, kui

reisija ei kujuta endast otsest rahvatervise riski ja kui osalisriik teavitab sihtkoha sisenemispunkti pädevat

asutust, kui see on teada, reisija eeldatavast saabumisest. Saabumisel teavitab reisija sellest asutust.

Artikkel 31 Reisijate riiki sisenemisega seotud tervisemeetmed

1. Reisija osalisriigi territooriumile sisenemise tingimusena ei nõuta invasiivset arstlikku läbivaatust,

vaktsineerimist ega muud ennetusvahendit, välja arvatud, et artiklite 32, 42 ja 45 alusel ei takista

IHR (2005)

22

eeskirjad osalisriike nõudmast arstlikku läbivaatust, vaktsineerimist või muud ennetusvahendit või

tõendit vaktsineerimise või muu ennetusvahendi kohta:

a) kui see on vajalik rahvatervise riski kindlakstegemiseks;

b) sisenemise tingimusena reisijatelt, kes taotlevad ajutist või alalist elukohta;

c) artikli 43 või lisa 6 ja 7 kohaste reisijate riiki sisenemise tingimusena või

d) mida võib teha artikli 23 kohaselt.

2. Kui reisija, kellelt osalisriik võib nõuda arstlikku läbivaatust, vaktsineerimist või muud

ennetusvahendit artikli lõike 1 alusel, ei nõustu sellise meetmega või keeldub artikli 23 lõike 1 punktis a

osutatud teabe või dokumentide esitamisest, võib asjaomane osalisriik artiklite 32, 42 ja 45 alusel keelata

kõnealusel reisijal riiki siseneda. Kui on tõendeid otsese rahvatervise riski kohta, võib osalisriik

kooskõlas oma riigisisese õigusega ja sellise ohu kontrollimiseks vajalikus ulatuses kohustada reisijat

läbima või soovitada reisijal läbida artikli 23 lõike 3 kohaselt järgmine:

a) kõige vähem invasiivne ja häiriv arstlik läbivaatus, millega saavutatakse rahvatervise

eesmärk;

b) vaktsineerimine või muu ennetusvahend või

c) täiendavad kehtestatud tervisemeetmed, mis väldivad või kontrollivad haiguse levikut,

sealhulgas isoleerimine, karantiin või reisija paigutamine rahvatervisega seotud vaatluse

alla.

Artikkel 32 Reisijate kohtlemine

Eeskirjade kohaste tervisemeetmete rakendamisel kohtlevad osalisriigid reisijaid nende

väärikust, inimõigusi ja põhivabadusi austades ning minimeerivad meetmetega seotud ebamugavust või

stressi, sealhulgas:

a) kohtlevad reisijaid viisakalt ja lugupidavalt;

b) arvestavad reisijate soo, sotsiaal-kultuuriliste, etniliste või usuliste probleemidega ja

c) tagavad või korraldavad piisava toidu ja vee, asjakohase majutuse ja riietuse, pagasi ja

muu vara kaitse, asjakohase arstiabi, võimaluse korral vajalikud sidevahendid neile

arusaadavas keeles ning muu asjakohase abi reisijatele, kes on karantiinis, isoleeritud

või kellele tehakse arstlikku läbivaatust või muid rahvatervise protseduure.

IV peatükk – Erisätted kauba, konteinerite ja konteinerite laadimisalade kohta

Artikkel 33 Transiitkaup

Artikli 43 alusel või juhul, kui kohaldatavad rahvusvahelised kokkulepped seda lubavad, ei

kohaldata ümberlaadimiseta transiitkauba suhtes, välja arvatud elusloomad, eeskirjade kohaseid

tervismeetmeid ega peeta neid kinni rahvatervise huvides.

Artikkel 34 Konteinerid ja konteinerite laadimisalad

1. Osalisriigid tagavad võimaluse korral, et konteinerite saatjad kasutavad rahvusvahelises liikluses

konteinereid, mida hoitakse nakkus- või saasteallikatest vabana, sealhulgas vektorid ja reservuaarid, eriti

pakkimise ajal.

IHR (2005)

23

2. Osalisriigid tagavad võimaluse korral, et konteinerite laadimisalad hoitakse nakkus- või

saasteallikatest vabana, sealhulgas vektorid ja reservuaarid.

3. Kui osalisriigi arvates on rahvusvahelise konteinervedude maht piisavalt suur, võtavad pädevad

asutused eeskirjadega kooskõlas olevad võimalikud meetmed, sealhulgas kontrollide läbiviimine, et

hinnata konteinerite laadimisalade ja konteinerite sanitaartingimusi, tagamaks eeskirjades sisalduvate

kohustuste täitmine.

4. Konteinerite laadimisaladel peavad võimaluste piires olema konteinerite kontrollimiseks ja

isoleerimiseks vajalikud vahendid.

5. Konteinerite saatjad ja saajad teevad kõik endast oleneva, et vältida ristsaastumist, kui

konteinereid laaditakse korduvalt.

VI OSA – TERVISEDOKUMENDID

Artikkel 35 Üldeeskiri

1. Rahvusvahelises liikluses ei nõuta muid tervishoiudokumente peale nende, mis on sätestatud

eeskirjades või Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustes, tingimusel et artiklit ei kohaldata siiski

reisijate suhtes, kes taotlevad ajutist või alalist elukohta, ega dokumentide suhtes, mis käsitlevad kauba

või veose rahvatervise staatust rahvusvahelises kaubanduses kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete

kohaselt. Pädev asutus võib nõuda, et reisijad täidaksid kontaktandmete vormid ja küsimustikud reisijate

tervise kohta, tingimusel et need vastavad artikli 23 nõuetele.

2. Käesolevate eeskirjade kohaseid tervisedokumente võib välja anda mittedigitaalselt

või digitaalselt, võttes arvesse muudest rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid

osalisriikide kohustusi seoses selliste dokumentide vorminguga.

3. Olenemata sellest, millises vormingus on käesolevate eeskirjade kohased

tervisedokumendid välja antud, peavad need dokumendid vastama artiklites 36–39

osutatud lisadele, nagu on asjakohane, ja nende autentsust peab olema võimalik kindlaks

teha.

4. WHO töötab osalisriikidega konsulteerides välja tehnilised suunised ja ajakohastab

neid vajaduse korral, sealhulgas spetsifikatsioone või standardeid, mis on seotud nii

digitaalses kui ka mittedigitaalses vormingus tervisedokumentide väljaandmise ja nende

autentsuse kindlakstegemisega. Sellised spetsifikatsioonid või standardid peavad olema

kooskõlas artikliga 45, mis käsitleb isikuandmete töötlemist.

Artikkel 36 Vaktsineerimis- või muu ennetusvahendi tõendid

1. Eeskirjade või nendega seotud soovituste ja tõendite alusel reisijatele manustatavad vaktsiinid ja

ennetusvahend peavad olema kooskõlas lisaga 6 ja vajaduse korral lisaga 7 konkreetsete haigustega

seoses.

2. Reisijale, kellel on lisa 6 ja vajaduse korral lisa 7 kohaselt välja antud vaktsineerimis- või muu

ennetusvahendi tõend, ei tohi keelata sisenemisest tõendil osutatud haiguse tõttu, isegi kui ta tuleb

mõjutatud piirkonnast, välja arvatud kui pädeval asutusel on kontrollitavad andmed ja/või tõendid selle

kohta, et vaktsineerimine või muu ennetusvahend ei olnud tõhus.

IHR (2005)

24

Artikkel 37 Laeva tervisedeklaratsioon

1. Enne laeva saabumist esimesse külastatavasse sadamasse osalisriigi territooriumil teeb kapten

kindlaks, milline terviseolukord laeval valitseb, ning välja arvatud kui osalisriik seda ei nõua, peab

kapten laeva saabumisel või enne laeva saabumist, kui laev on niimoodi varustatud ja kui osalisriik seda

eelnevalt nõuab, koostama ja esitama selle sadama pädevale asutusele laeva

tervisedeklaratsiooni, millele kirjutab alla laevaarst, kui laevas on arst.

2. Laeva kapten või laevaarst, kui laevas on arst, esitab pädeva asutuse nõutud teabe

tervisetingimuste kohta kaeval rahvusvahelise reisi ajal.

3. Laeva tervisedeklaratsioon peab vastama lisas 8 esitatud näidisele.

4. Osalisriik võib otsustada:

a) loobuda nõudest, et saabuvad laevad peavad esitama laeva tervisedeklaratsiooni, või

b) nõuda laeva tervisedeklaratsiooni esitamist mõjutatud piirkondadest saabuvaid laevu

käsitleva soovituse alusel või nõuda seda laevadelt, mis võivad muul viisil kanda nakkust

või saastet.

Osalisriik teavitab laevandusettevõtjaid või nende esindajat nendest nõuetest.

Artikkel 38 Õhusõiduki ülddeklaratsiooni tervist käsitlev osa

1. Õhusõiduki kapten või tema esindaja täidab lennu ajal või osalisriigi territooriumil asuvas

esimeses lennujaamas maandumisel oma parimate võimete kohaselt õhusõiduki ülddeklaratsiooni tervist

käsitleva osa lisas 9 toodud näidise kohaselt, välja arvatud kui kõnealune osalisriik seda ei nõua, ja esitab

selle lennujaama pädevale asutusele.

2. Õhusõiduki kapten või tema esindaja esitab osalisriigi nõutava teabe rahvusvahelise reisi ajal

õhusõidukil valitsevate tervisetingimuste ja õhusõiduki suhtes kohaldatavate tervisemeetmete kohta.

3. Osalisriik võib otsustada:

a) loobuda õhusõiduki ülddeklaratsiooni tervist käsitleva osa esitamisest saabuvate

õhusõidukite poolt või

b) nõuda õhusõiduki ülddeklaratsiooni tervist käsitleva osa esitamist mõjutatud

piirkondadest saabuvaid õhusõidukeid käsitleva soovituse alusel või nõuda seda

õhusõidukitelt, mis võivad muul viisil kanda nakkust või saastet.

Osalisriik teavitab õhusõidukite käitajaid või nende esindajaid nendest nõuetest.

Artikkel 39 Laeva sanitaartunnistused

1. Laeva sanitaarkontrollist vabastamise tunnistused ja laeva sanitaarkontrolli tunnistused kehtivad

maksimaalselt kuus kuud. Seda ajavahemikku võib pikendada ühe kuu võrra, kui nõutud kontrolli- või

tõrjemeetmeid ei saa sadamas rakendada.

2. Kui kehtivat laeva sanitaarkontrollist vabastamist tunnistust või laeva sanitaarkontrolli tunnistust

ei esitata või kui laeval leitakse tõendeid rahvatervise riski kohta, võib osalisriik toimida artikli 27 lõike

1 kohaselt.

3. Artiklis osutatud tunnistused peavad vastama lisas 3 esitatud näidisele.

IHR (2005)

25

4. Võimaluse korral viiakse tõrjemeetmed läbi siis, kui laev ja lastiruumid on tühjad. Ballastis laeva

puhul viiakse need läbi enne lastimist.

5. Kui tõrjemeetmed on nõutavad ja need on rahuldavalt täidetud, annab pädev asutus välja laeva

sanitaarkontrolli tunnistuse, milles märgitakse leitud tõendid ja võetud tõrjemeetmed.

6. Pädev asutus võib anda laeva sanitaarkontrollist vabastamise tunnistuse välja artiklis 20 kindlaks

määratud sadamas, kui ta on veendunud, et laev on nakkus- ja saastevaba, sealhulgas vektorid ja

reservuaarid. Selline tunnistus antakse tavaliselt välja üksnes siis, kui laeva kontrollimine on tehtud ajal,

mil laev ja lastiruumid on tühjad või kui need sisaldavad üksnes ballasti või muud materjali, mis on

sellist laadi või niimoodi paigutatud, et lastiruumide põhjalik kontrollimine on võimalik.

7. Kui tõrjemeetmete võtmise tingimused on sellised, et selle sadama pädeva asutuse arvates, kus

toiming sooritati, ei ole võimalik saavutada rahuldavat tulemust, teeb pädev asutus sellekohase märke

laeva sanitaarkontrolli tunnistusele.

VII. OSA – TASUD

Artikkel 40 Reisijatega seotud tervisemeetmete eest võetavad tasud

1. Välja arvatud reisijad, kes taotlevad ajutist või alalist elukohta, ja artikli lõike 2 kohaselt ei võta

osalisriik eeskirjade alusel tasu järgmiste rahvatervise kaitse meetmete eest:

a) eeskirjades sätestatud arstlik läbivaatus või täiendav läbivaatus, mida kõnealune

osalisriik võib nõuda uuritava reisija tervisliku seisundi kindlakstegemiseks;

b) reisijale saabumisel pakutav vaktsineerimine või muu ennetusvahend, mis ei ole

avaldatud nõue või mis on avaldatud vähem kui 10 päeva enne vaktsineerimise või muu

ennetusvahendi pakkumist;

c) reisijate asjakohased isoleerimis- või karantiininõuded;

d) reisijale väljastatud tõend, milles on märgitud kohaldatud meetmed ja kohaldamise

kuupäev, või

e) reisijaga kaasas oleva pagasi suhtes kohaldatavad tervisemeetmed.

2. Osalisriigid võivad võtta tasu muude kui artikli lõikes 1 osutatud tervisemeetmete eest, sealhulgas

peamiselt reisija kasuks võetavate meetmete eest.

3. Kui reisijatelt võetakse selliste tervisemeetmete kohaldamise eest eeskirjade alusel tasu, on

osalisriigis selliste tasude jaoks üksnes üks tariif ja tasu peab:

a) olema selle tariifiga kooskõlas;

b) mitte ületama osutatud teenuse tegelikku maksumust ja

c) kuuluma tasumisele asjaomase reisija kodakondsuse, alalise elukoha või elukoha järgi

vahet tegemata.

4. Tariif ja selle muudatused avaldatakse vähemalt 10 päeva enne sellest tuleneva tasu rakendamist.

5. Eeskirjad ei takista osalisriikidel taotleda artikli lõikes 1 nimetatud tervisemeetmete võtmisega

seotud kulude hüvitamist:

IHR (2005)

26

a) veoettevõtjatelt või omanikelt seoses nende töötajatega või

b) kohaldatavatest kindlustusallikatest.

6. Ühelgi juhul ei tohi reisijatele või veoettevõtjatele keelata osalisriigi territooriumilt väljumist kuni

artikli lõigetes 1 või 2 osutatud tasude maksmiseni.

Artikkel 41 Tasud pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite, kauba või postipakkide eest

1. Kui eeskirjade alusel võetakse tasu pagasi, veose, konteinerite, transpordivahendite, kauba või

postipakkide suhtes kohaldatavate tervisemeetmete eest, kehtib osalisriigis üksnes üks tariif selliste

tasude jaoks ja tasu peab:

a) olema selle tariifiga kooskõlas;

b) mitte ületama osutatud teenuse tegelikku maksumust ja

c) kuuluma tasumisele sõltumata asjaomase pagasi, veose, konteinerite,

transpordivahendite, kauba või postipakkide riikkondsusest, lipuriigist, registrist või

omandiõigusest. Eelkõige ei tehta vahet riigisisese ja välismaise pagasi, veose,

konteinerite, transpordivahendite, kauba või postipakkide vahel.

2. Tariif ja selle muudatused avaldatakse vähemalt 10 päeva enne sellest tuleneva tasu rakendamist.

VIII OSA – ÜLDSÄTTED

Artikkel 42 Tervisemeetmete rakendamine

Eeskirjad kohaselt võetavad tervisemeetmed algatatakse ja viiakse lõpule viivitamata ning neid

kohaldatakse läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.

Artikkel 43 Täiendavad tervisemeetmed

1. Eeskirjad ei takista osalisriikidel rakendada oma asjakohase riigisisese õiguse ja rahvusvahelisest

õigusest tulenevate kohustustega kooskõlas tervisemeetmeid, et reageerida konkreetsetele rahvatervise

riskidele või rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukordadele, mis:

a) saavutavad Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustega samaväärse või kõrgema

tervisekaitse taseme või

b) on muul viisil keelatud artikli 25, artikli 26, artikli 28 lõigete 1 ja 2, artikli 30, artikli 31

lõike 1 punkti c ja artikli 33 alusel, tingimusel et sellised meetmed on muul viisil

eeskirjadega kooskõlas.

Sellised meetmed ei tohi piirata rahvusvahelist liiklust ega olla inimestele invasiivsemad või

häirivamad kui mõistlikult kasutatavad alternatiivid, millega saavutataks asjakohane tervisekaitse tase.

2. Otsustades, kas rakendada artikli lõikes 1 osutatud tervisemeetmeid või täiendavaid

tervisemeetmeid artikli 23 lõike 2, artikli 27 lõike 1, artikli 28 lõike 2 ja artikli 31 lõike 2 punkti c alusel,

lähtuvad osalisriigid oma otsustes järgmisest:

a) teaduslikud põhimõtted;

IHR (2005)

27

b) olemasolevad teaduslikud tõendid ohu kohta inimeste tervisele või, kui sellised tõendid

on ebapiisavad, olemasolev teave, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni ja muude

asjaomaste valitsustevaheliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste organite teave, ja

c) Maailma Terviseorganisatsiooni kättesaadavad erijuhised või -nõuanded.

3. Osalisriik, mis rakendab artikli lõikes 1 osutatud täiendavaid tervisemeetmeid, mis häirivad

oluliselt rahvusvahelist liiklust, esitab Maailma Terviseorganisatsioonile rahvatervisealased põhjendused

ja asjakohase teadusliku teabe selle kohta. Maailma Terviseorganisatsioon jagab seda teavet teiste

osalisriikidega ja jagab teavet rakendatud tervisemeetmete kohta. Artikli kohaldamisel tähendab

märkimisväärne häirimine üldiselt rahvusvaheliste reisijate, pagasi, veose, konteinerite,

transpordivahendite, kauba ja muu sarnase sisenemise või väljumise keelamist või nende hilinemist

rohkem kui 24 tundi.

4. Pärast artikli lõigete 3 ja 5 kohase teabe ja muu asjakohase teabe hindamist võib Maailma

Terviseorganisatsioon taotleda, et asjaomane osalisriik vaataks meetmete kohaldamise uuesti läbi.

5. Osalisriik, mis rakendab artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud täiendavaid tervisemeetmeid, mis häirivad

oluliselt rahvusvahelist liiklust, teavitab Maailma Terviseorganisatsiooni 48 tunni jooksul pärast

rakendamist sellistest meetmetest ja nende tervishoiualasest põhjendusest, välja arvatud kui need on

hõlmatud ajutise või alalise soovitusega.

6. Osalisriik, mis rakendab artikli lõike 1 või 2 kohase tervisemeetme, vaatab sellise meetme kolme

kuu jooksul läbi, arvestades Maailma Terviseorganisatsiooni nõuandeid ja artikli lõikes 2 sätestatud

kriteeriume.

7. Ilma et see piiraks artikli 56 kohaseid osalisriigi õigusi, võib osalisriik, keda artikli lõike 1 või 2

kohaselt võetud meede mõjutab, taotleda sellist meedet rakendavalt osalisriigilt temaga konsulteerimist

kas otse või peadirektori kaudu, kes võib samuti hõlbustada konsultatsioone asjaomaste

osalisriikide vahel. Konsulteerimise eesmärk on selgitada meetme aluseks olevat teaduslikku teavet

ja rahvatervisealaseid põhjendusi ning leida vastastikku vastuvõetav lahendus. Kui konsulteerimises

osalevate osalisriikidega ei ole kokku lepitud teisiti, tuleb konsulteerimise käigus jagatud

teavet hoida konfidentsiaalsena.

8. Artiklit võib kohaldada massikogunemistel osalevate reisijatega seotud meetmete rakendamise

suhtes.

Artikkel 44 Koostöö, ja abi ja rahastamine

1. Osalisriigid kohustuvad tegema võimaluste piires koostööd järgmistes valdkondades:

a) eeskirjades sätestatud sündmuste avastamine ja hindamine, nendeks valmisolek ning

neile reageerimine;

b) tehnilise koostöö ja logistilise toe pakkumine või hõlbustamine, eelkõige eeskirjades

lisas 1 nõutud rahvatervisealase põhisuutlikkuse arendamisel, tugevdamisel ja

säilitamisel;

c) rahaliste vahendite mobiliseerimine, sealhulgas asjakohaste allikate ja

rahastamismehhanismide kaudu, et hõlbustada eeskirjadest tulenevate kohustuste

täitmist, eelkõige arenguriikide vajaduste rahuldamiseks, ning

d) eeskirjade rakendamiseks kavandatud seaduste ning muude õigus- ja haldusnormide

sõnastamine.

IHR (2005)

28

2. Maailma Terviseorganisatsioon teeb osalisriikidega nende taotluse korral koostööd ja abistab

neid võimaluste piires:

a) nende rahvatervisealase põhisuutlikkuse hindamisel, et hõlbustada eeskirjade

tulemuslikku rakendamist;

b) osalisriikidele tehnilise koostöö ja logistilise toe pakkumisel või hõlbustamisel, ja

c) rahaliste vahendite kaasamisel, et toetada arenguriike lisas 1 sätestatud põhisuutlikkuse

loomisel arendamisel, tugevdamisel ja säilitamisel., ning

d) asjakohastele tervishoiutoodetele juurdepääsu hõlbustamisel kooskõlas

artikli 13 lõikega 8.

2 a. Sõltuvalt kohaldatavast õigusest ja olemasolevatest vahenditest säilitavad osalisriigid

vajaduse korral riigipoolse rahastamise või suurendavad seda ning teevad koostööd,

sealhulgas vajaduse korral rahvusvahelise koostöö ja abi kaudu, et tugevdada kestlikku

rahastamist, toetamaks käesolevate eeskirjade rakendamist.

2 b. Käesoleva artikli lõike 1 punkti c kohaselt kohustuvad osalisriigid tegema võimaluste

piires koostööd, et:

a) soodustada olemasolevate rahastamisüksuste ja -mehhanismide haldamis- ja

tegevusmudeleid, et need oleksid piirkondlikult esinduslikud ning vastaksid

arenguriikide vajadustele ja riiklikele prioriteetidele käesolevate eeskirjade

rakendamisel;

b) teha kindlaks rahalised vahendid ja võimaldada neile juurdepääsu, sealhulgas

artikli 44a kohaselt loodud koordineeriva finantsmehhanismi kaudu, et tegeleda

õiglaselt arenguriikide vajaduste ja prioriteetidega, sealhulgas põhisuutlikkuse

arendamiseks, tugevdamiseks ja säilitamiseks.

2 c. Peadirektor toetab vajaduse korral käesoleva artikli lõikes 2a osutatud koostööd.

Osalisriigid ja peadirektor annavad koostöö tulemustest aru terviseassambleele esitatava

aruande osana.

3. Artikli kohast koostööd võib teha mitme kanali kaudu, sealhulgas kahepoolselt, piirkondlike

võrgustike ja Maailma Terviseorganisatsiooni piirkondlike büroode kaudu ning valitsustevaheliste

organisatsioonide ja rahvusvaheliste organite kaudu.

Artikkel 44a Koordineeriv finantsmehhanism

1. Luuakse koordineeriv finantsmehhanism (edaspidi „mehhanism“), et:

a) edendada õigeaegse, prognoositava ja kestliku rahastamise tagamist

käesolevate eeskirjade rakendamiseks, et arendada, tugevdada ja säilitada

käesolevate eeskirjade 1. lisas osutatud põhisuutlikkust, sealhulgas pandeemiast

põhjustatud hädaolukordade seisukohast olulist põhisuutlikkust;

b) püüda muuta osalisriikide, eelkõige arenguriikide rakendusvajaduste ja

prioriteetidega seotud rahastus võimalikult kättesaadavaks, ning

IHR (2005)

29

c) teha tööd selleks, et kaasata käesolevate eeskirjade tulemuslikuks

rakendamiseks uusi ja täiendavaid rahalisi vahendeid ning suurendada

olemasolevate rahastamisvahendite tõhusat kasutamist.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eesmärkide toetamiseks teeb mehhanism muu

hulgas järgmist:

a) kasutab või teeb asjakohaseid vajaduste ja rahastamispuudujääkide analüüse;

b) edendab olemasolevate rahastamisvahendite ühtlustamist, sidusust ja

koordineerimist;

c) selgitab välja kõik rakendamise toetamiseks kättesaadavad rahastamisallikad

ja teeb selle teabe osalisriikidele kättesaadavaks;

d) pakub osalisriikidele taotluse korral nõuandeid ja tuge põhisuutlikkuse,

sealhulgas pandeemiast põhjustatud hädaolukordade seisukohast olulise

põhisuutlikkuse tugevdamiseks vajalike rahaliste vahendite kindlakstegemiseks ja

taotlemiseks, ning

e) kaasab vabatahtlikke rahalisi vahendeid organisatsioonidele ja muudele

üksustele, kes toetavad osalisriike nende põhisuutlikkuse, sealhulgas pandeemiast

põhjustatud hädaolukordade seisukohast olulise põhisuutlikkuse arendamisel,

tugevdamisel ja säilitamisel.

3. Mehhanism toimib seoses käesolevate eeskirjade rakendamisega terviseassamblee

alluvuses ja tema suuniste järgi ning on tema ees vastutav.

Artikkel 45 Isikuandmete töötlemine

1. Osalisriigi poolt eeskirjade alusel teiselt osalisriigilt või Maailma Terviseorganisatsioonilt kogutud

või saadud terviseteavet, mis viitab tuvastatud või tuvastatavale isikule, hoitakse konfidentsiaalsena ja

töödeldakse anonüümselt kooskõlas riigisisese õigusega.

2. Olenemata lõikest 1 võivad osalisriigid töödelda ja avalikustada ja töödelda isikuandmeid, kui

see on oluline rahvatervise riski hindamiseks ja juhtimiseks, kuid osalisriigid peavad kooskõlas

riigisisese õigusega ja Maailma Terviseorganisatsioon tagama, et:

a) isikuandmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult ning neid ei töödelda hiljem viisil,

mis on selle eesmärgiga vastuolus;

b) need on piisavad, asjakohased ja mitte ülemäärased seoses selle eesmärgiga;

c) need on täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud; tuleb võtta mõistlikud meetmed

tagamaks, et ebatäpsed või ebatäielikud andmed kustutatakse või parandatakse, ja

d) neid ei tohi hoida kauem kui vaja.

IHR (2005)

30

3. Taotluse alusel esitab Maailma Terviseorganisatsioon võimaluse korral üksikisikule tema artiklis

osutatud isikuandmed arusaadaval kujul, ilma põhjendamatu viivituseta ja kuludeta, ning võimaldab

vajaduse korral nende parandamist.

Artikkel 46 Bioloogiliste ainete, reaktiivide ja materjalide transport ja käitlemine diagnostilistel

eesmärkidel

Riigisisese õiguse kohaselt ja arvestades asjakohaseid rahvusvahelisi suuniseid, hõlbustavad

osalisriigid bioloogiliste ainete ja diagnostiliste proovide, reaktiivide ja muude diagnostiliste materjalide

transporti, sisenemist, väljumist, töötlemist ja kõrvaldamist eeskirjade kohase kontrollimise ja

rahvatervisealase reageerimise eesmärgil.

IX OSA – IHRi EKSPERTIDE NIMEKIRI, HÄDAOLUKORRA KOMITEE JA

LÄBIVAATAMISKOMITEE

I peatükk – IHRi ekspertide nimekiri

Artikkel 47 Koosseis

Peadirektor koostab nimekirja, mis koosneb kõigi asjakohaste erialade ekspertidest (edaspidi

IHRi ekspertide nimekiri). Peadirektor nimetab IHRi ekspertide nimekirja liikmed Maailma

Terviseorganisatsiooni nõuandvate eksperdirühmade ja komiteede eeskirjade kohaselt (edaspidi

Maailma Terviseorganisatsiooni nõuandekomisjoni eeskirjad), kui käesolevates eeskirjades ei ole

sätestatud teisiti. Lisaks nimetab peadirektor osalisriigi taotlusel ühe liikme ning vajaduse korral

asjaomaste valitsustevaheliste ja piirkondlike majandusintegratsiooni organisatsioonide esitatud

eksperdid. Huvitatud osalisriigid teavitavad peadirektorit liikmeks saamiseks esitatud eksperdi

kvalifikatsioonist ja pädevusvaldkondadest. Peadirektor teavitab korrapäraselt osalisriike ning

asjaomaseid valitsustevahelisi ja piirkonnasikke majandusintegratsiooni organisatsioone IHRi ekspertide

nimekirja koosseisust.

II peatükk – Hädaolukorra komitee

Artikkel 48 Volitused ja koosseis

1. Peadirektor moodustab hädaolukorra komitee, kes esitab peadirektori taotlusel oma seisukohad

järgmise kohta:

a) kas teatav sündmus on rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord, sealhulgas

pandeemiast põhjustatud hädaolukord;

b) rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorra, sealhulgas pandeemiast

põhjustatud hädaolukorra lõpetamine, ja

c) ajutiste soovituste kavandatav väljaandmine, muutmine, pikendamine või lõpetamine.