| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.2/1587-1 |
| Registreeritud | 14.04.2025 |
| Sünkroonitud | 15.04.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.2 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Viljandi Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Viljandi Vallavalitsus |
| Vastutaja | Mati Umbleja (Lõuna päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE, KINNISTU PIIR
LUBATUD sihtotstarve detailplaneeringu liikides
Lubatud kõrgus abs.
rajatiste ehitisealune
pind
rajatiste lubatud arv
krundil
MM SIHTOTSTARVE METSAMAA
OLEMASOLEV PUU
PLANEERITAVA KRUNDI PIIR
POS 1 KRUNDI TUNNUS
OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE
PLANEERITUD KRUNDI HOONESTUSALA
M OLEV KATASTRI SIHTOTSTARVE MAATULUNDUSMAA
L OLEV KATASTRI SIHTOTSTARVE TRANSPORDIMAA
T OLEV KATASTRI SIHTOTSTARVE TOOTMISMAA
Ä OLEV KATASTRI SIHTOTSTARVE ÄRIMAA
OB SIHTOTSTARVE BIOGAASI JAOTAMISE EHITISE MAA
SÕIDUSUUNAD
OLEMASOLEV MADALPINGE ÕHULIIN
OLEMASOLEV SIDELIIN
OLEMASOLEV KESKPINGE ÕHULIIN
OLEMASOLEV A ja B KATEGOORIA GAASITORU
OLEMASOLEV C KATEGOORIA GAASITORU
OLEMASOLEVA MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖNDI ULATUS
OLEMASOLEV MADALPINGE-KAABEL
OLEMASOLEV D KATEGOORIA GAASITORU
OLEMASOLEVA MAAPARANDUSSÜSTEEMI ULATUS KRUNDIL
OLEMASOLEVA SIDEKAABLI KAITSEVÖÖNDI ULATUS
OLEMASOLEVA ELEKTRILIINI/KAABLI KAITSEVÖÖNDI ULATUS OLEMASOLEVA GAASITORUSTIKU KAITSEVÖÖNDI ULATUS OLEMASOLEVA VEEKAITSEVÖÖNDI ULATUS
OLEMASOLEVA MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖNDI ULATUS PLANEERITUD ELEKTRILIINI/KAABLI KAITSEVÖÖNDI ULATUS
Tinglik liitumiskilbi asukoht
liitumiseks elektrivõrguga
Tinglik kompaktalajaama
asukoht
Tinglik kustutusveehoidla
asukoht. Vajadus ja suurus
täpsustatakse ehitusprojektiga
70.98
71.00
71.44
71.75
71.39
71.85
71.45
72.34
73.61
73.52
73.29
TP
73.19
73.25 73.34
73.24
73.05 72.81
72.73
72.72
72.71
72.59
73.28
73.07 73.18
TP
TP
72.80
72.70 72.75
72.78 72.82
72.74
72.83
72.96 73.11
73.06 73.16
73.23
73.33
TP
72.85 73.09 73.02
73.03
73.27
74.56
74.52
74.94
74.82
72.92
72.52 72.52
73.13
73.14
73.04
73.03
72.75
72.81 72.47
72.56
73.02
73.23
73.39
73.44
73.25
73.38
73.55
73.72
73.42
73.60
73.71
73.78
72.88
73.79
73.77
73.63
73.62
73.79
73.89
73.92
73.13
TP
73.17
73.10
TP
73.32
73.58
73.49
73.67
73.65
73.83
73.97
74.06
74.24
74.19
73.16
73.22
73.54
73.56
73.65
73.78
73.06
72.90
72.03
72.32
72.35
72.49
72.22
71.91
73.17
72.58
72.75
72.74
72.55
72.98
73.14
73.1273.27
73.39 73.3773.40
73.20
73.25 73.30 73.26 73.16
72.99
72.31
72.3172.76
72.71 72.48
72.55
73.01
72.78
72.78 73.00
73.23 73.06
72.80 72.47 72.95
73.36
73.25
72.8772.9573.14 72.47 73.21 72.78 72.85
73.46 73.31
73.13 73.09
73.30 73.52 73.68
73.72 73.56
73.35 73.18
73.11
73.24
73.47 73.34
73.19
73.07 73.10 73.30
73.48 73.65
73 .5
9 73
.4 4
73.26 73.21
73.00 72.79
72.5972.44
72.96
73.00
72.99
72.19 73.27
72.80
71.81
73.15 72.41 71.73 72.88
72.52 71.44
72.26
73.15
72.27 73.28
73.51 73.58 73.36
73.54 73.50
73.76 73.73
73 .6
9
73 .7
7
73.67 73.61
73.43 73.28
73.05 73.06 72.64
72.72 72.92
73.18 73.37 73.44
73.13 72.28 73.09
72.77 72.27 72.84
72.80
72.31 73.08
72.94
Pinn as
Põld
Põld
Põld
Põld
Põld
H
73.53
62903:002:0940
62903:002:0550
Vardi jaotuspunkt
Ramsi gaasijaotusjaam
62903:002:0573
62903:003:0102
89901:001:0113
62903:002:0310
Variku
Oru
Kuuse
Matsi
62903:002:1100
62903:002:0058
62903:003:0820
Masti
Sabaku tee
Saariku
Kill. Kill.
Kill. Kill.
Kr. Kr.
Kr.
73.44
72.79
73.17
73.15
73.23
73.72 73.54 74.29 73.17
73.23
73.21
73.31
74.09
73.37
73.69
73.94
74.14 73.66
74.01
73.97
73.84
74.11
74.29 74.24
73.90
74.14
74.13
74.27
74.74
74.30
74.32 74.58
74.68
74.86 74.80
74.52
74.57 74.59
74.67 74.75
74.75 75.00
75.58
75.85
75.91
76.20 76.69
76.68 76.49
76.97
77.14
76.43 75.9975.68
75.24 75.41
75.63
75.23
74.98 75.16 75.51 75.61
75.61
73.89
73.87
73.50
71.68
72.93
74.22
74.27
73.92
71.76
73.28
74.80
74.77
74.32
71.94
73.54
73.47
73.97
74.56 73.62
72.53
72.90
74.92
74.87
74.39
72.13
73.58
75.26
75.14
74.79
72.32
73.72
75.39
75.36
74.98
72.44
73.89
75.35
75.36
74.92
72.49
73.94
76.9777.1677.0676.7676.58
76.36 76.22
75.91 75.57
75.44 75.40
75.57 75.90
76.24 76.30
76.39
76.36 76.58 76.75 77.08 77.09 76.95
76.54
76.33 76.19
75.87 75.54
75.38 75.30 75.04
75.02 75.21
75.60 76.04
76.11
76.33 76.52
75.67
75.90
75.31
73.39
75.16
75.56
73.23
74.50
75.09
72.95
Kraav
76.45 73.81-73.79 Ø750mm Bet.
75.15
Kr. Kr.
Kr. Kr.
Kr.
Kr. Kr. Kr.
74.08 74.03 73.99
74.07
74.02 74.0474.01
73.98
73.79 73.76
73.5773.53
74.08
74.25
74.14
74.10 74.36
74.20 74.04
74.11
74.11
74.07
74.13
74.33
74.22
74.0474.19
74.22
74.10 74.32
TP
74.46 74.44 74.36
74.28
74.43
74.36
74.61
74.65
75.06
75.16
75.59
74.22 74.19 73.95 73.04
74.02
73.86
74.17
73.52
74.33
73.43
73.91
74.16
74.25
74.36
74.19 74.04
74.00 73.92
TP
74.42
74.47
74.45
74.30
74.14
74.07
73.98
73.98
74.00
73.83
73.86
73.92
73.92
74.07
73.90
73.85
73.76
73.32
73.23
77.09
76.66
76.53
76.07
76.16
76.06
75.86
75.73
75.53
75.18
75.14
75.33
75.42
75.67
75.88 75.83
75.57
75.44
75.12
75.04
75.21
75.32
75.46
75.63
75.11
74.85
74.75 74.65 74.80
74.80
74.67
74.44
74.41
74.15
74.12 74.18
74.22
74.28
74.42
74.58
74.74
74.76
73.56
72.55
73.44
73.60
72.82
73.97
74.18
73.05 73.75
74.15
73.36
74.50
74.72 73.50
74.23
76.49
75.33
76.11
76.36
76.51
75.85 75.04
75.89
75.36
74.47 75.18
74.86 73.88
74.88
74.95
77.22
77.21
B.plaat
75.33
Kraav
Kraav
Kraav
Kraav
Kraav
72.56 71.51-71.49 Ø500mm Bet.
73.21 72.38-72.03Ø550mm Met.
73.15 71.13-71.36Ø500mm Met.
Kraav Kraav
Kraav
Kraav
Kraav
72.78 72.22-72.12Ø700mm Met.
Põld
Põld
Põld
O rient.
O rient.
O rient.
O rient.
Orient.
Orient.
Orient.
Põld
Põld
Põld
O rient.
Orient.
Sabaku tee
75 74
75
77
77
76
76
75
75
75
74
74
73
73
73
73
73
73
73
73
73
74
74
74
74
73
73
74
74
Kilp
Orie nt.
O rient.
Orient.
Orient.
Orient.
AS Gaasivõrk katoodkaitsekaabel
AS G aasivõrk katoodkaitsekaabel
N
S
L
M
M
M
M
Ä
L
M
T
POS 1MM, kuni 10% OB
85,00 5600
Piiramatu
56855 m 2
aj Planeeritud m
adalpinge m aakaabli tinglik asukoht kaitsevööndiga
Planeeritud 10 kV m aakaabli tinglik asukoht kaitsevööndiga
Gaasitorustiku kaitsevöönd 3m teljest
G aasitorustiku kaitsevöönd 10 m
teljest
Gaasijaotusjaama kaitsevöönd 10 m piirdeaiast
Gaasitorustiku ohuala 25 m teljest
Läbipuhkeküünla ohuala 50 m ulatus
Läbipuhkeküünla ohuala 50 m ulatus
G aasitorustiku ohuala ulatus 42 m
teljest
G aasitorustiku kaitsevöönd 10 m
teljest
M aaparandussüsteem
i eesvoolu kaitsevöönd i 12 m ulatus
M aaparandussüsteem
i eesvoolu kaitsevöönd i 12 m ulatus
Kalda veekaitsevöönd 1m veepiirist
Koostas K.Laos M.Sepp 122.10.2024Geodeet
1:500 LEHT A0Geodeetiline alusplaan
Tellija
Märkused: Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-Est97 Kihil "PIIR" esitatud piirijoonte asukohad on informatiivsed. Katastriüksuste piirid on plaanile kantud seisuga 22.10.2024 (Maa-amet)
W Vara OÜ Uku tn 11, Viljandi 71013, Ärireg. Kood 14229120 Kutsetunnistus 164605, Geodeet tase 6, MTR EEG000458.
Töö nr. GD24230 Viljandi vald, Vardi küla Variku (62903:002:0573)
Projektikoda OÜ
02 KK 28.02.2025 Lisatud gaasirajatiste ohutuskujad. Lisatud elektri maakaabelliinid, komplektalajaama ja liitumiskilbi tinglik asukoht. Muudetud hoonestusala asukoht. Lisatud kustutusveehoidla tinglik asukoht.
Vers. Muutja Kuupäev Kirjeldus
Osa-grupp-jrk.nr.
Mõõt
Registrikood 12267932 MTR EEP002408
Töö nr
Tellija
Tallinna 58, 71018 Viljandi
Joonise nimetusStaadium Bioforce Infra OÜ
Asukoht
Variku, Vardi küla, Viljandi vald, Viljandimaa
2024-09-02
JN100Põhijoonis
1:50022.01.2025
DP
Versioon 02
Kinnistu aadressiga Variku, Vardi küla, Viljandi vald (kat. 62903:002:0573) DETAILPLANEERING. KovID DP-355
Käesolevat joonist ei ole lubatud kasutada osaliselt või muudetud kujul ilma Projektikoda OÜ nõusolekuta
Planeeringu nimetus
Kalle KadalippPlaneerija
DP koostamise korraldaja Viljandi Vallavalitsus
Viljandi, jaanuar 2025
Viljandi vallas Vardi külas Variku maaüksuse (kat 62903:002:0573)
DETAILPLANEERING
(kovID DP355)
Koostamise korraldaja: Viljandi Vallavalitsus
Huvitatud isik Bioforce Infra OÜ
Registrikood 14772628
Paldiski mnt 96, Tallinn, Harju maakond, 13522
Kontaktisik: Hans Müllerson [email protected]
Koostaja Projektikoda OÜ
registrikood 12267932
MTR reg nr EEP002408
Tallinna 58, 71018 Viljandi
Töö nr 2024-09-02
Versioon 02 28.02.2025
Planeerija Kalle Kadalipp
Volitatud arhitekt 7 (kutsetunnistus 166917)
+372 511 4378
2/17
Viljandi vallas Vardi külas Variku maaüksuse (kat 62903:002:0573) DETAILPLANEERING (kovID DP355) Töö 2024-09-02
DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS
SELETUSKIRI
1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .............................................. 4 1.1 Üldosa ................................................................................................................................... 4
1.2 Algatamise korraldus ............................................................................................................ 4
1.3 Geodeesia ............................................................................................................................. 7
1.4 Üldplaneering ....................................................................................................................... 7
1.4.1 Planeeringualal kehtiv üldplaneering .................................................................................. 7 1.4.2 Koostatav Viljandi valla üldplaneering ............................................................................... 8
1.5 Kehtivad detailplaneeringud .............................................................................................. 10
2 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID .................................................................................... 10 3 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA KIRJELDUS ................................................... 10 4 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD JÄRELDUSED.
10 6 KRUNDI HOONESTUSALA ................................................................................................... 10 7 KRUNDI EHITUSÕIGUS ......................................................................................................... 11
7.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed ........................................................................................ 11
7.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv ....................................... 11
7.3 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind ................. 11
7.4 Hoone või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus .......................... 11
7.5 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud sügavus ........................................... 11
8 EHITISE EHITUSLIKUD TINGIMUSED ............................................................................... 12 9 EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED ...................... 12 10 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED .......................................................................... 12
10.2 Krundile pääs ...................................................................................................................... 12
10.3 Parkimine ja krundisisene liikluskorraldus ........................................................................ 12
11 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED ................................................... 12 12 EHITISTEVAHELISED KUJAD. TULEOHUTUSE TAGAMINE ..................................... 13 13 TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE PAIKNEMINE ........................................................ 13
13.1 Olemasolevad tehnovõrgud ja –rajatised ........................................................................... 13
13.2 Veevarustus ........................................................................................................................ 13
13.3 Tuletõrje veevarustus ......................................................................................................... 13
13.4 Heitvee kanalisatsioon ........................................................................................................ 13
13.5 Sademevee ärajuhtimine .................................................................................................... 13
13.6 Elektrivarustus .................................................................................................................... 13
13.7 Sidevarustus ....................................................................................................................... 14
13.8 Soojavarustus ..................................................................................................................... 14
14 KESKKONNATINGIMUSTE TAGAMISE NÕUDED ....................................................... 14 14.1 Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamine ............................ 14
14.2 Müra ja vibratsioon ............................................................................................................ 14
14.3 Välisõhu kvaliteet ............................................................................................................... 15
14.5 Insolatsioonitingimused ..................................................................................................... 15
3/17
Viljandi vallas Vardi külas Variku maaüksuse (kat 62903:002:0573) DETAILPLANEERING (kovID DP355) Töö 2024-09-02
14.6 Energiatõhusus .................................................................................................................. 15
15 LOODUSOBJEKTIDE KAITSE JA NENDE KAITSEVÖÖNDID ..................................... 15 16 SERVITUUTIDE SEADMINE JA EHITISE KAITSEVÖÖNDIST TULENEVAD
KINNISOMANDI KITSENDUSED ................................................................................................. 15 16.1 Ehitise kaitsevööndist tulenevad kinnisomandi kitsendused ............................................. 15
16.1.1 Üldised nõuded ........................................................................................................... 15 16.1.2 Tehnovõrkude kitsendused ......................................................................................... 16 16.1.3 Maaparandussüsteemi kitsendused ................................................................................ 16
16.2 Ohualad .............................................................................................................................. 16
17 PLANEERINGU ELLUVIIMINE ......................................................................................... 17
JOONISED:
1. Põhijoonis JN100 M 1:500
LISAD:
1. ML105 Situatsiooniskeem M 1:10000
2. ML106 Tugiplaan M 1:500
3. ML100 Fotod asukohast
4. RI100 Illustreeriv joonis
5. MD201 Viljandi Vallavalitsuse 19.11.2024 korraldus nr. 474 „Vardi külas Variku
katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine“;
6. UU103 W Vara OÜ töö nr GD24230, 22. 10. 2024 „Viljandi vald, Vardi küla, Variku
(62903:002:0573) geodeetiline alusplaan“, Viljandis, 2024. a.
7. ML100 Põllumajandus- ja Toiduamet kiri 10.12.2024 reg nr 6.2-6/9211-1 „Arvamus
Vardi külas Variku katastriüksuse detailplaneeringu algatamise kohta“
8. ML100 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 489766
4/17
Viljandi vallas Vardi külas Variku maaüksuse (kat 62903:002:0573) DETAILPLANEERING (kovID DP355) Töö 2024-09-02
SELETUSKIRI
1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
1.1 ÜLDOSA
Viljandi Vallavalitsus algatas 19.11.2024 korraldusega nr 474 detailplaneeringu Vardi külas Variku
maaüksusel (katastritunnus 62903:002:0573). Detailplaneeringuala suurus on 56855 m2.
Planeeringuala katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%.
Planeeringualale jääva kinnistu omanik on Bioforce Infra OÜ.
Detailplaneeringu koostamise tingis tellija soov kasutada maaüksust osaliselt tootmismaana rajades
maaüksuse lõunaossa biometaani sisestuspunkti Eleringi ülekandevõrku.
Biometaan hakatakse transportima planeeringualale autotranspordiga (4-5 veokit ööpäevas), mis
ühendatakse rajatavas mahalaadimispunktis rõhu alandamise ja gaasi soojendamise seadmetega. Gaas
juhitakse konteinerist läbi Eleringi sisestussõlme gaasitorustikku. Mahalaadimispunkti seadmed
hakkavad asuma soojustatud ja isoleeritud konteinerites, mis minimeerib seadmetest tulenevat
võimalikku müra.
Planeeringu koosseis on määratud vastavuses PlanS §-ga 126 ja detailplaneeringu algatamise
korraldusega.
Vastavalt Planeerimisseaduse § 3 (2) „Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.“
Planeeringut illustreeriva lahenduse järgimine projekteerimisel ei ole kohustuslik.
1.2 ALGATAMISE KORRALDUS Detailplaneering on algatatud Viljandi Vallavalitsuse 19.11.2024 korraldusega nr 4474 (lisa 5).
Algatamisel seati järgmised lähteseisukohad:
1. Ehitusõigus
1.1 Krundi kasutamise
sihtotstarve
Maatulundusmaa (M) sihtostarve peab olema vähemalt
55%, kõrvalotstarve Tootmismaa (T) võib olla kuni 10%.
Tootmismaa (T) sihtostarve ei anna õigust hiljem püstitada
biometaani sisestuspunkti asemel tootmishoonet.
1.2 Hoonete suurim lubatud
arv krundil
Määrata detailplaneeringuga ning arvestada
üldplaneeringut.
1.3 Hoonete suurim lubatud
ehitisealune pind
krundil
Määrata detailplaneeringuga ning arvestada
üldplaneeringut.
1.4 Hoonete lubatud
maksimaalne kõrgus
krundil
Määrata detailplaneeringuga ning arvestada
üldplaneeringut.
1.5 Hoonete suurim lubatud
sügavus krundil
Määrata detailplaneeringuga ning arvestada
üldplaneeringut.
2. Muud nõuded
5/17
Viljandi vallas Vardi külas Variku maaüksuse (kat 62903:002:0573) DETAILPLANEERING (kovID DP355) Töö 2024-09-02
2.1 Detailplaneeringu
ülesanded
Detailplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse
§ 126 lg 1 p-des 1 kuni 5, 7, 8, 9, 11, 12, 13, 17, 21 ja 22
sätestatud ülesanded
2.2 Lähtematerjalid •Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrusega nr 13
„Üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Pärsti valla
üldplaneering.
•Riigihalduse ministri 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/75
kehtestatud Viljandi maakonnaplaneering 2030+.
•Viljandi Vallavolikogu 30.12.2020 otsusega nr 1-3/319
„Viljandi valla üldplaneeringu vastuvõtmine,
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele
vastavaks tunnistamine ning üldplaneeringu avalikule
väljapanekule suunamine“ vastuvõetud Viljandi valla
üldplaneering.
2.3 Planeeringuala
kruntideks jaotamine
Krundijaotus määrata detailplaneeringuga.
2.4 Uuringute vajadus •Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks on
olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt
mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega
M 1:500. Planeeringuala topo-geodeetiline uuring peab
vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016
määrusega nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ kehtestatud
nõuetele. Geodeetiline alusplaan peab katma
detailplaneeringuala ning vajadusel ka lähiala.
Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan
peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab
hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud
sademevete ärajuhtimise süsteemi jms.
•Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata ning
seletuskirjas kajastada selle elluviimisega kaasnevaid
asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja
looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, sh seada
keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Kui menetluse
käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks
ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid
uuringuid, analüüse vms, siis tuleb need teha.
2.5 Nõuded vormistamisele
•Detailplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest.
Planeering vormistatakse ja ehitatakse üles vastavalt
riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“.
•Detailplaneeringu joonised koostada mõõtkavas M 1:500.
Joonisele märgitakse planeeringu nimetus, joonise
nimetus, mõõtkava, koostamise kuupäev, planeeringu
koostamise korraldaja ja planeeringu koostaja.
Kokkuleppel Viljandi Vallavalitsusega on lubatud jooniste
mõõtkava muuta.
6/17
Viljandi vallas Vardi külas Variku maaüksuse (kat 62903:002:0573) DETAILPLANEERING (kovID DP355) Töö 2024-09-02
2.6 Hoonestusalad Detailplaneeringuga määrata hoonestusala, piiritledes
krundi osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud
hooneid ja rajatisi. Kõik ehitised peavad mahtuma
hoonestusala sisse, kuna detailplaneeringu alas sees on
võimalik määrata vajalike ehitiste ja rajatiste ehitusõigust.
Detailplaneeringus seada tingimused ehitusloa/
ehitusteatise kohustuseta ehitiste püstitamiseks.
2.7 Tehniline taristu Uute kavandatavate tehnovõrkude liitumise korral või
olemasolevate tehnovõrkude liitumiskohtade muutmisel
tuleb detailplaneeringu koostamiseks taotleda võrgu
valdaja tehnilised tingimused. Väljastatavad tehnilised
tingimused tuleb esitada detailplaneeringu lisade hulgas.
2.8 Liikluskorraldus Määrata detailplaneeringuga. Kui detailplaneeringuga
kavandatakse planeeringualale avalikuks kasutamiseks
ette nähtud tee ja sellega seotud rajatised, siis planeeringu
elluviimise tingimuseks on nende väljaehitamine arendaja
kulul.
2.9 Haljastus ja heakord Säilitada maksimaalne haljastus.
2.10 Krundi piirded Piirdeaedade/hekkide vajadus ja tingimused näha ette
detailplaneeringuga.
2.11 Detailplaneeringu
eelnõu/eskiisi
koostamise vajadus
Detailplaneeringu eelnõu (eskiisi) kooskõlastada Viljandi
Vallavalitsusega.
2.12 Detailplaneeringu
esitamine
kooskõlastamises ja
vastuvõtmise otsuse
tegemiseks
Vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks
esitatakse planeeringu seletuskiri ja nõutud joonised
(lisaks vähemalt üks 3D joonis) paberkandjal ning
elektrooniliselt koos tehnovõrkude valdajate arvamusega
ning muu planeeringu koostamise dokumentatsiooniga.
2.13 Detailplaneeringu
vormistus enne
kehtestamist
Kehtestamiseks esitatakse planeering elektrooniliselt
(joonised dwg/dgn/shp ja pdf formaadis, seletuskiri doc ja
pdf formaadis, faili nimed sisuga kooskõlas) ning
paberkandjal vähemalt ühes eksemplaris. Eraldi
köitena/kaustana lisamaterjal, mille koosseisus peavad
olema detailplaneeringu menetlusdokumendid: kirjad,
koosolekute protokollid, kuulutused, kohaliku
omavalitsuse väljastatud aktid, koostatud
uuringud/hinnangud, väljastatud tehnilised tingimused,
kooskõlastused, esitatud arvamused, illustreeriv materjal
jms. Lisade kausta komplekteerimisel peavad faili nimed
vastama sisukorrale. Samuti tuleb esitada vastavalt
PLANK süsteemi juhendile vormistatud kujul
detailplaneeringu kaust.
3. Ajakava. Kaasamine ja koostöö
3.1 Detailplaneeringu
koostamise eeldatav
ajakava
Detailplaneering peab olema esitatud vastuvõtmiseks
hiljemalt kahe aasta jooksul alates algatamisest.
3.2 Koostöö
valitsusasutustega
Detailplaneering koostatakse koostöös järgmiste
asutustega:
* Põllumajandus- ja Toiduamet;
* Päästeamet.
7/17
Viljandi vallas Vardi külas Variku maaüksuse (kat 62903:002:0573) DETAILPLANEERING (kovID DP355) Töö 2024-09-02
Täiendavalt kaasatakse ametkondi, kui detailplaneeringu
sisust nähtuvalt tekib selleks vajadus.
3.3 Kaasatavad isikud Planeeringu koostamisse kaasatakse:
* Töö sisust nähtuvalt tehnovõrkude omanikud, kelle
taristuga liitumisühendust kavandatakse või muudetakse;
* 62903:002:1100 (Masti) omanik;
* 62903:003:0820 (Saariku) omanik;
* 62903:003:0520 (Sabaku) omanik;
* 62903:003:0102 (Oru) omanik;
* 62903:002:0550 (Ramsi gaasijaotusjaam) omanik;
* 89901:001:0113 (Kuuse) omanik;
* 62903:002:0310 (Matsi) omanik;
* 89801:001:0351 (Varikupõllu) omanik;
* 89801:001:0350 (Variku) omanik;
* Elering AS;
* Teised isikud planeerimisseaduse § 127 lõigetes 2 ja 3
sätestatud alustel, kes selleks soovi avaldavad või kelle
huve võib planeering puudutada, kui see selgub
planeeringu koostamise käigus.
1.3 GEODEESIA Planeeringu koostamisel on geodeetilise alusena kasutatud W Vara OÜ töö nr GD24230 „Viljandi
vald, Vardi küla, Variku (62903:002:0573) geodeetiline alusplaan“, Viljandis, 2024.
1.4 ÜLDPLANEERING
1.4.1 PLANEERINGUALAL KEHTIV ÜLDPLANEERING Viljandi vald on moodustatud aastatel 2013 ja 2017 kokku kuuest liitunud omavalitsusest (Kolga-
Jaani, Paistu, Pärsti, Saarepeedi, Tarvastu ja Viiratsi). Planeeringualal kehtib Pärsti Vallavolikogu
poolt kehtestatud üldplaneering, kuna Viljandi valla üldplaneering on koostamisel.
Pärsti valla üldplaneeringu kohaselt tuleb planeerimisel arvestada, et maastiku struktuur ja
maakasutuse põhikasutusotstarve oleks hoonete ja rajatiste paigutamise määramise aluseks. Ehitise
paigutamisel tuleb vältida suuremaid pinnavormide muutmisi juurdepääsuteede rajamisel või
hoonete paigutamisel nõlvadele. Arvestada tuleb ehitise arhitektuurilist sobivust nii lähiümbruses,
kui kogu vaateväljas. Ehitis peab olema kestev, otstarbekas ja ilus, hoonestuskompleks
vormikujunduslikult harmoneeritud, paikkonna looduslikku atraktiivsust säilitav.
Tootmis- ja tööstushooneid rajada juba väljakujunenud või valla üldplaneeringuga määratud
aladele. Vältida tuleb rohelise võrgustiku tuumala ja koridoridesse ning väärtuslikele
maastikualadele olulise ruumimõjuga ehitiste kavandamist.
Ehitise püstitamisel tuleb arvestada, et selle juurde rajatavad kommunikatsioonid (teed, elektriliinid
jt) ei muudaks maastiku esteetilist väärtust. Soovitav on eelistada vanade teede ja sihtide
korrastamist uute rajamisele. Teede ja ehitusalade ning toomismaade ja elamualade vahele on
otstarbekas jätta piisav ala maad kaitsehaljastusvööndi rajamise võimaldamiseks liiklusest tuleneva
müra ja muu reostuskoormuse vähendamiseks.
Pärsti valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava biometaani sisestuspunkti asukoht
metsamajandusmaa (Skeem 1). Üldplaneeringu kohaselt saab üldplaneeringus maaüksuse
põhikasutusotstarve metsamajandusmaa katastriüksuse sihtotstarbena olla nii maatulundusmaa,
kaitsealune maa kui ka sihtotstarbeta maa (Pärsti valla üldplaneering, tabel 15). Variku maaüksuse
sihtotstarve on eelhinnangu koostamisel ajal maatulundusmaa.
8/17
Viljandi vallas Vardi külas Variku maaüksuse (kat 62903:002:0573) DETAILPLANEERING (kovID DP355) Töö 2024-09-02
Detailplaneering ei ole vastuolus hetkel Viljandi valla selles asukohas kehtiva Pärsti valla
üldplaneeringuga.
Skeem 1. Väljavõte Pärsti valla üldplaneeringu kaardist. Variku maaüksuse ja selle lähipiirkonna
maakasutus ja maakasutuse juhtosttarbed.
1.4.2 KOOSTATAV VILJANDI VALLA ÜLDPLANEERING Käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal on koostamisel Viljandi valla üldplaneering.
Üldplaneeringu koostamine on algatatud Viljandi vallavolikogu poolt 25.04.2018 otsusega nr 69.
Koostatav üldplaneering on vastu võetud Viljandi vallavolikogu 30.12.2020 otsusega nr 1-3/319.
Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 29.01.2021 kuni 28.02.2021.
Koostatav Viljandi valla üldplaneering ei ole käesoleva detailplaneeringu koostamisel kehtivaks
õiguslikuks aluseks, kuid näitab kavatsust perspektiivse maakasutustotstarbe ja -tingimuste osas.
Viljandi valla üldplaneeringuga määratakse ruumilise arengu suundumused kooskõlas Viljandimaa
maakonnaplaneeringuga 2030+ ja seatakse strateegiliste eesmärkide saavutamiseks
maakasutustingimused. Selles planeeringus on kõiki teemasid läbivaks ruumilise arengu
põhimõtteks keskkonnakaalutluste integreerimine strateegiliste planeerimisdokumentide
koostamisse ning nende arvestamine planeeringu elluviimisel ja dokumentide kehtestamisel.
Keskkonnakaalutluste eesmärgiks on vältida ökosüsteemi taastus- ning taluvusvõime piiride
ületamist. Ruumilise arengu otsuste tegemisel tuleb ette näha looduskeskkonnale kahjulike mõjude
leevendamise ja looduse taastamise meetmed. Ruumilise arengu põhimõtted on oluliseks aluseks
maakasutuse juhtotstarvete määramisel.
9/17
Viljandi vallas Vardi külas Variku maaüksuse (kat 62903:002:0573) DETAILPLANEERING (kovID DP355) Töö 2024-09-02
Viljandi valla üldplaneeringus pole planeeritava ala asukohas maakasutuse juhotstarvet välja toodud
Skeem 2). Maakasutustingimuste mõistes tuleb selliseid valgeid alasid käsitleda aladena, kus
üldplaneeringuga ei ole maakasutustingimusi seatud ja/või kaitsetingimusi määratud või seatud
tingimused kehtivad üldistena kogu planeeringualal.
Skeem 2. Väljavõte Viljandi valla üldplaneeringu kaardist (Joonis 2.4 Maakasutus. Päri, Heimtali,
Ramsi, Holstre, Paistu piirkond)
Üldplaneeringus on toodud üldised põhimõtted ja tingimused, millel on eeldatavalt seosed
kavandatava tegevusega (biometaani sisestuspunkti rajamisega ülekandevõrku):
• planeerimisel ja projekteerimisel on hoonete ja rajatiste paigutamise määramisel aluseks
maakasutuse juhtotstarve, maastiku struktuur ja väljakujunenud keskkond;
• ehitiste asukohavalikul tuleb arvestada võimalikult optimaalset juurdepääsu hoonetele, vältida
põhjendamatult uute liikluspindade rajamisega, mis killustavad olemasolevat maakasutust;
• ehitiste asukohavalikul tuleb arvestada olemasolevat haljastust ja kaaluda alati alternatiivseid
asukohti, kui eesmärgi saavutamiseks on võimalik minimeerida kahju loodusele.
Omavalitsusel on õigus looduskeskkonnale tekitatud kahju kompenseeriva meetmena nõuda
asendusistutamist valla poolt määratud kohta vms;
• ehitiste asukohavalikul tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkudega ja uute rajamisel luua
eeldused nende ühiskasutuseks;
• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist on
elukondlike hoonetel kümme meetrit hoone projektsioonist maapinnale. Muude hoonete
puhul neli meetrit hoone projektsioonist maapinnale, kui naaberkruntide omanikud ei lepi
kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus.
Üldplaneering sätestab, et tootmismaa otstarbega krundi moodustamisel tuleb selle ehitusõiguse
määramisel arvestada tootmisprotsessi võimaliku kinnistupiiriülese mõju ulatusega piirnevatele alale
ja ümbritsevale keskkonnale tervikuna ning ette näha meetmed selle mõju vähendamiseks. Oluliste
10/17
Viljandi vallas Vardi külas Variku maaüksuse (kat 62903:002:0573) DETAILPLANEERING (kovID DP355) Töö 2024-09-02
mõjude avaldumise võimalust on hinnatud Eco Consult OÜ poolt koostatud „ Pärsti valla
üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnangus“. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus eelloetletud üldplaneeringu
põhimõtetega. Asukoht on seotud olemasoleva taristuga (teedega ja tehnovõrkudega), kavandatav
tegevus ei hõlma maad, mis kuuluks rohelisse võrgustikku või oleks tegemist näiteks väärtusliku
põllumajandusmaaga.
1.5 KEHTIVAD DETAILPLANEERINGUD Planeeringualal ja selle lähiümbruses kehtivad detailplaneeringud puuduvad.
2 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata kinnistule ehitusõigus ja määrata käesoleva
detailplaneeringu maa-alale osaliselt tootmismaa sihtotstarve.
Katastriüksusele planeeritakse rajada biometaani sisestuspunkt Eleringi gaasi D-kategooria
ülekandevõrku.
3 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA KIRJELDUS Planeeringuala hõlmab katastriüksuse Variku 62903:002:0573 maa-ala. Detailplaneeringuala suurus
on 56855 m2. mis koosneb 4,49 ha metsamaast, 0,28 ha looduslikust rohumaast ja 0,91 ha muust
maast.
Katastriüksus on hoonestamata, valdavalt metsaga kaetud ala. Juurdepääs krundile on tagatud
Sabaku teelt (katastrinumber: 62903:002:0058). Juurdepääs planeeritavale tootmismaa alale
planeeringuala lõunaosas on tagatud mööda Variku maaüksusel asuvat erateed. Variku maaüksus
piirneb maatulundusmaade, ärimaa ja transpordimaadega, Variku maaüksuse sees selle põhjaosas
paikneb eraldi katastriüksusel (katastrinumber: 62903:002:0940 )elektri keskpingeliini Vardi
jaotuspunkt, mille katastri maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa.
Planeeritava ala lõunaosas külgnevana asub Eleringi D-kategooria gaasi ülekandevõrgu T410H
Viljandi GJJ haru kraanisõlm/sondisõlm ja gaasijaotusjaam Viljandi GJJ millega liidetava
sisestuspunki rajamist kavandatakse planeeritavale alale.
Planeeritav ala on olemasolevana metsastunud ala. Ala on kaugvaatele avatud üle põllumassiivi
Raudna-Loodi teelt.
Planeeritavat ala ümbritsevad Ramsi ja Vardi maaparandussüsteemi maa-alad. Kraav, mis läbib
planeeringuala, kuulub maaparandussüsteemi eesvoolu alla
Planeeringuala läbivad elektriõhuliinid, ning D-kategooria gaasitorustik (T425 Viljandi LKS -
Puiatu LKS).
Planeeringualal ei asu kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ja looduskaitselisi objekte.
Planeeringualale ei jää kõrgendatud väärtusega või tundlikkusega elupaiku. Kinnistu ei ole arvatud
üldisemate planeeringutega määratud rohelise võrgustiku koosseisu.
4 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD JÄRELDUSED. Planeeritavale alale biometaani sisestuspunkti rajamine piirkonnas olemasolevasse infrastruktuuri
ei oma olulist ruumilist mõju olemasolevale olukorrale.
6 KRUNDI HOONESTUSALA Hoonestusala on planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega
lubatud hooneid ja rajatisi;.
Hoonestusala piire võivad ületada ehitisealuse pinna hulka mitte arvestatavad ehitise osad tingimusel,
et on tagatud tuleohutuse nõuded. Projekteeritavad maa-alused rajatised võivad asuda hoonestusalalt
väljas.
Krundile ehitatavad ehitusloakohustuslikud ehitised peavad asuma käesolevas planeeringus joonisel
„JN100 Põhijoonis“ määratud hoonestusalal. Hoonestusalasse võib rajada teid/platse, teisi rajatisi ja
11/17
Viljandi vallas Vardi külas Variku maaüksuse (kat 62903:002:0573) DETAILPLANEERING (kovID DP355) Töö 2024-09-02
istutada haljastust, puid ning põõsaid. Hoonestusala hoonestamine hoone(te)ga ei ole
detailplaneeringu valla poolt seatud lähteseisukohtadest tuleneva lubatud.
Planeeringuga määratud hoonestusala ulatus moodustab 10% krundi pinnast.
7 KRUNDI EHITUSÕIGUS Krundi ehitusõigusega määratakse:
1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
2) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal;
3) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;
4) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;
5) asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.
7.1 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED Käesoleva detailplaneeringuga määratud „krundi kasutamise sihtotstarve“ määrab, millisel otstarbel
võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise lubatud sihtotstarbeks on
määratud MM – Metsamaa, kõrvalfunktsioonina on lubatud kasutada krunti kuni 10 % ulatuses
sihtotstarbega OB – Biogaasi jaotamise ehitise maa.
7.2 HOONETE VÕI OLULISE AVALIKU HUVIGA RAJATISTE SUURIM LUBATUD ARV Hoone(te) rajamine krundile detailplaneeringu lähteseisukohtadest lähtuvana ei ole lubatud. Ehitiste
arvu ei piirata.
7.3 HOONETE VÕI OLULISE AVALIKU HUVIGA RAJATISTE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND Planeeringus määratud ehitisealune pind on defineeritud Majandus- ja taristuministri 05.06.2015
määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ §-s 19, mille järgselt on see
hoonealune pind või rajatisealune pind .
Rajatisealune pind on rajatise maapealse osa ja maa-aluse osa projektsioon horisontaaltasapinnal.
Käesoleva detailplaneeringuga on määratud maksimaalseks lubatud rajatise ehitisealuseks pinnaks
5600m2. Hoone(te) rajamine krundile ei ole lubatud.
7.4 HOONE VÕI OLULISE AVALIKU HUVIGA RAJATISTE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS Planeeringus määratud “Ehitise lubatud maksimaalne kõrgus” on riiklikus kõrgussüsteemis määratud
kõrgusarv ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid
kõrgendusi.
Olulise avaliku huviga rajatise lubatud maksimaalne kõrgus (EH2000) krundil on planeeringuga
määratuna abs. 85,00 m. Hoone(te) rajamine krundile ei ole lubatud.
7.5 HOONETE VÕI OLULISE AVALIKU HUVIGA RAJATISTE LUBATUD SÜGAVUS Ehitise sügavus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist
ehitise kõige alumise maa-aluse korruse viimistletud põranda kõrgusele, võtmata arvesse kohalikke
väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi. Ehitise all paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi, sealhulgas
torustikku, kaablit ja muud seesugust, vundamenti ning selle osa ja muud taolist ehitise sügavuse hulka
ei arvestata.
Planeeringualale rajatavate olulise avaliku huviga rajatise lubatud sügavus on kuni 3 m planeeritud
maapinnast.
12/17
Viljandi vallas Vardi külas Variku maaüksuse (kat 62903:002:0573) DETAILPLANEERING (kovID DP355) Töö 2024-09-02
8 EHITISE EHITUSLIKUD TINGIMUSED Planeeritavale alale rajatavad ehitised peavad kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise
nõuetele ja ning ehitamise ning olemasolu vältel olema ohutud.
Ehitiste tuleohutusklassile planeeringuga kohustuslikku miinimumnõuet ei määrata. Vajalikud
nõuded määrata ehitusprojektis.
Ehitamisega seotud mürarikkaid töid ei tohi teostada puhkepäevadel ja tööpäevadel väljaspool
tavapärast tööaega (8:00 kuni 18:00).
Ehitamise ajal tuleb rakendada meetmed olemasoleva ehitusprojektiga määratava säilitatava
kõrghaljastuse kaitsmiseks. Samuti tagada kasutusvajalike kommunikatsioonide jätkuv toimimine ja
vajadusel nende ehituseaegne kaitse.
9 EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED Detailplaneeringuga määratud arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on:
• Välisviimistlusmaterjalidele ja nende värvitoonidele erinõudeid ei seata.
• Olulise avaliku huviga rajatised tuleb projekteerida hoonestusalale järgides hoonestusalal
seatud kõrguslikke piiranguid (vt punkt 7.4)
• Kohustusliku ehitusjoone rakendamine ei ole vajalik.
• Krundile võib rajada piirdeaia (ja/või heki), mille kõrgus ei ületa 2 m. Maaparandussüsteemi
eesvoolu kaitsevööndis (12 m) ei ole lubatud püsiva piirdeaia rajamine.
10 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED
10.2 KRUNDILE PÄÄS Juurdepääs krundile on olemasolevana kahesuunalise liiklusega Sabaku teelt (katastrinumber:
62903:002:0058). Liikluskorralduse muudatusi ei kavandata.
10.3 PARKIMINE JA KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS
Parkimist planeeritava alal ei kavandata. Krundisisese liikluskorralduse lahendus esitada vajadusel
ehitusprojektis.
11 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED Planeeritav ala on olemasolevana metsastunud ala. Biometaani sisestuspunkt rajamiseks raadatakse
rajatava taristu alla jääv ala. Haljastuse rajamist va ehitustegevuse käigus kannatada saanud
haljastatuks jäävate pindade heakorrastamine, kohustusena ei kavandata.
Krundi heakorrastuse ja haljastuse lahendus esitada ehitusprojekti koosseisus.
Heakorrastus- ja haljastuslahenduse kavandamisel negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks
tuleb rakendada alljärgnevad meetmed:
• olemasoleva taimestiku, eriti kõrghaljastuse säilitamine planeeringualal võimalikult suures
mahus;
• eemaldatava pinnase nõuetekohane hoiustamine ja taaskasutamine pinnase planeerimiseks ja
haljastustöödeks;
• jäätmete tekkimisel nende liigiti kogumine, nõuetekohane hoidmine ja üleandmine vastava
jäätmeloaga käitlejale;
• kütuse ja kemikaalide ohutusnõuetele vastav hoidmine ja käitlemine;
• vajalike mehhanismide ja masinate võimalikult efektiivne kasutamine, vältides liigse müra-
ja õhusaaste teket;
• ehitusmaterjalide ning ehitusjäätmete hoidmine viisil, mis väldiks ümbruskonna prügistumist;
• õigusaktide nõuete ning asjakohaste ohutusnõuete järgimine.
13/17
Viljandi vallas Vardi külas Variku maaüksuse (kat 62903:002:0573) DETAILPLANEERING (kovID DP355) Töö 2024-09-02
12 EHITISTEVAHELISED KUJAD. TULEOHUTUSE TAGAMINE Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist
majanduslikku või ühiskondlikku kahju.
Ehitiste tuleohutuse kavandamisel ja ehitiste vaheliste tuleohutuskujade määramisel juhinduda
valdkonda reguleerivatest õigusaktidest.
Tuleohutuse lahendus anda ehitusprojekti koosseisus.
13 TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE PAIKNEMINE
13.1 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED Olemasolevad tehnorajatised on näidatud detailplaneeringu joonistel Põhijoonis JN100 ja Tugiplaan
ML106. Planeeringualal asuvad teistele isikutele kuuluvatest tehnovõrkudest Elering AS Vireši-
Tallinn D-kategooria gaasitorustik DN70, Elering AS Viljandi gaasijaotusjaama harutorustik DN150,
Elering AS elektrimaakaabelliin, AS Gaasivõrk elektrimaakaabelliin ja Elektrilevi OÜ-le kuuluv
keskpinge õhuliin koos jaotuspunktiga.
13.2 VEEVARUSTUS Olemasolevana planeeringualal veevarustus puudub. Veevarustuse rajamiseks vajadus puudub .
13.3 TULETÕRJE VEEVARUSTUS Planeeringualale lähimad veevõtukohad VVK 2899 ja VVK 2900 asuvad Ramsi alevis Turba tee 14
maaüksusel, kaugus planeeringualast linnulennult ca 800 m, mööda teed ca 1,2 km, ning hüdrant 3
Loodi tee 13 maaüksusel, kaugus planeeringualast mööda teed ca 1,5 km ning hüdrant 3 Keskuse
tee 4 maaüsusel, kaugus planeeringualast mööda teed ca 1,6 km.
Detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud tinglik kustutusveehoidla asukoht planeeringualal.
Kustutusveehoidla rajamise vajalikkus ja maht selgitada ehitusprojekti koostamisel vajadusel
kaasates tuleohutuseksperdi.
13.4 HEITVEE KANALISATSIOON Olemasolevana planeeringualal kanalisatsioon puudub. Kanalisatsiooni rajamiseks vajadus puudub.
13.5 SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE Olemasolevana sademevesi hajutub krundil. Planeeringuala läbib maaparandusehitise Vardi (MS
kood 6114020010012/002) eesvool. Kavandatavad biometaani sisestuspunkti rajatised paiknevad
kirjeldatud eesvoolust teisel pool krundisisest teed. Sisestuspunkti rajatavatelt platsidelt hajutatakse
sademevesi külgnevatele rohealadele krundil, kust see imbub maasse. Kui ehitusprojekti koostamisel
ilmneb vajadus juhtida sademevesi maaparandussüsteemi eesvoolu, tuleb projekteerimisel arvutada
vooluhulk (l/s või m³/s) ning kontrollida arvutustega, kas eesvoolu ristlõike suurus ja eesvoolul
paikneva(te) truubi ava suurus(ed) vastavad nõuetele. Kui eesvoolu sängi ristlõike suurus ja truubi
ava suurus ei vasta nõuetele, rekonstrueeritakse eesvool lisavett juhtida sooviva isiku kulul. Lisavee
juhtimise eesvoolu peab ehitusloa andja kooskõlastama Maa- ja Ruumiametiga.
13.6 ELEKTRIVARUSTUS Planeeritava krundi liitumiseks elektrivõrguga on väljastatud Elekrtilevi OÜ poolt tehnilised
tingimused 489766, mille järgi tuleb planeeringualale näha ette koht uuele komplektalajaamale
võimalikult koormuskeskme lähedusse ööpäevaringselt juurdepääsetava tee äärde toitega 10kV
maakaabelliiniga mastist M312A ja Vardi alajaamast. Nimetatud uuest planeeritud alajaamast näha
ette eraldi fiidrite toiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Objekti elektrivarustuseks planeerida 0,4kV
14/17
Viljandi vallas Vardi külas Variku maaüksuse (kat 62903:002:0573) DETAILPLANEERING (kovID DP355) Töö 2024-09-02
liitumis- ja jaotuskilp. Liitumiskilp peavad olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist
objektini näha ette maakaabliga.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi
katastriüksust mitte moodustada.
Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud.
Elektrivarustuse tinglik lahendus, milline täpsustatakse projekteerimisel peale liitumislepingu
sõlmimist, on näidatud joonisel JN100 Põhijoonis.
13.7 SIDEVARUSTUS Planeeritava ala sidevarustus tagatakse lähiaastatel mobiilsena.
13.8 SOOJAVARUSTUS Soojavarustuse rajamise vajadus puudub
14 KESKKONNATINGIMUSTE TAGAMISE NÕUDED
14.1 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATUD TEGEVUSTE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Detailplaneeringu algatamise menetluse käigus koostati planeeritaval alal kavandatavate tegevuste
keskkonnamõju hindamiseks Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang (koostaja Eco Consult OÜ). Eelhinnangu järgselt ei olnud arvata, et
detailplaneeringu realiseerimisega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustamine.
Detailplaneeringu alal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte, kaitsealasid ja Natura 2000
võrgustiku alasid, mistõttu detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna
vastupanuvõime ületamist. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit,
inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneva liikluskoormuse, mürataseme ja
õhusaaste suurenemist ei saa pidada oluliseks. Ülenormatiivsete saastetasemete esinemist ette ei ole
näha ei ole. Detailplaneeringuga kavandataval maa-alal ei tuvastatud keskkonda saastavaid objekte
ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase ja vee reostust, mis seaks piiranguid
kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele. Detailplaneeringuga kavandatava
tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava
ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
14.2 MÜRA JA VIBRATSIOON Lähtudes atmosfääriõhu kaitse seaduse §-st 59 peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika
territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. See tähendab, et detailplaneeringualast väljapoole
normtaset ületavat müra levida ei tohi. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodust
rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul kl 21.00-7.00 asjakohase mürakategooria
tööstusmüra normtaset. Arvestades, et ehitusmüra on teatud ehitusperioodil kestev müra ning
ehitustööde eripärast tingitult ei ole mõistlik sellele päevaseks ajaks kehtestada normtasemeid, siis on
need kehtestatud üksnes öiseks ajaks, kusjuures ehitusmüra tasemeid tuleb võrrelda tööstusmüra
normtasemetega. See tähendab, et planeeringualalt lähtuv ehitusmüra ei tohi vahemikul kl 21.00-7.00
ümbritsevatel maa-aladel ületada 45 dB(A). Sellest tulenevalt on soovitatav kõik ehitustööd, sh
pinnase vedamistööd ja kaevetööd, teostada kella 07.00 ja 21.00 vahelisel ajal.
Tekitatavat müra tuleb minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ning
vältides asjatut müra teket.
Tegevusperioodil on suurimaks müraallikaks liiklus, mis tuleneb varustajate igapäevasest liikumisest
piirkonnas.
Kui intensiivse ehitustegevuse puhul järgitakse keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71
öiseks ajaks seatud mürataseme piiranguid ning välditakse asjatut müra teket, siis ei ole kavandatava
tegevuse puhul oodata olulist häiringut põhjustavat müra teket. Eeldatav lisanduv liikluskoormus ei
15/17
Viljandi vallas Vardi külas Variku maaüksuse (kat 62903:002:0573) DETAILPLANEERING (kovID DP355) Töö 2024-09-02
põhjusta tõenäoliselt olulist mürataseme suurenemist naaberkinnistutel, millega võiks kaasneda
lubatud piirväärtuste ületamine.
Vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“
kehtestatud nõuetest.
Vibratsiooni teke on eeldatavalt ainult ehitusperioodil ja on mööduv. Teataval määral on
vibratsiooni allikaks käitise käitamise perioodil ka transport.
14.3 VÄLISÕHU KVALITEET Kavandatava tegevusega kaasneva ehitustegevuse mõjualas pikemaajaliselt viibivaid elanikke ei asu,
kuna lähimad elumajad asuvad rohkem kui 200 m kaugusel planeeringualast ja on kavandatava
sisestusõlme asukohast eraldatud metsaalaga. Lühiajaliselt mõjutab mingil määral ehitustegevus
läheduses asuvate teedel liiklejaid.
Ehitustööde puhul on tegemist lokaalse ja ajutise mõjuga, mis lakkab ehitustööde lõppemisel.
Ehitustegevuse aegsete mõjude vähendamiseks tuleb tagada kasutatavate sõidukite ja seadmete
tehniline korrasolek.
Biometaani sisestuspunkti käitamisperioodil on olulisemaks õhukvaliteedi mõjutajaks tegevusega
kaasnev transport. Liikluskoormuse kasv tuleneb biometaani transportivate autode igapäevasest
liiklemisest. Siiski on lisanduv liikluskoormus võrreldes olemasoleva liikluskoormusega
(kavandatuna 4-5 autot) väga väike ning see ei põhjusta õhukvaliteedi halvenemist, mida võiks
klassifitseerida olulise negatiivse mõju alla.
Planeeringualale kavandatud tegevused ei mõjuta välisõhu kvaliteeti märgatavalt.
14.5 INSOLATSIOONITINGIMUSED Nõuded puuduvad
14.6 ENERGIATÕHUSUS Nõuded puuduvad
15 LOODUSOBJEKTIDE KAITSE JA NENDE KAITSEVÖÖNDID Planeeringualale ei jää kõrgendatud väärtusega või tundlikkusega elupaiku. Kinnistu ei ole arvatud
ka planeeringutega määratud rohelise võrgustiku koosseisu. Planeeringualal ei asu
Looduskaitseseaduse § 4 õikes 1 nimetatud kaitstavaid loodusobjekte, alal ei paikne teadaolevalt
loodusdirektiivi elupaigatüüpe ega ole registreeritud kaitsealuste liikide kasvukohti.
Planeeringuala läbivale maaparandussüsteemi eestvoolule (kuni 10 km2) kohaldub ranna või kalda
veekaitsevöönd 1m veepiirist.
16 SERVITUUTIDE SEADMINE JA EHITISE KAITSEVÖÖNDIST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED
16.1 EHITISE KAITSEVÖÖNDIST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED 16.1.1 Üldised nõuded Üldised nõuded ehitise kaitsevööndile on kirjeldatud Ehitusseadustiku 8. peatükis.
Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja
omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel
tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.
Kaitsevööndis on keelatud:
1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist;
2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast;
3) takistada ehitisele juurdepääsu;
16/17
Viljandi vallas Vardi külas Variku maaüksuse (kat 62903:002:0573) DETAILPLANEERING (kovID DP355) Töö 2024-09-02
4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast
ohust teavitavate tähiste paigaldamist;
5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist;
6) muud seaduses sätestatud tegevused.
Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku
nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga ehitise
omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu ohutusega. Ehitise
omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on
õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all.
Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus:
1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel;
2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada
maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist;
3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde
lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks
vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega.
16.1.2 Tehnovõrkude kitsendused Tehnovõrkudele rakendatakse kitsendust kaitsevööndi ulatuses. Ehitise kaitsevööndi ulatus on
määratud Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ja Keskkonnaministri
16.12.2006 määrusega nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“.
Olemasolevatele ja planeeritud tehnorajatistele (nagu näiteks teenusepakkuja elektriliin)
kohaldatakse servituudi ala kaitsevööndi ulatuses.
Planeeringuala läbivale Elering AS kuuluvatele Vireši-Tallinn D-kategooria gaasitorustikule ja
Viljandi gaasijaotusjaama harutorustikule on kehtestatud kaitsevöönd vastavalt 10 m ja 3 m.
Planeeringuala naabruses asuvate gaasirajatiste Viljandi liinikraaanisõlme ja Viljandi
gaasijaotusjaama kaitsevöönd on 10 m piirdeaiast ulatub planeeringualale.
Tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused on näidatud joonistel JN100 Põhijoonis ja ML106 Tugiplaan.
16.1.3 Maaparandussüsteemi kitsendused Planeeringuala kasutamisel säilitada planeeringu maa-ala ja naaberkinnistute kuivendusseisund.
Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis (12 m) tuleb hoiduda tegevuste kavandamisest, mis
võivad kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või
maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning
tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele
Eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega
rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse käigus Maa- ja Ruumiametiga
kooskõlastatud
Eesvoolu kaitsevööndisse ehitiste kavandamisel tuleb detailplaneeringus kirjeldada, kuidas
tagatakse maaparandussüsteemi eesvoolu toimimine
Lisavee juhtimise eesvoolu peab ehitusloa andja kooskõlastama Maa- ja Ruumiametiga .
16.2 OHUALAD Käesoleva detailplaneeringuga hõlmatud maa-alale ulatub Vireši-Tallinn gaasitorustiku ohutuskuja
42 m, gaasitorustiku teljest. Viljandi gaasijaotusjaama, Viljandi liinikraanisõlme ja Viljandi
gaasijaotusjaama harutorustikul on ohutuskuja 25 m, gaasitorustiku teljest mõlemale poole.
Ohutuskuja on Gaasitorustiku ja ehitise, kus võivad viibida inimesed, vahekaugus ohutuse
tagamiseks ning on määratud vastavalt standardile EVS 884 (kooskõlas standardiga EVS 884:2017
p 5.11).
Viljandi gaasijaotusjaama ja Viljandi liinikraanisõlme juurde kuulub läbipuhkeküünal ja uute
ehitiste või rajatiste kavandmaisel tuleb arvestada asjaolu, et läbipuhkeküünla vähim kaugus
17/17
Viljandi vallas Vardi külas Variku maaüksuse (kat 62903:002:0573) DETAILPLANEERING (kovID DP355) Töö 2024-09-02
ükskõik millisest ehitisest, mis ei ole seotud gaasitorustikuga peab olema 50 m. Lisaks peab olema
läbipuhkeküünla kaugus elektri- ja telekommunikatsiooni õhuliinidest 1,5 posti kõrgusest, kuid
mitte vähem kui 50 m (kooskõlas standardiga EVS 884:2017 p 7.9).
Kirjeldatud ohualad on näidatud joonistel JN100 Põhijoonis ja ML106 Tugiplaan.
17 PLANEERINGU ELLUVIIMINE Planeeringuala kinnistute omanikel on võimalus planeeritud maakasutuse ja ehitusõiguse
realiseerimiseks detailplaneeringus sätestatud tingimustel ajal, mil neil tekib selleks tahe.
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahju.
Planeeringu elluviimise eelduseks on vajalikuks osutuvate servituutide seadmine.
Koostas
Kalle Kadalipp
Volitatud arhitekt 7, kutsetunnistus 166917
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|