Varivere tee lahendus Rae valla üldplaneeringus

Arvelduskonto

EE902200001120122757

Swedbank

Aruküla tee 9

Jüri alevik, 75301 HARJUMAA

Registrikood 75026106

Telefon 605 6750

E-post [email protected]

osaühing Rail Baltic Estonia Teie 18.03.2025 nr KV2025-096

[email protected]

Meie kuupäev digiallkirjas nr 6-1/1936-1

Varivere tee lahendus Rae valla üldplaneeringus

Põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee on koostatud põhiprojekt, kus Lagedile on projekteeritud otse ühendus 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee T1 ja 11290 Tallinn- Lagedi tee vahele. Esimeses etapis Tallinna ringtee 2+2 realiseks ehitamise käigus suleti esialgsel kujul Lagedi liiklussõlm ja säilitati vaid maha- ja pealesõit Lagedi-Aruküla- Peningi teele. Sellega lõigati loogiline ühendus Lagedi aleviku ja Tallinna linna vahel ära. II etapina oli ette nähtud Lagedi-Aruküla-Peningi tee riste üle 11 Tallinna ringtee piki Varivere teed ühendus kahetasandilise ristmikuga 11290 Tallinn-Lagedi teele. Kahetasandilised ristmikud koos jalgratta- ja jalgtee ühendustega on planeeritud ja ette nähtud erinevate strateegiliste arengudokumentidega nagu Harju Maakonnaplaneeringuga ja kehtiva Rae valla üldplaneeringuga. Samuti on ristmiku asukoht planeeritud Harju Maakonnaplaneeringuga Rail Balticu trassi asukoha määramiseks.

Seejuures Varivere tee ja viimase pikenduse asukohas on tähistatud Rail Baltic trassi eritasandiline ristumine teega (sinine ring), kus on märgitud ka, et lahendatakse tingimused liiklemiseks ka kergliiklejale. Rae valla hinnangul tuleks Varivere teel olev olemasolev kergliiklustee ja Tallinn-Lagedi teel olev kergliiklustee omavahel ühendada, kuna asuvad Rail Baltic trassi koridoris. Kuusiku kinnistu piirkonnas on tähistatud eritasandiline perspektiivne ristumine teega (hall ring), see tähendab, et võetakse aluseks varasemalt projekteeritud kahetasandiline ristmik 11290 Tallinn-Lagedi teele. Ristmikul

on märgitud kollase punktiiriga kavandatav jalg- ja jalgrattatee. Rae valla hinnangul tähendab see maakonnaplaneeringuga planeeritavat kergliiklusteed ja kavandatakse Rail Baltic trassi projekteerimise käigus. Nii ristumise kui ristmiku juures on viidatud jalgsi pääsu olulisusele ja vajadusele selle ühenduse tagamiseks. Ka Rae valla kehtivas üldplaneeringus on planeeritud kahetasandiline ristmik Varivere tee pikendusele ja ühendusele 11290 Tallinn-Lagedi teele ning kergtee ühendus nii Varivere teed pidi kui ka piki 11290 Tallinn-Lagedi teed otse Lagedi alevikku. Rae vald on seisukohal, et Rail Baltic trass ei saa lõigata ära võimalust varem projekteeritud või planeeritud kahetasandilise ristmiku elluviimiseks ning jalgratta- ja jalgteede ühenduse võimaldamiseks. Nii AS Tallinna Lennujaam, AS Eesti Liinirongid ja Everaus Kinnisvara AS peavad sarnaselt arvestama nimetatud ristmike ja ristumiste planeerimisega ning väljaehitamisega, kui see jääb nende planeeringu või projekti alasse. Lagedi aleviku ühendamine mugavalt Tallinna linnaga lõigati ära Tallinna ringtee põhiprojekti I etapi elluviimise käigus, kuid jäeti võimalus seda teha perspektiivselt. Kui Rail Baltica trass lõikab ära võimaluse tulevikus teha sõiduautode, jalgratturite ja jalakäijate ühendust Lagedi ja Tallinna vahel, tähendab see mitte ainult kohalike elanike liikumisvõimaluste piiramist, vaid ka mitmete sotsiaalmajanduslike, keskkonna- ja regionaalpoliitiliste eesmärkide rikkumist. Lagedi alevik piirneb Tallinna linnaga ja arvestada tuleb, et enamus elanikud töötavad pealinnas ja kasutavad sealseid teenuseid. Rae valla liikuvusuuringu tulemuste alusel on Rae valla liikumise sihtkohtade poolest tööpäevadel suures ülekaalus Tallinn, kuhu läheb 2/3 Rae valla elanikest ja Lagedi kandi puhul on see lausa 75%. See tähendab kohalikele elanikele, samuti ühistranspordile ja koolibussivõrgustikule igapäevaselt ~3km pikkust ringi. Sellise igapäevase lisaringi tegemine, autoga või ühistranspordiga, võib esmapilgul tunduda tühine, kuid pikema aja jooksul kogunevad sellest märkimisväärsed sotsiaalmajanduslikud kulud. See sisaldab nii ajalist kui rahalist igapäevast lisakulu liikumisele, samuti CO₂ lisasaastet. Tallinn-Lagedi tee ja Lagedi-Aruküla-Peningi tee on mõlemad liiklussagedusega 3000-5999 autot keskmiselt ööpäevas.

Siiski veel olulisem, kui mugav sõiduautode ühendamine, on jalgratta- ja jalgtee ühenduse võimaldamine ja välja ehitamine. Jalgrattateed ja jalgteed on oluline ohutu ja

tervisliku liikumise osa. Ilma ühenduseta väheneb jalgratta ja jalgsi liiklemise võimalus, mis suurendab autostumist ja liiklusummikuid. Riigi ja Euroopa Liidu transpordipoliitika seab eesmärgiks säästva liikuvuse, kergliikluse arendamise ja autostumise vähendamise. Rail Baltica enda eesmärk peaks toetama samuti liikuvuse mitmekesisust, mitte seda takistama või piirama. Kui jalgratta- ja jalgteede ühendust ei ole võimalik projekteerida piki Varivere tee pikendust, tuleb see ette näha Rae valla üldplaneeringuga planeeritud lahenduses tooduna piki Tallinna-Lagedi ja raudtee äärt. Arvestades Lagedi aleviku jätkuvat elanikkonna arvu kasvu, selle muutuse tendentsi, Tallinn-Lagedi tee olulist liiklussageduse kasvu, erinevate liikumisviiside sidumise võimalusi ja vajadusi ning kuivõrd oluline on Lagedi elanikele olnud mugav juurdepääs alevikule, ei saa kindlasti loobuda nende ühenduste elluviidavusest ja strateegiliste arengudokumentidega võetud kohustustest. Seega palume nii Transpordiametil kui Rail Baltic Estonial minimaalselt Rail Baltic trassi koridori ulatuses ettenähtud taristuobjektid ka ellu viia.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ivari Rannama abivallavanem

Koopia: Transpordiamet [email protected]

Stina Metsis, 5981 3158 [email protected]

Arvelduskonto

EE902200001120122757

Swedbank

Aruküla tee 9

Jüri alevik, 75301 HARJUMAA

Registrikood 75026106

Telefon 605 6750

E-post [email protected]

osaühing Rail Baltic Estonia Teie 18.03.2025 nr KV2025-096

[email protected]

Meie kuupäev digiallkirjas nr 6-1/1936-1

Varivere tee lahendus Rae valla üldplaneeringus

Põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee on koostatud põhiprojekt, kus Lagedile on projekteeritud otse ühendus 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee T1 ja 11290 Tallinn- Lagedi tee vahele. Esimeses etapis Tallinna ringtee 2+2 realiseks ehitamise käigus suleti esialgsel kujul Lagedi liiklussõlm ja säilitati vaid maha- ja pealesõit Lagedi-Aruküla- Peningi teele. Sellega lõigati loogiline ühendus Lagedi aleviku ja Tallinna linna vahel ära. II etapina oli ette nähtud Lagedi-Aruküla-Peningi tee riste üle 11 Tallinna ringtee piki Varivere teed ühendus kahetasandilise ristmikuga 11290 Tallinn-Lagedi teele. Kahetasandilised ristmikud koos jalgratta- ja jalgtee ühendustega on planeeritud ja ette nähtud erinevate strateegiliste arengudokumentidega nagu Harju Maakonnaplaneeringuga ja kehtiva Rae valla üldplaneeringuga. Samuti on ristmiku asukoht planeeritud Harju Maakonnaplaneeringuga Rail Balticu trassi asukoha määramiseks.

Seejuures Varivere tee ja viimase pikenduse asukohas on tähistatud Rail Baltic trassi eritasandiline ristumine teega (sinine ring), kus on märgitud ka, et lahendatakse tingimused liiklemiseks ka kergliiklejale. Rae valla hinnangul tuleks Varivere teel olev olemasolev kergliiklustee ja Tallinn-Lagedi teel olev kergliiklustee omavahel ühendada, kuna asuvad Rail Baltic trassi koridoris. Kuusiku kinnistu piirkonnas on tähistatud eritasandiline perspektiivne ristumine teega (hall ring), see tähendab, et võetakse aluseks varasemalt projekteeritud kahetasandiline ristmik 11290 Tallinn-Lagedi teele. Ristmikul

on märgitud kollase punktiiriga kavandatav jalg- ja jalgrattatee. Rae valla hinnangul tähendab see maakonnaplaneeringuga planeeritavat kergliiklusteed ja kavandatakse Rail Baltic trassi projekteerimise käigus. Nii ristumise kui ristmiku juures on viidatud jalgsi pääsu olulisusele ja vajadusele selle ühenduse tagamiseks. Ka Rae valla kehtivas üldplaneeringus on planeeritud kahetasandiline ristmik Varivere tee pikendusele ja ühendusele 11290 Tallinn-Lagedi teele ning kergtee ühendus nii Varivere teed pidi kui ka piki 11290 Tallinn-Lagedi teed otse Lagedi alevikku. Rae vald on seisukohal, et Rail Baltic trass ei saa lõigata ära võimalust varem projekteeritud või planeeritud kahetasandilise ristmiku elluviimiseks ning jalgratta- ja jalgteede ühenduse võimaldamiseks. Nii AS Tallinna Lennujaam, AS Eesti Liinirongid ja Everaus Kinnisvara AS peavad sarnaselt arvestama nimetatud ristmike ja ristumiste planeerimisega ning väljaehitamisega, kui see jääb nende planeeringu või projekti alasse. Lagedi aleviku ühendamine mugavalt Tallinna linnaga lõigati ära Tallinna ringtee põhiprojekti I etapi elluviimise käigus, kuid jäeti võimalus seda teha perspektiivselt. Kui Rail Baltica trass lõikab ära võimaluse tulevikus teha sõiduautode, jalgratturite ja jalakäijate ühendust Lagedi ja Tallinna vahel, tähendab see mitte ainult kohalike elanike liikumisvõimaluste piiramist, vaid ka mitmete sotsiaalmajanduslike, keskkonna- ja regionaalpoliitiliste eesmärkide rikkumist. Lagedi alevik piirneb Tallinna linnaga ja arvestada tuleb, et enamus elanikud töötavad pealinnas ja kasutavad sealseid teenuseid. Rae valla liikuvusuuringu tulemuste alusel on Rae valla liikumise sihtkohtade poolest tööpäevadel suures ülekaalus Tallinn, kuhu läheb 2/3 Rae valla elanikest ja Lagedi kandi puhul on see lausa 75%. See tähendab kohalikele elanikele, samuti ühistranspordile ja koolibussivõrgustikule igapäevaselt ~3km pikkust ringi. Sellise igapäevase lisaringi tegemine, autoga või ühistranspordiga, võib esmapilgul tunduda tühine, kuid pikema aja jooksul kogunevad sellest märkimisväärsed sotsiaalmajanduslikud kulud. See sisaldab nii ajalist kui rahalist igapäevast lisakulu liikumisele, samuti CO₂ lisasaastet. Tallinn-Lagedi tee ja Lagedi-Aruküla-Peningi tee on mõlemad liiklussagedusega 3000-5999 autot keskmiselt ööpäevas.

Siiski veel olulisem, kui mugav sõiduautode ühendamine, on jalgratta- ja jalgtee ühenduse võimaldamine ja välja ehitamine. Jalgrattateed ja jalgteed on oluline ohutu ja

tervisliku liikumise osa. Ilma ühenduseta väheneb jalgratta ja jalgsi liiklemise võimalus, mis suurendab autostumist ja liiklusummikuid. Riigi ja Euroopa Liidu transpordipoliitika seab eesmärgiks säästva liikuvuse, kergliikluse arendamise ja autostumise vähendamise. Rail Baltica enda eesmärk peaks toetama samuti liikuvuse mitmekesisust, mitte seda takistama või piirama. Kui jalgratta- ja jalgteede ühendust ei ole võimalik projekteerida piki Varivere tee pikendust, tuleb see ette näha Rae valla üldplaneeringuga planeeritud lahenduses tooduna piki Tallinna-Lagedi ja raudtee äärt. Arvestades Lagedi aleviku jätkuvat elanikkonna arvu kasvu, selle muutuse tendentsi, Tallinn-Lagedi tee olulist liiklussageduse kasvu, erinevate liikumisviiside sidumise võimalusi ja vajadusi ning kuivõrd oluline on Lagedi elanikele olnud mugav juurdepääs alevikule, ei saa kindlasti loobuda nende ühenduste elluviidavusest ja strateegiliste arengudokumentidega võetud kohustustest. Seega palume nii Transpordiametil kui Rail Baltic Estonial minimaalselt Rail Baltic trassi koridori ulatuses ettenähtud taristuobjektid ka ellu viia.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ivari Rannama abivallavanem

Koopia: Transpordiamet [email protected]

Stina Metsis, 5981 3158 [email protected]