Eesti Vabariigi Valitsus 13.03.2025
Edastatud e-posti teel kristen.michal@riigikantselei.ee
Pöördumine erakopeerimise tasumäärade korrigeerimiseks
Lugupeetud peaminister Kristen Michal
Eesti kollektiivse esindamise organisatsioonid edastasid 27.05.2024 Justiitsministeeriumile pöördumise erakopeerimise tasumäärade korrigeerimiseks. Justiitsministeerium edastas 20.06.2024 vastuse nr 10-4/4462-2, lubades järgmisel aastal (s.o 2025. a) probleemiga tegeleda ning kollektiivseid esindamise organisatsioone tegevusega kursis hoida. Siiski ei ole Justiits- ja Digiministeerium tänaseks alustanud vajalike tegevustega, et tagada erakopeerimise tasude vajalik ja õigeaegne korrigeerimine.
Taust
Vastavalt autoriõiguse seaduse (AutÕS) §-le 26 on teose kasutajal õigus teost või teose helisalvestist kasutaja enda isiklikeks vajadusteks reprodutseerida ning autoril, teose esitajal, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal on õigus saada õiglast tasu audiovisuaalse teose või fonogrammi sellise kasutamise eest. Vastavalt AutÕS § 27 lg-le 7 kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise korra, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning nendelt kogutava tasu määra.
Vabariigi Valitsuse määruse1 muutmise eelnõu seletuskirjas on märgitud, et kogutava tasu suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis hinnates on realistlik, et kogutav summa saab olema suurusjärgus 1,9 miljonit eurot kalendriaastas, arvestades eelkõige ettevõtjate tehtavaid tagasinõudeid ning asjaolu, et kõigilt salvestusseadmetelt ja -kandjatelt tõenäoliselt tasu koguda ei õnnestu. Allakirjutanud eeldavad, et selline eesmärk sai kehtida 2021. kalendriaasta kohta, mil määruse muudatused kehtima hakkasid, eeldusel, et tasu kogutakse täisaasta eest.
Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi (THI) muutust, siis:
• 2022. a eesmärk võinuks olla 2,27 miljonit eurot, sest THI muutus aastal 2022, võrreldes aastaga 2021, oli +19,4%. Tegelik kogutud tasu suurus oli 1,87 miljonit eurot.
• 2023. a eesmärgiks võinuks olla 2,48 miljonit eurot, sest THI muutus aastal 2023, võrreldes aastaga 2022, oli +9,2% ja võrreldes 2021. aastaga +30,3%. Tegelik kogutud tasu suurus oli 1,54 miljonit eurot.
• 2024. a eesmärgiks võinuks olla 2,57 miljonit eurot, sest THI muutus aastal 2024, võrreldes aastaga 2023, oli +3,5% ja võrreldes 2021. aastaga +35,3%. Tegelik kogutud tasu suurus oli 1,55 miljonit eurot.
Ka 2025. a on oodata THI kasvu, kuivõrd Statistikaameti andmetel tõusis THI 2025. a veebruaris, võrreldes 2024. a veebruariga, +5,3%.2 Lähtudes eeltoodust, võiks 2025. a eesmärgiks olla 2,71 miljonit eurot.
Ka teistes riikides on võetud erakopeerimise tasu korrigeerimise aluseks just THI muutus. Nii on näiteks Hollandis erakopeerimise tasu tariifide korrigeerimisel lähtutud THI-st.3
Kui THI muutuse asemel vaadata keskmise palga muutust (hüvitis on vähemalt autorite ja esitajate vaates loometööga seotud tasu), siis võrdluses 2024 vs 2021 on see olnud ca +34,4%, seega erakopeerimise tasu eesmärk võinuks selle näitaja alusel 2024. aastal olla 2,55 miljonit eurot aastas.
Ka teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on Eestis erakopeerimise eest kogutavad tasud madalad:
• Põhjamaades on Eestist kõrgemad tasu määrad. Näiteks on Taanis tahvelarvutite, nutitelefonide ja arvutite tasu määraks 49,92 Taani krooni, mis on umbes 6,62 eurot. Samas kui Eestis on eelnimetatud seadmete tasu määraks 3,5 eurot.4
• Soomes kaalutakse senise riigieelarvelise mudeli kaotamist ning soovitakse kehtestada seadmepõhised tasud või nn internetiühenduse tasu. 25.02.2025 avaldati endise kohtuniku Kristiina Harenko raport Soome erakopeerimise tasu raamistikust5, mis koostati valitsuse initsiatiivil, kus prognoositakse, et mõistlik kogutav erakopeerimise tasu võiks jääda vahemikku 14-15 miljonit eurot aastas, mis on umbes sama või veidi suurem kui Rootsis ja Taanis kogutav tasu. Soome elanike arv on ca 5,6 miljonit, seega on prognoositav tasu ühe inimese kohta 2,5-2,68 eurot. Eestis on elanike arv ca 1,37 miljonit, mis teeb 2024. aastal Eestis kogutud tasu suuruseks ühe inimese kohta 1,13 eurot.
Vahekokkuvõte. Hetkel kehtivad salvestusseadmete tasumäärad on lähedal seadusandja määratud kaalutlusruumi miinimumile. AutÕS § 27 lg 71 p 4 alusel on salvestusseadmetelt kogutava tasu määr 3-8 eurot. Vabariigi Valitsuse määruse alusel on kõrgeimaks tasuks salvestuskandja eest 4 eurot (salvestusfunktsiooniga teler). Tasu määr ühe sülearvuti- või tahvelarvuti või nutitelefoni eest on 3,5 eurot. Võttes arvesse nii THI kui ka palkade tõusu ja välisriikide praktikat, peaksid kehtivad tasu määrad olema kõrgemad kui kaalutlusruumi miinimum.
Probleem
AutÕS § 27 lg 71 p 1 kohaselt peab kogutav tasu tagama autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjale õiglase hüvitise selle kahju eest, mis neile hinnanguliselt tekib erakopeerimise tagajärjel. Õiglane hüvitis ei ole tagatud olukorras, kus nii THI kui ka keskmine palk kasvab, samal ajal erakopeerimisest kogutud tasud vähenevad. Probleemi ilmestab ka asjaolu, et erakopeerimise eest kogutud tasud on madalad ka võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Vahekokkuvõte. Seega ei ole erakopeerimise hüvitise eesmärk täidetud ning tekkinud on hüvitise puudujääk. Tegemist on nii autoriõiguse seaduse kui ka selle aluseks oleva Euroopa Liidu infoühiskonna direktiivi rikkumisega. Seda probleemi saab ja tuleb lahendada tasumäärade tõstmisega kiiremas korras (vt ettepanek allpool).
Ettepanek
AutÕS § 27 lg 72 kohaselt lasub Vabariigi Valitsusel kohustus vähemalt kord nelja aasta tagant erakopeerimise tasud üle vaadata. Kuivõrd hetkel kehtiva määruse redaktsiooni vastuvõtmisest möödub neli aastat 01.04.2025, lasub Vabariigi Valitsusel kohustus erakopeerimise tasud üle vaadata hiljemalt 01.04.2025. Vastasel juhul rikub Vabariigi Valitsus autoriõiguse seadust. Seega veel pole hilja reageerida.
Käesolevale pöördumisele allakirjutanud kollektiivse esindamise organisatsioonid esitavad pöördumise lisana tabeli (Lisa 1), millest nähtub, kuidas peaks kogutava tasu määrad muutuma. Ettepaneku tegemisel on arvesse võetud:
• nii hinnatõusu kui ka keskmise palga tõusu;
• asjaolu, et tasu määrad määratakse kindlaks nelja-aastaseks perioodiks. See tähendab, et makstav tasu peaks olema õiglane nelja aasta lõikes, mitte ainult tasumäärade kindlaksmääramise aastal.
Kokkuvõtvalt teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku (vt täpsemalt Lisa 1), et:
• tasumäärad salvestusseadmetelt või -kandjatelt, millega tehakse audiovisuaalsetest teostest rohkem koopiaid kui helisalvestistest, peaksid tõusma 1,76 korda, ja
• tasumäärad salvestusseadmetelt või -kandjatelt, millega tehakse rohkem koopiaid helisalvestistest, peaksid tõusma 1,54 korda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eesti Audiovisuaalautorite Liit
Eesti Autorite Ühing
Eesti Esitajate Liit
Eesti Fonogrammitootjate Ühing
Eesti Näitlejate Liit
Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing
***
Eesti Audiovisuaalautorite Liit (EAAL) on audiovisuaalsete teoste autorite ja nende pärijate varaliste õiguste kollektiivse esindamise organisatsioon.
Eesti Autorite Ühingu (EAÜ) põhitegevus on esindada autorite või nende õiguste omajate autoriõigusi, kogudes ja makstes välja autoritasusid oma liikmetele ning välisriikide autoritele nende teoste kasutamise eest. Kolmekümne tegevusaasta jooksul on EAÜ kasvanud kollektiivse esindamise organisatsiooniks, mis esindab suuremat hulka Eesti muusikateoste autoreid, aga ka kujutava kunsti, koreograafia ja koostöölepingu alusel ka audiovisuaalvaldkonna autoreid.
Eesti Esitajate Liit (EEL) on Eesti ja välisriikide esitajaid esindav kollektiivse esindamise organisatsioon Eesti Vabariigis.
Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ) on Eesti ja välisriikide fonogrammitootjate kollektiivse esindamise organisatsioon Eestis, mille peamiseks ülesandeks on fonogrammitootjate varaliste õiguste kollektiivne teostamine teatud valdkondades.
Eesti Näitlejate Liit (ENL) esindab Eesti ja välisriikide kutselisi näitlejaid ning teostab kollektiivse esindamise organisatsioonina oma liikmete autoriõigusega kaasnevaid õigusi (teose esitaja varalised õigused).
Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing (FETÜ) on kollektiivse esindamise organisatsioon, mis esindab Eesti territooriumil filmi esmasalvestuse tootjate õigusi.
Lisa 1. Salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning nendelt kogutava tasumäärade muudatused
2021-2024
2025
20256
Salvestusseade või -kandja
Kehtiv tasumäär (EUR/tk)
Koefitsient
Uus tasumäär (EUR/tk)
Süle või tahvelarvuti
3,50
1,76
6,16
Lauaarvuti
3,50
1,76
6,16
Nutitelefon, MP3/MP4-mängijaga mobiiltelefon
3,50
1,54
5,39
Salvestusfunktsiooniga teler
4,00
1,76
7,04
Optilisele andmekandjale salvestav heli- või videosalvestusseade, v.a arvutiga integreeritud seadmed
3,00
1,54
4,62
Sisemäluga MP3/MP4-mängija 3
3,00
1,54
4,62
Väline kõvaketas
3,00
1,76
4,007
USB-mälupulk
0,50
1,54
0,77
Mälukaart
0,50
1,54
0,77
Optiline andmekandja – salvestuseta
0,03
1,54
0,05