Arvamuse edastamine

Justiits- ja Digiministeerium Teie: 26.03.2025 nr 8-1/2870-1

[email protected]

Meie: 15.04.2025 nr 1-6/25-46/2

HÕNTE muutmine reegli „üks sisse, üks välja“ rakendamiseks

Austatud justiits- ja digiminister

Tänan, et teavitasite Riigikogu Kantseleid kavatsusest muuta halduskoormuse vähendamiseks

hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE).

Meie asutuste koostöös valmistati 2011. aastal ette Vabariigi Valitsuse kehtestatud HÕNTE ja

Riigikogu juhatuse kehtestatud Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja tekstid,

mis on seaduseelnõusid puudutavas osas identsed. Reeglite ühtlustamise eesmärk oli vältida

erinevate reeglitega kaasnevat segadust ja seeläbi tõhustada eelnõude menetlemist. Seetõttu pakun,

et tekstide samasena hoidmiseks võiks täitevvõimule kehtestatav „üks sisse, üks välja“ nõue olla

kajastatud HÕNTE esimeses paragrahvis, kuna esimesed paragrahvid sissejuhatava osana on meie

normitehnika eeskirjadel erinevad.

Eelnõu kohaselt lubatakse halduskoormust suurendava eelnõu puhul liita seaduseelnõusse

erinevate seaduste muutmise sätteid, mis ei ole seotud ühise reguleerimisobjekti või ühise

eesmärgi saavutamisega (§ 1 lg 43). Riigikogus kehtimiseks tuleks see konkreetne erisus Riigikogu

juhatusel siiski ka Riigikogu normitehnika eeskirjas ette näha. Ehkki Riigikogu on

õigusloomepoliitika põhialustes 1 kinnitanud, et halduskoormuse vähendamine on Vabariigi

Valitsuse ja Riigikogu ühine eesmärk (p 12.3.5), ei saa selle ellu viimiseks muid hea õigusloome

põhimõtteid valimatult kõrvale heita. Kobareelnõude keeld (§ 32 lg 3 mõlemas normitehnika

eeskirjas), on mõeldud kvaliteetse ja läbipaistva õigusloome tagamiseks. Riigikogu korraldab oma

tööd valdkondlike komisjonide kaudu, mis tähendab et iga eelnõu juhtivkomisjoniks määratakse

komisjon, mille pädevusega eelnõu kõige enam ühtib. See tagab eelnõu sisulise ja kvaliteetse

ettevalmistamise aruteluks Riigikogu täiskogus ning igakülgselt kaalutud seaduse vastuvõtmise.

Seetõttu soovitan normitehnika eeskirjas täpsemalt piiritleda, milliseid eelnõu

reguleerimisesemega mitteseotud sätteid halduskoormust suurendavale eelnõule lisada võib.

Eelnõu praeguse sõnastuse korral ei kehti nende puhul kobareelnõude esitamise keeld üldse. Leian,

et sellisena ei ole see proportsionaalne.

1 Riigikogu 12.11.2020 otsus „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“ (RT III, 17.11.2020, 2).

2

Samuti palun kaaluda, kas on otstarbekas rakendada põhimõtet „üks sisse, üks välja“ viisil, mis

nõuab halduskoormust suurendava muudatuse puhul samaaegset koormuse vähendamist ühe ja

sama eelnõu raames. Sellise mehaanilise lähenemisega kaasnev mitteseotud muudatuste liitmine

ühte eelnõusse ei võimalda Riigikogul järgida oma valdkondlike komisjonide kaudu toimivat

töökorraldust. Sama eesmärki – halduskoormuse kontrolli all hoidmine või vähendamine – on

võimalik saavutada ka muul viisil, näiteks sätestades halduskoormuse vähendamise eraldi eelnõus

või valitsuse pikemaajalise õigusloomeplaani raames.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Antero Habicht

direktor

Katre Tubro 6316367

[email protected]

3

Justiits- ja Digiministeerium Teie: 26.03.2025 nr 8-1/2870-1

[email protected]

Meie: 15.04.2025 nr 1-6/25-46/2

HÕNTE muutmine reegli „üks sisse, üks välja“ rakendamiseks

Austatud justiits- ja digiminister

Tänan, et teavitasite Riigikogu Kantseleid kavatsusest muuta halduskoormuse vähendamiseks

hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE).

Meie asutuste koostöös valmistati 2011. aastal ette Vabariigi Valitsuse kehtestatud HÕNTE ja

Riigikogu juhatuse kehtestatud Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja tekstid,

mis on seaduseelnõusid puudutavas osas identsed. Reeglite ühtlustamise eesmärk oli vältida

erinevate reeglitega kaasnevat segadust ja seeläbi tõhustada eelnõude menetlemist. Seetõttu pakun,

et tekstide samasena hoidmiseks võiks täitevvõimule kehtestatav „üks sisse, üks välja“ nõue olla

kajastatud HÕNTE esimeses paragrahvis, kuna esimesed paragrahvid sissejuhatava osana on meie

normitehnika eeskirjadel erinevad.

Eelnõu kohaselt lubatakse halduskoormust suurendava eelnõu puhul liita seaduseelnõusse

erinevate seaduste muutmise sätteid, mis ei ole seotud ühise reguleerimisobjekti või ühise

eesmärgi saavutamisega (§ 1 lg 43). Riigikogus kehtimiseks tuleks see konkreetne erisus Riigikogu

juhatusel siiski ka Riigikogu normitehnika eeskirjas ette näha. Ehkki Riigikogu on

õigusloomepoliitika põhialustes 1 kinnitanud, et halduskoormuse vähendamine on Vabariigi

Valitsuse ja Riigikogu ühine eesmärk (p 12.3.5), ei saa selle ellu viimiseks muid hea õigusloome

põhimõtteid valimatult kõrvale heita. Kobareelnõude keeld (§ 32 lg 3 mõlemas normitehnika

eeskirjas), on mõeldud kvaliteetse ja läbipaistva õigusloome tagamiseks. Riigikogu korraldab oma

tööd valdkondlike komisjonide kaudu, mis tähendab et iga eelnõu juhtivkomisjoniks määratakse

komisjon, mille pädevusega eelnõu kõige enam ühtib. See tagab eelnõu sisulise ja kvaliteetse

ettevalmistamise aruteluks Riigikogu täiskogus ning igakülgselt kaalutud seaduse vastuvõtmise.

Seetõttu soovitan normitehnika eeskirjas täpsemalt piiritleda, milliseid eelnõu

reguleerimisesemega mitteseotud sätteid halduskoormust suurendavale eelnõule lisada võib.

Eelnõu praeguse sõnastuse korral ei kehti nende puhul kobareelnõude esitamise keeld üldse. Leian,

et sellisena ei ole see proportsionaalne.

1 Riigikogu 12.11.2020 otsus „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“ (RT III, 17.11.2020, 2).

2

Samuti palun kaaluda, kas on otstarbekas rakendada põhimõtet „üks sisse, üks välja“ viisil, mis

nõuab halduskoormust suurendava muudatuse puhul samaaegset koormuse vähendamist ühe ja

sama eelnõu raames. Sellise mehaanilise lähenemisega kaasnev mitteseotud muudatuste liitmine

ühte eelnõusse ei võimalda Riigikogul järgida oma valdkondlike komisjonide kaudu toimivat

töökorraldust. Sama eesmärki – halduskoormuse kontrolli all hoidmine või vähendamine – on

võimalik saavutada ka muul viisil, näiteks sätestades halduskoormuse vähendamise eraldi eelnõus

või valitsuse pikemaajalise õigusloomeplaani raames.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Antero Habicht

direktor

Katre Tubro 6316367

[email protected]

3

Justiits- ja Digiministeerium Teie: 26.03.2025 nr 8-1/2870-1

[email protected]

Meie: 15.04.2025 nr 1-6/25-46/2

HÕNTE muutmine reegli „üks sisse, üks välja“ rakendamiseks

Austatud justiits- ja digiminister

Tänan, et teavitasite Riigikogu Kantseleid kavatsusest muuta halduskoormuse vähendamiseks

hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE).

Meie asutuste koostöös valmistati 2011. aastal ette Vabariigi Valitsuse kehtestatud HÕNTE ja

Riigikogu juhatuse kehtestatud Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja tekstid,

mis on seaduseelnõusid puudutavas osas identsed. Reeglite ühtlustamise eesmärk oli vältida

erinevate reeglitega kaasnevat segadust ja seeläbi tõhustada eelnõude menetlemist. Seetõttu pakun,

et tekstide samasena hoidmiseks võiks täitevvõimule kehtestatav „üks sisse, üks välja“ nõue olla

kajastatud HÕNTE esimeses paragrahvis, kuna esimesed paragrahvid sissejuhatava osana on meie

normitehnika eeskirjadel erinevad.

Eelnõu kohaselt lubatakse halduskoormust suurendava eelnõu puhul liita seaduseelnõusse

erinevate seaduste muutmise sätteid, mis ei ole seotud ühise reguleerimisobjekti või ühise

eesmärgi saavutamisega (§ 1 lg 43). Riigikogus kehtimiseks tuleks see konkreetne erisus Riigikogu

juhatusel siiski ka Riigikogu normitehnika eeskirjas ette näha. Ehkki Riigikogu on

õigusloomepoliitika põhialustes 1 kinnitanud, et halduskoormuse vähendamine on Vabariigi

Valitsuse ja Riigikogu ühine eesmärk (p 12.3.5), ei saa selle ellu viimiseks muid hea õigusloome

põhimõtteid valimatult kõrvale heita. Kobareelnõude keeld (§ 32 lg 3 mõlemas normitehnika

eeskirjas), on mõeldud kvaliteetse ja läbipaistva õigusloome tagamiseks. Riigikogu korraldab oma

tööd valdkondlike komisjonide kaudu, mis tähendab et iga eelnõu juhtivkomisjoniks määratakse

komisjon, mille pädevusega eelnõu kõige enam ühtib. See tagab eelnõu sisulise ja kvaliteetse

ettevalmistamise aruteluks Riigikogu täiskogus ning igakülgselt kaalutud seaduse vastuvõtmise.

Seetõttu soovitan normitehnika eeskirjas täpsemalt piiritleda, milliseid eelnõu

reguleerimisesemega mitteseotud sätteid halduskoormust suurendavale eelnõule lisada võib.

Eelnõu praeguse sõnastuse korral ei kehti nende puhul kobareelnõude esitamise keeld üldse. Leian,

et sellisena ei ole see proportsionaalne.

1 Riigikogu 12.11.2020 otsus „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“ (RT III, 17.11.2020, 2).

2

Samuti palun kaaluda, kas on otstarbekas rakendada põhimõtet „üks sisse, üks välja“ viisil, mis

nõuab halduskoormust suurendava muudatuse puhul samaaegset koormuse vähendamist ühe ja

sama eelnõu raames. Sellise mehaanilise lähenemisega kaasnev mitteseotud muudatuste liitmine

ühte eelnõusse ei võimalda Riigikogul järgida oma valdkondlike komisjonide kaudu toimivat

töökorraldust. Sama eesmärki – halduskoormuse kontrolli all hoidmine või vähendamine – on

võimalik saavutada ka muul viisil, näiteks sätestades halduskoormuse vähendamise eraldi eelnõus

või valitsuse pikemaajalise õigusloomeplaani raames.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Antero Habicht

direktor

Katre Tubro 6316367

[email protected]

3

Justiits- ja Digiministeerium Teie: 26.03.2025 nr 8-1/2870-1

[email protected]

Meie: 15.04.2025 nr 1-6/25-46/2

HÕNTE muutmine reegli „üks sisse, üks välja“ rakendamiseks

Austatud justiits- ja digiminister

Tänan, et teavitasite Riigikogu Kantseleid kavatsusest muuta halduskoormuse vähendamiseks

hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE).

Meie asutuste koostöös valmistati 2011. aastal ette Vabariigi Valitsuse kehtestatud HÕNTE ja

Riigikogu juhatuse kehtestatud Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja tekstid,

mis on seaduseelnõusid puudutavas osas identsed. Reeglite ühtlustamise eesmärk oli vältida

erinevate reeglitega kaasnevat segadust ja seeläbi tõhustada eelnõude menetlemist. Seetõttu pakun,

et tekstide samasena hoidmiseks võiks täitevvõimule kehtestatav „üks sisse, üks välja“ nõue olla

kajastatud HÕNTE esimeses paragrahvis, kuna esimesed paragrahvid sissejuhatava osana on meie

normitehnika eeskirjadel erinevad.

Eelnõu kohaselt lubatakse halduskoormust suurendava eelnõu puhul liita seaduseelnõusse

erinevate seaduste muutmise sätteid, mis ei ole seotud ühise reguleerimisobjekti või ühise

eesmärgi saavutamisega (§ 1 lg 43). Riigikogus kehtimiseks tuleks see konkreetne erisus Riigikogu

juhatusel siiski ka Riigikogu normitehnika eeskirjas ette näha. Ehkki Riigikogu on

õigusloomepoliitika põhialustes 1 kinnitanud, et halduskoormuse vähendamine on Vabariigi

Valitsuse ja Riigikogu ühine eesmärk (p 12.3.5), ei saa selle ellu viimiseks muid hea õigusloome

põhimõtteid valimatult kõrvale heita. Kobareelnõude keeld (§ 32 lg 3 mõlemas normitehnika

eeskirjas), on mõeldud kvaliteetse ja läbipaistva õigusloome tagamiseks. Riigikogu korraldab oma

tööd valdkondlike komisjonide kaudu, mis tähendab et iga eelnõu juhtivkomisjoniks määratakse

komisjon, mille pädevusega eelnõu kõige enam ühtib. See tagab eelnõu sisulise ja kvaliteetse

ettevalmistamise aruteluks Riigikogu täiskogus ning igakülgselt kaalutud seaduse vastuvõtmise.

Seetõttu soovitan normitehnika eeskirjas täpsemalt piiritleda, milliseid eelnõu

reguleerimisesemega mitteseotud sätteid halduskoormust suurendavale eelnõule lisada võib.

Eelnõu praeguse sõnastuse korral ei kehti nende puhul kobareelnõude esitamise keeld üldse. Leian,

et sellisena ei ole see proportsionaalne.

1 Riigikogu 12.11.2020 otsus „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“ (RT III, 17.11.2020, 2).

2

Samuti palun kaaluda, kas on otstarbekas rakendada põhimõtet „üks sisse, üks välja“ viisil, mis

nõuab halduskoormust suurendava muudatuse puhul samaaegset koormuse vähendamist ühe ja

sama eelnõu raames. Sellise mehaanilise lähenemisega kaasnev mitteseotud muudatuste liitmine

ühte eelnõusse ei võimalda Riigikogul järgida oma valdkondlike komisjonide kaudu toimivat

töökorraldust. Sama eesmärki – halduskoormuse kontrolli all hoidmine või vähendamine – on

võimalik saavutada ka muul viisil, näiteks sätestades halduskoormuse vähendamise eraldi eelnõus

või valitsuse pikemaajalise õigusloomeplaani raames.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Antero Habicht

direktor

Katre Tubro 6316367

[email protected]

3