Vastus korrakaitseseaduse muutmise ettepanekule

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Helen Tulve [email protected] Vastus korrakaitseseaduse muutmise ettepanekule Lugupeetud Helen Tulve Selgitasite Siseministeeriumile saadetud kirjas probleeme, millega olete kokku puutunud seoses kaubakeskuse parklates või haljasaladel avalike koosolekute korraldamisega. Tegite oma kirjas ka ettepanekuid korrakaitseseaduse (KorS) muutmiseks, et tulevikus sarnaseid probleeme ära hoida. Siseministeerium suunas teie kirja Justiits- ja Digiministeeriumile, kelle vastutusalasse kuulub korrakaitseseadus. Olles teie kirjas toodud probleemi läbi kaalunud, leiame, et KorS muutmine ei ole hetkel vajalik. Probleemi saab lahendada kehtiva õiguse alusel. Selgitame oma seisukohta. Esmalt märgime, et me ei nõustu kirjas tooduga, et kaubakeskused (kinnistud) ei ole avalikuks kohaks KorS tähenduses, sest need on mõeldud vaid TKM Grupi klientidele, töötajatele, üürnikele ja koostööpartneritele. Avalikuks kohaks tuleb KorS § 54 kohaselt lugeda kõik kohad, millele on juurdepääs määratlemata isikute ringil. Ka eraomandisse kuuluv kinnistu, ehitis vms võib olla avalikuks kohaks, kui sellele on juurdepääs kolmandatel isikutel. TKM Grupile kuuluvad kaubakeskused võivad olla mõeldud vaid tema klientidele, töötajatele, üürnikele ja koostööpartneritele, kuid samas ei ole vähemalt kliendid nimeliselt või muude individualiseeritud tunnuste alusel üheselt kindlaks määratavad. Seega on ka TKM Grupile kuuluvatele kaubakeskustele juurdepääs määratlemata isikute ringil ning kaubakeskuseid (kinnistud) tuleb pidada avalikuks kohaks KorS § 54 tähenduses. Eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleva kaubakeskuse omanik võib keskuses kehtestada omapoolsed täiendavad nõuded ja reeglid ehk sisekorra (sel juhul nimetatakse avalikku kohta õiguskirjanduses poolavalikuks kohaks). Sisekord peab selle jõustamiseks olema tehtud kättesaadavaks koha kasutajatele. Näiteks võib teave olla paigutatud keskuse sissepääsuustele, parklate sissesõitudele, kaaluda tasub ka teabe avaldamist keskuste veebilehtedel jms. Sarnaselt võib omanik kehtestada talle kuuluval maa-alal või ehitises koosolekute korraldamise nõuded. Avaliku koosoleku korraldamisest peab selle korraldaja KorS §-s 67 toodud juhtudel eelnevalt teavitama koosoleku pidamise koha prefektuuri ning KorS § 68 lg 4 kohaselt peab politsei koosoleku korraldamise teate saamisel teavitama sellest mh ka koosoleku pidamise koha ees või vahetus läheduses asuva hoone või rajatise valdajat. Koosolekust eelneva teavitamise üldine eesmärk on anda avalikule võimule võimalus koosolekuks valmis olla ja tagada oma kohustuste parem täitmine. Samast

Meie 14.04.2025 nr 8-3/5025-17

eesmärgist tuleb mõista ka hoone või rajatise valdaja teavitamist. Koosoleku korraldamisest eelnevat teavitamist ei saa käsitleda koosoleku korraldamiseks loa taotlemisena, politsei poolt koosoleku korraldamise teadmiseks võtmist või teabe edastamist koosoleku koha vahetus läheduses oleva hoone või rajatise valdajale ei saa käsitleda loa andmisena koosolekut korraldada või teha seda soovitud kohas. Prefektuuri eelnev teavitamine kavandatavast koosolekust ei välista koosoleku korraldaja muid avaliku koha kasutusõigusega seotud kohustusi. Arvestada tuleb nii eriseadustest (näiteks liiklusseadus), aga ka eraõigusest tulenevate piirangutega. Kui avaliku koosoleku pidamiseks soovitakse kasutada füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis olevat ning avalikult kasutatavat ala või ehitist, tuleb selleks eelnevalt ka omanikult luba küsida. Seda eriti olukorras, kus omanik on kehtestanud poolavaliku koha kasutamiseks sisekorra - kui omaniku kehtestatud sisekorra nõudeid ei järgita, võib õiguslikult olla tegemist asjaõigusseaduse § 40 lg 3 alusel valduse rikkumisega ja valdajal on õigus nõudeid rikkunud isik valdusest eemaldada.  Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mari Käbi nõunik 5865 8226 [email protected]