Eesti täiendatud seisukohad Euroopa Liidu – Ameerika Ühendriikide kaubandussuhete kohta
Sissejuhatus
Arengud Euroopa Liidu (edaspidi „EL“) ja Ameerika Ühendriikide (edaspidi „USA“) kaubandussuhetes on dünaamilised. USA on alates 2025. aasta märtsist kehtestanud kogu maailmale, sh ELile mitmeid laia majandusliku mõjuga tollimakse. USA kehtestas 2. aprillil EL-ile 20% tollimaksud, kuid otsustas 9. aprillil need ajutiselt alandada 10%-ni. Otsus ei puuduta juba varem kehtestatud USA imporditollimakse alumiiniumile, terasele ja autodele. Euroopa Komisjon andis 10. aprillil teada kavatsusest ajutiselt peatada ELi vastumeetmete rakendamise USA imporditollimaksudele, et anda aega USAga läbirääkimisteks. Otsuse lõplikuks kinnitamiseks oodatakse liikmesriikide tagasisidet 23. aprillini.
Informatsiooni ELi koordinatsioonikogule ja Vabariigi Valitsusele esitamiseks on koostanud Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna lauaülem Kenneth Kopamees (
[email protected]). Valdkonna eest vastutavad asekantslerid on Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik (
[email protected]) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav-Tammus (
[email protected]).
Taust
President Donald Trump kuulutas oma teise ametiaja esimesel päeval välja "America First" kaubanduspoliitika, millega kohustab kaubandus- ja rahandusministrit ning USA kaubandusesindajat uurima USA välisriikidega kaubandusdefitsiidi põhjusi. 12. märtsil kehtestas USA 25% tollimaksud terase, alumiiniumi ning teatud terast ja alumiiniumi sisaldavate toodete impordile (kogu maailmast, sh EList). ELile tähendab see tollimakse 26 miljardi dollari väärtuses. Tollimaksud terasele ja alumiiniumile jõustusid 12. märtsil. Lisaks teatas USA 27. märtsil, et kehtestab 25% tollimaksu kõigile riiki imporditavatele autodele. Tollimaksud autodele jõustusid 2. aprillil ning neid kohaldatakse USAsse imporditavate valmis autode suhtes. Tollimaksud autoosadele peaksid jõustuma mais või hiljem. 2. aprillil teatas president Trump, et kehtestab läbivalt enamikule maailma riikidele tollimaksud 10%. ELi toodetele kehtestati 20% tollimaks. ELi toodetele 20% ulatuses lisatollimaksu.
Vastuseks USA kehtestatud tollimaksudele plaanis Euroopa Komisjon kasutusele võtta rea vastumeetmeid, et kaitsta ELi põhjendamatute kaubanduspiirangute mõju eest. Vastusena USA terase- ja alumiiniumtollidele plaaniti: 1) taastada 2018. aastal ELi poolt kehtestatud nö tasakaalustamismeetmed toodetele nagu näiteks, paadid, mootorrattad, teksapüksid, mahl; 2) kehtestada täiendavad vastumeetmed, mille protsessi käivitas komisjon 12. märtsil ning konsulteeris huvirühmade ja liikmesriikidega. Uued vastumeetmed hõlmasid laia valikut tööstus- ja põllumajandustooteid, sh USA sojaube, plastmassi, mandleid, ilutooteid, raua- või terastooteid, elektrimasinaid ja -seadmeid jne. Uute meetmete sihiks oli ligikaudu 18 miljardi euro väärtuses kaupu, mis oleks koos varasemate tasakaalustamismeetmetega ulatunud 21 miljardi euroni.
EL liikmesriigid kiitsid 9. aprillil heaks vastumeetmed USA poolt 12.03 kehtestatud alumiiniumi- ja terasetollidele. Eesti toetas komisjoni vastumeetmete ettepanekut.
9. aprillil teatas USA, et peatab 90 päevaks 2. aprillil kehtestatud kõrgemad tollimaksud, kuid jätab kehtima minimaalse 10% tollimaksu. USA ei peatanud 12. märtsil ELile kehtestatud alumiiniumi- ja terasetolle ega autodele kehtestatud tollimakse. See tähendab, et ELile kehtivad hetkel: 1) 25% tollimaks alumiiniumile ja terasele; 2) 25% autodele ja autoosadele; 3) vähemalt 90 päevaks 10% tollimaks paljudele muudele toodetele (varasema 20% asemel). Erandiks on kiibid, vask, saematerjal, farmaatsiatooted, väärismetallid, energia ja mineraalid.
Sellest tulenevalt tuli Euroopa Komisjon 10. aprillil välja ettepanekuga, et peatab vastumeetmete rakendamise 90 päevaks, et anda aega USAga läbirääkimisteks.
Protseduuriliselt võeti 14. aprillil otsus ELi vastumeetmete kehtestamiseks Euroopa Komisjoni kolleegiumi poolt vastu ja otsus jõustus 15. aprillil; vastumeetmete ajutise peatamise otsus tehti Euroopa Komisjoni poolt paralleelselt jõustamise otsusega komitoloogia kiirmenetluse (urgency procedure) alusel. Komisjon saadab 16. aprillil ELi kaubandustõkete komiteele peatamisakti, et saada liikmesriikide arvamus ja kinnitus. Eesmärk on kasutada kirjalikku menetlust. Liikmesriikide esindajatel on aega reageerida 23. aprillini.
Ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukohtadeks:
1. Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut lükata edasi Ameerika Ühendriikide (USA) kehtestatud tollimaksudele vastumeetmete rakendamine. Eesti peab oluliseks Euroopa Komisjoni ja USA vaheliste kaubanduskõneluste jätkumist, et saavutada vastastikku kasulik, reeglitel põhinev ja võimalikult vabale kaubandusele suunatud kokkulepe.
2. Eesti on toetanud ja toetab jätkuvalt Euroopa Liidu ja USA vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimist. Toetame võimalikult laias ulatuses kaubanduse liberaliseerimist, et soodustada Euroopa Liidu ja USA vahelist vabakaubandust.
Selgitus: Eesti on osa ELi ühtsest turust ja kaubanduspoliitikat kujundab Euroopa Komisjon. ELi vastumeetmete edasilükkamine annab Euroopa Komisjonile võimaluse läbirääkimiste teel kaubanduspingeid maandada. Euroopa Liit on Ameerika Ühendriikide olulisim kaubandus- ja investeerimispartner ning mõlema partneri huvides on dialoog ja koostöö. Eesti huvides on ELi ja USA võimalikult tihe kaubanduskoostöö. USA on jätkuvalt meie võtmepartner nii poliitilises kui ka majandussfääris. On oluline, et Euroopa Liit oleks oma reaktsioonides ühtne. Eesti eesmärk on kaitsta ja toetada reeglitel põhinevat maailmakorda, sealhulgas multilateraalset kaubandussüsteemi. Euroopa Liidu vastumeetmete ajutine edasilükkamine võimaldab Euroopa Komisjonil liikmesriikidega konsulteerida ning annab lisaaega läbirääkimisteks USA-ga. Kuigi EL on jätkuvalt valmis kehtestama vastumeetmeid, eelistab EL siiski konstruktiivset dialoogi ja koostööd, et leida kaubandusvaidlusele pikaajaline lahendus. Samuti jätkab Euroopa Komisjon paralleelselt tööd täiendavate meetmete välja töötamisega.
Eesti on toetanud ja toetab endiselt EL-USA vahelist vabakaubanduslepingu sõlmimist. Toetame võimalikult madalaid või nulltollimaksumäära kehtestamist, sest avatud ja takistuseta kaubandus loob Eesti ja ELi ettevõtetele USA turul tegutsemiseks paremad võimalused. Madalad või nulltollimaksumäär soodustaks ettevõtete ekspordi kasvu, suurendaks konkurentsivõimet ja looks uusi töökohti. EL-USA vaheline vaba ja õiglane kaubandus tagaks tarbijatele laiema tootevaliku, suurendaks konkurentsi ning seeläbi ka soodsamaid hindu. Samuti tugevdaks vabakaubandusleping ELi ja USA vahelist strateegilist partnerlust, mis on oluline nii majanduslikult kui ka geopoliitiliselt.