Märgukiri

Lisa 1
Tuumprobleem:
Politseiametniku staatus annab kõigile selle kandjatele õiguse välja teenida politsei eripensioni aastaid, sõltumata sellest, kas nad täidavad igapäevaselt politsei põhitööd (välitööd – patrullimine, reageerimine sündmustele, menetluste läbiviimine, jne.) või mitte.
Praktikas see tähendab, et:
• Juhid- ja kontoritöötajad (mida teevad ka vähese staažiga töötajad) saavad eripensioni aastaid välja teenida muuhulgas ohutumalt ja madalama stressi tingimustes kui seda teevad välitöötegijad.
• Spetsialistidest välitöötajad, kes igapäevaselt puutuvad kokku riskide, vaimse ja füüsilise pingega, ei saa karjääriredelil edasi liikuda sest kõrgemad kohad on pikaajaliselt hõivatud. Selliselt ei ole madalapalgalistel kohtadel töötajate võimalik teha karjääri.
• Tulemuseks on moraalne ja ametialane ebavõrdsus, mis õõnestab organisatsiooni siseselt töötajate vahelist õiglustunnet, võrdset kohtlemist ja pärsib motivatsiooni.
Vajalik lahendus:
1. Eristada selgelt, millised ametikohad eeldavad politseiametniku staatust, millised mitte:
• Kehtestada selged kriteeriumid, mille alusel antakse ja säilitatakse politseiametniku staatus ametikohal.
• Ametikohad, mis ei nõua politseiametniku staatust ega välitööde tegemist, peaksid olema täidetavad ilma politseiametniku staatuseta ja seega siis ei teenita välja politsei eripensioni aastaid (nt juhtimisfunktsioon, tugiteenused, administratiivsed rollid, personali- ja koolitusspetsialistid jms).
2. Kehtestada põhimõte, et politsei eripensioni aastaid teenitakse välja ainult politsei põhitöid tehes, mis eeldavad politseiametniku saatuse olemasolu.
• Loogika: ainult need aastad, kui politseiametnik töötab välitöödel või on seotud igapäevaselt politseiametniku staatust vajavates tegevustes, loetakse politsei eripensioni aastate aluseks olevaks tegevuseks.
• Juhtivatele ja kontoritöö ametikohtadele saab liikuda pärast kindla teenistusstaaži (nt peale 20 aastat) täitumist välitööl mille järgselt on eripension välja arvutatud.
• Politsei eripension peaks kõigile olema samaväärne olenemata millisel ametikohal ja kellena töötati.
• See tagab võrdsed karjäärivõimalused, sest motiveerib inimesi esmalt panustama põhitöösse peale mida on võimalik asuda tööle juhtival ametikohav või minna pensionile.
3. Luua süsteemne ja läbipaistev karjäärimudel
• Näiteks:
◦ 0–2 aastat: baaskoolitus ja välitöö;
◦ 2–8 aastat: tööpraktika, mentorlus, spetsialiseerumine;
◦ 8-14 aastat: kõrgtaseme koolitus vatstavalt valitud suunal, tööpraktika ja spetsialiseerumise kinnistamine;
◦ 14-20 + aastat: tööpraktika ja eelduste loomine asuda juhtivatele ametikohtadele, saada koolitajaks või saada PPA sisestele haldusametitele või minna pensionile;
• Tagada, et juhtideks ja olulistele või tähtsatele ametikohtadele saavad kogenud inimesed, mitte vähese staaži ja ilma vajaliku kogemuseta isikud.
4. Võrdsustada eripensionide suurused ja regulatsioon
• Selle eesmärk on peale politsei põhitööde lõpetamist tagada kõigile sotsiaalne võrdsus ja õiglustunne:
◦ luua kindlasummaline eripensioni süsteemi nagu riigikoguliikmetel.
◦ Peale pensionile minekut on kõik oma panuse andnud ja on tagatud on, et kõik pensionil olijad saavad ennast tunda väärikalt.
◦ Peale pensionile minemist on kõigil võimalus edasi teenida kuid sellel ajal ei saada politsei eripensionit kui tehakse tööd mõnes riigiasutuses.
◦ Kes soovib riigiasutuses teenistust jätkata juhtival või tähtsal ametikohal saab sellel ajal riigilt väärikat palka kuid eripensioni ei saa.
◦ Kes hakkavad tööle erasektoris saavad ka riigi poolt eripensioni.
Õiguslik ja poliitiline põhjendus
• Eripension on erandlik tagatis, mis on õigustatud ainult juhul, kui tehtav töö annab selleks aluse, on ohtlik, pingeline ja mis on politseiline põhitöö.
• Kui eluliselt tehtav töö ei vasta sisuliselt politseistaatuse vajadusele, on tegemist avaliku sotsiaalse tagatise ebaõige kasutamisega.
Soovitused:
• Algatada nende teemate arutamine;
• Läbi viia eeldatud eesmärkide ja täna eluliselt toimuva tegelikkusele vastavuse kontroll ning politseistaatuse hindamise vajadus ametikohtadel ja ametnike atesteerimine.
Sisulised muutused on vaja läbi viia sest need tagavad ressursi oluliselt tõhusama ja eesmärgipärasema kasutuse millest tekib nii vaba raha kui ka põhitöö tegemiseks inimressurss.
Koostanud: Aare Siir, õigusteaduse magister

Lisa 2
1.Eripensioni väljateenimise ja uus arvestamise süsteem
Õigusriigis kehtib vääramatu põhimõte:
Negatiivseid (isikule kahjulikke) muudatusi ei rakendata isiku suhtes tagasiulatuvalt.
Soodustavad muudatused tuleb alati isiku suhtes tagasiulatuvalt rakendada ja see ei sõltu otsustajatest.
2. Õiguslik analüüs: eripensionide ümberarvutamine ja lisatasud
Eripensioni suuruse arvestusse aluseks lisati makstud lisatasud:
• Uut korda on rakendatud valikuliselt:
◦ varasematele pensionäridele pensionit ümber ei ole arvestatud;
**tekib võrdse kohtlemise probleem, kui ümberhindamist ei tehta ka neile, kelle pension määrati enne muudatust.
◦ Samuti tekib väärtuste probleem, et endiseid politseiametnikke väärtustatakse madalamalt ja halvemalt.
3. Süsteemne probleem mida on ellu viidud PPA siseselt ning milles esineb huvide konflikt ja on kellegi omakasu ajendid
Tegevused viitavad olukorrale, et:
• Lisatasude maksmise süsteem on loodud nii, et ainult juhid ja teatud ametnikkond saavad lisatasusid, mis tõstab ka eripensioni suurust.
• Tavatöötajatele (kes täidavad politsei põhifunktsiooni – välitööd) ei maksta lisatasusid kuna neile kehtib põhimõte, et kõik tehtav on põhitööülesanded.
• Tulemuseks: ametkonna juhtkond maksimeerib enda ja teatud töötajate tulevast eripensioni olukorras kus nad on ennast distantseerinud välitööst ja eesliinitööst, samas kui eesliini politseinikud ei saa seda kunagi samaväärselt teha, isegi kui nad töötavad rohkem või riskantsemalt.
Sellised tegevused väljendavad:
• Haldusvõimu kuritarvitust – kui süsteem on teadlikult kujundatud enda kasuks.
• Omakasu ja alusetut rikastumist (nt huvide konflikti või oma võimu ärakasutamist).
• Võrdse kohtlemise rikkumist – samalaadses olukorras isikuid ei kohelda võrdselt.
4. Õiguslikud järeldused ja võimalikud lahendused
Hetkeolukord:
• Tekitatakse ekslik arusaam, et kui seadus ei sätesta tagasiulatuvat rakendamist, siis ümberarvutust tegema ei pea.
• Antud juhul ilmneb süsteemne ebavõrdsus:
◦ Haldusvõimu neutraalsust on rikutud.
◦ Eripensionide suuruse aluste selliselt muutmine ei ole aus ega õiguspärane.
◦ Tekitatud on võrdse kohtlemise printsiibi rikkumine.
Võimalikud lahendused:
Seadusandlik lahendus:
• Seadusega sätestada, et kõik politseiametnikud, kellele määrati eripension enne muudatust, saavad õiguse ümberarvutusele uue korra alusel.
• Eripensioni väljateenimise süsteem tuleb taastada.
• Kõik politseiametnikest eripensionärid hakkavad saama ühesugust pensioni.
Halduslik lahendus:
• PPA-s teha kõigi ametijuhendite ja määratud palgakomponentide osas kontroll.
• Selgitada olukorrad, kus juhtivatel ametikohtadel isikud saavad läbipaistmatuid või alusetuid lisatasusid.
• Luua süsteem, mis tagab kõigile politseiametnikele võrdne võimalus lisatasudele ja karjäärile.
Avalik õiguskaitse ja meedia:
• Kui ilmneb süsteemne ebaõiglus, võib kaaluda avalikku tähelepanu tõmbamist (ajakirjandus, arvamuslood, avalik pöördumine), et sundida läbipaistvusele ja reformidele.
Koostas: Aare Siir, õigusteaduse magister
Eesti Politsei Kutseühing

Lisa 3

Õigusriik ja õigusriikluse põhimõtted

1. Õigusriik ei tähenda ainult seaduste olemasolu, vaid:
1.1.võimu piiratus (ka ametnikud ja seadusandja peavad alluma õigusele),
1.2.õiguste kaitse (eriti nõrgemal positsioonil olevate isikute õiguste tagamine),
1.3.võrdne kohtlemine (kõigile samas olukorras võrdsed võimalused),
1.4.õiguspärane ootus (isiku usaldus, et riik ei muuda reegleid tema kahjuks),
1.5.õigusselgus (seadused ja reeglid peavad olema selged, täpsed ja üheselt mõistetavad),
1.6.läbipaistvus (otsuste tegemine ja protsessid peavad olema jälgitavad, avalikud ja arusaadavalt põhjendatud),
1.7.mitte näiline aga tõeline võimalus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

2. Kus on probleem praegu?
2.1.Praktikas juhtub sageli järgmist:
2.1.1.Kui tehakse uus ja soodsam otsus, siis rakendatakse seda ainult edasiulatuvalt, justkui see oleks õiglane või õigusriigis õige.
2.1.2.Tegelikult jäävad samas olukorras olnud isikud (nt varasemad pensionile läinud politseinikud) halvemasse seisu lihtsalt selle tõttu, et nad sattusid enne otsuse tegemist pensionile minema.
2.2.Ja see ongi probleem, et sisu ja vormi lahknemine ei ole õigusriigis omane kuid eluliselt seda tehakse.
2.2.1.Vormi järgi: „Seaduse sisu ei näe tagasiulatuvust ette – selliselt tekitatakse lubamatu ettekujutus, et kõik korrektne.“
2.2.2.Sisu järgi: „Sarnastes olukordades inimesi koheldakse erinevalt – see ei ole õige ja on ebaõiglane.“

3. Mida ütleb õigusteooria?
3.1.Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt rõhutanud:
3.1.1.Kui seadusmuudatus annab hüve või loob soodsama olukorra, tuleb hinnata, kas selle mitte tagasiulatuv kohaldamine rikub isikute õiguspärast ootust ja võrdse kohtlemise põhimõtet.
3.1.2.Arvestada tuleb kas tegevus riivab õigusriigi põhimõtteid.
3.2.Kui riik teeb parema otsuse, ent keeldub selle rakendamisest neile, kes on olnud eelnevalt samas olukorras, siis on tegemist:
3.2.1.õiguspärase ootuse rikkumisega,
3.2.2.võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine, sest objektiivset põhjust eristamiseks ei ole.

4. Kuidas oleks pidanud käituma PPA ja riik?
4.1.Kui otsustati, et lisatasude arvestamine eripensioni suuruse väljaarvutamisel on õigustatud ja vajalik:
4.1.1.siis see peab kehtima kõigile, kes lisatasusid said, olenemata pensionile jäämise ajast.
4.1.2.Kui muudatus tehakse ainult tulevikuks, siis peab riik väga selgelt põhjendama, miks seda ei saa või ei tohi teha tagasiulatuvalt – halvendab või parandab isiku olukorda ja näiteks rahanduslik kulu ei ole piisav õigustus.

5. Mida siis teha saab?
5.1.Kui süsteem valikuliselt rikastab otsustajaid ennast (nt juhid, kes saavad rohkem lisatasusid, mille eest saadakse suuremat pensioni), siis ei ole see enam pelgalt halduskorralduse küsimus, vaid võib olla:
5.1.1.huvide konflikt,
5.1.2.võimu kuritarvitamine, või lausa
5.1.3.ebaseaduslik omakasu (omakasulik element).
5.2.Õiguslikud sammud:
5.2.1.Selgitada, kas uue korra mitte tagasiulatuv rakendamine on kooskõlas põhiseadusega?
5.2.2.Kas süsteem on loodud läbipaistvalt ja võrdse kohtlemise põhimõtte järgi?
5.2.3.Avalik arutelu ja meedias käsitlus – sest süsteemne ebaõiglus ei muutu vaikides.

6.kokkuvõte:
6.1.Kui paremat otsust ei rakendata tagasiulatuvalt kõigile, kes olid samas olukorras – eriti kui see puudutab pikaajalist teenistust ja sotsiaalset tagatist, nagu eripension – siis:
6.1.1.Ei ole enam tegemist sisulise õigusriigiga, vaid selle vormilise jäljendiga, kus õigused ja hüved on kättesaadavad vaid valitutele.


Koostas: Aare Siir, õigusteaduse magister

Siseministeerium
[email protected]
Lugupeetud adressaat,
Juhtkiri seisukoha võtmiseks
Politsei- ja piirivalveametis politseiametniku staatuse vajalikkusest ametikohtadel ja eripensioni aastate väljateenimine ning eripensioni suuruse arvestamine.
SISSEJUHATUS
Käesolev juhtkiri puudutab süsteemselt kujundatud olukorda, mille kohaselt politsei eripensioni aastate väljateenimise õigus erinevatel ametikohtadel on diskrimineeriv ja tekitab ebavõrdset kohtlemist ning võrdse kohtlemise probleeme.
Lisaks on eripensioni suuruse arvutamist pensionile minejatele muudetud oluliselt soodsamaks ja see riivab õigusriigi põhimõtteid kuna neid soodsamaid tingimusi ei ole tagasiulatuvalt rakendatud ning sõltuvad millised on mingi ametikoha lisatööde ja lisatasu tingimused.
PPA sisenes töökorraldusliku haldustegevusega on välitööd tegevad tavapolitseiametnikud ning juhtide ja tähtsate ametikohtade töötajad pandud ametijuhendistest ja palgakorraldusest lähtuvalt erinevasse olukorda mis on diskrimineeriv ja tekitab ebavõrdsust.
Tänane olukord PPA-s töökorraldus ja palgakorraldus on vastuolus õigusriigi põhimõtetega, võrdse kohtlemise nõudega ning tekitab kahtluse, et ametivõimu on kuritarvitatud nende kasuks kellele see süsteem soodsam on ehk nendeks on PPA juhtkond ja juhud ning veel teatud ametikohtade töötajad.
I. OLUKORRA KIRJELDUS
Politseiametnikele ei võimaldata enam paljusid olulisi sotsiaalseid tagatisi põhjusel, et neid ei ole enam vaja. Siiski on PPA-s politseiametniku staatus seotud teatud õiguste ja sotsiaalsete garantiidega, sh senini kehtib veel politsei eripensioni aastate väljateenimine.
Eripensioni saamise aluseks on politseiametniku staatus. Viimasel ajal on eripensioni suuruse arvutamisel võetud aluseks mitte ainult astmepalk ja isiklik teenistusaste, vaid ka ametikohal makstavad lisatasud.
See on muudatus, mis rakendus ligikaudu kaks aastat tagasi, on praktikas suurendanud oluliselt eripensioni suurust ja seda eelkõige juhtidel ja ametikohtadel, mille ametijuhendites on ette nähtud "lisatööülesanded või täiendavad tööülesanded ja kellele makstakse selle eest lisatasu".
Ametijuhendiste süsteem on PPA siseselt välja töötatud selliselt, et osade politsei ametikohtade ametijuhendite kohaselt on neile kõik põhitööülesanded ja seetõttu neile ei maksta ka lisatasu.
Samal ajal on paljude politsei ametikohtade ametijuhendid vormistatud nii, et neil on põhitööülesanded ja täiendavad tööülesanded või lisatööülesanded ning seetõttu makstakse neile igakuiselt põhipalgale juurde lisatasu.
Kuna listasu läheb nüüd politsei eripensioni suuruse arvestamise juurde siis on neile tekitatud süsteemselt olulised eelised.
II. PÕHJENDATUD VASTUVÄIDE
1. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine
Tegemist on sisulise diskrimineerimisega: kaks võrreldavat gruppi politseiametnikke (välitöö tegijad ja juhtivtöötajad) ei ole koheldud võrdselt, kuigi neil on sama staatus kuid tavatöötajatel on oluliselt erinev töökorraldus, töökoormus ja töötasu.
2. Õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine
Isikutel, kes on aastaid teeninud politsei välitöödel ehk põhitööl, on õiguspärane ootus, et nende töö on korraldatud ja panust hinnatakse samadel alustel. Uue lisatasudele tugineva eripensioni suuruse arvestamise reegel seab nad selle tõttu veel rohkem ebasoodsamasse olukorda.
3. Politseiametniku staatuse kasutamine ametikohal, kus selle olemasolu ei ole sisuliselt põhjendatud
PPA tugiteenuse struktuurides, siseselt haldus, - analüüsi, - koolitus ja nendel juhi ametikohtadel, kus ei tehta päevagi politsei välitööd ega täideta politsei põhitööülesandeid töötavad isikud omavad politseiametniku staatust, kuigi nende töö ei eelda tegelikke politseilisi õigustoiminguid ega eelda selle staatuse olemasolu.
See loob olukorra, kus politseiametniku staatust kasutatakse formaalselt üksnes sotsiaalsete garantii (eripensioni) saamise õiguse ja väljateenimise säilitamiseks.
4. Võimalik omakasu eesmärgil loodud süsteemne rikkumine
Selline praktika viitab võimalikule omakasu eesmärgil loodud süsteemile kus politseiametniku staatust säilitatakse töökohtadel, kus selle sisuline vajadus puudub. Juhtide ja kõrgetel ametikohtadel olevate isikute ametijuhendid sisaldavad teadlikult tegevusi mis eeldab politseiametniku staatust kuid mida eluliselt ei tehta ja lisatakse lisatööülesandeid, et tagada lisatasude maksmine mis suurendab eripensionit. Tavatöötajate puhul see võimalus puudub ja seda võimalust ei rakendata, mis viitab huvide konfliktile ja potentsiaalsele ametivõimu kuritarvitamisele.
5. Võimu kuritarvitamine ja huvide konflikt
PPA juhtkond on võimaldanud olukorra, kus ametijuhendite kaudu kehtestati erinev lähenemine lisatööle. See loob aluse kahtlusele, et juhtivatel ametikohtadel olevad isikud on kasutanud enda positsiooni eripensioni suuruse mõjutamiseks enda kasuks. Tegemist on potentsiaalselt süsteemse ja organiseeritud õigusvastase tegevusega, mis vajab uurimist.
III. ETTEPANEKUD OLUKORRA PARANDAMISEKS
1. Politsei eripensioni väljateenimise tingimuste muutmine
Eripensioni võimalus peab kehtima ainult neile, kes on teeninud vähemalt 20 aastat kuni 25 aastat politsei põhitööl, sealhulgas välitöödel.
Kõiki muude PPA ametikohtadel võib asuda tööd tegema pärast põhitööl teenitud aega ja politsei eripensioni saamist.
Muudatuste järgselt tuleb uus politsei eripensioni väljateenimise süsteem taastada tagasiulatuvalt.
2. Eripensioni suuruse ühtlustamine
Eripensioni suurus peab olema võrdsustatud kõigile politseiametnikele, kes on välja teeninud vastava staaži põhitööl.
See välistab manipulatsioonid lisatasudega ja töökorralduses ning tagab, et pension peegeldab põhitöö panust, mitte administratiivset staatust.
3. Tagasiulatuv rakendamine
Tänane soodsam eripensioni aluseks olevad sätted peavad kehtima ka tagasiulatuvalt kõigile, kes on jäänud pensionile enne muudatuste rakendumist.
Õigusriigis ei saa soodsamat regulatsiooni rakendada ainult edasiulatuvalt, eriti kui tegemist on põhiõigusi puudutava sotsiaalse tagatisega.
Arvestada tuleb, et sellise süsteemiga on tekitatud palju olulisi probleeme ning sellise süsteemi rakendamisel lasub õiguslik kahtlus ebaseaduslikkusele ja rikkumisele.
4. Uurida juhtide ja teiste asjasse puutuvate töötajate rolli süsteemi kujundamisel
Tuleb hinnata, kas ametnikud, kes olid seotud ametijuhendite koostamise ja kasutusele võtmise juures, on õiguspäraselt töötanud avalikes huvides või kasutasid ametipositsiooni enda või sõltuvalt asjaoludest kellegi teise kasuks.
Kuna tegemist on politseiametnike elutöö ja riigipoolse sotsiaalse garantii küsimusega on eelduslikult vaja algatada uurimine huvide konflikti või ametivõimu kuritarvitamise tuvastamiseks.
5. Politseiametniku staatuse vajaduse kontroll ametikohtadel
Tuleb läbi viia atesteerimine, millistel ametikohtadel on politseiametniku staatuse olemasolu sisuliselt põhjendatud ja millistel ei ole põhjendatud.
Ametikohad, mis ei nõua politseilisi õigustoiminguid ega vahetut sekkumist, ei peaks kandma politseiametniku staatust ega andma õigust eripensioni aastate väljateenimiseks.
Politseipensionil olijad kes soovivad PPA-s või mõnes muus jõustruktuuri ametis edasi töötada peaksid kandma abipolitseiniku staatust ja neil võiks säilida vormi kandmise ja isikliku teenistusastme õigus ning neid saab vajadusel rakendada politsei põhitöödel.
See aitab vältida staatuse formaalset säilitamist üksnes sotsiaalse garantii saamise eesmärgil.
KOKKUVÕTE
Hetkeolukord on vastuolus õiguse põhimõtetega, mis eeldavad võrdset kohtlemist, ausat tööpanuse hindamist ja õiguspärase ootuse austamist.
Tegemist on süsteemse probleemiga, mis kahjustab PPA usaldusväärsust ja sisemist moraali.
PPA ja vastutavad institutsioonid peavad lõpetama süsteemi, kus soodsam pension tuleneb positsioonist, mitte põhitöö või välitöö panusest.
Samuti tuleb taastada usaldus karjääritee õigluse vastu, andes esmajärjekorras väärtuse nendele, kes kannavad politseitöö tegelikku raskust.

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Aare Siir
Eesti Politsei Kutseühingu juhatuse liige
[email protected]
Lisad: Lisa 1, Lisa 2, Lisa 3