Kiri

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected] 15.04.2025 nr 1-12/386-2

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a

määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ muutmine

Kultuuriministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega:

1) Eelnõu puntiga 2 lisatakse HÕNTE § 1 lõikesse 1 täiendav punkt, mis käsitleb

halduskoormuse hindamist. Samas juba olemasolev punkt 7 käsitleb mõjude hindamist,

mille üheks osaks on ka halduskoormuse hindamine, ehk see juba sisaldab eelnõuga

lisatavat punkti. Ka juba olemasolev mõjude määratlemise kontrollküsimustik hõlmab

halduskoormuse analüüsi. Viidatud küsimustiku alusel peab mõjude analüüs sisaldama ka

halduskoormuse mõju ehk seda, kas muudatusega või lahendusega kaasneb mõju

halduskoormusele. Küsimustikku võiks täiendada küsimusega „kas kavandatava

muudatusega on kavas olemasolevat halduskoormust vähendada“. Määruse tasandil peaks

kehtestama üldpõhimõtted, mitte spetsiifilisi hindamisküsimusi;

2) Eelnõu punktis 3 toodud nõue, et seaduseelnõuga kavandatavate nõuete tõttu suureneva

halduskoormuse korral tuleb sama eelnõuga vähendada olemasolevat halduskoormust, ei

pruugi olla alati teostatav ega kõigi regulatiivsete muudatuste puhul sisuliselt põhjendatud.

On risk, et selline nõue võib viia formaalsete, kuid sisutühjade lahendusteni. Nõue on

hetkel ka mitmeti tõlgendatav, kuna ei ole üheselt selge, kas halduskoormuse vähendamine

peab toimuma sama meetme raames või võib seda teha ka mõne muu meetmega. Eelnõusse

on küll lisatud erand HÕNTE § 32 lõike 3 kohaldamata jätmise võimaluse kohta, kuid

oleme seisukohal, et see loob võimaluse nn kobareelnõudele. Omavahel seostamata

sihtrühmade halduskoormuse vahetamine, ei pruugi kaasa tuua eesmärgipäraseid tulemusi

ning võib rikkuda valdkondade reguleerimise terviklikkust. Eelnõusse lisatava sätte järgi

tuleb halduskoormuse vähendamine ette näha eelnõus. Siit jääb ebaselgeks, kas

halduskoormust saab vähendada ka nõuete osas, mis tulenevad seadusest madalamal

seisvatest aktidest. Selle asemel võiks sätestada põhimõtte, et halduskoormuse

suurenemise korral tuleks kaaluda võimalusi selle vähendamiseks, kas sama eelnõu või

muu asjakohase algatuse kaudu. Vastav selgitus tuleks esitada ka VTK-s, sh viitega sellele,

millise eelnõu või meetmega on kavas halduskoormust vähendada ning kui see on üldse

võimalik.

3) Teeme ettepaneku eelnõu punktiga 3 listava lõiget 41 täiendada alusega, kui nõue tuleneb

Euroopa Liidu õigusest. Kui nõue tuleneb Euroopa õigusest, ei pruugi olla valikuid, kas

seda siseriiklikul tasandil rakendada või mitte. Leiame, et halduskoormuse küsimusele

tuleb suuremat tähelepanu pöörata juba Euroopa õiguse välja töötamise protsessis

osalemisel.

4) Eelnõu punktis 5 toodud täiendus on juba hõlmatud sama paragrahvi lõike 1 punktiga 3,

mis sätestab, et seaduseelnõu seletuskirja sissejuhatuses tuleb kirjeldada

lahendusettepanekut ja selle mõju. Eelnõu punktis 5 toodud täiendus ei ole põhjendatud ka

eelnõu punktis 6 pakutud muudatuse tõttu, mis näeb sisuliselt ette sama kohustuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Merle Põld 628 2347

[email protected]