Taotlus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri II sambast enne pensioniiga raha väljavõtmise mõjude analüüs

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Erik Amann, 671 3819,

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Rahandusministeerium, 70000272, Suur-

Ameerika 1

10122 Tallinn Harju maakond

Tõnu Lillelaid, [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Sotsiaalministeerium, 70001952

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Magnus Piirits, [email protected]

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Tegu on uuringuga, mille läbiviijaks on

Rahandusministeerium, kes kaasab analüüsi

töösse Sotsiaalministeeriumi.

Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on

lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja

ajaloouuringu ning riikliku statistika

vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse

teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu

analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks

on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid

teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Lõikest 1 tulenevalt võib

isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta

teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika

vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud

või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval

kujul ning enne isikuandmete üleandmist

teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika

vajadustel töötlemiseks asendatakse

isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset

andmekaitse taset võimaldaval kujul

andmetega. Palumegi võimalust kasutada antud

uuringus registrite pseudonüümitud andmeid.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 on

Rahandusministeeriumi valitsemisalas riigi

eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning

finantspoliitika kavandamine ja elluviimine,

majandusanalüüs ja -prognoos, riigiabialane

nõustamine ja koordineerimine,

raamatupidamise, audiitortegevuse, riikliku

statistika, avaliku teenistuse ning riigivara ja

riigihangetega seotud tegevus, riigi rahavoo

juhtimine, välisvahendite kasutamise

korraldamine, riigi antavate laenude ja

riigigarantiide korraldamine, kohaliku

omavalitsuse üksuste arendamine ja

nõustamine, regionaalarengu, riigi- ja

regionaalhalduse kavandamine ja

koordineerimine ning ruumilise planeerimise

alase tegevuse korraldamine ja järelevalve ning

vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Vastavalt Rahandusministeeriumi põhimääruse

§ 30 lg 5 on Rahandusministeeriumi

finantsteenuste poliitika osakonna ülesanne

kujundada ja koordineerida finantssektori

poliitikat, muu hulgas valmistab ette

õigusaktide eelnõusid ning koordineerib nende

rakendamist finantsjärelevalve,

finantsstabiilsuse, finantskirjaoskuse

edendamise, panganduse ja kindlustuse ning

muude finantsteenuste, samuti finantsturgudega

seotud taristute toimimise ja finantssektorit

kaasavate pensioni- ja teiste

sotsiaalkindlustusskeemide valdkonnas.

Sotsiaalministeeriumi põhimääruse kohaselt on

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on

sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande,

pensionisüsteemi kavandamine ja

korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide

piiriülene koordineerimine, laste õiguste

tagamine ja heaolu edendamine, puudega

inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase

tegevuse koordineerimine, rahva tervise kaitse,

tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine,

ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed

ning vastavate õigusaktide eelnõude

koostamine.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

2025. aasta alguses möödus neli aastat II samba muudatustest, millega lubati II sambast raha välja

võtta enne pensioniiga. 2025. aasta alguseks oli raha väljavõtmise avaldusi esitanud üle 250

tuhande inimese ja väljavõetud summa ulatus üle 2 miljardi euro.

Tegemist on olnud pensionisüsteemi jaoks väga olulise muudatusega, mille tegelik kogumõju

selgub kaugemas tulevikus. Muudatuse mõju on praeguseks hinnatud üldisel tasemel, sest ei ole

teada II sambast raha väljavõtnud inimeste pensioniõiguste suuruseid (I ja III sammas) ning muid

sissetulekud, et hinnata täpsemalt nende hakkamasaamist pensionieas.

Teisalt on tekkinud poliitikutel soovid ja mõtted praegust süsteemi uuesti muuta. Kõiki uusi

muudatusi tuleb aga varasemast oluliselt detailsemalt analüüsida, sest kuigi muudatus võib

esmapilgul tunduda marginaalne, siis võib lihtsalt tekkida olukord, kus süsteemis raha väljavool

suureneb või tekib hoopis nn „fondijooks“ (raha võtavad välja ka need inimesed, kes seda muidu

ei plaaninud).

Sotsiaalministeeriumis on olemas pensioninõustamise teenus. Nõustamisteenus on asjakohane ja

erapooletu ning sobib eelkõige tööealistele. Pensionitarkuse nõustajad korraldavad asutustele,

kollektiividele ja huvirühmadele tasuta infotunde. Selleks, et nõustamisteenust paremini sihitada

ka II sambast raha väljavõtnud inimeste, kelle oodatav pension tulevikus on väiksem, hulgas,

tuleks neid enne täpsemalt profileerida.

Käesoleval uuringul on järgmised eesmärgid:

1) Hinnata II sambast väljavõetud raha mõju pensioni suurusele.

2) Hinnata raha väljavõtnud inimeste vajadust toetustele (riik ja KOV).

3) Analüüsida uute poliitikamuudatuste vajalikkust ja mõju.

4) Sihitada täpsemalt riiklikku pensioninõustamise teenust.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isikuandmete töötlemine on vajalik, et selgitada välja inimeste tegelikud pensioniõigused kõikides

pensionisammastes ja isikute sotsiaaldemograafilised tunnused. Ühendatud pensioniandmetest on

näha pensioniõiguste ja pensionide suuruste tervikpilti, mille abil on võimalik täpsemalt analüüsida

ja prognoosida pensionide suuruseid, pensionäride vaesusriski, pensionisüsteemi muudatuste mõju

jms.

Et eraldiseisvalt ei ole üheski registris korraga informatsiooni kõikide pensionisammaste kohta,

siis on vajalik isikuandmete töötlemine, et saaks analüüsida pensionisüsteemi tervikpilti.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Riigi ülesandeks on vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele tagada inimestele abi vanaduse

korral, seda tehakse peamiselt pensionisüsteemi abil. Pensionisüsteem puudutab igat inimest –

pensioniks kogumine algab tööelu alguses ja kestab ca 45 aastat, pärast seda u 20 aastat on

inimene vanaduspensioni saaja. Pensionikulud moodustavad riigieelarvest ca 1/5, mis tähendab,

et selle jätkusuutlikkus omab kõige suuremat mõju riigieelarve rahalisele jätkusuutlikkusele.

Samas on Eesti rahvastik vananemas, tööealine elanikkond vähenemas ja praegune suhteliselt

madal pensionite tase veelgi vähenemas. Madal pensionite tase on jätnud ca 40% pensionäridest

suhtelisse vaesusesse eelnevalt nimetatud tegurite tõttu.

Riigi eesmärgiks on tagada elanike majanduslik toimetulek efektiivse sotsiaalkaitsesüsteemi

kaudu ning püsiva ja kvaliteetse pensionipoliitika läbiviimiseks on vaja kvaliteetseid

alusandmeid.

Uuringu väljundit vajavad oma töös eelkõige Rahandusministeerium, kuid ka

Sotsiaalministeerium, pensionipoliitika kujundamiseks. Täpsemate andmetega on võimalik

paremini hinnata II samba reformi mõju nii pensionisüsteemile kui ka riigieelarvele. Senise

kogemuse pealt on tekkinud ideed praegust süsteemi uuesti muuta. Raha väljavõtmise reeglite

muutmine nõuab detailset ja täpset analüüsi, et poliitikamuudatuse mõju oleks soovitud suunas.

Analüüsi tulemused aitavad samuti paremini sihitada pensioninõustamist. Uuringu tulemused

võivad mõjutada kõiki pensionikogujaid ja omab ka riigieelarvele olulist mõju.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Analüüsi sisuliseks läbiviijateks on Rahandusministeerium, volitatud töötlejana kaasatakse

Sotsiaalministeeriumi.

Analüüsiga seotud andmeandjad (registripidajad) on järgmised: Sotsiaalkindlustusamet (SKA),

AS Pensionikeskus ja Rahvastikuregister (vastutav töötleja Siseministeerium).

Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee

ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Sotsiaalkindlustusamet genereerib igale

isikukoodile vastava unikaalse ID (UID). Pseudonüümitud registriandmed liiguvad

registripidajatelt rahandusministeeriumisse. Rahandusministeerium edastab koondandmed ID

kaardiga krüpteeritult Sotsiaalministeeriumile.

Isikuandmete töötlemine on vajalik andmete koondamiseks ning teatud isikuliste kategooriate

loomiseks, et viia seejärel läbi kvantitatiivne statistiline analüüs. Erinevad registriandmed

seotakse unikaalsete isikule omastatud koodidega (UID). Isikuandmete sidumine ja andmete

töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei

suurendata ning tema õigusi ei kahjustata.

1. Isikuandmed on nähtavad vaid registripidajatele. Pensionikeskus loob igale inimesele

unikaalse koodi (UID) ning edastab selle ka teistele registritele.

2. Päringutes palume koondada andmeid, mis on registripidajatel juba olemas. See tähendab,

et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki

täiendavaid kohustusi. Iga andmeallikas teeb registrist päringu statistiliseks analüüsiks vaid

vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta.

3. Kõik registripidajad edastavad enda andmed rahandusministeeriumile pseudonüümitud

kujul. Ehk statistiliseks analüüsiks koostatud andmestikus on päringu andmed UID-dega.

Rahandusministeeriumil puudub võimalus isikukoode UID-dega seostada (ehk puudub võti) ja

seega ei ole võimalik andmeid otseselt isikuid tuvastavale kujule tagasi viia.

Andmete edastamise protsessis on kirjeldatud, et pärast andmestike koostamist ning edastamist

hävitavad registripidajad võtme ehk nimekirjad isikukoodidega, mis näitavad isikukoodi ning

UID vastavust, samuti hävitab iga registripidaja uuringu läbiviijale edastatud andmestiku.

Koostatud pseudonüümitud andmebaasi osas tagatakse konfidentsiaalsus ning selles olevaid

andmeid ei ole lubatud kopeerida, levitada ega avalikustada kolmandatele osapooltele. Kõik

tulemused esitatakse statistilise analüüsina üldistatul kujul. Mõlemas ministeeriumis

(rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium) töötleb pseudonüümitud isikuandmeid ainult üks

inimene. Andmete töötlemine toimub isiklikul kaitstud võrgukettal, millele puudub teistel

töötajatel ligipääs. Isikuandmeid teistele töötajatele või kolmandatele osapooltele ei jagata.

Avaldatakse ja jagatakse ainult koondandmeid, mis on tuletatud vähemalt viie inimese andmete

põhjal. Mõlema ministeeriumi arvutitöökohad on läinud üle ATK2.0-le, mis tähendab, et arvutisse

ja võrgukettale ligipääsemiseks on vajalik enne võrguketas lahti krüpteerida ning alles siis on

võimalik arvutisse sisse logida kas biomeetriliselt või ID kaardiga.

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu,

kuna uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus. Andmetöötleja lähtub andmete

töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest.

Arvestades kaitsemeetmeid on andmelekke tõenäosus väga väike. Juhul, kui selline olukord

peaks ikkagi tekkima, siis kõik andmed on pseudonüümitud, mistõttu ei ole neid andmeid

võimalik isikutega otseselt siduda. Samuti on seda keeruline teha kaudsel tuletamisel, sest

pensionidega seotud spetsiifilised andmed on pidevas muutumises. Võimalikud lekkivad andmed

ei ole ka delikaatsed isikuandmed. Andmeleke võib eelkõige tekkida ainult juhul, kui andmete

töötlejad ise saadavad selliseid andmeid kolmandatele osapooltele. Siiski töötlejaid on ainult

kaks, kes omavad selles vallas pikaajalist kogemust.

Info kõigi ministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse

ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik

lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku

teabega.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Isikuandmete allikad hõlmavad järgmisi registreid ja registripidajaid:

• Sotsiaalkaitse infosüsteem (Sotsiaalkindlustusamet);

• Pensioniregister (AS Pensionikeskus);

• Rahvastikuregister (Siseministeerium);

Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel:

Sotsiaalkindlustusamet koostab andmete sidumiseks vajalikud andmebaasid ehk isikukoodide ja

genereeritud unikaalse koodidega (UID) andmebaasi. Sotsiaalkindlustusamet saadab andmete

sidumiseks vajalikud UID-d DigiDoc4-ga krüpteeritult teiste andmepäringusse kaasatud registrite

volitatud töötlejatele.

Teised registrid lisavad Sotsiaalkindlustusametist saadetud andmete sidumiseks UID-le nende

registrist päritavad andmed, eemaldades isikukoodid. Seejärel saadavad kõik registripidajad oma

andmed koos UID-ga DigiDoc4-ga krüpteeritult rahandusministeeriumile, kes seob kõikidelt

registritelt saadud andmefailid, mille tulemusena loodud andmebaas on kvantitatiivanalüüsi

aluseks. Rahandusministeerium edastab koondandmed DigiDoc4-ga krüpteeritult

Sotsiaalministeeriumile.

Kuna analüüsi teostamiseks on vaja Sotsiaalkindlustusametist ka muid andmeid peale andmete

sidumiseks vajalike andmestike, siis nende andmetega viib Sotsiaalkindlustusamet läbi sama

protseduuri, mis teised registrid.

Registrite vahel muud andmevahetust peale Sotsiaalkindlustusametist teistele registritele

saadetavate andmete sidumiseks vajalike andmebaaside liikumise ei toimu. Töö teostajale isiku

otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid (isikukood, nimi) ei edastata.

Registrid hävitavad uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud andmestikud, sh nimekirjad

isikukoodide ja UID vastavustest, hiljemalt 1. detsember 2025.

Sellist andmete ühendamise lahendust on varasemalt korduvalt kasutatud. Näiteks võib siin tuua

Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja AKI taotluse – „Pensionisüsteemi finantsilise ja sotsiaalse

jätkusuutlikkuse analüüs“.

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Andmeid soovitakse kõigi 2021-2024 elus olnud Eesti elanike kohta, kelle andmed on

Sotsiaalkindlustusametil olemas, vanuses 18-60 aastat. Valimi orienteeruv suurus on 800 000

isikut.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Andmeid küsitakse 2024. aasta lõpu seisuga ja sisaldab inimesi, kes olid elus perioodil 2021-

2024.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Sotsiaalkaitse infosüsteem:

 Isikukood

 Pensioni liigi kood seisuga 31.12.2024

 Esmase pensioni määramise aasta

 Määratud pension suurus seisuga 31.12.2024

 Pensioniõiguslik staaž seisuga 31.12.2024

 Pensioniosakute summa seisuga 31.12.2024

 Pensioniosakud aastatel 2020, 2021, 2022, 2023 ja 2024.

Pensionikeskusest:

 Isikukood

 Sünniaasta

 Sugu

 Keele eelistus

 II samba kontojääk (raha) seisuga 31.12.2024

 III samba kontojääk (raha) seisuga 31.12.2024

 II samba investeerimiskontole kantud summa seisuga 31.12.2024

 II sambast raha väljavõtmise avalduse kuupäev

 II samba sissemaksete peatamise kuupäev

 II samba kehtiv maksemäär

 II sambast väljavõetud summa seisuga 31.12.2024

 III sambast väljavõetud summa seisuga 31.12.2024

 II samba personaalne IRR tootlus seisuga 31.12.2024

 Aktiivne II samba pensionifond

 Mitmes II samba pensionifondis on inimesel osakuid

 Kohtutäituri arestitud summad

Rahvastikuregister:

 Isikukood

 Elukoht (KOV täpsusega),

 Kodakondsus

 Kõrgeim haridustase

 Laste arv

 Surma aasta

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

 Isikuandmete allikad hõlmavad järgmisi registreid ja registripidajaid:

 Sotsiaalkaitse infosüsteem (Sotsiaalkindlustusamet);

 Pensioniregister (AS Pensionikeskus);

 Rahvastikuregister (Siseministeerium).

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Andmed pseudonümiseeritakse kohe registrite juures vastavalt punktile 7. Vastutatava ja volitatud

töötlejani jõuavad pseudonümiseeritud andmed.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritakse isikukoodid, andmekoosseis on toodud punktid 9.2.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Unikaalse koodi (UID) loob uuringu alguses Sotsiaalkindlustusamet. Teised registrid kodeerivad

sama koodiga oma registrist päritud andmed. Genereeritud unikaalne kood ja isikukood liiguvad

vaid eri registrite vahel, vastutatavale ning volitatud töötlejale seda infot ei esitata. Registrid

kustutavad päringus küsitud andmestikud ja koodid 1. detsembriks 2025. Registrid kinnitavad

kirjalikult, et nad on need andmed kustutanud.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast kogumise eesmärgi saavutamist. Registrid kustutavad

päringus küsitud andmestikud ja koodid 1. detsembriks 2025. Eelkõige on oluline koodide

säilitamine umbes kuus kuud peale andmete edastamist, sest praktika on näidanud, et analüüsi

käigus võib selguda vigu andmekoosseisus. Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium

kustutavad isikuandmed hiljemalt 31.12.2027. Andmete selline säilitamise aeg on vajalik

poliitikamuudatuste analüüsimiseks, mis võivad tulla 2027. aasta riigikogu valimistest. Sellised

poliitilised soovid on juba rahandusministeeriumile teada. Pikem periood ei ole vajalik, kuna

selleks ajaks on andmed analüüside jaoks vananenud.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 Isikuandmete töötlemine on ette nähtud

seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu

Nõukogu või Euroopa Komisjoni

otsekohalduvas õigusaktis.

Andmesubjekti teavitamine ei ole

võimalik/põhjendatud:

• andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti

huve, sest väljund on teaduslik üldistus.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Teavitus toimub Rahandusministeeriumi

veebilehel, kus tuuakse välja valimi suurus,

andmekoosseis ja uuringu eesmärk.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

Privaatsussätted | Rahandusministeerium

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Merike Saks Digitaalselt (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).