Otsus

AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Aktsiaseltsi Eesti Post aktsionärile Meie arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Aktsiaseltsi Eesti Post ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2024 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2024; • konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete

kohta ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab Omniva kontserni ülevaadet, Juhtimist, Tegevusaruannet ja Kestlikkusaruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

2

Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise

aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja

• tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva saadud tegevusaruande või muu informatsiooni osas tehtud töö põhjal järeldame, et tegevusaruandes või muus informatsioonis on oluline väärkajastamine, oleme kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA- dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi

väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;

• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;

3

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;

• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist;

• hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;

• planeerime ja teostame kontserni auditi, et saada piisavalt asjakohaseid auditi tõendusmaterjale Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äriüksuste finantsinformatsiooni kohta, mis on aluseks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta arvamuse kujundamiseks. Me vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostatavate auditi protseduuride ülevaatamise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditi arvamuse eest.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Koltsov Vandeaudiitor, litsents nr 623 2. aprill 2025 Tallinn, Eesti

AS Eesti Post

Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024

Aruandeaasta algus: 01.01.2024 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2024

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 2

Sisukord 1. Omniva kontserni ülevaade ..................................................................................................4

1.1 Kontserni iseloomustus ja struktuur ................................................................................4

1.2 Tegevjuhi pöördumine.....................................................................................................4

1.3. Missioon, visioon ja väärtused .......................................................................................7

1.4. Strateegia aastateks 2022-2026 .....................................................................................8

1.5. Õiguslik raamistik ..........................................................................................................8

1.6. Olulisemad sündmused 2024. aastal .............................................................................9

2. Juhtimine........................................................................................................................... 10

2.1. Ümber- korraldused ettevõtte tegevuses/ struktuuri- muudatused ................................ 10

2.2. Üldkoosolek ................................................................................................................ 10

2.3. Nõukogu ..................................................................................................................... 11

2.4. Nõukogu koosseis ja tasustamine ................................................................................ 11

2.5. Auditikomitee .............................................................................................................. 12

2.6. ESG komitee ............................................................................................................... 12

2.7. Juhatus ....................................................................................................................... 13

2.8. Teabe avaldamine ....................................................................................................... 14

2.9. Finantsaruandlus ja auditeerimine ............................................................................... 14

2.10. Riskijuhtimine ja riskid ............................................................................................... 14

2.11. Tulemus- ja kvaliteedijuhtimine .................................................................................. 17

2.12. Korruptsioonivastane võitlus ...................................................................................... 17

2.13. Muudatused põhikirjas ja regulatsioonides ................................................................. 17

3. Tegevusaruanne ................................................................................................................. 17

3.1 Tegevuskeskkond ......................................................................................................... 17

3.2 Finants- ja efektiivsusnäitajad ....................................................................................... 19

3.3 Tulud ja kulud ............................................................................................................... 20

3.4 Arendus- ja investeerimistegevus .................................................................................. 23

3.5 Dividendid.................................................................................................................... 23

3.6 Tütarettevõtete tegevus ................................................................................................ 23

3.7 Plaanid 2025. aastaks ................................................................................................... 24

4. Kestlikkusaruanne* ............................................................................................................ 25

4.1 Üldine informatsioon ja aruandluspõhimõtted ............................................................... 25

4.2. Kestlikkuse strateegia .................................................................................................. 26

4.3. Keskkonnahoid............................................................................................................ 31

4.4. Meie inimesed ............................................................................................................. 40

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 3

4.5 Äriline käitumine ja koostöö .......................................................................................... 53

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne ............................................................................... 59

Raamatupidamise aastaaruande lisad ................................................................................... 63

Lisa 1 | Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhimõtted ......................................................................................................................................... 63

Lisa 2 | Finantsinstrumendid............................................................................................... 79

Lisa 3 | Raha ...................................................................................................................... 79

Lisa 4 | Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded .................................................................... 80

Lisa 5 | Varud ..................................................................................................................... 80

Lisa 6 | Tütarettevõtjad ....................................................................................................... 81

Lisa 7 | Pikaajalised nõuded ja ettemaksed ......................................................................... 81

Lisa 8 | Põhivara ................................................................................................................. 82

Lisa 9 | Rendilepingud ........................................................................................................ 87

Lisa 10 | Intressikandvad võlakohustised ............................................................................ 89

Lisa 11 | Lühi- ja pikaajalised võlad ..................................................................................... 91

Lisa 12 | Tuletisinstrumendid .............................................................................................. 91

Lisa 13 | Omakapital........................................................................................................... 92

Lisa 14 | Müügitulu kliendilepingutelt .................................................................................. 93

Lisa 15 | Saadud toetused .................................................................................................. 94

Lisa 16 | Muud äritulud ....................................................................................................... 94

Lisa 17 | Kaubad, toore, materjal ja teenused ...................................................................... 95

Lisa 18 | Tegevuskulud ........................................................................................................ 95

Lisa 19 | Tööjõukulud .......................................................................................................... 96

Lisa 20 | Muud ärikulud ...................................................................................................... 96

Lisa 21 | Finantstulud ja -kulud ........................................................................................... 96

Lisa 22 | Tulumaks .............................................................................................................. 97

Lisa 23 | Tehingud seotud osapooltega ................................................................................ 97

Lisa 24 | Finantsriskide juhtimise eesmärgid ja põhimõtted ............................................... 100

Lisa 25 | Tingimuslikud kohustused ja varad ...................................................................... 109

Lisa 26 | Sündmused peale aruandekuupäeva ................................................................... 110

Lisa 27 | Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta ............................................................ 111

* Kestlikkusaruanne ei ole auditeeritud ja põhineb ettevõtte andmestikul ning on esitatud vabatahtlikkuse alusel

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 4

1. Omniva kontserni ülevaade

1.1 Kontserni iseloomustus ja struktuur

AS Eesti Post on rahvusvaheline kontsern (edaspidi koos nimetatuna „kontsern“), mille põhitegevusala on logistikateenuste (peamiselt paki- ja postiteenuste), digiteenuste ja rahvusvahelise transiidi teenuste osutamine. Kontserni koduturg on Baltikum, kuid teenuseid pakutakse veel 30 erinevas riigis üle maailma. Omniva kontserni kuuluvad emaettevõte AS Eesti Post ning tütarettevõtted Finbite OÜ ja Picapac OÜ Eestis, tütarettevõte Omniva SIA Lätis, tütarettevõte UAB Omniva LT ja tema tütarettevõte UAB Omniva LT Sorting Leedus. SIA Omniva ja UAB Omniva LT põhitegevus on pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkumine Lätis ja Leedus. UAB Omniva LT Sorting on asutatud uue logistikakeskuse rajamiseks Kaunasesse. Kaunase logistikakeskuse ehitus lõpetati 2024. aasta sügisel, kogu investeeringu väärtuseks 42 miljonit eurot. OÜ Finbite põhitegevuseks on infoäri teenused (e-arved). Picapac OÜ põhitegevuseks on pakiautomaatide tehnoloogiliste lahenduste arendamine ja personaalsete pakiautomaatide teenuse osutamine Omandisuhtelt on Omniva 100% Eesti riigile kuuluv äriühing, mis kuulub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalasse.

1.2 Tegevjuhi pöördumine

2024. aasta tähistas Omniva jaoks olulist muutuste- ja kasvuperioodi. Kui Euroopa majandustingimused näitasid mõningaid positiivseid trende, euroala SKT kasvas 0,8%, siis Balti regiooni majandus varieerus. Leedu majanduskasv kiirenes, Eestis ja Lätis aga väike langus. Tootmine paranes kõigis kolmes riigis, kuid ekspordi taastumine on endiselt ebakindel. Majanduslikud väljakutsed on piiranud tarbimist, mis on avaldanud mõju turu üldisele taastumistempole.

Vaatamata välisele survele on Omniva näidanud vastupidavust ning tugevaid finantstulemusi. 2024. kogutulu oli 141.4 miljonit, mis on 7%-ne kasv võrreldes eelmise aastaga. Vaatamata kulude juhtimisele ei õnnestunud meil aga kasumlikkust saavutada. Meie 2024. aasta äritulemus oli 0,6 miljoni euro suurune kahjum, mis on veidi parem võrreldes 2023. aasta 1,3 miljoni euro suuruse kahjumiga.

Lisaks majandustulemustele on Omniva saavutanud märkimisväärseid äritegevuslikke tulemusi. Sellel aastal muutus Omniva täielikult kõigis Baltiriikides tegutsevaks ettevõtteks, mis toetab meie võimekus pakkuda kvaliteetset teenust kõigil kolmel turul.

Märkimisväärne hetk oli 2024. aastal tipptasemel sorteerimiskeskuse avamine Leedus Kaunases. See projekt märgib Omniva rekord investeeringut – 42 miljonit eurot. Kaasaaegne sorteerimiskeskus parandab olulisel määral meie logistilist võimekust ja tugevdab konkurentsivõimet terves Baltikumis. Seejuures laiendasime oma võrgustikku, lõime uusi digitaalseid kanaleid ja kasvatasime oma rahvusvahelist äritegevust. Eestis uuendasime aasta jooksul mitmeid postkontoreid ja tutvustasime

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 5

innovaatilisi teenuseid kogukonna pakiautomaatide ja sama päeva kullerteenuse näol. Seejuures parandasime ka teenuse kättesaadavust ja kliendikogemust.

Lisaks äritegevuse kasvule oleme pühendunud oma kogukondadele toetamisele koduturul. Usume, et edukas ettevõte ei ole mõõdetav ainult majandustulemustes, vaid oluline on märgata ettevõtte tegevuse mõju inimestele ja ühiskonnale.

Usun, et Omniva edu aluseks on meie tugevad väärtused – avatus, hoolivus, usaldusväärsus ja rõõmu tundmine tööst ning tulemustest. Meie edu taga on meie imelise meeskonna pühendumus ja asjatundlikkus. Nende hoolega tehtud töö ja lojaalsus on olnud meie edusammude aluseks ning avaldan siirast tänu nende panuse eest.

Tulevikku vaadates keskendume jätkuvalt jätkusuutliku postiteenuse säilitamisele Eestis, samal ajal tugevdades oma positsiooni rahvusvahelistel turgudel. Meie tuleviku strateegia keskendub innovatsioonile, efektiivsusele ja kliendikesksusele , tagades, et Omniva areneb ja õitseb kiiresti muutuvas maailmas.

Avaldan südamlikku tänu meie töötajatele, klientidele ja partneritele nende usalduse ja koostöö eest. Koos jätkame tugevama, vastupidavama ja tulevikku vaatava Omniva loomist.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 6

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 7

1.3. Missioon, visioon ja väärtused

Aastaks 2026 oleme eelistatuim logistikapartner, pakkudes kliendikeskset teenust pühendunult ja vastutustundlikult.

Eelistatuim logistikapartner tähendab meile:  Omanikule turu keskmisest kõrgemat omakapitali tootlust  Kliendirahulolu NPS üle 75  Meie töötajate rahulolu eNPS üle 55 ning TRIM näitaja põhjal kuulumine Top 30 tööandja sekka  Koostööpartnerite rahulolunäitaja pNPS on üle 50  Omniva bränd kuulub Baltikumis TOP 10 hulka

Kliendikeskne teenus kõigis kanalites tähendab meile:

 Klientidele kõige lähemal asuv Baltikumi suurim tarnevõrgustik  Meie tavapärane standard on pakk järgmiseks päevaks  Oleme 99% juhtudest seal, kus klient meid ootab  Parimat kliendikogemuse pakkumist e-kanalites, digikanali rahulolu näit NPS on üle 80

Kõrge pühendumine ja vastutustundlik tegutsemine tähendab meile:

 Vähendame oma tegevuse CO2 jalajälge  Meie tarne- ja teeninduspunktid on kõigile ligipääsetavad ja kasutatavad

Meie kriitilised edufaktorid 2022-26

 Lähedus - kohaletoimetamine kliendi valitud asukohta  Kiirus - kiireim teenus turul  Täpsus - kohaletoimetamine kliendi valitud kellaajal  Lihtsus - meie teenused on lihtsasti kasutatavad  Kliendikogemus - parim kliendikogemus kõigis kanalites  Keskkonnasõbralikkus ja sotsiaalne vastutustunne - väärtustame jätkusuutlikkust ning sotsiaalset vastutust

Meie missioon

Viime saadetised kohale hoole ja rõõmuga, et tuua maailm kõigile lähemale.

Meie väärtused

Me hoolime

Suhtume hoolivuse ja austusega kõigisse oma tegemistesse, meie kätte usaldatud saadetistesse ja ümbritsevasse keskkonda. Kuulame ning väärtustame üksteist, oma koostööpartnereid ja kliente.

Meid võib usaldada

Lubame, mida suudame täita ja täidame, mida oleme lubanud. Võtame alati vastutuse Omniva eest!

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 8

Me oleme avatud

Otsime pidevalt värskeid ideid ja võimalusi, mis aitavad meil kasvada inimeste, ekspertide ning ettevõttena. Julgeme proovida, aga ka eksida ning oma vigadest õppida.

Me tunneme rõõmu oma tööst ja tulemustest

Julgustame üksteist rohkem pingutama ja oleme teineteisele toeks, rõõmustame koos oluliste eesmärkide saavutamise üle ning kiidame väärt panuse ja koostöö eest.

1.4. Strateegia aastateks 2022-2026 Postiturg on maailmas pidevalt vähenenud, langedes viimase kümne aasta jooksul üle 30%. Samas kasvab e-kaubanduse kestva edukäigu tulemusena jõudsalt pakkide arv. Praeguse kasvutempo juures mitmekordistub see tõenäoliselt iga järgmise kümne aasta jooksul. Peagi moodustavad pakid valdava osa posti-, paki- ja logistika- sektorist ning kirjad ja perioodika kojukanne vaid vähemuse.

Omniva nõukogu kinnitas 30. novembril 2021 ettevõtte uue visiooni, strateegilised eesmärgid aastateks 2022-2026 ja peamised arengusuunad, mis keskenduvad nii koduturul Baltikumis kiire ja kvaliteetse klienditeeninduse tagamisele kui nutikate logistikalahenduste pakkumisele ning tööprotsesside automatiseerimisele. Oma strateegias oleme võtnud selge eesmärgi olla eelistatuim logistikaettevõte Baltikumis.

Meie strateegias oleme määratlenud oma olulisteks eduteguriteks võimalikult laia ja mugava kanalivõrgu, kiiruse saadetiste toimetamisel, täpsuse saadetiste üleandmisel vastavalt lubatule, lihtsuse asjaajamisel, kõrge teeninduse taseme ja pühendumuse kestliku organisatsiooni loomisele.

Sõltumata väga turbulentsetest aegades viimastel aastatel, mida mõjutavad kõrge inflatsioon, Ukraina sõda, tarneahelate muutused ja üha suurenevad ootused keskkonnasäästlikkuse osas on meie strateegia püsinud muutumatuna. Oleme viimase kahe aastaga teinud märkimisväärseid samme oma strateegia elluviimisel. Edulugudest võib esile tõsta kanalivõrgu (postkontorite ja pakiautomaatide) laiendamise ja uue visuaali loomise, tugeva visuaalse identiteedi kehtestamise üle Baltikumi ning rahvusvahelise äri laiendamise.

Omniva globaalsete ambitsioonide elluviimiseks keskendume 2025. aastal uue strateegia loomisele 2030. aastaks. 2025. aasta olulisemad projektid keskenduvad automatiseerimise ja digitaliseerimise suuremale kasvule, mis kindlasti aitavad kaasa efektiivsuse parandamisele ning ka uute teenusliinide avamisele. Usume, et luues olulist väärtust meie töötajatele ja klientidele, on võimalik saavutada omaniku poolt eesmärgiks seatud omakapitali tootlus.

1.5. Õiguslik raamistik Alates 2009. aasta 1. aprillist tegutseb Omniva avatud postiturul. Konkurentsiamet on väljastanud meile universaalse postiteenuse (adresseeritud postisaadetise edastamine majandustegevusena) osutamise loa, mis kehtib viis aastat. Hetkel kehtiv luba on perioodiks 9. oktoober 2024 - 8. oktoober 2029. Eelmine luba oli perioodiks 9. oktoober 2019 - 8. oktoober 2024.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 9

Universaalne postiteenus tähendab postiteenuste järjepidevat ja kvaliteetset osutamist taskukohase tasu eest kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras.

1.6. Olulisemad sündmused 2024. aastal  Omniva tütarettevõtte Picapac tõi turule kaheksas jaos uued kogukonna pakiautomaadid,

mis on mõeldud väiksemate kogukondade ja piirkondade teenindamiseks.

 Saavutasime 2024. aastal kvaliteedimärgise hõbetaseme kui ettevõte, kes peab oluliseks ettevõtte jätkusuutlikku arengut ja panustab strateegiliselt sotsiaalse ja looduskeskkonna arengusse. See on märkimisväärne tulemus, sest esmakordselt hinnati Omniva konserni tegevust kõigis kolmes Balti riigis.

 Juuni alguses valmis esimene etapp Omniva uuest Kaunase logistikakeskus. Baltikumi kaasaaegseimas 22 000 m2 suuruses logistikakeskuses alustasid juuni alguses tööd ka esimesed töötajad.

 Jätkus postivõrgustiku arendamine ja uuendamine. Seejuures muutusid mitmed postiteenused mugavamaks.

 Baltic Brand Forumil valiti Baltikumi kõige armastatumad brändid ning Omnivat tunnustati 3. kohaga.

 Omniva avas Kaunases Baltimaade suurima ja kaasaegseima logistikakeskuse, mis kasvatab hüppeliselt ettevõtte võimekust rahvusvaheliste saadetiste käsitlemisel. Tegu on seni suurima investeeringuga koguväärtusega rohkem kui 42 miljonit eurot. Leedus Kaunases 22 000 ruutmeetril laiuva automatiseeritud logistikakeskuse loomise eesmärgiks on tõsta riikliku logistikaettevõtte võimekust rahvusvahelisel turul ja luua piirkonnas paremad võimalused e-kaubanduse kasvuks ja valdkonna ettevõtete koostööks. Omnival on Balti riikides suurim pakiautomaatide võrgustik.

 Omniva kontsern laiendas pakiautomaatide võrgustikku laiendamist investeerides 3,6 miljonit eurot 135 pakiautomaatide paigaldamiseks või asendamiseks Balti riikides. Selles laienemise etapis lisas Omniva pakiautomaate suisa 75 uude asukohta, lisaks kasutati 60 uut pakiautomaati vanade asendamiseks. See tähendab, et võrgustikku lisandus ligi 9000 uut kappi, mis võimaldab inimestel oma pakid kiiremini kätte saada.

 Detsembris 2024 saavutas Omniva rekordilised pakimahud, käsitledes Baltikumis 3,5 miljonit pakki – 15% rohkem kui detsembris 2023. Eesti ja Läti ületasid kumbki 1 miljoni tarnet, samas kui Leedus oli muljetavaldav maht peaaegu 1,5 miljonit pakki. Läti registreeris suurima kasvu, 32%, samas kui Eesti ja Leedu kogesid mõlemad 9% kasvu.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 10

2. Juhtimine

2.1. Ümber- korraldused ettevõtte tegevuses/ struktuuri- muudatused 2024. aastal oli juhatuses 5 liiget, kelle valdkonnad olid kommertstegevus, logistika, äriarendus ja finantsjuhtimine. Täitus esimene aasta uue Baltikumiülese juhtimisstruktuuri rakendamisest, mis võimaldab areneda ühendatud äritegevuse suunas.

Möödunud aasta tulemused näitavad, et antud otsus oli põhjendatud. Uus struktuur on parandanud meie reageerimisvõimet väljakutsetele ja samal ajal kiirendanud teenuste arendamist ja rakendamist eri turgudel.

Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne

AS Eesti Post on riigile kuuluv äriühing, mis rakendab äriühingu juhtimisel Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja ASi Eesti Post põhikirja punktist 11. AS Eesti Post kirjeldab HÜTi põhimõtete järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. ASi Eesti Post aktsiad kuuluvad 100% ulatuses Eesti Vabariigile. Seetõttu järgib äriühing HÜTi soovituslike juhiseid mõningate eranditega, mida on selgitatud koos mittejärgimise põhjuste väljatoomisega. Mittejärgitavatele HÜTi juhistele on viidatud allpool ning need puudutavad peamiselt üldkoosoleku läbiviimist, nõukogu liikmete valimist ja teabe avalikustamist, mille eesmärk on eelkõige tagada aktsionäride võrdne kohtlemine. Kuna äriühingu aktsiate ainuomanik on Eesti Vabariik, on aktsionäri huvid kaitstud riigivaraseaduses sätestatud põhimõtete järgimisega.

ASi Eesti Post kontserni juhtimisel lähtutakse lisaks HÜTile ja riigi- varaseadusele (RVS) äriseadustikust (ÄS), teistest õigusaktidest, omaniku ootusest kontsernile ning äriühingu põhikirjast.

2.2. Üldkoosolek 2024. aastal oli kontserni ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, mistõttu ei ole vajadust selgitada käesolevas aruandes HÜTi põhimõtet tagada aktsionäride võrdne kohtlemine.

Sellest tulenevalt ei tee Omniva üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ega üldkoosolekuga seotud teavet samaaegselt selle aktsionärile saatmisega kättesaadavaks aktsiaseltsi veebilehel (HÜT p.1.2.1 ja 1.2.3). Aktsiaseltsi veebilehel ei avaldata nõukogu ega aktsionäri ettepanekuid päevakorras olevate teemade kohta (HÜT p.1.2.4).

Kuna aktsiaseltsil on vaid üks aktsionär, kasutatakse üldjuhul ühe- isikuaktsiaseltsi üldkoosolekule äriseadustikus ette nähtud erisusi (ÄS § 305). Aktsionäride korralisel üldkoosolekul osalevad ka vähemalt juhatuse esimees ja nõukogu esimees. Audiitor üldkoosolekul reeglina ei osale, kuna ta osaleb majandusaasta aruande heaks kiitmist puudutaval arutelul auditikomitees. Nõukogu liikme kandidaat ja audiitori kandidaat üldkoosolekul ei osale (HÜT p.1.3.2), kuna nõukogu liikme valimisel lähtub ainuaktsionär nimetamiskomitee motiveeritud ettepanekust ning audiitori valimisel nõukogu ettepanekust, mille aluseks on hanketulemused.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 11

Kuna aktsiaseltsil on vaid üks aktsionär, ei tee aktsiaselts üldkoosoleku jälgimist ja sellest osavõttu üldjuhul võimalikuks sidevahendite kaudu (HÜT p.1.3.3).

Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. veebruari 2013 käskkirjale nr 13-0079 „Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi valitsemisel olevate riigi enamusosalusega äriühingute üldkoosolekute töökorra kinnitamine“ edastatakse korralise üldkoosoleku päevakord ja päevakorras olevate küsimuste osas otsuse vastuvõtmiseks vajalikud materjalid, sh kirjalik lühikokkuvõte vastava päevakorrapunkti kohta ja otsuse projekt ning nõukogu seisukoht ainuaktsionärile. Koosoleku toimumisaeg ja -koht lepitakse kokku ainuaktsionäri esindajaga, kelleks on regionaal- ja põllumajandusminister. Üldkoosoleku keeleks on eesti keel.

Huvide konflikti vältimise tagamiseks ja töötajate korruptsiooni- ohu ennetamiseks deklareerisid kontserni juhtorganite liikmed, struktuuriüksuste juhid, hangetega seotud töötajad ja hankekomisjonide liikmed ning teised ärihuvide deklareerimise kohustusega töötajad oma ärihuvid ja seotuse erinevate ühingutega.

2.3. Nõukogu Nõukogu annab juhatusele suunised kontserni juhtimise korraldamiseks ning teostab järelevalvet kontserni juhatuse tegevuse üle. Nõukogu vaatab korrapäraselt üle ning annab hinnangu kontserni strateegiale, põhitegevustele, riskijuhtimisele, aastaaruandele ja eelarvele ning otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt kontserni ja aktsionäri huvides.

Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu esimees määrab kindlaks nõukogu koosoleku päevakorra, juhatab nõukogu koosolekuid, jälgib nõukogu töö tõhusust, korraldab andmete edastamist nõukogu liikmetele, tagab, et nõukogul oleks piisav aeg otsuste ettevalmistamiseks ja andmetega tutvumiseks ning esindab nõukogu suhtlemisel kontserni juhatusega. Nõukogu töö korraldamiseks on üldkoosolek kehtestanud nõukogu töökorra.

Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. Põhikirja kohaselt toimuvad nõukogu korralised koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2024. aastal toimus 11 nõukogu koosolekut ja neli kirjalikku menetlust. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade saadetakse nõukogu liikmetele reeglina üks nädal enne koosoleku toimumist ning materjalid edastatakse võimalusel enne koosolekut.

2.4. Nõukogu koosseis ja tasustamine 2024. aasta alguses jätkas nõukogu kuueliikmelisena koosseisus Helo Meigas (nõukogu esimees), Madis Laansalu, Rasmus Ruuda, Rainer Osanik ja Toomas Talts. Nõukogu õigusnõustaja/koosolekute protokollijana (corporate secretary) jätkas advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Sven Papp.

Üldkoosoleku 28.02.2024 otsusega pikendati nõukogu esimehe Helo Meigase volitusi kolmeks aastaks alates 12.03.2024. Nõukogu liige Rasmus Ruuda kutsuti tagasi alates 20.05.2024, otusega 24.05.2024 ja uueks nõukogu liikmeks nimetati Sigrid Soomlais alates 13.08.2024. Nõukogu jätkas viieliikmelisena.

Vastavalt äriühingu põhikirjale ei valita juhtorgani liikmeks isikut, kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule, on kaasa toonud isiku pankroti või juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise, kellel on ärikeeld, keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud, kellel on äriühinguga seotud olulised ärihuvid,

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 12

kes tegutseb äriühinguga samal tegevusalal või kes ise või läbi seotud isiku on tegutsev ettevõttes, kes on äriühingule oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

Ainuaktsionäri 19. juuli 2017 otsusega nr 1.1-5/17-041 on kontserni nõukogu esimehe tasuks kehtestatud 1 200 eurot kuus ja nõukogu liikme tasuks 600 eurot kuus. Tasu makstakse nõukogu liikmetele üks kord kuus ning selle maksmisel arvestatakse nõukogu liikme osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmete tööjõukulud kokku (töötasu koos kaasnevate maksudega) olid 2024. aastal 65 000 eurot (2023. aastal 70 000 eurot). Lahkumishüvitist ja teisi täiendavaid tasusid ASi Eesti Post nõukogu liikmetele ei maksta, v.a auditikomitees ja tasustamiskomitees osalemise tasu. Igale nõukogu liikmele majandusaasta jooksul makstud tasu avalikustatakse aktsiaseltsi veebilehel nõukogu tegevuse ülevaates.

Huvide konflikt

Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses kontserni ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal.

2.5. Auditikomitee Auditikomitee liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Komitee koosneb kuni kuuest liikmest, kellest vähemalt pooled määratakse nõukogu liikmete hulgast. Nõukogu nimetab kolmeks aastaks ametisse auditikomitee liikmed, kes valivad endi seast auditikomitee esimehe.

Auditikomitee on kolmeliikmeline. 23. augusti 2023 nõukogu koosolekul valiti uuteks auditikomitee liikmeteks – Rainer Osanik, Helo Meigas ja Madis Laansalu. Auditi komitee esimees on Rainer Osanik.

Auditikomiteel on oluline roll valitsemise, riskijuhtimise ja sisekontrolli läbipaistvamaks muutmisel ja parendamisel. Komitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkondades ning tegevuse seaduslikkuse osas. Auditikomitee jälgib ka välisaudiitori

ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust, aastaaruande audiitorkontrolli protsessi ning tegevuse vastavust seaduse nõuetele. Kokku toimus 2024. aastal 11 auditikomitee koosolekut.

Rahandusministri 16. novembri 2017. aasta määruse nr 87 „Riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete ning riigi osalusega äriühingu nõukogu organi töös osalevate nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad” kohaselt määras ainuaktsionär 23. novembri 2017. aasta otsusega nr 1.1-5/17-073 nõukogu liikmele auditikomitee koosoleku toimumise kuu täiendavaks tasuks 25% äriühingu nõukogu liikme tasust ja auditikomitee esimehele eeltoodud tasust 50% võrra suurema tasu. Täiendavat tasu makstakse auditikomitee koosoleku toimumise kuu eest, mil liige osales auditikomitee koosolekul.

2.6. ESG komitee ESG komitee on AS Eesti Post nõukogu poolt moodustatud nõuandev organ, mille põhiülesandeks on nõukogu toetamine Omniva jätkusuutlikkuse strateegia, seotud eesmärgistamise, tegevusplaanide ja investeeringute analüüsil, jälgimisel ja kinnitamisel. Komitee fookuses on nii

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 13

keskkonna, sotsiaalse vastutuse kui juhtimislikud teemad, sh õiglaste, läbipistvate ja ettevõtte eesmärke arvestavate tasustamispõhimõtetega seotud otsused.

Antud komitee ühendab nii ESG kui ka personali valdkonna. Kolmeliikmelisse komiteesse kuuluvad komitee esimees Madis Laansalu, Helo Meigas ja Rainer Osanik. Nõukogu nimetas 18.09.2024 toimunud nõukogu koosolekul komitee esimeheks Sigrid Soomlaisi.

2.7. Juhatus Kontserni juhatus esindab ja juhib kontserni igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada äriühingu jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele. Juhatus tagab kehtivate õigusaktide täitmise kontsernis ning korraldab kontrolli ja aruandlust. Kontsernis on vajalikud protseduurid reguleeritud sisemiste kordadega.

Põhikirja kohaselt on juhatusel üks kuni viis liiget, kes valitakse nõukogu poolt kuni viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu.

Juhatus jätkas aasta alguses viieliikmelisena: juhatuse esimees Mart Mägi, juhatuse liikmed Martti Kuldma (tehnoloogia ja innovatsioon), Heiki Raadik (finantsjuht), Gusts Muzikants (kommertsjuht) ja Kastytis Valantinas (operatsioonide juht). Nõukogu otsustas 29.07.2024 kutsuda Heiki Raadiku juhatuses tagasi ja nimetada uueks juhatuse liikmeks Signe Kukini. Juhatus jätkas viieliikmelisena

2024. aastal toimus 121 juhatuse koosolekut, nendest 77 olid kirjalikud menetlused. Juhatuse liikmete tööjõukulud kokku (töötasu koos kaasnevate maksudega) olid 650 000 eurot. 2024. Tulemustasu juhatusele ei makstud (2023. aastal 41 000 eurot). Igale juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud põhipalk ja tulemustasu avalikustatakse aktsiaseltsi veebilehel nõukogu tegevuse ülevaates. Preemiasüsteeme ega nende olulisi tunnuseid aktsiaselts ei avalikusta, kuid need on kättesaadavad ainuaktsionärile (HÜT p.2.2.7)

Huvide konflikt

Juhatuse liikmed ei tee otsuseid lähtudes enda isiklikest huvidest ega kasuta Omnivale suunatud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides. Juhatuse liige teatab nõukogule ja teistele juhatuse liikmetele huvide konflikti olemasolust enne lepingu sõlmimist ning samuti viivitamatult selle hilisemal tekkimisel. Juhatuse liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule tehtud ärilisest pakkumisest, mis on seotud kontserni majandustegevusega, teatab juhatuse liige viivitamatult teistele juhatuse liikmetele ja nõukogu esimehele.

Juhatuse liikmete huvide konflikti vältimine on tagatud juhatuse liikme lepingus sätestatud põhimõtetega. Sõltumatuse tagamiseks deklareeritakse seotud osapooltega teostatud tehingud majandusaasta aruande kinnitamisel ja auditeerimisel. Äriühingu huvide kaitseks on juhatuse liikmete lepingutes sätestatud konkurentsikeeld nii lepingu kehtivuse ajaks kui pärast lepingu lõppemist.

Äriühingu juhatuse liikmed ja töötajad ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööga vastu raha ega teisi hüvesid. Samuti ei tee juhatuse liikmed kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi äriühingu nimel. Juhised on kättesaadavad Omniva töökorralduse reeglites.

Juhatuse ja nõukogu koostöö

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 14

Juhatus ja nõukogu teevad kontserni huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd, sh töötavad ühiselt kontserni strateegia arendamisel. Juhatus lähtub juhtimisotsuste tegemisel nõukogu poolt antud strateegilistest juhistest.

Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad kontserni tegevuse planeerimist ja äritegevust, ning juhib eraldi tähelepanu olulistele muutustele äritegevuses. Juhatus edastab nõukogule piisava ajavaruga enne nõukogu koosoleku toimumist andmed, sh finantsaruanded. Juhatuse liige annab nõukogu nõudmisel viimasele kas suuliselt või kirjalikult teavet juhatuse ja äriühingu tegevuse kohta ning tagab nõukogule juurdepääsu juhatuse ja kontserni tegevust kajastavale teabele.

Kontsernis on tagatud andmevahetuse turvalisus ning juhatuse ja nõukogu liikmed käsitlevad kontserni teavet vajaliku konfidentsiaalsusega.

2.8. Teabe avaldamine Omniva avaldab oma veebilehel www.omniva.ee informatsiooni aktsionäri, nõukogu ja juhatuse koosseisu kohta ning nõukogu poolt moodustatud auditikomitee ning ESG komitee ülesannete ja koosseisu kohta.

Lisaks avaldatakse veebilehel üldkoosoleku otsused, äriühingu põhikiri, majandusaasta aruanded ja kvartalitulemused, hankeplaan ning muu oluline info, mida kontsern soovib ise avaldada ja mille avaldamise näeb ette seadus.

Aktsiaseltsi ainuaktsionär on riik ja riigivaraseaduse kohaselt avalikustab aktsiaselts teabe veebilehel valdavalt eesti keeles. Avalikustamisele kuuluva teabe avalikustamise kuupäevi (finantskalendrit) aktsiaselts oma veebilehel ei avalikusta (HÜT p.5.2).

2.9. Finantsaruandlus ja auditeerimine Omniva koostab finantsaruanded vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele.

Auditikomitee koosolekul, kus vaadatakse läbi majandusaasta aruanne, osaleb ka kontserni audiitor. Nõukogu koosolekul audiitor ei osale. Üldkoosolekule esitatakse kinnitamiseks majandusaasta aruanne, millele on alla kirjutanud juhatuse liikmed (HÜT p.6.1.1).

Omniva valib välisaudiitori, järgides hankeprotseduuri ja tagades audititeenuse parima võimaliku kvaliteedi ja hinna suhte. Pakkumisi küsitakse vaid rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetseid teenuseid pakkuvatelt ettevõtetelt. Välisaudiitori valikul osaleb auditikomitee.

Omniva 2024. aasta majandusaasta audiitoriks on audiitorfirma AS PricewaterhouseCoopers. Välisaudiitor teostas majandusaasta aruande koostamise raames kontserni nõukogu ja juhatuse liikmete ärihuvide kontrolli ning esitas kontrolli tulemustest ülevaate ainuaktsionärile. Välisaudiitori tegevuse üle teostab järelevalvet audiitortegevuse järelevalve nõukogu vastavalt audiitortegevuse seadusele.

2.10. Riskijuhtimine ja riskid Oma igapäevases tegevuses puutub Omniva kokku erinevate riskidega. Kontsern on määratlenud riski kui võimaliku ohu, et mingi otsus, sündmus (sündmuste kompleks), tegevus (tegevuste kompleks) või tegevusetus võib tuua kaasa mittesoovitavad tagajärjed. Võimalike tagajärgede all mõistetakse vara või tulude kaotust või vähenemist, ka negatiivset mõju mainele. Need võivad

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 15

mõjutada Omniva eesmärkide saavutamist või täitmist või takistada ettevõttel kasu saamist. Omniva majandustegevuse tulemuslikkus sõltub võimest määratleda, hinnata, mõõta, juhtida, hinnastada ja kontrollida sellises tegevuses tekkivaid riske (riskijuhtimine).

Riskijuhtimise eesmärk on tagada kontserni stabiilsus ja usaldusväärsus ning selle väärtuse jätkusuutlik kasv. Pädev riskijuhtimine loob eelduse teadlikumate ja kvaliteetsemate äriotsustuste tegemiseks.

Riskijuhtimise protsess on suunatud omaniku ootuste saavutamisele, mis on fikseeritud omaniku ootuste dokumendis.

Riskijuhtimise organisatsioon ja korraldus

Kontserni nõukogu on kinnitanud ettevõtte riskijuhtimise üldpõhimõtted, mille eesmärk on kirjeldada üldisi seisukohti riskide võtmisel ja juhtimisel. Üldpõhimõtted tulenevad Omniva missioonist ja strateegilistest eesmärkidest. Riskide võtmise suunamiseks, selle kaudu riskide kontrollitoimingute ja riskide taseme üldisemaks juhtimiseks on nõukogu kinnitanud riskiisu kajastava dokumendi. Üldpõhimõtete ja riskiisu määratluse raames korraldab riskide juhtimist juhatus ning selle poolt määratud allüksused ja töötajad.

Omniva juhatusel lasub lõppvastutus riskijuhtimise põhimõtete väljatöötamise, kehtestamise ja rakendamise eest ning see määrab üldise aktsepteeritava riskitaseme ettevõttes. Juhatus on vastutav riskijuhtimise tulemuslikkuse eest.

Kontserni riskijuhtimise korralduse aluseks on kolme kaitseliini mudel. Esimese kaitseliini moodustavad äriüksused. Iga Omniva äriüksus ja tütarettevõte kannab täit vastutust oma tegevusvaldkonnas tekkinud ja tekkivate riskide kontrollimise eest. See tähendab, et vastutavad isikud peavad tagama riskide juhtimise protsessi rakendamise kõigis Omniva tegevusvaldkondades ja üksustes ning kehtestatud standardite järgimise.

Teise kaitseliini moodustab sõltumatu riskijuhtimise funktsioon. Omnivas toimub riskide kontrollimine kontserni tasemel. Riskijuhtimise üksuse ülesanneteks on riskide juhtimise, kontrolli ja koordinatsiooni poliitika ning riskijuhtimise põhimõtete ja meetodite väljatöötamine ja arendamine. Samuti teeb üksus juhatusele riskijuhtimise ja kontrolli meetmete kohta ettepanekuid ning koostab vastavaid raporteid. Tsentraliseeritud riskijuhtimine tagab kontserni ühtsete riskijuhtimise põhimõtete elluviimise ja efektiivse reageerimise võimalikele muutustele.

Riskijuhtimise kolmas kaitseliin on kontserni siseaudit, mis teostab sõltumatut kontrolli kogu grupi tegevuse, sh esimese ja teise kaitseliini kohta. Siseauditi eesmärk on Omniva tegevuse kvaliteeti parandada, andes objektiivset ja sõltumatut tagasisidet rakendatavate juhtimistavade, riskide juhtimise ja kontrollide tõhususe kohta ning tehes soovitusi sisekontrollisüsteemi täiustamiseks.

Toimivat riskijuhtimise süsteemi toetavad nõukogu ja selle moodustatud auditikomitee.

Riskijuhtimise põhimõtted, metoodikad, eeldused ja riskide juhtimisega seotud pädevused dokumenteeritakse. Kõiki riskide juhtimisega seotud poliitikaid ja kordasid vaadatakse regulaarselt üle ja vajadusel ajakohastatakse.

Omniva siseeeskirjad vaadatakse regulaarselt üle ning hinnatakse nende kohasust. Samuti kontrollitakse töötajate teadlikkust vastavatest siseeeskirjadest ja nende järgimist.

Peamised riskivaldkonnad

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 16

Riskijuhtimise üldpõhimõtetes on riskid jaotatud kuude põhikategooriasse: välised, strateegilised, maine- ja reputatsiooniriskid, äri-, finants- ja tegevusriskid. Finantsriskide käsitlemisest saab ülevaate raamatupidamise aastaaruande lisast 23.

Omniva teenuste osutamist mõjutavad mitmed välised tegurid alates ilmastikutingimustest, geopoliitilistest ja majanduskeskkonda puudutavatest sündmustest kuni muutusteni grupi tegevust mõjutavates regulatsioonides. Majanduskeskkonna osas täheldame, et teenuseturud muutuvad dünaamilisemaks, muutlikumaks ja volatiilsemaks.

Strateegilistest riskidest mõjutab kontserni tegevust ennekõike konkurentsiolukord posti- ja logistikateenuste turul. Konkurentsisituatsioon ja selle muutused avaldavad survet turuosale, mahtudele ja hindadele. Konkurentsiolukorda mõjutavad nii tänased turuosalised kui ka uued turule sisenejad. Selle kõrval näeme, et platvormiäri toob kaasa mahtude koondumise, mis omakorda suurendab selliste platvormide logistikateenuste ostujõudu. Tegevustõhususe ja kvaliteedi tõstmiseks oleme algatanud rea projekte ning langetanud olulisi investeerimisotsuseid, mill elluviimine eeldab kvaliteetset projektijuhtimist, organisatsiooni paindlikkust ja rahalist suutlikkust.

Traditsiooniliste postiteenuste osutamisel vastab Omniva omaniku ootustele. Seejuures nõuab vähenev traditsiooniliste postiteenuste maht kontserni infrastruktuuri (jaotus- ja kogumisvõrk) ja teenuse osutamise protsesside kohandamist. See omakorda eeldab riikliku regulaatori otsuseid nii infrastruktuuri tingimuste kui universaalse postiteenuse hinnastamise osas.

Tegevusriskid on riskid, mis tulenevad ettevõtte sisemistest protsessidest, välistest sündmustest, inimeste (töötajad, kliendid, partnerid või muud kolmandad isikud) tegevusest, kasutatavate süsteemide sobimatusest või oodataval viisil mittetoimimisest.

Tegevusriskide hulka kuuluvad kontrolli- ja juhtimisrisk, pettuse (sh sisepettuse) risk, juriidiline risk, vastavusrisk, aruandlusrisk, personalirisk, turvarisk, tehnilised ja tehnoloogilised riskid ning protseduuririsk.

Käsitleme tegevusriske kui iseseisvat riskivaldkonda ning jälgime tegevusriske koos, arvestades nimetatud riskide omavahelist olulist seost Omniva majandustegevuses.

Omniva tegevusriskide strateegia on ära hoida ja minimeerida kahjusid ning maandada kriitilise iseloomuga riske, mille puhul võimalik kahju ületaks aktsepteeritavat riskitaset. Tegevusriskide juhtimise eesmärgiks on saavutada võimalikult madal tegevusriskide tase, lähtudes riskijuhtimise majandusliku efektiivsuse põhimõttest.

Tegevusriskide hindamisel, jälgimisel ja käsitlemisel on oluline roll vastavusriski juhtimisel. Vastavusriski juhtimine on pidev protsess, mille eesmärgiks on:

 vastavuse saavutamine ja hoidmine, välistades, vähendades või limiteerides kontserni regulatiivset või eetilist vastutust selle töötajate, klientide, seaduse, tehingute osapoolte ja avalikkuse ees;

 luua ja hoida klientide ja avalikkuse usaldust ettevõtte vastu.

Vastavusriski juhime ennetavalt ning proportsionaalselt, lähtudes reegli- ja riskpõhisest lähenemisest.

Töötleme teenuste osutamisel möödapääsmatult isikuandmeid, lähtudes nende töötlemisel isikuandmete kaitse (GDPR) nõuetest ning kasutades sobilikumaid meetmeid küberturvalisuse

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 17

saavutamiseks. 2024. aastal alustasime ka vajalike tegevustega selleks, et püüelda ISO 27001 infoturbestandardi vastavussertifikaati.

2.11. Tulemus- ja kvaliteedijuhtimine Emaettevõttes ning Läti ja Leedu tütarettevõtetes on juurutatud kvaliteedi- ja tulemusjuhtimise süsteem. Kvaliteedi- ja protsessijuhtimise põhieesmärk on kontserni töö optimeerimine teeninduskvaliteedi tõstmiseks. Omniva teenuste kvaliteedilubadus on kirjas teenuste tüüptingimustes.

2024. aastal koostati kontsernile, üksustele ja osakondadele aastapõhised tasakaalus tulemuskaardid, milles kajastuvad nii finants-, kliendi- kui töötajapõhised eesmärgid, samuti kogu grupi strateegilised fookusprojektid. Püstitatud eesmärkide ja strateegiliste projektide täitmist jälgitakse igakuiselt nii finantsvaates kui teenuste ja teeninduskvaliteeti näitavate raportitega. Selline süsteem võimaldab operatiivselt reageerida muutustele organisatsioonis ja turul.

2.12. Korruptsioonivastane võitlus Omnivas on kehtestatud mitmed teemakohased siseprotseduurid nagu töökorralduse eeskirjad, ärikingituste juhend ja ärihuvide deklareerimise juhend. Huvide konflikti vältimise nõuded on sätestatud hangete läbiviimise korras, mille kohaselt kõik konkreetse hanke korraldamisega seotud töötajad allkirjastavad iga kord kinnituskirja huvide konflikti puudumise kohta.

Valitud ametikohtade puhul on kohustuslikuks tehtud oma ärihuvide ja kõrvaltegevuste deklareerimine kord aastas. Samuti on olemas protseduurid selleks, et tuvastada deklaratsiooni esitamise kohustusega töötajatega seotud osapooli ja võimalikke tehinguid nendega, ning protseduurid, et tagada korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangutest kinnipidamine.

Korruptsiooniennetuse raames on kontsernis loodud väärkäitumisest teavitamise kanalid.

Korraldame töötajatele jätkupidevalt koolitusi korruptsiooni, huvide konflikti, ärieetika jms teemal.

2.13. Muudatused põhikirjas ja regulatsioonides Olulisi muudatusi regulatiivses keskkonnas ei toimunud. Kehtiv põhikiri on üldkoosoleku poolt kehtestatud 11. aprillil 2024.

3. Tegevusaruanne

3.1 Tegevuskeskkond 2024. aastal näitas SKP kasv Euroopas positiivset suunda. Euroala SKP kasvas 2024. aastal 0.8%.

Siiski esinesid majanduslikud erisused Baltikumis. Samal ajal kui Leedu majandus koges kiiret kasvu, oli Eesti ja Läti majandus kerges languses. Kuigi tootmine on kasvufaasis kõigis kolmes riigis, on kiire taastumine siiski ebatõenäoline.

Oodatakse, et langevad intressimäärad, kõrge tööhõivemäär ja kasvavad reaalpalgad kasvatavad kodumajapidamiste ostujõu pariteeti ja tarbimist. Samal ajal on olukord Eesti majanduses

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 18

keeruline, sest kasvav inflatsioon ning tõusev tulumaksumäär ei too kaasa reaalpalkade tõusu käesoleval aastal.

Kui palgatõus on Eestis ja Lätis aeglustumas, siis Leedus püsib kiire palgatõus, mille peamiseks põhjuseks on alampalga ja avaliku sektori palkade tõus. Seni ei ole see küll mõjutanud Leedu eksporti, kuid kiirelt kasvavad tööjõu kulud võivad tekitada teatud väljakutseid.

Eesti: Vaatamata Eesti majanduse langusele on oodata kasvu 2025. ja 2026. aastal. Kasvavad eksport ja investeeringud on peamised majanduskasvu kiirendajad käesoleval aastal. Seejuures kahaneb kodumajapidamiste tarbimise roll majanduses. Oodatakse, et tööjõuturg on stabiilne, kuid maksutõusud hoiavad inflatsiooni kõrgena.

Läti: Mitmed Läti majandusvaldkonnad näitavad kasvavat aktiivsust. 2025. aastal oodatakse tarbimise ja ekspordi kasvu koos suurenevate valitsuse investeeringutega. SKP kasvuks prognoositakse 2025. aastaks 2,2% ja 2026. aastaks 2,8%. Inflatsioon on olnud ootuspärane ja jääb prognooside kohaselt vahemikku 2-3%.

Leedu: Eelmise aasta lõpus kiirenes tootmissektori ja jaekaubanduse kasv koos palgakasvuga, mis jäi 10% lähedale. Samuti tõusis tööhõive ja tarbijate kindlustunne rekordtasemele. Suurenevaid kaitsekulutusi plaanitakse rahastada tõenäoliselt maksutõusuga, kuid selle õnnestumine ja kasulikkus pole veel kindel.

SKP reaalkasv, % 2023 2024 2025 pr 2026 pr

Eesti -3.0% -0.3% 1.5% 2.5%

Läti -0.3% -0.4% 2.2% 2.8%

Leedu 0.3% 2.7% 3.0% 2.5%

Tarbijahinnaindeksi kasv, % 2023 2024 2025 pr 2026 pr

Eesti 9.2% 3.5% 4.0% 3.5%

Läti 8.9% 1.3% 2.6% 2.5%

Leedu 9.1% 0.7% 3.0% 2.7%

Töötuse määr, % 2023 2024 2025 pr 2026 pr

Eesti 6.4% 7.6% 7.2% 6.5%

Läti 6.5% 5.3% 6.5% 6.0%

Leedu 6.9% 7.2% 7.5% 7.5%

Brutopalga kasv, % 2023 2024 2025 pr 2026 pr

Eesti 11.4% 8.1% 6.3% 6.1%

Läti 11.9% 9.7% 6.5% 7.0%

Leedu 12.2% 10.2% 9.4% 7.7%

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 19

3.2 Finants- ja efektiivsusnäitajad Konsolideeritud kasumiaruanne 2024 12m 2023 12m

EUR miljonites Müügitulu 141,4 131,7 sh universaalne posti teenus 9,4 12,6 EBITDA 15,1 14,9 Ärikasum/-kahjum 1,1 0,4 Puhaskasum enne tulumaksu -0,4 0,0 Puhaskasum/-kahjum -0,6 -1,3

Bilanss 31.12.2024 31.12.2023

EUR miljonites Käibevara 32,3 34,4

Põhivara 108,0 98,9

VARAD KOKKU 140,3 133,2

Lühiajalised kohustised 42,2 41,7

Pikaajalised kohustised 38,7 31,5

KOHUSTISED KOKKU 80,9 73,2

OMAKAPITAL 59,5 60,0

Keskmine töötajate arv 2495 2413

Suhtarvud 2024 12m 2023 12m

Omakapitali tootlus (ROE) -0,9% -2,0% Brutomarginaal 69,0% 71,7% EBITDA marginaal 10,6% 11,3% Puhaskasumi marginaal -0,4% -1,0% Puhaskasum/-kahjum aktsia kohta (eurot) -0,4 -0,8 Puhaskasum/-kahjum töötaja kohta (eurot) -224 -522 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 0,8 0,8 Müügitulu töötaja kohta (eurot) 56 686 54 587 Võla ja omakapitali suhe 64,0% 45,1% Võla ja EBITDA suhe 2,5 1,8 Omakapitali määr 42,4% 45,1%

Kasutatud valemite kirjeldused

 EBITDA – põhitegevuskasum enne intressikulusid, tulumaksu ja kulumit = ärikasum + põhivara kulum ja väärtuse langus.

 Keskmine töötajate arv – täistööajale taandatud keskmine töötajate arv  Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum / keskmine omakapital  Brutomarginaal = (müügitulu – kaubad, toore, materjal ja teenused) / müügitulu  EBITDA marginaal = EBITDA / müügitulu  Puhaskasumi marginaal = puhaskasum / müügitulu  Puhaskasum aktsia kohta = emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum / perioodi kaalutud

keskmine lihtaktsiate arv  Puhaskasum töötaja kohta = puhaskasum / keskmine töötajate arv  Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustised  Müügitulu töötaja kohta = müügitulu / keskmine töötajate arv

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 20

 Võla ja omakapitali suhe = intressikandvad laenukohustised / omakapital  Võla ja EBITDA suhe = intressikandvad laenukohustised / EBITDA  Omakapitali määr = omakapital / (omakapital + kohustised)

3.3 Tulud ja kulud Äritegevuse hooajalisus

Kontserni majandustegevust iseloomustab müügitulu oluline kasv aasta viimases kvartalis ning keskmisest madalam tulemuslikkus suveperioodil.

Majandustegevuse hoogustumine aasta viimases kvartalis on seotud eelkõige jõulupühadeks valmistumisega, mis suurendab nii paki- kui postiteenuste kasutust. Samuti suurenevad novembris ja detsembris rahvusvahelise äri tulud. Tulususe langus suveperioodil on seotud puhkuste ning inimeste sesoonselt madalama aktiivsusega e-kauplustes.

Raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulised sündmused

29. jaanuaril 2025 viis AS Eesti Post lõpule aadressil Pallasti 28, 10001 Tallinn asuva kinnisvara müügitehingu. Kinnisvara oli klasifitseeritud müügiootel põhivaraks seisuga 31.12.2024. Müügitehing ei mõjuta 2024. aasta finantsaruandeid ja seetõttu kajastakse müük järgmisel aruandeperioodil.

Tulud

Omniva müügitulu oli 2024. aastal kokku 141,4 miljonit eurot, mis on 7% rohkem võrreldes 2023. aastaga (2023: 131,7 miljonit eurot. Vaatamata sissetulekute kasvule 2024. aastal, jäi kasv juhtkonna ootustele alla.

Kontserni suurimaks teenusegrupiks müügitulu vaates on pakiteenused, mis moodustavad äritulust kokku 53% (2023. aastal 60%). Postiteenuste tulu koos universaalse postiteenusega moodustab 18% äritulust (2023: 21%). Rahvusvaheliste teenuste müügitulu moodustab 26% kontserni kogu tulust (2023. aastal 16%) Eesti klientidelt saadud müügitulu moodustab 47% (2023: 41%), millele järgneb tulu Leedu klientidelt 15%-ga (2023: 16%). Kolmandat ja neljandat kohta hoiavad Läti (11%, 2023. aastal 11%) ning Holland (10%, 2023. aastal 7%).

Muu äritulu oli 2024. aastal 1,7 miljonit eurot (2023: 0,6 miljonit eurot), millest moodustasid enamuse Toompuiesteel asuva kinnisvara müük, kahjunõuded ning Western Union teenuste kompensatsioonid.

Kasumlikkus

Omniva ärikasum moodustas 2024. aastal 1,1 miljonit eurot (2023: 0,4 miljonit eurot) ja puhaskahjum 0,56 miljonit eurot (2023: 1,26 miljonit eurot). Kontsern teenis kahjumit peamiselt universaalposti teenuselt summas 1,8 miljonti eurot (2023: 2,1 miljonit eurot). Samuti teenis kontsern kahjumit peroodiliste väljaannete kojukande teenuste pealt summas 1,4 miljonit eurot (2023: 1,7 miljonit eurot), mille peamiseks põhjuseks on varahommikuste perioodiliste väljaannete kohaletoimetamisega seotud kulud, mis ei ole seni muutunud vaatamate kontserni püüdlustele parandada efektiivsust.

2024. aastal tõid meetmed efektiivsuse parandamiseks kaasa ühekordsed koondamiskulutused 1 miljoni euro ulatuses. Lisaks kaasnesid 0,5 miljoni euro suurused kulutused seoses Kaunase

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 21

sorteerimiskeskuse avamise ja kolimisega. Tehtud kulutsed on osaliselt kaetud Omniva Tallinna Toompuiestee kinnisvara müügitehingust saadud 1,1 miljoni euro suuruses tulust.

Pakiteenus ja rahvusvaheline äritegevus

Konserni pakiveoteenuse müügitulu oli 94 miljonit eurot (2023: 82,8 miljonit eurot), mis on 14% enam võrreldes 2023. aastaga. Balti riikide müügitulu oli 73,8 miljont eurot (2023: 69 miljonit eurot), mis on 7% rohkem võrreldes 2023. aastaga. Samal ajal näitas rahvusvaheline äritegevus tugevat tulemust 20,2 miljoni euroga, mis tähendab müügitulu 45% kasvu (2023: 13,9 miljonit eurot).

Pakiteenuste maht kasvas 45,2 miljoni ühikuni 2024. aastal. See tähendab 17% kasvu võrreldes 2023. aastaga. Kasvu taga on nii Baltikumi kui ka rahvusvaheliste mahtude kasv. Vaatamata majanduslikele väljakutsetele, kasvasid mahud kõigis kolmes Balti riigis – Lätis 23%, Eestis 8% ja Leedus 2% võrreldes 2023. aastaga. Seejuures on mahtude kasvu toetanud ka e-kaubanduse stabiilne kasv.

E-kaubanduse turg jätkab Baltikumis laienemist, mis on tingitud kasvavast nõudlusest piiriüleste ostude järele ja tõhusamatest tarnevõrgustikest. Lisaks toetab regiooni digitaalne infrastruktuur ja logistika teenuste areng veelgi e-kaubanduse laienemist. Kuigi turu konkurents on mõjutanud teenuse hinnastust, on Omniva suutnud säilitada mahu kasvu läbi teenuste täiustamise ja kiiresti kohanedes majandulikult muutlikes oludes.

Samuti kasvasid märkimisväärselt Omniva rahvusvahelised transiidimahud, ulatudes 70%-ni võrreldes eelneva aastaga. Kasv oli tingitud nii Hiina klientide, sealhulgas Temu ja Aliexpress, suurenevast nõudlusest kui ka kliendibaasi laiendamisest Euroopast väljaspool, peamiselt keskendudes kesk-Aasia tarbijatele laienemisega. Rahvusvaheline turg on jätkuvalt oluline segment Omnivas, sest moodustab märkimisväärse osa kontserni tuludest ja kasumilikkusest.

Möödunud aastal laiendasime oma pakiautomaatide võrgustikku lisades 75 uut automaati Baltikumis, neist 40 Leedus, 15 Eestis ja 20 Lätis. Omniva omas 2024. aasta lõpus kokku 1312 pakiautomaati, neist 381 asuvad Eestis, 386 Lätis ja 545 Leedus. Müügitulu pakiveoteenusest, mis on osa universaal postiteenusest, vähenes 2024. aastal 16% olles 7,9 miljonit eurot (2023: 9,3 miljonit eurot).

2024 2023

Paki- ja kullerteenuse tulu (tuhandetes eurodes)

94,0 82,8

Eesti 31,9 31,5

Läti 18,5 14,5

Leedu 23,4 22,9

Kokku Baltikumis 73,8 69,0 Rahvusvaheline transiit 20,2 13,9 Pakimahud ( miljonit ühikut) 45,2 38,1

Eesti 10,6 9,8

Läti 10,1 8,2

Leedu 14,3 14,0

Kokku Baltikumis 35,0 32,1

Rahvusvahelise transiidi pakimahud 10,2 6,0

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 22

Postiteenused

Postiteenuste müügitulu oli 43,9 miljonit eurot (2023: 45,6 miljonit eurot), mida on 2023. aastaga võrreldes 4% vähem. Universaalse postiteenuse osa on pakiteenuste müügitulust 1,5 miljonit eurot (2023: 3 miljonit eurot) vähenedes 49% võrreldes eelneva aastaga. Universaalse postiteenuse hind on püsinud muutumatu 2024. Ja 2023. aastal. Traditsiooniliste postiteenuse mahud on aga pikemaajalises languses globaalselt, sh Omniva koduturul. Nii paberkandjal kirjade saatmine, perioodikaväljaannete koju tellimine kui ka rahakannete tegemine postivõrgus on teenused, mille järele on nõudlus aasta-aastalt vähenenud.

Riigisiseste kirjade ja otseposti mahud vähenesid 2024. aastal 9.4% võrra (2024: 144 miljonit; 2023: 154 miljonit). Perioodiliste väljaannete kojukande teenuse maht kasvas 2024. aastal 8% tänu varahommikusele kohaletoimetamisele ( 2024: 25 miljonit; 2023: 23 miljonit).

Digitaalsed teenused

Digitaalsete teenuste müügitulu moodustas 2024. aasta ärituludest 3,5 miljonit eurot (2023: 3,3 miljonit eurot). Digitaalsete teenuste valdkonda kuuluvad makselahenduste ja infoäri teenused. Infoäri teenuste valdkonda kuuluvad ostu- ja müügiarvete vastuvõtmine nii elektrooniliselt kui paberkandjal, arvete haldus ning elektrooniline väljastamine. Neid teenuseid osutab kontserni kuuluv OÜ Finbite. Enamus infoäri teenuste tulust teenitakse Eestis, kuid neid teenuseid osutatakse alates 2014. aastast ka Lätis ning 2016. aastast Leedus.

Kulud

Kontserni ärikulud olid 2024. aastal kokku 143,9 miljonit eurot (2023: 134,1 miljonit eurot), mida on 2023. aasta tasemest 7% rohkem. Lisaks ootame, et mitmed ümberkorraldused ja kulude kokkuhoiu algatused avaldaksid positiivset mõju tuleviku tulemustele.

Kaubad, toore, materjal, teenused

Sellesse gruppi kuuluvad kaupade soetamisega seotud kulud, transpordikulud (sh rahvusvaheline transport), rahvusvahelised lõppmaksed, allhankekulud, kütus, tootmismaterjalid ning vahendustasud. Need kulud olid 2024. aastal 43,8 miljonit eurot (2023: 37,3 miljonit eurot), suurenedes aastaga 18% võrra. Suurim aastane erinevus on rahvusvahelise transpordi kuludes, mis kasvasid 6,5 miljoni euro võrra, tulenevalt kasvanud ärimahtudest.

Muud tegevuskulud

Muude tegevuskulude alla kuuluvad hoonete kommunaal- ja halduskulud, autodega seotud kulud, turunduskulud, koolitus- kulud, riist- ja tarkvaraga seotud hooldustööd ning muud administreerimiskulud. Need kulud olid 2024. aastal kokku 19,5 miljonit eurot (2023: 20,8 miljonit eurot), vähenedes aastaga 6%.

Tööjõukulud

Kontserni tööjõukulud olid 2024. aastal 64,9 miljonit eurot (2023: 61 miljonit eurot), mis on eelmise aastaga võrreldes 6% enam. Tööjõukulud moodustasid 2024. aastal kontserni ärikuludest 45% (2023: 45%). Tööjõukulude kasv on peamiselt tingitud esmatasandi töötajate töötasu tõusust. Töötasu kasv oli vajalik, et tagada Omniva konkurentsivõime tööjõuturul, kus palgasurve on seoses kiiresti kasvanud tarbijahindadega olnud väga tugev. 2024. aasta keskmine töötajate arv oli 2495 ja see suurenes aastaga 82 inimese võrra.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 23

Põhivara kulum ja väärtuse langus

Põhivara kulumi ning väärtuse langusega seotud kulud olid 2024. aastal kokku 14,0 miljonit eurot (2022: 14,5 miljonit eurot), mida on võrreldes 2023. aastaga 4% võrra vähem. 2024. aasta kuludele avaldab positiivset mõju pakiautomaatide kasuliku eluea muutus (2,6 miljonit eurot) ja negatiivselt postikontorite allahindlus (1,4 miljonit eurot).

Muud ärikulud

Muude ärikulude alla kuuluvad kvaliteedikontrolliga seotud kulud, ühingute ja liitude liikmemaksud, kaupade allahindlus, põhi- vara mahakandmine ja kasum/ kahjum valuutakursi muutusest. 2024. aastal olid muud ärikulud kokku 1,7 miljonit eurot (2023: 0,5 miljonit eurot), mida on 2023. aastaga võrreldes 1,2 miljoni euro võrra rohkem.

3.4 Arendus- ja investeerimistegevus 2024. aastal investeeris kontsern kokku 20,4 miljonit eurot (2023. aastal 36,8 miljonit eurot). Kaunase logistikakeskuse ehitus lõpetati 2024. aasta septembris. See on Omniva seni suurim investeering kogu summas rohkem kui 42 miljonit. Leedus Kaunases asuva 22 000 m2 automatiseeritud logistikakeskuse eesmärgiks on arendada riikliku logisitikaäri võimekust rahvusvahelisel turul samal ajal luues paremaid kasvuvõimalusi ja edendades koostööd kohalike e-kaubanduse pakkujatega. Samuti jätkasime pakiautomaatide võrgustiku laiendamisega. IT investeeringud keskendusid peamiselt iseteenindus keskkondade ja rahvusvahelise äritegevuse arendamisele.

2025. aastal jätkame võrgu laiendamisega. Tehnoloogia investeeringud keskenduvad peamiselt efektiivsusele ning vananenud tarkvara väljavahetamisele

3.5 Dividendid 2024. aastal dividende välja ei makstud. 2023. aastal maksis emaettevõte dividende netosummas 6,36 miljonit eurot, millele lisandus 1,45 miljonit eurot tulumaksu.

3.6 Tütarettevõtete tegevus SIA Omniva

Omniva Läti tütarettevõte SIA Omniva (endise nimega SIA Post24) asutati 23. märtsil 2012. Ettevõte pakub Lätis pakiautomaadi- ja kullerteenuseid.

UAB Omniva LT

Omniva Leedu tütarettevõte UAB Unipakas asutati 2. novembril 2005. 100%-lise osaluse ettevõttes omandas Omniva 2012. aastal ja alates 2014. aasta aprillist kannab ettevõte ärinime UAB Omniva LT. Leedus pakume oma klientidele pakiautomaadi- ja kullerteenuseid.

UAB Omniva LT Sorting

UAB Omniva LT Sorting loodi eesmärgiga pakkuda sorteerimisteenust Kaunase vabamajandus tsoonis. Ettevõte asutati 30. märtsil 2022 ning selle põhitegevuseks on olnud Kaunase pakisorteerimisterminali rajamine, millesse on 2024. aasta lõpuks investeeritud enam kui 42 miljonit eurot.

OÜ Finbite

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 24

OÜ Finbite asutati 16. oktoobril 2020. Varasem Omniva arvekeskus tegutseb sellest ajast alates Finbite arvekeskuse kaubamärgi all. Finbite OÜ on e-arvete operaator, mis pakub oma klientidele e-arvete käsitlemisega seotud teenuseid.

OÜ Picapac

Picapac OÜ majandustegevust alustati juunis 2023, mil soetati kodulähedase pakiautomaatide võrgustik Parcelsea OÜ'lt ning loodi võimalus saata, vastu võtta ja tagastada pakke Omniva klientidele.

Picapac on spetsialiseerunud pakiautomaatide tark- ja riistvara arendusele ning nendega seotud teenustele.

3.7 Plaanid 2025. aastaks Sektori kõige olulisemateks mõjutajateks on madalseis majanduses ning sellest tingitud tihe konkurents. E-kaubanduse pikaajaline väljavaade on optimistlik, kuid samal ajal jätkub kirja ja perioodika mahtude kahanemine. Kliendid ootavad kullerteenuse pakkujatelt endiselt kiiret ja täpset saadetiste tarnet, võimalikult kliendilähedast pakkide saamise ja saatmise võrgustikku, lihtsat ja kliendisõbralikku teenindust ning keskkonnasäästlikkust.

2025. aastal vaatab kontsern üle pikaajalise strateegia ja seab uuendatud eesmärgid järgnevaks viieks aastaks. Omniva 2025. aasta strateegia ja tegevused keskenduvad lisaks turuosa laiendamisele ja tegevuse efektiivsuse tõstmist. Kontserni prioriteediks on tarnete optimeerimine, kuluefektiivsuse tõhustamine ja rahavoogude juhtimise parandamine. Nende meetmete eesmärk on kompenseerida kasvavaid tegevuskulusid ja toetada jätkusuutlikku kasvu, sest ettevõte seisab silmitsi konkurentsisurve ja majanduslike väljakutsetega nii Baltikumis kui ka väljaspool.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 25

4. Kestlikkusaruanne*

* Kestlikkusaruanne ei ole auditeeritud ja põhineb ettevõtte andmestikul ning on esitatud vabatahtlikkuse alusel.

4.1 Üldine informatsioon ja aruandluspõhimõtted

Raamistik

Omniva on pühendunud jätkusuutlikkuse põhimõtete järgimisele kõigis oma tegevustes. Oleme veendunud, et ettevõtte pikaajaline edu on tihedalt seotud keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku jätkusuutlikkusega. Selles aruandes esitame ülevaate meie jätkusuutlikkusalastest saavutustest, väljakutsetest ja tulevikuplaanidest. Aruanne on inspireeritud Euroopa kestlikkusaruandluse standarditest (European Sustainability Reporting Standards, ESRS). Meie eesmärk oli kaardistada, kui suur osa meie aruandest juba põhineb ESRSil, et integreerida see järgmisel aruandeaastal parimal võimalikul viisil meie aastaaruande teiste osadega.

Järgime oma tegevustes eetilisi põhimõtteid ja ootame nendest lähtumist kõikidelt tütarettevõtetelt, koostööpartneritelt ja töötajatelt nende igapäevatöös. Järgime ka inimõigusi, töötingimusi, keskkonnahoidu ja korruptsioonivastast võitlust puudutavaid rahvusvahelisi standardeid ning peame oluliseks vastutustundlikku isikuandmete töötlemist. Meie jaoks on oluline tegutseda keskkonnasõbralikul viisil ning anda oma panus globaalsesse säästvasse arengusse.

Ulatus

Omniva konsolideeritud kestlikkusaruande ulatus ja periood on sama, mis finantsaruande puhul, kaasates kogu organisatsiooni, püüdes saavutada pikaajalist edu, austades samal ajal keskkonda ja ühiskonda, milles tegutseme. Me ei ole kasutanud direktiivis sätestatud võimalust jätta välja konkreetne teave, mis vastab intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele ega oodatava arengu või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta.

Oleme pühendunud avatusele ja vastutusele ning jätkame läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtete edendamist kõigis oma tegevustes.

Peamised hinnangud

Kasutame emissioonide hindamisel mudeleid, mis hõlmavad väärtusahela eelnevate etappide andmeid, mille hindamisel kasutatakse kaudseid allikaid. Näiteks on Omnival üle 80 rendipinna ning kui meie partneril ei ole olnud võimalik meile esitada konkreetse pinna energiakulukuse osas infot, oleme selle tuletanud tarbimisinfo arvete põhjal. Selleks oleme kasutanud Statistikaameti keskmiseid hindu nii soojusenergia kui ka elektrienergia osas. Vee tarbimise osas kasutasime Eesti vee-ettevõtete liidu poolt avalikustatud andmeid veeteenuse keskmise hinna määramisel. Vaatame üle igal aruandeperioodil oma mudelite loogika ning ajakohastame hinnangute tegemiseks kasutatavaid alusandmeid vastavalt turu parimale praktikale. Muudatused hinnangutes kajastatakse ja avalikustatakse perioodil, mille puhul kõnealust hinnangut muudetakse koos selgituste ning võrdlusandmetega.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 26

4.2. Kestlikkuse strateegia Meie äristrateegia on seotud rahvusvaheliste ÜRO säästva arengu eesmärkidega. Meie fookusteemad kestliku arengu eesmärkide seas on koos meie tegevuste peamiste mõjudega ära toodud allolevas tabelis. 2022. aastal viis Omniva läbi vastutustundlike põhimõtete mõjuanalüüsi seoses säästva arengu eesmärkidega, mille aluseks oli kontserni valdkondlik sektoripõhine riskipositsioon. Selle tulemusena kaardistasime, milliseid säästva arengu eesmärke me oma tegevusega kõige enam mõjutame.

Omniva jätkusuutlikkuse ambitsioonid keskenduvad kuuele valitud säästva arengu eesmärgile, mis loovad aluse Omniva ESG edusammude juhtimiseks ja mõõtmiseks järgmises kolmes fookusvaldkonnas:

Selleks, et saavutada tõelisi muutusi kõigis sihtvaldkondades, töötame läbi kindlaksmääratud tegevussuunad, vähendades samal ajal võimalikke riske mõjuvaldkondades. Olulisuse hindamine

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 27

Lähtume oma jätkusuutlikkuse raamistiku kujundamisel Euroopa Liidu poolt kehtestatud äriühingute kestlikkuse aruandluse direktiivist, selle alusel loodud standarditest ning muudest rahvusvahelistelt laialdaselt kasutusel olevatest raamistikest ja standarditest. Omniva jätkusuutlikkuse strateegia alustalaks on kahese olulisuse hindamise põhimõte. Omniva on võtnud eesmärgiks integreerida jätkusuutlikkuse strateegia kõigisse oma tegevustesse, olles teadlik nii sise- kui ka välismõjudest. Selle saavutamiseks viisime läbi kahese olulisuse hindamise protsessi, mis arvestas nii ESG (keskkonnaalased, sotsiaalsed ja juhtimisalased) küsimuste mõju ettevõtte väärtusele kui ka ettevõtte mõju majandusele, keskkonnale ja ühiskonnale.

Protsessi kirjeldus

Kahese olulisuse hindamise protsess toimus nii sisemiste kui välimiste töötubade ning küsitluste toel, kus kõik olulised sidusrühmad olid kaasatud. Protsess hõlmas nii ettevõtte sees toimuvate ESG-mõjude kui ka välismõjude hindamist, kasutades selleks etteantud hindamiskriteeriume, mis on kooskõlas Euroopa Jätkusuutlikkuse Aruandluse Standarditega (European Sustainability Reporting Standard - ESRS). Hindamisel võtsime arvesse meie jaoks olulisi mõjusid, riske ja võimalusi kestlikkusega seonduvatel teemadel. Hindasime milliste jätkusuutlikkuse riskide ja võimalustega võivad kaasneda meie jaoks olulised finantstagajärjed ja millist olulist mõju avaldab meie tegevus inimestele ja keskkonnale. Hindamine hõlmas ka sektori ülevaateid. Picapac OÜ kaasati hindamisse, kuid kuna tema tegevusala on väga sarnane Omniva pakiteenustega, ei tuvastatud täiendavaid IROsid. Protsessi olid kaasatud järgmised sidusrühmad ning protsessi käigus kaardistasime nende põhihuvid:

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 28

Protsessi käigus identifitseerisime nii tegelikud kui potentsiaalsed mõjud ning hindasime neid vastavalt määratletud kriteeriumidele. Järgmises tabelis on toodud välja hindamiskriteeriumid ja skaala mõjuga seotud olulisuse ja majandusliku olulisuse hindamiseks.

MÕJUTÜÜP HINDAMISKRITEERIUMID HINDAMISSKAALA

Mõju olulisus Mõju tase 5-punk skaala

Ulatus 5-punk skaala

Pöördumatus 5-punk skaala

Tõenäosus 5-punk skaala

Muutus järgmise 1-5 aasta jooksul ↑ = ↓

Muutus järgmise 5+ aasta jooksul ↑ = ↓

Finantsolulisus Suurus 5-punk skaala

Tõenäosus 5-punk skaala

Muutus järgmise 1-5 aasta jooksul ↑ = ↓

Muutus järgmise 5+ aasta jooksul ↑ = ↓

Kahese olulisuse hindamise protsessi tulemusena mõistsime sügavamalt meie ettevõtte mõju nii sise- kui väliskeskkonnale ning suutsime tuvastada olulised valdkonnad, kus saame oma jätkusuutlikkusalaseid pingutusi veelgi suurendada. Omniva ESG eesmärgid kiideti heaks

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 29

nõukogu tasandil. Allolev graafik toob välja Omniva jaoks kõige olulisemad valdkonnad.

Kahese olulisuse hindamine on saanud meie jätkusuutlikkuse strateegia alustalaks, aidates meil mõista ja prioriteerida neid küsimusi, mis on olulised nii meie ettevõtte kui ka laiemate sidusrühmade jaoks. Omniva on koostanud oma jätkusuutlikkuse strateegia ja raamistiku koos tegevuskavaga, millega rakendatakse ettevõtte jätkusuutlikkuse eesmärkidega seotud strateegiaid ja juhtimisotsuseid. Omniva jätkusuutlikkuse raamistik:

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 30

Juhtimine Omniva eetilised käitumispõhimõtted on avaldatud koos kohaldatavate jõustamisprotsessidega. Kehtestatud on kontserni jätkusuutlikkuse poliitika ja kvaliteedijuhtimissüsteem, mis sisaldub organisatsiooni juhtimise poliitikas. Muid poliitikaid ja suuniseid töötatakse järjest välja ja ajakohastatakse kõikides olulistes valdkondades. Jätkusuutlikkuse juhtimise struktuur Omniva on määratlenud kolm juhtimistasandit, millest igaühel on oma vastutus ettevõtte ESG tegevuskavas. Esimene tasand on ESG meeskond, mis aruandeaastal (2024) koosnes ESG-juhist ja aruandluse juhist, keda toetab analüütik. ESG meeskond juhib jätkusuutlikkuse teemasid kontserni tasandil, et aidata ettevõtte teiste üksuste protsesse ja eesmärke sellest vaatest ühtlustada. Meeskond vastutab igapäevaste ESG tegevuste eest, nagu näiteks andmete kogumine, kokkulepitud algatuste koordineerimine, sidusrühmade juhtimine ja toetamine eksperditeadmistega ning aruandluse koostamine. Juhtkonna tasandil tegutseb iga juhtkonna liige ettevõtte jaoks oluliste valdkondade sponsorina,

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 31

sealjuures vastutab iga liige ressursside leidmise ja seatud eesmärkide saavutamise tagamise eest. Viimane juhtimistasand on nõukogu tasandil moodustatud ESG komitee. Komitee tuleb kokku vähemalt kolm korda aastas ning vastutab juhtpõhimõtete ja riskijuhtimise kinnitamise eest. Samuti kiidab komitee heaks jätkusuutlikkuse strateegia ja jälgib selle rakendamist, omades regulaarset ülevaadet eesmärkide saavutamiseks kasutusele võetud meetmetest. ESG komitee ülevaade ning selle liikmed on kirjas majandusaastaaruande peatükis 2.6.

4.3. Keskkonnahoid Omniva on võtnud eesmärgiks vähendada oma keskkonnamõju, hõlmates kõiki tegevusi alates logistikast kuni pakendamiseni. Oleme rakendamas meetmeid, et vähendada meie tegevusest tulenevat süsinikujalajälge, näiteks optimeerides marsruute, võttes kasutusele alternatiivkütuseid ja elektrisõidukeid ning kasutades taastuvenergiat meie hoonetes. Tunnustame keskkonnakaitse tähtsust ning seetõttu püüame oma äritegevust läbi viia keskkonna seisukohalt vastutustundlikul ja tõhusal viisil.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 32

Omniva eesmärk on vähendada oma tegevuse negatiivset mõju keskkonnale. Soovime oma arenduste ja investeeringutega järjekindlalt luua lahendusi, mis soosivad selle eesmärgi saavutamist. Tunneme vastutust looduskeskkonna eest, kuulame kogukondi, teeme koostööd omavalitsuste, teadusasutuste ning teiste Euroopa ja maailma postiorganisatsioonidega, et tagada ettevõtte jätkusuutlik areng ja toimimine. Omniva eesmärk on vähendada oma tegevuse keskkonnamõju Arendus- ja investeerimistegevuses keskendume pidevalt lahenduste loomisele, mis toetavad meie eesmärkide saavutamist ja soodustavad meie klientide positiivset keskkonnamõju. Et toetada ettevõtte jätkusuutlikku arengut, oleme aktiivses dialoogis kogukondadega ning teeme koostööd omavalitsuste, teadusasutuste ja rahvusvaheliste postiorganisatsioonidega. Omniva keskkonnamõju juhtimise aluseks on grupi ülene süsinikujalajälje hindamine, mis arvestab kõiki ettevõtte tegevuse aspekte, alates hoonete ressursikasutusest ja transporditegevustest kuni töötajate igapäevase tööle käimiseni. Usume, et ainult oma mõju kvantifitseerides saab ettevõte vähendada oma jalajälge tähendusrikkal, struktureeritud ja järjepideval viisil. Keskkonnahoid on igaühe vastutus, mis tähendab, et ootame, et kõik Omniva töötajad ja partnerid annaksid oma panuse Omniva keskkonnategevustesse. Omniva on logistikaettevõte, seega meie ja meie transpordipartnerite äritegevusest tuleneb enamik meie kliimamõjust. Oleme kõigil kolmel koduturul kaardistanud nii enda kui partnerite autopargi ning varustanud sõidukid spetsiaalsete GPS-seadmetega, et mõõta meie tegevusega kaasnevaid kasvuhoonegaase. Kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälg on arvutatud järgides KHG protokolli, mis on kõige sagedamini kasutatav ülemaailmne standard äritegevuse, väärtusahelate ja leevendusmeetmete KHG

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 33

heitkoguste mõõtmiseks ja haldamiseks. KHG jalajälje hindamisel võetakse arvesse seitse olulisemat inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paisatud kasvuhoonegaasi, mis on välja toodud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto Protokollis. Kasvuhoonegaasidel on erinev globaalse soojenemise potentsiaal ja seeläbi ka ülemaailmset kliimasoojenemist põhjustav mõju. KHG-de erinevuste arvestamiseks teisendatakse kõik gaasid süsinikdioksiidi ekvivalendiks (CO2 ekv), mis võimaldab väljendada KHG-de kogumõju ühe arvuna. Süsiniku jalajälje arvutuskäik hõlmab järgmisi kontserni ettevõtjaid: Eesti Post AS, Omniva SIA, UAB Omniva LT ja selle tütarettevõtja UAB Omniva LT Sorting, Finbite OÜ, PicaPac OÜ. Piirid on defineeritud operatsioonilise kontrolli baasil ehk arvestatakse kõiki emissioone, mis tulenevad allikatest ning tegevustest, mille üle on Omniva grupi ettevõtetel otsene kontroll. Valisime mõjualad 1, 2 ja 3 ning baasaastaks võtsime esimese aasta, mille kohta KHG heidet mõõtsime – aasta 2021. Omniva kliimamõju mõõdeti kasvuhoonegaaside üldise soojenemispotentsiaali (GWP100) kaudu ning väljendame seda süsinikdioksiidi ekvivalenttonnides (tCO2 ekv), mis võtab arvesse kõiki olulisi kasvuhoonegaase. Aastal 2024 oli Omniva ettevõtete kasvuhoonegaaside (mõjuala 1, 2 ja 3) jalajälg 28 243 tCO2 ekv, mis on madalam võrreldes eelneva perioodiga (2023: 28 893 tCO2 ekv). Kõige suurema osakaalu moodustas transpordist tulenev emissioon.

1. 2021. aastal oli rahvusvahelise äritegevuse iseloom oluliselt erinev tänasest tegevusest. Seetõttu põhinevad „Ärireiside“ ja „Sisseostetava transpordi ja turustamise“ heitkoguste arvutused 2022. aasta sisendandmetel. See tagab, et tulemused ja väljatöötatud mudel kajastavad võimalikult täpselt praegust olukorda. 2. „Sisseostetavad veod ja jaotus“ ei hõlma viimase miili vedusid rahvusvahelistes vedudes väljaspool Baltikumi.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 34

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks oleme võtnud mitmeid meetmeid, näiteks investeerinud päikesepaneelidesse, hankinud rohelist energiat, elektrifitseerinud oma autoparki, otsinud ja katsetanud aktiivselt alternatiivseid sõidukeid, julgustanud kullereid säästlikumalt sõitma, optimeerinud marsruute ja vähendanud sõidukite koguarvu. Oleme kehtestanud selged mõõdikud edusammude mõõtmiseks ja koostame tegevuskava kõigis mõjuvaldkondades.

Rahvusvahelise äri üksusel - mis on ülemaailmne logistikapartner - on ambitsioonid olla suur ülemaailmne e-kaubanduse osaleja. Nende süsinikujalajälg, kui protsent Omniva süsinikujalajäljest, on esitatud järgmisel graafikul.

Rahvusvahelise äri üksuse ja teiste Omniva üksuste heitkogused (t CO2-ekvivalenti aastas; %)

Kõige märgatavamad muutused ettevõtte heitkogustes tulenevad energia ja äritegevuse kasvust. Mõjuala 1 osas tuleneb vähenemine hoonetes kasutatavate kütuste, maagaasi, kasutamise vähenemisest meie enda katlamajades ning seda seoses Pallasti kontori liitmisega

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 35

kaugküttevõrku. See omakorda on suurendanud mõjuala 2 ulatust ostetud soojuse osas. Teine energiaga seotud muutus on Pallasti ja Rukki hoonete ostetud rohelise elektri osakaalu suurenemine, mis vähendas elektritarbimisest tulenevaid heitkoguseid. Mõjuala 3 valdkonnas on kõige märgatavam kasv alltöövõtu transpordi- ja jaotustegevuse puhul. Kasv on peamiselt tingitud rahvusvahelise äri üksuse tegevusest, mis on oluliselt suurendanud vedude mahtu. Kõiki neid muutusi saab näha allpool olevatest osadest. Ülevaade mõjuala 1 heitekogustest Mõjuala 1 alla kuulub otsene heide, mis pärineb organisatsiooni omatud või kontrollitud heiteallikatest ja tegevustest (nt organisatsiooni enda sõidukite kütuse kasutamisest, enda energiatootmisseadmetest või tootmisprotsessist tulenev KHG heide).

Mõjuala Kategooria 2021 2022 2023 2024

Mõjuala 1 Autokütused 5 416 5 450 5 414 5 326

Hoonetes kasutatud kütused

835 776 392 191

Mõjuala 1 6 252 6 226 5 806 5 518

Autopark

2024. detsembri seisuga koosneb Omniva autopark enamjaolt väikekaubikutest. Neid on kasutusel 487 tükki, mis moodustab ligi 56% kogu autopargist. Kaubikud on suuruselt teine veovahendi tüüp, neid on kokku 316 ehk 36% kogu autopargist. Lisaks on kasutusel sõiduautod, veoautod, elektrilised kaubarattad ning tavalised jalgrattad. 2023. aastal soetas AS Eesti Post kokku 42 elektrilist väikekaubikut Renault Kangoo E-Tech. Varasemalt oli autopargis 10 eelmise generatsiooni Renault Kangoo ZE´d. ESG strateegia näeb ette, et 2030. aastaks on 25% ettevõtte autopargist, mis teostavad viimase vahemaa kohaletoimetamist, elektriautod. 2024. aasta lõpus oli see number 8,13%. ESG tegevuskava teine osa on HVO kasutamine, mis peaks lõppkokkuvõttes asendama fossiilkütuste kasutamise.

Laadimistaristu 2023. aastal korraldas Omniva riigihanke, et rentida elektritoite laadimise infrastruktuuri ja haldustarkvara kuni 2028. aastani. Nende aastate jooksul paigaldame järk-järgult laadimisseadmeid üle Eesti, et kullerid saaksid kasutada elektriautosid täies mahus oma töös. Esimesed ligi 50 laadijat pandi paika juba 2023. aastal Tallinnas, Tartus, Kuressaares ja Rakveres. 2024. aastal paigaldati neli laadijat ka Viljandisse. Elektrifitseerimise kõige kriitilisemaks komponendiks on eelkõige võrgu läbilaskevõime ja vaba võimsuse hulk Eestis, mis seab täiendavaid piiranguid. Leedus, Kaunase sorteerimiskeskuses paigaldas Omniva 2024. aastal 34 laadimispunkti

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 36

elektrisõidukite laadimiseks, millest kaks on kiirlaadimisseadmed. Veoringid

Oleme optimeerimas oma veoringe, sest vähem läbituid kilomeetreid sama teenusekvaliteedi juures tähendab nii väiksemaid kulusid kui ka väiksemat keskkonnajalajälge. Me rakendame kombinatsiooni sisemistest ja välistest marsruudihalduse tehnilistest lahendustest, et tagada, et meie läbisõit oleks kõige optimaalsem. Me katsetame pidevalt erinevaid alternatiivseid sõidukeid, eesmärgiga leida oma vajadustele sobivaimad lahendused ning suurendada alternatiivsõidukite osakaalu veelgi oma autopargis. Oleme kaardistanud ära veoringid, kus alternatiivsete sõidukite efektiivsus on suurim. Varasem kogemus on näidanud, et näiteks kaubarattaga on otstarbekas töötada tiheasustusega piirkonnas, kuhu on raske autoga pääseda. Elektriline kaubaratas võib olla ligi 20% efektiivsem alternatiiv kaubikule ja jalgsi tehtava postiringiga võrreldes saab elektrilise kaubarattaga teenindada 15% rohkem kliente. Omniva elektrilised rattad viivad praegu posti kohale Tallinnas, Tartus, Jõgeval, Haapsalus, Kuressaares ja Pärnus. Lisaks propageerime aktiivselt ökosõitu, et meie autopark kauem vastu peaks ja veoringid oleksid kuluefektiivsed. Seetõttu on meie kullerite tulemuspalga üks osa ökosõiduskoor. Ülevaade mõjuala 2 heitekogustest Mõjuala 2 alla kuulub kaudne heide, mis tuleneb organisatsiooni poolt sisse ostetud ja tarbitud energiatootmisest (nt organisatsiooni ostetud ja tarbitud elektri-, soojus- ja jahutusenergia), mis on toodetud teises organisatsioonis. Omniva mõjuala 2 koosneb peamiselt tarbitud elektrienergiast meie oma- ning rendipindadel. Mõjuala 2 ülevaade on esitatud turupõhiselt.

Mõjuala Kategooria 2021 2022 2023 2024

Mõjuala 2 Ostetud elektrienergia 4 575 4 277 4 731 3512

Ostetud soojusenergia 564 668 1 528 754

Mõjuala 2 5 140 4 946 6 259 4266 Omniva omab kuut äripinda. Kavandame mitmeid ruumidega seotud muudatusi, et tagada tõhusam ruumikasutus ning parim võimalik lahendus meie töötajatele ja ärivaldkondadele. Ühe suurema muudatusena valmistab ettevõte ette Eestis asuva logistikakeskuse laienduse ehitamist, mille valmimise järel viiakse eelduste kohaselt osa funktsioone Pallasti tänava kompleksist üle logistikakeskusesse ja osa funktsioone viiakse üle renditud ruumidesse. Alates 2024. aastast kasutavad Rukki ja Pallasti hooned 100% rohelist energiat, mis on samm lähemale eesmärgile vähendada heitkoguseid mõjuala 2 osas ja sellele, et 2030. aastaks tuleb vähemalt 75% oma hoonetes tarbitavast energiast taastuvatest allikatest. 2024. aastal kasutati oma hoonetes taastuvatest allikatest pärinevat energiat 48% ulatuses. 2024. aastal kasutasime kokku 82 rendipinda, millest enamik (68) asub Eestis, 8 rendipinda Lätis ja 6 Leedus. Aitame pidevalt suunata oma koostööpartnereid keskkonnasõbralikumalt tegutsema, aga ka selleks, et meil oleks kasvuhoonegaaside arvutamiseks täpsemad andmed, sealhulgas ülevaade kasutatud energialiikidest ja nende päritolust. Taastuvenergia tootmine

Omniva Rukki teel asuv logistikakeskus saab suure osa vajaminevast elektrienergiast

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 37

päikesepaneelide vahendusel. Keskuse katusele on paigaldatud kokku 1667 monokristallidega paneeli, mis võtavad enda alla ligi pooleteise jalgpalliväljaku ehk 11 000 ruutmeetri suuruse ala. Päikesepark katab 25-35% hoone energiavajadusest. 2024. aastal tootsime päikesepaneelidega elektrienergiat 451 207 kWh energiat (2023. aastal 474 556 kWh). 2024. aasta teisel poolel ehitati ja avati uus Kaunase sorteerimiskeskus. Investeeringu eesmärgiks on automatiseerida ja tsentraliseerida pakkide sorteerimine Leedu turul, luua regionaalne keskus ning olla atraktiivseks partneriks suurtele e-kaubanduse platvormidele. Logistikakeskuse pind hõlmab rohkem kui 21 000 m2 ning paikneb Kaunase lennujaama ja planeeritava Rail Baltic raudteetrassi läheduses. Keskuse energiavajaduse katmiseks kasutatakse 3764 päikesepaneeli koguvõimsusega 1600 kW. See peaks tootma aastas 1400 MWh elektrit. Hoone energiaklass on A++, mis on 38% madalam liginullenergiahoonele Leedus kehtestatud piirmäärast. Tehnoloogilisest aspektist on uus pakisorteerimisterminal automatiseeritud, mis võimaldab inimtegurist põhjustatud vigu maksimaalselt vältida ja tagada postipakkide kättetoimetamise kiiruse. Töö tootlikkust suurendav innovatsioon ja jätkusuutlikkus on meie jaoks prioriteedid. Ülevaade mõjuala 3 heitekogustest Mõjuala 3 alla arvestatakse muu kaudne heide, mis on põhjustatud organisatsiooni tegevustest, toodetest ja teenustest (v.a mõjuala 2), mis on tekitatud teiste organisatsioonide poolt ja mida KHG hindamist teostav organisatsioon ei oma ega kontrolli. Omniva äriiseloomu tõttu on meie mõjualas 3 peamiselt kajastatud ülesvoolu ehk sisetarne, mis on seotud organisatsiooni poolt hangitud/tarnitud toodete ja teenustega. Kaasatud tegevuste nimed näitavad ka kasvuhoonegaaside protokolli „Ettevõtete väärtusahela (ulatus 3) raamatupidamis- ja aruandlusstandard (2011)“ kategooria numbreid.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 38

Mõjuala 3 kategooria 2021 2022 2023 2024

1. Vedu ja jaotus allhanke korras

11 235 14 125 9249

11 016

1. Ostetud kaubad ja teenused

455 377 233 115

2.Kapitalikaubad 1599 2257 1281 1031

3. Kütuse ja energiaga seotud heitkogused

1450 1441 1348 1274

4. Ülesvoolu transport 0 0 162 104

5.Jäätmed 337 154 454 451

6. Ärireisid 73 126 205 189

7. Töötajate pendelränne 4745 4987 4808 4488

7. Kodukontor 63 76 100 107

Mõjuala 3 19 957 23 542 17 840 18 774

Töötajate teadlikkuse tõstmine Mõjuala 3 osas on kõige keerulisem viia ellu muudatusi ning juhtida KHG heite vähenemist. Saame seda peamiselt teha, olles targemad hankijad ning kasutades ja hooldades meie seadmeid selliselt, et nende eluiga oleks pikem. 2024. aastal käivitati ESG veebikoolitus, et suurendada töötajate ESG-alast teadlikkust. Koolitus on kõigile töötajatele kättesaadav meie e- õppeplatvormil. Kõik uued töötajad peavad koolituse läbima esimese kuu jooksul. Ühtlasi käivitasime eetiliste käitumispõhimõtete alase koolituse. 2025.aastal on kavas viia läbi spetsiifilisemaid koolitusi. Meie eesmärk on motiveerida töötajaid liikuma tööle ja töölt koju keskkonnasõbralikumalt, kasutades ühistransporti ja võimaluse korral liikudes jalgsi või jalgrattaga. Samuti pakume oma töötajatele võimalust kasutada ettevõtte korraldatud bussitransporti kõikidesse meie suurematesse logistikakeskustesse üle Baltikumi. Koostöö GreenDice’iga IT seadmete eluea pikendamisel

Omniva mõõdab oma IT-seadmete süsiniku jalajälge koostöös GreenDice’iga. Elektroonikaseadmete jalajälge saab täpselt mõõta PAIA (Product Attribute to Impact Algorithm) mudeli abil, mis eeldab kogu seadme elukaare jälgimist kuni materjaliringluseni. Just seepärast oleme sõlminud koostöölepingu organisatsiooniga GreenDice, et pikendada seadmete eluiga ja garanteerida materjalide ringlusse jõudmine. GreenDice on loonud tehnikaringi, kus saab jälgida ühe toote elukaart algusest lõpuni. Seadmed, mis enam väärtust ei loo, suunatakse materjalide ümbertöötlemisse. Ettevõtete kasutatud, kuid hästi hoitud seadmed leiavad uued kasutajad GreenDice´i kogukonna kaudu. Igal kogukonna liikmel on oluline roll liitunud ettevõtete IT- seadmete keskkonnamõju vähendamisel. 2024. aastal andsime GreenDice’ile 790 kasutatud seadet ning 360kg materjali jõudis ümbertöötlemisse. E-jäätmed on maailmas kõige kiiremini kasvav jäätmete valdkond ja vähem kui 20% neist jõuab korrektselt materjalide ümbertöötlemisse. Omniva ei soovi olla e-jäätmete tekitaja. Lisaks pakume aastast 2024 kvaliteetset digitaalse maailma ligipääsu ka oma töötajatele (www.greendice.ee/liitu). Tänaseks on liitunud ca kümmekond Omniva töötajat Eestist, Lätist ja Leedust.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 39

Pakendijäätmed Keskendume lahenduste väljatöötamisele, mis aitavad oluliselt vähendada pakendijäätmeid Omniva tegevuses, sh tarneahelas. Kuna prügi ja kasvav pakendite hulk on osaks keskkonnaprobleemidest ning pakkide kohaletoimetamine on meie äritegevuse keskmes, näeme suurt väärtust nii oma töötajate kui klientide harimises ja kaasamises. Pakendijäätmed on suur probleem ning Omniva logistikaettevõttena saab panustada oma tegevuse suunamisega kliendikäitumist keskkonnahoidlikumaks ning samal ajal tõstes klientide teadlikkust. Täieliku paketi ringluslahenduse testimine on käimas. 2024. aastal käivitati katseprojekt, et leida parimad võimalikud lahendused pakendite ja nende tingimuste jaoks. Pilootprojekti käigus kogutakse tagasisidet kliendi valmisoleku kohta kasutada lahendust. Praegu on testimine veel pooleli. Kui leiame parima võimaliku lahenduse, rakendatakse seda ka teistes Balti riikides. Meie eesmärk on pakkuda oma klientidele 2026. aastaks ainult korduvkasutatavaid, taaskasutatavaid või komposteeritavaid pakendeid. Juba 2024. aasta lõpuks vastab kogu praegune aktiivne pakendimaterjalide sortiment postkontorites kas korduvkasutatavale (pakendit saab kasutada mitu korda), taaskasutatavale (pakendit saab ringlusse lasta, taaskasutada, st materjali kasutatakse uute toodete jaoks või muul viisil uuesti) või kompostitavale (pakendit saab kompostida) tootekategooriale. On ainult üks erand: plastmassist komposiitpakendilint. Paberkandjal põhinev teip on saadaval, kuid see on asendanud plasti ainult alla 10%. Meil on kavas asendada teip täielikult paberipõhise teibiga. Impact Day 2024

Omniva osales kestlikkusele pühendatud üritusel Impact Day 2024. Jätkusuutlikkuse arendamise spetsialist Ellen Eigi-Pankevičienė tegi üritusel ettekande jätkusuutlikest pakenditest. Ta jagas lihtsaid ja igapäevaelus kasutusele võetavaid näpunäiteid, kuidas saata ja vastu võtta pakke keskkonnasõbralikumalt. Usume, et need olid abiks ka pühadehooajaks valmistumisel.

Jätkusuutlik tarneahel Omniva on riigile kuuluv ettevõte. See tähendab, et asjade või teenuste soetamisel peame lähtuma riigihangete seaduses sätestatust. Hankemenetlust ja -põhimõtteid ajakohastati 2024. aastal, mida toetas sisekoolitus sisemiste taotlejate jaoks. Riigihanked peavad olema korraldatud läbipaistvalt, kontrollitavalt ja rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt kasutades. Ettevõtted, kellelt teenuseid või asju soetatakse, valitakse kindlate kriteeriumite alusel ning need peavad olema objektiivsed, kontrollitavad ja kõigile ühtmoodi arusaadavad. Äriettevõttena on meile oluline, et saaksime efektiivselt kasutada ära turukonkurentsi ning et kasutaksime oma rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, valides koostööpartnereid parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Jätkusuutlikku lähenemist peame oluliseks ka riigihangete korraldamisel. Hangetel osalejatelt ja koostööpartneritelt eeldame selles vallas korrektset ja nõutud tingimustele vastava teenuse pakkumist. Keskkonnahoidlikud tingimused on kirjeldatud hanketingimustes, nt hangitava teenuse osutamisel või töö tegemisel ning asjade soetamisel. Kasutatavad materjalid või vahendid peavad vastama nõutud tingimustele sh. tuleb omada vastavaid sertifikaate vms. Eelistame lahendusi, mis võimaldavad materjalide taaskasutust. Lähtume hanketingimuste

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 40

koostamisel asja või teenuse elutsükli kuludest, arvestades näiteks soetatavate materjalide vastupidavust ja hilisemaid hoolduskulusid. Omnivas on kehtestatud hangete läbiviimise kord ning käitumiseeskiri partneritele. Ootame oma partneritelt inimõiguste, töötingimuste, keskkonnahoiu, ärieetika ja korruptsioonivastase võitluse rahvusvaheliste standardite rakendamist, sest see on meile ärisuhete loomisel ja jätkamisel oluline kriteerium. Partnerite käitumiseeskiri on lahutamatu osa hankelepingust ja sellest peavad oma äritegevuses lähtuma nii lepingupartner kui tema alltöövõtjad. Tellime igal aastal mitmesuguseid teenuseid, soetame seadmeid, varuosasid, tarkvara, tehnikat, kontoritarbeid ja töörõivaid. Riigihanked viiakse alati läbi koostöös hankeosakonnaga, detailselt kirjeldatud tingimuste alusel ning riigihangete registris, mis võimaldab osaleda kõigil huvitatud pakkujatel sh. väljaspool Eestit tegutsevatel pakkujatel. Riigihanke üldpõhimõtete ühtseks järgimiseks viib hankeosakond läbi kõik hanked, mille eelduslik maksumus ületab 20 000 eurot. 2024. aastal teostas Omniva Group hankeid kokku ligikaudu 40 miljoni euro väärtuses. 2024. aastal viidi Eestis läbi 41 riigihanget, millest 8 olid keskkonnahoidlikud riigihanked. 52,4% Eestis läbiviidud hangetest olid riigihanked ja 90% juhtudest oli lepingupartner Eestist, seega on Omniva panus kohalikku majandusse tarnijana stabiilselt oluline.

4.4. Meie inimesed Töötajaskonna koosseis Omniva pühendub inimõiguste austamisele, tagades töötajate tervise ja ohutuse ning soodustades võrdsust ja mitmekesisust toetavas töökeskkonnas, mis on vaba diskrimineerimisest. Me tunnustame ja järgime igale inimesele kuuluvaid õigusi, austades rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste põhimõtteid, mis on sätestatud rahvusvahelistes kokkulepetes. Meie organisatsioonikultuur on vaba ahistamisest, alandamisest, kiusamisest ja muudest ebasobivatest käitumisviisidest. Mitmekesisuse ja võrdsuse väärtustamine on meie tegevuste keskmes, olgu selleks värbamine, otsuste langetamine, igapäevane suhtlus või meie grupi juhtimine. Omniva töötajaskond on mitmekülgne, hõlmates inimesi erinevatest taustadest, rahvustest ja kultuuriruumidest. Oleme kindlad, et erinevad vaatenurgad ja maailmavaated toovad kaasa unikaalseid perspektiive ning soodustavad loovust, aidates seeläbi kaasa meie üldisele edule.

Meeskonna koosseis Omniva Group tegutseb kolmes Balti riigis, järgides kõiki siinse tööjõu suhtes kehtivaid seadusi. Aasta keskmine töötajate arv 2024. aastal oli 2495 (2413 töötajat 2023. aastal). 2024. aasta lõpu

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 41

seisuga töötas Omnivas 2450 inimest, kes jagunesid kontserni ettevõtete vahel järgmiselt:

Omniva soolise jaotuse erinevus tuleneb peamiselt ettevõtte tegevusega seotud ametikohtade iseloomust ja eri riikide töökorralduse eripäradest. Kui AS-is Eesti Post ja OÜ-s Finbite on enamik töötajaid naised, siis teistes tütarettevõtetes seevastu mehed. Kontsernis on seega tasakaalustatud pilt: 47% mehi ja 53% naisi (2023. aastal 44% mehi ja 56% naisi). Kontserni Baltikumi juhtkonnas on naiste osakaal 38%, juhatuses 20% ja nõukogus 40%. Keskastme ja esimese taseme juhtide seas on naised ja mehed esindatud samasuguses proportsioonis nagu töötajate seas. Meeste ja naiste osakaal varieerub grupi ettevõtete vahel järgmiselt:

Kontsernis kokku 47% 53% AS Ees Post 37% 63% UAB Omniva LT 74% 26% UAB Omniva LT Sor ng 61% 39% SIA Omniva 67% 33% OÜ Finbite 33% 67% OÜ Picapac N/A* N/A*

Keskmine vanus e evõtete lõikes on järgmine:

Kontsernis kokku 41 AS Ees Post 46 UAB Omniva LT 30

UAB Omniva LT Sor ng 25 SIA Omniva 34 OÜ Finbite 28 OÜ Picapac N/A*

Omniva keskmine töötaja on 41-aastane. Noorim töötaja on 18-aastane ja vanim töötaja on 83- aastane. Keskmine tööstaaž AS Eesti Postis on 8 aastat. 443 rohkem kui 10 aastat, 5 rohkem kui 50 aastat. SIA Omniva keskmine tööstaaž on 2 aastat, 4 töötajat töötab kauem kui 10 aastat. UAB Omniva LT Sorting keskmine staaž on 1 aasta, kõige kauem töötanud töötaja on 8 aastat. UAB Omniva LT keskmine staaž on 2 aastat, 3 töötajat töötavad kauem kui 10 aastat.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 42

Töötajate rahulolu

Töötajate rahulolu on Omnivas oluline ja meil on pikaajaline traditsioon mõõta tööandja soovitusindeksi eNPS näitajat . Mõõdame töötajate rahulolu regulaarselt igas kvartalis ja see on jätkuvalt üks olulisemaid näitajaid kontserni tulemuskaardil. Alates 2023. aasta teisest poolest läks Omniva järk-järgult üle riigipõhiselt juhtimisstruktuurilt üle Baltikumi-ülesele. Struktuurimuudatus viidi ametlikult lõpule 2023. aasta lõpus, mistõttu 2024. aasta oli esimene aasta, mil tegutsesime ühtse, kogu Baltikumi hõlmava ettevõttena. See aasta oli Omniva jaoks mitmes mõttes märgiline. Aasta algas majanduslike väljakutsetega, mis viisid esimesel poolaastal koondamisotsuste tegemiseni, samuti muudatusteni logistika- ja tarneahelates, mis samuti töötajaid otseselt mõjutas. Aasta keskel avasime uue sorteerimiskeskuse Kaunases, mis nõudis tööjõu kohandumist piirkondlikust vaatenurgast - Vilniuses vajati vähem töötajaid, samas kui Kaunases oli vaja uusi inimesi tööle võtta. Lisaks oli oluline uute protsesside loomine ja täiustamine. See oli aasta, mil meeskonnad tulid kokku, õppisid üksteist tundma ja Baltikumi-üleselt koostööd tegema, samal ajal meie protsesse kujundades. Need muutused mõjutasid ka meie eNPSi tulemust, mis eelmise aastaga võrreldes vähenes oluliselt. Kvartali mõõtmistulemused näitasid, et 2024. aasta keskmine töötajate soovitusindeks oli 26-16 punkti madalam kui 2023. aastal. Lisaks ei saavutanud me 2024. aastaks seatud eesmärki. Mis puudutab töötajate rahulolu uuringus osalemist, siis 2024. aastal osales uuringus keskmiselt 66% töötajatest, mis on pisut vähem kui 2023. aasta tulemus 68%. Osalemismäär tagab siiski tulemuste usaldusväärsuse ja on üldiselt jätkuvalt tugev tulemus. Positiivne on see, et meeskonnaga rahulolu oli endiselt kõrge ja jäi samale tasemele, kui eelmisel aastal - 65% vastanutest märkis, et nad soovitaksid oma meeskonda Omnivas. Vaadates 2025. aasta suunas, on oluline jätkata koostöö edendamist ja suhete tugevdamist kogu Baltikumis. Kaunase sorteerimiskeskus vajab oma tulemuslikkuse eesmärkide saavutamiseks pidevat toetust. Lisaks keskendutakse alates 2024. aastast jätkuvalt protsesside ühtlustamisele ja täiustamisele kõigis valdkondades, luues võimalusi sujuvamaks toimimiseks ja suuremaks stabiilsuseks. Samal ajal jääb efektiivsuse ja kasumlikkuse suurendamine põhiprioriteediks. Neid tegureid arvesse võttes võib eNPS olla madalam kui viimase kolme aasta keskmine; aasta teisel poolel ootame siiski tõusutrendi. Samuti plaanime 2025. aastal viia läbi kogu Baltikumi hõlmava põhjaliku uuringu töötajate pühendumuse ja rahulolu kohta, mis on jätkuks 2023. aastal läbiviidud viimasele uuringule. Tööõnnetuste indeks

Tööohutuse indeks aastal 2024: 3,55

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 43

Oluline ohutusnäitaja, mida kontsernis jälgime, on LTIFR (Lost Time Injury Frequency Rate). LTIFR on kaotatud tööajaga vigastuste sagedus 200 000 töötatud töötunni kohta vaadeldaval perioodil. Meie eesmärk oli, et näitaja oleks alla 4 ning see tulemus ka õnnestus. Kokku juhtus kontsernis 86 tööõnnetust. 64% kõigist õnnetustest juhtub kukkumiste, komistamiste ja libisemiste tõttu postikullerite poolt, kelle väliskeskkond ei ole ettevõtte kontrolli all. Postikullerite seas juhtub sagedamini tööõnnetusi talvel libedate ilmastikuolude tõttu.

Teeme ennetus- ja teavitustööd, et vältida tööõnnetusi ja varustame oma töötajad sobivate kaitsevahenditega. 2024. aastal pühendasime septembrikuu ohutusteemadele ja viisime läbi ohutusalaseid koolitusi, nt tuleohutus- ja liiklusohutuskoolitusi. Töötajate kaasamine

Tugeva organisatsioonikultuuri aluseks on töötajate kaasamine. Tööohutuses lähtume töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, asjakohastest määrustest ning riskihindamiste tulemustest. Töötajad saavad kaasa rääkida töökeskkonnavolinike kaudu, kellega kord poolaastas arutatakse aktuaalseid keskkonna ja ohutusega seotud teemasid. Teine võimalus lisaks regulaarsele eNPSile on soiled ja oma arvamust avaldada regulaarsete, kogu ettevõtet hõlmavate koosolekute kaudu, kus inimesed saavad esitada küsimusi ja teha

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 44

ettepanekuid arutatavateks teemadeks. Need koosolekud toimuvad kõigis kolmes riigikeeles ja inglise keeles, et anda kõigile võimalus end kuuldavaks teha ja kuulda uudiseid otse juhtkonnalt. Väärtuspakkumine

Väärtustel põhinev organisatsioonikultuur ja vastutustundlik tööandja Omniva on tugev ja stabiiline Eesti üks suurimaid tööandjaid. Ka Lätis ja Leedus on Omniva tunnustatud tööandja. Usume, et meie organisatsioonikultuuri on sügavalt juurdunud ettevõtte põhiväärtused, missioon ja visioon, mis juhivad meie töötajate käitumist ning toetavad töötajaid valikute tegemisel. Meie töökeskkond on toetav, inspireeriv ja positiivne. Tahame, et iga töötaja tunneks ennast kaasatuna, kõrgelt hinnatuna ja ära kuulatuna. 2023. aastal käivitati väärtuspõhine „Rõõmu saadikute“ koolitusprogramm, mille tulemusel rakendati kolmes riigis klientidega vahetult kokkupuutuvate töötajate seas väärtuspõhist käitumist. „Rõõmu saadikute“ Vol2 programm jätkus 2024. aastal kõigi kliendiga seotud ametikohtadel kõigis Balti riikides. Et luua tugevat ühtekuuluvustunnet ja toetada töötajate heaolu, korraldame ettevõttes erinevaid ühisüritusi nii üle Baltikumi, kui ka kohalikul tasandil, keskendudes nii esimese taseme töötajatele kui ka juhtidele ja spetsialistidele. Näiteks tähistame igal aastal kullerite ja sorteerijate päeva, tunnustame oma klienditeenindus- ja tugipersonali Hea Teeninduse Kuu ajal, et edendada tunnustamise kultuuri ning tõstes esile meie eesliini töötajaid. Lisaks sellele korraldame Tervise- ja Ohutuskuud ning Teadmiste kuud, et tõsta teadlikkust töötajate heaolust ja ohutusest ning edendada pideva õppimise kultuuri. Tunnustame töötajaid mitmesuguste kingitustega, mis põhinevad meie väärtustel ja tõstavad esile saavutusi, sealhulgas jõulukingitused lastele, tööjuubelite tähistamine, tervituskingitused uutele töötajatele ja palju muud. Lisaks hoiame üleval traditsiooni korraldada igas riigis üks suur ühisüritus, et üheskoos tähistada aasta saavutusi. Selle ürituse käigus tunnustame ka oma parimaid töötajaid, andes üle auhindu erinevates kategooriates. Keskendume jätkuvalt töökultuuri parendamisele paindliku tööajakorralduse, teabevahetuse, sünergia ja kultuuri, tagasiside ja uuringute, värbamise, töölevõtmise ja tervise edendamise kaudu. Omniva on sotsiaalselt vastutustundlik tööandja, kes pakub töövõimalusi kogu Baltikumis ning tänu ametikohtade mitmekesisusele leiavad erinevad inimesed meie juures sobiva väljakutse.

Tasustamise põhimõtted ja tulemustasu Omnivas on töö tasustamisel eesmärgiks tagada õiglane ning konkurentsivõimeline tasu läbi lihtsa ja selge tasustamisskeemi. Me kogume regulaarselt turuandmeid palgatasemete kohta piirkondade ja töökohtade iseloomu järgi. Kasutame Figure metoodikat ametikohtade hindamiseks ning liigitame töökohad ametikohtade perekondadesse ja tasemetesse. Omniva töötaja kogutöötasu koosneb nii rahalistest väljamaksetest töötajale (nt põhipalk, tulemustasu, preemiad, toetused) kui ka mitterahalistest hüvedest.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 45

2024. aastal ajakohastati mitmeid muutujate palgasüsteeme ning pärast Pan-Balticu juhtimismudeli rakendamist töötati välja Pan-Balticu tasustamispoliitika, mille eesmärk on ühtlustada tasustamisotsuseid. Lisahüved Tööandja hüvitised toetavad töö- ja eraelu tasakaalu, tervislikku eluviisi ja isiklikku arengut. Lisaks palgale ja tulemuspõhisele tasustamissüsteemile julgustame töötajaid seadma prioriteediks oma füüsilist ja vaimset tervist. Aastal 2024 toetasime liikumist spordikompensatsioonide ja spordiürituste kaudu ning toetame pidevalt vaimset heaolu tööpsühholoogi kaudu. Samuti pakume jätkuvalt tervisekindlustust töötajatele Läti ja Leedu ettevõtetes ning tervist toetava võimalusena töötajatele Eestis. Eestis pakume lisapuhkusepäevi pärast kaheaastast tööstaaži, samuti lisapuhkust ja rahalist toetust oluliste elusündmuste puhul. 2024. aastal alustasime tööd hüvitiste ühtlustamise nimel kogu Pan-Balti piirkonnas, et luua tugev ja ühtne organisatsioon.

Peresõbralik tööandja ning töö- ja eraelu tasakaal Omnival on peresõbraliku tööandja kuldtaseme märgis ning pingutame selle nimel, et töötajad saaksid töö- ja pereelu ühildada. Pakume töötajatele osalise tööajaga töötamise võimalust, võimalik on paindlikult kasutada töötamise aega, samuti pakume kaugtöö või hübriidtöö võimalust, kui see sobib konkreetse ametikoha tööülesannetega. Tulemuspõhine juhtimiskultuur ning töötaja karjäär Tööandjana toetame tulemuslikkusele ja arengule orienteeritud kultuuri ning usume töötaja isikliku arengu toetamisse. Kuigi iga töötaja on oma arengu omanik, on juhid, personalipartnerid ning õppe- ja arendusmeeskond need, kes seda teekonda juhivad ja toetavad. Me aitame töötajatel planeerida ja saavutada oma isiklikke arengueesmärke, pakkudes arengu- ja karjäärivõimalusi. Hindame iga panust ettevõttes. Me julgustame ja hõlbustame karjääriliikumist ettevõttes nii Eestis kui ka üle Baltikumi Lätis ja Leedus. Kandideerimisel

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 46

algtaseme ametikohtadele pakume ka võimalust osaleda tasulisel töövarjupäeval, et kandidaat saaks olla kindel, et valitud ametikoht on talle sobiv. Vähemalt kaks korda aastas toimuvad juhtide ja nende meeskondade aasta- ja vahepealsed vestlused, kus arutatakse tulemuspõhiseid tulemusi ja väärtuspõhist käitumist. Me julgustame avatud suhtlust ja vastastikust tagasisidet. Kõigile töötajatele regulaarselt pakutavad tagasisideüritused aitavad meil pidada konstruktiivseid vestlusi. Selleks, et hoida töötajaid ühises infoväljas, toimuvad ettevõttesiseselt regulaarselt avatud mikrofoni formaadis koosolekud, kus jagatakse teavet ja küsitakse/vastatakse küsimustele kohapeal, nii Baltikumis inglise keeles kui ka kohalikul tasandil. Loome ja toetame ühtset töökultuuri kogu Baltikumis, julgustame koostööd ja avatud suhtumist. Töötajate tunnustamine Tunnustame ja premeerime oma töötajaid heade töötulemuste eest, samuti neid, kelle tegevus on ettevõtte väärtusi arvestades eeskujuks. Iga-aastasel kogu töötajaskonda hõlmaval üritusel tunnustame töötajaid ja suurprojekte erinevates kategooriates, mis toetavad ka meie põhiväärtusi. Aastal 2024 tunnustasime 11 kategoorias, mis on jagatud kolme ossa: positsioon, väärtus ja ettevõtte parimad tulemused:

 Positsioonipõhine tunnustus: Aasta klienditeenindaja, aasta pakikorraldaja, aasta postisaatja ja aasta kuller (4x igas maakonnas);

 Väärtuspõhine tunnustus: Aasta hooldaja, Aasta saavutaja, Aasta lubaduse hoidja ja Aasta innustaja;

 Ettevõtte parimad tulemused: Aasta juht, Aasta tegu, Aasta meeskond.

Baltikumi Omnivas oleme jätkanud traditsiooni tunnustada parimaid kolleege, kes on oma töös silma paistnud, ning tõstnud esile tähelepanuväärseid meeskondi ja tegevusi. Erinevate kategooriate nominentide valiku otsustavad töötajad, nende juhid ja juhtkonna liikmed. Toetame elukestvat õpet ja väärtustame kõrgharidust, tähistades lõpetajaid tänuürituste ja kingitustega ning pakkudes diplomitöö stipendiumi. Hindame kõrgelt pikaajalisi töösuhteid ja inimeste pühendumust, seetõttu tunnustame ja täname kolleege, kes tähistavad jooksval kalendriaastal meie kontserni ettevõtetes edukat töösuhte aastapäeva. Lisaks on olemas sisemine „Tänan teid“ kanal, kus töötajad saavad igal ajal üksteist tunnustada. Selle eesmärk on edendada positiivset töökeskkonda, väljendades tänu, tänades või jättes hästi tehtud märkmeid. Suhted ametiühinguga

Omniva teeb Eestis konstruktiivset ja pidevat koostööd kahe ametiühinguga, mille liikmed meie töötajad on: PRO ametiühing ja Transpordi ametiühing (ETTA). Ligikaudu 12% AS Eesti Posti töötajatest kuulub ametiühingutesse ja AS Eesti Postil on kollektiivleping, mis hõlmab kõiki töötajaid. 2024. aastal tehti kollektiivlepingusse üks väike muudatus, millega täpsustati tingimusi, mis sätestavad, millal saab kasutada Omniva lisapuhkust - tänu uue HRM (personalijuhtimise vahend) rakendamisele saavad töötajad võtta lisapuhkust kohe pärast seda, kui nende tööstaaž on jõudnud 2 aastani. Kõige olulisemad teemad 2024. aastaks olid seotud palgatasemete ja uute tulemuspalga süsteemidega sorteerimis-, kättetoimetamis-, klienditeenindus- ja postitöötajate jaoks.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 47

Mitmekesisus, võrdne kohtlemine ja diskrimineerimise vältimine

Soovime, et meie organisatsioonikultuur oleks vaba diskrimineerimisest, ahistamisest ja alandamisest ning et meie organisatsioonikultuur toetaks arutelu, konsulteerimist ja tähelepanu juhtimist nimetatud teemadel. Omniva töötajate hulgas on erineva taustaga, eri rahvusest ja eri kultuuriruumist pärit inimesi. Sõltumata töötaja päritolust austame kõigi võrdseid õigusi, kohustusi ja võimalusi tööhõives, hariduses ja ühiskondlikus tegevuses osalemisel. Töötajate valimisel, hindamisel, edutamisel ja tasustamisel, samuti arenguvõimaluste loomisel või koondamise korral töötajate hulgast valiku tegemisel ei võta me arvesse töötaja vanust, sugu, rahvust, emakeelt, usku, poliitilisi või sotsiaalseid veendumusi ega kuulumist juriidilistesse ühendustesse. Omniva töötajad räägivad emakeelena umbes 11 erinevat keelt. Lisaks kohalikule riigikeelele on ettevõtte oluline teabedokumentatsioon kättesaadav ka inglise keeles. Töötajate pädevuste arendamine

Omniva personalistrateegia aluseks on ettevõtte väärtused - me oleme avatud, lahendustele suunatud ja usaldusväärsed. Nendele väärtustele tuginedes on oluline tagada tugev ja jätkusuutlik organisatsioon. Ka töötajate koolitamisse panustamine on oluline, et toetada ärieesmärkide saavutamist töötajate arendamise ja kompetentsuse taseme tõstmise kaudu. Koolitus- ja arendustegevus põhineb kogu kontsernis kehtestatud põhimõtetel, millega tagame ühtse lähenemise Eestis, Lätis ja Leedus. Pakume koolitusi, mida viivad läbi nii ettevõttesisesed kui ka väliskoolitajad, ning kasutame erinevaid formaate - nii veebipõhiseid kui ka kohapealseid koolitusi, samuti on saadaval e-koolitused, mis tagavad õppijatele võimaluse õppida oma tempos. Lähtume inimeste arendamisel õppimise ja arendamise 70-20-10 mudelist. Töötajate arendamisel lähtume arengu- ja koolitusplaanist, mis koostatakse arenguvajaduste analüüsi põhjal. Arenguvajaduste analüüsi käigus kogume ettevõtte erinevatelt tasanditelt teavet töökorralduse, probleemide, töötajate pädevuse, töötulemuste ja tulevikuplaanide kohta, et mõista praeguste ja soovitud olukordade vahelist lõhet. Otsime parimaid lahendusi, kuidas neid lünki kõrvaldada, et erinevate arendustegevuste abil jõuda soovitud olukorrale lähemale. Lähtudes 70-20-10 põhimõttest, peaks töötaja arengukava koosnema 70% ulatuses õppimisest igapäevatöö kaudu, mida peetakse kõige tõhusamaks viisiks areneda. Umbes 20% töötaja arengukavast peaks moodustama õppimine kolleegidelt, tagasiside ja mentorlusvõimalused, mis soodustavad olemasoleva kogemuse ja teadmiste edasiandmist organisatsioonis. Ülejäänud 10% arengukavast peaks moodustama koolitustel õppimine. Tegemist ei ole range valemiga, vaid põhimõttega, mille alusel me oma arendustegevuste planeerimisel lähtume ja mis aitab meil kõigil näha arenguvõimalusi oma igapäevatöös.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 48

Omniva kui teenusepakkuja

Meie eesmärk ei ole lihtsalt pakkuda kättesaadavaid teenuseid, vaid anda inimestele võimalus elada iseseisvamalt, kasutades neid teenuseid. Me püüame luua kasutajasõbralikke ja kohandatud kasutajaliideseid, mis kõrvaldavad tõkkeid ja võimaldavad kõigile, olenemata nende asukohast, võimetest või olukorrast, juurdepääsu vajalikele teenustele. Oleme pühendunud juurdepääsetavuse pidevale parendamisele ja püüame ületada valdkonna parimaid tavasid, et luua tõeliselt kaasav kogemus kõigile. Postkontorid, pakiautomaadid ja erinevad digitaalsed kanalid on kõik vahendid, mis ühendavad inimesi ja kogukondi. Piirkonna katvuse pideva parandamise nimel teeme tihedat koostööd kohalike kogukondade ja omavalitsustega ning aktiivselt hindame oma postkastide ja postiteeninduspunktide asukohti vajalike kohanduste tegemiseks. Posti-, paki- ja logistikateenuste osutamise protsessis pühendub Omniva erakordse klienditeeninduse ja kliendirahulolu tagamisele.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 49

See eesmärk põhineb meie keskendumisel usaldusväärsusele klientide ja teiste oluliste osapoolte suhtes ning juhindub meie lubadusest alati:

• osutada teenuseid läbipaistvalt ja täita oma lubadused; • käsitleda kliendi ohutust prioriteedina; • teha pidevat tööd teenuste ja klienditeeninduse kvaliteedi parandamiseks.

Meie klientide heaolu on meie prioriteet. Kõik Omniva töötajad on koolitatud käsitlema klientide päringuid professionaalsel, lugupidaval ja õigeaegsel viisil. Omniva pideva parendamise ja kliendirahulolu tagamiseks tervitame ja otsime aktiivselt tagasisidet ning astume dialoogi nii klientide kui ka partneritega.

Kogukonna kaasamine

Ajakohastame koostöös kogukondadega postivõrku, kaasajastame oma teenuseid ja tuleme inimestele lähemale Omniva on üks väheseid Eesti ettevõtteid, millega puutub kokku pea iga Eesti inimene. Teeme kõik selleks, et meie teenused sobiksid erinevate eelistustega inimestele. Koostöö tihendamine kogukondadega on meie pikaajaline eesmärk, et tagada inimestele vajalike teenuste olemasolu. Paljud Omniva teenused on täna kas osaliselt või täielikult digikanalites, et käia kaasas inimeste eelistuste ja soovidega. Parandame ja täiustame oma teenuseid järjepidevalt. 2024. aastal jätkasime 2022. aasta lõpus alustatud postkontorite renoveerimist. Selle aasta jooksul uuendasime kokku 14 postkontorit. Nüüd on renoveeritud kõik 35 postkontorit üle Eesti. Kõik renoveeritud postkontorid on ligipääsetavad ka erivajadustega inimestele. Uutes, senisest avaramates postkontorites on kõigil klientidel võimalus iseseisvalt oma saadetised, näiteks kingitused, ettenähtud pakkimislaual pakendada ja need seejärel postitamiseks valmis seada. Kasutatud pakendid võib postkontorisse jätta, võimaldades järgmistel külastajatel neid uuesti kasutada ja oma saadetised nendega teele saata. Isiklik postiteenus võimaldab Omniva kulleril külastada kliendi kodu või töökohta, et pakkuda vajalikke teenuseid ja kaupu. Kullerilt saavad kliendid osta postmarke ja ümbrikke, saata kirju ja pakke, maksta arveid, võtta vastu saadetisi ning tellida ajalehti ja ajakirju. Lisaks saab e-poest tellitud tooteid vajadusel ka isikliku postiteenuse kaudu tagasi saata. Teenus on maapiirkondades tasuta. Keskkonna seisukohalt on sellel teenusel samuti positiivne mõju, sest kliente teenindab sama postikuller, kes toimetab ka posti, mistõttu marsruudi pikkus ei muutu.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 50

Selleks, et kirja saatmine oleks võimalikult mugav, paigaldasime jõulukuuks kirjakastid ka Saaremaa ja Hiiumaa parvlaevadele. Rohuküla ja Heltermaa ning Virtsu ja Kuivastu vahel sõitval neljal laeval oli olemas kõik vajalik selleks, et detsembrikuise merereisi ajal saaks jõulutervitused valmis kirjutada ning kohe ka posti panna. Pakume inimestele mugavust

E-kaubanduse kasv ning tarbijate soov saada pakk kätte pigem pakiautomaadist kui postkontorist, nõuab meie pakiteenuste pidevat ümberkujundamist. 2023. aastal ostsime Parcelsea erapakiautomaatide võrgustiku, mille nimetasime ümber Picapac’iks. Need on isiklikud pakiautomaadid, mis paigutatakse inimeste kodude vahetusse lähedusse ja kuhu saavad pakid jätta kõik kullerettevõtted ja kandeteenuse pakkujad. Picapac on ideaalne ja taskukohane lahendus inimestele, kes on tihedad pakisaatjad või vastuvõtjad, kuid elavad lähimast pakiautomaadist liiga kaugel, et seal tihedalt pakkide järel käia. Omniva on pühendunud teenuste inimestele lähemale toomisele. Lisaks isiklikele pakiautomaatidele on Omniva võtnud kasutusele kogukonna pakiautomaadid. Need pakiautomaadid on mõeldud naabrus- ja kogukondadele, pakkudes ühist ja mugavat lahendust pakkide vastuvõtmiseks ja saatmiseks. Kogukondlikud pakiautomaadid töötavad avatud võrgus, mis võimaldab mis tahes kullerfirmal sinna pakke toimetada, muutes elanike jaoks saadetiste haldamise lihtsamaks. Omniva jätkas lõppenud aastal pakiautomaatide võrgu laiendamist: 2023. aasta seisuga elas 91% Eesti inimestest 5 km raadiuses lähimast pakiautomaadist, postkontorist või postipunktist. Eestis on 57 asulat, kus on ainult Omniva pakiautomaat. Baltikumis oli kokku 1312 Omniva pakiautomaati, neist 381 Eestis, 386 Lätis ja 545 Leedus. Jätkusuutlikud algatused

Kevadkoristus Kuna rõivad on meie klientidele e-poodidest tarnitavate toodete peamine kategooria, otsustas Omniva käivitada 2024. aastal kevadise koristuskampaania, millega edendati vastutustundlikku tarbimist, kasutatud rõivaste müüki ja mittevajalike esemete nõuetekohast ringlussevõttu. Pakkusime välja kaks etappi: kõigepealt ühendasime oma jõupingutused juhtivate müügiplatvormidega Yaga (Eesti), AndeleMandele (Läti) ja Skelbiu (Leedu). Kõigil neil veebilehtedel alandasime Omniva postipakkide hinda ja kutsusime koostööpartnereil edendada kasutatud rõivaste müüki. Eestis on saadetiste voog Yaga kaudu kasvanud kuni 266%, Lätis - kuni 78% ja Leedus - 43% . See tähendab, et esemed, mis oleks võidud ära visata, on edukalt leidnud uusi rahulolevaid kasutajaid. Kampaania teises etapis palusime inimestel annetada mittevajalikke esemeid Uuskasutuskeskusele, Otra Elpale ja Punasele Ristile. Selle tulemusel saatsid kliendid üle 5 500 paki, mille Omniva tasuta kohale toimetas ja mille tulemusel anti koostööpartneritele üle 52 kaubaalust annetusi - riideid, raamatuid, mänge, nõusid ja muud, andes asjadele uus elu ja aidates neid, kes seda kõige rohkem vajavad. Kampaania jõudis edukalt umbes 23% Baltikumis elava inimeseni, kes hindasid kampaaniat 10- pallisel skaalal 7,2. Omniva plaanib sarnaseid tegevusi jätkata ka 2025. aastal ning edaspidi.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 51

Toimetasime laste kogutud köögiviljad tasuta loomaaeda Oktoobris viisime koostöös Tallinna loomaaia esindajatega läbi juba traditsiooniks saanud heategevusliku kõrvitsate ja muude köögiviljade kogumise kampaania. Kogusime 16 tonni kõrvitsat 36 lasteaiast ja haridusasutusest loomaaia elanikele üle Eesti. Omniva toimetas need loomaaeda tasuta. Novembris algatas meie Leedu meeskond kontorikaunistuste annetamise, et toetada ka kohalikku elusloodust. Umbes 100 kohalikku kontorit kaunistanud kõrvitsat annetati Kaunase loomaaeda, mis rikastavad ja toidavad loomi. Kogusime laste kirju Jõuluvanale Detsembris kutsusime kõiki Eesti lapsi Jõuluvanale kirju kirjutama. Selleks tuli kirjutada kiri, adresseerida see “JÕULUVANALE”, kleepida mark, lisada ümbriku teisele küljele saatja aadress ning libistada kiri Omniva kirjakasti. Jagasime rõõmu ja pühadetunnet ning viisime Jõuluvana vastused lastele, kes olid kirjad kirjutanud.

Hoolime oma kogukondadest

Me usume, et tänu koostööle on võimalik luua positiivset mõju. Oma ettevõtete sotsiaalse vastutuse algatuste raames toetame regulaarselt aktiivselt MTÜsid, pakkudes tasuta kuller- ja pakiautomaatide transporti ja annetusi ning humanitaarabi abivajajatele, seejuures tagades, et toetus jõuab kogukondadeni efektiivselt ja jätkusuutlikult.

Meie tegevus peegeldab pühendumust sotsiaalsele vastutusele, keskkonnasäästlikkusele ja kogukonna heaolule. Kasutades meie logistikavõrgustikku, vähendame MTÜde transpordikulusid, võimaldades neil eraldada rohkem ressursse oma põhiülesannetele. Nende partnerluste kaudu püüame edendada annetamise ja jätkusuutlikkuse kultuuri, näidates, et vastutustundlik äritegevus võib kaasa tuua olulisi sotsiaalseid muutusi.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 52

Näiteks: ainuüksi ühe kampaania käigus aitame kaasa ligi 5500 eseme (13,5 tonni) annetamisele heategevuskauplustele, ning algatusega „Saada julgust koos Omnivaga“ koguti peaaegu terve tonn mänguasju haiglaravil olevate laste jaoks.

Pälvisime tunnustuse kolmandatelt osapooltelt ja partneritelt

Juunis pälvis Omniva Eestis 2024. aasta vastutustundliku ettevõtluse indeksis keskmise suurusega ja suuremate ettevõtete jaoks hõbetaseme. See on ettevõtte jaoks märkimisväärne tulemus, sest esmakordselt mõõdeti Omniva tulemusi kogu kontserni, st kõigi kolme Balti riigi ulatuses.

Lisaks mõned tunnustused Läti partneritelt:

 „Meid innustasid selle kampaania korraldamiseks meie annetajad, kes kirjutavad meile regulaarselt kogu Lätist, mõnikord isegi välismaalt.“ Eleonora Beržinska, „Otrā elpa“ juhataja.

 „Eelmisel aastal täideti lastehaigla Julguse kastid 371 esemega, mis tulid Omnivaga tervest Lätist. Iga annetatud ese näitab väikesele patsiendile, et keegi tahab teda rõõmustada ja toetada tema teel paranemisele! Samuti saime palju annetusi Julguse kastidesse koolidest ja lasteaedadest, mis õpetavad oma õpilastele jagamise rõõmu.“ Liene Dambiņa, Lastehaigla Sihtasutuse juht.

Vastutustundlik teenus

Oleme juhtiv logistika- ja postiteenuste pakkuja, seame kliendirahulolu oma äritegevuse keskmesse, mõistame selle kriitilist tähtsust ettevõtte edusse. Majandussurutise ja klientide kasvavate ootuste valguses on teeninduse kvaliteet muutunud ettevõtete ellujäämise ja edu jaoks üha olulisemaks. Miks on kliendi rahulolu oluline?

Omnivas on klientide rahulolu kesksel kohal kõiges, mida me teeme. Iga suhtlus - olgu see siis kulleriga, klienditeeninduse või juhtkonnaga - kujundab üldist kogemust. Kvaliteetne ja tõrgeteta teenus on väga oluline, sest isegi väikesed probleemid võivad mõjutada klientide usaldust ja lojaalsust.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 53

Rahulolu mõõtmiseks ja pideva täiustamise tagamiseks jälgime kahte põhinäitajat: Net Promoter Score (NPS) ja Customer Satisfaction Score (CSAT). Mõlemad näitajad annavad väärtuslikku teavet klientide ootuste kohta ning aitavad meil oma teenuseid pidevalt parendada.

Kogume igapäevaselt tagasisidet eraklientidelt ning äriklientide rahulolu hinnatakse põhjalikult iga-aastaselt, et viia meie teenused vastavusse nende arenevate vajadustega. 2024. aasta tulemused näitavad tugevat arengut: NPS on 70 ja CSAT 86%, mis näitab, et meie pühendumine kvaliteedile ja usaldusväärsusele tagab jätkuvalt positiivse kliendikogemuse.

Suurepärane teenindus tähendab kiirust, mugavust ja kliendikeskset mõtteviisi. Olgu tegemist siis kiirete tarnete, teeninduse positiivse suhtumise või kasutajasõbralike digitaalsete lahendustega, Omniva seab igal sammul prioriteediks kliendi vajadused.

Lisaks teeninduskvaliteedile tunnetame oma vastutust jätkusuutlikkuse ees. Meie eesmärk on pakkuda silmapaistvat teenust, tegutsedes samal ajal keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt vastutustundlikult.

Vaadates tulevikku, on Omniva jätkuvalt pühendunud mitte ainult kõrgete standardite säilitamisele, vaid ka klientide ootuste ületamisele, tagades pikaajalise rahulolu ja usalduse.

4.5 Äriline käitumine ja koostöö Juhindume Omniva äritegevuses ning igapäevaste otsuste tegemisel oma neljast põhiväärtusest (välja toodud majandusaastaaruande peatükis1.3), mis võimaldavad meil pakkuda kvaliteetset teenust oma partneritele ja klientidele. Ärilise käitumise kirjeldused ja Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) G1 standardi "Äriline käitumine" nõutud teave ning teemakäsitlused on kirjeldatud aruande teises peatükis „Juhtimine“. Omniva grupis on kehtestatud eetilised käitumispõhimõtted, mis kehtivad võrdselt meie töötajatele ja juhtorgani liikmetele kui ka Omniva koostööpartneritele. Dokument on avalikustatud meie kodulehel: https://www.omnivagroup.com/et/eeskirjad/. Eetilised käitumispõhimõtted käsitlevad käitumist huvide konflikti olukorras ja selgitavad meie tegevusi korruptsiooni vältimiseks. Samuti on dokumendis välja toodud Omniva ärieetika põhimõtted järgmistes valdkondades: • Keskkonnaalane vastutus • Austus inimeste vastu • Aus konkurents ja hanked

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 54

• Vastutustundlik turundus • Klienditeenindus ja -rahulolu • Ettevõtte varade, intellektuaalomandi ja ressursside kasutamine • Isikuandmed ja andmekaitse. Dokumendis on kirjeldatud vihjekanali toimimispõhimõtted ja saadud rikkumisvihjete käsitlemispõhimõtted ning järelevalve korraldus. Korruptsioonivastane käitumine

Omnivas on nulltolerants igasuguste pettuste suhtes, sh rahapesu, korruptsioon ja vargused. Omniva ei aktsepteeri altkäemaksu, väljapressimist või muid korruptsiooni vorme. Seetõttu ei tohi Omniva töötajad ja partnerid anda, vahendada ega vastu võtta kingitusi ega muid hüvesid, mis võivad kahjustada kingituse/hüve saaja erapooletust või tekitada kahtlusi, et erapooletus on ohus. Lubatud on anda ja vastu võtta sümboolseid kingitusi, mida võib ühemõtteliselt tõlgendada tavalise viisakusavaldusena eriliste sündmuste tähistamiseks. See tähendab eeskätt väikese väärtusega suveniire (nt kalender, märkmik, pliiats) või väikese väärtusega kingitusi (nt lilled, šokolaad). Korruptsioonivastase võitluse temaatikat on käsitletud ka konsolideeritud aasta- aruande peatükis 2.12 "Korruptsioonivastane võitlus". Konkurentsieetika

Alates 2009. aasta 1. aprillist tegutseb Omniva avatud postiturul. Konkurentsiamet on väljastanud meile universaalse postiteenuse (adresseeritud postisaadetise edastamine majandustegevusena) osutamise loa, mis kehtib viis aastat. Konkurentsisituatsioon ja selle muutused avaldavad survet turuosale, mahtudele ja hindadele. Konkurentsiolukorda mõjutavad nii tänased turuosalised kui ka uued turule sisenejad. Omniva järgib kõiki ausa konkurentsi reegleid, pakkudes teenuseid ja kaupu professionaalselt ning kooskõlas kokkulepitud standardite, meetodite ja reeglitega. Omniva hanke- ja ostutegevus vastab kõrgeimatele eetilise äritegevuse standarditele ning järgib õigluse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Oma hankemenetluste täieliku erapooletuse tagamiseks väldime huvide konflikte. Iga võimalikku tarnijat teavitatakse kvalifikatsiooni- ja hindamiskriteeriumitest ning kõigile pakutakse võrdseid võimalusi. Tarnija valikul ei toimu mingit soosimist ja valik põhineb eelnevalt kindlaksmääratud hindamiskriteeriumitel, nagu hind, kvaliteet, tarnevõimalused, standardite järgimine jne. Omniva keskkonnaalased jõupingutused laienevad ka hangetele ja ostudele, kus protsessid ja otsuste tegemine on seotud kestlikkuse valdkonnaga. Me hindame võimalikke tarnijaid, vaadates nende pühendumust kestlikele praktikatele, ja otsime partnereid, kes tegelevad aktiivselt oma keskkonnamõju vähendamisega. Kõik hanked dokumenteeritakse ja arhiveeritakse täpselt. Läbipaistvuse ja aruandekohustuse edendamiseks dokumenteerime ja esitame täpsed andmed oma äritavade, ettevõtte struktuuri, finantsolukorra ja tulemuslikkuse näitajate kohta, järgides kehtivaid seadusi ja eeskirju. Tunnustame turunduse mõjujõudu ning peame oma turundustegevuses oluliseks rangete käitumisstandardite järgimist. Tegutseme kooskõlas ICC reklaami- ja turunduskommunikatsiooni koodeksiga, milles on määratletud vastutustundliku turunduse põhimõtted. Ettevõtte kultuur, eetika, rikkumisest teatajate kaitse

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 55

Tagamaks eetiliste käitumispõhimõtete igakülgse järgimise, on Omniva ellu kutsunud eetikakomitee. Komitee eesmärk on suurendada ettevõtte ja selle töötajate vastavust nii seadustele, headele ärijuhtimise tavadele kui Omniva väärtustele, toetades seeläbi ettevõtte usaldusväärsust ja head mainet. Eetikakomiteed juhib muutuste- ja personalivaldkonna juht ning see koosneb kuni kuuest liikmest, kes nimetatakse ametisse kolmeks aastaks. Eetikakomitee koosseisu ja töökorralduse kinnitab ettevõtte juhatus. Juhatuse liikmed ei või komitee töös osaleda. Eetikakomitee vastutab Omniva eetiliste käitumispõhimõtete ja seotud poliitikate järgimise järelevalve ja täitmise tagamise eest. Komitee annab oma tegevusest aru ettevõtte juhatusele. Omniva eetikakomitee tegeleb ka võrdse kohtlemise küsimustega ning kõiki töötajaid kutsuti osalema eetilise käitumise koolitusel. 2024. aastal lahendas eetikakomitee ühe anonüümse juhtumi. Omniva teavitusliini nimi on Speak-Up Line. Sellega seotud protsess võimaldab turvaliselt ja konfidentsiaalselt teatada ebaeetilisest käitumisest, korruptsioonist, pettusest, seaduse- või reeglite rikkumisest. Omniva siseauditi osakond haldab Speak-Up Line'i ning teavitajale tagatakse soovi korral anonüümsus ja turvalisus. Meil on olemas piisavad meetmed ja me rakendame nõuetekohast hoolsust teatatud teabe kaitsmiseks kogu selle elutsükli jooksul, võttes kasutusele asjakohased andmekaitse- ja turvameetmed.

Suhete haldamine

Meie kliendid on meie prioriteet. Kõik Omniva töötajad on koolitatud kliendi päringute ja soovidega tegelema professionaalselt, austusväärselt ja õigeaegselt. Pidevaks parendamiseks- täiustamiseks ja klientide rahulolu tagamiseks ootame ja otsime aktiivselt klientide tagasisidet. Meie kliente võib vaadelda meie partneritena, kellega koostöö on Omniva jätkuva arengu jaoks hädavajalik. Turundustavad ulatuvad sisuküsimustest kaugemale, hõlmates ka selliseid teemasid nagu kliendi privaatsus ja andmekaitse. Kõrgetele ootustele vastamiseks küsime alati kliendi nõusolekut enne andmete kogumist või kasutamist ning tagame läbipaistvuse meie kavatsuse osas. Kliendiandmeid kaitstakse tugevate turvameetmetega, et vähendada tundliku teabe kättesaadavuse, kaotamise või väärkasutamise ohtu. Samuti on oluline, et meie partnerid (olgu need siis loov-, meedia-, veebiagentuurid või turundusalased koostööpartnerid) oleksid hoolikalt valitud, loomaks sisukaid ning vastutustundlikke kampaaniaid ja tegevusi. Omnivas väldime oma kommunikatsioonis stereotüüpsete arusaamade kasutamist, kuid anname endast parima, et meie turunduskampaaniad oleksid kaasavad ja avatud, ilma et propageeritaks liigset tarbimist. Oleme pühendunud läbipaistva ja kliendikeskse suhtluse säilitamisele oma äriklientidega. Vastavalt loobumisnõuetele tagame, et kõik meie äriklientidele saadetud otseturundussõnumid sisaldavad selgeid ja kergesti kättesaadavaid linke, mis võimaldab neil igal hetkel edasistest reklaamsõnumite saamisest loobuda. Meie eesmärk on pakkuda asjakohast ja väärtuslikku teavet, austades samal ajal meie klientide eelistusi. Pakkudes lihtsat loobumismehhanismi, järgime vastutustundliku turunduse parimaid tavasid ja edendame usaldusel põhinevaid suhteid oma äripartneritega. Klientide andmeid kaitstakse isikuandmete kaitse (GDPR) nõuete alusel, nagu on kirjeldatud ettevõtte iga-aastases juhtimisaruandes.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 56

Liikmelisus organisatsioonides

UPU IPC Post Europe Baltic Nordic Cooperation Baltic Postal Union PRIME

Eesti Tööandjate Keskliit Turundajate Liit MTÜ Eesti Juristide Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti E- kaubanduse Liit PROLOG - Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum MTÜ GS1 Estonia Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Pokumaa Eesti Logistika ekspediteerijate assotsiatsioon

Läti Kaubandus- ja Tööstuskoda Välisinvestorite nõukogu Postikaupmeeste organisatsioon

Leedu Turundusliit Personalispetsialistide assotsiatsioon Muu siseriiklik liikmelisus: MKMi postiseaduse töögrupp Rahapesu tõkestamise turuosaliste nõukoda Rohetiigri Transpordi teekaardi töögrupp

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 57

Koostöö kestliku arengu valdkonnas

Üheks keskseks teemaks äritegevuses ja tulevikuplaanide tegemisel on meie jaoks teadlikkus kestliku arengu põhimõtetest, oma teadmiste jagamine ning tegelemine oma tegevusvaldkondade mõju teemadega ühiskonnas. Seetõttu liitus Omniva 2022. aasta oktoobris rahvusvahelise postiorganisatsiooni (IPC) kestlikkuse programmiga International Post Corporation Sustainability Measurement and Management System (IPC SMMS). Liitudes andsime lubaduse, et aitame kaasa programmi 24 liikme poolt püstitatud ühiste eesmärkide täitmisele. IPC korraldab liikmetele koolitusi, kus tutvustatakse parimaid ideid ja praktikaid. Samuti aitab IPC vajadusel korraldada liikmete vahelisi kohtumisi, et üksteiselt võimalikult tõhusalt õppida. IPC SMMS programm keskendub peamiselt seitsmele teemale:

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 58

Programmi käigus hinnatakse igal aastal kõikide liikmete kestlikkuse strateegiaid ning mõõdetakse organisatsioonide edusamme ühiste eesmärkide saavutamisel. Kõik organisatsioonid peavad fookusteemade lõikes esitama IPC-le detailsed andmed nii kehtivatest poliitikatest, protsessidest, vastutajatest, tegevustest kuni kvantitatiivsete arvandmeteni. Esitatud andmed auditeeritakse sõltumatu audiitori poolt. Omniva osales programmis esimest korda 2023. aastal ja on raporteerinud 2021. aastast alates.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 59

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes

Varad

Käibevarad Lisa 31.12.2024 31.12.2023 Raha ja raha ekvivalendid 3 1 462 4 717 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 4 27 486 28 599 Varud 5 1 110 1 056 Müügiootel põhivarad 8 2 263 0 Käibevara kokku 32 322 34 371 Põhivara Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 7 2 221 1 861 Materiaalne põhivara 8 74 672 68 684 Kasutusõiguse vara 8 16 289 16 640 Immateriaalne põhivara 8 14 828 11 683 Põhivara kokku 108 010 98 868 Varad kokku 140 332 133 240

Kohustised ja omakapital

Lühiajalised kohustised Võlakohustised 10 13 370 8 491 Võlad tarnijatele ja muud võlad 11 28 544 33 255 Lühiajalised kohustised kokku 41 914 41 745

Pikaajalised kohustised Võlakohustised 10 36 457 29 757 Muud pikaajalised võlad 11 1 618 1 006 Edasilükkunud tulumaksukohustis 22 869 697 Pikaajalised kohustised kokku 38 944 31 460 Kohustised kokku 80 858 73 205

Omakapital

Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital

Aktsiakapital 13 15 714 15 714 Kohustuslik reservkapital 13 1 571 1 571 Jaotamata kasum 13 42 189 42 749 Omakapital kokku 59 474 60 034 Kohustised ja omakapital kokku 140 332 133 240

Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 63-114 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 60

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Lisa 2024 2023

Müügitulu kliendilepingutelt 14 141 430 131 718

Saadud toetused 15 1 821 2 200

Muud äritulud 16 1 695 578

Kaubad, toore, materjal ja teenused 17 -43 803 -37 271

Tegevuskulud 18 -19 509 -20 823

Tööjõukulud 19 -64 886 -61 007

Põhivara kulum ja väärtuse langus 8 -15 244 -14 527

Muud ärikulud 20 -440 -465

Ärikasum 1 064 403

Finantstulud 21 315 345

Finantskulud 21 -1 766 -727

Kasum (+) / kahjum (-) enne

tulumaksustamist

-387 21

Tulumaksukulu 22 -173 -1 281

Aruandeaasta puhaskahjum -560 -1 260

Aruandeaasta koondkahjum -560 -1 260

Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 63-114 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 61

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavood äritegevusest Lisa 2024 2023

Aruandeperioodi puhaskahjum -560 -1 260

Korrigeerimised:

Põhivara kulum ja väärtuse langus 8 15 449 16 045

Kasum põhivara müügist 16 -1 261 -190

Tulumaksukulu 22 173 1 281

Intressitulu 21 -314 -213

Intressikulu 21 1 703 727

Rahavood äritegevusest enne käibekapitali muutusi 15 190 16 390

Varude muutus -54 -108

Äritegevusega seotud nõuete muutus 752 -171

Äritegevusega seotud kohustiste muutus -4 425 -10 704

Käibekapitali muutused kokku -3 727 -10 984

Makstud tulumaks 13 0 -1 449

Rahavood äritegevusest kokku 11 463 3 957

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud põhivara soetamisel 8 -19 992 -34 921

Laekunud põhivara müügist 8 1 729 208

Laekunud intressid 21 314 213

Rahavood investeerimistegevusest kokku -17 948 -34 501

Rahavood finantseerimistegevusest

Saadud laenud 10 10 000 17 000

Saadud laenude tagasimaksed 10 -895 0

Saadud raha müük-tagasirendi tehingutelt 10 1 066 3 147

Rendikohustiste maksed 9 -8 767 -7 342

Makstud dividendid 13 0 -6 231

Makstud intressid 10 -1 447 -727

Rahavood finantseerimistegevusest kokku -43 5 847

Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 3 4 717 29 413

Raha ja raha ekvivalentide muutus -6 528 -24 696

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 -1 812 4 717

Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 63-114 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 62

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

Tuhandetes eurodes

Emaettevõtja omanikele kuuluv omakapital

Aktsiakapital Kohustuslik

reservkapital

Jaotamata

kasum

Omakapital

kokku

Saldo 01.01.2023 15 714 1 571 50 368 67 653

Makstud dividendid 0 0 -6 359 -6 359

Tehingud omanikega kokku 0 0 -6 359 -6 359

Aruandeperioodi koondkahjum 0 0 -1 260 -1 260

Saldo 31.12.2023 15 714 1 571 42 749 60 034

Aruandeperioodi koondkahjum 0 0 -560 -560

Saldo 31.12.2024 15 714 1 571 42 189 59 474

Täpsem informatsioon omakapitali ja selle muutuste kohta on toodud Lisades 6, 13 ja 22

Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 63-114 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 63

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 | Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon

AS-i Eesti Posti kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad AS-i Eesti Post (emaettevõte) ja Leedus asuva tütarettevõtte UAB Omniva LT (osalus 2024. aastal 100%, 2023. aastal 100%), UAB Omniva LT tütarettevõte UAB Omniva LT Sorting (osalus 2024. aastal 100%, 2023. aastal 100%), Lätis asuva tütarettevõtte SIA Omniva (osalus 2024. aastal 100%, 2023. aastal 100%) ning Eestis asuva tütarettevõtete OÜ Finbite (osalus 2024. aastal 100%, 2023. aastal 100%), OÜ Picapac (osalus 2024. aastal 100%, 2023. aastal 100%) finantsnäitajad.

AS-i Eesti Post põhitegevusala on logistikateenuste (paki- ja postiteenuste), digiteenuste ja rahvusvaheliste teenuste osutamine. SIA Omniva ja UAB Omniva LT põhitegevus on pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkumine Läti ja Leedu turul. OÜ Finbite põhitegevusala on infoäri teenus (e-arved). OÜ Picapaci peamine tegevusala on pakiautomaatide tark- ja riistvara arendamine. OÜ Omniva asutati kaubamärgi kaitsmiseks.

Emaettevõtte registreeritud aadress on Pallasti 28, 10001 Tallinn, Eesti Vabariik. AS-i Eesti Post ainuaktsionär on Eesti Vabariik.

Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kinnitab aktsionäride üldkoosolek juhatuse koostatud ja nõukogu heaks kiidetud majandusaasta aruande, mis sisaldab endas ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet. Aktsionäril on õigus juhatuse koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist. Juhatuse poolt on majandusaasta aruanne heaks kiidetud 2. aprillil 2025.

Koostamise alused

AS-i Eesti Post 2024. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

AS-i Eesti Post konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on finantsnäitajate esitamisel lähtutud soetusmaksumuse meetodist, v.a juhtudel, kui alljärgnevates arvestuspõhimõtetes on kirjeldatud teisiti.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.

Toodud arvestuspõhimõtteid on järjepidevalt kasutatud kõikidele aruandes toodud perioodidele, v.a juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti. Peamistes arvestuspõhimõtetes tehtud muudatusi on kirjeldatud alljärgnevalt.

Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele tuleb teatud osades teha juhtkonnapoolseid raamatupidamislikke hinnanguid. Samuti peab kontserni raamatupidamispõhimõtete rakendamisel tegema juhtkonnapoolseid otsuseid. Valdkonnad, kus juhtkonna otsuse tähtsus ning keerukus on olulisema mõjuga või kus konsolideeritud aruanded sõltuvad oluliselt eeldustest ja hinnangutest, on kirjeldatud lisa 1 viimases peatükis

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 64

Uued IFRS standardid, tõlgendused ja nende muudatused

Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine

Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2024

IAS 7 muudatused: “Rahavoogude aruanne ja IFRS 7 Finantsinstrumendid: Avalikustamine: Tarnija finantskokkulepped”

(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või hiljem)

Vastuseks finantsaruannete kasutajate murele rahastamiskokkulepete ebapiisava või eksitava avalikustamise pärast andis IASB 2023. aasta mais välja IAS 7 ja IFRS 7 muudatused, et nõuda avalikustamist ettevõtte tarnijate finantskokkulepete (supplier finance arrangement) kohta. Need muudatused nõuavad ettevõtete tarnijate finantskokkulepete avalikustamist, mis võimaldaks finantsaruannete kasutajatel hinnata nende kokkulepete mõju ettevõtte kohustustele ja rahavoogudele ning ettevõtte likviidsusriskile. Täiendavate avalikustamisnõuete eesmärk on suurendada tarnijate finantskokkulepete läbipaistvust. Muudatused ei mõjuta kajastamise ega mõõtmise põhimõtteid, vaid ainult avalikustamisnõudeid.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

IFRS 16 muudatused: “Liisingud: rendikohustus müügi- ja tagasirendi korral”

(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või hiljem)

Muudatused puudutavad müügi-tagasirendi tehinguid, mis vastavad IFRS 15 nõuetele, mida tuleb kajastada müügina. Muudatused nõuavad, et müüja-rentnik hindaks hiljem tehingust tulenevaid kohustusi nii, et ta ei kajastaks talle säilinud kasutusõigusega seotud kasumit või kahjumit. See tähendab sellise tulu edasilükkamist isegi siis, kui kohustus on teha muutuvaid makseid, mis ei sõltu indeksist ega intressimäärast.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

IAS 1 muudatused: “Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajalisteks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine”

(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või hiljem)

Need muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühi- või pikaajalisteks, olenevalt aruandeperioodi lõpus eksisteerivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus sisuline õigus lükata tasumine edasi vähemalt kaheteistkümne kuu võrra. Juhend ei nõua enam sellist tingimusteta õigust. 2022. aasta oktoobri muudatus kehtestas, et pärast aruandekuupäeva järgitavad laenukohustused ei mõjuta võlgade liigitamist lühi- või pikaajaliseks aruandekuupäeval. Juhtkonna ootused, kas nad kasutavad hiljem arveldamise edasilükkamise õigust, ei mõjuta kohustuste klassifitseerimist. Kohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandekuupäeval või enne seda, isegi kui laenuandja annab sellest tingimusest loobumise pärast aruandeperioodi lõppu. Seevastu laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingut rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks täpsustavad muudatused võlgade klassifitseerimisnõudeid, mida ettevõte võib arveldada selle konverteerimisel omakapitaliks. Arveldamine on määratletud kui kohustise kustutamine raha, muude

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 65

majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Erand kehtib konverteeritavatele instrumentidele, mida võidakse konverteerida omakapitaliks, kuid ainult nende instrumentide puhul, mille konverteerimisoptsioon on klassifitseeritud omakapitaliinstrumendiks liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2025

Järgmised uued standardid, tõlgendused ja muudatused, mille Euroopa Liit on heaks kiitnud, ei ole veel kohaldatavad 31. detsembril 2024 lõppenud aruandeperioodile ning seetõttu ei ole neid konsolideeritud finantsaruannete koostamisel rakendatud. Kontsern kavatseb need rakendada, kui need jõustuvad.

IAS 21 muudatused: “Vahetatavuse puudumine”

(rakendub 1. jaanuaril 2025 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

2023. aasta augustis andis IASB välja IAS 21 muudatused, et aidata ettevõtetel hinnata kahe valuuta vahetatavust ja määrata hetkevahetuskurssi, kui vahetatavus puudub. Ettevõte on muudatustest mõjutatud, kui tal on tehing või tegevus välisvaluutas, mis ei ole mõõtmiskuupäeval teatud eesmärgil vahetatav teise valuuta vastu. IAS 21 muudatused ei sätesta üksikasjalikke nõudeid hetkevahetuskursi hindamise kohta. Selle asemel kehtestavad nad raamistiku, mille alusel ettevõte saab määrata hetke vahetuskurssi mõõtmiskuupäeval. Uute nõuete rakendamisel ei ole lubatud võrdlusandmeid korrigeerida. Mõjutatud summad tuleb ümber arvutada esialgse kohaldamise kuupäeva hinnanguliste hetkevahetuskursside alusel, korrigeerides jaotamata kasumit või kumulatiivsete vahetuskursivahede reservi.

IFRS 10 ja IAS 28 muudatused: “Investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahel toimuv varade müük või üleandmine”

(rakendamise kuupäev määratakse IASB poolt).

Muudatused eemaldavad vasturääkivuse IFRS 10 ja IAS 28 nõuetes, mis reguleerivad investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahelisi varade müüke või üleandmisi. Muudatuse peamine mõju seisneb selles, et kasum või kahjum kajastatakse täies ulatuses, kui tehing hõlmab äritegevust. Kui tehing hõlmab varasid, mis ei moodusta äritegevust, kajastatakse kasum või kahjum osaliselt, isegi kui need varad on tütarettevõtte omad. 2015. aastal otsustas IASB nende muudatuste jõustumise tähtaja määramata ajaks edasi lükata.

IFRS 18 “Esitamine ja avalikustamine finantsaruannetes”

(rakendamise kuupäev ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).

2024. aasta aprillis andis IASB välja uue standardi IFRS 18 finantsaruannetes esitamise ja avalikustamise kohta, keskendudes kasumiaruande uuendamisele. IFRS 18-s kasutusele võetud peamised uued mõisted on seotud:

- kasumiaruande struktuuriga;

- kohustusliku avalikustamisega finantsaruannetes teatud kasumi või kahjumi tulemuslikkuse näitajate kohta, mis on esitatud väljaspool ettevõtte finantsaruandeid (st juhtkonna määratletud tulemusnäitajad); ja

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 66

- täiustatud agregeerimise ja jaotamise põhimõtetega, mida kohaldatakse peamiste finantsaruannete ja lisade suhtes üldiselt.

IFRS 18 asendab IAS 1; paljud teised standardis IAS 1 olemasolevad põhimõtted jäetakse väheste muudatustega alles. IFRS 18 ei mõjuta finantsaruannete kirjete kajastamist ega mõõtmist, kuid see võib muuta seda, mida ettevõte kajastab oma „ärikasumi või -kahjumina“. IFRS 18 rakendub 1. jaanuaril 2027 või hiljem algavatele aruandeperioodidele ja seda kohaldatakse ka võrdlusandmetele.

IFRS 19 “Avaliku aruandekohustuseta tütarettevõtted: Avalikustamine”

(rakendamise kuupäev ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).

Rahvusvaheline Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) on välja andnud uue IFRS raamatupidamisstandardi tütarettevõtetele. IFRS 19 lubab nõuetele vastavatel tütarettevõtetel kasutada IFRS-i raamatupidamisstandardeid vähendatud avalikustamisega. IFRS 19 rakendamine vähendab tütarettevõtete finantsaruannete koostamise kulusid, säilitades samal ajal teabe kasulikkuse nende finantsaruannete kasutajatele. Tütarettevõtted, kes kasutavad oma finantsaruannete koostamiseks IFRS-i raamatupidamisstandardeid, avaldavad teavet, mis võib olla ebaproportsionaalne nende kasutajate teabevajadustega. IFRS 19 lahendab need väljakutsed:

- võimaldades tütarettevõtetel pidada ainult ühte raamatupidamisdokumentide komplekti, et rahuldada nii emaettevõtte kui ka finantsaruannete kasutajate vajadusi;

- avalikustamisnõuete vähendamine – IFRS 19 lubab vähendada avalikustamist, mis sobib paremini nende finantsaruannete kasutajate vajadustega.

Ülejäänud uued või muudetud standardid või tõlgendused, mis ei ole veel jõustunud, ei peeta kontserni finantsaruannete jaoks olulisteks.

Tütarettevõtjad

Kontsern kasutab äriühenduste kajastamisel omandamismeetodit. Tütarettevõtja ostmisel üleantud tasu koosneb üleantud varade, omandaja poolt võetud kohustiste ja kontserni poolt emiteeritud omakapitaliinstrumentide õiglastest väärtustest. Üleantud tasu sisaldab ka tingimusliku tasu kokkuleppest tuleneva vara või kohustise õiglast väärtust. Omandatud eristatavad varad ja kohustised ning tingimuslikud kohustised võetakse ostukuupäeval arvele nende õiglastes väärtustes. Iga äriühenduse puhul teeb kontsern valiku, kas kajastada mittekontrolliv osalus omandatavas ettevõttes õiglases väärtuses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatavast eristatavast netovarast. Omandamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna.

Kui üleantud tasu, omandatavas ettevõttes oleva mittekontrolliva osaluse ja omandajale eelnevalt omandatavas ettevõttes kuulunud osaluse õiglase väärtuse (omandamise kuupäeva seisuga) summa ületab kontserni osalust omandatud eristatavates varades ja ülevõetud kohustistes, kajastatakse vahe firmaväärtusena. Kui eelnimetatud summa on soodusostude puhul väiksem kui omandatud tütarettevõtja netovarade õiglane väärtus, kajastatakse vahe koheselt kasumiaruandes.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 67

Tütarettevõtja kajastamine emaettevõtja konsolideerimata finantsaruannetes vastavalt Eesti raamatupidamise seaduse nõudele

Emaettevõtja esmaste aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtjate kajastamist käsitlevaid arvestuspõhimõtteid on emaettevõtja eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 „Konsolideerimata finantsaruanded” nõuetele.

Investeering tütarettevõtjatesse on kajastatud emaettevõtja konsolideerimata finantsaruannetes soetusmaksumuses miinus vajadusel allahindlused vara väärtuse langusest. See tähendab, et investeering kajastatakse algselt selle soetusmaksumuses, milleks on omandamisel makstava tasu õiglane väärtus ning hiljem korrigeeritakse seda vajadusel investeeringu väärtuse langusest tulenevate allahindlustega.

Tütarettevõtjate poolt makstud dividendid kajastatakse sel hetkel, kui emaettevõtjal tekib õigus neile dividendidele ärituluna.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine

Arvestus- ja esitusvaluuta

Kontserni kuuluvate ettevõtjate finantsaruanded on koostatud selles valuutas, mis on iga üksiku ettevõtja äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta (arvestusvaluuta). Emaettevõtja ja tütarettevõtjate arvestusvaluuta on euro. Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes, mis on emaettevõtja arvestusvaluuta ja kontserni aruandluse esitlusvaluuta.

Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustised

Kõik aruandeperioodi välisvaluuta põhised tehingud on aruannetes kajastatud arvestusvaluutades vastavalt tehingu sooritamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursile.

Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse sularaha kassades, arvelduskontosid pankades ja raha teel pankadesse ning kuni kolmekuulisi tähtajalisi deposiite. Rahavood ja raha ekvivalendid kajastatakse amortiseeritud maksumuses, kuna: (i) neid hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning need rahavood koosnevad ainult põhiosa ja intresside maksmisest ning (ii) neid ei ole määratud õiglaselt väärtuseks läbi kasumi või kahjumi.

Finantsvarad

Finantsvarade klassifitseerimine põhineb üldiselt ärimudelil, milles finantsvara hallatakse ja selle lepinguliste rahavoogude näitajatel. Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:

 varad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses;  varad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande

või muutustega läbi kasumiaruande.

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.

Seisuga 31. detsember 2024 ja 31. detsember 2023 ning 2024. aasta jooksul olid kontserni kõik finantsvarad klassifitseeritud, kui varad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 68

Tuletisinstrumendid

Kontsern kasutab tuletisinstrumente, nagu intressivahetuslepingud (IRS), et hallata oma riski muutuvate intressimäärade kõikumiste suhtes. Tuletisinstrumente kajastatakse esmalt õiglases väärtuses. Kontsern kasutab tuletisinstrumente ainult majanduslike riskide maandamise eesmärgil, mitte turul aktiivselt kaubeldava investeeringuna. Kui tuletisinstrumendid ei vasta riskide maandamise arvestuse kriteeriumidele, klassifitseeritakse need kui 'kauplemiseks hoitavad' ja kajastatakse õiglasel väärtusel läbi kasumi või kahjumi.

Finantsvarade väärtuse langus

Väärtuse languse kahjumi kajastamise mudelit finantsvarade suhtes rakendatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu, sularahast ja raha ekvivalentidest.

Kontsern kasutab ostjate vastu tekkinud nõuete nende kehtivusajal eeldatava krediidikahjumi kajastamiseks standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit. Nimetatud varade eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldise moodustamise põhimõtet, mis põhineb kontserni ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel, mida korrigeeritakse konkreetsete deebitoriga seotud teguritega, üldise majandustingimuste ning aruandekuupäeval finantsvarale rakenduvate tegelike ja prognoositavate tingimustega ja nende suuna hinnanguga. Krediidikahjumi summa kajastatakse kasumiaruandes real „Muud tegevuskulud“. Krediidikahjumi maatriksit ei rakendada teiste riikide postiorganisatsioonide nõuetes, vt ka lisa 24.

Kontsern eeldab, et finantsvara krediidirisk on märkimisväärselt tõusnud, kui:

 tasumise tähtajast on möödunud rohkem kui 30 päeva.

Kontsern leiab, et finantsvara on makseviivituses, kui:

 võlgnik ei ole tõenäoliselt suuteline tasuma kontsernile oma krediidikohustisi täielikult, ilma et kontsern peaks rakendama selliseid meetmeid nagu tagatise realiseerimine (sellise olemasolul); või

 või finantsvara maksetähtajast on möödunud üle 90 päeva.

Kontsern loeb kohustuse mitte täidetuks, kui finantsvara on enam, kui 90 päeva maksetähtaja ületanud, välja arvatud juhul, kui kontsernil on toetavaid argumente, mis põhjendavad maksetähtaja ületamist.

Varud

Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse finants seisundi aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus.

Müügiootel varad

Müügiootel varasid kajastatakse bilansilises jääkväärtuses või õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused, olenevalt sellest, kumb on madalam. Varad klassifitseeritakse müügiootel varadeks, kui nende bilansiline jääkväärtus kaetakse peamiselt müügitehingu kaudu, mitte vara jätkuva kasutamise eest. Seda tingimust peetakse täidetuks ainult siis, kui müügitehingu toimumine on väga tõenäoline ja vara on võimalik müüa tema hetke seisukorras. Juhtkond peab olema alustanud müügitehingu toimumisega seotud tegevustega ning on eeldatav, et tehing lõpetatakse ühe aasta jooksul alates müügiootel varaks klassifitseerimise

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 69

kuupäevast. Pärast müügiootel varadeks klassifitseerimist lõpetatakse nende varade (sealhulgas need, mis kuuluvad müüdavate varade gruppi) amortiseerimine.

Materiaalne põhivara

Materiaalset põhivara kajastatakse selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär kinnitatakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema raamatupidamislikku jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine.

Alates 1. jaanuarist 2024 on kontsern muutnud oma amortiseerimismäärasid materiaalse põhivara puhul, et paremini kajastada varade tegelikku kasulikku eluiga, tuginedes uutele hinnangutele. Muudetud amortiseerimismäärade vahemikud on järgmised:

 Ehitised ja komponendid 1–12.5%  Masinad ja seadmed 6,7–20%  Arvutid ja arvutisüsteemid 14,3–50%  Muu inventar 10–50%

Selle muutuse mõju finantsnäitajatele on välja toodud Lisades 1 ja 8.

Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale immateriaalse põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kontsernis kasutusel olevatele immateriaalsetele põhivaradele rakendatakse amortisatsioonimäära vahemikus 5–50%. Immateriaalse põhivara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumiaruandes real „Põhivara kulum ja väärtuse langus“.

Muu immateriaalse varana kajastatakse ostetud tarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul.

Kasutusõiguse vara

Kasutusõiguse vara kajastatakse soetusmaksumuse meetodil. Kasutusõiguse vara soetusmaksumus amortiseeritakse kulusse lepingus määratud rendiperioodi jooksul või eeldatava rendisuhte kehtivuse perioodi jooksul. Kasutusõiguse varade puhul võetakse arvele varad üle 12-kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui renditav vara on väikese väärtusega ning kajastatakse kasumiaruandes kulumit renditavadelt varadelt ja intressikulu rendikohustistelt. Arvutitehnika ja büroo- ning olmetehnika on üldjuhul väheväärtuslik vara.

Rendiarvestus

Kontsern on rendilepingutes nii rentnik (vt lõik „Kasutusõiguse vara”) kui ka rendileandja. Kontsern rendib hooneid postkontoritele, pindasid pakiautomaatidele, masinaid ja seadmeid

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 70

ning transpordivahendeid. Aruande- ning võrdlusperioodi seisuga rendib kontsern varasid vaid kasutusrendi tingimustel.

Laenukasutuse kulud

Laenukasutuse kulud, mis on otseselt seotud vara soetamise, ehitamise või tootmisega, kapitaliseeritakse kuni selle aja lõpuni, mis on vajalik vara valmimiseks ja ettevalmistamiseks selle kavandatud kasutamiseks või müügiks. Kapitaliseeritavateks varadeks on varad, mille ettevalmistamine kavandatud kasutuseks või müügiks nõuab vältimatult pikemat ajaperioodi. Kapitaliseeritavatest laenukasutuse kuludest arvatakse maha investeeringutulu, mis on teenitud laenude ajutise investeerimise tulemusena. Muud laenukasutuse kulud kajastatakse kuluna perioodis, mille jooksul need tekivad.

Finantskohustised

Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustised, saadud laenud) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasi kajastatakse finantskohustisi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressi määra meetodit.

Kõik laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seostatavad tingimustele vastava vara soetamise, ehitamise või tootmisega, kapitaliseeritakse. (Lisa 8, Lisa 9).

Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheline arveldamine

Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vahel toimub saadetiste edastamine. Esialgsete mahtude ja lepingutest tulenevate hindade alusel tehakse prognooskanded, mida kajastatakse nõuetena/ kohustistena. Seejärel toimub võrdlus ja kinnitamine teiste osapooltega. Kinnitatud andmete põhjal tehakse korrigeerimised viitnõuete ja -kohustiste osas ning toimub rahaline arveldamine. Nõudeid ja kohustusi postiorganisatsioonide vastu peetakse finantsaruandluses nõueteks ostjate ja kohustusteks hankijate vastu. Pikaajalise nõudena / kohustisena kajastatakse siis, kui summad kuuluvad maksmisele hiljem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva.

Ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaks

Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi, välja arvatud võimalik edasilükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investeeringutelt tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse.

Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud.

Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtte kasumit jooksva aasta kasumist suuremas summas ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajastata edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab,

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 71

et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada.

Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksumäärasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad.

Ettevõtte tulumaksu kehtiv maksumäär Eestis aastal 2024 oli 20% (tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80 netoväljamaksest). Alates 2025.aastast tõuseb ettevõtte tulumaksumäär 22%-le (tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 22/78 netoväljamaksest). Madalam maksumäär 14% (14/86 of the net payout), mis rakendus regulaarselt makstavatele dividendile alates aastast 2019, ei kehti enam alates 2025.aastast.

Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendina väljamaksmisel, ning edasilükkunud tulumaksukohustis on esitatud aastaaruande lisades.

Leedus on ettevõtte kasum tulumaksuga maksustatav. Tulumaksumäär on Leedus 15% maksustatavast tulust. Maksustatava tulu tuvastamiseks korrigeeritakse maksude-eelset kasumit kohalike tulumaksuseaduste poolt ajutiselt või püsivalt lubatud tulu- ja kulutäiendustega. Leedu tütarettevõtjate puhul kajastatakse edasilükkunud tulumaksuvarad ja - kohustused kõigi ajutiste erinevuste kohta, mis esinevad varade ja kohustuste raamatupidamisliku jääkväärtuse ja maksustamisväärtuste vahel. Edasilükkunud tulumaks on arvestatud aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade ja kehtivate seaduste alusel, mida eeldatakse kehtivat siis, kui edasilükkunud tulumaksu vara või kohustus realiseeruvad. Edasilükkunud tulumaksuvara esitatakse finantsseisundi aruandes vaid juhul, kui on tõenäoline, et see realiseerub läbi maksustatava kasumi tekke tulevikus. Konsolideeritud kasumiaruandes on kajastatud Leedus asuva tütarettevõtte UAB Omniva LT arvestatud edasilükkunud tulumaksukulu.

Tulude kajastamine

Kontsern/ettevõte osutab postiteenuseid vastavalt lepingutele klientidega või ka ilma lepinguteta klientidele Kui klient kasutab universaalset postiteenust reguleeritud hindadega, siis on need hinnad heaks kiidetud Eesti Konkurentsiameti poolt vastavalt Eesti postiseadusele. Kui kliendid kasutavad postiteenuseid, mille hinnad ei ole reguleeritud, siis määrab need hinnad kontsern/ettevõte ning need tegevused ei kuulu Eesti Konkurentsiameti kehtestatud reguleerivatele piirangutele seoses reguleeritud hindadega teenustega.

Tulu kajastatakse siis, kui see on usaldusväärselt hinnatav ning kui on tõenäoline, et kontsern / ettevõte saab tehingust majanduslikku kasu ja konkreetsed kriteeriumid on täidetud iga tulu liigi jaoks, nagu allpool kirjeldatud. Kontsern/ettevõte tugineb ajaloolistele tulemusele, arvestades kliendi tüüpi, tehingu laadi ja iga lepingu eripära.

Tulu kajastamine kliendilepingutest:

Tulu postiteenuse osutamisest Eesti klientidele.

Tulu kajastatakse tekkepõhiselt, ehk tehingu toimumise hetkel, olenemata raha laekumise hetkest.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 72

Posti- ja muude teenuste osutamisest saadud tulu kajastatakse pärast teenuse osutamist, kui teenuse osutamise tulemust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kui teenuseid osutatakse kauem kui ühe aruandeperioodi jooksul olemasoleva teenuse osutamise lepingu kohaselt, jagatakse tulu proportsionaalselt neile perioodidele, mil vastavad teenused on osutatud.

Tulu/kulud postiteenustest rahvusvaheliste postiorganisatsioonidega

Osa kontserni/ettevõtte tegevusest põhineb rahvusvahelistel lepingutel, mis reguleerivad postiteenuste osutamise arvestusdokumentide väljastamise ja lõpetamise reegleid. Nende lepingute alusel esitab ja kooskõlastab kontsern/ettevõte tegelikku saadetiste andmestikku, mis sisaldab osutatud/saadud postiteenuste mahtusid ning nõudeid/kohustusi postiteenuste ostjate/tarnijate (välismaiste postiorganisatsioonidega) ees kvartali lõpus, tavaliselt 2–3 kuu jooksul. Tegelikud andmed osutatud/saadud postisaadetiste kohaletoimetamisteenuste mahtude kohta esitatakse ja kooskõlastatakse postiteenuste ostjate/tarnijatega (välismaiste postiorganisatsioonidega) pärast kvartali lõppu, tavaliselt 2–3 kuu jooksul. Postisaadetiste tegelike nõuete/kohustuste arvestus toimub kuue kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui tegelikud tasud on teada. Tegelikud tasud põhinevad teenuse kvaliteedi uuringutel ja määratakse individuaalsetele riikidele, kui aruande kuupäevast on möödunud peaaegu aasta. Kontsern/ettevõte kajastab tulu, mis tunnustatakse lepinguliste varadena finantsseisundi aruandes. Lepinguline vara on õigus tasule, mis vahetatakse kaupade või teenuste eest, mis on kliendile edastatud. Kui kontsern/ettevõte edastab kaupade või teenuste kliendile enne, kui klient nende eest maksab või enne tähtaega, kajastatakse lepinguline vara tingimustel, mis on võrdsed teenitud tingimuslike tasudega. Teenuste osutamisega seotud aruandekohustuslike tulude kajastamisel hindab kontsern/ettevõte osutatud/saadud teenuste tegelikku mahtu ning viimaseid kehtivaid hindu ja andmeid teenuse mahtude kohta.

Tulu kuller- ja iseteenindusterminalide teenustest Eesti klientidele.

Tulu kajastatakse tekkepõhiselt, st see kajastatakse teenimise hetkel, olenemata raha laekumise ajast. Kui teenuseid osutatakse kauem kui ühe aruandeperioodi jooksul vastavalt olemasolevale teenuse osutamise lepingule, jagatakse tulu proportsionaalselt neile perioodidele, mil vastavad teenused on osutatud.

Tulud kaupade müügist

Kontsern/ettevõte müüb jaekaupasid, kus kontsern/ettevõte tegutseb omaniku rollis ning konsignatsioonikauba puhul, kus tarnija tegutseb omaniku rollis. Kaupade puhul, kus kontsern/ettevõte tegutseb omaniku rollis, kajastatakse need kaubad finantsseisundi aruandes ja tulu kajastatakse, kui kaubad edastatakse kliendile. Pärast konsignatsioonikauba müüki kajastatakse tulu komisjonitasust.

Ebamõistlike kulude finantseerimine

Perioodikakande ebamõistlike kulude finantseerimine

Vabariigi valitsus on läbi Konkurentsiameti kehtestanud teenuse piirhinnad perioodikaväljaannete kohaletoimetamiseks tellijatele maapiirkondades ja linnades, mis kvalifitseeruvad madala ja keskmise rahvastikutihedusega elamupiirkondadeks. Antud kehtestatud hinnad on vastava teenuse maksumusest madalamad. Eesti postiseadus võimaldab hüvitada selliselt tekkinud ebamõistlikud kulud riigieelarvest valitsuse kehtestatud korras. Iga kuue kuu tagant hindab ettevõte perioodikaväljaannete kohaletoimetamisest maapiirkondade tellijatele tekkivat kahjumit ja hindab võimaliku hüvitise saamise summat. Nõudena kajastatakse

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 73

hüvitisest osalist või täielikku summat, mille laekumine on ülimalt tõenäoline. Ettevõte esitab perioodikaväljaannete kohaletoimetamise kahjumi hüvitamise toetused eraldi toetuste real koondkasumiaruandes.

Universaalse postiteenuse (UPT) ebamõistlike kulude finantseerimine

Ettevõte on pühendunud katkestusteta universaalse postiteenuse (UPT) osutamise tagamisele ning teenustasud peavad olema kõigile postiteenuste kasutajatele taskukohased. Iga kolme kuu järel, lähtudes UPT kulude arvestuse reeglitest, teeb ettevõte hinnanguid ja analüüse kohustusliku teenuse osutamisest tuleneva kahjumi kohta. Kui Konkurentsiameti kehtestatud UPT hinnad ettevõtte jaoks on madalamad kui teenuse osutamise kulud, kompenseeritakse kulude ja hindade vahe valitsuse kehtestatud menetluse ja tingimuste kohaselt, nagu on sätestatud Eesti postiseaduses. Ettevõte kajastab reguleeritud hindadega postiteenuse kahjusid jaotises kokkuvõtlikud tulud toetuste all, kui Konkurentsiamet kinnitab, et hinnatud kahjumid kujutavad endast ettevõtte jaoks põhjendamatult suurt finantskoormust.

Tulu kajastamise kriteeriumid

IFRS 15 järgi kajastatakse tulu tehinguhinna summa ulatuses, kui lepingus kehtestatud kohustused on täidetud. Muutuva tasu komponendi tulu kajastatakse ainult siis, kui on väga tõenäoline, et seda hilisemalt ei pöörata tagasi.

Muu tulu kajastamine:

Renditulud renditud varadelt kajastatakse ühtlaselt kogu rendiperioodi vältel. Intress, rendikulud ja muud tulud tunnustatakse tekkepõhiselt. Hilinenud maksete intress kajastatakse tuluna ainult selle reaalsel kätte saamisel.

Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse, kasutades sisemist intressimäära. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks.

Sihtfinantseerimine

Varade sihtfinantseerimisel võetakse sihtfinantseerimisega soetatud vara finantsseisundi aruandes arvele selle soetusmaksumuses. Varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse finantsseisundi aruandes kohustisena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Kasumiaruandes kajastatakse sihtfinantseerimist brutomeetodil.

Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud

Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele nõuab aastaaruande koostamine teatud juhtkonnapoolsete otsuste tegemist ja hinnangute andmist, mis avaldavad mõju finantsaruannetes kajastatud summadele. Samuti tehakse juhtkonnapoolseid otsuseid ja antakse hinnanguid kontserni raamatupidamise arvestuspõhimõtete ja hindamisaluste rakendamisel. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhinevad ajaloolisel kogemusel ning muudel faktoritel, mille hulgas on ka tulevaste perioodide sündmuste eeldused, mida peetakse põhjendatuks olemasolevate tingimuste juures.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 74

Valdkonnad, mis on nõudnud olulisi juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid ning millel on mõju finantsaruannetes kajastatud summadele kajastatakse allpool. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi kasumiaruandes.

Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheline arveldamine

Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vahel toimub saadetiste edastamine. Esialgsete mahtude ja lepingutest tulenevate hindade alusel tehakse prognooskanded, mida kajastatakse viitnõuetena/ viitvõlana. Seejärel toimub võrdlus ja kinnitamine teiste osapooltega. Kinnitatud andmete põhjal tehakse korrigeerimised viitnõuete ja -kohustiste osas ning toimub rahaline arveldamine. Kuna hindade ja mahtude võrdlus teiste postiorganisatsioonidega toimub teatud juhtudel aruandeperioodile järgnevatel perioodidel, siis kasutab juhtkond rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheliste nõuete ja kohustiste kajastamisel eelnevat kogemust ja üldist Ülemaailmse Postiliidu poolt edastatud informatsiooni esialgsete mahtude ja hindade osas (Lisa 4, Lisa 7, Lisa 11).

31.12.2024 31.12.2023

Nõuded kokku 7 992 12 022

Prognoos 4 747 7 279

Tegelik 3 245 4 743

Kohustised kokku 5 400 11 895

Prognoos 3 543 5 118

Tegelik 1 857 6 777

Prognoos ja tegelik sisaldab nii lühiajalisi- kui pikaajalisi nõudeid ja kohustisi.

Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramine

Juhtkond on hinnanud materiaalse põhivara kasulikke eluigasid, võttes arvesse äritegevuse tingimusi ja mahte, ajaloolist kogemust nimetatud valdkonnas ning tulevikuperspektiive. Juhtkonna hinnangul on hoonete ja rajatiste ning nende komponentide elueaks 8–100 aastat, olenevalt nende konstruktsioonist ja kasutusotstarbest. Masinate ja seadmete ning muu inventari elueaks on keskmiselt 5–15 aastat.

Kontsern on teatud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade kasulikud eluead üle vaadanud. Muudatused põhinevad uuendatud teadmiste põhjal varade seisukorrast, tehnoloogilistest uuendustest, masinate spetsifikatsioonidest ja soovitustest, samuti kontserni rakendatud täiustatud hooldustavast.

Alates 1. jaanuarist 2024 on kontsern rakendanud ja ühtlustanud kontserniüleselt järgmiste varakategooriate kasulikud eluead:

 Masinate ja seadmete kategoorias on pakiautomaatide kasulikku eluiga pikendatud 7 aastalt 12-15 aastani, olenevalt pakiautomaadi põlvkonnast ja tarnijast;

 Arvutite ja arvutisüsteemide kategoorias on serverite kasulikku eluiga pikendatud 2-3 aastalt 7 aastani;

 Arvutite ja arvutisüsteemide kategoorias on kommunikatsiooni, arvutitehnoloogia ja tarkvara kasulik elu kontserniüleselt ühtlustatud 5 aastani;

 Kategoorias Muu on mööbli eluiga ühtlustatud 5 aastani.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 75

Üle vaadatud kasulikud elud kajastavad paranenud vastupidavust, täiustatud hooldusprogramme ja uuendatud tegevushinnangut. Need kohandused on kooskõlas kontserni pideva investeeringuga kvaliteetsetesse seadmetesse ja tehnoloogilistesse täiustustesse, et pikendada varade kestvust.

Kasulike eluigade muutmine rakendatakse edasise mõju alusel alates kehtimise alguse kuupäevast. Seetõttu väheneb nende varakategooriate aastane amortisatsioon ja kulum vastavalt. Amortisatsiooni ja kulumi vähenemine 2024. aastal oli 2 611 tuhat eurot, millest 1 677 tuhat eurot on seotud pakiautomaatidega.

Seisuga 31.12.2024 oli kontsernil materiaalset põhivara jääkmaksumuses 74 672 tuhat eurot (31.12.2023: 68 684 tuhat eurot), aruandeperioodi amortisatsioonikulu oli 4 638 tuhat eurot (2023. aastal 4 922 tuhat eurot) (Lisa 8). Amortisatsioonimäärade muutumisel 10% võrra, muutuks aastane amortisatsioonikulu 464 tuhande euro võrra (2023. aastal 492 tuhande euro võrra).

Materiaalse ja immateriaalse põhivara (sh firmaväärtus) kaetava väärtuse hindamine

Igal aruandekuupäeval hindab kontsern oma põhivara puhul, kas on märke võimalikust väärtuse langusest. Kui sellised märgid esinevad, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test, et määrata väärtuse languse ulatus (kui see eksisteerib). Kaetav väärtus määratakse üksiku vara kohta, välja arvatud juhtudel, kui sellest varast ei tulene muudest varadest või vararühmadest suhteliselt sõltumatuid rahavooge. Sel juhul määratakse kaetav väärtus selle raha teeniva üksuse kohta, kuhu kõnealune vara kuulub.

Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara väärtuse langust testitakse vähemalt kord aastas, võrreldes selle finantsseisundi aruandelist jääkmaksumust kaetava väärtusega, olenemata sellest, kas ilmneb väärtuse langusele viitavaid asjaolusid või mitte.

Kaetav väärtus on suurim kahest: õiglane väärtus, millest on maha arvatud võõrandamiskulud või kasutusväärtus. Kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulised tuleviku rahavood nende nüüdisväärtusesse, kasutades maksustamise eelset diskontomäära, mis peegeldab praeguseid turuhinnanguid raha ajaväärtuse ja varaga seotud riskide kohta. Kui vara (või rahavooge genereeriva üksuse) hinnatud kaetav väärtus on madalam kui selle raamatupidamislik jääkmaksumus, vähendatakse vara (või rahavooge genereeriva üksuse) raamatupidamislikku väärtust selle kaetavale väärtusele. Kahjum (vara) väärtuse langusest kajatatakse kohe koondkasumi aruandes, väljaarvatud juhul, kui vara kajastatakse selle ümberhinnatud väärtuses, sellisel juhul käsitatakse ümberhinnatud vara väärtuse langusest tulenevat kahjumit ümberhindluse vähendamisena. Kui väärtuse langus hiljem tühistatakse, suurendatakse vara (või rahavooge genereeriva üksuse) bilansilist jääkmaksumust selle kaetava väärtuseni, tingimusel, et vara bilansiline jääkmaksumus, mis on suurenenud selle väärtuse langusest tuleneva kahjumi tühistamise tõttu, ei tohi ületada bilansilist jääkmaksumust, mis oleks sellel olnud, kui eelnevatel aastatel ei oleks kajastatud (vara) väärtuse langusest tulenevat kahjumit. Vara väärtuse langusest tuleneva kahjumi tühistamine kajastatakse kohe koondkasumiaruandes, varasemate aastate jooksul vara kohta kajastatud väärtuse languse ulatuses. Ümberhinnatud vara väärtuse langusest tuleneva kahjumi tühistamise ja ümberhinnatud väärtuse suurenemise vahet, käsitletakse ümberhindamise suurenemisena (Lisa 8).

Lühiajalised ja väheväärtuslikud rendid

Kontsern rendib erinevaid hooneid ja pindasid (Lisa 9). Rendilepingud on enamasti sõlmitud tähtajatult ning sisaldavad reeglina ka pikendamise ja katkestamise õigusi. Renditingimused

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 76

räägitakse läbi individuaalsel baasil ning võivad sisaldada erinevaid tingimusi. Rendiperioodi määramisel on lähtutud IFRS 16 juhenditest ning kontserni strateegiast. Rendilepingu pikkuse määramisel hindab juhtkond pikendamis- ja katkestamisoptsioonide realiseerimise tõenäosust, võttes arvesse kõiki teadaolevaid asjaolusid, mis tekitavad majandusliku stiimuli optsioonide kasutamiseks. Juhtkond vaatab oma hinnangud seoses pikendamis- ja katkestamisoptsioonidega üle, kui juhtkonna otsusel on toimunud oluline sündmus, mis mõjutab tema algset hinnangut optsioonide kasutamise tõenäosuse osas või kui on muutunud rendilepingu katkestamatu periood.

Alates 2022. aastast on grupi postiteenuste osutamisel kasutatav infrastruktuur läbinud olulisi ümberkorraldusi. 2024. aasta jooksul vähendas grupp postkontorite arvu ligikaudu 30% (2023: 40%). Alles jäetavate ja kinni pandavate asukohtade väljaselgitamine on dünaamiline protsess ning juhtkonnal ei ole lähituleviku rendilepingute jätkamiste ja sulgemiste osas kindlat plaani, kuid on mõningaid erandeid (asukohad, kus hiljuti on teostatud täiendavaid investeeringuid rendipindade osas). Seo ses postivõrgu optimeerimisega pole juhtkonnal olnud piisavat kindlust valdava osa postkontorite rendilepingute pikendamise optsiooni kasutamiseks üle minimaalse lepingujärgse etteteatamisaja. Nende rendipindade puhul hindas juhtkond kasutusõiguse varade ja rendikohustuste kajastamise finantsmõju aastaaruandele ning jõudis järeldusele, et nende objektide mõõtmine minimaalsete renditingimuste alusel oleks ebaoluline. Seetõttu käsitletakse neid rendilepinguid finantsaruannetes bilansiväliselt.

2023. aastal teostatud pakiautomaatide pinna rendilepingute analüüsi tulemusena kajastatakse rendilepingud kasutusõigusevarana ja rendikohustisena. Lisandunud lepingute rendimaksed on diskonteeritud, kasutades alternatiivset rendilepingute intressimäära, milleks oli keskmiselt 2.33%. Kontsern on kasutanud standardi poolt lubatud lihtsustust kasutada sama diskontomäära rendilepingute portfellile, mille lepingutel on piisavalt sarnased tingimused.

Samuti on kontsern kasutanud järgmisi lihtsustusi:

 rendilepingud järelejäänud rendiperioodiga kuni 12 kuud või väikese väärtusega vara kajastatakse lühiajaliste rendilepingutena;

 renditava vara rendilepingu sõlmimisega seotud otsekulud on välja jäetud rakendamise kuupäeva; and

 rendiperioodi määramisel lähtutakse lepingus olevatest võimalustest rendilepingut pikendada või lõpetada.

Olulised hinnangud rendiperioodi määramisel

Rendiperioodi määramisel arvestab juhtkond kõiki fakte ja asjaolusid, mis loovad majandusliku eelduse pikendamise võimalust kasutada või lõpetamise võimalust mitte kasutada. Pikendamise võimalused (või ajavahemikud pärast lõpetamise võimalusi) kaasatakse rendiperioodi ainult siis, kui on võrdlemisi kindel, et rendilepingut pikendatakse (või ei lõpetata).

Postkontorite ja pakiterminalide ruumide rendilepingute puhul on järgmised tegurid kõige olulisemad:

- Kui lõpetamisega (või mitte pikendamisega) kaasnevad suured trahvid, eelistab kontsern tavaliselt rendilepingu pikendamist (või mitte lõpetamist)

- Kui mistahes parandustöödel on oodata olulist jääkväärtust, eelistab kontsern tavaliselt rendilepingu pikendamist (või mitte lõpetamist)

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 77

- Muudel juhtudel arvestab kontsern ka muid tegureid, sealhulgas ajaloolisi rendiperioode ning renditava vara asendamisega seotud kulusid ja ärikatkestust.

Enamik pikendamise võimalusi postkontorite ja pakiterminalide ruumide rendilepingutes ei ole kaasatud rendikohustusse, kuna kontsern saaks varasid asendada ilma oluliste kulude või äritegevuse peatumiseta.

Aruandekuupäeva seisuga ei ole kajastatud rendikohustustes potentsiaalseid tulevasi rahavoogusid summas 2 752 tuhat eurot (diskonteerimata), kuna ei ole piisavalt kindel, et rendilepinguid pikendatakse (või ei lõpetata) (2023 – 2 125 tuhat eurot).

Rendiperioodi hinnatakse ümber, kui rendilepingust tulenevat tingimust tegelikult kasutatakse (või ei kasutata) või kui kontsern on kohustatud seda kasutama (või mitte kasutama). Hindamine toimub siis, kui on viiteid olulistele sündmustele või on toimunud oluline muutus asjaoludes, mis mõjutab rendiperioodi hinnangut ja on üürniku kontrolli all. Käesoleval finantsaastal kajastusid rendiperioodide ümberhindamise mõjud rendikohustuste ja kasutusõiguse varade vähendamisena summas 1 370 tuhat eurot (2023 – suurenemine 1 646 tuhat eurot), mis kajastavad pikendamise ja lõpetamise võimaluste kasutamist.

Universaalse postiteenuse (UPT) ebamõistlike kulude finantseerimine ja kajastamine

AS Eesti Posti kulud, mis on seotud universaalse postiteenuse kohustuse täitmisega, ületavad teenusest saadud tulusid. Universaalse postiteenuse eest küsitav taskukohane hind ei võimalda teenuse osutajal katta õigustatud kulusid, mis on teenuse osutamisel tekkinud, ega teenida mõistlikku kasumit.

Vastavalt postiseaduse paragrahvidele 411 (3) ja (4) kompenseerib Eesti Konkurentsiamet UPT osutamisest tuleneva kahjumi ulatuses, millega tasutud taskukohane hind ei võimalda katta universaalse postiteenuse kohustuse täitmise õigustatud kulu ja teenida mõistlikku kasumit.

Konkurentsiamet otsustab 2024. aasta kompensatsiooni lõpliku summa pärast auditeeritud aastaaruannete alusel läbiviidud menetlusi, mistõttu käsitletakse kontserni teadaolevast kompensatsioonifondist suuremat kompensatsiooni nende konsolideeritud finantsaruannete puhul tinglikuna varana.

Emaettevõte esitab Konkurentsiametile partiiteenuste deklaratsioonid ning universaalsete ebamõistlike kulude hüvitamise taotlused. Deklareeritud andmete põhjal esitab Konkurentsiamet teatise UPT tasu nõude osas, mis kajastatakse tulevaste perioodide ettemaksuna. Teatise ja eelnevalt esitatud taotluse põhjal arvestatakse enammakstud summa, mida Eesti Postil on õigus Konkurentsiametilt tagasi küsida ning see kajastatakse finantsseisundi aruandes nõudena. Nõue kajastatakse summani, mis juhtkonna hinnangul on tõenäoline tagasi saada, eeldusel, et Konkurentsiamet ei ole kontserni poolset taotlust raamatupidamise aastaaruande kinnitamiseks aktsepteerinud.

Vastavalt IAS 37-le – Varud, Tinglikud Kohustused ja Tinglikud Varad, AS Eesti Post on viinud läbi hinnangu võimalike kahjulike lepingute osas. Kahjulik leping tekib siis, kui lepinguliste kohustuste täitmise vältimatuid kulusid ületavad oodatavad majanduslikud kasud. IAS 37 alusel peavad sellised kohustused olema kajastatud eraldisena finantsaruannetes.

Juhtkonna hinnangute kohaselt oli 2024. aastal universaalsete postiteenuste osutamisest tulenev kahjum 1,9 miljonit eurot (2023: 1,8 miljonit eurot). See summa on juhtkonna parim hinnang olemasoleva universaalse postiteenuse kohustuse täitmiseks vajalikele kulutustele 31.12.2024 seisuga ja põhineb arvutustel, mis kasutavad praegust ABC kulumudelit.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 78

Hoolimata finantskoormusest ja väljakujunenud seisust usub ettevõtte juhtkond, et Konkurentsiamet tegutseb vastavalt postiseadusele ja kompenseerib universaalsete postiteenustega seotud põhjendamatud kulud, nagu on märgitud nende allkirjastatud kinnituskirjas. Juhtkond jätkab koostööd asjakohaste sidusrühmadega, et tagada, et tulevikus kompensatsioon vastaks kõikidele õiguslikele nõuetele. Arvestades kõiki eespool mainitud fakte ja asjaolusid arvab juhtkond, et kahjuliku lepingu eraldise kajastamine finantsaruannetes ei ole põhjendatud.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 79

Lisa 2 | Finantsinstrumendid Nõuded, sh nõuded ostjate vastu, on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses (miinus võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused), kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Võlad tarnijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustised ning saadud laenud on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit.

tuhandetes eurodes

Finantsvarad Lisa 31.12.2024 31.12.2023 Raha ja raha ekvivalendid 3 1 462 4 717 Nõuded ostjate vastu 4 18 638 15 863 Nõuded teiste välisriikide postiorganisatsioonide vastu

4,7 7 992 12 022

Muud nõuded 4 346 92 Finantsvarad kokku 28 438 32 693

Lisa 3 | Raha ja raha ekvivalendid tuhandetes euros

Raha ja raha ekvivalendid 31.12.2024 31.12.2023 Sularaha 295 446 Pangakontod 1 116 3 905 Raha teel 50 366 Raha ja raha ekvivalendid kokku (Lisa 2)

1 462 4 717

Keskmine intressimäär aastas 1.7% 1.3%

31.12.2024 seisuga oli kontsernil arvelduskrediit summas 3 274 tuhat eurot, mis on kajastatud finantsseisundiaruandes kohustisena.

Kokku viimine rahavoogude aruandega

31.12.2024 31.12.2023

Saldo nagu ülalpool 1 462 4 717 Arvelduskrediit (Lisa 10) -3 274 0 Saldo vastavalt rahavoogude aruandele

-1 812 4 717

Finantskohustused Lisa 31.12.2024 31.12.2023 Võlad tarnijatele 11 6 559 9 412 Kohustused teistele välisriikide postiorganisatsioonidele

11 5 401 11 895

Viitvõlad ja muud kohustused 11 7 737 3 795 Tuletisinstrumendid 12 256 0 Võlakohustised 10 49 827 38 248 Finantskohustused kokku 69 780 63 350

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 80

Lisa 4 | Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded tuhandetes eurodes

31.12.2024 31.12.2023 Ostjate tasumata nõuded 17 699 16 038

Nõuete allahindlus (Lisa 24) -263 -164 Eeldatav krediidikahjum (Lisa 24) 0 -11 Nõuded ostjate vastu kokku 17 436 15 863 Muud nõuded 31.12.2024 31.12.2023

Nõuded välisriikide postiorganisatsioonide vastu lõppmaksete osas 6 638 10 964

sh prognoos 3 393 6 221 tegelik 3 245 4 743

Muud lühiajalised nõuded 1 548 92 Maksude ettemaksed 925 499 Ettemaksed kaupade ja teenuste eest 938 1 181 Muud nõuded kokku 10 049 12 736 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku

27 486 28 599

tuhandetes eurodes

Välisriikide postiorganisatsioonide prognoosnõuete muutus

2024 2023

Prognoosnõuded perioodi algul 7 279 5 219 Lisandunud nõuded 1 609 4 546 Tegelikuks nõudeks kantud prognoosnõuded

-4 141 -2 486

Prognoosnõuded perioodi lõpus 4 747 7 279

Välisriikide postiorganisatsioonide nõuete muutus sisaldab nii lühiajalisi- kui pikaajalisi nõudeid (Lisa 7).

Lisa 5 | Varud tuhandetes eurodes

31.12.2024 31.12.2023 Tooraine ja materjal 662 561 Valmistoodang 30 40 Müügiks ostetud kaubad 418 455 Varud kokku 1 110 1 056

Sarnaselt 2023. aastale ei tekkinud aastal 2024 vajadust müügiks ostetud kaupade allahindluseks.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 81

Lisa 6 | Tütarettevõtjad Seisuga 31.12.2024 omas kontsern järgnevaid tütarettevõtjaid: OÜ Picapac, OÜ Finbite, UAB Omniva LT, SIA Omniva ja Omniva OÜ. UAB Omniva LT omas tütarettevõtjat UAB Omniva LT Sorting.

Tütarettevõtja nimi

Asukoha maa

Kontsernile kuuluv osalus (%) 31.12.2024

Kontsernile kuuluv osalus (%) 31.12.2023

Tegevusharu

OÜ Picapac Eesti 100,0 100,0 Pakiautomaatide tark- ja riistvara arendused

OÜ Finbite Eesti 100,0 100,0 Informatsioonilogistika OÜ Omniva Eesti 100,0 - - UAB Omniva LT Leedu 100,0 100,0 Logistikateenused UAB Omniva LT Sorting

Leedu 100,0 100,0 Logistikateenused

SIA Omniva Läti 100,0 100,0 Logistikateenused

Kõik tütarettevõtjad kuuluvad konsolideerimisele. Hääleõiguste osakaal emaettevõtjale kuuluvates tütarettevõtjates ei erine lihtaktsiate osakaalust. Emaettevõtja ei oma eelisaktsiaid. AS Eesti Post on kasutusele võtnud ühtse kaubamärgi Omniva. 2024.aastal asutas kontsern tütarettevõtte OÜ Omniva, eesmärgiga säilitada Omniva kaubamärk. 2024. aastal selles tütarettevõttes äritegevust ei toimunud.

Lisa 7 | Pikaajalised nõuded ja ettemaksed tuhandetes eurodes

31.12.2024 31.12.2023 Pikaajalised nõuded välisriikide postiorganisatsioonide vastu lõppmaksete osas

1 354 1 058

sh prognoos 1 354 1 058 Ettemaksed 866 802 Edasilükkunud tulumaksu nõue (Lisa 22) 1 1 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed kokku

2 221 1 861

sh tähtajaga 1-5 aasta jooksul 2 221 1 861

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 82

Lisa 8 | Põhivara Materiaalne põhivara

tuhandetes eurodes

Maa Ehitised Masinad ja seadmed

Sõidukid Muu materiaalne

põhivara

Lõpetamata projektid

Kokku

Soetusmaksumus 31.12.2022 1 694 27 139 38 012 6 291 1 531 9 553 84 220 Akumuleerunud kulum 31.12.2022 0 -16 808 -20 239 -5 890 -815 0

- 43 752

Jääkmaksumus 31.12.2022 1 694 10 331 17 773 401 716 9 553 40 468 Soetamine 0 0 0 0 0 29 888 29 888 Ümberklassifitseerimine lõpetamata projektidest 0 936 6 165 1 267 52 -8 421 0 Ümberklassifitseerimine kasutusõiguse varadest 0 0 4 190 333 0 0 4 523 Mahakandmine jääkmaksumuses 0 0 -54 -17 -128 -1 076 -1 275 Amortisatsioonikulu 0 885 -5 167 -388 -253 0 -4 922 Soetusmaksumus 31.12.2023 1 694 28 063 45 900 7 135 1 020 29 944

113 756

Akumuleerunud kulum 31.12.2023 0 -15 910 -22 991 -5 539 -632 0

- 45 072

Jääkmaksumus 31.12.2023 1 694 12 153 22 909 1 597 388 29 944 68 684 Soetamine 0 0 0 0 0 14 791 14 791 Ümberklassifitseerimine lõpetamata projektidest 4 502 25 590 11 192 1 333 1 088 -43 705 0 Ümberklassifitseerimine kasutusõiguse varadest 0 0 0 35 0 0 35 Ümberklassifitseerimine müügiootel varaks -134 -2 129 0 0 0 0 -2 263 Mahakandmine jääkmaksumuses -150 -274 -24 -54 0 -57 -558 Väärtuse langus 0 -905 0 0 -474 0 -1 379 Amortisatsioonikulu 0 -443 -3 625 -377 -192 0 -4 638 Soetusmaksumus 31.12.2024 5 912 39 711 56 165 7 288 1 642 973

111 691

Akumuleerunud kulum 31.12.2024 0 -5 719 -25 713 -4 754 -833 0

- 37 019

Jääkmaksumus 31.12.2024 5 912 33 992 30 452 2 533 810 973 74 672

2024. aastal müüdud materiaalse põhivara soetusmaksumus oli 2 499 eurot (2023: 880 tuhat), akumuleerunud kulum 2 030 tuhat eurot (2023: 863 tuhat eurot) ja müügihind 1 729 tuhat eurot (2023: 208 tuhat eurot).

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 83

2024. aastal maha kantud materiaalse põhivara soetusmaksumus oli 696 tuhat eurot (2023: 4 613 tuhat eurot) ja akumuleerunud kulum 607 tuhat eurot (2023: 3 355 tuhat eurot).

2024.aastal kapitaliseeriti laenukasutuse kulusid summas 549 tuhat eurot, seoses Kaunase sorteerimiskeskuse ehitamisega (2023: 332 tuhat eurot).

10. oktoobri 2024 seisuga klassifitseeris kontsern müügiootel põhivaraks Tallinna Pallasti 28, 10001 asuva kinnisvara, mille jääkväärtus oli 2 263 tuhat eurot. Ümberklassifitseerimise aluseks on notariaalselt sõlmitud eelmüügi leping, mis on reguleeritud seadusega ja allkirjastatud 10. oktoobril 2024.

Müügitehing viidi lõpule 29. jaanuaril 2025, mistõttu kajastatakse müügist saadud kasum 2025. aasta konsolideeritud finantsaruannetes.

31.12.2024 seisuga on kontsern läbi viinud vara kaetava väärtuse hindamise testi. Testi tulemusena viidi läbi detailsem vara väärtuse hindamine postkontoritega seotud varade kohta. Aastatel 2022 kuni 2024 investeeris kontsern kokku üle 5 500 tuhande euro 35 erineva postkontori renoveerimisse. Seisuga 31.12.2024 oli eelmainitud varade jääkväärtus enne alla hindamist (kaasaarvatud kapitaliseeritud renoveerimise kulud) 2 445 tuhat eurot.

Tulenevalt jätkuvast postiteenuse mahtude vähenemisest ja postkontorite üldisest majanduslikust tulemusest, viis kontsern läbi 35 postkontori ja nendega seotud varade kaetava väärtuse testimise. Postkontorite kehvade majandustulemuste põhjuseks on postiteenuste mahtude üldine langus ning tarbijate eelistus kasutada digitaalseid kanaleid ja pakiautomaate.

Testi tulemusena hinnati varade väärtust alla 1 379 tuhande euro võrra, mis on kajastatud 2024. aasta kasumiaruandes. Postkontorite ja nendega seotud varade väärtus on allahinnatud nende kaetavale väärtusele, mis põhineb kasutusväärtusel summas 1 066 tuhat eurot, mis on ka nende bilansiline jääkmaksumus aasta lõpus. Kasutusväärtuse hindamisel kasutatud diskontomäär oli 9,5% aastas.

2023.aastal varade alla hindamist ei toimunud, kuna ei tuvastatud indikatsiooni varade väärtuse langusele.

31.12.2024 seisuga oli nulli amortiseerunud, kuid jätkuvalt kontsernis kasutuses olevate materiaalsete põhivarade soetusmaksumuseks 8 560 tuhat eurot (31.12.2023: 15 403 tuhat eurot).

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 84

Immateriaalne põhivara

tuhandetes eurodes

Firma-

väärtus

Kliendi- nimekirjad

Muu immateriaalne

põhivara, sh tarkvara

Lõpetamata tarkvara- projektid Kokku

Soetusmaksumus 31.12.2022 1 091 395 25 139 1 055 27 680

Akumuleerunud kulum 31.12.2022

0 -395 -18 501 0 -18 896

Jääkmaksumus 31.12.2022 1 091 0 6 638 1 055 8 784

Soetamine 0 0 0 6 991 6 991

Ümberklassifitseerimine lõpetamata projektidest

0 247 1 852 -2 100 0

Mahakandmine jääkmaksumuses

0

0

0 -396 -396

Amortisatsioonikulu 0 -18 -3 679 0 -3 697

Soetusmaksumus 31.12.2023 1 091 247 26 439 5 551 33 328

Akumuleerunud kulum 31.12.2023

0 -18 -21 628 0 -21 646

Jääkmaksumus 31.12.2023 1 091 230 4 811 5 551 11 683

Soetamine 0 0 0 5 586 5 586

Ümberklassifitseerimine lõpetamata projektidest

0 0 9 635 -9 635 0

Mahakandmine jääkmaksumuses

0

0

-6 -146 -152

Amortisatsioonikulu 0 -32 -2 256 0 -2 289

Soetusmaksumus 31.12.2024 1 091 247 34 735 1 356 37 429

Akumuleerunud kulum 31.12.2024

0 -50 -22 551 0 -22 601

Jääkmaksumus 31.12.2024 1 091 197 12 184 1 356 14 828

31.12.2024 seisuga oli kontsernil nulli amortiseerunud, kuid jätkuvalt kasutuses immateriaalset põhivara soetusmaksumuses 16 170 tuhat eurot (31.12.2023 seisuga 14 284 tuhat eurot).

2024. aastal maha kantud immateriaalse põhivara soetusmaksumus oli 1 014 tuhat eurot (2023. aastal 947 tuhat eurot) ja akumuleerunud kulum 1 008 tuhat eurot (2023. aastal 947 tuhat eurot).

Immateriaalse põhivara soetamise summa on peamiselt seotud rahvusvahelise äri logistikainfosüsteemi arenduste kasutusele võtuga, kliendisuhete haldussüsteemi (CRM) tarkvaraga, integratsiooni partneritega (IB), rahvusvaheliste tagastuste lahendustega.

UAB Omniva LT omandamisega seotud firmaväärtuse osas viidi seisuga 31.12.2024 läbi vara kaetava väärtuse test. Testitavate varade bilansiline jääkväärtus oli 23 132 tuhat eurot (31.12.2023 seisuga 43 217 tuhat eurot), mis koosnes:

 UAB Omniva LT firmaväärtusest.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 85

 teistest Leedu pakiäriga seotud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade jääkväärtustest ja netokäibekapitalist.

Nimetatud raha genereeriva üksuse jääkväärtust võrreldi raha genereeriva üksuse varade kasutusväärtusega, kasutades diskonteeritud rahavoo meetodit. Vara kaetava väärtuse test sisaldas pakiautomaadi- ja kullerteenustega seotud rahavooge. Rahavoo prognoos põhineb viimasel UAB Omniva LT äriplaanil ja juhtkonna hinnangul.

Tuleviku rahavood on diskonteeritud, kasutades eeldatavat kapitali hinda (WACC), milleks on 10,5% (2023. aastal 9,0%). Prognoosiperiood oli 2025-2029 (5 aastat), tulenevalt ettevõtte teenuste äriplaanist. 2023. aasta lõpus tehtud vara kaetava väärtuse testimisel kasutati prognoosiperioodiks aastaid 2024- 2028 (5 aastat). UAB Omniva LT tulude kasv on plaanitavalt kiirem 2025.aastal (kokku viiel aastal keskmiselt 9% aastas).

UAB Omniva LT vara väärtuse testide tulemusena varade väärtuse langust bilansipäeval ega ka võrdlusperioodil ei tuvastatud. Vara kaetav väärtus oli tundlik eelkõige äritulude vähenemisele ning kapitali hinna tõusule. Sensitiivsusanalüüsi kohaselt tuleks varade väärtust alla hinnata juhul, kui äritulud väheneksid prognoosidega võrreldes keskmiselt enam kui 6,0% või kui kapitali hind tõuseks enam kui 6,0 protsendipunkti võrra.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 86

Kasutusõiguse vara

tuhandetes eurodes

Ehitised Rajatised Masinad ja seadmed

Sõidukid Kokku

Soetusmaksumus 31.12.2022 6 765 119 4 858 7 266 19 008

Akumuleeritud kulum 31.12.2022

-3 171 -40 -591 -1 290 -5 091

Jääkmaksumus 31.12.2022 3 594 80 4 267 5 976 13 916

Uute rentide lisandumine 1 812 8 128 0 1 795 11 735

Kehtivate rendilepingute ümberhindamine

972 668 0 6 1 646

Ümberklassifitseerimine materiaalsesse põhivarasse

0 0 -4 190 -333 -4 523

Mahakandmine jääkmaksumuses -40 0 -4 -72 -115

Allahindlus -110 0 0 0 -111

Amortisatsioonikulu -2 007 -2 127 -44 -1 730 -5 908

Soetusmaksumus 31.12.2023 9 171 8 915 166 8 489 26 741

Akumuleeritud kulum 31.12.2023

-4 949 -2 167 -137 -2 846 -10 101

Jääkmaksumus 31.12.2023 4 221 6 748 28 5 643 16 640

Uute rentide lisandumine 5 041 2 210 0 924 8 176

Ümberklassifitseerimine materiaalsesse põhivarasse

0 0 0 -35 -35

Mahakandmine jääkmaksumuses -110 -42 0 -4 -155

Kehtivate rendilepingute ümberhindamine

0 -1 370 0 0 -1 370

Amortisatsioonikulu -2 472 -2 555 -28 -1 912 -6 967

Soetusmaksumus 31.12.2024 13 229 9 615 166 9 122 32 132

Akumuleeritud kulum 31.12.2024

-6 548 -4 623 -166 -4 506 -15 843

Jääkmaksumus 31.12.2024 6 681 4 992 0 4 616 16 289

Kasutusõiguse vara ja rendikohustiste (Lisa 9) saldode erinevus tuleneb muudest otsekulutustest, mis on vajalikud kasutusõiguse vara viimiseks selle tööseisundisse ja -asukohta ning mittelineaarsetest rendimaksetest. 2023. aastal on kasutusõiguse vara jääkväärtuse vähenemine (4 190 tuhande euro võrra) seotud pakiautomaatide müügi-tagasirendi tehinguga.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 87

Lisa 9 | Rendilepingud tuhandetes eurodes

Kontsern kui rendilevõtja

31.12.2024 31.12.2023 Rendimaksete miinimumsumma 21 827 22 630

sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 9 064 8 596 1–5 aasta jooksul 12 763 14 034 Pärast 5 aastat 0 0

Tulevaste perioodide intressikulu -1 380 -1 383 Rendimaksete nüüdisväärtus 20 448 21 248 Rendimaksete nüüdisväärtus 20 448 21 248

sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 8 306 7 927 1–5 aasta jooksul 12 142 13 321 Pärast 5 aastat 0 0

Keskmine intressimäär 3.59% 3.55%

31.12.2024 Lühiajaline Pikaajaline Kokku

Kasutusrent (fikseeritud intressimäär)

5 165 6 574 11 739

Kapitalirent (muutuv intressimäär)

3 141 5 568 8 709

Rendikohustused kokku 8 306 12 142 20 448

31.12.2023 Lühiajaline Pikaajaline Kokku

Kasutusrent (fikseeritud intressimäär)

4 192 6 951 11 143

Kapitalirent (muutuv intressimäär)

3 735 6 370 10 105

Rendikohustused kokku 7 927 13 321 21 248

Kontsern rendib hooneid postkontoritele, kontori- ja laopindadeks ning pindasid pakiautomaatidele. Masinate ja seadmete põhivara grupis on rendile võetud pakiautomaadid ja transpordivahendid. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia põhivara grupis on rendile võetud all- flash kettamassiivid. Täpsem info rendivarade kohta on kajastatud lisas 8. 2024. aasta rentidega seotud raha väljamaksed olid kokku summas 8 767 tuhat eurot (2023: 7 342 tuhat eurot).

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 88

Lühiajaliste ja madalama väärtusega varade rendilepingud

Kontsern kui rendilevõtja

Võetud rendile 31.12.2024 31.12.2023 Tulevaste perioodide rendimaksed mittekatkestatavatest rendilepingutest

4 083 3 433

sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 2 062 1 576 1–5 aasta jooksul 2 021 1 857 Pärast 5 aastat 0 0

2024 2023 Aruandeperioodi rendikulu (Lisa 18) 2 200 2 932

sh lühiajalise rendikulu 1 576 884 sh väheväärtusliku vara rendikulu 624 2 048

Intressikulu (Lisa 21) 728 646

Kontsern rendib ruume, riistvara, andmeside varustust ja muud seadmeid, samuti sisustust kasutusrendi lepingute alusel.

Lühiajalisi rente ja väheväärtusliku vara rente kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Lühiajaliste rentidena kajastatakse lepinguid, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või vähem ning puudub vara väljaostu võimalus.

Kontsern kui rendileandja

AS Eesti Post rendib välja järgnevaid varasid lühiajaliste rendilepingute alusel:

tuhandetes eurodes

Maa ja ehitised 31.12.2024 31.12.2023 Soetusmaksumus 487 487 Akumuleerunud kulum -325 -314 Jääkmaksumus 163 173 Amortisatsioonikulu -11 -8 Antud rendile 31.12.2024 31.12.2023

Järgmiste perioodide renditulu mittekatkestatavatest rendilepingutest

18 53

sh järgmise 12 kuu jooksul 9 26 1–5 aasta jooksul 9 26

Saadud rendi ettemaks 0 3 sh järgmise 12 kuu eest 0 3

2024 2023 Aruandeperioodi renditulu (Lisa 1)6 15 26

Kontsern rendib lühiajalise rendi tingimustel välja hooneid, mis finantsseisundi aruandes kajastuvad materiaalses põhivaras. Materiaalse põhivara objektide puhul, mida osaliselt kasutatakse kontserni poolt ning osaliselt on välja renditud lühiajalise rendi tingimustel, on soetusmaksumuse, akumuleerunud kulumi ja aruandeperioodi kulumi esitamisel arvestatud väljarenditud pindade proportsiooni. Hooned on osaliselt kontserni kasutuses ja osaliselt välja renditud, kuid väljarenditavat osa ei ole võimalik iseseisvalt võõrandada. Toodud andmed sisaldavad materiaalse põhivara renditulu.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 89

Müügi- ja tagasirendilepingud

Kontsern ostab pakiautomaate ja kajastab tehingut kui põhivara soetamist. Seejärel müüb kontsern varad rendiettevõttele ja sõlmib rendilepingud, et võtta samad varad rendile. See kokkulepe on osa kontserni rahavoogude juhtimisest (tekitades positiivseid rahavooge). Kuna varade üleviimine ei vasta IFRS 15 nõuetele, et seda arvestada varade müügina, ei kajastata kontserni poolt tulu. Kuna tehing esindab sisuliselt rahastamislepingut, jätkab kontsern ümberklassifitseeritud varade kajastamist ja on kajastanud finantskohustuse (rendikohustus), mis on võrdne ümberklassifitseeritud varade maksumusega.

2024. aastal on müügi- ja tagasirenditehinguid tehtud summas 1 066 tuhat eurot (2023: 3 147 tuhat eurot).

Lisa 10 | Intressikandvad võlakohustised tuhandetes eurodes

31.12.2024 31.12.2023 Arvelduskrediit pangast 3 274 0 Pikaajaliste laenukohustiste tagasimaksed järgmisel perioodil

1 790 564

Pikaajaliste rendikohustiste tagasimaksed järgmisel perioodil (Lisa 9)

8 306 7 927

Lühiajalised laenukohustised kokku 13 370 8 491 Pikaajalised laenud 24 315 16 436 Pikaajalised rendikohustised (Lisa 9) 12 142 13 321 Pikaajalised võlakohustised kokku 36 457 29 757 Võlakohustised kokku 49 827 38 248 sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 13 370 8 491

1-5 aasta jooksul 36 457 29 757 üle 5 aasta 0 0

Keskmised intressimäärad aastas 31.12.2024 31.12.2023 Pangalaenud 4.2% 3.9% Rendikohustised 3.6% 3.6%

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 90

Finantseerimistegevusega seotud kohustiste muutused

2024 2023

Algsaldo 38 248 12 311 Rahalised liikumised: Saadud pangalaenud 10 000 17 000 Laenude põhiosa tagasimaksed -895 0 Kasutatud arvelduskrediit 12 000 10 213 Arvelduskrediidi tagasimaksed -8 726 -10 213 Rendimaksed -8 767 -7 400 Makstud intressid -1 447 -727 Mitterahalised liikumised: Uued rendilepingud 9 714 16 338 Kehtivate rendilepingute ümberhindamine -2 003 0 Intressikulu 1 703 727 Aasta liikumised kokku 11 835 25 938 Lõppsaldo 49 827 38 248

Pangalaen on fikseeritud eurodes. Pangalaenu tagasimakse tähtaeg on 19.12.2028. Intress on seotud 6-kuu EURIBOR-iga millele lisandub marginaal 1,15%. Võetud laenu kasutamise otstarve UAB Omniva LT Sortingu Kaunase sorteerimiskeskuse (Aviacijos tn 6, Karmėlava, Kaunase maakond, Leedu Vabariik) ehitamiseks ja sisustamiseks. Võetud laenude tagatiseks on ehitis asukohaga Aviacijos g. 6, Karmėlava, Kauno r. sav., Leedu seatud hüpoteegiga summas 32 410 tuhat eurot ning kommertspant summas 15 000 tuhat eurot. Laenukohustiste saldo suurenemine aruandeperioodil on seotud Kaunase sorteerimiskeskuse ehitamise jaoks võetud pangalaenuga, summas 10 000 tuhat eurot. Aastal 2024 kapitaliseeriti laenukulusid summas 549 tuhat eurot Kaunase sorteerimiskeskuse ehitamisega seoses (2023: 332 tuhat eurot).

Osa rendilepingutest on fikseeritud intressimääraga, osa muutuva intressimääraga (seotud EURIBOR-iga) (Lisa 9). Vastavalt lepingutele muudetakse intressimäära iga kuue kuu tagant (Lisa 24).

Laenulepingutel on vastavalt laenulepingute tingimustele laenusaaja kohustatud täitma teatud finantssuhtarvude, nagu intressikandvate võlakohustuste suhet EBITDAsse (debt to EBITDA ratio; EBITDA – puhaskasum enne finantstulusid ja -kulusid, ettevõtte tulumaksu ning materiaalse ning immateriaalse põhivara väärtuse langust ja amortisatsioonikulusid), võlateenuste kattekordaja suhet (DSCR ehk arvestusperioodi EBITDA jagatud arvestusperioodi jooksul tasumisele kuuluvate võlakohustustega) ning omakapitali osakaalu. Aastal 2024 ei tekkinud vastuolu laenulepingu eritingimustega.

2023. aasta septembris sõlmiti SEB pangaga arvelduskrediidileping summas 10 miljonit eurot, intressimääraga €STR + 1.26%. 2024. aasta septembris muudeti kokkulepet: arvelduskrediidi limiiti tõsteti 12 miljoni euro peale ja uueks intressimääraks määrati €STR + 1.25%. 31.12.2024 seisuga oli kasutatud arvelduskrediidi summa 3 274 tuhat eurot (2023: 0 eurot).

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 91

Lisa 11 | Lühi- ja pikaajalised võlad tuhandetes eurodes

31.12.2024 31.12.2023 Võlad tarnijatele 6 559 9 412 Kohustised välisriikide postiorganisatsioonide ees lõppmaksete osas

4 075 10 946

Muud lühiajalised võlad ja viitvõlad 105 91 Muud kohustised 7 632 3 704 Lühiajalised võlad kokku (Lisa 2) 18 371 24 153 Saadud ettemaksed 844 98 Võlad töövõtjatele 5 154 5 290 Sotsiaalmaksu viitvõlg 870 894 Tulumaksu viitvõlg 466 404 Käibemaks 639 229 Üksikisiku tulumaks 709 689 Sotsiaalmaks 1 382 1 376 Muud maksuvõlad 109 121 Lühiajalised võlad ja ettemaksed kokku 28 544 33 255 Pikaajalised kohustised välisriikide postiorganisatsioonide ees lõppmaksete osas

1 325 949

Tuletisinstrumendid (Lisa 12) 256 0 Pikaajalised võlad kokku (Lisa 2) 1 581 949 Põhivara sihtfinantseerimine 37 57 Edasilükkunud tulumaksu kohustus (Lisa 22)

869 697

Muud pikaajalised võlad kokku 2 488 1 703 sh tasuda 1–5 aasta jooksul 2 488 1 703

Ettemaksete suurenemine hõlmab 752 tuhat euro suurust müügideposiiti, mis on seotud Pallasti kinnisvara müügiga. Muud kohustused on suurenenud rahvusvahelise ärikulude arvestuse kasvamise tõttu. Terminalitasude kohustuse vähenemine on seotud rahvusvaheliste postiorganisatsioonide üleminekuga kaubanduslepingutele.

Lisa 12 | Tuletisinstrumendid tuhandetes eurodes

31.12.2024 31.12.2023 Vara Kohustus Vara Kohustus Intressimäära SWAP-leping 0 256 0 0 Tuletisinstrumendid kokku 0 256 0 0

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 92

Kontsern kasutab tuletisinstrumente, nagu intressi SWAP-lepingud (IRS), et hallata oma riski muutuvate intressimäärade kõikumiste suhtes. Tuletisinstrumente kajastatakse esialgu õiglases väärtuses. Kontsern kasutab tuletisinstrumente ainult majanduslike riskide maandamise eesmärgil, mitte turul kaubeldava investeeringutena. Kui tuletisinstrumendid ei vasta riskide maandamise arvestuse kriteeriumidele, klassifitseeritakse need kui 'kauplemiseks hoitavad' ja kajastatakse õiglasel väärtusel läbi kasumi või kahjumi. Leping nõuab igakuiste neto intresside tasumist iga 30 päeva järel, mis langeb kokku ka laenukohustise intresside tasumise kuupäevadega.

Kontsern sõlmis SWAP-leping muutuvate intressimäärade asendamiseks fikseeritud intressimäärade vastu. Fikseeritud intressimäär on 2,48% aastas ning muutuv intressimäär põhineb 6-kuulisel EURIBOR-il, mida kohandatakse iga kuue kuu järel. 31. detsembri 2024 seisuga hinnati SWAP-I õiglaseks väärtuseks 256 tuhat eurot, ehk kajastatakse negatiivsena kohustiste koosseisus. See summa peegeldab turuväärtust, mis põhineb fikseeritud ja muutuvate intressimäärade erinevusel, arvestades aasta lõpu 6-kuulisi EURIBOR intressimäärasid.

Lisa 13 | Omakapital tuhandetes eurodes

Aktsiakapital

31.12.2024 31.12.2023 (tuhandetes eurodes) 15 714 15 714 Osakute arv 1 571 412 1 571 412 Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 10 10 Põhikirja kohaselt maksimaalselt lubatud lihtaktsiate arv (tk)

4 000 000 4 000 000

Kohustuslik reservkapital

Kohustuslik reservkapital kajastatakse eraldi ja rakendatakse vastavalt Äriseadustikule. See moodustatakse ettevõtte puhaskasumi aastastest eraldistest. Aastas kantakse kohustuslikku reservkapitali üle vähemalt 1/20 aastasest puhaskasumist, kuni saavutatakse põhikirjas ettenähtud summa, mis ei tohi olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitalist ei tohi aktsionäridele jaotusi teha.

Jaotamata kasum

Seisuga 31.12.2024 moodustas kontserni jaotamata kasum 42 189 tuhat eurot (31.12.2023: 42 749 tuhat eurot). Kui arvutatakse maksimaalset võimalikku maksukohustust, eeldatakse, et jaotatud netodividendide kogusumma ja makstav tulumaks ei tohi ületada jaotatavat kasumit 31. detsembri 2024 seisuga. Tinglik maksukohustus arvutatakse maksumääraga 22/78. Seega on maksimaalne netodividend, mida võiks jaotada jätkuvatest kasumitest aruande kuupäeva seisuga, 30 290 tuhat eurot, mis tooks kaasa tulumaksukohustuse summas 11 899 tuhat eurot. Maksimaalne summa, mis oli 31. detsembril 2023 jätkuvatest kasumitest netodividendideks jaotamiseks saadaval, oli 34 467 tuhat eurot, mis oleks põhjustanud tulumaksukohustuse summas 8 282 tuhat.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 93

Aastal 2023 maksis kontsern dividende summas 6 359 tuhat eurot, millest 6 231 tuhat maksti rahas ja 128 tuhat maksti mitterahalise dividendina (Vambola Hurti Eesti postiteemaline kogu). Makstud dividendidest tekkis tulumaksukulu summas 1 449 tuhat eurot, (Lisa 22). Aastal 2024 dividende ei makstud.

Lisa 14 | Müügitulu kliendilepingutelt Müügitulu jagunemine teenuste lõikes

tuhandetes eurodes

2024 2023 Pakiteenused 56 996 58 379

Postiteenused 43 920 45 589

sh postmargi müük 2 760 2 733 sh kauba müük 953 1 011

Digitaalsed teenused 3 500 3 313 Rahvusvahelised teenused 37 014 24 437 Kokku müügitulud kliendilepingutelt

141 430 131 718

tuhandetes eurodes

2024 2023 Universaalne

postiteenus Muud teenused Universaalne

postiteenus Muud

teenused Pakiteenused 7 898 49 098 9 348 49 031 Postiteenused 1 519 42 402 2 985 42 604 Digitaalsed teenused

0 3 500 0 3 313

Rahvusvahelised teenused

0 37 014 0 24 437

Kokku müügitulud kliendilepingutelt

9 417 132 013 12 333 119 385

Müügitulu kliendilepingutelt jagunemine klientide asukoha lõikes

tuhandetes eurodes

2024 2023

Eesti 66 086 53 711 Leedu 21 114 20 547 Läti 15 084 14 739 Holland 13 777 9 402 Hiina 8 902 14 012 Taani 6 478 9 287 Rootsi 1 736 1 163 Tšehhi 1 443 1 418 Muud riigid 6 810 7 439 Kokku müügitulud kliendilepingutelt 141 430 131 718

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 94

Lisa 15 | Saadud toetused Saadud toetused liikide lõikes

tuhandetes eurodes

2024 2023

Perioodiliste väljaannete kojukande toetus 1 773 1 778

Universaalse postiteenuse ebamõistlike kulude hüvitamine

0 388

Taastuvenergia toetus 23 15

Palgatoetus 5 6

Muud 20 13

Kokku toetused 1 821 2 200

Eesti Vabariigi riigieelarvest eraldati toetus maapiirkondadesse perioodiliste väljaannete kojukande tegevuskulude katmiseks. Nimetatud toetus vahendati kirjastustele. Konkurentsiametilt saadi universaalse postiteenuse ebamõistlike kulude hüvitamise toetust.

Lisa 16 | Muud äritulud tuhandetes eurodes

2024 2023

Renditulu (Lisa 9) 18 29

Kasum põhivara müügist (Lisa 8) 1 261 190

Saadud trahvid, viivised 20 12

Saadetiste hüvitised 30 46

Saadud kommunaalmaksed 26 31

Raamatupidamisteenus 0 18

Muud äritulud 340 250

Muud äritulud kokku 1 695 578

Muudest ärituludest moodustavad suurema osa kahjunõuded ning Western Unioni teenuste kompensatsioonid.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 95

Lisa 17 | Kaubad, toore, materjal ja teenused tuhandetes eurodes

2024 2023

Postivedu ja -teenused 9 931 10 358

Kaubad 438 457

Kütus ja energia 4 148 4 171

Tooraine ja materjalid 701 786

Rahvusvahelised lõppmaksed 3 124 3 133

Rahvusvaheline transport 21 425 14 846

Sorteerimisteenus, teavitusteenus 930 1 982

Digiteenuste kulud 176 247

Renditööjõud 2 435 519

Muud teenused 493 772

Kaubad, toore, materjal, teenused kokku 43 803 37 271

Lisa 18 | Tegevuskulud tuhandetes eurodes

2024 2023

Remont ja hooldus 1 324 1 445

Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulud (Lisa 9)

1 576 884

Väikese väärtusega rendilepingutega seotud kulud (Lisa 9)

624 2 048

Hoonete haldamine ja muud halduskulud

3 167 2 559

Panga- ja rahaveoteenused 527 614

Administreerimiskulud 1 733 1 335

Väheväärtuslik vara 347 1 631

Konsultatsioonid ja koolituskulud 1 711 1 740

Reklaamikulud 1 321 1 638

IT kulud 2 963 3 114

Krediidikvaliteedi languse kulud 162 75

Sõidukitega seotud kulud 2 473 2 225

Muud tegevuskulud 1 582 1 516

Muud tegevuskulud kokku 19 509 20 823

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 96

Lisa 19 | Tööjõukulud tuhandetes eurodes

2024 2023

Palgakulud 45 460 42 764

Töösuhte lõpetamise hüvitise kulud 1 546 823

Puhkusetasud 4 655 4 538

Sotsiaalmaksukulu 12 475 11 632

Töötuskindlustusmakse kulu 250 238

Muud 499 1 012

Tööjõukulud kokku 64 886 61 007 Keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale

2 495 2 413

Lisa 20 | Muud ärikulud tuhandetes eurodes

2024 2023

Viivised, trahvid, maksuintressid 9 9

Kohalikud maksud 138 111

Kvaliteedikontroll 48 26

Muud ärikulud 245 319

Muud ärikulud kokku 440 465

Muudest ärikuludest moodustavad suurema osa liikmemaksud, vastutuskindlustuse, krediidikindlustuse ning varude mahakandmise kulud.

Lisa 21 | Finantstulud ja -kulud tuhandetes eurodes

2024 2023

Finantstulud

Intressitulud 314 212

Kasum valuutakursi muutustest 1 133

Muud finantstulud 0 1

Finantstulud kokku 315 345

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 97

Finantskulud

Intressikulud -1 703 -727

sh pangalaenudelt -975 -80

sh rendilepingutelt -728 -646

Kahjum valuutakursi muutusest -63 0

Finantskulud kokku -1 766 -727

Lisa 22 | Tulumaks tuhandetes eurodes

2024 2023

Tulumaks väljamaksetelt omanikele:

Tulumaksukulu väljamakstud dividendidelt (Lisa 13)

0 1 449

Edasilükkunud tulumaksukohustis dividendidelt:

Edasilükkunud tasumisele kuuluv tulumaks

173 -168

Tulumaks kokku 173 1 281

Edasilükkunud tulumaksuvara

2024 2023

Algsaldo -1 -1

Aruandeaasta muutus 0 0

Lõppsaldo (Lisa 7) -1 -1

Edasilükkunud tulumaksukohustis

2024 2023

Algsaldo 697 864

Aruandeaasta muutus 173 -168

Lõppsaldo (Lisa 11) 869 697

Lisa 23 | Tehingud seotud osapooltega AS-i Eesti Post aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Kontserni aruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks riigiasutusi, ettevõtteid ja riigi osalusega äriühinguid ning sidusettevõtteid. Võtmeisikutena on käsitletud AS-i Eesti Post nõukogu liikmeid, juhatuse liikmeid ning tütarettevõtete juhatajaid. Samuti on loetud seotud osapoolteks võtmeisikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Tehingud seotud osapooltega on toimunud turuhinnas.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 98

tuhandetes eurodes

2024 2023 Seotud osapool ostud müügid ostud müügid Tehingud üksustega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu

Teenuste ost/müük 19 107 42 33 Tehingud sidusettevõtjaga Kaupade ost/müük 0 0 0 7 Tehingud seotud osapooltega kokku

19 107 42 41

tuhandetes eurodes

31.12.2024 31.12.2023 Lühiajalised nõuded Üksused, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu

12 4

Lühiajalised nõuded seotud osapooltega kokku

12 4

Lühiajalised kohustised Üksused, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu

0 2

Lühiajalised kohustised seotud osapooltega kokku

0 2

Müügitehingud seotud isikutega 2024. aastal tulenevad tavapärasest äritegevusest (kirja- ja pakiteenuste osutamine). 2024. aastal on kontsern ostnud seotud isikutelt andmevahetus- ja veevarustuse teenuseid.

Lisaks seotud isikute tehingutele on Eesti Post AS teostanud tehinguid riigiettevõtetega ja – ametitega, sh tegemist on põhitegevusest tulenevate teenustega (kirja-, paki- ja digiteenustega).

Emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei ole tehingutes eelpool nimetatud osapooltega ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ja ei teki nõuete allahindlusega seotud kulu.

Lisa 23 ei sisalda tavaliste riigiasutuste, ettevõtete ja riigi osalusega äriühingutega teostatud tehinguid.

Tasud võtmeisikutele

2024 2023

Võtmeisikute tasud 671 749

Töösuhte lõpetamise hüvitamise kulud võtmeisikutele

44 0

Võtmeisikute tasud kokku 715 749

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 99

Tasud võtmeisikutele on toodud koos maksukuluga. Võtmeisikutena on käsitletud AS-i Eesti Post nõukogu liikmed, juhatuse liikmed ja valdkonnajuhid.

Kohustised võtmeisikutele

31.12.2024 31.12.2023 Lühiajalised kohustised võtmeisikutele 28 32

Kontserni ettevõtete juhatuste liikmete ennetähtaegsel tagasikutsumisel makstakse neile lahkumistasu, mis võrdub nende kolme kuu tasuga. Kontserni nõukogu liikmete ennetähtaegsel tagasikutsumisel lahkumistasu ei maksta. Kontserni ettevõtete juhatuste liikmete teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks ettevõttele lahkumishüvitise maksmise kohustis 148 tuhat eurot (2023. aastal 148 tuhat eurot).

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 100

Lisa 24 | Finantsriskide juhtimise eesmärgid ja põhimõtted

Oma igapäevategevuses peab kontsern arvestama erinevate finantsriskidega: krediidirisk, tururisk (hõlmab intressimäärariski ja valuuta vahetuskursi riski), likviidsusrisk ja kapitalirisk. Finantsriskide juhtimise eesmärk on kontrollida finantsriske ja selle kaudu kaasa aidata eesmärgistatud finantstulemuse saavutamisele. Kontserni finantsriskide juhtimine põhineb seadustel, regulatsioonidel ja rahvusvahelistest finantsaruandlusstandarditest tulenevatel nõuetel, samuti kontserni sisemistel regulatsioonidel ja hea tava põhimõtetel. Kontserni finantsriske juhitakse vastavalt Kontsernis heaks kiidetud põhimõtetele kontserni tasandil.

Krediidirisk

Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis tekiks aruandekuupäeval juhul, kui tehingu vastaspool ei ole võimeline või ei soovi täita oma lepingulisi kohustusi. Kontsern on avatud krediidiriskidele, mis tulenevad äritegevusest (peamiselt nõuetest ostjate ja teiste postiorganisatsioonide vastu) ning raha ja raha ekvivalentide hoidmisest pankades (vastaspoole krediidirisk). Krediidiriskide vähendamiseks jälgitakse pidevalt klientide maksekäitumist, analüüsitakse nende äride tulevikuperspektiive, sealhulgas äriloogikat ja selle vastavust nii üldistele majandusarengutele kui vastava majandussektori arengutele, ning finantsseisu. Vajaduse korral kaasatakse riskide maandamiseks tagatisi või krediidikindlustust. Vabu rahalisi vahendeid hoitakse põhiliselt Swedbanki ja SEB gruppi kuuluvate pankade arvelduskontodel või tähtajalistes hoiustes. Swedbanki ja SEB gruppi kuuluvad Baltikumis tegutsevad pangad ei oma eraldi Moody’se krediidireitinguid. Swedbanki grupi emaettevõte Swedbank AB omab Moody’se pika ajalist krediidireitingut Aa3 (2023. aastal Aa3) ning SEB grupi emaettevõte Skandinaviska Enskilda Banken AB omab Moody’se pikaajalist krediidi reitingut Aa2 (2023. aastal Aa2).

Kontserni vabade vahendite paigutamise põhimõtetel juhindutakse kapitali säilimise ja likviidsuse tagamise printsiipidest. Juhtkonna hinnangul ei ole kontsernil raha ning ekvivalentide osas olulisi krediidiriske.

tuhandetes eurodes

31.12.2024 31.12.2023 Sularaha 295 446 Pangakontod 1 116 3 905 Raha teel 50 366 Raha ja raha ekvivalendid kokku (Lisa 2) 1 462 4 717 Keskmine intressimäär 1.7% 0.8%

tuhandetes eurodes

31.12.2024 31.12.2023 Aaa-Aa3 1 123 4 045 Muud 339 672 Kokku 1 462 4 717

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 101

Nõuded teiste postiorganisatsioonide vastu (31.12.2024 seisuga nõuded kokku 7 992 tuhat eurot; 31.12.2023 seisuga nõuded kokku 12 022 tuhat eurot) tulenevad postiorganisatsioonide vahelistest saadetiste edastamisest. Kinnitatud edastatud saadetiste andmete alusel toimub omavaheline nõuete ja kohustuste rahaline arveldamine.

Teiste postiorganisatsioonide vahelised arveldused tuginevad tasaarveldusreeglitel, mis tulenevad kehtivatest rahvusvahelistest mitmepoolsetest lepingutest nagu näiteks ülemaailmne postikonventsioon. Teiste postiorganisatsioonidega arveldamise vormiks on tasaarveldusakt, millel kajastatakse nii nõuded kui kohustised, mistõttu krediidikahju kontsernile on minimaalne. Nõudeid ja kohustusi teiste postiorganisatsioonide suhtes ei ole Kontsern bilansis tasaarvestatud

Nõuded ja kohustused teiste riikide postiorganisatsioonide vastu:

tuhandetes eurodes

31.12.2024 31.12.2023 Riik Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Saksamaa 1 008 358 1 222 613 Holland 900 152 1 536 758 Läti 615 46 1 992 1 625 Prantsusmaa 531 203 718 363 Šveits 464 108 1 645 1 587 Soome 460 337 242 201 Singapur 384 16 366 15 Hiina 356 81 232 59 Leedu 292 58 303 75 Kreeka 285 123 280 115 Itaalia 58 1 114 184 3 421 Muud 2 637 2 805 3 302 3 063 Kokku 7 992 5 400 12 022 11 895

Üldjuhul ei ole teistel postiorganisatsioonidel krediidireitinguid. Tuginedes Kontserni varasemale kogemusele, ei vaja Kontserni juhtkonna hinnangul nõuded teiste postiorganisatsioonide vastu alla hindamist, kuna puudub info, mis viitaks nõuete väärtuse langusele. Eeltoodust tulenevalt ei ole postiorganisatsioonide nõuetes rakendatud ka IFRS 9-st tulenevaid krediidikahjumi põhimõtteid.

Nõudeid ostjate vastu (31.12.2024 seisuga kokku 17 699 tuhat eurot, 31.12.2023 seisuga kokku 16 038 tuhat eurot) hinnatakse vastavalt kontserni ettevõtetes kasutatavatele reeglitele. Valdav osa klientidest on lepingulised kliendid. Lepingu sõlmimisel ning krediidi avamisel kontrollitakse iga kliendi tausta eraldi.

Nõuetest ostjate vastu moodustavad 31.12.2024 seisuga 1 801 tuhat eurot nõuded riigi- ja omavalitsussektori vastu (1 142 tuhat eurot 31.12.2023). Nende nõuete krediidiriski hinnatakse minimaalseks.

Kontsern kasutab ostjate krediidiriski hindamiseks sisemist krediidireitingute süsteemi. Krediidireitingute süsteem on krediidiotsuse tegemise tugisüsteem, mille põhilise osa moodustab kliendi klassifitseerimine tema krediidiriski hindamiseks. Krediidireitingute süsteem eristab kliente ja nõudeid vastavalt nende riskiastmele, lähtudes makseviivituse tõenäosusest, võttes arvesse kliendi majanduslikku olukorda, krediidivõimelisust ning teisi asjaolusid, mis võivad mõjutada kliendi kohustuste täitmist Kontserni ees. Kontsernis jälgitakse jooksvalt kõigi

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 102

ostjate maksekäitumist eraldi kõigi nõuete lõikes. Maksetähtaja ületanud klientidega tegeletakse personaalselt, leidmaks lahendused, mis tagaksid parimal võimalikul moel kontserni huvide kaitse. Ostja tele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise korral saadab Kontserni automatiseeritud meeldetuletus- ja hoiatussüsteem kliendile teate arve tasumiseks. Täiendavalt kasutatakse võla sissenõudmiseks kirjalikke meeldetuletusi, tasaarveldusi, maksekokkulepete sõlmimist, inkasso- või kohtumenetlust.

Rahvusvaheliste klientide krediidiriski maandamiseks kasutatakse täiendavalt krediidikindlustust. Kindlustusjuhtumi korral hüvitab kindlustusandja 90% tekkinud kahjust, Kontserni omavastutus on 10%. Maksimaalne kindlustusandja vastutus on 3 000 tuhat eurot. Aruandekuupäeva seisuga moodustasid ostjatelt laekumata arvetest 86% (31.12.2022 95%) arved, mille maksetähtaeg ei ole veel saabunud.

Nõuded ostjate vastu – eeldatava krediidikahjumi maatriks

tuhandetes eurodes

31.12.2024 seisuga Tähtaeg saabumata

0-30 31-60 61-90 >91 KOKKU

Oodatav krediidikahjumi määr

0.0% 0.9% 3% 67% 100%

Bilansiline väärtus kokku 14 988 2 363 74 110 164 17 699 Nõuete allahindlus -2 -21 -2 -74 -164 -263

17 436

tuhandetes eurodes

31.12.2023 seisuga Tähtaeg saabumata

0-30 31-60 61-90 >91 KOKK U

Oodatav krediidikahjumi määr

0.3% 0.9% 3% 67% 100%

Bilansiline väärtus kokku 14 582 1 325 35 26 70 16 038 Nõuete allahindlus -75 -12 -1 -17 -70 -175

15 863

Eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldiste moodustamise maatriksit, mis põhineb ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel. Seisuga 31.12.2024 oli moodustatud kontserni eeldatava krediidikahjumi eraldis summas 263 tuhat eurot (31.12.2023 eraldis summas 175 tuhat eurot).

Kontsern rakendab kõigi ostjate vastu tekkinud nõuete eeldatava krediidikahjumi kajastamisel standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit, mis lubab moodustada allahindluse reservi kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Selleks, et hinnata eeldatavat krediidikahjumit, jagatakse nõuded ostjate vastu ühiste krediidiriski tunnuste ja tähtaja ületanud päevade alusel gruppidesse. Järgnev tabel näitab nõuded ostjate vastu liikumisi allahindluses.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 103

Nõuded ostjate vastu – kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum

tuhandetes eurodes

Langenud krediidikvaliteedi

ga nõuded Kokku Seisuga 31.12.2022 -144 -144 Nõuete kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum

-11 -11

Langenud krediidikvaliteediga gruppi kandmine

-71 -71

Maha kantud (lootusetuks hinnatud) nõuded

34 34

Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) nõuded

17 17

Seisuga 31.12.2023 -175 -175 Nõuete kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum

0 0

Langenud krediidikvaliteediga gruppi kandmine

-241 -241

Maha kantud (lootusetuks hinnatud) nõuded

36 36

Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) nõuded

116 116

Seisuga 31.12.2024 -263 -263

Tururiskid

Intressimäära risk

Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib kontserni ujuva intressimääraga võlakohustistest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad.

31.12.2024 seisuga oli kontsernis intressikandvaid kohustisi 30 240 tuhat eurot (31.12.2023: 29 539 tuhat eurot), millest 4 931 tuhat eurot moodustasid lühiajalised võlakohustised 2024. aastal (31.12.2023: 4 299 tuhat eurot) ning 25 309 tuhat eurot pikaajalised laenud ja rendikohustused (31.12.2023: 25 240 tuhat eurot). Kuigi kontserni investeerimislaen põhineb muutuval intressimääral, on see kaitstud intressimäära SWAP-lepinguga, mis fikseerib intressimäär (Lisa 12).

tuhandetes eurodes

31.12.2024 31.12.2023 Ujuva intressimääraga kohustised 30 240 29 539 Fikseeritud intressimääraga kohustised - - Intressikandvad kohustised kokku 30 240 29 539 Millest: Fikseeritud SWAP-lepinguga 26 105 17 000 SWAP-lepinguga kaetud intressikandavate võlakohustiste osakaal

86% 56%

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 104

Kontserni intressimäära riski hindamiseks kasutatakse tundlikkusanalüüsi, mis kirjeldab intressimäära riski mõju Kontserni kasumile kuue kuu EURIBORi intressi määra hinnangulise kõikumise kaudu.

Kui seisuga 31.12.2024 oleks kuue kuu EURIBOR tõusnud 100 baaspunkti ehk 1 protsendipunkti võrra tähendaks olemasolevate kohustuste mahu juures Kontsernile intressikulude suurenemist 302 tuhande euro võrra (31.12.2023: 295 tuhande euro võrra).

Tabel näitab (+) kasvu ja (-) kahanemist intressikuludes EURIBORI muutusel:

tuhandetes eurodes

31.12.2024 31.12.2023 100 baaspunkti suurune tõus 302 295 100 baaspunkti suurune langus -302 -295

Kuigi kuue kuu EURIBOR on aasta jooksul langenud (31.12.2024 2,675%; 31.12.2023 3,861%), ei avalda Juhtkonna hinnangul kuue kuu EURIBORi võimalik muutus olulist mõju kontserni aruandeaasta kasumile.

EURIBORi muutuste riskile lisaks kaasneb kohustuste refinantseerimisega majanduskeskkonna muutustest tingitud ettevõtte riskimarginaali muutuste risk.

Intressiriski analüüsi käigus kaalutakse erinevaid võimalusi riskide maandamiseks. Sellisteks võimalusteks on olemasolevate ujuva intressimääraga kohustuste vähendamine, fikseeritud intressiga laenude võtmine ja tuletisinstrumentide kasutamine. Intressiriski maandamiseks sõlmiti 22. detsembril AS SEB Pangaga intressimäärade vahetustehing (Interest Rate Swap), millega fikseeriti Kaunase sorteerimiskeskuse investeerimislaenu intress – kuue kuu EURIBOR fikseeriti 2,48%-ks (Lisa 12). Kontsernil on avatud intressimäärade riskile seoses EURIBORi kõikumistega, mis võivad mõjutada finantseerimiskulusid. Sõlmitud intressimäära SWAP-leping maandab seda riski, muutes muutuva intressimäära fikseeritud määraks, tagades tulevaste rahavoogude prognoositavuse. 2024. aastal ei olnud intressimäära SWAP-leping määratud IFRS 9 järgi riskimaandamisinstrumendiks. 31. detsember 2024 seisuga on intressimäära SWAP-lepingu turuväärtus kajastatud finantsseisundiaruandes tuletisinstrumentide all. Kõik kasumid või kahjumid, mis tulenevad vahetuslepingu turuväärtuse muutustest, kajastatakse kasumiaruandes finantstulude või -kuludena.

Rendilepingud on muutuva intressimääraga (seotud EURIBOR-iga). Vastavalt lepingutele muudetakse intressimäära iga kolme ja iga kuue kuu tagant. 2024. aasta intressimäärad koos EURIBOR-iga jäävad vahemikku 3,33-4,31% (2023: 4,51-5,30%).

IFRS 16 rakendamisel alates 01.01.2019 kajastas kontsern rendikohustisena rendid, mis varasemalt olid klassifitseeritud kui kasutusrent. Nimetatud rendimaksed on diskonteeritud, kasutades alternatiivset laenuintressimäära. Nimetatud intressimäärad jäävad 2024. aastal vahemikku 0,48-4,00% (2023: 0,48-4,00%).

Valuutarisk

Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus (translatsioonirisk) või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Kontserni olulisim arveldusvaluuta on euro. Postiorganisatsioonidega on lõppmaksete arvestus IMF arveldusühikutes (SDR) ja eurodes,

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 105

arveldused eurodes ja USA dollarites. Valuuta riski on maandatud kas sissetulevate ja väljaminevate rahavoogude ühtlustamisega või lepinguliste maksete sidumisega euro kursiga.

Summad on toodud valuutades (000), milles finantsinstrumendid on nomineeritud

Kokku sh sh 31.12.2024 EUR USD SDR Lühi- ja pikaajalised nõuded 29 708 74 2 465 Finantsvarad kokku 29 708 74 2 465 Lühi- ja pikaajalised kohustised

80 858 11 2 586

Finantskohustised kokku 80 858 11 2 586 Neto valuutapositsioon -90 64 -121 Valuutapositsiooni positiivne muutus, %

0 3,45% 1,43%

Valuutapositsiooni negatiivne muutus, %

0 -4,00% -2,22%

Negatiivne mõju kasumile 0 2 -2 Positiivne mõju kasumile 1 -3 3

Kokku sh sh 31.12.2023 EUR USD SDR Lühi- ja pikaajalised nõuded 30 460 6 3 690 Finantsvarad kokku 30 460 6 3 690 Lühi- ja pikaajalised kohustised

73 205 96 6 198

Finantskohustised kokku 73 205 96 6 198 Neto valuutapositsioon -3 036 -90 -2 509 Valuutapositsiooni positiivne muutus, %

0 4,10% 1,98%

Valuutapositsiooni negatiivne muutus, %

0 -3,17% -2,32%

Negatiivne mõju kasumile -61 -4 -50 Positiivne mõju kasumile 71 3 58

Ülaltoodud tabelis on 31.12.2024 seisuga valuutapositsiooni muutuse protsendina võetud erinevus 2024. aasta minimaalse ja maksimaalse valuutakursi ja 2024. aasta keskmise valuutakursi vahel. 31.12.2023 seisuga tabelis on valuutapositsiooni muutuse protsent võetud sama põhimõtte järgi, mis 2024. aasta kohta käivas tabelis. Kontsern hindab, et valuutakurssides ei toimu olulisi erisusi võrreldes muutustega möödunud perioodidel.

Likviidsusrisk

Ettevõtte likviidsus ehk maksevõime kajastab selle võimet täita tähtaegselt oma maksekohustusi võlausaldajate ees. Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohustisi täita õigeaegselt või täies mahus rahavoo puudujäägi tõttu.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 106

Kontserni käibekapital 31.12.2024 seisuga oli negatiivne. Siiski arvab juhtkond, et puudujääk kaetakse regulaarsetest äritegevusega seotud positiivsest rahavoogudest, bilansipäeva järgselt toimunud ühekordsetest tehingutest ning olemasoleva arvelduskrediidi kasutamisest.

Finantsstabiilsuse tagamiseks jälgib juhtkond hoolikalt rahavooge, kasutades lühiajalist ja pikaajalist prognoosimist, et tagada kontserni võime täita oma finantskohustusi ning säilitada piisav töötava kapitali maht igapäevaste tegevuste jaoks.

Kontsern kasutab likviidsusriski juhtimiseks kombinatsiooni järgmistest lahendustest: vaba raha arvelduskontodel, tähtajalised deposiidid, vabade krediidiliinide olemasolu, rahavoogude järjepidev jälgimine ning finantsvarade ja kohustiste tähtaegade ühildamine.

Konservatiivse likviidsusriski juhtimise aluseks on piisav rahaliste vahendite saldo, finantseerimisvajaduste rahuldamiseks vabade krediidiliinide olemasolu tagamine ning võimalus sulgeda turupositsioone

Kontserni rahavoogude efektiivsemaks juhtimiseks on moodustatud Eesti Post AS-i ja tema tütarettevõtjate pangakontode ühtne kontsernikonto, mis võimaldab kontsernikonto liikmetel kasutada kontserni rahalisi vahendeid kontserni poolt kehtestatud limiitide piires.

Kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkivate kohustuste kiireks täitmiseks vajaliku likviidsusvaruna hoitakse keskmist rahaliste vahendite saldot pankades, mida on võimalik kasutusse võtta lühikese etteteatamisega. Likviidsusvaru koosneb rahast ja raha ekvivalentidest, tähtajalistest hoiustest, mille algne tähtaeg ei ületa 3 kuud ja vajadusel krediidiliinidest. Likviidsusriski maandamiseks kasutab kontsern erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, arvelduslaenud, ostjate nõuete ja tarnelepingute regulaarne monitooring.

Kontserni juhtkond jälgib pidevalt kontserni jooksvat rahavoo prognoosi, tagamaks piisava rahaliste vahendite olemasolu operatiivtegevuse rahastamiseks, kindlustades samal ajal laenukohustuste täitmise. Nimetatud rahavooprognoosid võetakse aluseks kontserni rahastamiskavade koostamisel ja võimalike lepinguliste rahastamistingimuste (covenant'ide) jälgimisel. Septembris, aastal 2023 sõlmiti SEB pangaga arvelduskrediidileping summas 10 miljonit eurot, intressimääraga €STR + 1.26%. Septembris, aastal 2024 kokkulepet muudeti: arvelduskrediidi limit tõsteti 12 miljoni euro peale ja uueks intressimääraks määrati €STR + 1.25%. 31.12.2024 seisuga oli kasutatud arvelduskrediidi summa 3 274 tuhat eurot (2023: 0 eurot).

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 107

Diskonteerimata finantskohustiste (põhiosa ja tuleviku intressimaksete) analüüs maksetähtaegade lõikes:

tuhandetes eurodes

31.12.2024 Diskonteerimata rahavood Raamatupidamisliku

s väärtuses 2025 2026-2029 2025 2026-2029 Pangalaenud (Lisa 10) 1 855 25 198 1 790 24 315 Arvelduskrediit 12 499 0 12 000 0 Rendikohustised (Lisa 9) 9 064 12 763 8 306 12 142 Võlad tarnijatele (Lisa 11) 6 559 0 6 559 0 Kohustis teistele postiorganisatsioonidele (Lisa 11) 4 075 1 326 4 075 1 326 Muud kohustised (Lisa 11) 7 737 0 7 737 0 Total 41 789 39 286 40 466 37 782

31.12.2023 Diskonteerimata rahavood Raamatupidamisliku

s väärtuses 2024 2025-2028 2024 2025-2028 Pangalaenud (Lisa 10) 584 17 033 564 16 436 Arvelduskrediit 10 517 0 10 000 0 Rendikohustised (Lisa 9) 8 596 14 034 7 927 13 321 Võlad tarnijatele (Lisa 11) 9 412 0 9 412 0 Kohustis teistele postiorganisatsioonidele (Lisa 11) 10 946 949 10 946 949 Muud kohustised (Lisa 11) 3 795 0 3 795 0 Total 43 850 32 016 42 644 30 706

31.12.2024 seisuga oli kontsernil vabu vahendeid 1 462 tuhat eurot (31.12.2023 4 717 tuhat eurot). Käibekapital oli 31.12.2024 seisuga negatiivne 9 847 tuhat eurot (31.12.2023 positiivne 7 374 tuhat eurot). Käibekapitali negatiivne muutus tuleneb peamiselt omavahendite vähenemisest, mida kasutati investeeringuteks Kaunase sorteerimiskeskuse ehitamiseks, summas 10 114 tuhat eurot. 31. detsember 2024 seisuga oli grupil kasutamata arvelduskrediidi limiidist -8 726 tuhat eurot (31.12.2023: 10 000 tuhat eurot). Arvestades kogu teadaolevat infot, meetmeid ja tehtud otsuseid, hindab juhtkond likviidsusriski madalaks ning grupil on võime katta kõik oma lühiajalised kohustused järgmise 12 kuu jooksul.

Kapitali juhtimine

Kontserni kapitali juhtimisel lähtutakse printsiibist, et kontserni omakapitali tase oleks optimaalsel ning nõutud tasemel.

31.12.2024 seisuga oli Kontserni omakapital kokku 59 475 tuhat eurot (31.12.2023 60 034 tuhat eurot).

Kontserni peamine eesmärk kapitali juhtimisel on tugeva omakapitalibaasi hoidmine eesmärgiga tagada jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu aktsionärile ja hüved teistele huvigruppidele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur vähendamaks kapitali hinda säilitades usaldusväärsus ainuaktsionäri, võlausaldajate ja turu silmis. Omaniku üheks AS-ile Eesti Post

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 108

seatud eesmärgiks on teostada majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga (omakapitali määr kogu varadest 35%).

AS-i Eesti Post kõik aktsiad kuuluvad riigile. Omakapitali struktuuri on Kontsernil võimalik reguleerida aktsionärile makstavate dividendide või sissemakstud aktsiakapitali tagasimaksetega. Otsused dividendide jaotamise, aktsia kapitali suurendamise või vähendamise osas teeb riik Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kaudu. Kontsernis toimub dividendide maksmine kooskõlas dividendi poliitikaga, mille alusel makstakse dividendideks 25% eelmise majandusaasta kasumist.

Omakapitali määr

tuhandetes eurodes

31.12.2024 31.12.2023 Varad 140 332 133 240 Omakapital 59 475 60 034 Omakapitali määr 42% 45%

Õiglane väärtus

Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste raha- voogude diskonteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav kontserni sarnastele finantsinstrumentidele. Kontserni juhatuse hinnangul ei erine konsolideeritud finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetus - maksumuses kajastatud lühiajaliste finantsvarade (Lisa 2) ja - kohustiste (Lisa 2) raamatupidamislikud väärtused 31.12.2024 ja 31.12.2023 seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul arvestatuna aruandekuu päevast. Samuti ei erine pikaajaliste laenude ja võlakohustiste õiglased väärtused oluliselt nende raamatupidamislikust väärtusest, kuna nende intressi määrad vastavad turul kehtivatele intressimääradele. Pikaajaliste postiasutuste lõppmaksete raamatupidamislikud väärtused ei erine oluliselt õiglasest väärtusest, kuna need on kajastatud finantsseisundi aruandes saadaoleva või makstava tasu summana.

Kui kõik õiglase väärtuse mõõtmiseks vajalikud sisendid on mõõdetavad, kategoriseeritakse instrument tasemetele 1 või 2; kui sisendid on mõõtmatud, kategoriseeritakse instrument tasemele 3.

Tase 1: aktiivsetel turgudel kaubeldavate finantsinstrumentide (nagu avalikult kaubeldavad tuletisväärtpaberid ja omandiväärtpaberid) õiglane väärtus põhineb aruandeperioodi lõpu noteeritud turuhindadel. Kontserni valduses olevate finantsvarade noteeritud turuhind on jooksev pakkumishind. Need instrumendid kuuluvad 1. tasemele.

Tase 2: aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide (nt börsivälised tuletisinstrumendid) õiglase väärtuse määramisel kasutatakse hindamistehnikaid, mis maksimeerivad jälgitavate turuandmete kasutamist ja tuginevad võimalikult vähe majandusüksusespetsiifilistele hinnangutele. Kui kõik olulised sisendid, mis on vajalikud instrumendi õiglase väärtuse määramiseks, on jälgitavad, kaasatakse instrument 2. tasemele.

Tase 3: kui üks või mitu olulistest sisenditest ei põhine vaadeldavatel turuandmetel, kaasatakse instrument 3. tasemele. See kehtib noteerimata omandiväärtpaberite kohta.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 109

Lisa 25 | Tingimuslikud kohustused ja varad Tingimuslikud kohustused seoses Maksu- ja Tolliametiga

Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustised – maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli üheski kontserniettevõttes. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni viie aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontsernile olulise täiendava maksusumma.

Pooleliolevad õiguslikud vaidlused

20.12.2019 tegi Konkurentsiamet AS Eesti Postile ettekirjutuse, millega tuvastas AS Eesti Posti poolt aadressiga reklaami kojukande teenuse ja aadressita reklaami kojukande teenuse puhul rakendatavate allahindluste osas KonkS § 16 p-i 4 rikkumise ning kohustas AS Eesti Posti lõpetama vastavate teenuste puhul üle-eestilisest tellimuste mahust sõltuvate allahindluste rakendamise edasiulatuvalt hiljemalt 31.01.2020. Ettevõte ei nõustunud sellise otsusega ning esitas 09.01.2020 kohtusse kaebuse koos esmase õiguskaitse taotlusega ettekirjutuse jõustamise peatamiseks. Kohus võttis kaebuse menetlusse (kohtuasja nr 3-20-55) ja rahuldas õiguskaitse, pikendades ettekirjutuse jõustumise aega 01.01.2021. Käesolevaks ajaks on EP ettekirjutuse täitnud, kuid vaidlus ettekirjutuse õiguspärasuse üle jätkub kohtus. Menetlus jätkub.

07.08.2020 esitas AS Express Post (Expo) hagi AS Eesti Posti vastu kahju hüvitamise nõudes summas 610 tuhat eurot. Alusena on toodud, et AS Eesti Post on kuritarvitanud oma turgu valitsevat seisundit reklaamikande allahindlussüsteemis, mis tõrjub Expot kui ainsat AS Eesti Posti selle segmendi konkurenti turult. Expo taotles tsiviilasja peatamist kuni haldusasjas on jõustunud kohtuotsus. Kohus nõustus menetluse peatamisega. TGS Baltic on hinnanud võimaliku lõpliku lahendi tegemise ajaks ligikaudu viis aastat, sest tsiviilasja on võimalik lahendada alles pärast haldusasjas tehtava otsuse jõustumist.

Praeguses menetlusstaadiumis on äärmiselt keeruline hinnata Expo hagi rahuldamise tõenäosust, sest siiani on Eestis konkurentsiõigusest tulenevate tsiviilõiguslike nõuete maksmapanek kohtus olnud väga keeruline. Potentsiaalne maksimaalne kahju on nõude suurus pluss viivised.

13.05.2022 esitas AS Eesti Post taotluse milles soovis 2021. aasta UPT ebamõistlikute kulude hüvitamist. Konkurentsiamet tegi otsuse, millega rahuldas taotluse osaliselt (jättes rahuldamata summa 490 tuhat eurot), mille Eesti Post vaidlustas kohtus, peale Konkurentsiameti lõplikku taotluse mitte-rahuldamist 2. jaanuaril 2024. 12. augustil 2024 tegi esimese astme kohus otsuse Eesti Posti kasuks ning kohustas Konkurentsiametit uuesti läbivaatama Eesti Posti 13.05.2022 esitatud taotlust. Konkurentsiamet on esitanud kaebuse sellele otsusele 11.09.2024 ning menetlus on käimas ja aruande kinnitamise hetkeks ei ole võimalik kohtumenetluste mõju mõistliku kindlusega hinnata.

Konkurentsiameti poolt teostatud järelevalvemenetluse raames, mis puudutab 2022. aasta universaalse postiteenuse ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamist, taotles AS Eesti Post kokku 2 200 tuhat eurot hüvitist. Siiski kiitis konkurentsiameti otsus heaks vaid 313 tuhande euro suuruse hüvitise. AS Eesti Post kavatseb otsuse kohtus vaidlustada.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 110

Lisa 26 | Sündmused peale aruandekuupäeva

29.01.2025 müüs AS Eesti Post kinnistu, mis asub aadressil Pallasti 28, 10001 Tallinn. Kinnisvara oli klassifitseeritud 31. detsembri 2024 seisuga müügiootel põhivaraks. Müügitehing ei mõjuta 2024. aasta finantsaruandeid ning kajastatakse järgnevate perioodide finantsaruannetes.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 111

Lisa 27 | Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele on lisades avaldatud informatsioon konsolideeriva üksuse konsolideerimata põhiaruannete kohta (emaettevõtja koondkasumiaruanne, finantsseisundi aruanne, rahavoogude aruanne ning omakapitali muutuste aruanne). Emaettevõtja põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtjatesse ja sidusettevõtjasse, mida kajastatakse emaettevõtja konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses.

Emaettevõtja finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Varad Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 1 130 1 052 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 22 612 43 536 Nõuded tütarettevõtjate vastu 2 660 8 545 Varud 1 017 976 Müügiootel varad 2 263 0 Käibevara kokku 29 682 54 108 Põhivara Investeeringud tütarettevõtjatesse 7 750 6 450 Pikaajalised nõuded ja rendi ettemaksed 1 620 1 278 Nõuded tütarettevõtjate vastu 27 000 0 Materiaalne põhivara 24 710 26 946 Kasutusõiguse vara 6 520 6 704 Immateriaalne põhivara 12 707 10 049 Põhivara kokku 80 307 51 427 Varad kokku 109 989 105 535

Kohustised ja omakapital Lühiajalised kohustised Võlakohustised 4 543 2 833 Võlad tarnijatele ja muud võlad 22 939 28 180 Võlad tütarettevõtjatele 2 767 1 285 Lühiajalised kohustised kokku 30 250 32 298 Pikaajalised kohustised Võlakohustised 28 208 21 196 Muud pikaajalised võlad 1 362 1 000 Pikaajalised kohustised kokku 29 570 22 196 Kohustised kokku 59 820 54 494

Omakapital Aktsiakapital 15 714 15 714 Kohustuslik reservkapital 1 571 1 571 Jaotamata kasum 32 884 33 755 Omakapital kokku 50 169 51 041 Kohustised ja omakapital kokku 109 989 105 535

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 112

Emaettevõtja koondkasumiaruanne

tuhandetes eurodes 2024 2023 Müügitulu kliendilepingutelt 104 208 96 222

Saadud toetused 1 816 2 197

Muud äritulud 9 725 9 555

Kaubad, toore, materjal ja teenused -47 701 -43 672

Muud tegevuskulud -17 854 -17 582

Tööjõukulud -42 157 -39 855

Põhivara kulum ja väärtuse langus -7 043 -7 675

Muud ärikulud -1 428 -274

Ärikahjum (-) -435 -1 083

Finantstulud 1 740 510

Finantskulud -2 177 -240

Kahjum enne tulumaksustamist -872 -814

Tulumaksukulu 0 -1 449

Aruandeperioodi puhaskahjum -872 -2 263

Muu koondkasum (-kahjum) aruandeperioodil

0 0

Aruandeperioodi koondkahjum -872 -2 263

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 113

Emaettevõtja rahavoogude aruanne

tuhandetes eurodes

2024 2023 Rahavood äritegevusest

Aruandeperioodi puhaskahjum -872 -2 263

Korrigeerimised:

Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 941 7 675

Kahjum põhivara maha kandmisest 1 565 1 490

Kasum põhivara müügist -1 263 -199

Intressitulu -1 739 -376

Intressikulu 2 114 161

Tulumaksu kulu 0 1 449

Rahavood äritegevusest enne käibekapitali muutusi

6 747 7 938

Äritegevusega seotud nõuete muutus 17 183 -9 459

Varude muutus -41 -84

Äritegevusega seotud kohustiste muutus -3 787 -9 676

Käibekapitali muutus kokku 20 102 -11 282

Makstud tulumaks 0 -1 449

Rahavood äritegevusest kokku 20 102 -12 731

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud põhivara soetusel -8 805 -9 759

Laekunud põhivara müügist 1 694 277

Tütarettevõtetele antud laenud -27 000 0

Tehtud sissemaksed tütarettevõtete omakapitali

-1 300 0

Laekunud intressid 1 694 376

Rahavood investeerimistegevusest kokku -33 717 -9 107

Rahavood finantseerimistegevusest

Saadud laenud 10 000 17 000

Saadud laenude tagasimaksed -895 0

Arvelduskrediidi saldo muutus tütarettevõtetele

9 283 -11 469

Rendikohustiste maksed -2 604 -2 255

Makstud dividendid 0 -6 231

Makstud intressid -2 091 -161

Rahavood finantseerimistegevusest kokku

13 693 -3 116

Kokku rahavood 78 -24 954

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 114

Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 1 052 26 006

Raha ja raha ekvivalentide muutus 78 -24 954

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 130 1 052

Emaettevõtja omakapitali muutuste aruanne

tuhandetes eurodes Aktsiakapital

Kohus- tuslik

reserv- kapital

Jaotamata kasum

Omakapital kokku

Saldo 31.12.2022 15 714 1 571 42 379 59 663

Makstud dividendid 0 0 -6 359 -6 359

Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 -2 263 -2 263

Saldo 31.12.2023 15 714 1 571 33 758 51 041

Tütarettevõtjate ja sidusettevõtja väärtus emaettevõtja konsolideerimata finantsseisundi aruandes

-6 450

Tütarettevõtjate ja sidusettevõtja väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil

17 126

Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2023

61 717

Saldo 31.12.2023 15 714 1 571 33 758 51 041

Aruandeperioodi puhaskahjum 0 0 -872 -872

Saldo 31.12.2024 15 714 1 571 32 883 50 169

Tütarettevõtjate ja sidusettevõtja väärtus emaettevõtja konsolideerimata finantsseisundi aruandes

-7 750

Tütarettevõtjate ja sidusettevõtja väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil

18 795

Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2024

61 214

Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 115

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 116

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 117

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 118

Kasumi jaotamise ettepanek AS-i Eesti Post kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2024 oli 42 189 tuhat eurot, millest 2024. aasta puhaskahjum moodustas -560 tuhat eurot. Lähtudes eeltoodust, teeb juhatus aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku jaotada AS-i Eesti Post kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2024 järgmiselt:

 seoses investeerimisvajadusega, tõstmaks Omniva konkurentsivõimet, jätta kasum summas 42 189 tuhat eurot jaotamata.

AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 119

Juhatuse kinnitus ning juhatuse liikmete allkirjad 2024. konsolideeritud majandusaasta aruandele

Juhatus teadvustab ja kinnitab käesolevaga oma kohustust konsolideeritud majandusaasta aruande ettevalmistuse ning selles sisalduvate andmete eest.

AS-i Eesti Post kontserni 31.12.2024 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, sõltumatu vandeaudiitori aruandest ja kasumi jaotamise ettepanekust.

Aktsiaseltsi juhatus on koostanud tegevusaruande, konsolideeritud raamatupidamisaruande ning kasumi jaotamise ettepaneku.

Martti Kuldma Signe Kukin

Juhatuse Esimees Juhatuse liige

Gusts Muzikants

Juhatuse liige

2.04.2025

AS Eesti Post 2024. aasta auditi tähelepanekud

1

AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee

Juhatus Aktsiaselts Eesti Post Pallasti 28 10001 Tallinn

4. aprill 2025

Aktsiaselts Eesti Post 2024. aasta auditi tähelepanekud tulenevalt suunistest vandeaudiitorile raporteerimise osas seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega Oleme teostanud Aktsiaselts Eesti Post (edaspidi “Ettevõte”) 31. detsembril 2024 lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande auditi. Järgnevalt toome Teieni auditi protseduuride teostamise käigus tekkinud kommentaarid ja tähelepanekud seoses www.audiitorkogu.ee lehel avaldatud dokumendiga „Suunised vandeaudiitorile raporteerimise osas Riigikontrollile ja/või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva äriühingu või sihtasutuse juhtorganile seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega“ (23. aprilli 2015 versioon) (edaspidi „Juhend“). Teostasime kontrollprotseduurid, mida pidasime vajalikuks arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande kohta vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele. Auditi tõendusmaterjali kogumisel Ettevõtte vastavuse kohta seadustele ja regulatsioonidele teostasime ka Juhendis kirjeldatud protseduurid järgnevalt:

1. Teostasime järelepärimised Ettevõtte juhtkonnalt, mille käigus uurisime korruptsioonivastase

seaduse (KVS) asjakohaste põhimõtete rakendamist Ettevõttes, mh kas on kehtestatud sisemine regulatsioon (sisekord), mis oleks kooskõlas kõikide KVS-i asjakohaste nõuetega ja mille tulemusena:

• on Ettevõttes kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS; • on olemas protseduur tuvastamaks ametiisikutega seotud osapooli ja võimalikke tehtud

tehinguid nendega; • on olemas protseduurid tagamaks KVS-i toimingupiirangutest kinnipidamine.

2. Teostasime järelepärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud sisekorra rakendamise osas.

3. Tuvastatud seotud osapoolte tehingute puhul teostasime pistelist testimist saamaks kinnitust, kuidas on tagatud KVS-i peatükis 3 kirjeldatud toimingupiirangutest kinnipidamine.

Ettevõtte juhatus on vastutav adekvaatsete sisekontrollisüsteemide väljatöötamise ja rakendamise, korrektse ja regulaarse raamatupidamisarvestuse tagamise ning raamatupidamise aastaaruande koostamise eest. Samuti peab Ettevõtte juhatus esitama Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ülevaate vandeaudiitori poolt teostatud kontrolli tulemustest, mis hõlmavad tehinguid seotud osapooltega.

AS Eesti Post 2024. aasta auditi tähelepanekud

2

Käesoleva aruande eesmärgiks on anda Ettevõtte juhatusele informatsiooni kirjeldatud kohustuste täitmise kohta ning selles aruandes sisalduv informatsioon ei ole mõeldud mistahes eesmärgil kasutamiseks teiste isikute poolt peale Ettevõtte juhatuse ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Käesolevat aruannet ega selle koopiaid ei tohi ei tervikuna ega ka osadena teha kättesaadavaks ühelegi kolmandale osapoolele ilma AS-i PricewaterhouseCoopers vastava kirjaliku loata.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Jüri Koltsov Vandeaudiitor, litsents nr 623

AS Eesti Post 2024. aasta auditi tähelepanekud

3

Auditi käigus tuvastatud tehingud seotud osapooltega

Juhendi lisa punktis 1 kirjeldatud tegevuste tulemusena oleme saanud ülevaate, et:

1) Ettevõttes on kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS; 2) eksisteerib protseduur tuvastamaks ametiisikutega seotud osapooli ja võimalikke tehtud tehinguid

nendega; ja 3) on olemas protseduurid tagamaks KVS-i toimingupiirangutest kinnipidamine.

Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi Ettevõtte protseduurides. Ühe tähelepanekuna soovitame Ettevõttes juurutada automaatsed kontrolliprotseduurid KVS-st kinnipidamiseks. Ettevõtte otsene kontrolliprotseduur seotud isikute tehingute kontrollimisel (lisaks muudele kaudsetele kontrolliprotseduuridele läbi hangete korraldamise, ostuarvete kinnitamise jm) on seotud isikute deklaratsioonide kogumine ning nende põhjal teostatav tehingute kontroll tervele aruandeaastale. Kehtiva kontrolliprotseduuri käigus ei ole meie hinnangul piisavalt maandatud risk, et toimingupiirangust kinnipidamine toimuks operatiivselt. Soovitame juurutada Ettevõtte finantssüsteemis kontrolliprotseduuri, millega sisestatakse seotud isikud finantssüsteemi ning kelledega tehingute teostamisel tekiks automaatne toimingupiirangu teavitus, mis omakorda vajab täiendavat heakskiitu Ettevõtte esindaja(te) poolt.

Juhendi lisa punkti 2 osas teostasime järelpärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud sisekorra rakendamise osas. Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi, millele pidasime vajalikuks tähelepanu juhtida.

Juhendi lisa punkti 3 osas oleme auditi käigus tuvastanud Ettevõtte järgmised tehingud seotud osapooltega:

Tehingu tegija Seotud osapool Tehingu kirjeldus* Summa (eurodes) Vandeaudiitori sooritatud toimingud Järeldused

Kaupade ja teenuste ost

Mart Mägi AKTSIASELTS TALLINNA VESI Veevarustuse põhiteenus

10 306

Oleme teostanud järgmised auditiprotseduurid: 1) palusime juhtkonnal tuvastada kõik seotud osapooled, esitada meile nimekiri seotud osapooltest ning 31. detsembri 2024 saldodest/ 2024. aastal seotud isikutega teostatud tehingutest; 2) kontrollisime seotud osapoolte nimekirja täielikkust juhatuse ja nõukogu liikmete ning nendega seotud isikute osaluste osas teistes äriühingutes võrdlusena äriregistriga, tuvastamaks nimekirjas kajastamata seotud osapooli ja nendega sooritatud tehinguid; 3) küsisime raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud seotud osapoolte tehingute

Vt tabeli all

Mart Mägi Telema AS (kuni 19.06.2024)

Telema EDI Buyer kuutasu

4 743

Martti Kuldma Teamscope OÜ Koolitusteenused

653

Kristi Unt EESTI LOGISTIKA JA EKSPEDEERIMISE ASSOTSIATSIOON (ELEA)

ELEA 2024. aasta liikmemaks

3 500

Kaupade ja teenuste ost kokku

19 203

Kaupade ja teenuste müük

Helo Meigas Sihtasutus Mõttekoda Praxis Kirjateenus, pakiteenus

14

Madis Laansalu Nordnet OÜ Kirjateenus, pakiteenus

76

Mart Mägi

AKTSIASELTS TALLINNA VESI

maksete vahendus, kirjateenus, äripakett, pakiteenus

4 190

Mart Mägi Telema AS (kuni 19.06.2024) Kirjateenus, pakiteenus

9

Kristi Unt

EESTI LOGISTIKA JA EKSPEDEERIMISE ASSOTSIATSIOON (ELEA) Kirjateenus, pakiteenus

108

Martti Kuldma Salv Technologies OÜ Kirjateenus, pakiteenus, äripakett

483

Martti Kuldma Inbank Kirjateenus, pakiteenus, äripakett

96 527

Martti Kuldma Huuh OÜ Kirjateenus, pakiteenus

16

AS Eesti Post 2024. aasta auditi tähelepanekud

4

Keir Veskiväli TBB PANK AS Kirjateenus, pakiteenus

4 321 osas raamatupidamise väljavõtted osutatud teenuste, müüdud kaupade ja ostetud kaupade ning teenuste osas ning kontrollisime raamatupidamise väljavõtete vastavust aastaaruandele.

Kaupade ja teenuste müük kokku

105 744

* Ülaltoodud tabelis ei kajastu tehingud riigi kontrolli all olevate organisatsioonidega (v.a need organisatsioonid, kus seotus tekib läbi Ettevõtte juhatuse või nõukogu liikme seotuse), kuna vastavate tehingute avalikustamist raamatupidamise aruandes vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ei nõuta. Ühtlasi ei kajastu tabelis tehingud Aktsiaselts Eesti Post kontserni siseselt, kuna raamatupidamise aastaaruanne on konsolideeritud

Teostatud protseduuride tulemusena ei tuvastanud me Ettevõtte-sisestest toimingupiirangutest mitte kinnipidamist, korruptsioonijuhtumitele viitavaid tunnusmärke ega ka tehinguid seotud osapooltega, mida ei oleks kajastatud Ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes (vt ka meie tähelepanekut ülal).

1

AS Eesti Post nõukogu aruanne 2024. aasta majandusaasta aruande juurde

AKTSIASELTS: AS Eesti Post, registrikood 10328799 ASUKOHT: Pallasti 28, Tallinn, Eesti Vabariik AINUAKTSIONÄR: Eesti Vabariik, keda esindab osalust valitseva ministrina

regionaal- ja põllumajandusminister AKTSIAKAPITAL: 15 714 120 EUR AKTSIATE ARV: 1 571 412 aktsiat I Ülevaade majandusaasta tegevustest AS Eesti Post on 100%-liselt riigile kuuluv äriühing, mille põhitegevusala on logistikateenuste (paki- ja postiteenuste), digiteenuste ja rahvusvaheliste transiiditeenuste osutamine. SIA Omniva ja UAB Omniva LT põhitegevus on pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkumine Läti ja Leedu turul. UAB Omniva LT Sorting põhitegevuseks on Leedus sorteerimisteenuse osutamine. Picapac OÜ põhitegevus on nutipakikapi võrgustiku haldus ja arendus. Finbite OÜ põhitegevuseks on infoäri teenused (e-arved). Kontsern tegutseb Baltikumis Omniva kaubamärgi all. Alates 01. aprillist 2009 tegutseb Eesti Post avatud postiturul. Konkurentsiamet on väljastanud Eesti Postile universaalse postiteenuse osutamise loa, mis kehtib viis aastat (perioodiks 09.10.2019–08.10.2024 ja uueks perioodiks 09.10.2024-08.10.2029). Universaalne postiteenus on postiteenuste järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. Juhtimis- ja kontrollisüsteem Aktsiaseltsi juhtimisel rakendab juhatus Head Ühingujuhtimise Tava, arvestades riigivaraseadusest tulenevate erisustega. Tagatud on aktsiaseltsi tegevusega seotud õigusaktide järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine, finantsaruandlus ja teabe avalikustamine. Juhatuse ja nõukogu liikmed lähtuvad oma tegevuses aktsiaseltsi huvidest, tagades õigusaktides ja sisekorraeeskirjades sätestatud nõuete täitmise. Aktsiaseltsis toimib mitmeastmeline kontrollisüsteem, mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekallete õigeaegset tuvastamist. Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil (välisaudit) toimib aktsiaseltsis ka sisekontrollisüsteem. Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas:

 Põhikiri  Sisekorraeeskiri  Raamatupidamise sise-eeskiri  Nõukogu töökord  Auditikomitee töökord  Siseauditi osakonna põhimäärus

2

 Töötajate ametijuhendid  Huvide konflikti vältimise juhend  Riskijuhtimise üldpõhimõtted

Aktsiaseltsis on moodustatud auditikomitee, kes tegutseb vastavalt oma töökorrale. II Juhtorganite koosseis, tegevus ja tasustamine AS Eesti Post nõukogu on koostöös osaluse valitsejaga ning juhatusega riigi äriühingu tegevust korraldanud ja juhtinud ning selle üle järelevalvet teostanud lähtudes aktsiaseltsi põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga pandud ülesandeid ning tegutsevad ülesandeid täites aktsiaseltsi huve järgides. Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd ning juhatus informeerib ja kaasab nõukogu aktsiaseltsi tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse. Juhatus Põhikirja kohaselt on juhatuses üks kuni viis liiget, kes valitakse nõukogu poolt kuni viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatus jätkas aasta alguses viieliikmelisena: juhatuse esimees Mart Mägi, juhatuse liikmed Heiki Raadik, Martti Kuldma, Gusts Muzikants ja Kastytis Vanatinas. Nõukogu määras alates 29.07.2024 uueks juhatuse liikmeks Signe Kukin’i ja kutsus tagasi juhatuse liikme Heiki Raadik’u. Juhatus jätkas viieliikmelisena. Juhatuse liikmetele 2024. aastal makstud brutotasud (eurodes): Nimi Brutotöötasu Tähtaeg Mart Mägi 156 000 09.05.2026 Heiki Raadik 120 699 28.07.2024 Martti Kuldma 132 000 28.02.2030 Gusts Muzikants 158 394 20.08.2028 Kastytis Valantinas 163 045 04.09.2028 Signe Kukin 56 435 28.07.2029

Aktsiaseltsi juhatusel jäid neile nõukogu poolt 2024. aastaks seatud numbrilised ja projektide läbiviimise eesmärgid suures osas täitmata. 2024. aasta EBITDA (põhitegevuskasum enne intressikulusid, tulumaksu ja kulumit, ilma Finbite OÜta.) eesmärk oli 18,2 miljonit eurot ja tulude (müügikäive ilma Finbite OÜ ja rahvusvahelise ärita) eesmärk 149,5 miljonit eurot. AS Eesti Posti müügitulu olid 2024. aastal kokku 137,8 miljonit eurot. 2024. aasta EBITDA oli 14,2 miljonit eurot. 2024. aasta lõpetati -1,4 miljoni euro suuruse kahjumiga. 2024. aasta omakapitali tootluseks oli -2,4%, mis jäi oluliselt alla seatud eesmärgile 4,3%

3

Kliendi rahulolu (NPS) eesmärk sai täidetud (eesmärgistatud oli 70 ja tulemuseks kujunes 71). Töötaja soovitusindeksi (eNPS) osas seatud eesmärgid jäid täitmata. Töötajate rahulolu langus (eesmärk 45 ja tulemus 26) on seletatav organisatsioonis läbiviidud muutusega riikidepõhiselt juhtimisstruktuurilt Baltikumiülesele. Nimetatud muudatuse eesmärgiks oli suurendada organisatsiooni kuluefektiivsust, parandada riskijuhtimist ning vähendada dubleerimist tugiprotsessides. Omniva oli 2024. aastal jätkuvalt kõige eelistatum logistika bränd Baltikumis. Kaotatud tööaja vigastuste sageduse määra (LTRIF) eesmärk sai täidetud, 2024 tulemus 3,6 (eesmärk 4,0). 2024 aasta olulisema projektina oli Kaunase sorteerimiskeskuse avamine septembris, koguinvesteering 42 miljonit eurot. Nõukogu 2024. aasta alguses jätkas nõukogu viieliikmelisena koosseisus: Helo Meigas (nõukogu esimees), Madis Laansalu, Rasmus Ruuda, Rainer Osanik ja Toomas Talts. Nõukogu õigusnõustaja/koosolekute protokollijana (corporate secretary) jätkas advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Sven Papp. Üldkoosoleku 28.02.2024 otsusega pikendati alates 12.03.2024 nõukogu esimehe Helo Meigas volitusi uueks kolme aastaseks perioodiks ning 24.05.2024 otsusega kutsuti alates 20.05.2024 tagasi Rasmus Ruuda seoses volituste lõppemisega. 13.08.2024 määrati uuteks nõukogu liikmeteks Sigrid Soomlais. Nõukogu jätkas viieliikmelisena. Nõukogu liikmed osalevad aktiivselt kõigil koosolekutel, panustavad aktsiaseltsi juhtimisse ning avatud ja otsekohene suhtlus nii omavahel kui juhatusega võimaldab kiiret otsustamist vajavate küsimuste lahendamist sujuvalt ja konstruktiivselt. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning erinevad kompetentsid. Kokku toimus 2024. aastal 11 nõukogu koosolekut ja 3 kirjalikku menetlust. Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate aktsiaseltsi ning tema tütarettevõtete tegevustest ja majandustulemustest, mis võimaldab aktsiaseltsi nõukogul olla pidevalt kursis aktsiaseltsi tulemustega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. Nõukogu võttis teadmiseks siseauditi osakonna ja auditikomitee 2023. aasta tegevusaruanded ning kinnitas 2023. aasta majandusaasta aruande ja nõukogu tegevusaruande, tulemuskaardil seatud eesmärkide tulemused ning järgmise aasta tulemuskaardi eesmärgid. Uuendati nõukogu töökorda ja kontserni juhtimispõhimõtteid, mis esitati üldkoosolekule kinnitamiseks. Kiideti heaks ettevõtte riskipoliitika, tasupoliitika ning eetilised käitumispõhimõtted. Kinnitati ettevõtte 2025 aasta eelarve ja eesmärgid ning siseauditi 2025 tööplaan. Lisaks tavapärastele teemadele on nõukogu ja juhatus 2024. aastal toimunud nõukogu koosolekutel arutanud ettevõtte efektiivsusmeetmeid, olulisemate infotehnoloogiliste arendusprojektide kulgemist, universaalse postiteenuse osutaja uue perioodi konkursiga seonduvat, postiseaduse muudatusi puudutavat, võrgustrateegiat, ESG komitees arutatut, võimalikku IPO-t ja teenuste/äride strateegiaid ning tegevuskavasid.

4

Vastavalt ettevõtte põhikirjale on nõukogu ülesanne kinnitada kõik ettevõtte olulised investeeringud. Suurematest investeeringutest kinnitati postkontorite renoveerimine, pakiautomaatide soetamine ning Läti ja Leedu tütarühingutele investeerimislaenu võtmine. Samuti kinnitati Toompuiestee 33a ja Pallasti 28 kinnisvara võõrandamised. Lisaks anti nõusolekuid aktsiaseltsile kuuluvate kinnistute koormamiseks isikliku kasutusõigusega võrguettevõtete kasuks. Nõukogu liikmete osalemine 2024. aastal toimunud koosolekutel: Helo Meigas 14/14 Madis Laansalu 14/14 Rainer Osanik 14/14 Toomas Talts 14/14 Rasmus Ruuda 5/8 Sigrid Soomlais 5/5 Nõukogu liikmetele 2024. aastal makstud brutotasud (eurodes): Nimi Brutotöötasu Tähtaeg Helo Meigas 14 400 11.03.2027 Madis Laansalu 7 200 18.06.2026 Rainer Osanik 7 200 18.06.2026 Toomas Talts 7 200 31.07.2026 Rasmus Ruuda 2 172 20.05.2024 Sigrid Soolmais 2 771 12.08.2027

Auditikomitee Aktsiaseltsi nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille eesmärgiks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, audiitorkontrolli, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. Komitee koosneb kolmest liikmest, kes valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks. Vähemalt kaks liiget peavad olema arvestuse, rahanduse või õiguse asjatundjad. Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust valdkonnas, milles auditeeritav üksus tegutseb. 2024. aastal jätkas auditikomitee koosseisus Rainer Osanik (esimees), Helo Meigas ja Madis Laansalu. Aasta jooksul toimus kokku 11 auditikomitee koosolekut, kus auditikomitee liikmetele anti ülevaade aktsiaseltsis läbiviidud sise- ja välisauditite tulemustest ning kavandatud ja ellu viidud parendustegevustest. Auditikomitee vaatab lisaks läbiviidud siseauditite tulemustele regulaarselt üle kontserni vaheauditi tulemused, majandusaasta aruande, audiitori järeldusotsuse ja äriühingu järgmise aasta eelarve. 2024. aastal oli auditikomitee fookus kontserni finantsjuhtimise kvaliteet (sh raamatupidamise korraldus, eelarve koostamine, kulumudeli efektiivne rakendamine jne), riskijuhtimise raamistiku rakendamine, kontserni ühtse juhtimisstruktuuri rakendamine

5

ning emaettevõtte ja tütarettevõtete juhtimis- ja kontrollisüsteemide ühtlustamine ja parenduskohtade leidmine. Lisaks kuulub auditikomitee vastutusalasse hinnata siseauditi üksuse töö efektiivsust ja töövõttude planeerimist – 2024. a tööplaan koos selleks vajaliku eelarvega kinnitati auditikomitee 20. detsembri 2023. a koosolekul ning uuendati 15. augustil 2024. a koosolekul. Siseauditite ja kontrollitoimingute raames hinnati kulumudeli aluspõhimõtteid, investeeringute haldamise kontrollisüsteemi, sõidukipargi haldamise efektiivsust ning rahvusvahelise äri lepingute haldamise ja kulude kontrollimise kontrollisüsteemi. Auditikomitee liikmete osalemine 2024. aastal toimunud koosolekutel: Rainer Osanik 11/11 Helo Meigas 11/11 Madis Laansalu 10/11 Auditikomitee liikmetele 2024. aastal makstud brutotasud (eurodes): Nimi Brutotasu Rainer Osanik 2 475 Helo Meigas 1 650 Madis Laansalu 1 500 ESG komitee Aktsiaseltsi nõukogu on moodustanud ESG komitee, mille eesmärgiks on nõukogu toetamine ettevõte jätkusuutlikkuse ja ESG strateegia, seotud eesmärgistamise, tegevusplaanide ja investeeringute analüüsil, jälgimisel ja kinnitamisel. Komitee fookuses on nii keskkonna, sotsiaalsed kui juhtimislikud teemad, sh õiglaste, läbipistvate ja ettevõtte eesmärke arvestavate tasustamispõhimõtetega seotud otsused. Nõukogu valib komitee liikmed kolmeks aastaks ning määrab nende hulgast Komitee esimehe. Komitee liikmed peavad vastama Hea Ühingujuhtimise Tava sõltumatuse kriteeriumitele ning omama komitee ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi (ärijuhtimises ja tippjuhtide tasustamises). 2024. aasta alguses jätkas komitee koosseisus Madis Laansalu (esimees), Rainer Osanik ja Helo Meigas. Nõukogu nimetas 18.09.2024 otsusega komitee liikmeks ja esimeheks nõukogu liikme Sigrid Soomlais. Komitee koosolekuid toimus kokku 3, kus arutati ettevõtte ESG peamisi fookuseid, sh KHG emissioonide mõõtmistulemusi, rohelise transpordi plaani, energiajuhtimist, taastuvenergia osakaalu kasvatamist, ligipääsetavust ja pakenditega seonduvat. Lisaks arutati personalivaldkonda puudutavaid teemasid nagu tasude võrdlust palgaturu tasemetega, tulemustasude süsteemi, töötajate arendamist, järelkasvu tagamist eelkõige 2. ja 3. taseme juhtide osas ning töötervishoiu- ja ohutusega seonduvat. ESG komitee liikmete osalemine 2024. aastal toimunud koosolekutel: Madis Laansalu 3/3 Rainer Osanik 3/3 Helo Meigas 3/3

6

Sigrid Soomlais 1/1 ESG komitee liikmetele 2024. aastal makstud brutotasud (eurodes): Nimi Brutotasu Madis Laansalu 900 Rainer Osanik 600 Helo Meigas 600 Sigrid Soomlais 150 III Ülevaade omaniku ootustega kehtestatud eesmärkide täitmisest Strateegilised eesmärgid Aktsiaselts Eesti Post näol on tegemist riigile olulise äriühinguga, kes osutab avalikust huvist lähtuvat üle-eestilist postivõrgu arendamise ja haldamise teenust, tagades riigisiseste ja rahvusvaheliste postiteenuste osutamise. Omanik seab AS-ile Eesti Post järgmised strateegilised eesmärgid: • toimida valdkondliku arengumootorina, koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi kontakte, võrgustikke ja äriideid; • luua, arendada ning teadvustada kaasaegsete ning paindlike postiteenuste kasutamise võimalusi, sh suurendada uuenduslike juurdepääsupunktide (sh pakiautomaadid) paiknemist suuremates asulates ja keskuspunktides ning personaalse kirjakandja teenuse võimalusi, et tagada teenuse ühtlane kättesaadavus kõikjal Eestis; • jälgida ning vähendada oma tegevuse negatiivset mõju keskkonnale, suurendades alternatiivsete energialiikide kasutusele võtmist, sh uuendades enda masinaparki selliselt, et aastaks 2030 on vähemalt 50% masinapargist alternatiivsel energial. AS Eesti Post omab tütarettevõtet Leedus Omniva LT UAB (kullerteenused, pakiautomaadid), Lätis Omniva SIA (pakiautomaadid, kullerteenus), Eestis Picapac OÜ. AS Eesti Post, mis tegutseb Omniva kaubamärgi all, on Baltikumi eelistatuim teenusepakkuja e-kaubanduse ja postiteenuse valdkonnas. Aastate jooksul on Omniva arendanud ja hoidnud tugevat sidet rahvusvaheliste postiorganisatsioonidega ning olnud valdkonna liider laiemas kontekstis. Aktsiaselts tagab universaalse postiteenuse (UPT) toimimise vastavalt UPT tegevusloas toodud nõuetele ning osutab perioodika kojukande teenust. Vastavalt postiseadusele peab AS Eesti Post tagama, et vähemalt 90% riigisisestest lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest, mis on üle antud kirjakasti või postkontori kaudu enne kirjakasti hiliseimat tühjendusaega, toimetatakse saajale kätte üleandmise päevale järgneval tööpäeval (lühend 90% D+1) või järgneval kolmandal tööpäeval (lühend 90% D+3) – sõltuvalt sellest, millise teenuse on saatja valinud. 2024. aasta kvaliteeditulemused olid D+1 kvaliteedilubadusega kirjadel 85,6% ning D+3 kvaliteedilubadusega kirjadel 97,2%, millega seatud eesmärk sai osaliselt täidetud. Postiteenuse ja ka e-kaubanduse toetamiseks jätkas ettevõte pakiautomaatide võrgu laiendamist kõigis kolmes Balti riigis, mille tulemusena on kontsernil Baltikumi kõige suurem pakiautomaatide võrk – 2024. aasta lõpus oli kokku 1038 pakiautomaati, neist Eestis 379 (+15), Lätis 391 (+20) ja Leedus 538 (+40).

7

Nõukogu kinnitatud ettevõtte Kestlikkuse strateegia kohaselt, mis hõlmab negatiivse mõju vähendamist keskkonnale, sh suurendades alternatiivsete energialiikide kasutusele võtmist, mis on kooskõlas omaniku ootusega, moodustasid alternatiivkütusel sõidukid 2024. aasta lõpus 7,9% kogu ettevõtte masinapargist. Finantseesmärgid Kasumlikkus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud töötavad kasumlikult. Omakapitali hinna (oodatava omakapitali tootluse) määrab Rahandusministeerium oma iga-aastase „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandega“, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma. Aktsiaseltsi põhitegevuse tulem on 2024. aastal kahjum –0,6 miljonit eurot (aasta varem 1,3 miljonit eurot). 2024. aasta ärikasum oli 1,1 miljonit eurot (aasta varem 0,4 miljonit eurot). Äriühing on jätkusuutlik ning oma tegevuse kavandamisel juhindub aktsiaselts tegevuse efektiivsuse tõstmise, kulude vähendamise ja tulude suurendamise eesmärkidest. 2024. aasta omakapitali tegelikuks tootluseks kujunes -0,9% (2023. aastal –2,0%), millega jäi kasumlikkuse eesmärk täitmata. Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitali- struktuuriga. Äriühingud peavad tagama oma tegevuse jätkusuutlikkuse pideva uuendus- ja arendustööga ning vajalike investeeringutega. Investeeringud peab olema võimalik katta äriühingu põhitegevuse rahavoogudest ning riik reeglina omakapitaliinvesteeringuid äriühingutesse ei tee. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. Optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes“, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma. Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud ASi Eesti Post omakapitali optimaalseks osakaaluks 35-40%. 2024. aasta lõpu seisuga oli omakapitali osakaal 42,4% (aasta varem 45,1%). Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. Äriühingud peavad tagama, et keskpikas ajahorisondis nende tulud kasvavad proportsionaalselt kiiremini kui kulud. Äriühingud peavad defineerima enda tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning püüdlema nende järkjärgulise parandamise poole. Omniva äritulud olid 2024. aastal kokku 144,9 miljonit eurot (2023. aastal 134,5 miljonit eurot), mida on võrreldes 2023. aastaga 8% rohkem. Ärikulud olid 2024. aastal kokku

8

143,9 miljonit eurot (2023: 134,1 miljonit eurot), mida on 2023. aasta tasemest 7% rohkem. 2024. aasta ärikulud kasvasid vähem kui äritulud. 2024. aasta ärikasum kasvas 1,1 miljoni euroni võrreldes 0,4 miljoni euro suuruse ärikasumiga 2023. aastal. 2024. aastal on suurimad kulude kasvud toimunud transpordikulude ja palgakulude osas. Ettevõte jätkab efektiivsuse suurendamisega 2025. aastal. Omanikutulu Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). Kõik äriühingud peavad defineerima omanikutulu poliitika ning esitama selle teadmiseks üldkoosolekule. Tuginedes omanikutulu poliitikale teeb valitsev ministeerium omanikutulu ettepaneku Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi ettepanekul otsustab Vabariigi Valitsus äriühingu dividendisumma või –määra, millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul hääletamisel juhinduma. AS Eesti Post dividendipoliitika lähtub eespool kirjeldatud optimaalse kapitalistruktuuri säilitamise eesmärgist ehk dividendi makstakse selliselt, et saavutada või hoida optimaalset kapitalistruktuuri. 2024. aastal aktsiaselts dividende ei maksnud. 2023. aastal maksis ettevõte dividende netosummas 6,36 miljonit eurot, millele lisandus 1,45 miljonit eurot tulumaksu. IV Nõukogu arvamus 2024. a. majandusaasta aruande kohta Lähtudes äriseadustiku § 333 lõikest 1 on ASi Eesti Post nõukogu vaadanud läbi juhatuse poolt koostatud 2024. a. auditeeritud majandusaasta aruande ning selle heaks kiitnud. Nõukogu teeb ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada. Nõukogu kiidab heaks juhatuse tegevuse aruandeperioodil ning tänab juhatust ning kõiki töötajaid nende panuse eest ettevõtte arengusse 2024. aastal. Nõukogu esimees: /allkirjastatud digitaalselt/ Helo Meigas Nõukogu liikmed: /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Laansalu /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Rainer Osanik Sigrid Soomlais /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talts

AS EESTI POST

KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS

Tallinn, 08.04.2025 nr 3

AKTSIASELTSI ÄRINIMI, REGISTRIKOOD JA ASUKOHT

AS Eesti Post, registrikood 10328799, asukoht Pallasti 28, Tallinn, Eesti Vabariik

AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi nimel regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes

Terras

Aktsiate/häälte arv: 1 571 412 aktsiat, igaüks nimiväärtusega 10 eurot, mis põhikirja punkti

3.5 alusel annab 1 571 412 häält

Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv

Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi 2024. a majandusaasta aruannet (Lisa

1) koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (Lisa 2) ja nõukogu tegevusaruannet 2024. a

majandusaasta kohta (Lisa 3);

tutvunud AS Eesti Post 2024. a majandusaasta aruandega, sõltumatu vandeaudiitori otsusega ja

aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud tegevusaruandega;

võttes aluseks riigivaraseaduse § 5 lõike 5, § 77 lõike 1 ja äriseadustiku § 278, § 298 lõike 1, §

305 lõike 1, § 334 lõike 1 ning kooskõlas AS Eesti Post põhikirja punktiga 4

KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS

1. Kinnitada AS Eesti Post 2024. a majandusaasta aruanne.

2. Osaluse valitseja seisukohalt on äriühing täitnud talle seatud omaniku ootustega määratud

strateegilisi ja finantseesmärke 2024. aastal mitterahuldavalt.

3. Kinnitada, et AS-i Eesti Post kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2024 summas 42 189

tuhat eurot, millest 2024. aasta puhaskahjum moodustas -560 tuhat eurot, jäetakse jaotamata.

Kõik otsused on vastu võetud 1 571 412 poolthäälega (100% koosolekul esindatud häältest).

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

2

Lisad:

1. AS-i Eesti Post 2024. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (asice);

2. AS-i Eesti Post aruanne seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega 2024

(asice);

3. AS-i Eesti Post 2024. a nõukogu tegevusaruanne (pdf).