Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 15/04/2025

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

14/04/25

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus

E-mail : [email protected] Kantselei

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1328998.6 IT

Eelotsuse asi C-181/25

Assessorato regionale della Salute

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Consiglio di Giustizia amministrativa per la

Regione siciliana - Itaalia)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Euroopa Kohus – Menetlus“, ning esitatud kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23

nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte viidata oma seisukohtades või märkustes

isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.

Giovanni Chiapponi

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 15/04/2025

Kokkuvõte C-181/25 - 1

Kohtuasi C-181/25

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

4. märts 2025

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Consiglio di Giustizia amministrativa per la Regione siciliana

(Sitsiilia maakonna kõrgeim halduskohus, Itaalia)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

27. veebruar 2025

Kaebaja:

Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato (AGCM)

Vastustaja:

Assessorato Regionale della Salute

Menetlusse astujad:

Sanicam Palermo SpA

A.I.O.P. Associazione Italiana Ospedalità Privata – Regione Sicilia

Centro Medico Mantia SRL

Emoteam Laboratorio Analisi Società Consortile a r.l.

Põhikohtuasja ese

Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato (konkurentsi- ja turujärelevalve

amet, Itaalia, edaspidi „AGCM“) apellatsioonkaebus Tribunale Amministrativo

Regionale per la Sicilia (Sitsiilia maakonna halduskohus, Itaalia) otsuse

nr 2341/2023 peale, millega jäeti rahuldamata kohtuotsuse täitmise taotlus, mille

AGCM oli esitanud selleks, et Assessorato Regionale della Salute della Regione

Siciliat (Sitsiilia maakonna piirkondlik tervishoiu direktoraat, edaspidi

„direktoraat“) kohustataks täitma Sitsiilia maakonna halduskohtu otsust

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE - KOHTUASI C-181/25

2

nr 2967/2020, millega direktoraadi 9. novembri 2018. aasta dekreet nr 2087

tühistati võrdse kohtlemise ja konkurentsi kaitse põhimõtte rikkumise tõttu.

Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus

Seoses eratervishoiu riikliku rahastamisega soovib eelotsusetaotluse esitanud

kohus teada, milline mõju on „tervishoiuteenuste“ direktiivi 2006/123/EÜ

kohaldamisalast väljajätmisel, eelkõige seoses konkurentsi kaitsmisega

akrediteeritud ja riigieelarvest rahastatavate eraõiguslike isikute osutatavate

tervishoiuteenuste turul, ning ta küsib, kas liidu õigusega on kooskõlas riiklikud ja

maakondlikud õigusnormid, mis võtavad eraõiguslikele tervishoiuasutustele

antavate riiklike vahendite eelarvestuse koostamisel aluseks nn varasemate

kulutuste kriteeriumi või mis määravad eelnevalt kindlaks fikseeritud

alustamiseelarve, mis on eelnevalt ette nähtud absoluutarvudes või võrreldes

teistele juba samal turul tegutsevatele eraõiguslikele akrediteeritud isikutele

eraldatud eelarvete väärtustega.

Eelotsuse küsimused

1. Kas direktiivi 2006/123/EÜ kohaldamisalast „tervishoiuteenuste“

väljajätmine mõjutab konkurentsi kaitse põhimõtete täielikku rakendamist

konkreetses sektoris, mis puudutab akrediteeritud eraõiguslike isikute võimalust

sõlmida 1992. aasta seadusandliku dekreedi nr 502 artiklis 8-quinquies sätestatud

lepinguid, kui kohaldatakse ELL artikli 3 [lõiget] 3 ning ELTL artikli 3 lõike 1

punkti b, artikleid 106, 116 ja artikli 117 lõiget 1?

2. Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on eitav, on nn varasema

kulutuse kriteerium, mida kasutatakse selleks, et anda akrediteeritud

eraettevõtjatele eelarve, mille alusel sõlmida individuaallepinguid 1992. aasta

seadusandliku dekreedi nr 502 artikli 8-quinquies tähenduses, juhul kui maakonna

haldusasutus kohaldab seda eranditult või peamiselt või igal juhul ülekaalukalt,

vastuolus ELL artikli 3 [lõikega] 3 ning ELTL artikli 3 lõike 1 punktiga b,

artiklitega 106, 116 ja artikli 117 lõikega 1?

3. Kas ELL artikli 3 [lõikega] 3 ja ELTL artikli 3 lõike 1 punktiga b,

artiklitega 106, 116 ning artikli 117 lõikega 1 ja üldisemalt konkurentsi ja

turuvabaduse kaitseks kehtestatud põhimõtetega on vastuolus maakondlikud

õigusnormid, mis näevad niisuguste tervishoiuteenuste turule pääsemiseks, mida

akrediteeritud eraõiguslikud isikud osutavad avaliku sektori vahendite eest, ja mis

näevad seega esimese lepingu jaoks ette teatava alustamiseelarve, mille maakonna

haldusasutus on eelnevalt kindlaks määranud ning mis ei sõltu teenuseosutaja

tõhususe ja suutlikkuse, patsientide erivajaduste rahuldamise, teenuste

territooriumil paiknemise, töötajate arvu ja teenuseosutaja käsutuses oleva

tehnoloogilise varustuse hindamisest?

ASSESSORATO REGIONALE DELLA SALUTE

3

4. Kas juhul, kui kolmandale küsimusele vastates leitakse, et fikseeritud

alustamiseelarve ette nägemine on kooskõlas ELL artikli 3 [lõikega] 3 ja ELTL

artikli 3 lõike 1 punktiga b, artiklitega 106 ja 116 ning artikli 117 lõikega 1 ning

üldisemalt konkurentsi ja vaba turu kaitseks kehtestatud põhimõtetega, sõltub see

kooskõla maakonna haldusasutuse poolt eelnevalt kindlaks määratud

alustamiseelarve väärtusest, mis on arvestatud absoluutarvudes või võrreldes

sellistele teistele akrediteeritud eraõiguslikele isikutele antud eelarvete

väärtustega, kellel on samas sektoris või eriharus juba leping ja kes tegutsevad

selles sektoris või eriharus?“

Viidatud liidu õigus

Direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul; eelkõige põhjendus 22 ja artikli 2

lõike 2 punkt f, mille kohaselt direktiivi ei kohaldata „tervishoiuteenus[te suhtes],

olenemata sellest, kas neid osutatakse tervishoiuasutuste kaudu või mitte, samuti

olenemata sellest, kuidas neid riigi tasandil korraldatakse ja rahastatakse ning kas

tegemist on avaliku või eratervishoiuasutusega“.

ELL, eelkõige: artikli 3 lõige 3.

ELTL, eelkõige: artikli 3 lõike 1 punkt b; artikkel 106; artikkel 116; artikli 117

lõige 1; artikkel 267.

Viidatud riigisisene õigus

30. detsembri 1992. aasta seadusandlik dekreet nr 502 (Decreto legislativo

30 dicembre 1992, n. 502), eelkõige:

artikli 8 lõige 7, mis tunnustab tervishoiuteenuse osutaja staatust kõikide isikute –

nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike – puhul, kes on suhetes, mis „põhinevad

asutuste akrediteerimise kriteeriumil, teenuse eest maksmise viisidel ning

teostatud tegevuste ja osutatud teenuste kvaliteedi kontrolli- ja järelevalvesüsteemi

kehtestamisel“;

artikkel 8-bis: „1. Maakonnad tagavad artiklis 1 sätestatud abi hädavajaliku ja

ühtse taseme, kasutades raviasutusi, mida otseselt haldavad kohalikud

tervishoiuasutused, haiglad, ülikoolid, arstiteadusliku kallakuga hoolde- ja

raviasutused ning artikli 8-quater kohaselt akrediteeritud isikud, järgides

artiklis 8-quinquies sätestatud lepingupõhiseid kokkuleppeid. 2. Kodanikud

saavad vabalt valida ravikoha ja spetsialistid akrediteeritud isikute juures, kellega

vastavad lepingulised kokkulepped on sõlmitud. Teenuste kättesaadavus sõltub

riikliku tervishoiuteenistuse küsimustikus täidetud vastavast retseptist,

pakkumisest või taotlusest. 3. Tervishoiuasutuste asutamine ja tervishoiuteenuste

osutamine, riikliku tervishoiuteenistuse arvel tervishoiuteenuste teostamine ja

riikliku tervishoiuteenistuse kulul tervishoiuteenuste osutamine sõltuvad vastavalt

artiklis 8-ter sätestatud lubade väljastamisest, artiklis 8-quater sätestatud

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE - KOHTUASI C-181/25

4

institutsioonilisest akrediteerimisest ning artiklis 8-quinquies sätestatud

lepinguliste kokkulepete sõlmimisest. Käesolev säte kehtib ka sotsiaal- ja

tervishoiuasutuste ning -tegevuste suhtes“;

artikkel 8-ter, mis käsitleb tervishoiuasutuste asutamise ja juhtimise loa andmist,

et vältida selliste asutuste avamist ja kasutuselevõtmist, mis ei vasta

hädavajalikele elamiskõlblikkuse, hügieeni ja professionaalsuse nõuetele;

artikkel 8-quater, mis käsitleb tervishoiuasutuse akrediteerimist, et tagada

patsiendile õigus vabalt valida oma raviarst või -asutus, mis piirdub siiski vaid

niisuguste tervishoiuteenustega, mille kulud võib teoreetiliselt jätta riikliku

tervishoiuteenistuse kanda;

artikkel-8-quinquies lõige 1-bis, mida on muudetud 2022. aasta seaduse nr 118

artikli 15 lõike 1 punktiga b, mis käsitleb lepingute sõlmimist ning mille kohaselt

eraõiguslikud isikud, kellega kokkulepe sõlmitakse, „tuvastatakse lepingupõhiste

kokkulepete sõlmimiseks läbipaistva, õiglase ja mittediskrimineeriva menetluse

kaudu pärast seda, kui maakonnad on avaldanud teate, mis sisaldab objektiivseid

valikukriteeriume, mis väärtustavad eelkõige konkreetsete osutatavate

tervishoiuteenuste kvaliteeti. Selliste isikute valimine peab toimuma korrapäraselt,

võttes arvesse tervishoiu maakondlikku kavandamist ning kontrollides

olemasoleva võrgustiku ratsionaliseerimise võimalikku vajadust ja lepinguliste

kokkulepete omajatest isikute juba tehtud tööd; sel eesmärgil võetakse arvesse ka

elektroonilisele tervisetoimikule (FSE) pidevalt ja õigeaegselt tegeliku sisendi

andmist […], ning osutatud teenuste hindamiseks läbi viidud kontrolli-,

järelevalve- ja seiretoimingute, mille üksikasjad on kindlaks määratud

artikli 8-quater lõikes 7 sätestatud dekreediga, tulemusi“.

27. detsembri 1997. aasta seadus nr 449 (Legge 27 dicembre 1997, n. 449);

eelkõige: artikli 32 lõige 8, mis reguleerib põhimõtet, et maakonnad peavad

kavandama tervishoidu ette iga riikliku või erasektori tervishoiuasutuse jaoks,

määrates kindlaks riiklikust tervishoiufondist tehtavate iga-aastaste kulude

ülemmäärad, hüvitiste iga-aastased kuluprognoosid, suunised ja läbirääkimiste

tingimused.

26. märtsi 2010. aasta seadusandlik dekreet nr 59, millega rakendatakse

direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (Decreto legislativo 26 marzo

2010, n. 59, recante „Attuazione della Direttiva 2006/123/CE relativa ai servizi

nel mercato interno“), eelkõige artikli 7 lõike 1 punkt b, mille kohaselt ei

kohaldata dekreedi sätteid „tervishoiu- ja farmaatsiateenustele, mida osutatakse

otse ravi eesmärgil tervishoiuerialadel tegutsedes, olenemata asjaolust, kas neid

osutatakse tervishoiuasutuses, ja olenemata sellest, kuidas neid korraldatakse- ja

rahastatakse ning kas tegemist on avaliku või eratervishoiuasutusega“.

Tervishoiuministeeriumi 19. detsembri 2022. aasta dekreet (Decreto del Ministero

della Salute 19 dicembre 2022); eelkõige artikkel 3: „Lepinguliste kokkulepete

sõlmimiseks eraõiguslike isikute kindlaksmääramisel võtab iga maakond ja

ASSESSORATO REGIONALE DELLA SALUTE

5

autonoomne provints arvesse 1992. aasta seadusandliku dekreedi nr 502

artikli 8-quinquies lõike 1-bis sätteid, mis nõuavad, et avaldataks teade, mis

sisaldab objektiivseid valikukriteeriumeid, mille alusel hinnatakse eelkõige

osutatavate eriteenuste kvaliteeti ja miinimummahtu. Need isikud valitakse

perioodiliselt, võttes arvesse korralduslikke spetsifikatsioone, ja kooskõlas

maakondliku kavaga, võttes arvesse võimalikku vajadust ratsionaliseerida võrku,

mille suhtes kokkulepe kehtib, juba lepingulisi kokkuleppeid omavate isikute

tegevust, elektrooniliste tervisetoimikute pidevat ja õigeaegset tegelikku

täiendamist ning osutatud teenuste hindamiseks käesoleva dekreedi B lisas

loetletud andmete alusel läbiviidud kontrolli-, järelevalve- ja seiretoimingute

tulemusi“.

16. detsembri 2024. aasta seadus nr 193 (Legge 16 dicembre 2024, n. 193);

eelkõige artikli 36 lõige 1, millega peatati kuni 31. detsembrini 2026

institutsioonilise akrediteerimise ja lepingute sõlmimise eeskirjade täielikuks

uuesti läbivaatamiseks seadusandliku dekreedi nr 502/1992 viidatud versiooni

artikli 8-quinquies lõike 1-bis ja tervishoiuministeeriumi 19. detsembri 2022. aasta

dekreedi kehtivus.

Asjaolude ja menetluse lühiülevaade

1 AGCM-i kaebust menetledes rahuldas Sitsiilia maakonna halduskohus

22. detsembri 2020. aasta otsusega nr 2967 (edaspidi „maakonna halduskohtu

eespool viidatud kohtuotsus“) kaebuse ja tühistas direktoraadi 9. novembri

2018. aasta dekreedi nr 2087, millega 2018. aastal tehti avaliku sektori vahenditest

rahaeraldised eraõiguslike isikute osutatavate eriarstiteenuste jaoks üksnes nn

varasemate kulutuste kriteeriumi alusel ja 2019. aastal 95% ulatuses „varasemate

kulutuste“ alusel, rikkudes seega võrdsuse ja konkurentsi kaitse põhimõtet.

Eelkõige ei olnud sellel tühistamisel 2018. aasta suhtes tagasiulatuvat jõudu,

samas kui sellel oli 2019. aasta suhtes tagasiulatuv jõud.

2 Kohtuotsusega nr 994/2021 rahuldas Consiglio di giustizia amministrativa per la

Regione siciliana (Sitsiilia maakonna kõrgeim halduskohus, Itaalia, edaspidi

„kõrgeim halduskohus“) apellatsioonkaebuse, mille direktoraat esitas Sitsiilia

maakonna halduskohtu eespool viidatud kohtuotsuse peale, ja leidis, et ka

2019. aasta osas ei ole selle kohtu tehtud tühistamisotsuse tagajärjed tagasiulatuva

jõuga.

3 Leides, et direktoraat jätab jätkuvalt täitmata kohustuse eraldada kõnealused riigi

vahendid kriteeriumide ja parameetrite alusel, mis tagavad tõhusa konkurentsi ja

sektori ettevõtjate võrdsuse, esitas AGCM seejärel kõrgeimale halduskohtule

kohtuotsuse täitmise taotluse, et saavutada maakonna halduskohtu eespool

viidatud kohtuotsuse täielik täitmine.

4 Kõrgeimas halduskohtus astusid menetlusse Sanicam Palermo – Ambulatorio

Poliscialistico SpA, kes ühines maakonna halduskohtu eespool viidatud otsuse

täitmise taotlusega, ning direktoraat, kes väitis aga, et ta on selle kohtuotsuse juba

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE - KOHTUASI C-181/25

6

mitme dekreedi vastuvõtmisega täielikult täitnud (edaspidi „vaidlusalused

abidekreedid“). AGCM väitis omalt poolt, et need dekreedid on vastuolus

maakonna halduskohtu eespool viidatud kohtuotsusega.

5 Sitsiilia maakonna halduskohus, kus kohtuasi jätkus põhjusel, et tal on

funktsionaalne pädevus AGCM-i kaebuse üle otsustamisel, jättis viimasena

nimetatud kaebuse kohtuotsusega nr 2341/2023 rahuldamata, leides, et direktoraat

oli täitnud maakonna halduskohtu eespool viidatud otsuse, kuna ta oli varasemate

kulutuste kriteeriumist järk-järgult loobunud.

6 16. novembril 2023 esitatud apellatsioonkaebusega vaidlustas AGCM selle

kohtuotsuse kõrgeimas halduskohtus, eelotsusetaotluse esitanud kohtus.

Põhikohtuasja poolte peamised argumendid

7 AGCM põhjendab oma apellatsioonkaebust sellega, et vaidlusaluste

abimäärustega säilitab direktoraat jätkuvalt jäigad tingimused avaliku sektori

vahendite eraldamisel eraõiguslike isikute poolt osutatavate eriarstiteenuste jaoks,

soodustades seega isikuid, kes juba tegutsevad sellel turul.

8 Ühelt poolt ei võtnud direktoraat ajavahemikuks 2020–2021 meetmeid

konkurentsimoonutuste vältimiseks, eraldades 2020. aastaks 2019. aasta eelarvega

samasuguse individuaalse eelarve, lisades ainult ühekordse boonuse, ning

eraldades 2021. aastaks individuaalse eelarve, mis langeb kokku tegelikult

makstud hüvitiste väärtusega – väärtusega, mis ei vasta aga alati tegevuse

tõhusamale korraldamisele või patsientide paremale ravimisele.

9 Teiselt poolt olid direktoraadi valikud aastatel 2022–2023 täiesti ebatõhusad, kuna

eraldatud oli individuaalne eelarve, mis koosnes 50%-st samale asutusele

2019. aastal eraldatud eelarvest ja 50% ulatuses muust parameetrist, mis on

võrdne kõikide asutuste puhul ja mille arvutamisel jagati igale provintsi

tervishoiuametile 2019. aastal eraldatud summa nendes tegutsevate akrediteeritud

asutuste arvuga. Seejärel nähti ette „maksimaalne kõikumismäär“ selleks, et

vältida olukorda, kus iga ameti puhul tegelikult tunnustatud eelarve saaks

väheneda rohkem kui 15% või suureneda rohkem kui 50%, võrreldes 2019. aasta

eelarve ja 2019. aasta toodangu vahe madalaima väärtusega. AGCM-i sõnul

toimib see toetus veel pooles ulatuses varasemate kulutuste kriteeriumi alusel ja

teise poole ulatuses jäiga parameetri alusel, milleks on igale ametile sama

ülemmäära määramine, mis ei suuda taastada konkurentsidünaamikat.

Eelotsusetaotluse põhjenduste lühiülevaade

10 Servizio Sanitario Nazionale (Itaalia riiklik tervishoiuteenistus) mudeli, mis

kehtestati alates seadusandlikust dekreedist nr 502/1992, eesmärk on ühitada

põhimõte kasutaja vabadusest selle avalik-õigusliku või eraõigusliku

usaldusasutuse valimisel, mille juures tervishoiuteenust saadakse, ja avaliku

ASSESSORATO REGIONALE DELLA SALUTE

7

teenistuse kulul osutatavate teenuste kavandamise põhimõte. Eelkõige võtavad

maakonnad seaduse nr 449/1997 artikli 32 lõike 8 kohaselt vastu iga-aastase kava,

et määrata ette kindlaks kõikide avalik-õiguslike ja eraõiguslike tervishoiuasutuste

iga-aastaste kulude ülemmäärad, mida võib riikliku tervishoiufondi kulul teha,

ning teenuste iga-aastased eelarvestused.

11 Seejärel on seadusandlikus dekreedis nr 502/1992 ette nähtud, et riikliku

tervishoiuteenistuse kulul tervishoiuteenuste osutamiseks peab eraõiguslikul

tervishoiuasutusel olema selle dekreedi artiklis 8-ter ette nähtud luba, ta peab

olema akrediteeritud vastavalt dekreedi artiklile 8-quater ja sõlmima

avalik-õigusliku tervishoiuasutusega vastavad lepingupõhised kokkulepped (nn

kokkulepe) dekreedi artikli 8-quinquies tähenduses. Nende kokkulepete alusel

tekib eraõiguslikul tervishoiuasutusel õigus saada osutatud tervishoiuteenuste eest

tasu üksnes talle eraldatud eelarve piires.

12 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Itaalia halduskohtute väljakujunenud

praktika kohaselt kohaldatakse Itaalia tervishoiusüsteemi suhtes, mis põhineb

akrediteeritud avalik-õiguslike ja eraõiguslike tervishoiutöötajate vahelisel

horisontaalsel subsidiaarsusel, konkurentsieeskirju, mis kehtivad mis tahes

turusektoris, nõudes uute ettevõtjate turule sisenemise hindamist, juba

akrediteeritud ettevõtjate korrapärast kontrollimist ning seega kodanikele

pakutavate tervishoiuteenuste soovitava taseme ja täiustamise võimalikku

uurimist.

13 Vastavalt kõnealusele kohtupraktikale ja AGCM-i mitmele arvamusele on seega

ebaseaduslikud niisugused sätted nagu need, mis põhinevad varasemate kulutuste

kriteeriumi kasutamisel, mis takistavad lepingute sõlmimist uute akrediteeritud

isikutega, eelistades juba lepingu sõlminud isikuid ja viidates põhjendusena

üksnes üleliigsele pakkumisele. Kuigi see kriteerium tagab suhete stabiilsuse ja

võimaldab eraõiguslikel isikutel tulla toime investeeringutega keskpikas ja pikas

perspektiivis, loob see tõelise turupositsiooni eelise.

14 Selles kontekstis soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks teada, kas

direktiivis 2006/123/EÜ ette nähtud tervishoiuteenuste väljajätmine mõjutab

konkurentsi kaitse põhimõtete täielikku rakendamist konkreetses sektoris, mis

puudutab akrediteeritud eraõiguslike isikute võimalust sõlmida seadusandliku

dekreedi nr 502/1992 artiklis 8-quinquies ette nähtud lepinguid.

15 Teiseks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus juhul, kui need põhimõtted on

konkreetses sektoris kohaldatavad, teada, kas varasemate kulutuste kriteerium,

mida maakond kohaldab eranditult või peamiselt või igal juhul ülekaalukalt,

kahjustab konkurentsi nende ettevõtjate (kes ei pruugi isegi olla Sitsiilia ega

Itaalia ettevõtjad) vahel, kes on akrediteeritud ja kellel on seega teoreetiliselt õigus

osutada riikliku tervishoiuteenistuse kulul tervishoiuteenuseid. Eelotsusetaotluse

esitanud kohtu sõnul soosib see kriteerium juba turul kohalolevaid ettevõtjaid,

muutes turulepääsu raskemaks uutele turuletulijatele („newcomers“) või neile,

kelle käive on ka juhul, kui nad on juba turul, olnud väiksem.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE - KOHTUASI C-181/25

8

16 Sellega seoses täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et peamiselt kohaldatud

varasemate kulutuste kriteeriumi all tuleb mõista olukorda, kus – nagu näib olevat

käsitletavate abimääruste puhul – varasemate kulutuste kriteeriumi kasutatakse

selleks, et määrata kindlaks rohkem kui pool igale eraõiguslikule

tervishoiuasutusele eraldatavast eelarvest, samas kui peamiselt kohaldatavate

varasemate kulutuste kriteeriumi all peetakse silmas olukorda, kus seda

kriteeriumi kasutatakse sellest eelarvest igal juhul väga suure protsendimäära

kindlaksmääramiseks.

17 Kolmandaks, mis puudutab vaidlusalustes abimäärustes alates 2022. aastast ette

nähtud fikseeritud alustamiseelarve andmist kõigile akrediteeritud eraõiguslikele

isikutele, kellega sõlmitakse viidatud artikli 8-quinquies tähenduses kokkulepe,

siis soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas selline eelarve määramine

on vastuolus konkurentsi ja vaba turu kaitse põhimõtetega. Nimelt ei võta eelarve

muu hulgas arvesse selliseid kriteeriume nagu teenuseosutaja tõhusus või

suutlikkus, osutatavate teenuste asukoht territooriumil ning patsientide

erivajadused.

18 Neljandaks, juhul kui eelarve andmist käsitatakse kõnealuste põhimõtetega

kooskõlas olevana, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas see

kooskõla sõltub maakonna poolt ette kindlaks määratud alustamiseelarve

väärtusest, mida võib olla arvestatud absoluutarvudes või võrreldes teiste samas

sektoris juba akrediteeritud ja lepingu sõlminud eraõiguslikele isikutele eraldatud

eelarvete väärtusega.

19 Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab vajalikuks esitada Euroopa Kohtule

eelotsusetaotlus, sest ainult juhul, kui vastus esimesele küsimusele on eitav, saab

vaba konkurentsi kaitse põhimõtteid pidada kohaldatavaks selliste

tervishoiuteenuste turu suhtes, mida osutavad eraõiguslikud isikud, kes on

akrediteeritud riikliku tervishoiuteenistuse süsteemis, st riigieelarve jaoks

kohustuslike kuludega. Kui sellisel juhul oleks tegemist tõelise turuga, mille

suhtes kehtivad Euroopa eeskirjad, oleksid ebaseaduslikud nimelt kõik sätted, mis

takistavad sõlmida lepinguid uute akrediteeritud isikutega või mis eelistavad juba

sellel turul tegutsevaid akrediteeritud isikuid, kuna need on liidu õigusega

vastuolus.