| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 14-9/250798/2502752 |
| Registreeritud | 15.04.2025 |
| Sünkroonitud | 16.04.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 14 Avalduse läbi vaatamata jätmine |
| Sari | 14-9 Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamine |
| Toimik | 14-9/250798 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Fonte News |
| Saabumis/saatmisviis | Fonte News |
| Vastutaja | Kristel Lekko (Õiguskantsleri Kantselei, Õigusteenistus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Veiko Huuse
Fonte News vastutav väljaandja
Teie 07.04.2025 nr
Meie 15.04.2025 nr 14-9/250798/2502752
Härra Veikko Huuse
Kaebasite õiguskantslerile kohtunike sõnavõttude peale Eesti kohtute taskuhäälingus „Kohtulood“.
Õiguskantsleri ülesanded ja nende täitmine on reguleeritud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja
seadustega. Õiguskantsler jälgib, et isikute õigused oleksid kaitstud ja et õigusriigi põhimõtteid
järgitaks.
Õiguskantsler kontrollib eelkõige, kas seadused ja muud õigustloovad aktid on kooskõlas
põhiseadusega. Kui õiguskantsler leiab, et seadus või muu õigustloov akt on põhiseadusega
vastuolus, teeb ta akti vastu võtnud organile ettepaneku viia see põhiseadusega kooskõlla. Kui
vaidlustatud normi ei ole põhiseaduse või seadusega kooskõlla viidud, teeb õiguskantsler
Riigikohtule ettepaneku tunnistada see norm kehtetuks (põhiseaduse § 142, õiguskantsleri seaduse
(ÕKS) § 17 ja § 18 lg 1).
Õiguskantsler kontrollib ka, et avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud ei rikuks oma
tegevuses ja isikutega suhtlemisel põhiseadusega sätestatud õigusi ja vabadusi. Kui õiguskantsler
leiab, et avalikke ülesandeid täitva asutuse tegevus ei ole õiguspärane, esitab ta asutusele seisukoha,
kuidas on asutus isiku õigusi rikkunud. Õiguskantsler saadab vajaduse korral asutusele soovituse
õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks või teeb ettepaneku rikkumise kõrvaldamiseks.
Põhiseaduse § 15 järgi on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumisel korral
pöörduda kohtusse. Kohtusse saab pöörduda ka kohaliku omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti
otsuste vaidlustamiseks.
Põhiseaduse § 146 järgi mõistab õigust üksnes kohus ning teeb seda kooskõlas põhiseadusega
seadustega. Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem. Kohtulahendiga mittenõustumisel saab seda
vaidlustada kõrgema astme kohtus. Kõrgema astme kohtutel on pädevus korrigeerida võimalikud
alama astme kohtu vead materiaal- ja menetlusõiguse kohaldamisel.
Õiguskantsler ei tee ega muuda kohtuotsuseid. Seadus ei luba õiguskantsleril sekkuda sisulisse
õigusemõistmisse ega anda hinnanguid kohtulahenditele.
Õiguskantsler ei võta kohtunikke (ega teiste ametiasutuste ametnikke) vastutusele ega määra neile
karistusi. Õiguskantsler võib distsiplinaarmenetluse algatada kohtunike suhtes (kohtute seaduse
2
§ 91 lg 2 p 2). Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata
jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu (KS § 87
lg 2). Kohtuniku distsiplinaarsüütegu arutab ja distsiplinaarkaristuse määrab Riigikohtu juures asuv
distsiplinaarkolleegium (KS § 94 lg 1).
Õiguskantsler on kaalunud menetluse algatamist eeskätt olukorras, kus kohtuniku pandud
rikkumine ametikohustuste täitmisel on ilmselge ja raske ning rikkumise tagajärgede kõrvaldamine
või heastamine ei ole korralise edasikaebe korras või muul viisil võimalik või võib osutuda
võimatuks. Teie avalduse alusel ei näe õiguskantsler põhjust distsiplinaarmenetluse algatamiseks.
Taskuhäälingus arutati, millised sotsiaalvaldkonna küsimused jõuavad kohtusse, miks need on
ühiskonnale olulised ning kuidas leida tasakaal õiguse, inimliku vajaduse ja piiratud ressursside
vahel. Ametikohustuste ilmselge ja raske rikkumisega või vääritu teoga pole antud juhul tegemist.
Õiguskantsleri ülesanne ei ole teha ettepanekut kohtuniku ametist vabastamiseks. Esimese ja teise
astme kohtunikud vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul, Riigikohtu
liikmed Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe Riigikogu Vabariigi
Presidendi ettepanekul (vt KS § 99).
Kui ametnik või kohtunik paneb toime süüteo, otsustab süüteomenetluse toimetamise üle pädev
asutus (nt politseiasutus) või prokuratuur, karistuse määrab kohus (vt väärteomenetluse seadustikku,
kriminaalmenetluse seadustikku).
Loodetavasti on selgitustest abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Kristel Lekko 693 8443 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|