Vormsi Vallavalitsus_avaldus

Eelnõu

Vormsi valla põhimääruse muutmine
(Vastu võetud 09.12.2013 nr 12)

Määruse kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi § 8 lg 2 ja § 22 lg 1 p 5 ja p 9 ning püsiasustusega väikesaarte seaduse § 2 lg 1 p 6 alusel.

§ 1. Vormsi valla põhimääruse muutmine

(1) 11. peatüki pealkiri muudetakse järgmiselt:
VORMSI ELANIK, PÜSIELANIK ja KÜLAVANEMAD

(2) § 83 pealkiri muudetakse järgmiselt:
Vormsi elanik ja püsielanik

(3) Lisatakse § 83 lg 2 järgmiselt:
Vormsi püsielanik (edaspidi püsielanik) on isik kes alaliselt ja peamiselt elab Vormsi saarel ja kelle püsiva elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse Vormsi valla täpsusega ja kes on sotsiaalmajanduslikult aastaringselt seotud saarel elamisega ning viibib elukondlikult arvestuslikult rohkem kui poole aastast saarel.

(4) Lisatakse § 83 lg 2 p 1 järgmiselt:
Püsielaniku staatuse kinnitab vallavalitsus kuulates vajadusel ära püsielaniku elukoha kinnistu omaniku arvamuse.

(5) Lisatakse § 83 lg 3 järgmiselt:
Valla eelarvest finantseeritavaate toetuste maksmisel ja teenuste osutamisel, mille kohustus ei tulene riigi õigusaktidest ja mille eesmärk on püsielanikkonna säilimine, lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikest 2.

(6) Lisatakse § 83 lg 3 p 1 järgmiselt:
Vallavalitsusel on õigus rakendada toetuste määramisel ja teenuste osutamisel erandit kui elaniku sotsiaalse või tervisliku seisundi tõttu on see põhjendatud.

(7) Lisatakse § 83 lg 3 p 2 järgmiselt:
Püsielaniku staatuse määramise vastuolude lahendamisel tuleb enne otsuse langetamist kõnealune isik ära kuulata.

§ 2. Määruse rakendamine.
(1) Määrus jõustub .................2025.
(2) Vallavalitsus esitab ettepanekud Vormsi valla õigusaktide kooskõlla viimiseks käesoleva määruse paragrahviga 83.




Seletuskiri:
Määruse eesmärk on säilitada ja suurendada saare püsielanikkonda ning toetada võimaluse piires valla eelarvest täiendavalt alaliselt ja peamiselt saarel elavaid püsielanikke ehk toetada saarel kohapeal elamist.
Vastavalt püsiasustusega väikesaarte seadusele on saare püsielanikkonna säilimine riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne.
Seaduse § 3 sätestab:
Riigi ja kohalike omavalitsuste eesmärgid püsiasustusega väikesaarte haldamisel on:
1) püsiasustuse taastamine, säilitamine ja arengusuutlikkuse toetamine;
2) omavalitsusliku suutlikkuse toetamine ja osalusdemokraatia suurendamine;
3) püsielanikele töökohtade ja toimetulekuvõimaluste loomine ning ettevõtluse toetamine;
4) esmatähtsate avalike teenuste (politsei- ja päästeasutused, joogivesi, post- ja elektronside, elektrivarustus, transpordiühendus, alus-, põhi- ja keskharidus, sotsiaalabi) kättesaadavuse tagamine;
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]
5) saarte elulaadi omapära ja rahvakultuuri järjepidevuse säilitamine;
6) väikesaartele iseloomuliku maastikuilme ja looduskeskkonna säilitamine ja kaitsmine;
7) püsielanike tegevuse ja huvide sidumine territoriaalmere ja riigipiiri kaitse ning keskkonnahoiu riiklike vajadustega.
[RT I 2007, 25, 133 - jõust. 01.01.2008]

Paragrahv 12 näeb ette nende eesmärkide täitmiseks ka püsiasustusega väikesaarte rahastamise erisuse. Toetuse peamiseks eesmärgiks ongi püsielanikkonna taastamine, säilitamine ja arengusuutlikkuse toetamine.

Püsiasustusega väikesaarte seaduse § 2 lg 1p 6 sätestab püsielaniku mõiste järgmiselt: püsielanik – isik, kes alaliselt ja peamiselt elab väikesaarel ja kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse väikesaarel asuva asustusüksuse täpsusega.

Täpsemalt püsielaniku mõistet ei ole reguleeritud kuigi seaduse mõte on arusaadav.
Leiame, et võttes aluseks püsiasustusega väikesaarte seaduse § 2 lg 1 p 6 oleks hea valla põhimääruses püsielaniku mõistet määrata ja sisustada.

Eesmärgiks ei ole rahvastikuregitrisse kantud inimestel vahet teha vaid saare elujõulisususe suurendamine.
Püsielanikkonna säilimine on ühine eesmärk nii aastaringselt kohapeal elavatele kui ka suvevormsilastele. Kui kohapeal on olemas püsielanikkond kes igapäevaselt saarel elab, siis on tagatud kooli kui kogukonnakeskuse jätkusuutlikkus ja kohapealse elu säilimine, mis omakorda tagab paremad teenused kõigile.
Kui lasteaias ja koolis pole lapsi, siis kaovad töökohad ja ka väikeste lastega peredele saarele elama asumise võimalus.
Saare püsielanikkond on oluline ka turvalisuse seisukohalt, toimib naabrivalve ja on vähene kuritegevus. Kohapeal märgatakse kohe kui on mingit kahtlast liikumist või selles mitteettenähtud kohas tule tegemist, nii on ka kõik saare kodud hoitud.

Määruse eesmärgiks on tulemuslikumalt ja sihistatult suunata valla eelarvest täiendavalt makstavaid toetusi, mis soodustavad püsielanikkona säilimist saarel ja uute perede saarele elama asumist.
Püsielaniku mõiste rakendamine ei puuduta riigi seaduste alusel makstavaid ja riigi poolt antavaid toetusi (näiteks sünnitoetused, matusetoetused, toimetulekutoetused, muud seadusega ettenähtud sotsiaaltoetused, praamipileti soodustused jms).

Oleme kõige suurem väikesaar ja saarvald, siis on meie väärtuseks lisaks kogukonnale maad ja metsad ja nende väärtuste hoidmine ning siin on püsielanikel oluline koht.
Rahvastikuregistri andmetel on Vormsi vallas üle 400 elaniku, kuid saare püsileanikud on neist alla pooolte. Täna on probleemiks püsielanikkonna vähenemine, laste arvu vähenemine lasteaias ja koolis, mille tulemusena väheneb saare elujõulisus.
Püsielanikele suunatud toetusi makstakse täiendavalt valla eelarvest ja aastapõhiselt eesmärgiga toetada saarel elamist ja ettevõtlikkust ja hakkama saamist.
Heaks näiteks on maakasutustoetuse maksmine, mida makstakse eeldusel, et maaomanik kasutab ja hoiab korras temale kuuluvad maad.
Maakasutustoetuse saajad on olnud enamuses ka täna püsielanikud. Määruse üheks eesmärgiks on, et see ka nii jääks ja toetuse maksmine täidaks seatud eesmärki ning ei koormaks liialt valla eelarvet.

Käesoleva määrusega lisatav § 83 lg 3 p 1 sätestab ka püsielaniku määramisel erandi rakendamise võimaluse, kui see on põhjendatud inimese sotsiaalse või tervisliku seisundi tõttu (näiteks viibimine hoolekandeasutuses, haiglas vms).

Püsielukoha ja püsielaniku määramine ei tekita suuri probleeme, sest enamikel juhtudel on teada kus inimene tegelikult alaliselt ja peamiselt elab.
Püsielukoha ja püsielaniku määratlemist on vallavalitsus seni edukalt rakendanud hajaasustuse programmi toetuste määramisel, sest vastavalt programmdokumendile ei ole abikõlbulikud tegevused majapidamistes, mida taotleja ei ole alalise elukohana aastaringselt kasutanud.

Määruse eelnõus on sätestatud ka tingimused, et isik peaks arvestuslikut üle poole ajast elama saarel kohapeal. See ei tähenda, et keegi peaks tõendama, kui mitu päeva ta saarel kohapeal on viibinud. Vormsi, kui saarvalla eripära on see, et saarel teatakse ja tuntakse üksteist ja tegelikult on teada kas inimeste igapäevane kodu on saarel või mitte.
Püsielaniku määramise küsimuste tekkimisel tuleb ära kuulata kõnealune isik ning vajadusel ka kinnistu omaniku arvamus.
Samuti on võimalus vallavalitsusel vajadusel teha ka püsielaniku määratlemisel erandit, kui see on elaniku sotsiaalse või tervisliku seisundi tõttu põhjendatud.

Määrusega püsielaniku mõiste täpsustamine ja võimalusel valla eelarvest täiendavalt püsielanike toetamine on saare arengu huvides ning ei piira kellegi õigusi.


Eelnõu koostasid:

Ivo Sarapuu
volikogu liige

Arvo Allik
volikogu liige
2.12.2024

Täiendatud 4.03.2025

KINNITUSM�RGE
Mina, L��neranna vallasekret�r Karoliina Post, kinnitan k�esoleva v�ljav�tte, mis on tehtud originaaldokumendist, �igsust.



Hullo
17. märts 2025 nr 6
Algus kell 13:00, lõpp kell 15:05

Juhatas: vallavanem Triin Lepp
Protokollis: vallasekretär Cariina Pähk
Osalesid: vallavalitsuse liikmed Mikk Puurmann ja Heily Piip
Puudus: vallavalitsuse liige Andres-Andi Sarv
Kutsutud: Mihkel Kalmaru 1. ja 7.1. päevakorrapunkti arutelu ajaks;
ehitusspetsialist Riina Nedzelskiene 2. ja 3. päevakorrapunkti arutelu ajaks;
majandus- ja haldusspetsialist Ebekai Härm 4. ja 8. päevakorrapunkti arutelu ajaks;
sotsiaaltöö- ja haridusspetsialist Maret Võrno 5. päevakorrapunkti arutelu ajaks;
keskkonna- ja planeeringuspetsialist Marja-Liisa Meriste 6.1. päevakorrapunkti arutelu ajaks.

Vallavalitsuse liige Mikk Puurmann, vallasekretär Cariina Pähk, majandus- ja haldusspetsialist Ebekai Härm ja Mihkel Kalmaru osalesid istungil elektrooniliselt.

OTSUSTATI kolme poolthäälega kinnitada järgmine

PÄEVAKORD

1. Vormsi Vallavalitsuse 21.01.2015 korralduse nr 8K muutmine
Ettekandja Mihkel Kalmaru

2. Koha-aadressi määramine (90701:003:1202, Rälby küla)
Ettekandja ehitusspetsialist Riina Nedzelskiene

3. Ehitusloa väljaandmine üksikelamu püstitamiseks (Allika, Sviby küla)
Ettekandja ehitusspetsialist Riina Nedzelskiene
4. Läänemaa liikluskomisjoni liikme määramine
Ettekandja majandus- ja haldusspetsialist Ebekai Härm
5. Tervisetoetuse maksmine
Ettekandja sotsiaaltöö- ja haridusspetsialist Maret Võrno

6. Eelnõude edastamine Vormsi Vallavolikogu päevakorda
6.1. Rumpo küla Kruusaaugu katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine
Ettekandja keskkonna- ja planeeringuspetsialist Marja-Liisa Meriste

6.2. Vormsi valla põhimäärus
Ettekandja vallasekretär Cariina Pähk
7. Seisukoha andmine volikogu liikmete Ivo Sarapuu ja Arvo Alliku poolt esitatud volikogu määruse eelnõudele

7.1. Vormsi Vallavolikogu 21.12.2007. a määruse nr 10 „Vormsi valla põhimäärus" muutmine (maaüksuste jagamine)
Ettekandjad Mihkel Kalmaru, vallavanem Triin Lepp ja vallasekretär Cariina Pähk

7.2. Vormsi valla põhimääruse muutmine (püsielanik)
Ettekandjad vallasekretär Cariina Pähk ja vallavanem Triin Lepp
8. Informatsiooni ärakuulamine Vormsi valla hankeplaani kohta
Ettekandja majandus- ja haldusspetsialist Ebekai Härm


Päevakorrapunkt nr 7
Seisukoha andmine volikogu liikmete Ivo Sarapuu ja Arvo Alliku poolt esitatud volikogu määruse eelnõudele
7.1. Vormsi Vallavolikogu 21.12.2007. a määruse nr 10 „Vormsi valla põhimäärus" muutmine (maaüksuste jagamine)
KUULATI: vallasekretär Cariina Pähki ettekannet, kes tutvustas volikogu liikmete Ivo Sarapuu ja Arvo Alliku poolt esitatud volikogu määruse eelnõud. Eelnõuga soovitakse vallavalitsuse pädevusse delegeeritud maakorraldusseaduse § 13-st tulenev õigus kinnisasju jagada lõpetada ja seeläbi jätta nimetatud maakorraldustoimingud volikogu pädevusse. Vallavanem Triin Lepp tutvustas majandus-, ehitus- ja keskkonnakomisjoni seisukohta esitatud eelnõu suhtes: komisjon toetas eelnõu vastuvõtmist muutmata kujul. Mihkel Kalmaru selgitas maakorraldustoimingute tegevusi lähtuvalt maakorraldusseadusest: volikogu ülesanne on otsustada, kuidas omavalitsuses korraldatakse maakorraldustoimingute läbi viimine.
OTSUSTATI: kolme poolthäälega mitte toetada esitatud eelnõud, kuna selle vastuvõtmine ei muuda valla tööd efektiivsemaks. Sellisel bürokraatia suurendamisel maaüksuste jagamise võtmes ei ole laiemat mõtet. Vallavalitsus lähtub maaüksuste jagamisel kehtivatest kordadest ja kaasab selleks kompetentseid spetsialiste.

7.2. Vormsi valla põhimääruse muutmine (püsielanik)
KUULATI: vallasekretär Cariina Pähki ja vallavanem Triin Lepa ettekandeid, kes tutvustasid volikogu liikmete Ivo Sarapuu ja Arvo Alliku poolt esitatud volikogu määruse eelnõud. Eelnõuga soovitakse vallavalitsusele määrata ülesandeks püsielanike staatuse kinnitamine. Vallasekretär Cariina Pähk selgitas, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26. veebruari 2025. a kohtuotsusest nr 5-24-29 kohaselt vaatamata kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusele kontrollida elukoha andmete õigsust rahvastikuregistris, puuduvad kehtivas õiguses volitusnormid sisulise kontrolli tegemiseks. Tulenevalt eeltoodust ei ole seadusega kooskõlas eelnõus vallavalitsuse ülesandeks määratud püsielanike staatuste kinnitamiseks menetluste, mis on sisuliselt oma olemuselt jälitustegevused, läbi viimine. Elanike elukohtade üle arvestuse pidamiseks on riik kasutusele võtnud rahvastikuregistri, alternatiivsete registrite pidamine lubatud ei ole. Elanike tegelike elukohtade kontrollimine on lubatud vaid elanike endi avalduste alusel algatatud menetluste läbiviimiseks juhul, kui avalduste rahuldamine eeldab, et taotleja peab olema majapidamist, mida ta on rahvastikuregistris registreerinud oma elukohana, ka tegelikkuses oma alalise elukohana teatud perioodi jooksul kasutanud. Sellest tulenevalt ei ole vallavalitsusel võimalik eelnõus toodud sisulisi muudatusi rakendada.
OTSUSTATI: kolme poolthäälega mitte toetada esitatud eelnõud, kuna jääb arusaamatuks, kuidas see muudaks vallavalitsuse protsesse efektiivsemaks. Eelnõu rakendamiseks vajaminevaks ajaliseks määratluseks, jälitustegevuseks ega püsielaniku ülekuulamiseks ei ole vallavalitsusel õigust. Iga lahterdamine mõjub pigem negatiivselt kui positiivselt.


(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Triin Lepp Cariina Pähk
vallavanem vallasekretär




VÄLJAVÕTE ÕIGE

(allkirjastatud digitaalselt)

Cariina Pähk
vallasekretär