Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
Viit | 7-5/250728/2502712 |
Registreeritud | 14.04.2025 |
Sünkroonitud | 16.04.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle |
Sari | 7-5 Isiku kaebuse alusel KOV organi või asutuse tegevuse kontroll |
Toimik | 7-5/250728 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Põhja-Sakala vald, Vindr Baltic OÜ |
Saabumis/saatmisviis | Põhja-Sakala vald, Vindr Baltic OÜ |
Vastutaja | Ago Pelisaar (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Aino Viinapuu
Põhja-Sakala vald
Meie 14.04.2025 nr 7-5/250728/2502712
Tuulepargi eriplaneeringu lõpetamine ülekaaluka avaliku huvi tõttu
Austatud vallavolikogu esimees
Põhja-Sakala Vallavolikogu võttis 20. märtsil 2025 vastu otsuse lõpetada vallas tuuleparkide
eriplaneeringute ja keskkonnamõjude strateegiliste hindamiste menetlused. Otsust põhjendati
sellega, et need eriplaneeringud on vastuolus valla üldplaneeringuga ja et ilmnenud ülekaalukas
avalik huvi välistab tuulepargi rajamise. Vallavolikogu on ülekaaluka huvi olemasolu järeldanud
sellest, et volikogule esitati üle tuhande allkirjaga petitsioon, milles nii vallas kui ka mujal elavad
inimesed avaldasid vastuseisu tuuleparkide rajamisele.
Kuigi volikogu otsuse alusel ei lõpetata veel eriplaneeringute menetlusi, andis volikogu sellega
selge ja siduva suunise vallavalitsusele. Pole kahtlust, et planeeringute menetlus ja
keskkonnamõjude strateegiline hindamine lõpetatakse. Kuigi neid menetlusi võib veel jätkata,
kuni vallavolikogu on vormistanud ja vastu võtnud menetluste lõpetamise otsuse, on otsusel
kohene mõju. Huvitatud isik ei saa usalduse kaitsele tuginedes nõuda pärast selle otsuse
langetamist tehtud kulutuste hüvitamist (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 3).
Vallavolikogu otsusega määrati kindlaks vallavalitsuse juhtimisel olevate menetluste tulemus,
seega on sellel otsusel eelhaldusakti tunnused (HMS § 52 lg 1 p 2). Vallavalitsus peab nüüd
koostama volikogu otsuse punktis 2 nimetatud menetluste lõpetamise otsuse eelnõu ja esitama
selle vallavolikogule heakskiitmiseks. Kuigi vallavolikogu võib meelt muuta ja jätta
eriplaneeringute ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise menetlused lõpetamata, ei ole alust
sellist arengut oodata.
Juhin tähelepanu mõnele kaalutlusveale, mida vallavolikogu saab oma järgmise otsusega
kõrvaldada. Eksimused seisnevad selles, et vallavolikogu on jätnud avalikud huvid nõuetekohaselt
kaalumata ja on oma otsust põhjendanud puudulikult.
Kuigi planeerimisseaduse § 97 lõike 1 järgi võib vald lõpetada kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse, peab see otsus olema
õiguspärane nii sisult, vormilt kui ka menetluslikult. See on vallavolikogu kaalutlusotsus.
Kaalutlusõigus ei ole siiski vaba voli otsustada ükskõik kuidas ja mistahes lahenduse kasuks.
Kaalutlusõigusega tehtav otsus on õiguspärane vaid siis, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega,
proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta (HMS § 54). Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb muu hulgas
arvestada olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Ka PlanS § 10 lõikes 1
on rõhutatud, et planeeringumenetluses tuleb tasakaalustada erinevaid huve, sealhulgas avalikke
huve ja väärtuseid.
2
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlemisel tuleb lähtuda nii kohalikest huvidest kui
üldisematest, ühiskonna kui terviku seisukohast olulistest avalikest huvidest. Näiteks võib üldistes
huvides olla taastuvenergia tootmisvõimsuste arendamine ning kohalik omavalitsus ei saa seda
kaalutlusotsuse tegemisel kõrvale jätta. PlanS § 10 lõike 3 sõnastusest järeldub, et vald peab küll
lähtuma kohalikest huvidest, kuid tagama seejuures kooskõla riigi huvidega (lõike täpne sõnastus:
„Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas
riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti väljendavate
strateegiliste dokumentidega.“).
PlanS § 97 lõikes 1 on esitatud lahtine loetelu põhjustest, millele tuginedes saab lõpetada kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu menetluse. Vallavolikogu võib seega oma otsust põhjendada ka mõne
sellise kaaluka argumendiga, mida PlanS § 97 lõike 1 loetelus ei ole. Otsuse põhjendus peab sel
juhul olema eriti üksikasjalik ja veenev.
Vallavolikogu on oma otsuse tegemisel väitnud, et algatatud eriplaneeringud ei ole kooskõlas valla
üldplaneeringuga. Siin on probleem selles, et vallavolikogu pidi juba enne kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu algatamist hindama kooskõla üldplaneeringuga. PlanS § 96 lõike 2 punkti 1 järgi
ei algatata kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui
eriplaneeringu algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga. Kuivõrd vald on algatanud
eriplaneeringu menetlused ja hinnanud need üldplaneeringuga kooskõlas olevaks, siis on
selgusetu, kuidas on vahepeal tekkinud vastuolu. Üldplaneeringut ei ole muudetud pärast
eriplaneeringute algatamist.
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga võib ühtlasi ette näha üldplaneeringu muutmise (PlanS
§ 95 lg 82; lõike täpne sõnastus: „Tuuleparki kavandav kohaliku omavalitsuse eriplaneering võib
põhjendatud juhul sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud
üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on põhjendatud juhul, kui üldplaneeringu kehtestamise
järgselt on muutunud või kehtestatud õigusaktid, samuti kui on ilmnenud uued faktilised asjaolud,
mis üldplaneeringu kehtestamise ajal välistasid tuuleparkide rajamise võimalikkuse kohaliku
omavalitsuse üksuse territooriumil või selle osal.“). Seega ei saa planeeringumenetlust lõpetada
pelgalt seetõttu, et kohaliku omavalitsuse eriplaneering on vastuolus üldplaneeringuga. Kui
eriplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, saabki ju see olla ajendatud asjaolust,
et eriplaneeringuga kavandatu on mingis osas üldplaneeringuga vastuolus. Kuivõrd vald otsustas
sellise eriplaneeringu algatada, siis ta ilmselgelt möönis üldplaneeringu muutmise võimalikkust.
Planeeringumenetluses tuleb välja selgitada, kas üldplaneeringu muutmine on põhjendatud.
Kõnealusel juhul sooviti üldplaneeringus muuta eelkõige tuulepargi kaugust elamutest (1,5 km
vahemaa asendada 1 km vahemaaga). Samas ei keela üldplaneering ka praegu planeerida
elektrituulikut elamule lähemale kui üks kilomeeter, kui maaomanik sellega nõus on.
Vallavolikogu on oma otsust põhjendanud ka ülekaaluka avaliku huviga. Otsuse seletuskirjas on
üksnes märgitud, et „planeeringuprotsesside käigus on selgunud, et suur osa kohalikust
kogukonnast on tuuleparkide rajamise vastu, tuues esile elukvaliteedi halvenemise, visuaalse
reostuse ning võimaliku negatiivse mõju tervisele ja looduskeskkonnale. Tuuleparkide läheduses
elavad inimesed on väljendanud muret tuulikute müra, välguvarjutuse efekti, infraheli ning
võimaliku kinnisvara väärtuse languse pärast“.
Kohtupraktikast nähtuvalt ei saa paljude inimeste vastuseisu samastada ülekaaluka avaliku huviga.
Puidurafineerimistehase kaasuses selgitas kohus, et kui mõned kodanikuorganisatsioonid ja osa
üldsusest on avaldanud vastuseisu tehase rajamisele, ei ole see veel ülekaalukas avalik huvi (vt
TlnRnKm 24.11.2017, 3-17-1897/17, p 14).
3
On ilmne, et vastuseis on ajendatud eelkõige inimeste hirmudest. Planeeringumenetlus ongi
selleks, et välja selgitada, kas ja millistel hirmudel on alust. Samuti tuleb planeeringumenetluses
välja selgitada, millised on tuulepargi kahjulikud mõjud, ja kaaluda neid leevendavaid abinõusid.
Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste, mida tuleb sisustada kontekstile vastavalt.
Tuuleparkide puhul võib avalik huvi väljenduda keskkonnasäästlikumas energiatootmises, mis on
vajalik energiavarustuskindluse tagamiseks ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Riigikohus on
leidnud, et selle vastu on suur avalik huvi (vt RKPJKo 02.12.2024, 5-24-22, p 86). Nõnda
kirjeldatud avalikule huvile võivad vastanduda kohaliku kogukonna huvid jm avalikud huvid.
Muidugi on planeeringut puudutavad otsused keerukad, kuna kaaluda tuleb erinevaid avalikke ja
erahuve ning sageli ei pruugi olla lihtne selgitada, milline on parim huvide vaheline tasakaal ja
millist avalikku huvi pidada ülekaalukaks. Hinnang sellele, millist avalikku huvi pidada
ülekaalukaks, tuleb anda iga konkreetse juhtumi asjaoludest lähtuvalt. Arvestades
elektritootmiseks vajalike tegevuste mõju keskkonnale ja toodetava elektrienergia kogust, ei
pruugi taastuvast allikast elektrienergia tootmine igas asukohas olla tingimata kaalukaim huvi (vt
RKHKo 18.02.2021, 3-17-2565, p 11).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Vindr Baltic OÜ
Ago Pelisaar 693 8407