Laagri Kinnisvara OÜ_vastus

Imre Hohensee

Laagri Kinnisvara OÜ

[email protected]

Teie nr

Meie 14.04.2025 nr 6-1/242069/2502683

Üleminekusätete puudumine käibemaksumäära tõstmisel

Austatud Imre Hohensee

Pöördusite õiguskantsleri poole, sest käibemaksuseaduses puuduvad üleminekusätted, mis

annaksid võimaluse pärast 24-protsendise käibemaksumäära jõustumist 2025. aasta 1. juulil

rakendada varem sõlmitud pikaajaliste lepingute puhul seni kehtinud käibemaksumäära. Leiate, et

kõrgema käibemaksumäära rakendamine kohe pärast selle jõustumist rikub kinnisvaraarendusega

tegelevate ettevõtjate õiguspärast ootust olukorras, kus kliendiga kokkulepitud hinnale ei saa enam

lisada suuremat käibemaksu.

Selgitasite, et kui Riigikogu tõstis käibemaksumäära 20 protsendilt 22 protsendile, olid seaduses

ette nähtud üleminekusätted, mis võimaldasid pärast seaduse jõustumist kindla aja jooksul

rakendada pikaajaliste lepingute puhul madalamat maksumäära. Märkisite, et selle põhjal tekkis

ettevõtjatel ootus, et samamoodi toimitakse käibemaksumäära tõstmisel ka edaspidi.

Leian, et Teie esitatud asjaoludel pole alust pidada käibemaksuseadust Eesti Vabariigi

põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks. 2024. aasta 1. jaanuarist käibemaksumäära tõstes andis

Riigikogu tõesti võimaluse, et teatud tingimustel saavad ettevõtjad kohaldada madalamat

maksumäära ka pärast 2024. aasta 1. jaanuari. See asjaolu ei tekita siiski õiguspärast ootust, et

samasugune üleminekusäte kehtestatakse tingimata ka järgmiste maksutõusude korral.

Riigikohus on öelnud, et riik ei tohi käituda isiku suhtes sõnamurdlikult ning et igaühel peab olema

võimalik tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima1. Selle seisukoha põhjal

ei saa järeldada, et kehtivaid seadusi ei tohigi muuta. Riigikogu võib õigussuhteid ümber

kujundada vastavalt muutunud oludele.2

Maksuseaduste muutmisel mõjutatakse paratamatult ka varem tekkinud ja uue normi kehtivuse

ajal jätkuvaid õigussuhteid. Sellist mõju nimetatakse ebaehtsaks tagasiulatuvaks jõuks. Ebaehtne

tagasiulatuv jõud pole keelatud, sest vastasel juhul ei saaks parlament seadusi üldse muuta.

Muudatustega kohanemiseks tuleb jätta mõistlik aeg (vacatio legis ehk ajavahemik, mis jääb

seaduse avaldamise ja jõustumise vahele).

1 RKPJKo 30.09.1994, nr III-4/1-5/94, RKPJKo 02.12.2004, nr 3-4-1-20-04, p 13. 2 RKPJKo 02.12.2004, nr 3-4-1-20-04, p 14.

2

Riigikohtu hinnangul tuleb üldjuhul pidada piisavaks PS §-s 108 sätestatud vacatio legis’t.3

Selleks, et kohus tunnistaks sellest pikema jõustumisaja põhiseadusvastaseks, peavad olema

mõjuvad põhjused, näiteks õigusharu terviklik reform4 või muudatuse ootamatus või mastaapsus.5

Olulisi muudatusi kaasa toov õigusakt tuleks vastu võtta võimalikult aegsasti enne jõustumist, et

anda isikutele aega oma tegevus ümber korraldada.6

Riigikogu on seadnud eesmärgiks, et üldjuhul peab maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja

jõustumise vahele jääma vähemalt kuus kuud (maksukorralduse seaduse § 41). Praegusel juhul on

seda põhimõtet järgitud: seadus võeti vastu 11.12.2024, avaldati Riigi Teatajas 02.01.2025 ning

uus käibemaksumäär hakkab kehtima 01.07.2025. Kuue kuu pikkune vacatio legis ei ole üldiselt

lühike aeg. Ka ei ole käibemaksumäära tõstmine sedavõrd keerulisi ettevalmistusi nõudev

muudatus, mis nõuaks poolest aastast pikemat kohanemisaega.

On tõsi, et kinnisvaraarendused on mahukad ning need projektid võivad kesta väga kaua.

Kirjutasite, et suuremate arendusprojektide elluviimine võib aega võtta 24–36 kuud. Riigikogu

võib, kuid pole kohustatud seda asjaolu arvestama. Pole põhjendatud eeldada, et mõnele

majandussektorile antakse käibemaksumäära tõstmisel alati pikem üleminekuaeg (nt kaks-kolm

aastat). Tavaliselt on üleminekusätete eesmärk leevendada lühikese etteteatamisega kaasnevaid

mõjusid, kuid praegusel juhul pole põhjust etteteatamisaega lühikeseks pidada. Kuna Riigikogu

plaanis julgeolekumaksu kehtestada tähtajaliselt, oleks pikaajaliste lepingute tarbeks ette nähtud

üleminekusäte tähendanud seda, et riik ei saagi pikaajalisi lepinguid sõlmivatest majandusharudest

käibemaksu arvel lisalaekumisi.

Rahandusministeerium selgitas õiguskantsleri nõunikule, et sel ajal, kui käibemaksumäära tõsteti

20 protsendilt 22 protsendile, rakendati madalamat maksumäära võimaldavat üleminekusätet ka

neis valdkondades, kus pikaajalise lepingu sõlmimist ei peeta tavaliselt vajalikuks. Nii olid

maksueelise saamiseks pikaajalisi lepinguid kasutanud ka jaemüügiettevõtted. Madalamat

maksumäära rakendati seega pikemat aega ka olukordades, milleks see ei olnud ette nähtud. Sellist

olukorda Riigikogu enam luua ei soovinud.

Viitasite, et tarbijakaitseseaduse § 7 kohaselt peab ettevõtja avaldama lepingus müügihinna ehk

lõpphinna (mis sisaldab käibemaksumäära) ning hiljem lepingut muuta ei saa.

Tarbijakaitseseaduse § 7 lõikest 7 tuleneb, et sätet kohaldatakse vallasasjana müüdava kauba

suhtes. Seega ei keela seadus kinnisvaraarendajal sõlmida kliendiga ka sellist lepingut, milles

jäetakse mõni hinnakomponent lahtiseks, viidates sellele, et lepingu täitmise ajal võib kehtida

teistsugune käibemaksumäär.

Rahandusministeerium selgitas, et lõpphinna asemel tuleks lepingus ette näha kauba või teenuse

hind, mille juurde on märgitud, et hinnale lisandub käibemaks või hinnale lisandub käibemaks

seaduses sätestatud määras. Nii saab ettevõtja vähendada maksumäära muutumisest tulenevat

riski. Kui ettevõtja pole seda teinud ning lepingut ei saa enam muuta, selleks et käibemaksutõusu

arvesse võtta, on ettevõtja võtnud riski.

3 Põhiseaduse §-s 108 on öeldud, et seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses

eneses ei sätestata teist jõustumistähtaega. 4 RKPJKo 02.12.2004, nr 3-4-1-20-04, p 27. 5 RKPJKo 02.12.2004, nr 3-4-1-20-04, p 28. 6 Vt RKHKo 05.10.2006, nr 3-3-1-33-06, p 18.

3

Kokkuvõtvalt: kinnisvaraarendajatel ei võinud tekkida õigustatud ootust, et pikaajaliste lepingute

alusel saab alati veel mitu aastat pärast lepingu sõlmimist rakendada lepingu sõlmimise ajal

kehtinud käibemaksumäära. Sellist lubadust seaduses sätestatud ei ole.

Selles vastuskirjas pole kujundatud seisukohta käibemaksuseaduse § 46 lõike 25 muutmise

põhiseaduspärasuse suhtes, kuna Te ei palunud seda hinnata. KMS § 46 lõikes 25 on sätestatud

tähtpäev, mis võimaldas käibemaksu tõstmisel 20 protsendilt 22 protsendile rakendada pikaajaliste

lepingute puhul madalamat maksumäära. See tähtpäev toodi julgeolekumaksu seadusega kuus

kuud varasemaks. Selle muudatuse põhiseaduspärasust on vajaduse korral otstarbekas hinnata

kohtus, kus saab anda hinnangu ka konkreetse ettevõtja põhiõiguste piirangu intensiivsusele.7

Austusega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Kristi Lahesoo 693 8409

[email protected]

7 Näiteks aktsiisitõusude kaasuses nentis kohus, et puuduvad täpsemad andmed selle kohta, mida ettevõtjad on varem

teinud ning milliseid ümberkorraldusi peavad maksutõusu tõttu tegema. RKPJKo 30.06.2017, nr 3-4-1-5-17, p 86.