Vastus pöördumisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Bert Blös

Tallinna Strateegiakeskus

[email protected]

Teie 31.03.2025 Meie 15.04.2025 nr 2.3-8/25/1015-2

Vastus pöördumisele

Olete pöördunud Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole Tallinna Erihoolekande- ja

Rehabilitatsiooniteenuste Keskuse (edaspidi TERK) palvel, et selgitada välja seisukoht kaamerate

paigutamise kohta asutuse erihoolekandeteenuse osutamise ruumidesse ja üldaladele, sealhulgas

välisterritooriumile.

Kuna hetkel puudub arusaam, millisele tulemusele antud küsimuses asutuse andmekaitsespetsialist

ise on jõudnud (sh millisel alusel ja eesmärgil kaameratega salvestatakse, kaua andmeid

säilitatakse jne), siis selgitame hetkel põgusalt isikuandmete töötlemise üldiseid põhimõtteid, mida

kõik andmetöötlejad, sh erihoolekandeteenuse osutajad, peavad järgima. Kui Teil siiski tekib

vajadus konkreetse probleemi arutamiseks ning analüüsides on mingeid vastuolusid, siis saame

selle aja kokku leppida (sh kui seda veel tehtud ei ole, siis peame vajalikuks kaasata ka Tallinna

linna andmekaitsespetsialist Merit Valgjärve, [email protected], kes oskab jagada

vajalikku informatsiooni, mida igal isikuandmete töötlejal tuleb teada, alustades isikuandmete

töötlemise ülevaate koostamisest kuni rikkumiste registri tegemiseni).

Selgitame, et isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta.

Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada1. Kaamerate kasutamine

toob paratamatult kaasa isikuandmete töötlemise, kui selle vaatevälja jäävad inimesed. Kaamerate

abil on isik tuvastatav. Seega on videovalve puhul tegemist isikuandmete töötlemisega, mille osas

tuleb järgida isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) sätestatud nõudeid. Isikuandmete

vastutav töötleja on kohustatud järgima IKÜM artikkel 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid.

Nende põhimõtete täitmise eest vastutab ja peab olema võimeline nende täitmist tõendama

vastutav töötleja ehk TERK ise2. Selles osas, mil andmetöötlus ei vasta täielikult IKÜM

artikkel 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele, on andmetöötlus keelatud.

Kaamerate kasutamisel tuleb lähtuda muuhulgas järgnevatest isikuandmete töötlemise

põhimõtetest:

Seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus3.

1 vt IKÜM artikkel 4 punkt 1. 2 vt IKÜM artikkel 5 lõige 2. 3 IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt a.

2 (6)

Igasugune isikuandmete töötlemine peab olema õiglane ja seaduslik ehk täielikult kooskõlas kõigi

kehtivate õigusaktidega (sh IKÜM-i ja IKS-ga). Samuti peab andmetöötlus olema läbipaistev,

koostatud peavad olema andmekaitsetingimused. Läbipaistvuse põhimõte eeldab, et kogu

isikuandmete töötlemisega seotud teave on inimesele lihtsalt kättesaadav, arusaadav ning selgelt

sõnastatud. See puudutab eelkõige andmesubjektide teavitamist, et tagada õiglane ja läbipaistev

töötlemine. Inimeste teavitamist reguleerivad täpsemalt IKÜM artiklid 12 – 14. IKÜM artiklites

13 ja 14 on välja toodud, mida peab inimesele antav teave minimaalselt sisaldama. Kaamerate

kasutamisel tuleb lähtuda IKÜM artikkel 13 nõuetest.

Inspektsioon märgib lisaks, et vastutav töötleja peab tagama läbipaistvuse põhimõtte järgimist,

kuna element „lihtsasti kättesaadav“ tähendab seda, et andmesubjekt ei peaks otsima teavet, vaid

neile peaks olema kohe näha, kust ja kuidas selle teabe kätte saab.4 Seega peab asutus tagama, et

patsientidel oleks kohapeal võimalus tutvuda dokumentidega, millega on videovalve kasutamine

reguleeritud.

Eesmärgi ja säilitamise piirang. Võimalikult väheste andmete kogumine5.

Selleks, et hinnata, kas kaamerate kasutamine vastab eesmärgi piirangu ning võimalikult väheste

andmete kogumise põhimõttele, tuleb esmalt tuua välja kõik konkreetsed eesmärgid ning seejärel

hinnata, kas nimetatud eesmärkide täitmisel on kaamerate kasutamine vajalik või on selle

täitmiseks muid ja andmesubjekti vähem riivavamaid meetmeid.

Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sh kaitseb

loata või ebaseadusliku töötlemise eest6.

Isikuandmete töötlemine tuleb lõpetada ja andmed kustutada või viia isikustamata kujule kui

isikuandmete töötlemiseks puudub õiguslik alus ja/või on täidetud eesmärgid, milleks neid koguti.

Igal asutusel tuleb endal hinnata, millistes ruumides või muul alal on õiguspärane kasutada

kaameraid. IKÜM artikkel 6 lõike 1 alusel peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks olema

õiguslik alus (nt seadus, isiku nõusolek jne). Isikuandmete eriliikide (sh terviseandmete)

töötlemine on üldmääruse artikkel 9 lõike 1 kohaselt üldiselt keelatud, kui ei esine mõni lõikes 2

väljatoodud asjaoludest. Järelikult saab terviseandmete töötlemine kaameratega toimuda ainult

IKÜM artikli 6 koostoimes artikli 9 lõike 2 alustega.

Tervishoiuvaldkonnas saaks jälgimisseadmestiku kasutamise aluseks olla IKÜM artikkel 9 lõike

2 punkt a, mis sätestab, et andmesubjekt on andnud selgesõnalise nõusoleku nende isikuandmete

töötlemisel ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Samas, isegi kui on olemas kas asutuse

külastaja poolt antud nõusolek jälgimisseadmestiku kasutamiseks, siis vastavalt IKÜM artiklile 7

on isikul õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta. Mis tähendab, et edasiseks andmete

töötlemiseks puudub õiguslik alus.

Samuti võib jälgimisseadmestiku kasutamiseks nõusoleku küsimisel tekkida olukord, mil kõik

raviasutuse külastajad ei tarvitse nõusolekut anda. See aga tähendab, et kui kõigi

4 Artikli 29 töörühm. Suunised määruse 2016/679 kohase läbipaistvuse kohta, lk 8. Arvutivõrgus:

https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/EU_suunised/labipaistvuse_wp260_et.pdf 5 IKÜM artikkel 5 lg 1 punktid b, c ja e 6 IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt f.

3 (6)

külastajate/klientide nõusolekut ei ole, siis ei saa raviasutustes nõusoleku alusel valvekaameraid

kasutada.

Teine võimalik alus tervishoiusüsteemis jälgimisseadmestiku kasutamiseks saaks inspektsiooni

hinnangul olla IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt h, mille kohaselt on eriliiki isikuandmete töötlemine

lubatud, kui töötlemine on vajalik ennetava meditsiini või töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja

töövõime hindamiseks, meditsiinilise diagnoosi panemiseks, tervishoiuteenuste või

sotsiaalhoolekande või ravi võimaldamiseks või tervishoiusüsteemi ja -teenuste korraldamiseks,

kuid seda tingimusel, et õigus andmete töötlemiseks tuleneb siseriiklikust õigusest, kehtestatud on

kaitsemeetmed ning täidetud on sama artikli lõikes 3 toodud tingimused.

Olukorras, kus kaameraid soovitakse kasutada turvalisuse eesmärgil, siis ka Euroopa

Andmekaitseinspektor rõhutab, et jälgimisseadmeid saab ja peab kasutama selektiivselt – need

peaksid olema suunatud konkreetselt määratletud turvaprobleemi lahendamisele. Iga turvarisk

tuleks määratleda eraldi ja detailselt, tuginedes reaalsetele ja tõestatavatele andmetele riski

olemasolu ja ulatuse kohta. Pelk hirm või spekulatsioon ei ole Euroopa Andmekaitseinspektori

hinnangul piisavad, et õigustada jälgimisseadmete kasutamist. Lisaks tuleks määratleda, kas

jälgimisseadmete kasutamise eesmärk on konkreetse turvariski ennetamine või uurimine.7

Inspektsioon on varasemalt leidnud, et andmetöötlejad ei ole mitmel juhul piisavalt tõendanud, et

turvakaamerate kasutamine kõikides kohtades ja ruumides on olnud vajalik ja eesmärgipärane ning

on puudunud muid andmesubjektide õigusi vähem riivavamad meetmed.

Mööname, et isikute ja vara kaitse eesmärgil jälgimisseadmete kasutamine võib osutuda

vajalikuks, kuid andmetöötlejal lasub kohustus tõendada, et isikuandmete töötlemisel on tagatud

isikuandmete töötlemise põhimõtted. Tulenevalt minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttetest8

tuleb kaamerad suunata konkreetsetele turvariskidele ning paigaldada kaameraid selliselt, et

inimesed jääksid kaameravaatevälja minimaalselt.

Üheks tundlikumaks teemaks ongi ka palatikaamerate kasutamine tervishoiuteenuseid

osutavates asutustes. Inspektsioon on leidnud, et vastutava andmetöötleja mõjuhinnangus

sätestatud nõusoleku kehtimise kriteeriumite täitumisel on andmetöötlejal õigus palatikaamerate

kasutamisel tugineda patsiendi või tema seadusliku esindaja nõusolekule kui õiguslikule alusele

patsiendi isikuandmete töötlemisel.

Teise õigusliku alusena saaks välja tuua IKÜM artikkel 9 lg 2 punkti c, mille alusel suunatakse

patsient videovalvega palatisse patsiendi või muu isiku eluliste huvide kaitseks. Andmekaitse

Inspektsioon on leidnud, et antud õiguslikule alusele tuginemine on õigustatud olukorras, kus kõik

kolm mõjuhinnangus välja toodud tingimust9 on täidetud.

Olukorras, kus kaameraid kasutatakse palatis, siis selleks, et andmetöötlus oleks seaduslik, peabki

7 European Data Protection Supervisor, Video-surveillance Guidelines, 2010. Arvutivõrgus: https://edps.europa.eu/data-

protection/our-work/publications/guidelines/video-surveillance_en 8 IKÜM artikkel 5 lg 1 punktid b ja c. 9 Erandjuhtudel patsiendi või muu isiku eluliste huvide kaitseks [IKÜM artiklid 6(1)(d), 9(2)(c)] järgnevatel tingimustel:

a) palatikaamera kasutamine on vältimatult vajalik patsiendi või muu isiku elu või tervise kaitseks. Tervishoiutöötaja hindab ja

dokumenteerib Kliinikumi infosüsteemis palatikaamera kasutamisele allutamise;

b) patsient ei ole õiguslikult või füüsiliselt võimeline nõusolekut andma;

c) kaameraid kasutatakse maksimaalselt kuni patsiendi või tema seadusliku esindaja tahte kindlakstegemiseni, misjärel võib

palatikaamera kasutamisega jätkata ainult kehtival nõusolekul vastavalt ülaltoodud punkti tingimustele.

4 (6)

olema koostatud andmekaitsetingimused, mis peavad inimestele (või nende esindajatele) olema

igal ajal kättesaadavad. Andmetöötlus peab eelkõige olema läbipaistev, et inimesed saaksid

vastused oma isikuandmete töötlemise kohta asutustes, muuhulgas kaameratega salvestamise

kohta.

Oluline on ka teada, et ühel eesmärgil kogutud andmeid ei või kasutada teisel eesmärgil

(eesmärgipiirang). Eriliigilisi isikuandmeid sisalduva kaamerasalvestamise kasutamiseks näiteks

hiljem töötajate koolitamise eesmärgil ei ole muud õiguslikku alust kui salvestisele jäänud

inimeste nõusolekud.

Mis puudutab salvestiste säilitamise tähtaega, siis IKÜM põhjenduspunkt 39 sätestab, et

isikuandmed peaksid olema asjakohased, piisavad ja piirduma sellega, mis on nende töötlemise

otstarbe seisukohalt vajalik. See eeldab eelkõige, et tagatakse andmete säilitamise aja piirdumine

rangelt minimaalsega. Isikuandmeid tuleks töödelda vaid juhul, kui nende töötlemise eesmärki ei

ole mõistlikult võimalik saavutada muude vahendite abil. Selle tagamiseks, et isikuandmeid ei

säilitataks vajalikust kauem, peaks vastutav töötleja kindlaks määrama tähtajad andmete

kustutamiseks või perioodiliseks läbivaatamiseks.

Lisaks juhib AKI tähelepanu, et IKÜM artikkel 17 lg 3 punkti e kohaselt saab vastutav töötleja

säilitada andmeid pikemalt kui on säilitamistähtajaga ette nähtud õigusnõuete koostamiseks,

esitamiseks või kaitsmiseks. Seega saab andmetöötleja säilitada konkreetseid videosalvestisi ka

kauem kui on ette nähtud kuni need on vajalikud menetluse läbiviimiseks.

Euroopa Andmekaitsenõukogu on oma suunistes 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta

videoseadmetes välja toonud järgneva:10„Võttes arvesse isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5

lõike 1 punktides c ja e sätestatud põhimõtteid, nimelt võimalikult väheste andmete kogumist ja

säilitamise piirangut, tuleks isikuandmed enamikul juhtudel (nt vandalismi avastamiseks)

kustutada – ideaaljuhul automaatselt – mõne päeva pärast. Mida pikem on ettenähtud säilitamisaeg

(eriti kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja

säilitamise vajalikkust. Kui vastutav töötleja kasutab videovalvet mitte ainult oma ruumide

jälgimiseks, vaid kavatseb andmeid ka säilitada, peab vastutav töötleja tagama, et säilitamine on

eesmärgi saavutamiseks tegelikult vajalik. Kui säilitamine on vajalik, tuleb säilitamisaeg iga

konkreetse eesmärgi puhul selgelt kindlaks määrata ja eraldi kehtestada. Vastutav töötleja vastutab

säilitamisaja kindlaksmääramise eest kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega

ning isikuandmete kaitse üldmääruse sätete järgimise tõendamise eest.“ Seega olukorras, kus

eriseadusest ei tulene pikemat säilitamistähtaega, tuleb lähtuda üldjuhul 72 tunnisest

säilitamisajast. Siinjuures oleme rõhutanud igal juhul, et mida kauem salvestisi säilitatakse, seda

suurem riive on salvestistele jäänud isikutele.

Eeltoodut arvesse võttes peab andmetöötleja põhjendama eriliiki isikuandmete säilitamise vajadust

ning tõendama, et salvestiste säilitamine on eesmärkide saavutamiseks vajalik. Juhul kui

andmetöötleja jõuab järeldusele, et selline andmetöötlus on õigustatud, siis tuleb tal siiski lähtuda

üldjuhul 72 tunnisest säilitamisajast. Pikem säilitamistähtaeg on lubatud siis, kui vastutav töötleja

on põhjendanud pikema säilitamistähtaja vajadust. Erinevatel eesmärkidel võib olla sellest

lähtuvalt ka erinev salvestamise tähtaeg.

10 https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf lk 28 p 121

5 (6)

Asutuses peab olema reguleeritud kaamerate salvestistele ligipääs ja hilisem ligipääsu

kontroll. IKÜM artikkel 5 lg 1 p f sätestab turvalisuse põhimõte, mis tähendab, et andmeid tuleb

hoida ja töödelda turvaliselt. Andmete turvalisuse tagamiseks peab vältima kõrvaliste isikute

ligipääsu jälgimisseadmetele ning hoidma ära salvestiste omavolilise jälgimise, kopeerimise,

muutmise, teisaldamise ja kustutamise. Tagantjärele peab olema võimalik kindlaks teha, millal ja

milliseid andmeid vaadati, salvestati, muudeti või kustutati ning kes seda tegi. Samuti, millal ja

millistele andmetele keegi juurdepääsu sai. Jälgimiseks kasutatavad vahendid tuleb seadistada

selliselt, et igal kasutajal on süsteemi sisenemiseks oma kasutajanimi ja parool. Seega peab

vastutav töötleja panema paika konkreetselt ametinimetuse täpsusega, kellel töötajatelt on ligipääs

palatikaamerate süsteemi, et reaalajas jälgimist sisse või välja lülitada.

Kui kaameraid kasutatakse palatis, siis peab olema tagatud patsiendi õigus privaatsusele (sh

vaid väga õigustatud inimesed saavad ligipääsu salvestistele). Tulenevalt vastutava töötleja

tegevusest ja talle seadusega pandud kohustustest on teatud tingimuste täitumisel kaamerate

kasutamine patsiendi seisundi reaalajas jälgimiseks näiteks ohutuse tagamise eesmärgil

põhjendatud. Kuid siiski peab vastutav töötleja selgelt eristama palatikaamerate abil reaalajas

jälgimist palatikaamerate salvestiste säilitamisest, kuna reaalajal jälgimine ja salvestiste

säilitamine on erinevad töötlustoimingud erineva mõjuga andmesubjektidele.

Vastutaval töötlejal tuleb selgitada, milliste konkreetsete ohujuhtumite lahendamiseks ja

analüüsiks võib esineda vajadus salvestise säilitamiseks.

Inspektsioon märgib, et palatikaameratega tekitav patsientide õiguste riive on suurem kui toimub

palatikaamerate videopildi säilitamine (ka lühikese aja jooksul), mistõttu peab vastutav töötleja

põhjendama, miks palatikaamerate videopildi säilitamine on vajalik ning välja töötama

reeglistikku, milles sätestatakse, mis tingimustel on lubatud palatikaamerate videopildi

säilitamine, kes vastutab palatikaamera salvestusfunktsiooni sisse-/välja lülitamise eest ning kas

salvestusfunktsiooni sisse- ja väljalülitamisest jääb maha logi.

Kokkuvõtvalt saabki öelda, et asutuse enda asjaolude hindamisest sõltub, kas patisentide

salvestamine ohutuse tagamiseks ja vajadusel sekkumise jaoks on pelgalt ettekäänded või

esineb tegelik reaalne vajadus. Märgime, et tervishoiusüsteemis jälgimisseadmestiku kasutamise

aluseks võib olla IKÜM art 9 lg 2 punkt h) juhul, kui see on siseriikliku õigusega reguleeritud.

Eesti kehtivas õiguses praegu selleks eraldi alust sätestatud ei ole. Samas on inspektsioon

seisukohal, et nii raviasutustes patsientide kui ka sotsiaalhoolekandeteenust pakkuvate asutuste

töötajate ja klientide ohutuse tagamiseks võib jälgimisseadmestiku kasutamine olla vajalik.

Kõikide protseduuride salvestamine on aga kindlasti ülemäärane ja ebaproportsionaalne meede,

mis ei vasta isikuandmete kaitse nõuetele ega lähe kokku meie põhiseadusega.

Isikuandmeid töödeldes tuleb asutusel olla teadlik ning valmis, et inimesele jääb õigus saada enda

kohta teavet. IKÜM art 15 näeb ette õiguse enda andmetega tutvumiseks ja koopia saamiseks. See

kehtib ka kaamerasalvestiste puhul. Tulebki arvestada, et salvestis võib sisaldada ka teiste isikute

isikuandmeid. IKÜM art 15 lõike 4 kohaselt ei tohi koopiate saamise õigus kahjustada teiste isikute

õigusi ja vabadusi. Salvestise näitamisest ning sellest koopiate väljastamiseks keeldumiseks see

alust ei anna - salvestisel tuleb lihtsalt kolmandad isikud muuta tuvastamatuks või välja lõigata.

Tuvastamatuks muutmiseks ei piisa ainult näo hägustamisest, inimene võib olla äratuntav ka

muude tunnuste alusel.

6 (6)

Andmetöötleja ei saa koopia väljastamisest ega sellega tutvumise võimaldamisest keelduda

põhjusel, et puudub võimalus teisi isikuid tuvastamatuks muuta. Selleks tuleb kasutada vastavaid

tehnoloogiaid või olema valmis sellist teenust sisse ostma. Seejuures tuleb arvestada, et inimesed

on äratuntavad ka riiete, kõnnaku jms järgi, mistõttu ainult nägude hägustamisest ei pruugi piisata.

Kuna isikul on õigus nõuda üksnes enda isikuandmetest koopia saamist, võib andmetöötleja kinni

katta kogu sellise osa salvestisest, millel isikut jäädvustanud ei ole.

Kui inimene soovib enda kohta andmeid IKÜM-i alusel (andmeid enda kohta) ning need andmed

on olemas, siis peabki inimene esmalt oma taotlusega pöörduma andmetöötleja poole.

Andmetöötleja peab isiku pöördumisele vastama ühe kuu jooksul.

Põhjalikumaid juhiseid kaamerate kasutamise kohta (sh välisaladel jne) leiab AKI kaamerate

kasutamise juhendist. Juhiseid videovalve korraldajale leiab ka siit.

Loodame, et meie selgitustest on abi ning lisaküsimuste korral palume võtta ühendust asutuse

andmekaitsespetsialistiga ja vajadusel pöörduda uuesti inspektsiooni poole.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist

peadirektori volitusel