Vastus pöördumisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Eve Atka

Tori Vallavalitsus

[email protected]

Teie 31.03.2025 Meie 15.04.2025 nr 2.3-8/25/1013-2

Vastus pöördumisele

Soovite teada, millisel õiguslikul alusel võiks toimuda kiusamisjuhtumitest teavitamine ja seeläbi

isikuandmete töötlemine koolis. Toote välja, et teavitusi saaks teha ka anonüümselt.

Esmalt selgitan, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) järgi on isikuandmed igasugune

teave, mille kaudu on võimalik otseselt või kaudselt isikut tuvastada ning isikuandmete

töötlemine on igasugune toiming või toimingute kogum, mida isikuandmetega tehakse.1 Nii võib

isikuandmete töötlemise hulka kuuluda muuhulgas ka kiusaja nime ning muu info väljatoomine

teavituses ja seda isegi olukorras kus teavitus tehakse anonüümselt. Samas aga ka näiteks teave,

et vihje teinud laps õpib mõne konkreetse kooli 3b klassis ja tal on esinenud mingeid probleeme,

võib muuta lapse siiski tuvastatavaks.

Selgitate pöördumises, et teateid saab teha ka anonüümselt. Selgitan, et anonüümsus tähendab

seda, et isik ei ole otseselt ega kaudselt tuvastatav, teavet ei saa kuidagi mõne isikuga seostada

ega viia tagasi isikut tuvastavale kujule. Kui andmed on tõepoolest anonüümsed, siis ei tule

andmekaitse põhimõtteid kohaldada.2 Samas aga, nagu ka eelnevalt mainitud, siis peavad

teavituse tegijad siiski eelduslikult teada andma kiusaja isikust ja sellisel juhul on siiski tegemist

isikuandmetega.

Kuigi kooli eesmärk ja tahe on heatahtlik, siis tuleb isikuandmete töötlemisel ikkagi mõelda

erinevate küsimuste peale. Esmalt, igasugune isikuandmete töötlemine vajab õiguslikku alust,

mis peab eelkõige tulenema IKÜM artiklitest 6 ja 9.3 Õiguslike aluste kohta saate täpsemalt

lugeda siit: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/tootlemise-oiguslikud-alused.

Andmekaitse Inspektsioon ei saa aga andmetöötleja eest mõelda, mis võiks olla õiguslikuks

aluseks, seda peab eelkõige teadma andmetöötleja ise.

Andmete töötlemisel peab lähtuma lisaks minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttest, ehk

isikuandmete töötlemine peab olema eesmärgipärane. Minimaalsuse põhimõte eeldab, et

andmeid töödeldakse nii vähe kui võimalik konkreetse eesmärgi saavutamiseks ning töödeldakse

ainult ulatuses, mis on konkreetse eesmärgi täitmiseks vajalik. Lisaks tuleks läbi mõelda kus ja

kui kaua isikuandmeid säilitatakse.

1 IKÜM artikkel 4 punkt 1 ja 2. 2 IKÜM põhjenduspunkt 26 selgitab, et andmekaitse põhimõtteid ei kohaldata, kui töödeldakse anonüümset teavet. 3 IKÜM artikkel 5 lõige 1 punkt a.

2 (2)

Laste puhul tuleb arvestada ka sellega, et nende isikuandmete töötlemine vajab erilist kaitset –

esiteks seetõttu, et lapsed on üks haavatavaim ühiskonnagruppe ja teiseks seetõttu, et lapsed ei

pruugi olla piisavalt teadlikud oma õigustest seoses isikuandmete töötlemisega.

Samamoodi tuleb läbi mõelda, mida tehakse teabega edasi ja kas seda plaanitakse kuhugi edastada.

Näiteks kolmandatele isikutele või lapsevanematele kiusajast teavitamisel peab samuti lähtuma

eeltoodud nõuetest ning läbi mõtlema, kas näiteks kiusaja nime avalikustamiseks on olemas

õiguslik alus ning kas on ikka eesmärgipärane ja minimaalsuse printsiibiga kooskõlas.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõige sätestab kooli kohustuse tagada õpilase koolis

viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Lõige 2 täpsustab, et õpilaste

ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile

reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise ning käesoleva paragrahvi

lõikes 7 sätestatud meetme rakendamise kord sätestatakse kooli kodukorras kooli pidaja

nõusolekul. Põhikooli- ja gümnaasiumi seaduses on nii füüsilist kui ka vaimset tervist käsitletud

üldiselt palju laiema mõistena kui ainuüksi näiteks haiguste puudumisena. Seadusandja tahe on

olnud, et nii õpilaste kui ka koolitöötajate heaolu tagataks.

Seega, praegusel juhul ei saa inspektsioon järelevalveasutusena kooli eest otsustada, millisel

õiguslikul alusel isikuandmete töötlemine toimuks. Üldiselt töötleb kool õpilaste andmeid eelkõige

õppe pakkumise eesmärgil, s.t. õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks tuleb seadusest. Samas

aga sätestatavad ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning teised seadused koolile mitmeid

kohustusi õpilaste heaolu tagamisel. Seda millisest seadusest ja millised kohustused tulenevad

peab eelkõige teadma andmetöötleja.

Loodan, et vastusest on Teile abi.

Lugupidamisega

Geili Keppi

jurist

peadirektori volitusel