Nõudekiri

Tere

Kuna praktikas on tekkinud küsimusi seoses teabe käsitlemisega sõlmitavates lepingutes, siis palun seisukohti järgnevalt:

1. Riigiasutuste levinud praktika on hankelepingutes sätestada konfidentsiaalsuskohustus. Näiteks Justiits- ja digiministeeriumi veebilehel https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja-riigihanked näiteks käsunduslepingu üldtingimuste p 12.1 kohaselt:

„12.1 Käsundisaaja kohustub Lepingu kehtivuse ajal ning pärast Lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses Lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub Käsundisaaja hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad Lepingus, Lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on Käsundisaajal olnud võimalus seoses Lepingu täitmisega tutvuda, lisaks eeltoodule mistahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on Käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.“

Saan aru, et antud näitel käsitletakse konfidentsiaalsena nii avalikku kui asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Palun selgitada, kas riigiasutused peaksid pigem hoiduma „konfidentsiaalse teabe“ kategooria määratlemisest enda hankelepingutes, kuivõrd avaliku teabe seadus sellist kategooriat ei tunne ning teabevaldajal võib olla avalik, AK või erineva tasemega RS teave?

2. Palun selgitada, kas juhul, kui teabevaldaja on otsustanud kooskõlas AvTS-ga avaldada kolmandale isikule (nt hankelepingu partneri töötaja) AK teavet ning kõnealune kolmas isik avalikustab AK teabe, kuulub sellise isiku suhtes kohaldamisele AvTS § 54¹? 

Selgitan, et küsimus on ajendatud jällegi riigiasutustes laialt levinud praktikast, mille kohaselt tagatakse „konfidentsiaalse teabe“ kaitse leppetrahviga. Minu hinnangul on taoline leppetrahv AvTS § 54¹ kohaldumisel ilmselt vastuolus heade kommetega (VÕS § 5) ning seetõttu tühine. Samuti tooks see kaasa ebavõrdse kohtlemise, kus mina riigiasutuse töötajana vastutaksin väärteo korras 300 trahviühiku ulatuses, ent sama teabe avalikustaja lepingu alusel vastutaks nt lepingus sätestatud leppetrahviga ja AvTS-i alusel, sealjuures oleks leppetrahvi osa sõltuvalt lepingust suurem, väiksem või võrdne trahviga AvTS alusel. Seetõttu tundub loogiline, et kõik vastutavad ühetaoliselt AK teabe lubamatu avalikustamise eest AvTS alusel ning puudub igasugune vajadus ning on tegelikult ebaõige leppetrahvida õigusrikkumist, mida riik juba seadusega reguleerinud ja trahviga taganud. Tekiks topeltsaktsioneerimise olukord.

Lugupidamisega

Tanel Terase

Jurist

SMIT