Infokiri

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

COVID-19 ja teiste ülemiste hingamisteede nakkushaiguste ülevaade (seisuga

14.04.2025) Lühikokkuvõte

• Ägedatesse respiratoorsetesse viirusnakkustesse haigestumus püsib veel stabiilsena,

näidates samas kerget langustrendi.

• Grippi haigestumise kõrgperiood on möödunud ning grippi haigestunute arv väheneb

järk-järgult. Gripi haigestumuse intensiivsus on hinnatud keskmiseks ning levik

laialdaseks.

• Hospitaliseeritute arv on samuti hakanud langema – võrreldes eelmise nädalaga on

langus 17,1%. Samas püsib hospitaliseeritute arv veel suhteliselt kõrgel tasemel.

• Nii COVID-19 kui ka gripi puhul on suurim risk raskekujuliseks haiguseks ja

haiglaraviks eakatel ning krooniliste haigustega inimestel.

COVID-19 Terviseamet jätkab COVID-19 haigestumuse, hospitaliseerimise ja SARS-CoV-2 variantide

jälgimist ja analüüsi. Kuna COVID-19 haigestumus püsib väga madalal tasemel, antakse

olukorrast hetkel kokkuvõtlik hinnang. Kui olukord muutub, taastatakse detailsemad ülevaated. COVID-19 haigestumus on alates veebruari algusest järjepidevalt langenud.

15. nädala jooksul lisandus 75 haigusjuhtu (12 laboratoorselt kinnitatud ja 63

epidemioloogilise-kliinilise seose alusel diagnoositud). Eelmise nädalaga võrreldes vähenes

haigusjuhtude arv 12,8% võrra.

TEHIKu andmetel ei ole viimase kolme nädala jooksul registreeritud ühtegi COVID-19 tõttu

hospitaliseerimist ega surmajuhtumit.

Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registri poolt valideeritud ning avaldatud andmete

järgi suri COVID-19 tõttu 2025 a. algusest kokku 17 inimest. (andmed on uuendatud

05.03.2025a)

Reoveeseire käigus analüüsiti kokku 14 proovi ning reoveeseire tulemuste põhjal jäid kõik

proovid rohelisele ehk madalale ohutasemele.

Praeguses ringlevate viirusvariantide hulgas ei ole täheldatud kliiniliselt olulist raskema

kuluga alatüvesid võrreldes eelnevate perioodidega. Ülemiste hingamisteede nakkushaigused ja sentinel -seire andmed

Seisuga 07.04.2025 pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 2887

inimest, neist 41,4% olid kuni 14-aastased lapsed.

Haigestunute koguarv püsib stabiilsena, kerge langustrendiga. Keskmine haigestumus oli

210,1/100 000 elaniku kohta. Maakondade lõikes ei täheldatud märkimisväärseid erinevusi.

Sentinelseire andmetel osutus gripilaadsete viiruste suhtes positiivseks 85% analüüsitud

proovidest. Etioloogiline pilt on muutunud polüetioloogiliseks.

Kõige suurema osakaalu moodustasid inimese metapneumoviirus ja rinoviirus, vastavalt 30%

ja 25%.

Gripiviirused moodustasid 10% kõigist positiivsetest proovidest – neist A-gripiviirused 2,5%

ja B-gripiviirused 7,5%. Neile järgnesid respiratoor-süntsütiaalviirus (RSV) 10% ning

paragripiviirus 5%. Adenoviirus ja SARS-CoV-2 moodustasid kumbki 2,5% kõigist

positiivsetest proovidest.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Gripp 15. nädalal kokku registreeriti 450 grippi haigestunut. Grippi haigestumus on langustrendis.

Eelmise nädalaga võrreldes vähenes haigusjuhtude arv 21% võrra. Gripiviirus levib kõikides

vanusrühmades, kuid enim haigestunuid on kuni 5-aastaste seas.

Haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks ning levikut laialdaseks. Laboratoorselt tuvastati 158 gripiviirust, sealhulgas 63 A-gripiviirust ja 95 B-gripiviirust.

Täpsemalt määratleti 8 gripiviirust, millest neli kuulusid A(H3N2) tüvesse ning neli olid B-

gripiviiruse Victoria tüve. Hospitaliseerimine Uuendatud andmete põhjal vajas haiglaravi kolme nädala jooksul 237 patsienti.

Hospitaliseeritute arv on hakanud langema – võrreldes eelmise nädalaga vähenes see 17,1%.

Tervise infosüsteemi andmetel on gripihooaja algusest hospitaliseeritud kokku 1253 inimest.

Neist 47,8% olid 65-aastased ja vanemad.

Gripi tõttu hospitaliseeritud patsientide mediaanvanus oli 75 aastat, haiglaravi mediaankestus

7,7 päeva (vahemikus 0–40 päeva).

Haiglaravi vajanud patsientidest 121 ehk 9,7% olid vaktsineeritud.

Intensiivravi vajas 9,6% kõigist gripi tõttu hospitaliseeritud patsientidest ning 4,3% neist suri.

Vanuserühmas 60 aastat ja vanemad vajas intensiivravi 17% patsientidest ning suri 8,7%.

TEHIKu esialgsete andmete kohaselt on alates gripihooaja algusest registreeritud 69

surmajuhtumit. Surnute mediaanvanus oli 85,5 aastat. Surmad vanuserühmade lõikes:

• Vanusrühmas kuni 60 aastat suri 5 inimest: üks 6-aastane laps, üks 22-aastane, üks 44-

aastane, üks 49-aastane ja üks 50-aastane patsient. Mitte ükski neist ei olnud

vaktsineeritud.

• Vanuserühmas 60–79 aastat suri 23 patsienti, kellest 8 puhul oli surma põhjusena

märgitud gripp, ülejäänutel olid peamiseks surmapõhjuseks kaasuvad haigused. Sellest

vanuserühmast olid vaktsineeritud 3 patsienti.

• Vanuserühmas 80 aastat ja vanemad suri 41 patsienti. Nende keskmine vanus oli 88,7

aastat, neist 11 olid vaktsineeritud.

• Vaktsineeritud patsientide keskmine vanus oli 89,7 aastat. Kõigil neil esines lisaks

kõrgele vanusele ka kaasuvaid haigusi, peamiselt kardiovaskulaarsed probleemid. Vahetu surmapõhjused:

• Hingamiselundite haigused (J96, J81, J18.9, J15.9), sh hingamispuudulikkus ja

bakteriaalsed pneumooniad – 46% kõigist registreeritud surmapõhjustest;

• Vereringeelundite haigused, sh südameseiskus ja südamepuudulikkus (I41.8, I50,

I51.3) – 22%

• Septitseemia (A40.0, A41.8, A41.9) – 12%

• Neerupuudulikkus (N17.8, N18) – 12% RS-viirusega seotud nakkused Alates 10. nädalast on RS-viirusega seotud haigusjuhtude arv on jätkuvalt kasvutrendis.

Laboratoorselt tuvastati 15. nädalal 68 RS-viiruse juhtu.

TEHIKu andmetel on alates oktoobrist registreeritud kokku 492 haigusjuhtu. Kõige rohkem

haigestunuid oli vanuserühmas 0–4 aastat, moodustades 52,6% kõigist juhtudest.

Haiglaravi vajas 92 inimest, neist 51 ehk 55,4% olid kuni 5-aastased lapsed ja 18 ehk 19,6%

olid 60-aastased ja vanemad. Teistes vanuserühmades registreeriti üksikuid juhtumeid.

Inimese metapneumoviirus (hMPV)

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Laboratoorsete andmete alusel on alates 01.01.2025 tuvastatud 443 hMPV juhtumit. 15. nädalal

registreeriti 52 juhtumit.

Kõige rohkem haigestunuid oli vanuserühmas 0–4 aastat, moodustades 45,1% kõigist juhtudest

ning vanuses 65 ja vanemad – 19%. Mycoplasma pneumoniae Alates 1. jaanuarist 2025 on tuvastatud 3091 Mycoplasma pneumoniae laboratoorselt

kinnitatud juhtumit.

15. nädalal lisandus laboratoorsete andmete (DNA ja IgM) alusel 182 Mycoplasma

pneumoniae juhtu.

Positiivsete proovide osakaal oli suurim vanuserühmades 5–9, 20–29 ja 30–39 aastat, kus see

ulatus võrdselt 15,9%-ni.

Teistes vanuserühmades (v.a vanuses 60 ja vanemad) suuri erinevusi ei täheldatud –

positiivsete proovide osakaal oli igas rühmas keskmiselt 9%.

Vanuserühmas 60 aastat ja vanemad registreeriti sel nädalal vaid 0,55% kõigist

haigusjuhtudest.

___________________________________________________________________________ Allikas: 1 TEHIK/TIS 2 Terviseamet 3 Haiglate poolt edastatud andmed 4 European Respiratory Virus Surveillance Summary