Päring

Kliimaministeeriumile

Rene Reisner

MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti

Kert Lapimaa

Ettepanekud Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhendi

täiendavaks ülevaatamiseks infraheli osas

13.03.2025

Sisukord

Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3

TKH juhendis esitatud infraheli puudutavate väidete analüüs ........................................................ 3

WTAS tuuleturbiini akustiline signatuur ......................................................................................... 8

Impulssinfraheli selgitavad sonogrammid ja spektrogramm ......................................................... 13

Infraheli kõrgresolutsiooniga mõõtmine........................................................................................ 16

G- korrektsioon .......................................................................................................................... 18

Z-korrektsioon ........................................................................................................................... 19

Ettepanekud ................................................................................................................................... 21

Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 21

Olles tutvunud värskelt avaldatud Tuuleparkide Keskkonnamõju Hindamise (TKH) juhendis1

väljatoodud infraheli puudutavate argumentidega, pean vajalikuks anda tagasisidet nimetatud

peatükile selles juhendis.

Sissejuhatus

Olles kohtunud ja vestelnud mitmete ametkondade esindajatega ning erialaspetsialistidega

tuugenitest pärineva infraheli teemal, on iga kord tulnud selgitada viimase erilisust. Sageli

arvatakse, et tuugeni tekitatud infraheli on sarnane looduses esineva või inimtekkeliste

mehhanismide poolt tekitatava tonaalse infraheliga. Ka THK juhendis on infraheli käsitletud

tonaalsena, mis paraku viib eksitavate järeldusteni selle infraheli omaduste osas. Tuleb aga tähele

panna, et infraheli, mis tuleneb tuugenist, on impulsilise iseloomuga. Selle fakti tõenduseks toon

viited erinevates riikides tehtud mõõtmisraportitele, kus joonistub välja tuugeni akustilise

signatuuri baassagedus koos harmoonilise jadaga mida nimetatakse tuuleturbiini akustiliseks

signatuuriks (WTAS - wind turbine acoustic signature).

Matemaatikas kasutatakse harmoonilist jada perioodiliste sündmuste uurimiseks. Tuugenitest

lähtuvad infraheli impulsslained on perioodilised ja langevad kokku harmoonilist jada järgiva

matemaatilise seaduspärasusega. Looduses esinev infraheli ei ole matemaatiliselt täpselt korduv

ega impulsilise iseloomuga.

TKH juhendis esitatud infraheli puudutavate väidete analüüs

• TKH juhendis on väidetud järgmist: „Võrdlusriikide analüüsi (Lisa 1) kohaselt ei ole üheski

võrdlusriigis kindlaks määratud metoodikat nii maismaa- kui ka meretuuleparkide poolt

tekitatava infraheli arvutuslikuks hindamiseks. Riikides, kus tuulikute tööga kaasneva infraheli

võimalikku mõju hinnatakse, tuginetakse olemasolevale parimale teadmisele ja varasematele

uuringutele ehk mõju hinnang antakse eksperthinnanguna.“ (lk18)

Ning samuti järgmist: “Eristuv heli, mida labad teevad mastist möödumisel, nimetatakse müra

modulatsiooniks. Selle efekti häirivusega arvestamiseks on vastavate parandustegurite

rakendamist hinnatud, kuid täpset metoodikat tuulikute müra modelleerimisel sellega

arvestamiseks ja parandustegurite rakendamiseks, pole välja töötatud ega saa modelleerimisel

arvestada.” (lk 10)

Seoses eelpool viidatud väitega, et täpset metoodikat pole välja töötatud, juhin tähelepanu

asjaolule, et praeguseks on Uppsala Ülikooli professorid välja töötanud uue müramodelleerimise

arvutitarkvara, mis suudab modelleerida ka tuugenijaamade infraheli levikut. Tarkvara

modelleerimise tulemusi on võrreldud reaalsete mõõtmistulemustega ja need omavahel kattuvad.

1 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025-

03/Tuuleparkide%20keskkonnam%C3%B5ju%20hindamise%20juhend.pdf

Viidatud arvutitarkvara tööpõhimõte on kirjeldatud veebisaidil https://rhows.com/ järgmiselt:

“Oleme välja töötanud simulatsioonitööriista, mis suudab täpselt ennustada heli levikut suurte

vahemaade taha, kus madalsageduslik osa domineerib tänu kõrgsagedusliku heli tõhusale

summutamisele atmosfääris. SoundSim360 on võimeline teostama helisimulatsioone keerukates

keskkondades, sealhulgas hoonetes. Mudelisse on integreeritud heli peegeldused ja ülekanded

hoone fassaadidelt. Simulatsioonitööriist suudab käsitleda ka heli levikut siseruumides. Heli levik

läbi seinte sõltub tugevalt sagedusest ning samuti hoone seinte ja lagede ehitusmaterjalidest.

Tuuleturbiinid tekitavad kõrgetasemelist infraheli (sagedused alla 20 Hz). SoundSim360 arvestab

realistliku 3D-atmosfääri ja tegeliku maailma topograafiaga, sealhulgas muutuva

pinnaseolukorraga. Ainsaks sisendiks on heliallikate asukoht ja helirõhutasemed.”2

Olen isiklikult suhelnud Uppsala Ülikooli professori Ken Mattssoniga ning tema sõnul on tema

uurimisrühm koostöös Gävle Kõrgkooliga koostanud teadustöö, mis peaks saama avaldatud mai

kuus käesoleval aastal. 10. veebruaril 2025 avaldati Gävle Kõrgkooli veebilehel pressiteate, kus

on märgitud, et juba mitu aastat on Gävle Kõrgkooli ja Uppsala Ülikooli teadlased tegelenud

tuuleparkide inframüra kaardistamisega, et saada paremat ülevaadet selle levikust ja mõjust

tervisele: „Uuringuid tehakse koostöös Uppsala Ülikooli teadlastega, kes on välja töötanud

teoreetilise mudeli inframüra leviku kohta tuulegeneraatorite ümbruses. Mudeli kombineerimine

Gävle Kõrgkooli teadlaste tehtud mõõtmistega võimaldab saada täpsema ülevaate inframüra

levikust ja mõjudest.” Uurimisrühma kuuluv füüsika doktor José Chilo on märkinud: “Oleme

teinud mõõtmisi tuuleparkides Norbergis (Västmanland), Åsedas ja Lervikis (Småland) ning

võime kinnitada, et inframüra tase turbiinide lähedal võib olla väga kõrge“.

Pressiteates on José Chilo ka toonud välja infraheli negatiivset mõju tervisele ning osutanud

puudulikule regulatsioonile: „Me näeme, et inframüra võib põhjustada stressi loomadel ja

uneprobleeme inimestel. Samas teame ka, et tuulegeneraatorid tekitavad suhteliselt kõrge

mürataseme ja vibratsioonid, mis mõjutavad tervist, kuid ei ole kindel, kas probleemide

põhjustajaks on tajutav heli või inframüra. Praegu puuduvad ka spetsiifilised regulatsioonid

inframüra käsitlemiseks.“ 3

• TKH juhendis on esitatud väited, et infrahelil ei olevat justkui olulist mõju inimtervisele:

„Arvutuslikke hindamisi läbi ei viida, kuna tuulikute poolt tekitatav infraheli jääb asjakohaste

teadusuuringute tulemuste kohaselt alla inimeste tajuläve ja ei oma seetõttu olulist mõju

inimeste tervisele. Seetõttu hinnatakse nii Eesti kui muude riikide praktikas infraheli mõju

eksperthinnanguna.“ (lk 15)

2 https://rhows.com/ 3 https://www.hig.se/artiklar/nyheter/nyhetsarkiv/2025-02-10-infraljud-fran-vindkraftverk-kan-paverka-halsan

„Teadusuuringud ei ole tuvastatud otsest seost tuulikute poolt tekitatava infraheli ja

terviseprobleemide vahel ehk puuduvad tõendatud põhjuslikud seosed: van Kamp ja van den

Berg46, 47 on meta- ja kirjandusanalüüside põhjal järeldusele, et praeguste teadmiste kohaselt

ei ole tõendatud, et tuulikute poolt tekitatav madalsageduslik ja infraheli avaldaks negatiivset

mõju tervisele. Samas märgivad nad, et tuulikute tööga kaasnev pidev helitase ja võimalik

amplituudi modulatsioon võivad põhjustada mürast tulenevat ärritatust, kuid seda ei põhjusta

niivõrd heli madalsageduslik või infraheli komponent.“ (lk 19)

„Saksamaa Keskkonnaagentuuri (UBA) poolt viidi läbi laboratoorsed uuringud, mis

keskendusid infrahelist põhjustatud füüsilise ja psühholoogilise stressi uurimisele, ei

täheldatud infrahelist tingitud ägedaid füüsilisi reaktsioone isegi kõrgetel helirõhutasemetel

vahemikus 85–105 dB.“ (lk 19)

Juhin tähelepanu asjaolule, et praeguseks on ilmunud ka hulk uuringuid ja ülevaateartikleid, mis

osutavad tuuleparkide negatiivset mõju tervisele. See, et erinevate teadustööde autorid on jõudnud

erinevatele järeldustele, viitab tõsiasjale, et antud teemas puudub ühtne arusaam. Kuna jutt on

võimalikust tervisekahjust, siis tuleks lähtuda ettevaatusprintsiibist ning seada esikohale inimeste

tervise kaitse. Praegusel kujul on juhend ilmselgelt kallutatud ning on kirjutatud viisil, mis soosib

tuuleparkide arendamist ning ignoreerib võimalikke terviseriske.

Siinkohal toon välja mõned allikad paljudest, mis on selgelt näidanud, et tuuleturbiinide mõju

tervisele eksisteerib.

Infrahelile kui terviseriskile on näiteks osutanud Saksa teadlased artiklis Infrasound from

technical installations: Scientific basis for an assessment of health risks (2021), kus on

järeldanud, et “Tänased leiud kinnitavad, et infraheli on sellega kokkupuutuvatele inimestele

põhimõtteline terviserisk. Seni on valitsuse algatatud tuuleturbiinide uuringutes jäetud

tähelepanuta tegelike emissioonide järsud rõhuimpulsid. On vaja kehtestada piisav ohutusvaru ja

viia läbi täiendavad uuringuid, et määrata annuse (energia) ja reaktsiooni kõverad peamiste

sümptomite jaoks.”4

Terviseriskidest on räägitud ka ülevaateartiklis Wind turbines and adverse health effects Applying

Bradford Hill's criteria for causation (2021): “See analüüs jõuab järeldusele, et tuugenite lähedal

elamine või töötamine võib põhjustada kahjulikke tervisemõjusid nii inimestel kui ka loomadel.

Meie tulemused annavad tugevaid tõendeid selle kohta, et kahjulike tervisemõjude riski tuleks

arvestada enne tuuleenergia projektide heakskiitmist ning kavandatud ja toimivate projektide

4 https://www.asu-arbeitsmedizin.com/wissenschaft/wissenschaftliche-grundlagen-fuer-eine-bewertung-

gesundheitlicher-risiken-infraschall

vahekauguste hindamisel. Meie kliiniliste, bioloogiliste ja eksperimentaalsete tõendite analüüsi

ning nende vastavuse põhjal üheksale Bradford&Hill (BH) kriteeriumile järeldame, et on suur

tõenäosus, et tuugenitest pärinevad emissioonid, sealhulgas infraheli ja madalsageduslik müra

(LFN), põhjustavad tõsist kahju tervisele vastuvõtlikel isikutel, kes elavad ja/või töötavad nende

läheduses. Need mõjud võivad olla seotud tuugenite põhjustatud sündmustega, nagu korduvad

unehäired, ärevus ja stress ning tõenäoliselt ka muu.”5

Lisaks teadustöödele, mis käsitlevad just tuugenite tekitatud infraheli mõju, on tehtud ka uuringud,

mis on tõendanud infraheli üldist negatiivset mõju. Üks neist on näiteks uuring, kus vaadeldi

infraheli mõju südamele: Negative Effect of High-Level Infrasound on Human Myocardial

Contractility In-Vitro Controlled Experiment (2021) “See uuring näitab tugevat negatiivset mõju

südamelihaskoe kontraktiilsusele in vitro kõrge helilrõhutasemega infraheliga (üle 100 dBz)

kokkupuutel. See tulemus on ainulaadne, kuna see on esimene tõend, mis demonstreerib infraheli

otsest mõju inimese südamefunktsioonile. Mõõdetud efekt, mille kohaselt kontraktsioonijõud

vähenes peaaegu 9% iga 10 dBz võrra üle 100 dBz taseme, on märkimisväärne, eriti arvestades, et

see mõju ilmnes juba pärast ühetunnist kokkupuudet.”6

On uuritud ka infraheli mõju ajutegevusele funktsionaalse magnetresonantstomograafia abil:

Altered cortical and subcortical connectivity due to infrasound administered near the hearing

threshold – Evidence from fMRI (2017) “Kokkuvõttes on see uuring esimene, mis näitab, et

kuulmisläve lähedal asuv infraheli võib põhjustada muutusi aju aktiivsuses mitmes ajupiirkonnas,

millest osa on seotud kuulmisprotsessidega, samas kui teised on olulised emotsionaalse ja

autonoomse kontrolli seisukohalt. Need tulemused võimaldavad spekuleerida, kuidas pidev

kuulmislävele lähedane infraheli võib organismile patogeenset mõju avaldada. Siiski on nende

järelduste kinnitamiseks vaja täiendavaid (eriti pikaajalisi) uuringuid.”7

Kõige värskem magnetresonantstomograafia abil tehtud pikaajaline infraheli mõju puudutav

uuring on avaldatud 2024. aasta oktoobris: Resting state network changes induced by

experimental inaudible infrasound exposure and associations with self-reported noise

sensitivity and annoyance. Uuring käsitleb pikaajalise kuuldamatu infraheli mõju ajutegevusele

ning funktsionaalsele ühenduvusele eri ajupiirkondade vahel: “Meie uuring näitab, et pikaajaline

kokkupuude kuuldamatu infraheliga sagedusel 6 Hz (80–90 dB) mõjutab puhkeolekuvõrgustike

5 https://journals.lww.com/endi/fulltext/2021/06030/wind_turbines_and_adverse_health_effects__applying.1.aspx 6 https://journals.lww.com/nohe/fulltext/2021/23090/negative_effect_of_high_level_infrasound_on_human.2.aspx 7 https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0174420

funktsionaalset ühenduvust (FC) ventraalses vaikeolekuvõrgustikus (vDMN), sensomotoorses

võrgustikus (SMN) ja täidesaatva kontrolli võrgustikus (ECN). Need võrgustikud ei ole tavaliselt

seotud emotsionaalse ja autonoomse regulatsiooniga, vaid kognitiivsete ja sensoorsete

protsessidega. See erineb ainsast varasemast uuringust, mis käsitles infraheli mõju

funktsionaalsele ühenduvusele – selles leiti eksperimentaalse kokkupuute ajal muutusi

mandelkehas ja eesmisel tsingulaarkorteksis, mis viitas võimalikule stressivastusele. Käesolevas

uuringus pikaajaline kokkupuude infraheliga kuulmiskeskuse funktsionaalsust ei

mõjutanud. Olulisi muutusi täheldati ECN-is, kus funktsionaalne ühenduvus parempoolses

alumises parietaalsagaras suurenes tõelise infraheliga kokkupuute ajal võrreldes

platseebokokkupuute tingimustega.”8

Rasvases kirjas toodud lauses on toodud välja asjaolu, et infraheli, mis oma iseloomult on inimese

jaoks kuuldamatu heli, ei mõjuta kuulmiskeskust, kuid ometi see avaldab mõju teistele

ajupiirkondadele. Sellest tulenevalt tuleb seada kahtluse alla ka juhendis esitatud väidet, et

infraheli, jääb inimeste tajulävest madalamale. Kusjuures, olles põgusalt tutvunud selle väite

juures esitatud allikatega, tekib kahtlus, kas need on siinkohal tõlgendatud õigesti: “Ka tuulikud

tekitavad töötades infraheli, kuid selle tase jääb teadusuuringute põhjal inimeste tajulävest

madalamale 42, 43, 44 . Mõõtmistega on kindlaks tehtud, et juba 85 m kaugusel tuulikutest ei

esine infraheli tasemel, mis oleks inimestele tajutav.” (lk 19)

• Juhendis on viidatud Soomes 2020. aastal tehtud uuringule, tõlgendades seda vääralt:

“Maijala ja kaasautorid analüüsisid, kas tuulikute poolt tekitatav infraheli võib seletada

inimeste poolt teatatud terviseprobleeme (peavalu, pearinglus, unehäired). Täpsemalt viidi läbi

küsimustikuuring ja teostati pikaajalisi mõõtmisi ja kuulmiskatseid. Teadlased jõudsid

järeldusele, et tuulikute tekitatud infraheli tase jääb tavaliselt alla inimese tajuläve ja ei põhjusta

seetõttu tõenäoliselt füüsilisi sümptomeid. Nad oletasid, et teatatud sümptomid võivad olla

pigem seotud psühholoogiliste teguritega, nagu individuaalne tundlikkus või negatiivne

suhtumine tuulikutesse, mitte aga infraheli endaga.”

Esiteks on tsitaadi viimases lauses vääralt väidetud, et Maijala uuringus olevat oletatud, et

„teatatud sümptomid võivad olla pigem seotud psühholoogiliste teguritega, nagu individuaalne

tundlikkus või negatiivne suhtumine tuulikutesse“. Sellist järeldust ega oletust ei ole antud

uuringus tehtud. Uuringus on hoopis püstitatud hüpotees, et madalsageduslikust mürast olulisem

mõju tekitaja võib potentsiaalselt olla tuulikute heli amplituudi kõikumine.

8 https://www.nature.com/articles/s41598-024-76543-2

Teiseks on antud uuring saanud kriitikat, mistõttu ei saa seda käsitleda põhjapanevaks.

Aastal 2021. a meditsiiniajakirjas ASU (Arbeitsmedizin Sozialmedizin Umweltmedizin) avaldatud

teadusartiklis Infrasound from technical installations: Scientific basis for an assessment of

health risks on viidatud Soome valitsuse tellitud uuringule, mille käigus teaduskonsortsium jõudis

järeldusele, et tuulegeneraatoritest eralduv infraheli ei ole põhjuseks terviseprobleemidele, millest

mitmete tuuleparkide ümbruses, umbes 2,5 km raadiuses elavad inimesed teatasid.

Meditsiiniajakirja artiklis on toodud välja, et 2020.a Soome uuringus “registreeriti infraheli

sagedusi ka alla 8 Hz, kuid seda tehti kolmandiku oktavi spektritena (tertsiriba (1/3 oktaaviriba)).

Need spektrid koosnevad keskmistatud helirõhu väärtustest kindlaksmääratud sagedusvahemikes,

mis katavad ühe kolmandiku oktavist. Keskmistamise tõttu on tuulegeneraatoritest pärinevate

helirõhu järskude impulsside, mis tekivad iseloomulikes sagedustes ja sõltuvad tuulikute

pöörlemiskiirusest, mõju mõõtmistulemustele vähene (ei registreeri). Selle tulemusel “siluti” ära

signatuur, mis on tervisemõjude seisukohalt tõenäoliselt kõige olulisem.” Kirjeldatud on

amplituudmodulatsiooniga mitte arvestamist.9

WTAS tuuleturbiini akustiline signatuur

TKH Juhendi alusel järeldan, et selle koostajad on eeldanud, et tuugenite tekitatud infraheli on

tonaalne, aga mitte impulsiline. See on aga paraku eksitav eeldus. Maailmas eripaigus ja erinevate

uurimisrühmade poolt tehtud mõõtmised näitavad, et tuugenitel on oma eriline akustiline

signatuur. Tuugeni rootori laba möödumisel tuugeni tornist surutakse õhk laba ja torni vahel

kiiresti kokku ja selle tulemusel tekib akustiline lööklaine, mida nimetatakse labasageduseks

inglise keeles Blade Pass Frequency. Sellega moodustub baassagedus milledele järgneb rida

harmoonilisi sagedusi ja kokku moodustab see tuugeni akustilise signatuuri.

Tuugeni akustiline signatuur viitab tuuleturbiini poolt tekitatud iseloomulikule müra- ja

vibratsioonimustrile, mis eristab seda muudest heliallikatest. See hõlmab:

1. Helispektrit – tuulegeneraatorid tekitavad madalsageduslikku müra, sealhulgas infraheli

(<20 Hz) ja kuuldavat müra (20 Hz–20 kHz).

2. Müra impulsiivsust – labade pöörlemisel tekib perioodiline müra, mis on seotud

aerodünaamiliste efektide ja mehhanismi tööga.

3. Vibratsioonimustrit – tuuleturbiini liikumine tekitab vibratsiooni, mis võib levida nii läbi

õhu kui ka pinnase.

9 https://www.asu-arbeitsmedizin.com/wissenschaft/wissenschaftliche-grundlagen-fuer-eine-bewertung-

gesundheitlicher-risiken-infraschall

4. Harmoonilisi ja sageduskomponente – tiivikute pöörlemisega seotud müra võib sisaldada

konkreetseid sagedusi ja nende ülemtoone (harmoonilisi), mis sõltuvad pöörlemiskiirusest

ja turbiini konstruktsioonist.

5. Ajaliselt muutuvat käitumist – sõltuvalt tuule kiirusest ja suunast võib tuulegeneraatori

signatuur varieeruda.

Arvestamine tuugeni akustilise signatuuriga on oluline tuulepargi müra ja vibratsiooni mõju

hindamisel, sest see võimaldab eristada tuulepargi müra muudest keskkonnamüradest ja hinnata

selle võimalikku mõju inimeste tervisele ning elukeskkonnale.

Täna kehtivale seadusandlusele tuginedes ja mõõtmisi kavandades ei ole võimalik kindlaks teha

tuugenist tulenevat signatuuri. Selle tõttu on ka Saarde vallas läbiviidud müramõõtmiste

tulemusel jõutud eksitava järelduseni, et tuugenitest tulenev müra ei ole impulssmüra. Kuna

akustikaga tegelevad akrediteeritud asutused viivad läbi mõõtmisi vastavalt seadusandlusele, siis

ei ole nendel asutustel põhjust hankida seadmeid, mis seisaks kõrgemal kui seadusandluses nõutud

täpsusklass.

Nagu öeldud on tuugenist tulenev infraheli väga spetsiifilise iseloomuga ja selle registreerimiseks

on vaja kõrgresolutsiooniga mõõteaparatuuri. Seda on oluline mõista enne kui hakatakse hankima

mõõteaparatuuri tuugenitest tulenevate infraheli häiringute mõõtmiseks ning tervist mõjutavate

asjaolude väljaselgitamiseks.

Miks ei saa täna sotsiaalministri määruses nr 75 kirjeldatut kasutades mõõtmistel registreerida

tuugeni signatuuri? Vastus peitub selles, et mõõtmisi viiakse läbi 1/3 oktaaviribas kasutades

helirõhu esitamisel G-korrektsiooni. Käesoleva dokumendi peatükis „Kõrgresolutsiooniga

infraheli mõõtmine” on kirjeldatud täpsemalt, miks G-korrektsiooni kasutades ei ole tehniliselt

võimalik registreerida tuugeni signatuuri. Näiteks 1 Hz või madalama sageduse juures teeb 1/3

oktaaviriba analüüs impulsilise infraheli mõõtmise võimatuks, selle meetodi äärmiselt madala

resolutsiooni tõttu. Kui nüüd lisada eelmainitule 1 või 10 minutiline mõõtmise samm, mille käigus

keskmistatakse kogu mõõtmisperioodi jooksul registreeritud andmed, ei olegi võimalik

heliimpulsse registreerida. Jääb vaid ekvivalentne (Leq) helirõhutase. Seadusandluse järgi on kõik

korrektne, aga tegelikult jääb reaalne helimaastik registreerimata. Seega hetkel kehtiva

seadusandluse kohaselt infraheli mõõtmiste teostamisel ei ole tehniliselt võimalik

registreerida tuugeni akustilist signatuuri.

Järgnevalt on toodud mõned näited, kus mõõtmiste käigus on tuvastatud tuugeni signatuur.

Mõõtmisi on tehtud erinevates riikides ja erinevate uurimismeeskondade poolt. Esimest korda on

tuugeni signatuuri mainitud aastal 1987 (Kelley et al.1987)10, mil USA Energeetikaministeerium

ja NASA andsid dr Neil Kelley’le ja tema kolleegidele Solar Research Institute’is (mis hiljem

muutus USA Energeetikaministeeriumi Riiklikeks Taastuvenergia Laboratooriumiteks) ülesande

uurida Boone’i elanike kaebuste võimalike põhjusi.11 Eksperimentaalse uuringu põhjal tuvastas

Kelley tuuleturbiinidele iseloomuliku akustilise signatuuri ning, mis veel olulisem, ta esitas

protsessi, mille abil saab mõõta ja määrata tuuleturbiini madalsagedusliku müra häirivust, mille

alusel koostas ta tabeli, mis näitab tuuleturbiini madalsagedusliku müra häirivuspotentsiaali.

Kelley poolt esitatud protsessi kohaselt mõõdetakse tuuleturbiini müra 1/3-oktavriba kaupa

sagedusvahemikus 5–100 Hz. Müra levikut siseruumidesse määratakse arvutuslikult, seejärel

arvutatakse ekvivalentne müratase. Saadud detsibellitase võrreldakse Kelley uuringus esitatud

tabeliga. Selle tabeli kohaselt tajub inimene impulsiivset madalsageduslikku heli tasemel 53

dB (lin), müra muutub häirivaks tasemel 57 dB (lin) ja vastuvõetamatult häirivaks tasemel

60 dB (lin). Seega on ammu teada tuugenist tingitud madalsageduslik impulssmüra ja selle häiriv

mõju tuugenite läheduses elavatele inimestele. Ehk võiksime töös väljatoodud normtasemed võtta

aluseks ka Eestis?

Tuugeni signatuur on tuvastatud ka Austraalias aastal 2014 valminud raportis, kus on esitatud Cape

Bridgewateri tuulepargi läheduses läbiviidud akustiliste testimiste tulemused: “Käesolevas

aruandes esitatud materjal on seotud uuringuga, mis viidi läbi kolmes majas Cape Bridgewateri

tuulepargi läheduses Edela-Victorias. Uuringu tellis Pacific Hydro, et uurida nende kolme maja

elanike poolt esitatud mürakaebusi, ilma uurimisele piiranguid seadmata. Pacific Hydro määratles

müra ja vibratsiooni seire eesmärgiks kindlaks teha, kas teatud tuuleolud või teatud helitasemed

põhjustavad häiringuid, mida konkreetsed kohalikud elanikud Cape Bridgewateris kogevad.

Uuringus osalenud elanikud andsid uurijatele piiramatu juurdepääsu oma kinnistutele üheksa

nädala jooksul, et teostada mõõtmisi nii siseruumides kui ka välitingimustes. Samuti lahkusid nad

oma kodudest mitmeks ööks, et võimaldada kohapealset seiret nende kodudes. Elanikud pidasid

uuringu vältel päevikut, kuhu nad kirjutasid oma tähelepanekud ja kommentaarid. Samuti osalesid

nad aruteludes ja konsultatsioonides, jagades oma kogemusi kogu uuringu vältel. Pacific Hydro

võimaldas piiranguteta juurdepääsu tuulepargile, et viia läbi mõõtmisi, mis võiksid uuringut

toetada. See uuring paistab Austraalias silma kui esimene omataoline koostöö tuulepargi

operaatori ja kohalike elanike vahel. Seetõttu annab see väärtuslikku teavet, mida tavapärased

10 A Proposed Metric for Assessing the Potential of Community Annoyance from Wind Turbine Low-Frequency

Noise Emissions. (1987) https://www.nrel.gov/docs/legosti/old/3261.pdf 11 http://docs.wind-watch.org/Infrasound-wind-turbines-4-August-2015.pdf (lk 7)

ühepoolsed akustilised hindamised ei sisalda. Aruandes esitatakse teave, järeldused ja soovitused,

mis võivad aidata teistel osapooltel tuulepargi "müra" uurimisel.”12

Samuti 2013. aastal Austraalias avaldatud analüüsis tuvastati tuugenisignatuur: “Selles uuringus

on tuvastatud mitmeid spektraalseid omadusi, mis võivad jääda tähelepanuta, kui analüüs põhineb

ainult ajaliselt keskmistatud kolmandikuoktaavi tasemetel. On kindlaks tehtud, et eksisteerivad

kaks tooni sagedustel umbes 28 Hz ja 46 Hz, mille vastavad rms-helirõhutasemed on lähedased

enamiku inimeste kuulmislävele üksiksageduslike helide korral. Samuti on näidatud, et need

toonid on amplituudmodulatsiooniga sagedusel umbes 0,8 Hz, mis vastab labade möödumise

sagedusele (BPF). 15 dB amplituudmodulatsioon muudab selle müra palju märgatavamaks ja

häirivamaks, kui oleks pidev tonaalne heli, mille alusel kuulmisläved on määratud.”13

Sama ka 2014. aastal Austraalias valminud juhtumiuuringus: “Esitatakse kahekanaliliste

samaaegsete helisalvestuste tulemused väljas ja magamistoas Leonards Hilli tuulepargis, kus

töötab kaks Repower 2MW MM82 tuugenit. Analüüs näitab amplituudmodulatsiooni dünaamilist

mõju heli sumbumisele kahe mõõtekohaga ning toob esile, kuidas välis- ja sisekeskkonna heli

summutus on teatud toa resonantssagedustel häiritud. Arutletakse erinevate mõõtemeetodite üle ja

jõutakse järeldusele, et helitaseme 10 Hz valimissagedus on ebapiisav, et täpselt määrata

amplituudmodulatsiooni miinimumide ja maksimumide vahelist erinevust. Esitatakse ka infraheli

mõõtmistulemused, mis näitavad, et amplituudmodulatsioon on jälgitav ka alla 20 Hz sagedustel,

mistõttu võib madalsageduslikku infraheli samuti käsitleda amplituudmodulatsioonina.”14

12 THE RESULTS OF AN ACOUSTIC TESTING PROGRAM CAPE BRIDGEWATER WIND FARM

44.5100.R7:MSC (2014) https://docs.wind-watch.org/Cape-Bridgewater-Acoustic-Report.pdf 13 Analysis of Unweighted Low Frequency Noise and Infrasound Measured at a Residence in the Vicinity of a Wind

Farm (2013) https://www.acoustics.asn.au/conference_proceedings/AAS2013/papers/p24.pdf 14 AMPLITUDE MODULATION CASE STUDY AT THE LEONARDS HILL WIND FARM, VICTORIA,

AUSTRALIA (2014) https://docs.wind-watch.org/IOA-AMpaper.pdf

Tuuleturbiinide akustilisest signatuurist on kirjutatud ka raamatu “Management of Noise

Pollution” peatükis “Infrasound Exposure: High-Resolution Measurements Near Wind

Power Plants”, kus on märgitud järgmist: “See peatükk keskendub infraheli (≤20 Hz)

müratasemele, mida on registreeritud tuuleparkide lähedal asuvates kodudes ja nende ümbruses.

Hoolimata kohalike elanike pidevatest kaebustest ei ole seni leitud rahuldavat akustilist seletust,

mis õigustaks seda laialdast probleemi.

Paljudes kodudes üle maailma on tehtud pikaajalisi (mitmepäevaseid), kõrge lahutusvõimega

salvestusi, kasutades 1/36 oktavi spektraalset eraldusvõimet ja 1-sekundilisi ajalisi sammusid.

Need salvestused on paljastanud tuulikute akustilised signatuurid, mis koosnevad õhus levivate

rõhupulsside jadadest. Spektraalanalüüsis tuvastatakse need harmooniliste seeriatena, mille

põhisagedus langeb kokku tuuliku labasagedusega.

Käesolev aruanne dokumenteerib kolm juhtumit (Portugal ja Šotimaa). Tuuliku akustilise

signatuuri suurimad tipud (kuni 25 dB üle taustamüra) esinesid sagedusvahemikus 0,5–5 Hz, mida

klassikaliselt peetakse inimese kuulmislävest madalamaks. Siiski näivad need "kuuldamatud"

nähtused esile kutsuvat tugevaid bioloogilisi reaktsioone. Arvestades nende harmooniliste seeriate

tippe, tehakse ettepanek kasutusele võtta uus mõõdik, mis aitaks määrata infraheli doosi ja sellele

reageerimise seoseid. See uus metoodika võib olla rakendatav nii keskkonna- kui ka tööalase

infraheli mõju hindamiseks.”15

15 Infrasound Exposure: High-Resolution Measurements Near Wind Power Plants. (2022)

https://www.intechopen.com/chapters/85225

Impulssinfraheli selgitavad sonogrammid ja spektrogramm

Siinkohal toon piltlikult välja, mida tähendab tuugeni signatuur sonogrammi ja spektrogrammi

kujul. Materjal pärineb IARO (International Acoustic Research Organization) mõõteraportist

Annex A: Technical Background for Laypersons.16

Joonis 1. Sonogramm, mis näitab WTAS-i (tuugeni akustilist signatuuri) olemasolu.

See 10-minutiline segment salvestati Šotimaa maapiirkonnas asuvas farmis (18:29, 4. oktoobril

2022, mikrofon magamistoas). Tunni jooksul, mille vältel see 10-minutiline segment salvestati, oli

keskmine tuulekiirus 3,0 m/s (11 km/h) edelast (Wsp = 3,0 m/s (11 km/h), Wdir = SW).

Horisontaalsed jooned näitavad rõhupulsside jada, millest igaüks eraldub turbiinist iga kord, kui

laba läbib teatud osa oma pöörlemisest torni juures.

Selgitus sonogrammi lugemiseks: X-teljel on märgitud aeg sekundites, Y-teljel sagedus Hz ja

paremal servas värvidega on märgitud heli rõhk dB(Lin)

16 https://iaro.org.nz/wp-content/uploads/2024/02/Annex-A-Technical-REDACTED.pdf

Joonis 2. Kümneminutiline salvestis (spektrogramm) 1 sekundilise sammuga Šotimaa

maapiirkonnas asuvast farmist, alates kella 17:26 (28. märts 2022, tuule kiirus 1,9 m/s (7 km/h),

tuulesuund NW, mikrofon asus kontoris). IARO analüüs: 1/36 oktaaviribas, korrigeerimata dB.

Tugeva WTAS-i (tuugeni akustiline signatuur) esinemine on selgelt tuvastatud — harmooniline

seeria põhisagedusega 1 Hz.

Joonis 3. Neli sonogrammi, mis on näiteks toodud tuulepuhangutest (A ja B), lainemürast (C) ja

veekogu voolumürast (D). Tuulepuhangud, lained ja veemüra on iseloomulikud kõrgete,

kolmnurksete kujunditega, mis on sonogrammi all (infraheli vahemikus) paremale kaldu. Pange

tähele oja (D) valjusust kuuldavas vahemikus (ülemine roosa ala, pidevalt 50 dB või kõrgemal)

võrreldes teiste näidetega, kus kuuldavad helid on palju madalamal tasemel.

Infraheli kõrgresolutsiooniga mõõtmine

Mõõtmised mida täna tehakse vastavalt seaduses ja standardides ettenähtud metoodikatele, ei ole

võimelised registreerima impulssinfraheli madalamat spektrit. Selleks tuleb kasutada oluliselt

täpsemaid mõõtevahendeid.

• Esiteks mõõta mitte 1/3 oktaviribas vaid olulisemalt kitsamas ribas (n.1/36 oktaviribas).

• Teiseks tuleb helirõhku (SPL) mõõta/esitada lineaarselt (dB(Lin)) ilma korrektsiooni

filtriteta (A, G, Z).

• Kolmandaks tuleb mõõta helirõhku mitte minutilise sammu või mõne muu ajalise

sammuga esitades mõõtmisperioodi jooksu salvestatud tulemused ekvivalentsena, vaid

mõõta vähemalt 1 sekundilise sammuga ja tulemused esitada ilma keskmistamata.

Milliseid seadmeid on mujal maailmas kasutatud kõrgeresolutsiooniga mõõtmiste tegemiseks saab

lugeda eelmainitud viidetelt.

Näide kõrgresolutsiooniga mõõteseadme tööst mille on välja töötanud IARO (International

Acoustic Research Organization) akustikud ja teadurid millesse on pandud aastatepikkune

infraheli mõõtmiste kogemus.

Joonis 4. Salvestamine toimus Šotimaa maapiirkonna talus kell 16:50 (25. oktoober 2022).

Sinine mikrofon asetati õue ja punane mikrofon elutuppa. Tuulekiirus (Wsp) oli 7,2 m/s (26

km/h) ja tuulesuund (Wdir) SSE (kagu-kagu). Sinised jooned kajastavad andmete salvestust

sinise mikrofoniga ja punane joon punase mikrofoniga.

A. ilma korrektsioonita.

B. rakendatud A-korrektsioon.

Selgelt on näha, kui rakendatakse A-korrektsiooni (B), on kõverad kärbitud ega kajasta füüsilist

tegelikkust nii nagu korrigeerimata helirõhu taseme korral (A).

Allolevas tabelis on välja toodud peamised olulise tähtsusega parameetrid, millest sõltub seadme

impulsinfraheli mõõtmise võimekus.

All olevatel joonistel on välja toodud G ja Z korrektsiooni kõverad ja argumendid miks nende

filtrite kasutamine madalas infraheli spektris mõõtmiseks ei sobi. A-korrektsiooni kõver ei ole ka

Eesti seadusandluses infraheli mõõtmisteks ette nähtud, seega ei kajasta seda käesolevas rapostis.

G- korrektsioon

Kuna tuugenist tulenev impulsiline infraheli sagedus võib jääda alla 1Hz on täna kehtiva määruse

nr 75 ja standardi ISO 7196 kohaselt seda pea võimatu mõõta. 1. klassi mõõteseadme

eraldusvõimeks on harilikult 1/3 oktaavi. Lisaks on määrusega nr 75 paika pandud korrektsiooni

filter G. dB(G) tugevalt alahindab mõõdetud helirõhku sagedustel, mis jäävad 10Hz

allapoole. 1 Hz sageduse puhul alahindab dB(G) filter helirõhku 50dB võrra. Seega sellise filtriga

1 Hz sagedust mõõtes tuleb mõõdetud helirõhule liita 50dB, et saada reaalne keskkonnas olev

helirõhu väärtus. Määrus nr 75 ega ka ISO7196 sellist helirõhu mõõtetulemuse korrigeerimist ette

ei näe.

Joonis 5. G-sageduskaalutuse filtri sagedusreaktsiooni kõver. Kaks andmepunkti saavad

nullkorrektsiooni: 10 Hz ja 31,5 Hz. Teisisõnu mõõdab G-korrektsiooniga helitaseme mõõtja

(SLM) füüsilist reaalsust täpselt ainult kahel sagedusel – 10 Hz ja 31,5 Hz. Nende üksikute

andmepunktide vahel (10–31,5 Hz sagedusvahemikus) ülehindab G-korrektsioon helirõhutaseme

(SPL) väärtust, mis tähendab, et SLM näitab kõrgemat dBG taset, kui tegelikult füüsiliselt olemas

on. Kui sagedus langeb alla 10 Hz, suureneb korrektsiooni väärtus märkimisväärselt. 1 Hz juures

on füüsilise reaalsuse ja SLM-i (sound level meter) mõõdetud väärtuste erinevus 50 dB. 17

17 5th International Conference On Wind Turbine Noise Denver 28-30 August 2013: The Measurement of Infrasound

and Low Frequency Noise for Wind Farms (amended version)

http://acoustics.com.au/media/The_measurement_of_infrasound_and_low_frequency_noise_for_wind_farms_(amen

ded).pdf

Z-korrektsioon

Sarnane moonutus võib tekkida ka dB(Z) filtrit kasutades, kus madalaid sagedusi mõõtes

tugevalt alahinnatakse tegelikku helirõhku, mis peaks justkui korrektsioonita olema. Nii nagu all

jooniselt näha on Z-filtri kõver 20Hz juures -1dB tegelikust. 1Hz juures on erinevus tegeliku ja

mõõdetud helirõhu vahel üle 23dB. Z-korrektsiooni Eesti vabariigi määrustega ei ole

reguleeritud kuid siin toon selle lihtsalt informatsiooniks. Tihti eksitakse dB(Z) nimetama kui

lineaarset helirõhu mõõtmistulemust.

Joonis 6. Kui müra kirjeldamiseks kasutatakse dB(Z) üldväärtust, siis nagu dB(G) filtri kõvera

puhul, alahindab dB(Z) üldväärtus labade möödumissageduse ja selle madalamate harmooniliste

panust. 18

18 5th International Conference On Wind Turbine Noise Denver 28-30 August 2013: The Measurement of Infrasound

and Low Frequency Noise for Wind Farms (amended version)

http://acoustics.com.au/media/The_measurement_of_infrasound_and_low_frequency_noise_for_wind_farms_(amen

ded).pdf

Ettepanekud

• Lähtuda ettevaatusprintsiibist ning arvestada juhendis edaspidi teadusuuringutega, mis

on leidnud seose infraheli ja terviseprobleemide vahel, millele on ka käesolevas töös

viidatud.

• Väga kriitiliselt üle vaadata ohutud kaugused elamutest tuugenite planeerimisel ning

lähtuda nende kauguste määramisel teadusest mitte poliitilisest otsusest.

• Tuugenite madalsagedusliku müra puhul arvestada impulssinfraheliga ning mitte

võrrelda seda tööstusmüra, maanteemüra või mõne muu loodusliku/mitteloodusliku

tonaalset (mitteimpulsilist) inframüra tekitava allikaga.

• Lähtuda Kelley et al.1987 välja pakutud impulsilise inframüra piirnormidest kuni selgub

täpsem teadmine, tuginedes tänaste tuugenite parameetritele.

• Infraheli mõõtmiste planeerimisel arvestada mõõteseadmetega millel on võimekus mõõta

helirõhku lineaarselt ilma korrektsiooni filtreid kasutamata ning kitsamas sagedusribas

kui 1/3 oktaavi 1 sekundilise sammuga.

• Tuugenitest tuleneva tervisemõju hindamise protsessi (KSH&KMH) kaasata

meditsiinilise taustaga spetsialiste.

• Värskelt avaldatud Tuuleparkide Keskkonnamõju Hindamise juhendis infraheli puudutav

peatükk uuendada koostöös MTÜ Looduse ja Inimeste Eest töögrupiga.

Kokkuvõte

Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhendit oodati kaua, mille eesmärgiks on luua suunised

tuugenite mõjuhindamise protsessi. Kahjuks uus juhend infraheli puudutavas osas selgust ei loo.

Pigem on viidatud uuringutele, mis väidavad, et tuugenitest tulenev infraheli müra ei oma tervist

kahjustavat toimet. Seega ei muutu ametkondade/arendajate arusaam ega hoiakud juba täna

tuugenitest tingitud mürahäiringute käes kannatavate inimeste probleemidesse. Isiklikult jääb

seda juhendit lugedes arusaamatuks, kuidas plaaniti selle juhendi ülesehitusega luua paremad

juhised mõjude hindamiseks? Seda, kas keskkonna mõjude hindajatel on sellest lähtuvalt oma

tööd edaspidi lihtsam teha, näitab aeg.

Keskendusin oma ettepanekute tegemisel just infraheli peatükile TKM’s. Lisasin juhendis välja

toodud eksitavatele väidetele vastuargumendid, mida ei saa ega tohi ignoreerida kui eesmärgiks

on ikka vähendada tuugenitest tulevat inframüra häiringut. Pöördumises selgitasin tuugeni

signatuuri iseärasusi viidates mujal maailmas tehtud mõõtmistele ja miks täna seda Saarde 24h

müramõõtmiste käigus ei tuvastatud. Äärmiselt oluline on mõista seejuures, et tuugeni

infraheli on impulssheli, mida ei esine sellisel kujul mitte kusagil mujal tööstuses,

maanteedel, lennunduses ega ammugi mitte looduses. Kui seda fakti jätkuvalt eirata, siis ei

ole ka võimalik mõista, mida kuidas ja millega mõõta. See viib omakorda aina suurenevate

sotsiaalmajanduslike probleemideni mille koosmõju kogu ühiskonnale ei oska täna keegi hinnata.

Kui arvestada kõiki käesolevas töös esitatud argumente, siis suure tõenäosusega ei ole Eestis

võimalik plaanitud mahus tuugeni jaamu rajada ja ei ole ka välistatud, et olemasolevad tuleb kas

öisel ajal peatada või sootuks demonteerida. Siit omakorda tekib küsimus, kas ametkonnad on

tõsiselt huvitatud infraheli puudutavad müranormid üle vaatama ja ajakohastama või on

tuuletööstuse lobi niivõrd suur, et oldakse nõus Eesti Vabariigi kodanike elamiskõlblik elukeskond

ärihuvidele ohvriks tooma?

kert lapimaa

MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti

+372 53 0004 53

Tuuleelektrijaamade akustiline mõju nende

lähedal elavatele elanikele

Teaduslik vastus alapeatüki 4.6 “Mõju inimese tervisele

ja heaolule” alajaotisele 4.6.1 “Müra”, nagu esitletud

“Põhja-Pärnumaa valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise I etapi aruandes”, Eesti (Töö nr 2021-256,

November 2024).

Dokument IARO25-1

Jaanuar 2025

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 2 (31)

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

IARO on rahvusvaheline teadlaste rühm, kelle eesmärk on uurida akustilisi keskkondi, eriti

nende omadusi, mis mõjutavad inimesi ja loomi, ning avaldada saadud tulemused. IARO-l on

eetikakinnitus CSI-ACHE suhtes (Kodanikuteaduse algatus inimkeskkondade akustiliseks

iseloomustamiseks), mille tulemused tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

Kontaktid:

IARO, 37 Weston Ave, Palmerston North, 4414, Uus-Meremaa

Tel: +64 21 033 6528

E-post: [email protected]

Aruande autorid (tähestikulises järjekorras)

Mariana Alves-Pereira, Ph.D., Lusófona University, Lissabon, Portugal

Huub Bakker, Ph.D., IARO, Palmerston North, Uus-Meremaa

Paulo Pereira-Sousa, University of Porto, Portugal

Rachel Summers, IARO, Palmerston North, Uus-Meremaa

Tänuavaldused

Käesoleva aruande autorid soovivad avaldada tänu Dr Bruce Rapleyle (Sound Analytics) pikaajalise toe

eest SAM-tehnoloogia arendamisel, mille abil kogutud salvestusi kasutati käesoleva aruande

koostamiseks. Samuti avaldame tänu Les Husonile (L Huson & Associates) tema väärtuslike teadmiste

eest ning Dr Philip Dickinsonile, IARO vanemteadurile, kelle ulatuslik akustikaalane kogemus oli selle töö

juures hindamatu.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 3 (31)

SISUKORD

KOKKUVÕTE 4

A. SISSEJUHATUS 5

I. Taust 5

II. Eesmärk 5

III. Vastutuse välistamine 5

IV. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon (IARO) 6

V. IARO aruannetes kasutatud lühendid ja muutujad 6

B. KOBRASE ARUANDE ALAJAOTISED 4.6.1-3 7

C. MIDA TÄHENDAVAD A-KAALUTUD DETSIBELLIDES VÄLJENDATUD ARVUD? 8

I. Sihtväärtused 8

II. Sihtväärtused dBA-s väljendatuna 8

D. HÄIRIVUS JA MÜRASTANDARDITE EESMÄRK 12

I. Häirivus 12

II. Mürastandardid 13

E. TUULEPARKIDE MÜRA 15

I. Kuuldav müra 15

II. Aerodünaamiline müra 16

III. Tuuleturbiini akustiline signatuur (WTAS) 19

F. LÜHIKE ÜLEVAADE INFRAHELI JA MADALSAGEDUSLIKU MÜRA MÕJUST TERVISELE 23

I. „See, mida sa ei kuule, ei saa sulle kahju teha“ 23

II. Infraheli ja madalsagedusliku müra allikad 24

III. Kobrase aruandes viidatud uuringud 27

G. JÄRELDUSED 29

H. SOOVITUSED 30

I. Akustika 30

II. Rahvatervis 30

III. Kariloomade tervis 31

LISA A: KOBRASE ARUANDE ALAJAOTISE 4.6.1 INGLISEKEELNE TÕLGE

LISA B: KATKEND IARO 2024. AASTA TERVISEARUANDEST – KRIITILINE ANALÜÜS MAIJALA 2020. AASTA UURINGUST JA MARSHALLI 2023. AASTA UURINGUST

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 4 (31)

KOKKUVÕTE

1. 2024. aasta detsembris pöördus Eesti organisatsioon MTÜ Looduse ja Inimeste Eest

IARO teadlaste poole, paludes hinnata aruande „Põhja-Pärnu valla eriplaneeringu

strateegilise keskkonnamõju hindamise 1. etapi aruanne“ alapeatüki 4.6 „Mõju inimese

tervisele ja heaolule“ alajaotist 4.6.1 „Müra“. Aruanne on koostatud Kobras OÜ poolt ning

esitatud Põhja-Pärnumaa vallavalitusele.

2. Kobrase aruanne järgib keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) direktiivis

sätestatud protokolle nagu seda nõuavad ELi standardid.

3. Selle tulemusel on tehtud tõsiseid teaduslikke vigu tuuleelektrijaamade (WPP) mõju

prognoosimisel kohalike elanike ja kariloomade tervisele ja heaolule.

4. Need tõsised teaduslikud vead on juurdunud KSH protokollidesse ning viivad omakorda

riigi ametnikke, otsustajaid ja laiemat avalikkust eksiteele, andes moonutatud teavet

WPP-de akustilise mõju kohta inimeste ja loomade tervisele.

5. Käesolev aruanne selgitab nende väidete teaduslikku tausta, eesmärgiga harida laiemat

avalikkust.

6. Arvutimudelid, mida kasutatakse WPP-de poolt tekitatava müra hindamiseks,

keskenduvad ainult kuulmiskahjustustele, kuna kõik arvandmed esitatakse A-kaalutud

detsibellides (dBA), mis arvestavad vaid kuuldavat müra.

7. Kuid WPP-de kõige olulisemad akustilised väljundid, mis kahjustavad inimeste tervist,

kuid ei põhjusta kuulmiskahjustusi, kuuluvad infraheli ja madalamate sageduste

spektrisse, mille mõju ei ole võetud arvesse ei arvutimudelites ega KSH direktiivides.

8. Aruandes esitatakse soovitused strateegilise planeerimisprojekti teise etapi jaoks,

eeldades, et avalikkuse ja kariloomade tervise kaitset peetakse oluliseks.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 5 (31)

A. SISSEJUHATUS

I. Taust

9. 2024. aasta detsembris pöördus IARO teadlaste poole Eesti mittetulundusühing Looduse

ja Inimeste Eest palvega hinnata Kobras OÜ koostatud ja Põhja-Pärnumaa

vallavalitsusele esitatud aruande jaotise 4.6 „Mõju inimese tervisele ja heaolule“ alajaotist

4.6.1 „Müra“: „Põhja-Pärnumaa valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne“ (Töö nr 2021-256, november

2024).

10. Nimetatud Kobrase aruande alajaotise 4.6.1 inglisekeelne tõlge (lk 146–162), mille IARO

teadlased said ülevaatamiseks, on esitatud käesoleva aruande lisas A.

II. Eesmärk

11. Anda teaduslik hinnang Kobrase aruande alajaotisele 4.6.1, mis käsitleb

tuuleelektrijaamade akustilist väljundit (st müra) ja selle mõju inimeste ja loomade

tervisele.

III. Vastutuse välistamine

a. Käesoleval aruandel on ainult puhtalt teadusliku uurimuse eesmärk.

b. Selle aruande autorid ei ole seotud tehnoloogiavastaste hoiakutega ega ole

tuuleenergia vastu.

c. Käesolevat teaduslikku ülevaadet ei saa ega tohi käsitleda dokumendina, mis on

poolt või vastu tuuleelektrijaamade või mis tahes muu akustilist reostust tekitava

infrastruktuuri või tööstuskompleksi rajamisele.

d. IARO liikmetel ja käesoleva aruande autoritel puudub igasugune rahaline huvi

SAM Technology suhtes.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 6 (31)

IV. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon (IARO)

12. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon (The International Acoustics

Research Organization, IARO) esindab teadlaste gruppi, kellel on kokku üle 200 aasta

teaduslikku kogemust infraheli ja madalsagedusliku müra ning nende tervisemõjude

uurimisel. Alates 2016. aastast on IARO teadlased kogunud ja analüüsinud akustilisi

andmeid maismaatuuleparkide läheduses asuvatest kodudest järgmistes riikides

(tähestikulises järjekorras): Austraalia, Holland, Iirimaa, Inglismaa, Kanada, Portugal,

Prantsusmaa, Põhja-Iirimaa, Saksamaa, Sloveenia, Šotimaa, Taani ja Uus-Meremaa.

Enne 2016. aastat tegelesid kõik IARO teadlased juba kas akustika või akustika ja

terviseuuringutega. Kõik IARO uuringud kuuluvad kodanikuteaduse algatuse CSI-ACHE

(Citizen Science Initiative for Acoustic Characterization of Human Environments)

koosseisu.

V. IARO aruannetes kasutatud lühendid ja muutujad

13. Tabel 1 sisaldab lühendeid ja muutujaid, mida kasutatakse IARO aruannetes.

Tabel 1. IARO aruannetes esineda võivad lühendid ja muutujad

dB Detsibell, kaalumata (helirõhutaseme mõõtühik)

dBA Detsibell, A-kaalutud (helirõhutaseme mõõtühik)

Hz Herts (sageduse mõõtühik)

ILFN Infraheli ja madalsageduslik müra

IWT tööstuslik tuuleturbiin

KSH strateegiline keskkonnamõju hindamine

SPL helirõhutase

WHO Maailma Terviseorganisatsioon

WPP tuuleelektrijaam

WTAS tuuleturbiini akustiline signatuur

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 7 (31)

B. KOBRASE ARUANDE ALAJAOTISED 4.6.1-3

14. Kobrase aruande 4. peatükk on pühendatud keskkonnamõju strateegilisele hindamisele

(KSH), kusjuures alapeatükk 4.6 käsitleb üldiselt „Mõju inimese tervisele ja heaolule“.

See omakorda jaguneb järgmistesse alajaotustesse: alajaotis 4.6.1 käsitleb

„Ehitustegevuse müra“, alajaotis

4.6.2 käsitleb „Käitamisaegset müra“ ning alajaotis 4.6.3 käsitleb „Madalasageduslikku

müra“.

15. On arusaadav, et:

a. Kobrase aruande autorid on piiratud eelnevalt kehtestatud KSH protokollidega.

b. KSH protokollid määravad kindlaks konkreetsed meetodid selle keskkonnateguri,

st „müra“, hindamiseks kui võimaliku tervisekahjustuse allika.

c. Kobrase aruande autorid on KSH protokollidest nõuetekohaselt kinni pidanud.

d. Kobrase aruande autoritel võib olla piiratud teadlikkus tuuleelektrijaamade (WPP,

tuntud ka kui tuulepargid) poolt tekitatava „müra“ olemusest.

e. Isegi kui Kobrase aruande autoritel oleks põhjalikud teaduslikud teadmised

akustikast üldiselt ja tuuleelektrijaamade akustilisest väljundist konkreetselt, ei

saaks nad neid teadmisi oma aruandes rakendada, kuna need ei ühilduks

enamasti KSH suunistega ega oleks nendega seotud.

16. Selle olukorra tõsine tagajärg on, et riigiametnikud, otsustajad ja lai avalikkus on

tuuleelektrijaamade müraväljundi ja selle mõju osas ümbritsevale inim- ja

loomapopulatsioonile ebapiisavalt informeeritud ja suures osas eksitatud.

17. Käesoleva IARO aruande eesmärk on anda riigiametnikele, otsustajatele ja avalikkusele

teaduslikku teavet tuuleelektrijaamade akustilise väljundi kohta.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 8 (31)

C. MIDA TÄHENDAVAD A-KAALUTUD DETSIBELLIDES

VÄLJENDATUD ARVUD?

I. Sihtväärtused

18. Kobrase aruande leheküljel 140 on märgitud:

Elamualade suhtes kehtib tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal 60 dBA ja

öisel ajal 45 dBA, sihtväärtus on päevasel ajal 50 dBA ja öisel ajal 40 dBA.

19. On arusaadav, et need arvväärtused on kehtestatud Eesti valitsuse varasemate

direktiividega, sealhulgas 2016. aasta Riigikohtu otsusega, mis nõuab, et

tuuleelektrijaamad (WPP) vastaksid pigem sihtväärtustele kui Keskkonnaministeeriumi

kehtestatud mürapiirväärtustele.

20. Teaduslikust seisukohast on aga sellisel mürakirjeldusel olulisi puudusi, mis muutuvad

eriti ilmseks (ja tõsiseks terviseprobleemiks), kui müraallikaks on tuuleelektrijaamad.

21. Kuna akustika on keeruline valdkond, on IARO teadlased sageli kasutanud graafikuid, et

selgitada nende arvväärtuste tähendust tavainimestele (st riigiametnikele, otsustajatele ja

laiemale avalikkusele). Sama tehakse ka siin.

II. Sihtväärtused dBA-s väljendatuna

22. Tähis „A” dBA mõõtühikus viitab A-sageduskaalufiltri rakendamisele. Seda filtrit on

müratasemete mõõtmisel kasutatud ligi sajandi vältel, kuna see imiteerib inimkuulmise

tundlikkust. Kui mürataset mõõdetakse otse, ilma A-kaalutuseta, väljendatakse tulemusi

dB, mitte dBA ühikutes.1

1Täiendava teabe saamiseks antud küsimuses vaadake palun: Alves-Pereira M, Rapley B, Bakker H, Summers R.

(2019) Acoustics and Biological Structures. In: Abiddine Fellah ZE, Ogam E. (Eds) Acoustics of Materials.

IntechOpen: London. DOI: 10.5772/intechopen.82761.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 9 (31)

23. Joonis 1 võrdleb kahte akustilist keskkonda, millest ühe mõõdetud väärtus on 36 dBA ja

teise 38 dBA, st mõlemad jäävad sihtväärtuse piiresse.2,3

Joonis 1. Kahe akustilise keskkonna sagedusjaotus, esitatud 10-minutiliste keskmistena.

Mõõtmised viidi läbi samas asukohas (vt tekst) erinevatel kellaaegadel: Keskkond A kell 11:55

ning Keskkond B kell 17:05. Mõlema graafiku parempoolne viimane tulp (tähistatud musta

ringiga) esitab üldise mürataseme, väljendatuna dBA-s (punane tulp) ja kaalumata dB-s (roosa

tulp). Väärtuste sarnasus dBA-s väljendatuna viib enamiku peavoolu teadlasi arvamuseni, et

need on akustiliselt võrreldavad keskkonnad. Tegelikkuses on need aga märkimisväärselt

erinevad, mida näitab nende müratase kaalumata dB-s: 74 vs 58 dB.

2 Logaritmilise skaala kasutamine akustilise detsibelli määratlemisel (viitega 20 mikropaskalile) tähendab, et heli

amplituud kahekordistub iga 6 dB järel.

3 Käesolevas aruandes esitatud akustilised andmed pärinevad varem Portugali tehnilises ajakirjas (Portuguese

Technical Journal) avaldatud artiklist: Sousa-Pereira P, Bakker HHC, Alves-Pereira M. (2024) [The dose-

response relationship in occupational noise exposures.] Revista Segurança, 271: 13-18. See töö pälvis parima e-

postri auhinna III Töötervishoiu Sümpoosionil, mille korraldas Porto Ülikooli Meditsiiniteaduskond (23. september

2024).

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 10 (31)

24. Pange tähele, et need arvväärtused põhinevad välitöö mõõtmistel, mitte arvutimudelitel.

Mõõtmised tehti loomafarmi laudas, mis asub tuuleelektrijaamade (WPP) lähedal

(lisateabe saamiseks vt⁴).

25. Joonis 2 on hariduslik esitus joonisest 1, tuues esile graafiku osad, mis on antud teema

mõistmiseks olulised.

Joonis 2. Joonis 1 hariduslik esitus, mis toob esile graafiku osad, mis on antud teema

mõistmiseks olulised. See on akustilise energia jaotuse kujutis sageduste lõikes konkreetses

keskkonnas, põhinedes 10-minutilise mõõtmise keskmisel. Infraheli (alla 20 Hz) ja

madalasageduslik müra (20–200 Hz) vastavad graafikul näidatud sagedusvahemikele.

Punased tulbad näitavad mürataset pärast A-sageduskaalufiltri rakendamist (dBA),

nagu nõuab kehtiv õigus.⁵ Roosad tulbad peegeldavad tegelikku akustilist keskkonda,

mida mõõdetakse ilma filtriteta (kaalumata dB ehk dB Linear ehk dBZ), kuid sellist

mõõtmist seadusandlus ei nõua.

4 Bakker HHC, Alves-Pereira M, Mann R, Summers R, Dickinson P. (2023) Infrasound exposure: High resolution

measurements near wind power plants. In: Suhanek M, Kevin Summers J. (Eds) Management of Noise Pollution.

IntechOpen: London. DOI: 10.5772/intechopen.109047

5 Kuvatud on ainult sagedusvahemik 0,5–1000 Hz, kuna üle 1000 Hz on A-kaalutud müratasemed ja kaalumata

müratasemed sisuliselt võrdsed.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 11 (31)

26. Nagu joonisel 1 näidatud, jääb suurem osa helikeskkonnast A-kaalutud mõõtmiste (dBA,

punased tulbad) puhul arvesse võtmata (roosad tulbad).

27. Peavooluteadlased lähtuvad põhimõttest „mida sa ei kuule, see ei saa sulle kahju teha”

(vt allpool jaotis F-I), eeldades, et heli ainus mõju inimeste tervisele toimub

kuulmismehhanismide kaudu ning seetõttu on ainus võimalik tervisemõju

kuulmiskahjustus või kurtus.

28. See (eksitav) arusaam õigustab, miks suur osa helikeskkonnast (roosad tulbad) jäetakse

inimtervise kontekstis arvestamata.

29. Seda helispektri osa peetakse inimeste jaoks kuuldamatuks ja seega tervisele

ebaoluliseks.

30. Veelgi olulisem on see, et joonis 1 näitab, kuidas müratasemete väljendamine dBA-s ei

erista kahte oluliselt erinevat akustilist keskkonda (74 vs 58 dB).

31. Seetõttu tähendab 40 dBA sihtväärtuse määramine tuuleelektrijaamade (WPP)

ümbritsevatele elamupiirkondadele ainult kuulmisfunktsiooni kaitsmist pideva müramõju

eest.

32. Pakutav sihtväärtus ei kaitse ühtegi teist inimtervise aspekti, välja arvatud

kuulmiskahjustuste (vt jaotis D-II allpool) ning võimalusel kõne arusaadavuse ja üldise

kuulmiskoormuse vähenemise osas.

33. 40 dBA sihtväärtuse kehtestamine WPP-de läheduses asuvatele elamupiirkondadele ei

taga inimeste (ega ka kariloomade) tervise kaitset.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 12 (31)

D. HÄIRIVUS JA MÜRASTANDARDITE EESMÄRK

Oluline on märkida, et müra puhul võib esineda vahe norme ületava

mürataseme ja häirimist põhjustava mürataseme vahel. Müranormid on

sätestatud selliselt, et oleks tagatud inimese tervist mitte kahjustav

müratase. See aga ei tähenda, et müraallikat ei oleks kuulda. Häiringu

puhul inimene kuuleb müraallikat ning see ei pruugi talle meeldida, kuid

tegemist ei ole tervist kahjustava olukorraga. Heli häirivus sõltub suuresti

inimese individuaalsest tajust. Tuuleparkide müra häirivuse lävendina on

erinevate uuringute analüüsi tulemusena välja pakutud 35 dB (Schmidt et al,

2014). Aga nagu juba öeldud, siis inimeste tundlikkus tuulikute müra

häirivuse osas on erinev. (Kobrase aruanne, lk 147)

I. Häirivus

34. Ülaltoodud lõik illustreerib üldistatud arusaama, millel puudub praktiliselt igasugune

teaduslik tõepõhi, muutes selle antud teema kontekstis sisuliselt ebaoluliseks.

35. „Häirivus” ei ole teaduslikult kehtiv meditsiiniline ega kliiniline näitaja.

36. Tegelikult ei esine mõistet „häirivus” ei 2017. aasta Mosby meditsiinisõnastikus⁶ ega ka

2018. aasta Briti Meditsiiniassotsiatsiooni meditsiinisõnastikus⁷. 2020. aasta Oxfordi

meditsiinisõnastikus leidub sellele sõnale vaid üksainus sissekanne:

Pimestus (glare) n. hajutatud kõrvalise valguse soovimatu mõju võrkkestale,

mis põhjustab kontrasti ja nägemisvõime langust ning samuti häirivust ja

ebamugavustunnet.⁸

37. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt:

Müra kahjulik mõju on organismi morfoloogia ja füsioloogia muutus, mis

põhjustab funktsionaalse võimekuse halvenemist, võime vähenemist

täiendava stressiga toime tulla või

6 O’Toole MT et al. (Eds). (2017) Mosby’s Medical Dictionary. 10th Ed. Elsevier: St Louis, MI, USA.

7 British Medical Association. (2018) Medical Dictionary. 4th Edition. Dorling Kindersley: London, UK.

8 Martin E, Law J. (Eds) (2020) Concise Colour Medical Dictionary. 7th Ed. Oxford University Press: Oxford, UK.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 13 (31)

organismi vastuvõtlikkuse suurenemist teiste keskkonnategurite kahjulikele

mõjudele.⁹

38. On selge, et mõiste „häirivus” ei vasta WHO määratlusele.

39. „Heli häirivus sõltub suuresti inimese individuaalsest tajust.“ See on klassikaline

subjektiivse parameetri definitsioon.

40. Häirivust uuritakse tavaliselt psühhoakustika valdkonnas, mitte aga

kliinilises/meditsiiniteaduses, kus meditsiinilise olukorra hindamiseks on vajalikud

objektiivsed meditsiinilised näitajad.

41. Individuaalne tundlikkus tuulegeneraatorite mürale varieerub", sest iga inimese varasem

kokkupuude infrahelide ja madalsagedusliku müraga (ILFN) on erinev ning sageli oluliselt

varieeruv.

42. Tundlikkus tuulegeneraatorite mürale suureneb vastavalt ILFN-i kokkupuute

suurenemisele, kuna kuulmismehhanismides tekivad füsioloogilised kahjustused.

Varasemad kokkupuuted ILFN-iga võivad olla tööalased, elukoha või vaba aja

veetmisega seotud. Nende kokkupuudete ajaprofiil võib olla muutuv, sõltudes müraallika

iseloomust ja asukohast. Täpsemat teavet selle teema kohta vt viited 10, 11, 12.

II. Mürastandardid

43. „Müranormid on sätestatud selliselt, et oleks tagatud inimese tervist mitte kahjustav

müratase.“ See väide ei ole täielikult täpne.

44. Praegused mürastandardid Euroopa Liidus on tegelikult loodud selleks, et müratasemed

ei põhjustaks kuulmiskahjustusi ega kurtust

45. Eeldus, et need standardid on välja töötatud „inimtervise” kaitsmiseks, on ekslik – need

kaitsevad vaid kuulmist ja kuulmisega seotud aspekte, kuid mitte tervist tervikuna.

9 World Health Organization. (1999) Guidelines for community noise. Stockholm University & Karolinska Institute:

Stockholm, Sweden. pp. 21. https://www.who.int/publications/i/item/a68672

10 IARO. (2024) Health Report on Arnicle Farm, Glenbarr, Tarbert, Argyll, Scotland. Document No. IARO24-C1.

Redacted version available at: IARO.org.nz.

11 Alves-Pereira M, Rapley B, Bakker H, Summers R. (2019) Acoustics and Biological Structures. In: Abiddine Fellah

ZE, Ogam E. (Eds) Acoustics of Materials. IntechOpen: London. DOI: 10.5772/intechopen.82761.

12 Stepanov V. (2001) Biological effects of low frequency acoustic oscillations and their hygienic regulation.

State Research Center of Russia, Moscow. https://archive.org/details/DTIC_ADA423963

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 14 (31)

46. See on selgelt nähtav joonisel 1. „Mürastandardid" nõuavad ainult seda, et akustilise

keskkonna kuuldav osa mõõdetakse, rakendades A-kaalumist (dBA, punased tulbad).

Kõik muud võimalikud akustiliste nähtustega seotud tervisemõjud jäetakse tähelepanuta.

47. Kui "inimtervis" oleks olnud nende standardite kujundamisel oluline tegur, ei oleks

infraheli ja madalsageduslikku müra arvestusest välja jäetud, st joonisel 1 kujutatud

roosad tulbad oleksid samuti arvesse võetud.

48. Näiteks Vene Föderatsioonis on mürastandardid tõepoolest loodud inimtervise

kaitsmiseks, kuna seal on kehtestatud ka piirväärtused infraheliga kokkupuutele, nagu on

näidatud joonisel 3.

Joonis 3. Vene Föderatsiooni lubatud kokkupuute tasemed infraheliga.13

Tähelepanuväärne on, et: a) infraheli vahemik on jagatud ühe oktavi laiusteks

sagedusribadeks 2, 4, 8 ja 16 Hz juures, kusjuures igaühel on erinevad kokkupuute

piirväärtused, b) müratasemed on esitatud dB "Lin" ühikutes, mis tähendab kaalumata

detsibelle, c) lubatud kokkupuute tasemed on määratud kahele erinevale

töökeskkonnale ja kahele erinevale keskkonnamõju tüübile.

49. Tuleb märkida, et joonisel 3 esitatud arvväärtused kehtestati enne tuulegeneraatorite

kasutuselevõttu ja viitavad seetõttu tonaalsele mürale, mitte aga impulsilistele akustilise

rõhu lainete jadadele, mida tuulegeneraatorid kiirgavad (vt allpool jaotis E-III).

13 Reprodutseeritud siit: Stepanov V. (2001) Biological effects of low frequency acoustic oscillations and their

hygienic regulation. State Research Center of Russia, Moscow. https://archive.org/details/DTIC_ADA423963

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 15 (31)

E. TUULEPARKIDE MÜRA

Tuuleparkides olevad heliallikaid võib jagada kaheks:

-- tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline

heli;

-- rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli.

Kaasaegsetel tuulikutel on üsna suurt tähelepanu pööratud müra

vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide

ning tehniliste võtetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka

aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi

lahendusi, kuid kuna on tegu suurte tehniliste seadmetega, siis teatav

müraemissioon tuulikute töötamisel esineb. (Kobrase aruanne, lk 146)

I. Kuuldav müra

50. Nagu eespool kirjeldatud, esineb „mehhaaniline müra“ tavaliselt kuuldavas

sagedusvahemikus. Praeguste mürastandardite (sealhulgas tonaalanalüüside) raames

on seda tüüpi akustilisi häireid suhteliselt lihtne leevendada või isegi täielikult kõrvaldada.

51. Ülemaailmselt kasutatavad arvutimudelid, millega prognoositakse tuulegeneraatorite

akustilist väljundit, põhinevad kehtivatel mürastandarditel. Nagu on näidatud, ei kaitse

need standardid inimtervist, vaid üksnes kuulmist.

52. Kõik Kobrase aruandes esitatud kujutised (joonis 76, lk 153 kuni joonis 85, lk

159) põhinevad just sellistel arvutimudelitel.

53. Seetõttu võib järeldada, et ükski neist tuulegeneraatoritest ei kujuta endast ohtu

klassikalise kuulmiskahjustuse tekkeks (mida mõõdetakse audiogrammide abil)

ümbruskonna elanikel.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 16 (31)

II. Aerodünaamiline müra

54. "Aerodünaamiline müra" on aga hoopis teistsugune nähtus, kuna enamik selle

akustilisest energiast paikneb infraheli ja madalsagedusliku müra vahemikus.14

55. Seetõttu, isegi kui rakendatakse "tehnilisi meetmeid aerodünaamilise müra

vähendamiseks", ei ole need piisavad üldsuse tervise kaitsmiseks.

Tuulikute tekitatav müra sõltub tuule tugevusest. Vaiksema tuule korral on

tuuliku pöörete arv väiksem ja sellega koos müratase madalam. Tuule

kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, kuid samal ajal tugevneb ka

looduslik mürafoon, mis teataval määral varjestab tuulikute müra. (Kobrase

aruanne, lk 147)

56. Kuigi tuule kiirus on ilmne tegur tööstusliku tuuleturbiini (IWT) pöörlemisel tekkiva

aerodünaamilise müra hulga määramisel, on labade suurus samuti väga oluline tegur.

57. Aerodünaamiline müra on seotud õhu hulgaga, mida laba liigutab. Mida suurem on laba

pindala, seda rohkem õhku see pöörlemise käigus nihutab.

58. Seega on eespool viidatud lõigus esitatud väide „Tuurbiinide tekitatud müra sõltub tuule

tugevusest” puudulik. See sõltub nii tuule tugevusest kui ka labade suurusest.

59. Mis puudutab eelmainitud lõigu viimast väidet, siis on asjakohane esitada e-kirjade

vahetus, mis toimus RES-i (Renewable Energy Systems) ja Šotimaal Argyle'is asuva

Arnicle Farmi elanike vahel seoses Blary Hilli tuulepargiga, mis kuulub RES-ile ja alustas

tööd 2021. aasta novembris/detsembris.15, 16

60. 14. juunil 2022 küsis Arnicle Farmi elanik (EM) RES-ilt järgmist:

14 Kuna tuuleturbiinide suurus kasvab, kandub järjest suurem osa heli energiast madalsageduslikule ja infraheli

piirkonnale.

15 IARO. (2024) Health Report on Arnicle Farm, Glenbarr, Tarbert, Argyll, Scotland. Document No. IARO24-C1.

Redacted version available at: IARO.org.nz.

16 IARO. (2023) Report on the High-Resolution Infrasonic and Low-Frequency Sound Recordings conducted at Arnicle

Farm, Glenbarr, Tarbert, Argyll, Scotland in 2022 and 2023. Document No. IARO23-C1. Redacted version available

at: IARO.org.nz.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 17 (31)

Miks viis turbiini, mis peaksid olema peatatud, aeglaselt pöörlevad? Me

kogeme Arnicles rohkem häiringuid alates nende käivitamisest, samuti

häiritud und.17

61. RES-i töötaja vastus:

Turbiinid on praegu automaatse piirangu all. See automaatne piirang

tähendab, et turbiinide pöörlemiskiirus on tavapärasest madalam ja

elektritootmist ei toimu. Minu kolleegid uurivad jätkuvalt teie poolt reedest

saadik raporteeritud probleeme ning me kindlasti kontrollime, kas turbiinide

töös on hiljuti midagi muutunud, kuid andmetest, mida ma vaatan, ei paista

midagi erilist.18

62. Tundub, et eeldatakse, et "elektri tootmise puudumine" on sama, mis "müra

puudumine",19 mõistmata, et häiringu põhjustab õhu liikumine pöörlevate labade tõttu.

Arnicle Farmi elaniku EM-i vastus vähem kui tund hiljem:

Uskuge mind, siin on rohkem häiringuid – mu abikaasa läks just uuesti

magama... see on ennekuulmatu, kuna ta veetis väga rahutu

öö ja on kurnatud.20

63. 07. juulil 2022 kirjutas Arnicle'i Farmi elanik EM Argyll & Bute'i volikogule:

Blary Hilli tuulepargi häiring mõjutab meid väga halvasti, sest RES ei ole

esimest viit turbiini peatanud vaid laseb neil vabalt pöörelda. Oleme mitu

korda palunud, et need täielikult peatatakse, kuid nad keelduvad, väites, et

muutust pole toimunud. (...) Meil on Arnicles väga raske elada ja peame

peaaegu iga päev mõneks tunniks mujale minema, et saada tuulepargist

leevendust.21

64. 27. septembril 2022 kirjutas Arnicle'i talu elanik (EM) taas RES-ile: "Kui tänane päev on

ettekujutuse andmiseks sellest, mis tulemas on, kui kõik turbiinid pöörlevad, siis te

sunnite meid kodust lahkuma, kui see jätkub.“22 Ja järgmisel päeval uuesti:

17 E-kiri Arnicle Farmi elanikult (EM) RES-le (MG) 14. juunil 2022 kell 10:31.

18 E-kiri RES-lt (MG) Arnicle Farmi elanikule (EM) 14. juunil 2022 kell 10:49.

19 See võib isegi tõsi olla, kui arvesse võetaks ainult A-kaalutud helirõhutasemed, vt joonis 1.

20 E-kiri Arnicle Farmi elanikult (EM) RES-le (MG) 14. juunil 2022 kell 11:24.

21 E-kiri Arnicle Farmi elanikult (EM) Argyll & Bute'i volikogule (vanemplaneerimisametnikule AK) 07. juulil 2022 kell

15:12.

22 E-kiri Arnicle Farmi elanikult (EM) RES-le (MG) 27. septembril 2022 kell 13:58.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 18 (31)

Miks te ignoreerite meie palvet uurida madalsagedusliku müra, kuna just

see tekitab häiringut Arnicle'i atmosfääris, mitte kuuldav müra, mida te

jälgite? 23

65. 29. septembril 2022 rõhutas RES:

Meie seire on näidanud nende turbiinide müraolukorra märkimisväärset

paranemist pärast tehtud parandustöid ning oleme otsustanud taaskäivitada

kolm masinat.24

66. Sellele vatas Arnicle Farmi elaniku (EM) abikaasa ning vastus ei olnud üllatav:

Teie 29. septembri e-kirjale vastates – ma ei ole rahul sellega, et mind või

[EM-i] valetajaks nimetatakse.25

67. See lühike e-kirjavahetuse ärakiri näitab tuuleenergia tööstusega seotud akustikute

hoiakut.

68. Müraolukorra "märkimisväärset paranemist" peeti toimunuks, kuid see tõlgendus

tähendas elanike jaoks tegelikult akustilise häiringu süvenemist.

69. See olukord tekib, kuna tööstuse palgatud akustikud, järgides kehtestatud juhiseid,

tuginevad müratasemete hindamisel üksnes dBA väärtustele.

70. Need akustikud, nagu ka Kobrase aruande autorid, on tervise ja mürasaaste teemadel

tõsiselt eksiteel.

71. Ainuüksi KSH protokollidele toetumine tuuleenergiajaamade akustilise mõju hindamisel

viib inimeste ja loomade tervise tõsise halvenemiseni nende vahetus läheduses.

Elamualadel tekkiv müratase ei ole otseselt sõltuvuses tuuliku mõõtmetest.

Pigem on sama müraemissiooniga tuulikute puhul kõrgema tuuliku puhul

elamualani jõudev müratase mõnevõrra väiksem, sest vahemaa on suurem.

(Kobrase aruanne, lk 148-9)

72. Kui see "müratase" viitab kuuldavale mürale, mida tekitavad käigukastid ja muud

mehhaanilised IWT komponendid, siis on tõepoolest teoreetiliselt võimalik, et kõrgemate

turbiinide puhul jäävad need seadmed elamutest (veidi) kaugemale.

23 E-kiri Arnicle Farmi elanikult (EM) RES-le (MG) 28. septembril 2022 kell 15:43.

24 E-kiri RES-lt (MG) Arnicle Farmi elanikule (EM) 29. septembril 2022 kell 17:02.

25 E-kiri Arnicle Farmi elanikult (DM) RES-le (MG) 30. septembril 2022 kell 09:27.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 19 (31)

73. Kui see „müratase“ peaks viitama ka aerodünaamilisele mürale, siis on see väide tõsine

teaduslik eksiarvamus.

74. Mitte ainult ei tooda kõrgemad tuuleturbiinid palju rohkem infrasoonilist energiat, vaid

mida kõrgem on turbiin, seda kaugemale ja tugevamalt infrasoonilised komponendid

levivad.26

III. Tuuleturbiinide akustilised signatuurid (WTAS)

75. Joonis 1 esindab seadusandlusega kehtestatud müratasemete mõõtmise metoodikat:

ajaliseks lahutusvõimeks on 10-minutilised keskmised väärtused, spektraalseks

lahutusvõimeks 1/3 oktaavi ning helirõhutaset väljendatakse dBA-des.27

76. Teadlased ei ole aga piiratud nende lihtsustatud ja aegunud metoodikatega.

77. Siin uuritakse akustilist keskkonda ajalisel lahutusvõimel 1 sekund ja spektraalsel

lahutusvõimel 1/36 oktaavi.

78. Lihtsustatult võib öelda, et IARO teadlased uurivad akustilist keskkonda mikroskoobiga,

mitte luubiga. See tähendab, et nii ajaline kui ka spektraalne lahutusvõime on

märkimisväärselt suurenenud.

79. Kasutades uusi tehnikaid salvestatud helimaastike analüüsimiseks,28 muutuvad

keskkondade A ja B vahel tuvastatud olulised erinevused mõistetavaks (vt joonis 1).

80. Joonis 4 näitab sama sagedusjaotust keskkonnas A ja keskkonnas B, kuid kõrgema

spektraalse lahutusvõimega: 1/36 oktaavi asemel 1/3 oktaavi nagu joonisel 1.

81. Joonis 5 pakub hariduslikku kujutist sellest samast joonisest 4.

26 Moller H, Pedersen CS. (2011) Low frequency noise from large wind turbines. Journal of the Acoustical Society of America,

129(6):3727-44. doi: 10.1121/1.3543957.

27 Tuleb märkida, et need tehnilised spetsifikatsioonid on tuletatud peaaegu sajand tagasi eksisteerinud parimate mõõteseadmete

võimekusest.

28 Bakker HHC, Rapley BI, Summers SR, Alves-Pereira M, Dickinson PJ. (2017). An Affordable Recording Instrument for the

Acoustical Characterisation of Human Environments. Paper presented at ICBEN-(International Commission for the

Biological Effects of Noise)-2017, Zurich, Switzerland (Paper No. 3654).

https://www.icben.org/2017/ICBEN%202017%20Papers/SubjectArea05_Bakker_P40_3654.pdf.

** Käesoleva IARO aruande autoritel puudub igasugune rahaline huvi SAM Technology suhtes.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 20 (31)

Joonis 4. Sama kahe keskkonna sagedusjaotus, mis on kujutatud joonisel 1, kuid

kõrgema spektraalse lahutusvõimega – 1/36 oktaavi asemel 1/3 oktaavi – ning

suurema ajalise lahutusvõimega – 1-sekundilised keskmised väärtused 10-minutiliste

keskmiste asemel. On märgatav, et keskkonnas A esineb mitmeid tippe, mis viitavad

harmoonilisele seeriale (mis on impulsside jada tunnus), samas kui keskkonnas B see

akustiline nähtus puudub. Oluline on meeles pidada, et mõlemas keskkonnas on dBA-des

väljendatuna sarnased „müratasemed“ (36 vs. 38 dBA) (vt joonis 1).

82. Samuti tasub rõhutada, et keskkondade A ja B iseloomustus põhineb otsestel teadusliku

taseme välitöö mõõtmistel (mitte arvutimudelitel) ning:

a. neil on sarnased müratasemed dBA-des (36 vs. 38 dBA),

b. nende müratase jääb alla sihtväärtuse 40 dBA,

c. need on akustiliselt märkimisväärselt erinevad (74 vs. 58 dB

kaalukohandamata).

Joonis 4 näitab akustilise nähtuse – impulsside jada – esinemist keskkonnas A, mis aga

keskkonnas B puudub.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 21 (31)

Joonis 5. Joonis 3 hariduslik esitus, mis toob esile graafiku osad, mis on antud teema

mõistmiseks olulised. See kujutab akustilise energia jaotust keskkonnas sageduse lõikes,

põhinedes 600-sekundilise (10-minutilise) mõõtmise keskmistel väärtustel. Infraheli (alla 20 Hz)

ja madalsageduslik müra (20–200 Hz) vastavad graafikul näidatud sagedusvahemikele.

Müratase on väljendatud Y-teljel detsibellides (dB). Punane ring tähistab impulsside jada

spektraalseid komponente kui harmoonilist seeriat, mille põhisagedus on 0,8 Hz, mida

illustreerivad sinised ümberpööratud kolmnurgad. Need impulsid on tekitatud tuuleturbiini poolt,

mille labade möödumise sagedus on 0,8 Hz.

83. Matemaatilistel põhjustel, mis on täielikult selgitatud teistes teaduslikes ja

eelretsenseeritud publikatsioonides,29,30 esindavad need impulsside jadad tuuleturbiinide

akustilist väljundit, mida nimetatakse tuuleturbiini akustiliseks signatuuriks (WTAS).

84. WTAS-i olemasolu keskkonnas A on põhjuseks, miks müratase seal on oluliselt kõrgem

(74 dB) võrreldes keskkonnaga B (58 dB).

85. Siiski, nagu on näha võrdlevast joonisest 1, kui säilitada seadusandlusega kehtestatud

ajaline ja spektraalne lahutusvõime – 10-minutilised keskmised ja 1/3 oktaavi

29 Bakker HHC, Alves-Pereira M, Mann R, Summers R, Dickinson P. (2023) Infrasound exposure: High resolution

measurements near wind power plants. In: Suhanek M, Kevin Summers J. (Eds) Management of Noise Pollution.

IntechOpen: London. DOI: 10.5772/intechopen.109047,

30 Alves-Pereira M, Krough C, Bakker HHC, Summers R, Rapley B. (2019) Infrasound and low frequency noise guidelines

– Antiquated and irrelevant for protecting populations. Proceedings of the 26th International Congress on Sound &

Vibration, Montreal, Canada, July 7-11, No. 682. (Eelretsenseeritud konverentsiettekanne).

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 22 (31)

ribalaiuse jaotus –, siis sellist tüüpi teavet ei registreerita ning keskkondi A ja B

peetakse (ekslikult) võrreldavateks.

86. WTAS-i peetakse inimeste tervisele ebaoluliseks, kuna see esineb peamiselt

infrasoonilises vahemikus, mida peetakse inimesele kuuldamatuks ja seetõttu tervisele

kahjutuks.31

87. Kui WTAS-e peetaks inimeste tervise seisukohalt piisavalt oluliseks, et neid

kvantifitseerida, siis praegu kehtivad müramõõtmise metoodikad muudaksid selle

kvantifitseerimise võimatuks.

88. 2022. aastal avaldatud eelretsenseeritud teadusartiklis leiti WTAS-il tugev seos

unehäiretega: kui WTAS oli kohal, siis elanikud ei maganud; kui see puudus, magasid

nad rahulikult.32

31 Kasutades „valguse“ analoogiat, oleks see võrreldav uskumusega, et elektromagnetkiirgus, mida silmad ei taju

(nagu röntgenikiired, mikrolained, ultraviolettkiirgus), on inimeste tervisele ebaoluline, kuna seda ei nähta

valgusena. Pealegi on hiljutised uuringud näidanud, et infrasoonilisi signaale suudab aju töödelda, kuid need ei

kandu läbi klassikaliste kuulmisteede. Vaata: Weichenberger M, Bauer M, Ku¨hler R, Hensel J, Forlim CG, Ihlenfeld

A, et al. (2017) Altered cortical and subcortical connectivity due to infrasound administered near the hearing

threshold: Evidence from fMRI. PLoS ONE, 12(4): e0174420. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0174420.

32 Bakker HHC, Alves-Pereira M, Mann R, Summers R, Dickinson P. (2023) Infrasound exposure: High resolution

measurements near wind power plants. In: Suhanek M, Kevin Summers J. (Eds) Management of Noise Pollution.

IntechOpen: London. DOI: 10.5772/intechopen.109047,

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 23 (31)

F. LÜHIKE ÜLEVAADE INFRAHELI JA

ADALSAGEDUSLIKU MÜRA MÕJUST TERVISELE

I. „See, mida sa ei kuule, ei saa sulle kahju teha“

Inimese kuuldelävi algab kesksagedustel (500–4000Hz) helirõhu

tugevusest 0–20dB, madalsageduslikus spektrivahemikus (0–200 Hz) peab

heli tajumiseks helirõhk olema oluliselt tugevam –u 80 dB 20 Hz piirkonnas

ning u 107 dB 4 Hz piirkonnas. Tuuleparkide madalsagedusliku müra

mõjust rääkides tuleb seda põhimõtet arvestada. (Kobrase aruanne, lk 161)

89. Eespool toodud lõigus, mis on transkribeeritud Kobrase aruandest, esineb mitmeid

ebatäpsusi.

90. Kõige olulisem viga on eeldus, et infraheli ja madalsagedusliku müra mõju tervisele on

seotud üksnes akustilise energiaga, mida saab kuulmisfunktsiooni kaudu tajuda, st „see,

mida sa ei kuule, ei saa sulle kahju teha“.

91. See idee tõestati teaduslikuks eksiarvamuseks juba 1978. aastal, kui leiti, et geneetiliselt

kurdid hiired olid infraheli mõjule tugevalt vastuvõtlikud.33

92. Hiljutisemad uuringud on näidanud, et aju töötleb infrahelisignaale, mis ei kandu

klassikaliste kuulmisteede kaudu.34

93. Kobrase aruande autorite arvates on „põhimõte, mida tuleb arvesse võtta tuulepargi

madalsagedusliku müra mõju arutamisel“, tegelikult ekslik käsitlus.

94. Tuuleparkide kontekstis pannakse suurt rõhku küsimusele, kas „müra“ on tajutav või

mitte,

33 Busnel RG, Lehmann AG (1978). Infrasound and sound: Differentiation of their psychophysiological effects through

use of genetically deaf animals. Journal of the Acoustical Society of America, 63(3):974-977.

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/670562/

34 Weichenberger M, Bauer M, Ku¨hler R, Hensel J, Forlim CG, Ihlenfeld A, et al. (2017) Altered cortical and

subcortical connectivity due to infrasound administered near the hearing threshold: Evidence from fMRI. PLoS ONE,

12(4): e0174420. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0174420.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 24 (31)

vihjates, et kui „müra“ ei tajuta kuulmismeele kaudu, siis ei saa see olla kahjulik – mis

on vastuolus meditsiiniteaduste põhialustega.35

95. See arusaam on muidugi absurdne (vt joonealune märkus 31).

96. Seetõttu, kuigi väide „Madalate sageduste vahemikus (0–200 Hz) peab helirõhk olema

oluliselt kõrgem, et heli oleks tajutav—umbes 80 dB 20 Hz juures ja umbes 107 dB 4 Hz

juures“ võib olla tõene, ei oma see tähtsust tervisemõjude seisukohalt, välja arvatud

kuulmisfunktsioon.

II. Infraheli ja madalsagedusliku müra allikad

Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes helides. Seda

põhjustavad nii inimtekkelised (liiklus) kui looduslikud (tuul) allikad. Selleks,

et madalsageduslik heli saaks olla häiriv või tervist kahjustav, on oluline

madalsageduslike helide puhul nende helirõhk. (Kobrase aruanne, lk 161)

97. Siin vihjatakse taas mitmetele ebatäpsustele.

98. Kuigi on tõsi, et „madalsageduslikud komponendid esinevad enamikus helides, olles

põhjustatud nii inimtekkeliste (nt liiklus) kui ka looduslike allikate (nt tuul) poolt“, on

eksitav vihjata, et need allikad on sarnased või võrreldavad. Tegelikult on need

märkimisväärselt erinevad. „Enamik helisid“ ei sisalda impulsside jadasid ega isegi

tonaalsust selles sagedusvahemikus.

99. Akustiliste sündmuste ajaprofiil on tervisemõjude määramisel fundamentaalse

tähtsusega, kui rääkida sellest füüsilisest haiguse tekitajast (müra)—mitte ainult heli

keskmine helirõhu tase.

100. Kui esitatakse väiteid nagu „selleks, et madalsageduslik heli oleks häiriv või tervisele

kahjulik, on määravaks selle helirõhu tase“, siis eksitatakse nii riigiametnikke kui ka

tavainimesi uskuma, et helirõhu tase on tervisemõjude hindamisel kõige olulisem (kui

mitte ainus) tegur ILFN-i (infraheli ja madalsagedusliku müra) kokkupuute kontekstis.

101. Nagu näidatud joonisel 1, ei võimalda üldiselt kasutatav helirõhu tase (väljendatud dBA-

des) eristada kahte oluliselt erinevat akustilist keskkonda.

Tuulikud, nagu paljud teised helide allikad, põhjustatavad

madalsageduslikke helisid, kuid senised mõõtmised ja uuringud

tuuleparkides

35 Sõna „müra“ on siin esitatud jutumärkides semantilistel põhjustel: Kui akustiline nähtus ei ole inimesele kuuldav ja

müra määratletakse kui soovimatu heli, siis müra, mida on võimalik tajuda, kuid mitte kuulda, tuleb esitada kui

„müra“.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 25 (31)

ei ole senini tuvastanud madalsageduslikke helisid tasemel, kus nad oleksid

kuuldavad ja seega saaksid põhjustada tervisemõjusid. (Kobrase aruanne,

lk 154)

102. Siin ilmnevad taas sügavalt juurdunud teaduslikud eksiarvamused SEA protokollides:

103. „…ei ole senini tuvastanud madalsageduslikke helisid tasemel, kus nad oleksid

kuuldavad...“ Jällegi peetakse heli klassikalist kuuldavust ainsaks oluliseks teguriks,

jättes kõik muu kõrvale. Vihjatakse, et tegutsemine on vajalik vaid siis, kui

madalsagedusliku heli mõõdetud tasemed on piisavalt kõrged, et need oleksid

kuuldavad. See kinnistab ekslikku arusaama, et „see, mida sa ei kuule, ei saa sulle kahju

teha“.

104. „Senised mõõtmised... ei ole senini tuvastanud madalsageduslikke helisid tasemel, kus

nad ... saaksid põhjustada tervisemõjusid.“ See ei ole teaduslikult tõestatud ega ka

tõestatav väide. Tõsiasi, et mõned uuringud ei ole leidnud tervisemõjusid, ei saa olla

tõendiks, et neid üldse ei eksisteeri—eriti arvestades, et teised uuringud on jõudnud

vastupidistele järeldustele. Vt lisa B näitena selle olukorra kohta.

Senised uuringud tuuleparkides on näidanud, et tuulikute põhjustatav

madalsageduslik heli jäi samale tasemele kui tavapärane keskkonnafoon

(Leventhall, 2006). (Kobrase aruanne, lk 154)

105. Helirõhu keskmine tase võib 1/3-oktavi spektraalse lahutusega ja 10-minutiliste

ajakeskmistustega analüüside kasutamisel olla võrreldav tavalise taustamüraga ning

sellistel tingimustel võib see varjata kõik erinevused müra iseloomus.

106. Siiski on tegemist vananenud metoodikaga, mida kasutatakse tänapäevalgi (nagu on ette

nähtud seadusandlikes dokumentides ja juhistes), kuigi juba aastakümneid on olemas

tehnoloogiad ja analüüsimeetodid, mis võimaldavad akustilist keskkonda teaduslikumalt

ja suurema lahutusvõimega analüüsida.

107. Joonis 6 kujutab samu kahte keskkonda, A ja B, mis on esitatud ka joonistel 1 ja 4, kuid

siin on andmed esitatud sonogrammidena. Spektraalne lahutus on 1/36-oktavi ning

ajaline lahutus on 1 sekund, kokku 600 sekundi (10 minuti) jooksul.

108. Joonis 7 on joonise 6 hariduslik esitlus.

109. Joonis 6 näitab, milline helirõhutase (SPL, väljendatud kaalumata dB-des värviskaala

järgi) esines igas 1/36-oktavi sagedusribas igal järjestikusel sekundil.

110. Keskkonnataustamüra erinevust WTAS-i (tuuleturbiini akustiline signatuur) esinemise ja

puudumise korral on võimalik näha ka tavakuulajal.

111. Joonisel 4 nähtavad WTAS-i impulsside jadad, mis ilmnevad harmoonilise seeria

tippudena, väljenduvad sonogrammis pidevate horisontaalsete joontena

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 26 (31)

(Keskkond A). See tähendab, et joonisel 4 nähtavad energiatipud esinevad igal

järjestikusel sekundil, moodustades horisontaalsed jooned.

112. Need horisontaalsed jooned puuduvad keskkonnas B, nagu on näha vastavas

sonogrammis.

Joonis 6. Keskkonna A (ülemine) ja keskkonna B (alumine) sonogrammid.

Oluline erinevus nende kahe akustilise keskkonna vahel on visuaalselt ilmne.

113. Selliste teadusliku täpsusega analüüside abil, kus akustilise keskkonna jälgimine toimub

suurema ajalise ja spektraalse lahutusvõimega – liikudes suurendusklaasilt

mikroskoobile – saab loodusliku taustamüra selgelt eristada inimtekkelisest mürast.

Loodus ei tekita tavaliselt akustilisi sündmusi sirgete joonte kujul (harmoonilise reana) nii

pika aja jooksul.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 27 (31)

Joonis 7. Joonis 6 hariduslik esitus, mis toob esile graafiku osad, mis on antud teema

mõistmiseks olulised. See kujutab keskkonna sagedusjaotust, mis põhineb 600-sekundilise (10-

minutilise) mõõtmise keskmisel. On märgitud piirkonnad, mis vastavad infrahelile (alla 20 Hz) ja

madalsageduslikule mürale (20–200 Hz). On esitatud näited SPL-i (helirõhutase) väärtustest,

nagu need on loetavad värvikoodiga skaalal.

III. Kobrase aruandes viidatud uuringud

114. Kobrase aruanne viitab kahele uuringule, et toetada oma seisukohta, et tuuleparkidest

lähtuv müra ei mõjuta tervist (välja arvatud juhul, kui see on kuuldav).

115. Need uuringud on:

a. Maijala P, Turunen A, Kurki I, Vainio L, Pakarinen S, et al. (2020) Infrasound

does not explain symptoms related to wind turbines. Publications of the Finnish

Government’s Analysis, Assessment and Research Activities, 2020:34. Prime

Minister’s Office: Helsinki.36 (Kobrase aruanne, lk 161), ja

b. Marshall N, Cho G, Toelle BG, Tonin R, Bartlett DJ, et al. (2023) The Health

Effects of 72 Hours of Simulated Wind Turbine Infrasound: A Double-Blind

Randomised

36 https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/162329

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 28 (31)

Crossover Study in Noise-Sensitive, Health Adults. Environmental Health

Perspectives, 131(3): 1-10.37 (Kobrase aruanne, lk 162)

116. IARO teadlased on juba läbi viinud kriitilise analüüsi nendest (ja teistest) uuringutest.

Kahjuks on IARO teadlaste arvates neil kahel uuringul tõsised metodoloogilised vead,

mis muudavad nende järeldused täielikult kehtetuks.

117. Lisa B sisaldab väljavõtet 2024. aasta IARO Arnicle terviseraportist, kus on esitatud

nende kahe uuringu kriitiline analüüs ning selgitatud, miks nende järeldused ei põhine

teadusliku meetodi alustel.

37 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36946580/

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 29 (31)

G. JÄRELDUSED

118. IARO teadlased tunnistavad täielikult, et valitsusi üle maailma on teavitatud võimalikest

majanduslikest eelistest, mida tuuleelektrijaamad (WPP-d) võivad nende riikidele tuua.

119. Siin esitatud andmed näitavad aga, et nende eeldatavate majanduslike eelistega

kaasneb märkimisväärne kulu – inimeste ja loomade tervise oluline halvenemine

tuuleparkide läheduses.

120. Kohalikele omavalitsustele Eestis esitatud Kobrase aruanne, mis vastab hästi SEA

direktiividele, kinnistab vigaseid ja vananenud müramõõtmise meetodeid, mis peaksid

ennetama tervisekahjustusi.

121. Neid vigaseid ja vananenud meetodeid kasutatakse järelduste õigustamiseks, mis on

sageli otsesed teaduslikud eksiarvamused.

122. See kehtib eriti tuuleparkide akustilise mõju tervisemõjude kohta.

123. Kuna Kobrase aruande alajaotus 4.6.1 vastab formaalselt Eesti riiklikele õigusaktidele ja

EL-i SEA direktiividele, jätkab see teadusliku eksiarvamuse levitamist, et „mida sa ei

kuule, see ei saa sind kahjustada“.

124. Loodetakse, et asjaomased ametiasutused ja üldsus võtavad järgmised soovitused

kaalumisele.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 30 (31)

H. SOOVITUSED

125. Kobrase aruanne märgib, et selle projekti teine etapp, mille käigus paigaldatakse mitu

tuuleelektrijaama (WPP) üle Eesti maapiirkondade, võib aset leida.

126. Kui teine planeerimisfaas algatatakse, tehakse järgmised soovitused otsustajatele,

valitsusametnikele ja üldsusele (vastavalt vajadusele):

I. Akustika

127. Enne tuuleparkide esmast rajamist tuleb läbi viia baasmürataseme mõõtmised, mis

hõlmavad ka infraheli spektri piirkonda.

128. Mõõtmiste analüüs peab sisaldama nii madala eraldusvõimega keskmisi (väljendatuna

kaalumata dB-des) kui ka kõrge eraldusvõimega näidiseid infraheli ja madalsagedusliku

müraspektri ulatuses.

129. See tähendab, et müramõõtmise protokolle ei saa määrata ainult kehtivad õigusaktid,

vaid neid peab suunama ka teaduslikult korrektne praktika.

130. Need müramõõtmised ei tohi piirduda ainult arvutimudelitega.

131. Pärast WPP-de paigaldamist tuleb neid müramõõtmisi ja analüüse regulaarselt läbi viia

vähemalt viis aastat (eeldusel, et kõik heaks kiidetud tuuleelektrijaamad saavad järgmise

viie aasta jooksul täismahus paigaldatud ja töötavaks).

132. Kuna WTAS-i levik on suunatud, peavad mõõtmised ja analüüsid katma kõik tuulesuunad

ja ilmastikutingimused kõigil aastaaegadel.

133. Need toimingud peaks läbi viima Eesti riiklik rahvaterviseagentuur. Kui see pole võimalik,

peaksid kodanikud neid tegevusi ellu viima kodanikuteaduse algatuste kaudu.

II. Rahvatervis

134. Enne tuuleparkide rajamist tuleks intervjueerida kõiki lähipiirkonna elanikke (kuni 20 km

raadiuses), et kindlaks teha: a) nende varasem kokkupuude ILFN-iga, b) nende

praegune kliiniline seisund, c) nende varasem haiguslugu.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 31 (31)

135. Tuuleparkide rajamise ajal ja pärast seda tuleb elanikke jälgida seoses asjakohaste

kliiniliste ja reproduktiivsete näitajatega (mitte ainult subjektiivsete psühhoakustiliste

parameetritega) vähemalt viie aasta jooksul.

136. Need toimingud peaks läbi viima Eesti riiklik rahvaterviseagentuur. Kui see pole võimalik,

peaksid kodanikud neid tegevusi ellu viima kodanikuteaduse algatuste kaudu.

III. Kariloomade tervis

137. Enne tuuleparkide rajamist tuleb loomapidajatel koostada üksikasjalikud aruanded, mis

kajastavad suremust, sündimust ja haigestumist nende karjas.

138. Neid näitajaid tuleb jälgida vähemalt viis aastat pärast tuuleparkide paigaldamist.

139. Need toimingud peaks läbi viima Eesti riiklik loomade ja kariloomade terviseagentuur. Kui

see pole võimalik, peaksid kodanikud neid tegevusi ellu viima kodanikuteaduse algatuste

kaudu.

Kliimaministeeriumile

Rene Reisner

MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti

Kert Lapimaa

Ettepanekud Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhendi

täiendavaks ülevaatamiseks infraheli osas

13.03.2025

Sisukord

Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3

TKH juhendis esitatud infraheli puudutavate väidete analüüs ........................................................ 3

WTAS tuuleturbiini akustiline signatuur ......................................................................................... 8

Impulssinfraheli selgitavad sonogrammid ja spektrogramm ......................................................... 13

Infraheli kõrgresolutsiooniga mõõtmine........................................................................................ 16

G- korrektsioon .......................................................................................................................... 18

Z-korrektsioon ........................................................................................................................... 19

Ettepanekud ................................................................................................................................... 21

Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 21

Olles tutvunud värskelt avaldatud Tuuleparkide Keskkonnamõju Hindamise (TKH) juhendis1

väljatoodud infraheli puudutavate argumentidega, pean vajalikuks anda tagasisidet nimetatud

peatükile selles juhendis.

Sissejuhatus

Olles kohtunud ja vestelnud mitmete ametkondade esindajatega ning erialaspetsialistidega

tuugenitest pärineva infraheli teemal, on iga kord tulnud selgitada viimase erilisust. Sageli

arvatakse, et tuugeni tekitatud infraheli on sarnane looduses esineva või inimtekkeliste

mehhanismide poolt tekitatava tonaalse infraheliga. Ka THK juhendis on infraheli käsitletud

tonaalsena, mis paraku viib eksitavate järeldusteni selle infraheli omaduste osas. Tuleb aga tähele

panna, et infraheli, mis tuleneb tuugenist, on impulsilise iseloomuga. Selle fakti tõenduseks toon

viited erinevates riikides tehtud mõõtmisraportitele, kus joonistub välja tuugeni akustilise

signatuuri baassagedus koos harmoonilise jadaga mida nimetatakse tuuleturbiini akustiliseks

signatuuriks (WTAS - wind turbine acoustic signature).

Matemaatikas kasutatakse harmoonilist jada perioodiliste sündmuste uurimiseks. Tuugenitest

lähtuvad infraheli impulsslained on perioodilised ja langevad kokku harmoonilist jada järgiva

matemaatilise seaduspärasusega. Looduses esinev infraheli ei ole matemaatiliselt täpselt korduv

ega impulsilise iseloomuga.

TKH juhendis esitatud infraheli puudutavate väidete analüüs

• TKH juhendis on väidetud järgmist: „Võrdlusriikide analüüsi (Lisa 1) kohaselt ei ole üheski

võrdlusriigis kindlaks määratud metoodikat nii maismaa- kui ka meretuuleparkide poolt

tekitatava infraheli arvutuslikuks hindamiseks. Riikides, kus tuulikute tööga kaasneva infraheli

võimalikku mõju hinnatakse, tuginetakse olemasolevale parimale teadmisele ja varasematele

uuringutele ehk mõju hinnang antakse eksperthinnanguna.“ (lk18)

Ning samuti järgmist: “Eristuv heli, mida labad teevad mastist möödumisel, nimetatakse müra

modulatsiooniks. Selle efekti häirivusega arvestamiseks on vastavate parandustegurite

rakendamist hinnatud, kuid täpset metoodikat tuulikute müra modelleerimisel sellega

arvestamiseks ja parandustegurite rakendamiseks, pole välja töötatud ega saa modelleerimisel

arvestada.” (lk 10)

Seoses eelpool viidatud väitega, et täpset metoodikat pole välja töötatud, juhin tähelepanu

asjaolule, et praeguseks on Uppsala Ülikooli professorid välja töötanud uue müramodelleerimise

arvutitarkvara, mis suudab modelleerida ka tuugenijaamade infraheli levikut. Tarkvara

modelleerimise tulemusi on võrreldud reaalsete mõõtmistulemustega ja need omavahel kattuvad.

1 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025-

03/Tuuleparkide%20keskkonnam%C3%B5ju%20hindamise%20juhend.pdf

Viidatud arvutitarkvara tööpõhimõte on kirjeldatud veebisaidil https://rhows.com/ järgmiselt:

“Oleme välja töötanud simulatsioonitööriista, mis suudab täpselt ennustada heli levikut suurte

vahemaade taha, kus madalsageduslik osa domineerib tänu kõrgsagedusliku heli tõhusale

summutamisele atmosfääris. SoundSim360 on võimeline teostama helisimulatsioone keerukates

keskkondades, sealhulgas hoonetes. Mudelisse on integreeritud heli peegeldused ja ülekanded

hoone fassaadidelt. Simulatsioonitööriist suudab käsitleda ka heli levikut siseruumides. Heli levik

läbi seinte sõltub tugevalt sagedusest ning samuti hoone seinte ja lagede ehitusmaterjalidest.

Tuuleturbiinid tekitavad kõrgetasemelist infraheli (sagedused alla 20 Hz). SoundSim360 arvestab

realistliku 3D-atmosfääri ja tegeliku maailma topograafiaga, sealhulgas muutuva

pinnaseolukorraga. Ainsaks sisendiks on heliallikate asukoht ja helirõhutasemed.”2

Olen isiklikult suhelnud Uppsala Ülikooli professori Ken Mattssoniga ning tema sõnul on tema

uurimisrühm koostöös Gävle Kõrgkooliga koostanud teadustöö, mis peaks saama avaldatud mai

kuus käesoleval aastal. 10. veebruaril 2025 avaldati Gävle Kõrgkooli veebilehel pressiteate, kus

on märgitud, et juba mitu aastat on Gävle Kõrgkooli ja Uppsala Ülikooli teadlased tegelenud

tuuleparkide inframüra kaardistamisega, et saada paremat ülevaadet selle levikust ja mõjust

tervisele: „Uuringuid tehakse koostöös Uppsala Ülikooli teadlastega, kes on välja töötanud

teoreetilise mudeli inframüra leviku kohta tuulegeneraatorite ümbruses. Mudeli kombineerimine

Gävle Kõrgkooli teadlaste tehtud mõõtmistega võimaldab saada täpsema ülevaate inframüra

levikust ja mõjudest.” Uurimisrühma kuuluv füüsika doktor José Chilo on märkinud: “Oleme

teinud mõõtmisi tuuleparkides Norbergis (Västmanland), Åsedas ja Lervikis (Småland) ning

võime kinnitada, et inframüra tase turbiinide lähedal võib olla väga kõrge“.

Pressiteates on José Chilo ka toonud välja infraheli negatiivset mõju tervisele ning osutanud

puudulikule regulatsioonile: „Me näeme, et inframüra võib põhjustada stressi loomadel ja

uneprobleeme inimestel. Samas teame ka, et tuulegeneraatorid tekitavad suhteliselt kõrge

mürataseme ja vibratsioonid, mis mõjutavad tervist, kuid ei ole kindel, kas probleemide

põhjustajaks on tajutav heli või inframüra. Praegu puuduvad ka spetsiifilised regulatsioonid

inframüra käsitlemiseks.“ 3

• TKH juhendis on esitatud väited, et infrahelil ei olevat justkui olulist mõju inimtervisele:

„Arvutuslikke hindamisi läbi ei viida, kuna tuulikute poolt tekitatav infraheli jääb asjakohaste

teadusuuringute tulemuste kohaselt alla inimeste tajuläve ja ei oma seetõttu olulist mõju

inimeste tervisele. Seetõttu hinnatakse nii Eesti kui muude riikide praktikas infraheli mõju

eksperthinnanguna.“ (lk 15)

2 https://rhows.com/ 3 https://www.hig.se/artiklar/nyheter/nyhetsarkiv/2025-02-10-infraljud-fran-vindkraftverk-kan-paverka-halsan

„Teadusuuringud ei ole tuvastatud otsest seost tuulikute poolt tekitatava infraheli ja

terviseprobleemide vahel ehk puuduvad tõendatud põhjuslikud seosed: van Kamp ja van den

Berg46, 47 on meta- ja kirjandusanalüüside põhjal järeldusele, et praeguste teadmiste kohaselt

ei ole tõendatud, et tuulikute poolt tekitatav madalsageduslik ja infraheli avaldaks negatiivset

mõju tervisele. Samas märgivad nad, et tuulikute tööga kaasnev pidev helitase ja võimalik

amplituudi modulatsioon võivad põhjustada mürast tulenevat ärritatust, kuid seda ei põhjusta

niivõrd heli madalsageduslik või infraheli komponent.“ (lk 19)

„Saksamaa Keskkonnaagentuuri (UBA) poolt viidi läbi laboratoorsed uuringud, mis

keskendusid infrahelist põhjustatud füüsilise ja psühholoogilise stressi uurimisele, ei

täheldatud infrahelist tingitud ägedaid füüsilisi reaktsioone isegi kõrgetel helirõhutasemetel

vahemikus 85–105 dB.“ (lk 19)

Juhin tähelepanu asjaolule, et praeguseks on ilmunud ka hulk uuringuid ja ülevaateartikleid, mis

osutavad tuuleparkide negatiivset mõju tervisele. See, et erinevate teadustööde autorid on jõudnud

erinevatele järeldustele, viitab tõsiasjale, et antud teemas puudub ühtne arusaam. Kuna jutt on

võimalikust tervisekahjust, siis tuleks lähtuda ettevaatusprintsiibist ning seada esikohale inimeste

tervise kaitse. Praegusel kujul on juhend ilmselgelt kallutatud ning on kirjutatud viisil, mis soosib

tuuleparkide arendamist ning ignoreerib võimalikke terviseriske.

Siinkohal toon välja mõned allikad paljudest, mis on selgelt näidanud, et tuuleturbiinide mõju

tervisele eksisteerib.

Infrahelile kui terviseriskile on näiteks osutanud Saksa teadlased artiklis Infrasound from

technical installations: Scientific basis for an assessment of health risks (2021), kus on

järeldanud, et “Tänased leiud kinnitavad, et infraheli on sellega kokkupuutuvatele inimestele

põhimõtteline terviserisk. Seni on valitsuse algatatud tuuleturbiinide uuringutes jäetud

tähelepanuta tegelike emissioonide järsud rõhuimpulsid. On vaja kehtestada piisav ohutusvaru ja

viia läbi täiendavad uuringuid, et määrata annuse (energia) ja reaktsiooni kõverad peamiste

sümptomite jaoks.”4

Terviseriskidest on räägitud ka ülevaateartiklis Wind turbines and adverse health effects Applying

Bradford Hill's criteria for causation (2021): “See analüüs jõuab järeldusele, et tuugenite lähedal

elamine või töötamine võib põhjustada kahjulikke tervisemõjusid nii inimestel kui ka loomadel.

Meie tulemused annavad tugevaid tõendeid selle kohta, et kahjulike tervisemõjude riski tuleks

arvestada enne tuuleenergia projektide heakskiitmist ning kavandatud ja toimivate projektide

4 https://www.asu-arbeitsmedizin.com/wissenschaft/wissenschaftliche-grundlagen-fuer-eine-bewertung-

gesundheitlicher-risiken-infraschall

vahekauguste hindamisel. Meie kliiniliste, bioloogiliste ja eksperimentaalsete tõendite analüüsi

ning nende vastavuse põhjal üheksale Bradford&Hill (BH) kriteeriumile järeldame, et on suur

tõenäosus, et tuugenitest pärinevad emissioonid, sealhulgas infraheli ja madalsageduslik müra

(LFN), põhjustavad tõsist kahju tervisele vastuvõtlikel isikutel, kes elavad ja/või töötavad nende

läheduses. Need mõjud võivad olla seotud tuugenite põhjustatud sündmustega, nagu korduvad

unehäired, ärevus ja stress ning tõenäoliselt ka muu.”5

Lisaks teadustöödele, mis käsitlevad just tuugenite tekitatud infraheli mõju, on tehtud ka uuringud,

mis on tõendanud infraheli üldist negatiivset mõju. Üks neist on näiteks uuring, kus vaadeldi

infraheli mõju südamele: Negative Effect of High-Level Infrasound on Human Myocardial

Contractility In-Vitro Controlled Experiment (2021) “See uuring näitab tugevat negatiivset mõju

südamelihaskoe kontraktiilsusele in vitro kõrge helilrõhutasemega infraheliga (üle 100 dBz)

kokkupuutel. See tulemus on ainulaadne, kuna see on esimene tõend, mis demonstreerib infraheli

otsest mõju inimese südamefunktsioonile. Mõõdetud efekt, mille kohaselt kontraktsioonijõud

vähenes peaaegu 9% iga 10 dBz võrra üle 100 dBz taseme, on märkimisväärne, eriti arvestades, et

see mõju ilmnes juba pärast ühetunnist kokkupuudet.”6

On uuritud ka infraheli mõju ajutegevusele funktsionaalse magnetresonantstomograafia abil:

Altered cortical and subcortical connectivity due to infrasound administered near the hearing

threshold – Evidence from fMRI (2017) “Kokkuvõttes on see uuring esimene, mis näitab, et

kuulmisläve lähedal asuv infraheli võib põhjustada muutusi aju aktiivsuses mitmes ajupiirkonnas,

millest osa on seotud kuulmisprotsessidega, samas kui teised on olulised emotsionaalse ja

autonoomse kontrolli seisukohalt. Need tulemused võimaldavad spekuleerida, kuidas pidev

kuulmislävele lähedane infraheli võib organismile patogeenset mõju avaldada. Siiski on nende

järelduste kinnitamiseks vaja täiendavaid (eriti pikaajalisi) uuringuid.”7

Kõige värskem magnetresonantstomograafia abil tehtud pikaajaline infraheli mõju puudutav

uuring on avaldatud 2024. aasta oktoobris: Resting state network changes induced by

experimental inaudible infrasound exposure and associations with self-reported noise

sensitivity and annoyance. Uuring käsitleb pikaajalise kuuldamatu infraheli mõju ajutegevusele

ning funktsionaalsele ühenduvusele eri ajupiirkondade vahel: “Meie uuring näitab, et pikaajaline

kokkupuude kuuldamatu infraheliga sagedusel 6 Hz (80–90 dB) mõjutab puhkeolekuvõrgustike

5 https://journals.lww.com/endi/fulltext/2021/06030/wind_turbines_and_adverse_health_effects__applying.1.aspx 6 https://journals.lww.com/nohe/fulltext/2021/23090/negative_effect_of_high_level_infrasound_on_human.2.aspx 7 https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0174420

funktsionaalset ühenduvust (FC) ventraalses vaikeolekuvõrgustikus (vDMN), sensomotoorses

võrgustikus (SMN) ja täidesaatva kontrolli võrgustikus (ECN). Need võrgustikud ei ole tavaliselt

seotud emotsionaalse ja autonoomse regulatsiooniga, vaid kognitiivsete ja sensoorsete

protsessidega. See erineb ainsast varasemast uuringust, mis käsitles infraheli mõju

funktsionaalsele ühenduvusele – selles leiti eksperimentaalse kokkupuute ajal muutusi

mandelkehas ja eesmisel tsingulaarkorteksis, mis viitas võimalikule stressivastusele. Käesolevas

uuringus pikaajaline kokkupuude infraheliga kuulmiskeskuse funktsionaalsust ei

mõjutanud. Olulisi muutusi täheldati ECN-is, kus funktsionaalne ühenduvus parempoolses

alumises parietaalsagaras suurenes tõelise infraheliga kokkupuute ajal võrreldes

platseebokokkupuute tingimustega.”8

Rasvases kirjas toodud lauses on toodud välja asjaolu, et infraheli, mis oma iseloomult on inimese

jaoks kuuldamatu heli, ei mõjuta kuulmiskeskust, kuid ometi see avaldab mõju teistele

ajupiirkondadele. Sellest tulenevalt tuleb seada kahtluse alla ka juhendis esitatud väidet, et

infraheli, jääb inimeste tajulävest madalamale. Kusjuures, olles põgusalt tutvunud selle väite

juures esitatud allikatega, tekib kahtlus, kas need on siinkohal tõlgendatud õigesti: “Ka tuulikud

tekitavad töötades infraheli, kuid selle tase jääb teadusuuringute põhjal inimeste tajulävest

madalamale 42, 43, 44 . Mõõtmistega on kindlaks tehtud, et juba 85 m kaugusel tuulikutest ei

esine infraheli tasemel, mis oleks inimestele tajutav.” (lk 19)

• Juhendis on viidatud Soomes 2020. aastal tehtud uuringule, tõlgendades seda vääralt:

“Maijala ja kaasautorid analüüsisid, kas tuulikute poolt tekitatav infraheli võib seletada

inimeste poolt teatatud terviseprobleeme (peavalu, pearinglus, unehäired). Täpsemalt viidi läbi

küsimustikuuring ja teostati pikaajalisi mõõtmisi ja kuulmiskatseid. Teadlased jõudsid

järeldusele, et tuulikute tekitatud infraheli tase jääb tavaliselt alla inimese tajuläve ja ei põhjusta

seetõttu tõenäoliselt füüsilisi sümptomeid. Nad oletasid, et teatatud sümptomid võivad olla

pigem seotud psühholoogiliste teguritega, nagu individuaalne tundlikkus või negatiivne

suhtumine tuulikutesse, mitte aga infraheli endaga.”

Esiteks on tsitaadi viimases lauses vääralt väidetud, et Maijala uuringus olevat oletatud, et

„teatatud sümptomid võivad olla pigem seotud psühholoogiliste teguritega, nagu individuaalne

tundlikkus või negatiivne suhtumine tuulikutesse“. Sellist järeldust ega oletust ei ole antud

uuringus tehtud. Uuringus on hoopis püstitatud hüpotees, et madalsageduslikust mürast olulisem

mõju tekitaja võib potentsiaalselt olla tuulikute heli amplituudi kõikumine.

8 https://www.nature.com/articles/s41598-024-76543-2

Teiseks on antud uuring saanud kriitikat, mistõttu ei saa seda käsitleda põhjapanevaks.

Aastal 2021. a meditsiiniajakirjas ASU (Arbeitsmedizin Sozialmedizin Umweltmedizin) avaldatud

teadusartiklis Infrasound from technical installations: Scientific basis for an assessment of

health risks on viidatud Soome valitsuse tellitud uuringule, mille käigus teaduskonsortsium jõudis

järeldusele, et tuulegeneraatoritest eralduv infraheli ei ole põhjuseks terviseprobleemidele, millest

mitmete tuuleparkide ümbruses, umbes 2,5 km raadiuses elavad inimesed teatasid.

Meditsiiniajakirja artiklis on toodud välja, et 2020.a Soome uuringus “registreeriti infraheli

sagedusi ka alla 8 Hz, kuid seda tehti kolmandiku oktavi spektritena (tertsiriba (1/3 oktaaviriba)).

Need spektrid koosnevad keskmistatud helirõhu väärtustest kindlaksmääratud sagedusvahemikes,

mis katavad ühe kolmandiku oktavist. Keskmistamise tõttu on tuulegeneraatoritest pärinevate

helirõhu järskude impulsside, mis tekivad iseloomulikes sagedustes ja sõltuvad tuulikute

pöörlemiskiirusest, mõju mõõtmistulemustele vähene (ei registreeri). Selle tulemusel “siluti” ära

signatuur, mis on tervisemõjude seisukohalt tõenäoliselt kõige olulisem.” Kirjeldatud on

amplituudmodulatsiooniga mitte arvestamist.9

WTAS tuuleturbiini akustiline signatuur

TKH Juhendi alusel järeldan, et selle koostajad on eeldanud, et tuugenite tekitatud infraheli on

tonaalne, aga mitte impulsiline. See on aga paraku eksitav eeldus. Maailmas eripaigus ja erinevate

uurimisrühmade poolt tehtud mõõtmised näitavad, et tuugenitel on oma eriline akustiline

signatuur. Tuugeni rootori laba möödumisel tuugeni tornist surutakse õhk laba ja torni vahel

kiiresti kokku ja selle tulemusel tekib akustiline lööklaine, mida nimetatakse labasageduseks

inglise keeles Blade Pass Frequency. Sellega moodustub baassagedus milledele järgneb rida

harmoonilisi sagedusi ja kokku moodustab see tuugeni akustilise signatuuri.

Tuugeni akustiline signatuur viitab tuuleturbiini poolt tekitatud iseloomulikule müra- ja

vibratsioonimustrile, mis eristab seda muudest heliallikatest. See hõlmab:

1. Helispektrit – tuulegeneraatorid tekitavad madalsageduslikku müra, sealhulgas infraheli

(<20 Hz) ja kuuldavat müra (20 Hz–20 kHz).

2. Müra impulsiivsust – labade pöörlemisel tekib perioodiline müra, mis on seotud

aerodünaamiliste efektide ja mehhanismi tööga.

3. Vibratsioonimustrit – tuuleturbiini liikumine tekitab vibratsiooni, mis võib levida nii läbi

õhu kui ka pinnase.

9 https://www.asu-arbeitsmedizin.com/wissenschaft/wissenschaftliche-grundlagen-fuer-eine-bewertung-

gesundheitlicher-risiken-infraschall

4. Harmoonilisi ja sageduskomponente – tiivikute pöörlemisega seotud müra võib sisaldada

konkreetseid sagedusi ja nende ülemtoone (harmoonilisi), mis sõltuvad pöörlemiskiirusest

ja turbiini konstruktsioonist.

5. Ajaliselt muutuvat käitumist – sõltuvalt tuule kiirusest ja suunast võib tuulegeneraatori

signatuur varieeruda.

Arvestamine tuugeni akustilise signatuuriga on oluline tuulepargi müra ja vibratsiooni mõju

hindamisel, sest see võimaldab eristada tuulepargi müra muudest keskkonnamüradest ja hinnata

selle võimalikku mõju inimeste tervisele ning elukeskkonnale.

Täna kehtivale seadusandlusele tuginedes ja mõõtmisi kavandades ei ole võimalik kindlaks teha

tuugenist tulenevat signatuuri. Selle tõttu on ka Saarde vallas läbiviidud müramõõtmiste

tulemusel jõutud eksitava järelduseni, et tuugenitest tulenev müra ei ole impulssmüra. Kuna

akustikaga tegelevad akrediteeritud asutused viivad läbi mõõtmisi vastavalt seadusandlusele, siis

ei ole nendel asutustel põhjust hankida seadmeid, mis seisaks kõrgemal kui seadusandluses nõutud

täpsusklass.

Nagu öeldud on tuugenist tulenev infraheli väga spetsiifilise iseloomuga ja selle registreerimiseks

on vaja kõrgresolutsiooniga mõõteaparatuuri. Seda on oluline mõista enne kui hakatakse hankima

mõõteaparatuuri tuugenitest tulenevate infraheli häiringute mõõtmiseks ning tervist mõjutavate

asjaolude väljaselgitamiseks.

Miks ei saa täna sotsiaalministri määruses nr 75 kirjeldatut kasutades mõõtmistel registreerida

tuugeni signatuuri? Vastus peitub selles, et mõõtmisi viiakse läbi 1/3 oktaaviribas kasutades

helirõhu esitamisel G-korrektsiooni. Käesoleva dokumendi peatükis „Kõrgresolutsiooniga

infraheli mõõtmine” on kirjeldatud täpsemalt, miks G-korrektsiooni kasutades ei ole tehniliselt

võimalik registreerida tuugeni signatuuri. Näiteks 1 Hz või madalama sageduse juures teeb 1/3

oktaaviriba analüüs impulsilise infraheli mõõtmise võimatuks, selle meetodi äärmiselt madala

resolutsiooni tõttu. Kui nüüd lisada eelmainitule 1 või 10 minutiline mõõtmise samm, mille käigus

keskmistatakse kogu mõõtmisperioodi jooksul registreeritud andmed, ei olegi võimalik

heliimpulsse registreerida. Jääb vaid ekvivalentne (Leq) helirõhutase. Seadusandluse järgi on kõik

korrektne, aga tegelikult jääb reaalne helimaastik registreerimata. Seega hetkel kehtiva

seadusandluse kohaselt infraheli mõõtmiste teostamisel ei ole tehniliselt võimalik

registreerida tuugeni akustilist signatuuri.

Järgnevalt on toodud mõned näited, kus mõõtmiste käigus on tuvastatud tuugeni signatuur.

Mõõtmisi on tehtud erinevates riikides ja erinevate uurimismeeskondade poolt. Esimest korda on

tuugeni signatuuri mainitud aastal 1987 (Kelley et al.1987)10, mil USA Energeetikaministeerium

ja NASA andsid dr Neil Kelley’le ja tema kolleegidele Solar Research Institute’is (mis hiljem

muutus USA Energeetikaministeeriumi Riiklikeks Taastuvenergia Laboratooriumiteks) ülesande

uurida Boone’i elanike kaebuste võimalike põhjusi.11 Eksperimentaalse uuringu põhjal tuvastas

Kelley tuuleturbiinidele iseloomuliku akustilise signatuuri ning, mis veel olulisem, ta esitas

protsessi, mille abil saab mõõta ja määrata tuuleturbiini madalsagedusliku müra häirivust, mille

alusel koostas ta tabeli, mis näitab tuuleturbiini madalsagedusliku müra häirivuspotentsiaali.

Kelley poolt esitatud protsessi kohaselt mõõdetakse tuuleturbiini müra 1/3-oktavriba kaupa

sagedusvahemikus 5–100 Hz. Müra levikut siseruumidesse määratakse arvutuslikult, seejärel

arvutatakse ekvivalentne müratase. Saadud detsibellitase võrreldakse Kelley uuringus esitatud

tabeliga. Selle tabeli kohaselt tajub inimene impulsiivset madalsageduslikku heli tasemel 53

dB (lin), müra muutub häirivaks tasemel 57 dB (lin) ja vastuvõetamatult häirivaks tasemel

60 dB (lin). Seega on ammu teada tuugenist tingitud madalsageduslik impulssmüra ja selle häiriv

mõju tuugenite läheduses elavatele inimestele. Ehk võiksime töös väljatoodud normtasemed võtta

aluseks ka Eestis?

Tuugeni signatuur on tuvastatud ka Austraalias aastal 2014 valminud raportis, kus on esitatud Cape

Bridgewateri tuulepargi läheduses läbiviidud akustiliste testimiste tulemused: “Käesolevas

aruandes esitatud materjal on seotud uuringuga, mis viidi läbi kolmes majas Cape Bridgewateri

tuulepargi läheduses Edela-Victorias. Uuringu tellis Pacific Hydro, et uurida nende kolme maja

elanike poolt esitatud mürakaebusi, ilma uurimisele piiranguid seadmata. Pacific Hydro määratles

müra ja vibratsiooni seire eesmärgiks kindlaks teha, kas teatud tuuleolud või teatud helitasemed

põhjustavad häiringuid, mida konkreetsed kohalikud elanikud Cape Bridgewateris kogevad.

Uuringus osalenud elanikud andsid uurijatele piiramatu juurdepääsu oma kinnistutele üheksa

nädala jooksul, et teostada mõõtmisi nii siseruumides kui ka välitingimustes. Samuti lahkusid nad

oma kodudest mitmeks ööks, et võimaldada kohapealset seiret nende kodudes. Elanikud pidasid

uuringu vältel päevikut, kuhu nad kirjutasid oma tähelepanekud ja kommentaarid. Samuti osalesid

nad aruteludes ja konsultatsioonides, jagades oma kogemusi kogu uuringu vältel. Pacific Hydro

võimaldas piiranguteta juurdepääsu tuulepargile, et viia läbi mõõtmisi, mis võiksid uuringut

toetada. See uuring paistab Austraalias silma kui esimene omataoline koostöö tuulepargi

operaatori ja kohalike elanike vahel. Seetõttu annab see väärtuslikku teavet, mida tavapärased

10 A Proposed Metric for Assessing the Potential of Community Annoyance from Wind Turbine Low-Frequency

Noise Emissions. (1987) https://www.nrel.gov/docs/legosti/old/3261.pdf 11 http://docs.wind-watch.org/Infrasound-wind-turbines-4-August-2015.pdf (lk 7)

ühepoolsed akustilised hindamised ei sisalda. Aruandes esitatakse teave, järeldused ja soovitused,

mis võivad aidata teistel osapooltel tuulepargi "müra" uurimisel.”12

Samuti 2013. aastal Austraalias avaldatud analüüsis tuvastati tuugenisignatuur: “Selles uuringus

on tuvastatud mitmeid spektraalseid omadusi, mis võivad jääda tähelepanuta, kui analüüs põhineb

ainult ajaliselt keskmistatud kolmandikuoktaavi tasemetel. On kindlaks tehtud, et eksisteerivad

kaks tooni sagedustel umbes 28 Hz ja 46 Hz, mille vastavad rms-helirõhutasemed on lähedased

enamiku inimeste kuulmislävele üksiksageduslike helide korral. Samuti on näidatud, et need

toonid on amplituudmodulatsiooniga sagedusel umbes 0,8 Hz, mis vastab labade möödumise

sagedusele (BPF). 15 dB amplituudmodulatsioon muudab selle müra palju märgatavamaks ja

häirivamaks, kui oleks pidev tonaalne heli, mille alusel kuulmisläved on määratud.”13

Sama ka 2014. aastal Austraalias valminud juhtumiuuringus: “Esitatakse kahekanaliliste

samaaegsete helisalvestuste tulemused väljas ja magamistoas Leonards Hilli tuulepargis, kus

töötab kaks Repower 2MW MM82 tuugenit. Analüüs näitab amplituudmodulatsiooni dünaamilist

mõju heli sumbumisele kahe mõõtekohaga ning toob esile, kuidas välis- ja sisekeskkonna heli

summutus on teatud toa resonantssagedustel häiritud. Arutletakse erinevate mõõtemeetodite üle ja

jõutakse järeldusele, et helitaseme 10 Hz valimissagedus on ebapiisav, et täpselt määrata

amplituudmodulatsiooni miinimumide ja maksimumide vahelist erinevust. Esitatakse ka infraheli

mõõtmistulemused, mis näitavad, et amplituudmodulatsioon on jälgitav ka alla 20 Hz sagedustel,

mistõttu võib madalsageduslikku infraheli samuti käsitleda amplituudmodulatsioonina.”14

12 THE RESULTS OF AN ACOUSTIC TESTING PROGRAM CAPE BRIDGEWATER WIND FARM

44.5100.R7:MSC (2014) https://docs.wind-watch.org/Cape-Bridgewater-Acoustic-Report.pdf 13 Analysis of Unweighted Low Frequency Noise and Infrasound Measured at a Residence in the Vicinity of a Wind

Farm (2013) https://www.acoustics.asn.au/conference_proceedings/AAS2013/papers/p24.pdf 14 AMPLITUDE MODULATION CASE STUDY AT THE LEONARDS HILL WIND FARM, VICTORIA,

AUSTRALIA (2014) https://docs.wind-watch.org/IOA-AMpaper.pdf

Tuuleturbiinide akustilisest signatuurist on kirjutatud ka raamatu “Management of Noise

Pollution” peatükis “Infrasound Exposure: High-Resolution Measurements Near Wind

Power Plants”, kus on märgitud järgmist: “See peatükk keskendub infraheli (≤20 Hz)

müratasemele, mida on registreeritud tuuleparkide lähedal asuvates kodudes ja nende ümbruses.

Hoolimata kohalike elanike pidevatest kaebustest ei ole seni leitud rahuldavat akustilist seletust,

mis õigustaks seda laialdast probleemi.

Paljudes kodudes üle maailma on tehtud pikaajalisi (mitmepäevaseid), kõrge lahutusvõimega

salvestusi, kasutades 1/36 oktavi spektraalset eraldusvõimet ja 1-sekundilisi ajalisi sammusid.

Need salvestused on paljastanud tuulikute akustilised signatuurid, mis koosnevad õhus levivate

rõhupulsside jadadest. Spektraalanalüüsis tuvastatakse need harmooniliste seeriatena, mille

põhisagedus langeb kokku tuuliku labasagedusega.

Käesolev aruanne dokumenteerib kolm juhtumit (Portugal ja Šotimaa). Tuuliku akustilise

signatuuri suurimad tipud (kuni 25 dB üle taustamüra) esinesid sagedusvahemikus 0,5–5 Hz, mida

klassikaliselt peetakse inimese kuulmislävest madalamaks. Siiski näivad need "kuuldamatud"

nähtused esile kutsuvat tugevaid bioloogilisi reaktsioone. Arvestades nende harmooniliste seeriate

tippe, tehakse ettepanek kasutusele võtta uus mõõdik, mis aitaks määrata infraheli doosi ja sellele

reageerimise seoseid. See uus metoodika võib olla rakendatav nii keskkonna- kui ka tööalase

infraheli mõju hindamiseks.”15

15 Infrasound Exposure: High-Resolution Measurements Near Wind Power Plants. (2022)

https://www.intechopen.com/chapters/85225

Impulssinfraheli selgitavad sonogrammid ja spektrogramm

Siinkohal toon piltlikult välja, mida tähendab tuugeni signatuur sonogrammi ja spektrogrammi

kujul. Materjal pärineb IARO (International Acoustic Research Organization) mõõteraportist

Annex A: Technical Background for Laypersons.16

Joonis 1. Sonogramm, mis näitab WTAS-i (tuugeni akustilist signatuuri) olemasolu.

See 10-minutiline segment salvestati Šotimaa maapiirkonnas asuvas farmis (18:29, 4. oktoobril

2022, mikrofon magamistoas). Tunni jooksul, mille vältel see 10-minutiline segment salvestati, oli

keskmine tuulekiirus 3,0 m/s (11 km/h) edelast (Wsp = 3,0 m/s (11 km/h), Wdir = SW).

Horisontaalsed jooned näitavad rõhupulsside jada, millest igaüks eraldub turbiinist iga kord, kui

laba läbib teatud osa oma pöörlemisest torni juures.

Selgitus sonogrammi lugemiseks: X-teljel on märgitud aeg sekundites, Y-teljel sagedus Hz ja

paremal servas värvidega on märgitud heli rõhk dB(Lin)

16 https://iaro.org.nz/wp-content/uploads/2024/02/Annex-A-Technical-REDACTED.pdf

Joonis 2. Kümneminutiline salvestis (spektrogramm) 1 sekundilise sammuga Šotimaa

maapiirkonnas asuvast farmist, alates kella 17:26 (28. märts 2022, tuule kiirus 1,9 m/s (7 km/h),

tuulesuund NW, mikrofon asus kontoris). IARO analüüs: 1/36 oktaaviribas, korrigeerimata dB.

Tugeva WTAS-i (tuugeni akustiline signatuur) esinemine on selgelt tuvastatud — harmooniline

seeria põhisagedusega 1 Hz.

Joonis 3. Neli sonogrammi, mis on näiteks toodud tuulepuhangutest (A ja B), lainemürast (C) ja

veekogu voolumürast (D). Tuulepuhangud, lained ja veemüra on iseloomulikud kõrgete,

kolmnurksete kujunditega, mis on sonogrammi all (infraheli vahemikus) paremale kaldu. Pange

tähele oja (D) valjusust kuuldavas vahemikus (ülemine roosa ala, pidevalt 50 dB või kõrgemal)

võrreldes teiste näidetega, kus kuuldavad helid on palju madalamal tasemel.

Infraheli kõrgresolutsiooniga mõõtmine

Mõõtmised mida täna tehakse vastavalt seaduses ja standardides ettenähtud metoodikatele, ei ole

võimelised registreerima impulssinfraheli madalamat spektrit. Selleks tuleb kasutada oluliselt

täpsemaid mõõtevahendeid.

• Esiteks mõõta mitte 1/3 oktaviribas vaid olulisemalt kitsamas ribas (n.1/36 oktaviribas).

• Teiseks tuleb helirõhku (SPL) mõõta/esitada lineaarselt (dB(Lin)) ilma korrektsiooni

filtriteta (A, G, Z).

• Kolmandaks tuleb mõõta helirõhku mitte minutilise sammu või mõne muu ajalise

sammuga esitades mõõtmisperioodi jooksu salvestatud tulemused ekvivalentsena, vaid

mõõta vähemalt 1 sekundilise sammuga ja tulemused esitada ilma keskmistamata.

Milliseid seadmeid on mujal maailmas kasutatud kõrgeresolutsiooniga mõõtmiste tegemiseks saab

lugeda eelmainitud viidetelt.

Näide kõrgresolutsiooniga mõõteseadme tööst mille on välja töötanud IARO (International

Acoustic Research Organization) akustikud ja teadurid millesse on pandud aastatepikkune

infraheli mõõtmiste kogemus.

Joonis 4. Salvestamine toimus Šotimaa maapiirkonna talus kell 16:50 (25. oktoober 2022).

Sinine mikrofon asetati õue ja punane mikrofon elutuppa. Tuulekiirus (Wsp) oli 7,2 m/s (26

km/h) ja tuulesuund (Wdir) SSE (kagu-kagu). Sinised jooned kajastavad andmete salvestust

sinise mikrofoniga ja punane joon punase mikrofoniga.

A. ilma korrektsioonita.

B. rakendatud A-korrektsioon.

Selgelt on näha, kui rakendatakse A-korrektsiooni (B), on kõverad kärbitud ega kajasta füüsilist

tegelikkust nii nagu korrigeerimata helirõhu taseme korral (A).

Allolevas tabelis on välja toodud peamised olulise tähtsusega parameetrid, millest sõltub seadme

impulsinfraheli mõõtmise võimekus.

All olevatel joonistel on välja toodud G ja Z korrektsiooni kõverad ja argumendid miks nende

filtrite kasutamine madalas infraheli spektris mõõtmiseks ei sobi. A-korrektsiooni kõver ei ole ka

Eesti seadusandluses infraheli mõõtmisteks ette nähtud, seega ei kajasta seda käesolevas rapostis.

G- korrektsioon

Kuna tuugenist tulenev impulsiline infraheli sagedus võib jääda alla 1Hz on täna kehtiva määruse

nr 75 ja standardi ISO 7196 kohaselt seda pea võimatu mõõta. 1. klassi mõõteseadme

eraldusvõimeks on harilikult 1/3 oktaavi. Lisaks on määrusega nr 75 paika pandud korrektsiooni

filter G. dB(G) tugevalt alahindab mõõdetud helirõhku sagedustel, mis jäävad 10Hz

allapoole. 1 Hz sageduse puhul alahindab dB(G) filter helirõhku 50dB võrra. Seega sellise filtriga

1 Hz sagedust mõõtes tuleb mõõdetud helirõhule liita 50dB, et saada reaalne keskkonnas olev

helirõhu väärtus. Määrus nr 75 ega ka ISO7196 sellist helirõhu mõõtetulemuse korrigeerimist ette

ei näe.

Joonis 5. G-sageduskaalutuse filtri sagedusreaktsiooni kõver. Kaks andmepunkti saavad

nullkorrektsiooni: 10 Hz ja 31,5 Hz. Teisisõnu mõõdab G-korrektsiooniga helitaseme mõõtja

(SLM) füüsilist reaalsust täpselt ainult kahel sagedusel – 10 Hz ja 31,5 Hz. Nende üksikute

andmepunktide vahel (10–31,5 Hz sagedusvahemikus) ülehindab G-korrektsioon helirõhutaseme

(SPL) väärtust, mis tähendab, et SLM näitab kõrgemat dBG taset, kui tegelikult füüsiliselt olemas

on. Kui sagedus langeb alla 10 Hz, suureneb korrektsiooni väärtus märkimisväärselt. 1 Hz juures

on füüsilise reaalsuse ja SLM-i (sound level meter) mõõdetud väärtuste erinevus 50 dB. 17

17 5th International Conference On Wind Turbine Noise Denver 28-30 August 2013: The Measurement of Infrasound

and Low Frequency Noise for Wind Farms (amended version)

http://acoustics.com.au/media/The_measurement_of_infrasound_and_low_frequency_noise_for_wind_farms_(amen

ded).pdf

Z-korrektsioon

Sarnane moonutus võib tekkida ka dB(Z) filtrit kasutades, kus madalaid sagedusi mõõtes

tugevalt alahinnatakse tegelikku helirõhku, mis peaks justkui korrektsioonita olema. Nii nagu all

jooniselt näha on Z-filtri kõver 20Hz juures -1dB tegelikust. 1Hz juures on erinevus tegeliku ja

mõõdetud helirõhu vahel üle 23dB. Z-korrektsiooni Eesti vabariigi määrustega ei ole

reguleeritud kuid siin toon selle lihtsalt informatsiooniks. Tihti eksitakse dB(Z) nimetama kui

lineaarset helirõhu mõõtmistulemust.

Joonis 6. Kui müra kirjeldamiseks kasutatakse dB(Z) üldväärtust, siis nagu dB(G) filtri kõvera

puhul, alahindab dB(Z) üldväärtus labade möödumissageduse ja selle madalamate harmooniliste

panust. 18

18 5th International Conference On Wind Turbine Noise Denver 28-30 August 2013: The Measurement of Infrasound

and Low Frequency Noise for Wind Farms (amended version)

http://acoustics.com.au/media/The_measurement_of_infrasound_and_low_frequency_noise_for_wind_farms_(amen

ded).pdf

Ettepanekud

• Lähtuda ettevaatusprintsiibist ning arvestada juhendis edaspidi teadusuuringutega, mis

on leidnud seose infraheli ja terviseprobleemide vahel, millele on ka käesolevas töös

viidatud.

• Väga kriitiliselt üle vaadata ohutud kaugused elamutest tuugenite planeerimisel ning

lähtuda nende kauguste määramisel teadusest mitte poliitilisest otsusest.

• Tuugenite madalsagedusliku müra puhul arvestada impulssinfraheliga ning mitte

võrrelda seda tööstusmüra, maanteemüra või mõne muu loodusliku/mitteloodusliku

tonaalset (mitteimpulsilist) inframüra tekitava allikaga.

• Lähtuda Kelley et al.1987 välja pakutud impulsilise inframüra piirnormidest kuni selgub

täpsem teadmine, tuginedes tänaste tuugenite parameetritele.

• Infraheli mõõtmiste planeerimisel arvestada mõõteseadmetega millel on võimekus mõõta

helirõhku lineaarselt ilma korrektsiooni filtreid kasutamata ning kitsamas sagedusribas

kui 1/3 oktaavi 1 sekundilise sammuga.

• Tuugenitest tuleneva tervisemõju hindamise protsessi (KSH&KMH) kaasata

meditsiinilise taustaga spetsialiste.

• Värskelt avaldatud Tuuleparkide Keskkonnamõju Hindamise juhendis infraheli puudutav

peatükk uuendada koostöös MTÜ Looduse ja Inimeste Eest töögrupiga.

Kokkuvõte

Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhendit oodati kaua, mille eesmärgiks on luua suunised

tuugenite mõjuhindamise protsessi. Kahjuks uus juhend infraheli puudutavas osas selgust ei loo.

Pigem on viidatud uuringutele, mis väidavad, et tuugenitest tulenev infraheli müra ei oma tervist

kahjustavat toimet. Seega ei muutu ametkondade/arendajate arusaam ega hoiakud juba täna

tuugenitest tingitud mürahäiringute käes kannatavate inimeste probleemidesse. Isiklikult jääb

seda juhendit lugedes arusaamatuks, kuidas plaaniti selle juhendi ülesehitusega luua paremad

juhised mõjude hindamiseks? Seda, kas keskkonna mõjude hindajatel on sellest lähtuvalt oma

tööd edaspidi lihtsam teha, näitab aeg.

Keskendusin oma ettepanekute tegemisel just infraheli peatükile TKM’s. Lisasin juhendis välja

toodud eksitavatele väidetele vastuargumendid, mida ei saa ega tohi ignoreerida kui eesmärgiks

on ikka vähendada tuugenitest tulevat inframüra häiringut. Pöördumises selgitasin tuugeni

signatuuri iseärasusi viidates mujal maailmas tehtud mõõtmistele ja miks täna seda Saarde 24h

müramõõtmiste käigus ei tuvastatud. Äärmiselt oluline on mõista seejuures, et tuugeni

infraheli on impulssheli, mida ei esine sellisel kujul mitte kusagil mujal tööstuses,

maanteedel, lennunduses ega ammugi mitte looduses. Kui seda fakti jätkuvalt eirata, siis ei

ole ka võimalik mõista, mida kuidas ja millega mõõta. See viib omakorda aina suurenevate

sotsiaalmajanduslike probleemideni mille koosmõju kogu ühiskonnale ei oska täna keegi hinnata.

Kui arvestada kõiki käesolevas töös esitatud argumente, siis suure tõenäosusega ei ole Eestis

võimalik plaanitud mahus tuugeni jaamu rajada ja ei ole ka välistatud, et olemasolevad tuleb kas

öisel ajal peatada või sootuks demonteerida. Siit omakorda tekib küsimus, kas ametkonnad on

tõsiselt huvitatud infraheli puudutavad müranormid üle vaatama ja ajakohastama või on

tuuletööstuse lobi niivõrd suur, et oldakse nõus Eesti Vabariigi kodanike elamiskõlblik elukeskond

ärihuvidele ohvriks tooma?

kert lapimaa

MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti

+372 53 0004 53

Tuuleelektrijaamade akustiline mõju nende

lähedal elavatele elanikele

Teaduslik vastus alapeatüki 4.6 “Mõju inimese tervisele

ja heaolule” alajaotisele 4.6.1 “Müra”, nagu esitletud

“Põhja-Pärnumaa valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise I etapi aruandes”, Eesti (Töö nr 2021-256,

November 2024).

Dokument IARO25-1

Jaanuar 2025

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 2 (31)

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

IARO on rahvusvaheline teadlaste rühm, kelle eesmärk on uurida akustilisi keskkondi, eriti

nende omadusi, mis mõjutavad inimesi ja loomi, ning avaldada saadud tulemused. IARO-l on

eetikakinnitus CSI-ACHE suhtes (Kodanikuteaduse algatus inimkeskkondade akustiliseks

iseloomustamiseks), mille tulemused tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

Kontaktid:

IARO, 37 Weston Ave, Palmerston North, 4414, Uus-Meremaa

Tel: +64 21 033 6528

E-post: [email protected]

Aruande autorid (tähestikulises järjekorras)

Mariana Alves-Pereira, Ph.D., Lusófona University, Lissabon, Portugal

Huub Bakker, Ph.D., IARO, Palmerston North, Uus-Meremaa

Paulo Pereira-Sousa, University of Porto, Portugal

Rachel Summers, IARO, Palmerston North, Uus-Meremaa

Tänuavaldused

Käesoleva aruande autorid soovivad avaldada tänu Dr Bruce Rapleyle (Sound Analytics) pikaajalise toe

eest SAM-tehnoloogia arendamisel, mille abil kogutud salvestusi kasutati käesoleva aruande

koostamiseks. Samuti avaldame tänu Les Husonile (L Huson & Associates) tema väärtuslike teadmiste

eest ning Dr Philip Dickinsonile, IARO vanemteadurile, kelle ulatuslik akustikaalane kogemus oli selle töö

juures hindamatu.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 3 (31)

SISUKORD

KOKKUVÕTE 4

A. SISSEJUHATUS 5

I. Taust 5

II. Eesmärk 5

III. Vastutuse välistamine 5

IV. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon (IARO) 6

V. IARO aruannetes kasutatud lühendid ja muutujad 6

B. KOBRASE ARUANDE ALAJAOTISED 4.6.1-3 7

C. MIDA TÄHENDAVAD A-KAALUTUD DETSIBELLIDES VÄLJENDATUD ARVUD? 8

I. Sihtväärtused 8

II. Sihtväärtused dBA-s väljendatuna 8

D. HÄIRIVUS JA MÜRASTANDARDITE EESMÄRK 12

I. Häirivus 12

II. Mürastandardid 13

E. TUULEPARKIDE MÜRA 15

I. Kuuldav müra 15

II. Aerodünaamiline müra 16

III. Tuuleturbiini akustiline signatuur (WTAS) 19

F. LÜHIKE ÜLEVAADE INFRAHELI JA MADALSAGEDUSLIKU MÜRA MÕJUST TERVISELE 23

I. „See, mida sa ei kuule, ei saa sulle kahju teha“ 23

II. Infraheli ja madalsagedusliku müra allikad 24

III. Kobrase aruandes viidatud uuringud 27

G. JÄRELDUSED 29

H. SOOVITUSED 30

I. Akustika 30

II. Rahvatervis 30

III. Kariloomade tervis 31

LISA A: KOBRASE ARUANDE ALAJAOTISE 4.6.1 INGLISEKEELNE TÕLGE

LISA B: KATKEND IARO 2024. AASTA TERVISEARUANDEST – KRIITILINE ANALÜÜS MAIJALA 2020. AASTA UURINGUST JA MARSHALLI 2023. AASTA UURINGUST

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 4 (31)

KOKKUVÕTE

1. 2024. aasta detsembris pöördus Eesti organisatsioon MTÜ Looduse ja Inimeste Eest

IARO teadlaste poole, paludes hinnata aruande „Põhja-Pärnu valla eriplaneeringu

strateegilise keskkonnamõju hindamise 1. etapi aruanne“ alapeatüki 4.6 „Mõju inimese

tervisele ja heaolule“ alajaotist 4.6.1 „Müra“. Aruanne on koostatud Kobras OÜ poolt ning

esitatud Põhja-Pärnumaa vallavalitusele.

2. Kobrase aruanne järgib keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) direktiivis

sätestatud protokolle nagu seda nõuavad ELi standardid.

3. Selle tulemusel on tehtud tõsiseid teaduslikke vigu tuuleelektrijaamade (WPP) mõju

prognoosimisel kohalike elanike ja kariloomade tervisele ja heaolule.

4. Need tõsised teaduslikud vead on juurdunud KSH protokollidesse ning viivad omakorda

riigi ametnikke, otsustajaid ja laiemat avalikkust eksiteele, andes moonutatud teavet

WPP-de akustilise mõju kohta inimeste ja loomade tervisele.

5. Käesolev aruanne selgitab nende väidete teaduslikku tausta, eesmärgiga harida laiemat

avalikkust.

6. Arvutimudelid, mida kasutatakse WPP-de poolt tekitatava müra hindamiseks,

keskenduvad ainult kuulmiskahjustustele, kuna kõik arvandmed esitatakse A-kaalutud

detsibellides (dBA), mis arvestavad vaid kuuldavat müra.

7. Kuid WPP-de kõige olulisemad akustilised väljundid, mis kahjustavad inimeste tervist,

kuid ei põhjusta kuulmiskahjustusi, kuuluvad infraheli ja madalamate sageduste

spektrisse, mille mõju ei ole võetud arvesse ei arvutimudelites ega KSH direktiivides.

8. Aruandes esitatakse soovitused strateegilise planeerimisprojekti teise etapi jaoks,

eeldades, et avalikkuse ja kariloomade tervise kaitset peetakse oluliseks.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 5 (31)

A. SISSEJUHATUS

I. Taust

9. 2024. aasta detsembris pöördus IARO teadlaste poole Eesti mittetulundusühing Looduse

ja Inimeste Eest palvega hinnata Kobras OÜ koostatud ja Põhja-Pärnumaa

vallavalitsusele esitatud aruande jaotise 4.6 „Mõju inimese tervisele ja heaolule“ alajaotist

4.6.1 „Müra“: „Põhja-Pärnumaa valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne“ (Töö nr 2021-256, november

2024).

10. Nimetatud Kobrase aruande alajaotise 4.6.1 inglisekeelne tõlge (lk 146–162), mille IARO

teadlased said ülevaatamiseks, on esitatud käesoleva aruande lisas A.

II. Eesmärk

11. Anda teaduslik hinnang Kobrase aruande alajaotisele 4.6.1, mis käsitleb

tuuleelektrijaamade akustilist väljundit (st müra) ja selle mõju inimeste ja loomade

tervisele.

III. Vastutuse välistamine

a. Käesoleval aruandel on ainult puhtalt teadusliku uurimuse eesmärk.

b. Selle aruande autorid ei ole seotud tehnoloogiavastaste hoiakutega ega ole

tuuleenergia vastu.

c. Käesolevat teaduslikku ülevaadet ei saa ega tohi käsitleda dokumendina, mis on

poolt või vastu tuuleelektrijaamade või mis tahes muu akustilist reostust tekitava

infrastruktuuri või tööstuskompleksi rajamisele.

d. IARO liikmetel ja käesoleva aruande autoritel puudub igasugune rahaline huvi

SAM Technology suhtes.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 6 (31)

IV. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon (IARO)

12. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon (The International Acoustics

Research Organization, IARO) esindab teadlaste gruppi, kellel on kokku üle 200 aasta

teaduslikku kogemust infraheli ja madalsagedusliku müra ning nende tervisemõjude

uurimisel. Alates 2016. aastast on IARO teadlased kogunud ja analüüsinud akustilisi

andmeid maismaatuuleparkide läheduses asuvatest kodudest järgmistes riikides

(tähestikulises järjekorras): Austraalia, Holland, Iirimaa, Inglismaa, Kanada, Portugal,

Prantsusmaa, Põhja-Iirimaa, Saksamaa, Sloveenia, Šotimaa, Taani ja Uus-Meremaa.

Enne 2016. aastat tegelesid kõik IARO teadlased juba kas akustika või akustika ja

terviseuuringutega. Kõik IARO uuringud kuuluvad kodanikuteaduse algatuse CSI-ACHE

(Citizen Science Initiative for Acoustic Characterization of Human Environments)

koosseisu.

V. IARO aruannetes kasutatud lühendid ja muutujad

13. Tabel 1 sisaldab lühendeid ja muutujaid, mida kasutatakse IARO aruannetes.

Tabel 1. IARO aruannetes esineda võivad lühendid ja muutujad

dB Detsibell, kaalumata (helirõhutaseme mõõtühik)

dBA Detsibell, A-kaalutud (helirõhutaseme mõõtühik)

Hz Herts (sageduse mõõtühik)

ILFN Infraheli ja madalsageduslik müra

IWT tööstuslik tuuleturbiin

KSH strateegiline keskkonnamõju hindamine

SPL helirõhutase

WHO Maailma Terviseorganisatsioon

WPP tuuleelektrijaam

WTAS tuuleturbiini akustiline signatuur

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 7 (31)

B. KOBRASE ARUANDE ALAJAOTISED 4.6.1-3

14. Kobrase aruande 4. peatükk on pühendatud keskkonnamõju strateegilisele hindamisele

(KSH), kusjuures alapeatükk 4.6 käsitleb üldiselt „Mõju inimese tervisele ja heaolule“.

See omakorda jaguneb järgmistesse alajaotustesse: alajaotis 4.6.1 käsitleb

„Ehitustegevuse müra“, alajaotis

4.6.2 käsitleb „Käitamisaegset müra“ ning alajaotis 4.6.3 käsitleb „Madalasageduslikku

müra“.

15. On arusaadav, et:

a. Kobrase aruande autorid on piiratud eelnevalt kehtestatud KSH protokollidega.

b. KSH protokollid määravad kindlaks konkreetsed meetodid selle keskkonnateguri,

st „müra“, hindamiseks kui võimaliku tervisekahjustuse allika.

c. Kobrase aruande autorid on KSH protokollidest nõuetekohaselt kinni pidanud.

d. Kobrase aruande autoritel võib olla piiratud teadlikkus tuuleelektrijaamade (WPP,

tuntud ka kui tuulepargid) poolt tekitatava „müra“ olemusest.

e. Isegi kui Kobrase aruande autoritel oleks põhjalikud teaduslikud teadmised

akustikast üldiselt ja tuuleelektrijaamade akustilisest väljundist konkreetselt, ei

saaks nad neid teadmisi oma aruandes rakendada, kuna need ei ühilduks

enamasti KSH suunistega ega oleks nendega seotud.

16. Selle olukorra tõsine tagajärg on, et riigiametnikud, otsustajad ja lai avalikkus on

tuuleelektrijaamade müraväljundi ja selle mõju osas ümbritsevale inim- ja

loomapopulatsioonile ebapiisavalt informeeritud ja suures osas eksitatud.

17. Käesoleva IARO aruande eesmärk on anda riigiametnikele, otsustajatele ja avalikkusele

teaduslikku teavet tuuleelektrijaamade akustilise väljundi kohta.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 8 (31)

C. MIDA TÄHENDAVAD A-KAALUTUD DETSIBELLIDES

VÄLJENDATUD ARVUD?

I. Sihtväärtused

18. Kobrase aruande leheküljel 140 on märgitud:

Elamualade suhtes kehtib tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal 60 dBA ja

öisel ajal 45 dBA, sihtväärtus on päevasel ajal 50 dBA ja öisel ajal 40 dBA.

19. On arusaadav, et need arvväärtused on kehtestatud Eesti valitsuse varasemate

direktiividega, sealhulgas 2016. aasta Riigikohtu otsusega, mis nõuab, et

tuuleelektrijaamad (WPP) vastaksid pigem sihtväärtustele kui Keskkonnaministeeriumi

kehtestatud mürapiirväärtustele.

20. Teaduslikust seisukohast on aga sellisel mürakirjeldusel olulisi puudusi, mis muutuvad

eriti ilmseks (ja tõsiseks terviseprobleemiks), kui müraallikaks on tuuleelektrijaamad.

21. Kuna akustika on keeruline valdkond, on IARO teadlased sageli kasutanud graafikuid, et

selgitada nende arvväärtuste tähendust tavainimestele (st riigiametnikele, otsustajatele ja

laiemale avalikkusele). Sama tehakse ka siin.

II. Sihtväärtused dBA-s väljendatuna

22. Tähis „A” dBA mõõtühikus viitab A-sageduskaalufiltri rakendamisele. Seda filtrit on

müratasemete mõõtmisel kasutatud ligi sajandi vältel, kuna see imiteerib inimkuulmise

tundlikkust. Kui mürataset mõõdetakse otse, ilma A-kaalutuseta, väljendatakse tulemusi

dB, mitte dBA ühikutes.1

1Täiendava teabe saamiseks antud küsimuses vaadake palun: Alves-Pereira M, Rapley B, Bakker H, Summers R.

(2019) Acoustics and Biological Structures. In: Abiddine Fellah ZE, Ogam E. (Eds) Acoustics of Materials.

IntechOpen: London. DOI: 10.5772/intechopen.82761.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 9 (31)

23. Joonis 1 võrdleb kahte akustilist keskkonda, millest ühe mõõdetud väärtus on 36 dBA ja

teise 38 dBA, st mõlemad jäävad sihtväärtuse piiresse.2,3

Joonis 1. Kahe akustilise keskkonna sagedusjaotus, esitatud 10-minutiliste keskmistena.

Mõõtmised viidi läbi samas asukohas (vt tekst) erinevatel kellaaegadel: Keskkond A kell 11:55

ning Keskkond B kell 17:05. Mõlema graafiku parempoolne viimane tulp (tähistatud musta

ringiga) esitab üldise mürataseme, väljendatuna dBA-s (punane tulp) ja kaalumata dB-s (roosa

tulp). Väärtuste sarnasus dBA-s väljendatuna viib enamiku peavoolu teadlasi arvamuseni, et

need on akustiliselt võrreldavad keskkonnad. Tegelikkuses on need aga märkimisväärselt

erinevad, mida näitab nende müratase kaalumata dB-s: 74 vs 58 dB.

2 Logaritmilise skaala kasutamine akustilise detsibelli määratlemisel (viitega 20 mikropaskalile) tähendab, et heli

amplituud kahekordistub iga 6 dB järel.

3 Käesolevas aruandes esitatud akustilised andmed pärinevad varem Portugali tehnilises ajakirjas (Portuguese

Technical Journal) avaldatud artiklist: Sousa-Pereira P, Bakker HHC, Alves-Pereira M. (2024) [The dose-

response relationship in occupational noise exposures.] Revista Segurança, 271: 13-18. See töö pälvis parima e-

postri auhinna III Töötervishoiu Sümpoosionil, mille korraldas Porto Ülikooli Meditsiiniteaduskond (23. september

2024).

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 10 (31)

24. Pange tähele, et need arvväärtused põhinevad välitöö mõõtmistel, mitte arvutimudelitel.

Mõõtmised tehti loomafarmi laudas, mis asub tuuleelektrijaamade (WPP) lähedal

(lisateabe saamiseks vt⁴).

25. Joonis 2 on hariduslik esitus joonisest 1, tuues esile graafiku osad, mis on antud teema

mõistmiseks olulised.

Joonis 2. Joonis 1 hariduslik esitus, mis toob esile graafiku osad, mis on antud teema

mõistmiseks olulised. See on akustilise energia jaotuse kujutis sageduste lõikes konkreetses

keskkonnas, põhinedes 10-minutilise mõõtmise keskmisel. Infraheli (alla 20 Hz) ja

madalasageduslik müra (20–200 Hz) vastavad graafikul näidatud sagedusvahemikele.

Punased tulbad näitavad mürataset pärast A-sageduskaalufiltri rakendamist (dBA),

nagu nõuab kehtiv õigus.⁵ Roosad tulbad peegeldavad tegelikku akustilist keskkonda,

mida mõõdetakse ilma filtriteta (kaalumata dB ehk dB Linear ehk dBZ), kuid sellist

mõõtmist seadusandlus ei nõua.

4 Bakker HHC, Alves-Pereira M, Mann R, Summers R, Dickinson P. (2023) Infrasound exposure: High resolution

measurements near wind power plants. In: Suhanek M, Kevin Summers J. (Eds) Management of Noise Pollution.

IntechOpen: London. DOI: 10.5772/intechopen.109047

5 Kuvatud on ainult sagedusvahemik 0,5–1000 Hz, kuna üle 1000 Hz on A-kaalutud müratasemed ja kaalumata

müratasemed sisuliselt võrdsed.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 11 (31)

26. Nagu joonisel 1 näidatud, jääb suurem osa helikeskkonnast A-kaalutud mõõtmiste (dBA,

punased tulbad) puhul arvesse võtmata (roosad tulbad).

27. Peavooluteadlased lähtuvad põhimõttest „mida sa ei kuule, see ei saa sulle kahju teha”

(vt allpool jaotis F-I), eeldades, et heli ainus mõju inimeste tervisele toimub

kuulmismehhanismide kaudu ning seetõttu on ainus võimalik tervisemõju

kuulmiskahjustus või kurtus.

28. See (eksitav) arusaam õigustab, miks suur osa helikeskkonnast (roosad tulbad) jäetakse

inimtervise kontekstis arvestamata.

29. Seda helispektri osa peetakse inimeste jaoks kuuldamatuks ja seega tervisele

ebaoluliseks.

30. Veelgi olulisem on see, et joonis 1 näitab, kuidas müratasemete väljendamine dBA-s ei

erista kahte oluliselt erinevat akustilist keskkonda (74 vs 58 dB).

31. Seetõttu tähendab 40 dBA sihtväärtuse määramine tuuleelektrijaamade (WPP)

ümbritsevatele elamupiirkondadele ainult kuulmisfunktsiooni kaitsmist pideva müramõju

eest.

32. Pakutav sihtväärtus ei kaitse ühtegi teist inimtervise aspekti, välja arvatud

kuulmiskahjustuste (vt jaotis D-II allpool) ning võimalusel kõne arusaadavuse ja üldise

kuulmiskoormuse vähenemise osas.

33. 40 dBA sihtväärtuse kehtestamine WPP-de läheduses asuvatele elamupiirkondadele ei

taga inimeste (ega ka kariloomade) tervise kaitset.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 12 (31)

D. HÄIRIVUS JA MÜRASTANDARDITE EESMÄRK

Oluline on märkida, et müra puhul võib esineda vahe norme ületava

mürataseme ja häirimist põhjustava mürataseme vahel. Müranormid on

sätestatud selliselt, et oleks tagatud inimese tervist mitte kahjustav

müratase. See aga ei tähenda, et müraallikat ei oleks kuulda. Häiringu

puhul inimene kuuleb müraallikat ning see ei pruugi talle meeldida, kuid

tegemist ei ole tervist kahjustava olukorraga. Heli häirivus sõltub suuresti

inimese individuaalsest tajust. Tuuleparkide müra häirivuse lävendina on

erinevate uuringute analüüsi tulemusena välja pakutud 35 dB (Schmidt et al,

2014). Aga nagu juba öeldud, siis inimeste tundlikkus tuulikute müra

häirivuse osas on erinev. (Kobrase aruanne, lk 147)

I. Häirivus

34. Ülaltoodud lõik illustreerib üldistatud arusaama, millel puudub praktiliselt igasugune

teaduslik tõepõhi, muutes selle antud teema kontekstis sisuliselt ebaoluliseks.

35. „Häirivus” ei ole teaduslikult kehtiv meditsiiniline ega kliiniline näitaja.

36. Tegelikult ei esine mõistet „häirivus” ei 2017. aasta Mosby meditsiinisõnastikus⁶ ega ka

2018. aasta Briti Meditsiiniassotsiatsiooni meditsiinisõnastikus⁷. 2020. aasta Oxfordi

meditsiinisõnastikus leidub sellele sõnale vaid üksainus sissekanne:

Pimestus (glare) n. hajutatud kõrvalise valguse soovimatu mõju võrkkestale,

mis põhjustab kontrasti ja nägemisvõime langust ning samuti häirivust ja

ebamugavustunnet.⁸

37. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt:

Müra kahjulik mõju on organismi morfoloogia ja füsioloogia muutus, mis

põhjustab funktsionaalse võimekuse halvenemist, võime vähenemist

täiendava stressiga toime tulla või

6 O’Toole MT et al. (Eds). (2017) Mosby’s Medical Dictionary. 10th Ed. Elsevier: St Louis, MI, USA.

7 British Medical Association. (2018) Medical Dictionary. 4th Edition. Dorling Kindersley: London, UK.

8 Martin E, Law J. (Eds) (2020) Concise Colour Medical Dictionary. 7th Ed. Oxford University Press: Oxford, UK.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 13 (31)

organismi vastuvõtlikkuse suurenemist teiste keskkonnategurite kahjulikele

mõjudele.⁹

38. On selge, et mõiste „häirivus” ei vasta WHO määratlusele.

39. „Heli häirivus sõltub suuresti inimese individuaalsest tajust.“ See on klassikaline

subjektiivse parameetri definitsioon.

40. Häirivust uuritakse tavaliselt psühhoakustika valdkonnas, mitte aga

kliinilises/meditsiiniteaduses, kus meditsiinilise olukorra hindamiseks on vajalikud

objektiivsed meditsiinilised näitajad.

41. Individuaalne tundlikkus tuulegeneraatorite mürale varieerub", sest iga inimese varasem

kokkupuude infrahelide ja madalsagedusliku müraga (ILFN) on erinev ning sageli oluliselt

varieeruv.

42. Tundlikkus tuulegeneraatorite mürale suureneb vastavalt ILFN-i kokkupuute

suurenemisele, kuna kuulmismehhanismides tekivad füsioloogilised kahjustused.

Varasemad kokkupuuted ILFN-iga võivad olla tööalased, elukoha või vaba aja

veetmisega seotud. Nende kokkupuudete ajaprofiil võib olla muutuv, sõltudes müraallika

iseloomust ja asukohast. Täpsemat teavet selle teema kohta vt viited 10, 11, 12.

II. Mürastandardid

43. „Müranormid on sätestatud selliselt, et oleks tagatud inimese tervist mitte kahjustav

müratase.“ See väide ei ole täielikult täpne.

44. Praegused mürastandardid Euroopa Liidus on tegelikult loodud selleks, et müratasemed

ei põhjustaks kuulmiskahjustusi ega kurtust

45. Eeldus, et need standardid on välja töötatud „inimtervise” kaitsmiseks, on ekslik – need

kaitsevad vaid kuulmist ja kuulmisega seotud aspekte, kuid mitte tervist tervikuna.

9 World Health Organization. (1999) Guidelines for community noise. Stockholm University & Karolinska Institute:

Stockholm, Sweden. pp. 21. https://www.who.int/publications/i/item/a68672

10 IARO. (2024) Health Report on Arnicle Farm, Glenbarr, Tarbert, Argyll, Scotland. Document No. IARO24-C1.

Redacted version available at: IARO.org.nz.

11 Alves-Pereira M, Rapley B, Bakker H, Summers R. (2019) Acoustics and Biological Structures. In: Abiddine Fellah

ZE, Ogam E. (Eds) Acoustics of Materials. IntechOpen: London. DOI: 10.5772/intechopen.82761.

12 Stepanov V. (2001) Biological effects of low frequency acoustic oscillations and their hygienic regulation.

State Research Center of Russia, Moscow. https://archive.org/details/DTIC_ADA423963

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 14 (31)

46. See on selgelt nähtav joonisel 1. „Mürastandardid" nõuavad ainult seda, et akustilise

keskkonna kuuldav osa mõõdetakse, rakendades A-kaalumist (dBA, punased tulbad).

Kõik muud võimalikud akustiliste nähtustega seotud tervisemõjud jäetakse tähelepanuta.

47. Kui "inimtervis" oleks olnud nende standardite kujundamisel oluline tegur, ei oleks

infraheli ja madalsageduslikku müra arvestusest välja jäetud, st joonisel 1 kujutatud

roosad tulbad oleksid samuti arvesse võetud.

48. Näiteks Vene Föderatsioonis on mürastandardid tõepoolest loodud inimtervise

kaitsmiseks, kuna seal on kehtestatud ka piirväärtused infraheliga kokkupuutele, nagu on

näidatud joonisel 3.

Joonis 3. Vene Föderatsiooni lubatud kokkupuute tasemed infraheliga.13

Tähelepanuväärne on, et: a) infraheli vahemik on jagatud ühe oktavi laiusteks

sagedusribadeks 2, 4, 8 ja 16 Hz juures, kusjuures igaühel on erinevad kokkupuute

piirväärtused, b) müratasemed on esitatud dB "Lin" ühikutes, mis tähendab kaalumata

detsibelle, c) lubatud kokkupuute tasemed on määratud kahele erinevale

töökeskkonnale ja kahele erinevale keskkonnamõju tüübile.

49. Tuleb märkida, et joonisel 3 esitatud arvväärtused kehtestati enne tuulegeneraatorite

kasutuselevõttu ja viitavad seetõttu tonaalsele mürale, mitte aga impulsilistele akustilise

rõhu lainete jadadele, mida tuulegeneraatorid kiirgavad (vt allpool jaotis E-III).

13 Reprodutseeritud siit: Stepanov V. (2001) Biological effects of low frequency acoustic oscillations and their

hygienic regulation. State Research Center of Russia, Moscow. https://archive.org/details/DTIC_ADA423963

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 15 (31)

E. TUULEPARKIDE MÜRA

Tuuleparkides olevad heliallikaid võib jagada kaheks:

-- tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline

heli;

-- rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli.

Kaasaegsetel tuulikutel on üsna suurt tähelepanu pööratud müra

vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide

ning tehniliste võtetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka

aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi

lahendusi, kuid kuna on tegu suurte tehniliste seadmetega, siis teatav

müraemissioon tuulikute töötamisel esineb. (Kobrase aruanne, lk 146)

I. Kuuldav müra

50. Nagu eespool kirjeldatud, esineb „mehhaaniline müra“ tavaliselt kuuldavas

sagedusvahemikus. Praeguste mürastandardite (sealhulgas tonaalanalüüside) raames

on seda tüüpi akustilisi häireid suhteliselt lihtne leevendada või isegi täielikult kõrvaldada.

51. Ülemaailmselt kasutatavad arvutimudelid, millega prognoositakse tuulegeneraatorite

akustilist väljundit, põhinevad kehtivatel mürastandarditel. Nagu on näidatud, ei kaitse

need standardid inimtervist, vaid üksnes kuulmist.

52. Kõik Kobrase aruandes esitatud kujutised (joonis 76, lk 153 kuni joonis 85, lk

159) põhinevad just sellistel arvutimudelitel.

53. Seetõttu võib järeldada, et ükski neist tuulegeneraatoritest ei kujuta endast ohtu

klassikalise kuulmiskahjustuse tekkeks (mida mõõdetakse audiogrammide abil)

ümbruskonna elanikel.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 16 (31)

II. Aerodünaamiline müra

54. "Aerodünaamiline müra" on aga hoopis teistsugune nähtus, kuna enamik selle

akustilisest energiast paikneb infraheli ja madalsagedusliku müra vahemikus.14

55. Seetõttu, isegi kui rakendatakse "tehnilisi meetmeid aerodünaamilise müra

vähendamiseks", ei ole need piisavad üldsuse tervise kaitsmiseks.

Tuulikute tekitatav müra sõltub tuule tugevusest. Vaiksema tuule korral on

tuuliku pöörete arv väiksem ja sellega koos müratase madalam. Tuule

kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, kuid samal ajal tugevneb ka

looduslik mürafoon, mis teataval määral varjestab tuulikute müra. (Kobrase

aruanne, lk 147)

56. Kuigi tuule kiirus on ilmne tegur tööstusliku tuuleturbiini (IWT) pöörlemisel tekkiva

aerodünaamilise müra hulga määramisel, on labade suurus samuti väga oluline tegur.

57. Aerodünaamiline müra on seotud õhu hulgaga, mida laba liigutab. Mida suurem on laba

pindala, seda rohkem õhku see pöörlemise käigus nihutab.

58. Seega on eespool viidatud lõigus esitatud väide „Tuurbiinide tekitatud müra sõltub tuule

tugevusest” puudulik. See sõltub nii tuule tugevusest kui ka labade suurusest.

59. Mis puudutab eelmainitud lõigu viimast väidet, siis on asjakohane esitada e-kirjade

vahetus, mis toimus RES-i (Renewable Energy Systems) ja Šotimaal Argyle'is asuva

Arnicle Farmi elanike vahel seoses Blary Hilli tuulepargiga, mis kuulub RES-ile ja alustas

tööd 2021. aasta novembris/detsembris.15, 16

60. 14. juunil 2022 küsis Arnicle Farmi elanik (EM) RES-ilt järgmist:

14 Kuna tuuleturbiinide suurus kasvab, kandub järjest suurem osa heli energiast madalsageduslikule ja infraheli

piirkonnale.

15 IARO. (2024) Health Report on Arnicle Farm, Glenbarr, Tarbert, Argyll, Scotland. Document No. IARO24-C1.

Redacted version available at: IARO.org.nz.

16 IARO. (2023) Report on the High-Resolution Infrasonic and Low-Frequency Sound Recordings conducted at Arnicle

Farm, Glenbarr, Tarbert, Argyll, Scotland in 2022 and 2023. Document No. IARO23-C1. Redacted version available

at: IARO.org.nz.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 17 (31)

Miks viis turbiini, mis peaksid olema peatatud, aeglaselt pöörlevad? Me

kogeme Arnicles rohkem häiringuid alates nende käivitamisest, samuti

häiritud und.17

61. RES-i töötaja vastus:

Turbiinid on praegu automaatse piirangu all. See automaatne piirang

tähendab, et turbiinide pöörlemiskiirus on tavapärasest madalam ja

elektritootmist ei toimu. Minu kolleegid uurivad jätkuvalt teie poolt reedest

saadik raporteeritud probleeme ning me kindlasti kontrollime, kas turbiinide

töös on hiljuti midagi muutunud, kuid andmetest, mida ma vaatan, ei paista

midagi erilist.18

62. Tundub, et eeldatakse, et "elektri tootmise puudumine" on sama, mis "müra

puudumine",19 mõistmata, et häiringu põhjustab õhu liikumine pöörlevate labade tõttu.

Arnicle Farmi elaniku EM-i vastus vähem kui tund hiljem:

Uskuge mind, siin on rohkem häiringuid – mu abikaasa läks just uuesti

magama... see on ennekuulmatu, kuna ta veetis väga rahutu

öö ja on kurnatud.20

63. 07. juulil 2022 kirjutas Arnicle'i Farmi elanik EM Argyll & Bute'i volikogule:

Blary Hilli tuulepargi häiring mõjutab meid väga halvasti, sest RES ei ole

esimest viit turbiini peatanud vaid laseb neil vabalt pöörelda. Oleme mitu

korda palunud, et need täielikult peatatakse, kuid nad keelduvad, väites, et

muutust pole toimunud. (...) Meil on Arnicles väga raske elada ja peame

peaaegu iga päev mõneks tunniks mujale minema, et saada tuulepargist

leevendust.21

64. 27. septembril 2022 kirjutas Arnicle'i talu elanik (EM) taas RES-ile: "Kui tänane päev on

ettekujutuse andmiseks sellest, mis tulemas on, kui kõik turbiinid pöörlevad, siis te

sunnite meid kodust lahkuma, kui see jätkub.“22 Ja järgmisel päeval uuesti:

17 E-kiri Arnicle Farmi elanikult (EM) RES-le (MG) 14. juunil 2022 kell 10:31.

18 E-kiri RES-lt (MG) Arnicle Farmi elanikule (EM) 14. juunil 2022 kell 10:49.

19 See võib isegi tõsi olla, kui arvesse võetaks ainult A-kaalutud helirõhutasemed, vt joonis 1.

20 E-kiri Arnicle Farmi elanikult (EM) RES-le (MG) 14. juunil 2022 kell 11:24.

21 E-kiri Arnicle Farmi elanikult (EM) Argyll & Bute'i volikogule (vanemplaneerimisametnikule AK) 07. juulil 2022 kell

15:12.

22 E-kiri Arnicle Farmi elanikult (EM) RES-le (MG) 27. septembril 2022 kell 13:58.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 18 (31)

Miks te ignoreerite meie palvet uurida madalsagedusliku müra, kuna just

see tekitab häiringut Arnicle'i atmosfääris, mitte kuuldav müra, mida te

jälgite? 23

65. 29. septembril 2022 rõhutas RES:

Meie seire on näidanud nende turbiinide müraolukorra märkimisväärset

paranemist pärast tehtud parandustöid ning oleme otsustanud taaskäivitada

kolm masinat.24

66. Sellele vatas Arnicle Farmi elaniku (EM) abikaasa ning vastus ei olnud üllatav:

Teie 29. septembri e-kirjale vastates – ma ei ole rahul sellega, et mind või

[EM-i] valetajaks nimetatakse.25

67. See lühike e-kirjavahetuse ärakiri näitab tuuleenergia tööstusega seotud akustikute

hoiakut.

68. Müraolukorra "märkimisväärset paranemist" peeti toimunuks, kuid see tõlgendus

tähendas elanike jaoks tegelikult akustilise häiringu süvenemist.

69. See olukord tekib, kuna tööstuse palgatud akustikud, järgides kehtestatud juhiseid,

tuginevad müratasemete hindamisel üksnes dBA väärtustele.

70. Need akustikud, nagu ka Kobrase aruande autorid, on tervise ja mürasaaste teemadel

tõsiselt eksiteel.

71. Ainuüksi KSH protokollidele toetumine tuuleenergiajaamade akustilise mõju hindamisel

viib inimeste ja loomade tervise tõsise halvenemiseni nende vahetus läheduses.

Elamualadel tekkiv müratase ei ole otseselt sõltuvuses tuuliku mõõtmetest.

Pigem on sama müraemissiooniga tuulikute puhul kõrgema tuuliku puhul

elamualani jõudev müratase mõnevõrra väiksem, sest vahemaa on suurem.

(Kobrase aruanne, lk 148-9)

72. Kui see "müratase" viitab kuuldavale mürale, mida tekitavad käigukastid ja muud

mehhaanilised IWT komponendid, siis on tõepoolest teoreetiliselt võimalik, et kõrgemate

turbiinide puhul jäävad need seadmed elamutest (veidi) kaugemale.

23 E-kiri Arnicle Farmi elanikult (EM) RES-le (MG) 28. septembril 2022 kell 15:43.

24 E-kiri RES-lt (MG) Arnicle Farmi elanikule (EM) 29. septembril 2022 kell 17:02.

25 E-kiri Arnicle Farmi elanikult (DM) RES-le (MG) 30. septembril 2022 kell 09:27.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 19 (31)

73. Kui see „müratase“ peaks viitama ka aerodünaamilisele mürale, siis on see väide tõsine

teaduslik eksiarvamus.

74. Mitte ainult ei tooda kõrgemad tuuleturbiinid palju rohkem infrasoonilist energiat, vaid

mida kõrgem on turbiin, seda kaugemale ja tugevamalt infrasoonilised komponendid

levivad.26

III. Tuuleturbiinide akustilised signatuurid (WTAS)

75. Joonis 1 esindab seadusandlusega kehtestatud müratasemete mõõtmise metoodikat:

ajaliseks lahutusvõimeks on 10-minutilised keskmised väärtused, spektraalseks

lahutusvõimeks 1/3 oktaavi ning helirõhutaset väljendatakse dBA-des.27

76. Teadlased ei ole aga piiratud nende lihtsustatud ja aegunud metoodikatega.

77. Siin uuritakse akustilist keskkonda ajalisel lahutusvõimel 1 sekund ja spektraalsel

lahutusvõimel 1/36 oktaavi.

78. Lihtsustatult võib öelda, et IARO teadlased uurivad akustilist keskkonda mikroskoobiga,

mitte luubiga. See tähendab, et nii ajaline kui ka spektraalne lahutusvõime on

märkimisväärselt suurenenud.

79. Kasutades uusi tehnikaid salvestatud helimaastike analüüsimiseks,28 muutuvad

keskkondade A ja B vahel tuvastatud olulised erinevused mõistetavaks (vt joonis 1).

80. Joonis 4 näitab sama sagedusjaotust keskkonnas A ja keskkonnas B, kuid kõrgema

spektraalse lahutusvõimega: 1/36 oktaavi asemel 1/3 oktaavi nagu joonisel 1.

81. Joonis 5 pakub hariduslikku kujutist sellest samast joonisest 4.

26 Moller H, Pedersen CS. (2011) Low frequency noise from large wind turbines. Journal of the Acoustical Society of America,

129(6):3727-44. doi: 10.1121/1.3543957.

27 Tuleb märkida, et need tehnilised spetsifikatsioonid on tuletatud peaaegu sajand tagasi eksisteerinud parimate mõõteseadmete

võimekusest.

28 Bakker HHC, Rapley BI, Summers SR, Alves-Pereira M, Dickinson PJ. (2017). An Affordable Recording Instrument for the

Acoustical Characterisation of Human Environments. Paper presented at ICBEN-(International Commission for the

Biological Effects of Noise)-2017, Zurich, Switzerland (Paper No. 3654).

https://www.icben.org/2017/ICBEN%202017%20Papers/SubjectArea05_Bakker_P40_3654.pdf.

** Käesoleva IARO aruande autoritel puudub igasugune rahaline huvi SAM Technology suhtes.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 20 (31)

Joonis 4. Sama kahe keskkonna sagedusjaotus, mis on kujutatud joonisel 1, kuid

kõrgema spektraalse lahutusvõimega – 1/36 oktaavi asemel 1/3 oktaavi – ning

suurema ajalise lahutusvõimega – 1-sekundilised keskmised väärtused 10-minutiliste

keskmiste asemel. On märgatav, et keskkonnas A esineb mitmeid tippe, mis viitavad

harmoonilisele seeriale (mis on impulsside jada tunnus), samas kui keskkonnas B see

akustiline nähtus puudub. Oluline on meeles pidada, et mõlemas keskkonnas on dBA-des

väljendatuna sarnased „müratasemed“ (36 vs. 38 dBA) (vt joonis 1).

82. Samuti tasub rõhutada, et keskkondade A ja B iseloomustus põhineb otsestel teadusliku

taseme välitöö mõõtmistel (mitte arvutimudelitel) ning:

a. neil on sarnased müratasemed dBA-des (36 vs. 38 dBA),

b. nende müratase jääb alla sihtväärtuse 40 dBA,

c. need on akustiliselt märkimisväärselt erinevad (74 vs. 58 dB

kaalukohandamata).

Joonis 4 näitab akustilise nähtuse – impulsside jada – esinemist keskkonnas A, mis aga

keskkonnas B puudub.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 21 (31)

Joonis 5. Joonis 3 hariduslik esitus, mis toob esile graafiku osad, mis on antud teema

mõistmiseks olulised. See kujutab akustilise energia jaotust keskkonnas sageduse lõikes,

põhinedes 600-sekundilise (10-minutilise) mõõtmise keskmistel väärtustel. Infraheli (alla 20 Hz)

ja madalsageduslik müra (20–200 Hz) vastavad graafikul näidatud sagedusvahemikele.

Müratase on väljendatud Y-teljel detsibellides (dB). Punane ring tähistab impulsside jada

spektraalseid komponente kui harmoonilist seeriat, mille põhisagedus on 0,8 Hz, mida

illustreerivad sinised ümberpööratud kolmnurgad. Need impulsid on tekitatud tuuleturbiini poolt,

mille labade möödumise sagedus on 0,8 Hz.

83. Matemaatilistel põhjustel, mis on täielikult selgitatud teistes teaduslikes ja

eelretsenseeritud publikatsioonides,29,30 esindavad need impulsside jadad tuuleturbiinide

akustilist väljundit, mida nimetatakse tuuleturbiini akustiliseks signatuuriks (WTAS).

84. WTAS-i olemasolu keskkonnas A on põhjuseks, miks müratase seal on oluliselt kõrgem

(74 dB) võrreldes keskkonnaga B (58 dB).

85. Siiski, nagu on näha võrdlevast joonisest 1, kui säilitada seadusandlusega kehtestatud

ajaline ja spektraalne lahutusvõime – 10-minutilised keskmised ja 1/3 oktaavi

29 Bakker HHC, Alves-Pereira M, Mann R, Summers R, Dickinson P. (2023) Infrasound exposure: High resolution

measurements near wind power plants. In: Suhanek M, Kevin Summers J. (Eds) Management of Noise Pollution.

IntechOpen: London. DOI: 10.5772/intechopen.109047,

30 Alves-Pereira M, Krough C, Bakker HHC, Summers R, Rapley B. (2019) Infrasound and low frequency noise guidelines

– Antiquated and irrelevant for protecting populations. Proceedings of the 26th International Congress on Sound &

Vibration, Montreal, Canada, July 7-11, No. 682. (Eelretsenseeritud konverentsiettekanne).

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 22 (31)

ribalaiuse jaotus –, siis sellist tüüpi teavet ei registreerita ning keskkondi A ja B

peetakse (ekslikult) võrreldavateks.

86. WTAS-i peetakse inimeste tervisele ebaoluliseks, kuna see esineb peamiselt

infrasoonilises vahemikus, mida peetakse inimesele kuuldamatuks ja seetõttu tervisele

kahjutuks.31

87. Kui WTAS-e peetaks inimeste tervise seisukohalt piisavalt oluliseks, et neid

kvantifitseerida, siis praegu kehtivad müramõõtmise metoodikad muudaksid selle

kvantifitseerimise võimatuks.

88. 2022. aastal avaldatud eelretsenseeritud teadusartiklis leiti WTAS-il tugev seos

unehäiretega: kui WTAS oli kohal, siis elanikud ei maganud; kui see puudus, magasid

nad rahulikult.32

31 Kasutades „valguse“ analoogiat, oleks see võrreldav uskumusega, et elektromagnetkiirgus, mida silmad ei taju

(nagu röntgenikiired, mikrolained, ultraviolettkiirgus), on inimeste tervisele ebaoluline, kuna seda ei nähta

valgusena. Pealegi on hiljutised uuringud näidanud, et infrasoonilisi signaale suudab aju töödelda, kuid need ei

kandu läbi klassikaliste kuulmisteede. Vaata: Weichenberger M, Bauer M, Ku¨hler R, Hensel J, Forlim CG, Ihlenfeld

A, et al. (2017) Altered cortical and subcortical connectivity due to infrasound administered near the hearing

threshold: Evidence from fMRI. PLoS ONE, 12(4): e0174420. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0174420.

32 Bakker HHC, Alves-Pereira M, Mann R, Summers R, Dickinson P. (2023) Infrasound exposure: High resolution

measurements near wind power plants. In: Suhanek M, Kevin Summers J. (Eds) Management of Noise Pollution.

IntechOpen: London. DOI: 10.5772/intechopen.109047,

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 23 (31)

F. LÜHIKE ÜLEVAADE INFRAHELI JA

ADALSAGEDUSLIKU MÜRA MÕJUST TERVISELE

I. „See, mida sa ei kuule, ei saa sulle kahju teha“

Inimese kuuldelävi algab kesksagedustel (500–4000Hz) helirõhu

tugevusest 0–20dB, madalsageduslikus spektrivahemikus (0–200 Hz) peab

heli tajumiseks helirõhk olema oluliselt tugevam –u 80 dB 20 Hz piirkonnas

ning u 107 dB 4 Hz piirkonnas. Tuuleparkide madalsagedusliku müra

mõjust rääkides tuleb seda põhimõtet arvestada. (Kobrase aruanne, lk 161)

89. Eespool toodud lõigus, mis on transkribeeritud Kobrase aruandest, esineb mitmeid

ebatäpsusi.

90. Kõige olulisem viga on eeldus, et infraheli ja madalsagedusliku müra mõju tervisele on

seotud üksnes akustilise energiaga, mida saab kuulmisfunktsiooni kaudu tajuda, st „see,

mida sa ei kuule, ei saa sulle kahju teha“.

91. See idee tõestati teaduslikuks eksiarvamuseks juba 1978. aastal, kui leiti, et geneetiliselt

kurdid hiired olid infraheli mõjule tugevalt vastuvõtlikud.33

92. Hiljutisemad uuringud on näidanud, et aju töötleb infrahelisignaale, mis ei kandu

klassikaliste kuulmisteede kaudu.34

93. Kobrase aruande autorite arvates on „põhimõte, mida tuleb arvesse võtta tuulepargi

madalsagedusliku müra mõju arutamisel“, tegelikult ekslik käsitlus.

94. Tuuleparkide kontekstis pannakse suurt rõhku küsimusele, kas „müra“ on tajutav või

mitte,

33 Busnel RG, Lehmann AG (1978). Infrasound and sound: Differentiation of their psychophysiological effects through

use of genetically deaf animals. Journal of the Acoustical Society of America, 63(3):974-977.

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/670562/

34 Weichenberger M, Bauer M, Ku¨hler R, Hensel J, Forlim CG, Ihlenfeld A, et al. (2017) Altered cortical and

subcortical connectivity due to infrasound administered near the hearing threshold: Evidence from fMRI. PLoS ONE,

12(4): e0174420. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0174420.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 24 (31)

vihjates, et kui „müra“ ei tajuta kuulmismeele kaudu, siis ei saa see olla kahjulik – mis

on vastuolus meditsiiniteaduste põhialustega.35

95. See arusaam on muidugi absurdne (vt joonealune märkus 31).

96. Seetõttu, kuigi väide „Madalate sageduste vahemikus (0–200 Hz) peab helirõhk olema

oluliselt kõrgem, et heli oleks tajutav—umbes 80 dB 20 Hz juures ja umbes 107 dB 4 Hz

juures“ võib olla tõene, ei oma see tähtsust tervisemõjude seisukohalt, välja arvatud

kuulmisfunktsioon.

II. Infraheli ja madalsagedusliku müra allikad

Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes helides. Seda

põhjustavad nii inimtekkelised (liiklus) kui looduslikud (tuul) allikad. Selleks,

et madalsageduslik heli saaks olla häiriv või tervist kahjustav, on oluline

madalsageduslike helide puhul nende helirõhk. (Kobrase aruanne, lk 161)

97. Siin vihjatakse taas mitmetele ebatäpsustele.

98. Kuigi on tõsi, et „madalsageduslikud komponendid esinevad enamikus helides, olles

põhjustatud nii inimtekkeliste (nt liiklus) kui ka looduslike allikate (nt tuul) poolt“, on

eksitav vihjata, et need allikad on sarnased või võrreldavad. Tegelikult on need

märkimisväärselt erinevad. „Enamik helisid“ ei sisalda impulsside jadasid ega isegi

tonaalsust selles sagedusvahemikus.

99. Akustiliste sündmuste ajaprofiil on tervisemõjude määramisel fundamentaalse

tähtsusega, kui rääkida sellest füüsilisest haiguse tekitajast (müra)—mitte ainult heli

keskmine helirõhu tase.

100. Kui esitatakse väiteid nagu „selleks, et madalsageduslik heli oleks häiriv või tervisele

kahjulik, on määravaks selle helirõhu tase“, siis eksitatakse nii riigiametnikke kui ka

tavainimesi uskuma, et helirõhu tase on tervisemõjude hindamisel kõige olulisem (kui

mitte ainus) tegur ILFN-i (infraheli ja madalsagedusliku müra) kokkupuute kontekstis.

101. Nagu näidatud joonisel 1, ei võimalda üldiselt kasutatav helirõhu tase (väljendatud dBA-

des) eristada kahte oluliselt erinevat akustilist keskkonda.

Tuulikud, nagu paljud teised helide allikad, põhjustatavad

madalsageduslikke helisid, kuid senised mõõtmised ja uuringud

tuuleparkides

35 Sõna „müra“ on siin esitatud jutumärkides semantilistel põhjustel: Kui akustiline nähtus ei ole inimesele kuuldav ja

müra määratletakse kui soovimatu heli, siis müra, mida on võimalik tajuda, kuid mitte kuulda, tuleb esitada kui

„müra“.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 25 (31)

ei ole senini tuvastanud madalsageduslikke helisid tasemel, kus nad oleksid

kuuldavad ja seega saaksid põhjustada tervisemõjusid. (Kobrase aruanne,

lk 154)

102. Siin ilmnevad taas sügavalt juurdunud teaduslikud eksiarvamused SEA protokollides:

103. „…ei ole senini tuvastanud madalsageduslikke helisid tasemel, kus nad oleksid

kuuldavad...“ Jällegi peetakse heli klassikalist kuuldavust ainsaks oluliseks teguriks,

jättes kõik muu kõrvale. Vihjatakse, et tegutsemine on vajalik vaid siis, kui

madalsagedusliku heli mõõdetud tasemed on piisavalt kõrged, et need oleksid

kuuldavad. See kinnistab ekslikku arusaama, et „see, mida sa ei kuule, ei saa sulle kahju

teha“.

104. „Senised mõõtmised... ei ole senini tuvastanud madalsageduslikke helisid tasemel, kus

nad ... saaksid põhjustada tervisemõjusid.“ See ei ole teaduslikult tõestatud ega ka

tõestatav väide. Tõsiasi, et mõned uuringud ei ole leidnud tervisemõjusid, ei saa olla

tõendiks, et neid üldse ei eksisteeri—eriti arvestades, et teised uuringud on jõudnud

vastupidistele järeldustele. Vt lisa B näitena selle olukorra kohta.

Senised uuringud tuuleparkides on näidanud, et tuulikute põhjustatav

madalsageduslik heli jäi samale tasemele kui tavapärane keskkonnafoon

(Leventhall, 2006). (Kobrase aruanne, lk 154)

105. Helirõhu keskmine tase võib 1/3-oktavi spektraalse lahutusega ja 10-minutiliste

ajakeskmistustega analüüside kasutamisel olla võrreldav tavalise taustamüraga ning

sellistel tingimustel võib see varjata kõik erinevused müra iseloomus.

106. Siiski on tegemist vananenud metoodikaga, mida kasutatakse tänapäevalgi (nagu on ette

nähtud seadusandlikes dokumentides ja juhistes), kuigi juba aastakümneid on olemas

tehnoloogiad ja analüüsimeetodid, mis võimaldavad akustilist keskkonda teaduslikumalt

ja suurema lahutusvõimega analüüsida.

107. Joonis 6 kujutab samu kahte keskkonda, A ja B, mis on esitatud ka joonistel 1 ja 4, kuid

siin on andmed esitatud sonogrammidena. Spektraalne lahutus on 1/36-oktavi ning

ajaline lahutus on 1 sekund, kokku 600 sekundi (10 minuti) jooksul.

108. Joonis 7 on joonise 6 hariduslik esitlus.

109. Joonis 6 näitab, milline helirõhutase (SPL, väljendatud kaalumata dB-des värviskaala

järgi) esines igas 1/36-oktavi sagedusribas igal järjestikusel sekundil.

110. Keskkonnataustamüra erinevust WTAS-i (tuuleturbiini akustiline signatuur) esinemise ja

puudumise korral on võimalik näha ka tavakuulajal.

111. Joonisel 4 nähtavad WTAS-i impulsside jadad, mis ilmnevad harmoonilise seeria

tippudena, väljenduvad sonogrammis pidevate horisontaalsete joontena

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 26 (31)

(Keskkond A). See tähendab, et joonisel 4 nähtavad energiatipud esinevad igal

järjestikusel sekundil, moodustades horisontaalsed jooned.

112. Need horisontaalsed jooned puuduvad keskkonnas B, nagu on näha vastavas

sonogrammis.

Joonis 6. Keskkonna A (ülemine) ja keskkonna B (alumine) sonogrammid.

Oluline erinevus nende kahe akustilise keskkonna vahel on visuaalselt ilmne.

113. Selliste teadusliku täpsusega analüüside abil, kus akustilise keskkonna jälgimine toimub

suurema ajalise ja spektraalse lahutusvõimega – liikudes suurendusklaasilt

mikroskoobile – saab loodusliku taustamüra selgelt eristada inimtekkelisest mürast.

Loodus ei tekita tavaliselt akustilisi sündmusi sirgete joonte kujul (harmoonilise reana) nii

pika aja jooksul.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 27 (31)

Joonis 7. Joonis 6 hariduslik esitus, mis toob esile graafiku osad, mis on antud teema

mõistmiseks olulised. See kujutab keskkonna sagedusjaotust, mis põhineb 600-sekundilise (10-

minutilise) mõõtmise keskmisel. On märgitud piirkonnad, mis vastavad infrahelile (alla 20 Hz) ja

madalsageduslikule mürale (20–200 Hz). On esitatud näited SPL-i (helirõhutase) väärtustest,

nagu need on loetavad värvikoodiga skaalal.

III. Kobrase aruandes viidatud uuringud

114. Kobrase aruanne viitab kahele uuringule, et toetada oma seisukohta, et tuuleparkidest

lähtuv müra ei mõjuta tervist (välja arvatud juhul, kui see on kuuldav).

115. Need uuringud on:

a. Maijala P, Turunen A, Kurki I, Vainio L, Pakarinen S, et al. (2020) Infrasound

does not explain symptoms related to wind turbines. Publications of the Finnish

Government’s Analysis, Assessment and Research Activities, 2020:34. Prime

Minister’s Office: Helsinki.36 (Kobrase aruanne, lk 161), ja

b. Marshall N, Cho G, Toelle BG, Tonin R, Bartlett DJ, et al. (2023) The Health

Effects of 72 Hours of Simulated Wind Turbine Infrasound: A Double-Blind

Randomised

36 https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/162329

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 28 (31)

Crossover Study in Noise-Sensitive, Health Adults. Environmental Health

Perspectives, 131(3): 1-10.37 (Kobrase aruanne, lk 162)

116. IARO teadlased on juba läbi viinud kriitilise analüüsi nendest (ja teistest) uuringutest.

Kahjuks on IARO teadlaste arvates neil kahel uuringul tõsised metodoloogilised vead,

mis muudavad nende järeldused täielikult kehtetuks.

117. Lisa B sisaldab väljavõtet 2024. aasta IARO Arnicle terviseraportist, kus on esitatud

nende kahe uuringu kriitiline analüüs ning selgitatud, miks nende järeldused ei põhine

teadusliku meetodi alustel.

37 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36946580/

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 29 (31)

G. JÄRELDUSED

118. IARO teadlased tunnistavad täielikult, et valitsusi üle maailma on teavitatud võimalikest

majanduslikest eelistest, mida tuuleelektrijaamad (WPP-d) võivad nende riikidele tuua.

119. Siin esitatud andmed näitavad aga, et nende eeldatavate majanduslike eelistega

kaasneb märkimisväärne kulu – inimeste ja loomade tervise oluline halvenemine

tuuleparkide läheduses.

120. Kohalikele omavalitsustele Eestis esitatud Kobrase aruanne, mis vastab hästi SEA

direktiividele, kinnistab vigaseid ja vananenud müramõõtmise meetodeid, mis peaksid

ennetama tervisekahjustusi.

121. Neid vigaseid ja vananenud meetodeid kasutatakse järelduste õigustamiseks, mis on

sageli otsesed teaduslikud eksiarvamused.

122. See kehtib eriti tuuleparkide akustilise mõju tervisemõjude kohta.

123. Kuna Kobrase aruande alajaotus 4.6.1 vastab formaalselt Eesti riiklikele õigusaktidele ja

EL-i SEA direktiividele, jätkab see teadusliku eksiarvamuse levitamist, et „mida sa ei

kuule, see ei saa sind kahjustada“.

124. Loodetakse, et asjaomased ametiasutused ja üldsus võtavad järgmised soovitused

kaalumisele.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 30 (31)

H. SOOVITUSED

125. Kobrase aruanne märgib, et selle projekti teine etapp, mille käigus paigaldatakse mitu

tuuleelektrijaama (WPP) üle Eesti maapiirkondade, võib aset leida.

126. Kui teine planeerimisfaas algatatakse, tehakse järgmised soovitused otsustajatele,

valitsusametnikele ja üldsusele (vastavalt vajadusele):

I. Akustika

127. Enne tuuleparkide esmast rajamist tuleb läbi viia baasmürataseme mõõtmised, mis

hõlmavad ka infraheli spektri piirkonda.

128. Mõõtmiste analüüs peab sisaldama nii madala eraldusvõimega keskmisi (väljendatuna

kaalumata dB-des) kui ka kõrge eraldusvõimega näidiseid infraheli ja madalsagedusliku

müraspektri ulatuses.

129. See tähendab, et müramõõtmise protokolle ei saa määrata ainult kehtivad õigusaktid,

vaid neid peab suunama ka teaduslikult korrektne praktika.

130. Need müramõõtmised ei tohi piirduda ainult arvutimudelitega.

131. Pärast WPP-de paigaldamist tuleb neid müramõõtmisi ja analüüse regulaarselt läbi viia

vähemalt viis aastat (eeldusel, et kõik heaks kiidetud tuuleelektrijaamad saavad järgmise

viie aasta jooksul täismahus paigaldatud ja töötavaks).

132. Kuna WTAS-i levik on suunatud, peavad mõõtmised ja analüüsid katma kõik tuulesuunad

ja ilmastikutingimused kõigil aastaaegadel.

133. Need toimingud peaks läbi viima Eesti riiklik rahvaterviseagentuur. Kui see pole võimalik,

peaksid kodanikud neid tegevusi ellu viima kodanikuteaduse algatuste kaudu.

II. Rahvatervis

134. Enne tuuleparkide rajamist tuleks intervjueerida kõiki lähipiirkonna elanikke (kuni 20 km

raadiuses), et kindlaks teha: a) nende varasem kokkupuude ILFN-iga, b) nende

praegune kliiniline seisund, c) nende varasem haiguslugu.

Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti

Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon

37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- technologies.co.nz

lk 31 (31)

135. Tuuleparkide rajamise ajal ja pärast seda tuleb elanikke jälgida seoses asjakohaste

kliiniliste ja reproduktiivsete näitajatega (mitte ainult subjektiivsete psühhoakustiliste

parameetritega) vähemalt viie aasta jooksul.

136. Need toimingud peaks läbi viima Eesti riiklik rahvaterviseagentuur. Kui see pole võimalik,

peaksid kodanikud neid tegevusi ellu viima kodanikuteaduse algatuste kaudu.

III. Kariloomade tervis

137. Enne tuuleparkide rajamist tuleb loomapidajatel koostada üksikasjalikud aruanded, mis

kajastavad suremust, sündimust ja haigestumist nende karjas.

138. Neid näitajaid tuleb jälgida vähemalt viis aastat pärast tuuleparkide paigaldamist.

139. Need toimingud peaks läbi viima Eesti riiklik loomade ja kariloomade terviseagentuur. Kui

see pole võimalik, peaksid kodanikud neid tegevusi ellu viima kodanikuteaduse algatuste

kaudu.