Harjumaa Raasiku vald Igavere külas Männipõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeritud katselabor reg. nr. L042 akrediteeritud mõõtmised. Mõõtmisaruandes esitatud tulemused kehtivad üksnes antud tingimustes tehtud mõõtmiste osas. Labor ei vastuta kliendi esitatud andmete eest. Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1942 lk. 1/8

Terviseamet Paldiski mnt 81, Tallinn 10614 Reg. nr 70008799 www.terviseamet.ee

Terviseohutuslabori Tallinna labor Tel.: +372 794 3539/ 794 3538/ 794 3537

e-post: [email protected]

TERVISEAMET

MÜRA MÕÕTMISTE ARUANNE 6/4-6-2/1942 17.03.2021

Mõõtmiste tellija: Hans-Kristjan Aasma Harjumaa, Raasiku vald, Igavere küla, Männipõllu 75208

Tellija kontaktisik: Hans-Kristjan Aasma, tel. +372 5343 6944

Töö teostamise alus: Eelkalkulatsiooni 6/4-HP1191 kinnitus Terviseohutuslabori Tallinna labori reg. 01.03.2021 FL3850

Mõõtmiste eesmärk: Autoliiklusest põhjustatud müra tasemete mõõtmised ja müra hinna- tud tasemed arvutused

Mõõtmiste koht: Harjumaa, Raasiku vald, Igavere küla, Männi, Põldvuti, Männipõllu ja Proogi kinnistute maa-alad

Mõõtmiste aeg: Mõõtmised teostati 12.03.2021 ajavahemikus kl 10:00-12:30

Mõõtemetoodika:  Nordtest Method NT ACOU 056 Road traffic. Measurement of noise immission – survey method;

 EVS-ISO 1996-2:2017 Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2: Helirõhu taseme määramine

Mõõteriistad:

Nimetus Valdaja Number Kalibreeritud

Müra ja müra analüsaator SVAN 948 Terviseameti kesklabori füüsikalabor

9379 06.01.2020 KL144-20-003

Müra ja müra analüsaator SVAN 958A 69081 21.10.2020 KL144-20-261

Müra kalibraator Brüel & Kjær 4294 1914690 06.01.2021 KL-144-21-003

Aruanne on koostatud 8 lehel 2 eks., neist:

Hans-Kristjan Aasma 1 eks.;

Terviseohutuslabori Tallinna labor 1 eks.

Aruanne koosseisu kuuluvad:

Tiitelleht 1 lehel;

Mõõtmistulemuste kokkuvõte 3 lehel;

Mõõtepunktide asekohaskeem 1 lehel;

Müra mõõtmiste tulemused 3 lehel.

Aruande koostas:

Aruande kinnitas:

Sergei Rušai peaspetsialist /allkirjastatud digitaalselt/

Jaan Mell vanemspetsialist /allkirjastatud digitaalselt/

Terviseamet Terviseohutuslabori Tallinna labor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1942 lk. 2/8

Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1942 17.03.2021

Kokkuvõte

Mürauuringu eesmärk

Käesoleva mürauuringu eesmärgiks on autoliiklusest põhjustatud müra tasemete mõõtmine ja hinnatud

tasemete määramine kõrvalmaantee T-11300 Lagedi-Aruküla-Peningi lähedal asuvate kinnistute maa-

aladel.

Müratundlikeks objektideks on kõrvalmaantee piiri läheduses olevad ja planeeritud hooned Harjumaal, Rae vallas, Igavere küla kinnistutel.

Müraallikad

Müra mõõtmiste käigus lähtuti sellest eeldusest, et peamiseks müraallikaks on autoliiklus kõrvalmaantee

T-11300 Lagedi-Aruküla-Peningi lõigul km 11.371 - 14.520.

2020. aasta liiklusloenduse andmete põhjal on uuritud maanteelõigul liiklussagedus 2499 sõidukit ööpäe-

vas (aasta keskmine väärtus).

Veoautode, autobusside ning autorongide osa liiklusvoos ulatub 5 %.

Sõidukite lubatud piirkiiruseks müra mõõtmiste ajal oli 90 km/tunnis.

Mõõtepunktide asukohad

Autoliiklusest põhjustatud müra tasemete mõõtmisteks valiti järgmised mõõtepunktid Igavere küla terri-

tooriumil:

Mõõte- punkt

Mõõtepunkti asukoht, tunnus Kaugus

müraallikast, m

Mõõtepunktide geograafilised koordinaadid L-Est 97 süsteemis

x (m) / y (m)

MP1 Männi (65101:001:0198) u. 30 m 6579563.2 561895.4

MP2 Põldvuti (65101:001:0351) u. 30 m 6579523.0 561980.3

MP3 Männipõllu (65101:001:0348) u. 70 m 6579454.2 562031.9

MP4 Proogi (65101:001:0349) u. 30 m 6579452.1 562130.7

Mõõtemikrofonid kõikides mõõtepunktides olid paigaldatud statiividele 1,5 m kõrgusele maapinnast

(Nordtest Method NT ACOU 056, punkt 7.1.1, märkus 1).

Mõõtepunktide asendiskeem ja ülevaade on esitatud joonisel 1.

Mõõtmistingimused

Reaalset mürasituatsiooni oluliselt mõjutanud tegurite hulka tuleks mh lugeda:

 mõõtepunkti asukoht;

 müra spektri ja müra muutuvuse dünaamika iseloom;

 pinnareljeefi ja takistuste varjutav mõju;

 ilmastikutingimused (tuule kiirus ja suund).

Labori hinnangul on käesolevate mõõtmiste tulemuste stabiilsust kõige enam mõjutanud teguriteks suure

tõenäosusega mõõtmiste ajal mõõtepaigas valitsenud ilmastikutingimused - tuule kiirus, tuule suund ja

õhukihtide omadused.

Andmed mõõtmiste ajal valitsenud ilmastikutingimuste kohta on toodud Riigi Ilmateenistuse registreeri-

tud ühetunniliste andmete põhjal:

 välisõhu temperatuur - 1 °C,

 õhurõhk 987 hPa,

 suhteline õhuniiskus 85 %,

 kagutuule (SE) kiirus kuni 6,5 m/s,

 pilvisus 10/10.

Terviseamet Terviseohutuslabori Tallinna labor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1942 lk. 3/8

Mõõtmised

Müra tasemete mõõtmiseks kasutati 1. täpsusklassi SVANTEK müra analüsaatoreid. Mõõtesüsteemid ka-

libreeriti enne ja pärast mõõtmisi kasutades kalibraatorit Brüel & Kjær 4231. Kõigil mõõtevahenditel on

kehtivad kalibreerimistunnistused.

Müraolukorra selgitamiseks teostati 12.03.2021 ajavahemikus kl 10:00-12:30 liiklusmüra tasemete

mõõtmised mõõtepunktides MP1 ... MP4. Samaaegselt müra mõõtmisega tehti videosalvestus liiklusloen-

duse eesmärgiga.

Liiklusmüra üksikmõõtetulemuste salvestamise ajaliseks sammuks valiti 1 minut.

Liiklusmüra mõõtmistulemused on esitatud müratasemete ajalise muutuste diagrammil joonisel 2 ja too-

dud tabelites 1 ja 2.

Mõõtmiste käigus fikseeriti A-korrigeeritud ekvivalentsed (LpA,eq,T) ja maksimaalsed (LpAmax) helirõ-

hutasemed samuti helirõhutasemed 1/3-oktaavribades, mida kasutati andmete analüüsimisel mü-

raallika identifitseerimiseks helispektri alusel ning müra tonaalsuse määramiseks.

Müra arvutused

1/3-oktaavribades mõõtmistest määrati müra tonaalsus lähtudes standardis EVS-ISO 1996-2:2017

(lisa K) toodud metoodikat. Mõõdetud müra ei ole sageduskarakteristikute alusel tonaalne.

Käesolevas uuringus rakendati müra hindamisel asjakohaseid liiklusintensiivsuse arvutusi vastavalt

dokumendis Nordtest Method NT ACOU 056 toodud metoodikale ning käesolevate müramõõtmistega

teostatud liiklusloenduse tulemuste alusel.

Kõrvalmaanteel T-11300 Lagedi-Aruküla-Peningi liiklusest põhjustatud müra A-korrigeeritud ekviva-

lentsed tasemed päevase T1 (kl 7:00–19:00), õhtuse T2 (kl 19:00–23:00) ja öise T3 (kl 23:00–

7:00) hindamisperioodide jaoks, mis arvestab aasta keskmist liiklussagedust (vt. tabel 3) on toodud

tabelis 4.

Tabel 5 sisaldab liiklusmüra hinnatud tasemete1 arvutustulemused Igavere küla kinnistutel mõõtmis-

punktides MP1 ... MP4 arvestades müra iseloomu ja mõjuaega parandusi.

Päevane ajavahemik sisaldab ka õhtust ajavahemikku (kl 19:00–23:00), millele lisandub +5 dB.

1 Müra hinnatud tase tähendab, et mõõdetud või arvutatud müra ekvivalentsele tasemele (LpA,eq) lisatakse va-

jadusel parandus sõltuvalt müra häirivusest. Impulss- või tonaalse müra puhul mõõtmis- või arvutustulemus-

tele lisatakse vastav parandus enne selle võrdlemist normtasemetega.

Müra mõõtmis- ja arvutustulemuste hindamine*

Müra mõõtmis- ja arvutustulemuste hindamiseks rakendatakse keskkonnaministri 16.12.2016 mää-

ruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ toodud normtasemeid, millega võrreldakse käesoleva aruande tabelis 4 toodud liiklusmüra

hinnatud tasemete arvväärtusi.

Eesti seadusandluses kasutatakse müra kriteeriumitena peamiselt kaht näitajat: päevane (kl 7:00–

23:00) ja öine (kl 23:00–7:00) A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T, mis kirjeldab

keskmist mürasituatsiooni:

Ala kategooria

vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 (Lisa1)

Müra piirväärtus

LpA,eq,T (dBA)

Päev Öö

II kategooria maa-alad (elamu maa-alad) 60 55

651 601

1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel.

* Normtasemete määramine ei kuulu labori akrediteeritud mõõtealasse

Terviseamet Terviseohutuslabori Tallinna labor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1942 lk. 4/8

Mürauuringu tulemused

Tabelist 5, müra hinnatud tasemete arvutuste kohaselt on näha, et arvestades aasta keskmist liiklussa-

gedust võib kõrvalmaantee T-11300 Lagedi-Aruküla-Peningi kaitsevööndi (maantee äärest 30 m kaugu-

sel) ja Igavere küla Männi (MP1), Põldvuti (MP2) ja Proogi (MP4) kinnistute piiril esineda päevasel ajal pi-

dev liiklusmüra tase vahemikus 55–59 dBA.

Liiklusmüra arvutatud öised hinnatud tasemed nimetatud mõõtmispunktides on vahemikus 46-51 dBA.

Männipõllu kinnistul, mõõtmispunktis MP3, asukohaga ca. 70 m kaugusel maantee äärest, võib päeval

esineda liiklusmüra tase vahemikus 48-53 dBA. Öine arvutuslik müratase ei ületa 45 dBA.

Liiklusmüra maksimaalsed hetkelised müratasemed LpA,max (tabel 1 ja 2) võivad päevasel ajal ulatuda ku-

ni 81,4 dBA, mis jääb maksimaalse müra piirväärtusest 85 dB(A) madalamale.

Müra mõõtmiste tulemused nii päeval kui ka öösel on näidatud võttes arvesse mõõtmistulemuste laienda-

tud mõõtemääramatust (vt. märkused tabeli 5 juurde).

Mõõtmistulemused kehtivad antud mõõtmistega uuritud müraallikate ja mõõtepunktide paigalduse korral.

Mõõtis, arvutas ja koostas:

Sergei Rušai

peaspetsialist

Terviseohutuslabori Tallinna labor

Terviseamet Terviseohutuslabori Tallinna labor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1942 lk. 5/8

Joonis 1. Igavere küla. Liiklusmüra mõõtepunktide asukohaskeem. Kaardi alus: Maa-ameti Maainfo kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

Mõõtmispunkt MP1 Mõõtmispunkt MP2 Mõõtmispunkt MP3 Mõõtmispunkt MP4

Terviseamet Terviseohutuslabori Tallinna labor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1942 lk. 6/8

Joonis 2. Kõrvalmaantee T-11300 Lagedi-Aruküla-Peningi liiklusmüra mõõtmistulemused Igavere küla ter- ritooriumil mõõtmispunktides MP1-MP4

Terviseamet Terviseohutuslabori Tallinna labor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1942 lk. 7/8

Tabel 1. Kõrvalmaantee T-11300 Lagedi-Aruküla-Peningi liiklusmüra 12.03.2021 mõõtmiste tulemused

mõõtmispunktides MP1 (Männi) ja MP2 (Põldvuti)

Jrk.

nr Mõõdetud parameeter

Mõõtepunkt MP1 Mõõtepunkt MP2

ekvivalenttase maksimaalne

tase ekvivalenttase

maksimaalne

tase

LA,eq,T (dB) LA,max (dB) LA,eq,T (dB) LA,max (dB)

1 Liiklusmüra mõõdetud ekvivalentsed ja mak-

simaalsed tasemed

55,1 81,0 56,9 81,4

2 Liiklusloenduse 12.03.2021 kl 10:15-11:15 tulemused:

2.1 SAPA 144

2.2 VAAB + AR 25

2.3 VAAB + AR osa % 14,8%

Tabel 2. Kõrvalmaantee T-11300 Lagedi-Aruküla-Peningi liiklusmüra 12.03.2021 mõõtmiste tulemused

mõõtmispunktides MP3 (Männipõllu) ja MP4 (Proogi)

Jrk.

nr Mõõdetud parameeter

Mõõtepunkt MP3 Mõõtepunkt MP4

ekvivalenttase maksimaalne

tase ekvivalenttase

maksimaalne

tase

LA,eq,T (dB) LA,max (dB) LA,eq,T (dB) LA,max (dB)

1 Liiklusmüra mõõdetud ekvivalentsed ja mak-

simaalsed tasemed

51,4 69,1 57,7 80,0

2 Liiklusloenduse 12.03.2021 kl 11:30-12:30 tulemused:

2.1 SAPA 152

2.2 VAAB + AR 22

2.3 VAAB + AR osa % 12,6%

Tabel 3. Kõrvalmaantee T-11300 Lagedi-Aruküla-Peningi lõigul km 11.371 - 14.520

liiklussageduse andmed

Jrk.

nr

Liikluskoosseisu

parameeter

Sõidukite arv

Kokku Päeval

kl 7:00-19:00 Õhtul

kl 19:00-23:00 Öösel

kl 23:00-7:00

1 AKÖL 2499 1759 492 248

2 SAPA 2374 1671 467 236

3 VAAB + AR 125 88 25 12

4 VAAB + AR osakaal % 5% 5% 5% 5%

Märkused:

 Liiklussageduse aluseks on Maanteeameti avaldatud 2020. aasta andmed;

 Liiklussageduse jagunemine tundide lõikes toimus vastavalt WG-AEN juhendile, kus on päeval 70%, õhtul

20% ja öösel 10% kogu koormusest.

Tabelites 1-3 kasutatud lühendite selgitused:

 AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus, autot/ööpäevas

 SAPA – sõiduautod ja pakiautod [sõiduki pikkus (m) ≤ 6,0]

 VAAB – veoautod ja autobussid [6,0 < sõiduki pikkus (m) ≤ 12,0]

 AR – autorongid [sõiduki pikkus (m) > 12,0]

Terviseamet Terviseohutuslabori Tallinna labor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1942 lk. 8/8

Tabel 4. Liiklusmüra arvutustulemused Igavere küla uuritud kinnistutel arvestades liiklussageduse

aastakeskmise intensiivsuse andmeid

Jrk.

nr Arvutatud parameeter

Liiklusmüra arvutatud tasemed LA,eq,meas YDT (dB)

Päeval kl 7:00-19:00

(T1)

Õhtul kl 19:00-23:00

(T2)

Öösel kl 23:00-7:00

(T3)

1 Mõõtepunkt MP1, Männi 52,8 52,1 46,0

2 Mõõtepunkt MP2, Põldvuti 54,6 53,9 47,8

3 Mõõtepunkt MP3, Männipõllu 49,3 48,5 42,5

4 Mõõtepunkt MP3, Proogi 55,6 54,8 48,8

Märkused:

 Liiklusmüra mõõtmistulemuste ümberarvutamiseks aastakeskmisele liiklussageduse andmetele kasutati Põh-

jamaade normdokumendis Nordtest Method NT ACOU 056 (Road Traffic: Measurement of noise immission –

Survey method, 2001. Annex A) toodud metoodikat;

 Autoliiklusest tingitud mürataset mõõdeti ja arvutati tingimusel, et sõidukite lubatud piirkiiruseks vaadelda-

val maantee lõigul on 90 km/tunnis.

Tabel 5. Autoliiklusest põhjustatud müra hinnatud tasemed Igavere külas uuritut kinnistutel

Järk. nr

Mõõtekoht Hindamisperiood

/ajavahemik

Etteantud ajavahemikus müra A-korrigeeritud ekvivalenttase

LAeq.ti (dB)

Müra hinnatud tase

LAr,ti (dB)

1.1 Mõõtepunkt MP1, Põldvuti

Päevane ajavahemik kl 7:00-23:00

52,8 + 52,1 54 ± 2,4

1.2 Öine ajavahemik

kl 23:00-7:00 46,0 46 ± 2,4

2.1 Mõõtepunkt MP2, Männi

Päevane ajavahemik kl 7:00-23:00

54,6 + 53,9 56 ± 2,4

2.2 Öine ajavahemik

kl 23:00-7:00 47,8 48 ± 2,4

3.1 Mõõtepunkt

MP3, Männi- põllu

Päevane ajavahemik kl 7:00-23:00

49,3 + 48,5 51 ± 2,4

3.2 Öine ajavahemik

kl 23:00-7:00 42,5 43 ± 2,4

4.1 Mõõtepunkt MP4, Proogi

Päevane ajavahemik kl 7:00-23:00

55,6 + 54,8 57 ± 2,4

4.2 Öine ajavahemik

kl 23:00-7:00 48,8 49 ± 2,4

Märkused:

 Mõõtemääramatus. Liiklusmüra tulemuste laiendmääramatus on arvutatud juhindudes Nordtest Method NT

ACOU 056 (punkt 9 UNCERTAINTY) metoodikast. Eeldatud on B-tüüpi mõõtemääramatuste ühtlast jaotust.

Etteantud tingimustes on liiklusmüra mõõtmiste standardhälve σ=1,4 dB. Mõõtmistulemuste laiendmäärmatus

δ tõenäosustasemel 90 % (k = 1,65) on hinnanguliselt δ = 1,65*σ = ± 2,4 dBA.

 Müra hinnatud tasemed LAr,ti arvutatakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 alusel

järgneva valemi järgi: LAr,ti = LAeq.ti + K1i + K2i, (dB), kus

LAeq,ti - etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud ekvivalenttase, dBA;

K1i - parandus müra tonaalsusele (0); K2i - parandus impulssmürale (0).

 Müra hinnatud tase kogu päeva vältel leitakse: Ld=10lg((12*100,1Lr, T1 + 4*100,1(Lr, T2 + 5))/16), kus

Lr,T1 ja Lr,T2 - müra hinnatud tasemed vastavalt ajavahemikus T1 ja T2 (tabel 3).

Sergei Rušai

peaspetsialist

Terviseohutuslabori Tallinna labor

Asendiskeem

Harju maakond, Raasiku vald, Igavere küla

MÄNNIPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Detailplaneeringu maa-ala

Koostaja: Meelis Braun . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

05.08.2018

1+3 (elamu+

3 abihoonet)

1+3 (elamu+ 95% EP-

üksikelamu maa

abihooned+ puurkaev)

5% OV –vee

tootmise ja jaotamise

ehitise maa

1+3 (elamu+

3 abihoonet)

100% EP üksikelamu-

maa

100% 001;E

elamumaa 0-50º 2 TP3 10m/5m

0-50º 2 TP3 10m/5m

2

2 TP3 10m/5m

2 3316 800 15 240 2

95% 001;E 5% T

tootmisma a

3 3311 800 15 240

H oo

ne te

s uu

ri m

lu ba

tu d

kõ rg

us el

am u

/ a bi

ho on

e

1 3431 800 15 240 2 100% EP

üksikelamu- maa

100% 001;E

elamumaa 0-50º

H oo

ne te

a rv

k ru

nd il

Si ht

ot st

ar ve

d et

ai lp

la ne

er in

gu li

ig i j

är gi

Si ht

ot st

ar ve

k at

as tr

iü ks

us e

li ig

i j är

gi

K at

us ek

al le

Pl an

ee ri

tu d

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v

H oo

ne te

m in

tu le

pü si

vu sk

la ss

M ak

si m

aa ln

e ko

rr us

el is

us

Pl an

ee ri

ta va

k ru

nd i P

os n

r

K ru

nd i s

uu ru

s m

²

H oo

ne s

ul et

ud b

ru to

pi nd

m ²

M ak

si m

aa ln

e tä

is eh

it us

e %

E lu

ho on

et e

m ak

si m

aa ln

e eh

it us

al un

e pi

nd m

²

HARJU MAAKOND, RAASIKU VALD, IGAVERE KÜLA,

MÄNNIPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TALLINN 2021

TÖÖ NR 72 DP 18

OÜ Melbra.

Mob: 50 949 48 ORIGINAAL

e-mail: [email protected]

Majandustegevuse reg.nr: EEP001676

Äriregistrikood: 11108427

HARJU MAAKOND, RAASIKU VALD, IGAVERE KÜLA,

MÄNNIPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING

Huvitatud isikud: Hans-Kristjan Aasma, Kristina Aasma

53436944; e-post: [email protected]

Tellija: Raasiku Vallavalitsus

Planeeringu koostaja: Melbra OÜ

Koostas: Meelis Braun

Vastutav spetsialist: Kaili Ojaperv

HARJU MAAKOND, RAASIKU VALD, IGAVERE KÜLA,

MÄNNIPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TALLINN 2021

2

SISUKORD 2

SELETUSKIRI 4

1. SISSEJUHATUS 4

2. DETAILPLANEERINGU LÄHTEDOKUMENDID JA KIRJAVAHETUS 4

2.1 Planeeringu lähtedokumendid 4

2.2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja lähtedokumendid 4

2.3 Kirjavahetus 4

2.4 Alusplaan 4

3. OLEMASOLEV OLUKORD PLANEERITAVAL ALAL 4

3.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus 4

3.2 Kontaktvööndi analüüs 5

4. PLANEERIMISLAHENDUS 8

4.1 Planeerimislahenduse kokkuvõte 8

4.2 Ehitusõigus 9

4.3 Arhitektuurilised nõuded ehitistele 9

4.4 Ehitistevahelised kujad 10

4.5 Maa-ala liikluskorraldus 11

4.6 Haljastus ja heakord 11

4.7 Keskkonnakaitseabinõud ja planeeringu ellurakendamisega kaasnev

keskkonnamõju 11

4.8 Nõuded projekteerimisele planeeringualal 13

4.9 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 13

5. TEHNOVÕRGUD 14

5.1 Veevarustus ning tuletõrjevesi 14

5.2 Olmereovee kanaliseerimine 14

5.3 Sadevete juhtimine 14

5.4 Soojavarustus 15

5.5 Elektrivarustus 15

5.6 Sidevarustus 15

6. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE

KAHJUDE HÜVITAJA 15

7. PLANEERINGU RAKENDAMINE 15

8. KITSENDUSED JA SERVITUUDID 16

9. KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL 19

HARJU MAAKOND, RAASIKU VALD, IGAVERE KÜLA,

MÄNNIPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TALLINN 2021

3

10. GRAAFILINE OSA

1. Asendiskeem

2. Tugiplaan (olemasolev olukord) M 1:500, joonis nr 2

3. Põhijoonis koos tehnovõrkudega M 1:500, joonis nr 1

4. Joonis Tuletõrje veevõtumahuti asukoht

5. Illustratiivne joonis

11.PLANEERINGU LISAD

1. Müra mõõtmise aruanne

HARJU MAAKOND, RAASIKU VALD, IGAVERE KÜLA,

MÄNNIPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TALLINN 2021

4

SELETUSKIRI

1.SISSEJUHATUS

Käesoleva detailplaneeringu tellijaks on Raasiku Vallavalitsus ja huvitatud isikuteks

on Hans-Kristjan Aasma ja Kristina Aasma. Detailplaneeringu ala hõlmab Igavere

külas Männipõllu katastriüksust. Detailplaneering on algatatud Raasiku Vallavolikogu

12.06.2018.a otsusega nr 32.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada olemasolev elamumaa sihtotstarbega

katastriüksus kolmeks elamumaa katastriüksuseks, seada ehitusõigus ja

hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega

varustamine ning haljastus.

2. DETAILPLANEERINGU LÄHTEDOKUMENDID JA KIRJAVAHETUS

2.1.Planeeringu lähtedokumendid:

1) Raasiku Vallavolikogu 12. juuni 2018.a otsus nr 32 Igavere külas, Männipõllu

katastriüksusel ja lähialal detailplaneeringu koostamise algatamine ja

lähteseisukohtade kinnitamine.

2) Planeeringu lähteseisukohad

2.2.Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid:

• Raasiku valla üldplaneering ja muud asjakohased teemaplaneeringud

• Harju maakonnaplaneering 2030+

2.3.Kirjavahetus

Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega on toodud

kooskõlastuste ja arvamuste koondtabelis.

2.4.Alusplaan

Detailplaneeringu koostamisel on aluseks võetud Melbra OÜ poolt 15.03.2019.a.

mõõdistatud Männipõllu ja Põldvuti kinnistute geodeetiline maa-ala plaan (töö nr 09 G 19),

täpsusastmega M 1:500.

3. OLEMASOLEV OLUKORD PLANEERTAVAL ALAL

3.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeritava maa-ala suurus on 10058 m². Maa-ala asub Raasiku vallas, Igavere külas,

hõlmates Männipõllu katastriüksust (kü 65101:001:0348) ja lähiala. Katastriüksuse

maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Männipõllu kinnisasjale on väljastatud

üksikelamu ehitamiseks ehitusluba nr 1812271/12037. Planeeritav ala on olnud varasemalt

HARJU MAAKOND, RAASIKU VALD, IGAVERE KÜLA,

MÄNNIPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TALLINN 2021

5

kasutuses põllumaana, kuid pikka aega ei ole põlluharimisega enam tegeletud, mistõttu on

maaüksus suures osas kaetud noorte mändidega. Maa-ala reljeef on valdavalt tasane ilma

suuremate muutusteta. Maastiku kõrguste vahe on 42,0 – 44,0.

Planeeritavast alast edelas asuvad vanad taluhooned. Planeeringuala idapiiril asub

hoonestamata Proogi kinnisasi (kü 65101:001:0349, 100% maatulundusmaa

sihtotstarbega), põhjas Põldvuti kinnisasi (kü 65101:001:0351, 100% elamumaa

sihtotstarve), loodes paikneb Männi kinnisasi (kü 65101:001:0198, 100% elamumaa

sihtotstarbega), läänes hoonestatud maaüksus nimetusega Prometi, mis on katastriüksusena

registreerimata.

Juurdepääs planeeringualale toimub 11300 Lagedi – Aruküla – Peningi km 12,36-12,52

maanteelt, kuhu on tänaseks välja ehitatud ristumiskoht ja planeeritavaid krunte läbiva tee

aluspõhi.

Planeeringuala keskkonnaseisundit võib lugeda heaks. Ümbruskonnas leidub piisavalt

kõrghaljastust ja müratase on madal.

Kehtiva Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt võib min krundi suurus olla 3000m².

Maaüksuse omanik võib jätkata maa senist kasutamist. Käesoleval hetkel soovib omanik

maad kruntida ja saada ehitusõigus.

Juhtotstarbe määramisel on tegemist perspektiivse maakasutusega, millega ei kaasne

kohest katastriüksuse sihtotstarbe muutust. Juhtotstarbe rakendamisel on arvestatud, et

detailplaneeringus või väljastatud projekteerimistingimustes peab maakasutus vähemalt

70% maa-alast vastama üldplaneeringu juhtotstarbele. Planeeringu juhtotstarve on

elamumaa.

3.2. Kontaktvööndi analüüs

Planeeritav ala asub Harjumaal, Raasiku vallas, Igavere külas. Ala asub riigitee 11300

Lagedi-Aruküla-Peningi teest lõunas. Loode- ja põhjakülge jäävad Männi ja Põldvuti

kinnisasjad, millele on Raasiku Vallavolikogu 12.06.2018.a vastavalt otsustega nr 33 ja nr

34 algatatud detailplaneeringud. Mõlema detailplaneeringu eesmärgiks on jagada kinnistud

elamukruntideks ja määrata ehitustingimused ühepereelamute rajamiseks.

Kontaktvööndi analüüsimiseks oleme valinud piirkonna, mis ulatub piki 11300 Lagedi-

Aruküla-Peningi maanteed alates 11304 Aruküla-Kostivere teest kuni 11306 Kalesi-

Tõhelgi teeni. Vaadeldavas alas on erineva kuju ja suurusega maaüksusi. Ümbruskonnas

leidub rohkesti uusarenduskrunte, mis valdavalt ei ole välja ehitatud. Hetkel on veel

tegemist hõredalt hoonestatud alaga, mis põhiliselt on kaetud lageda põllumaaga ja

üksikute metsatukkadega.

Ala vahetus läheduses asuvad peamiselt elamumaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega

maaüksused. Viimaste aastate arendustega on piirkond muutumas elamupiirkonnaks, kuhu

kerkivad ühepereelamud. Teisel pool 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi teed asuvad ka

mõned tootmis- ja ärimaa krundid.

HARJU MAAKOND, RAASIKU VALD, IGAVERE KÜLA,

MÄNNIPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TALLINN 2021

6

Lähimad ühistranspordipeatused asuvad 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee ja 11304

Aruküla-Kostivere teest ristumiskoha läheduses.

Järgnev Skeem 1 on väljavõte Maa-ameti kaardirakenduse planeeringute kaardist, mis

ilmestab kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringute paiknemist. Valdavalt on

detailplaneeringute eesmärgiks ehitusõiguse määramine üksikelamute rajamiseks.

Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti planeeringute kaardirakendusest

Männipõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

Kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud:

1. Kadaka ja Raudkivi kinnistute ja lähiala detailplaneering, kinnistute

sihtotstarbe muutmine ning detailplaneeringu koostamine üksikelamute

rajamiseks koos abihoonetega

2 Männimäe I detailplaneering, elamukruntideks jagamine

3 Alpide detailplaneering, maa sihtotstarbe muutmine

5 Jäätma detailplaneering, maa sihtotstarbe muutmine, kruntideks jagamine

6 Kaasiku II etapp, maa sihtotstarbe muutmine ja kruntideks jagamine

7 Saaresalu detailplaneering, maa sihtotstarbe muutmine

8 Attu maatükk 1 detailplaneering, tootmis- ja ärimaa moodustamine

9 Attu maatükk 2 detailplaneering, elamukruntide moodustamine

10 Lehise detailplaneering, kruntideks jagamine, maa sihtotstarbe muutmine

11 Vääri I detailplaneering, maa sihtotstarbe muutmine, kruntideks jagamine

12 Ingumardi detailplaneering, kruntideks jagamine

HARJU MAAKOND, RAASIKU VALD, IGAVERE KÜLA,

MÄNNIPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TALLINN 2021

7

13 Linnumäe detailplaneering, kinnistu kruntideks jagamine

14 Kuusiku kinnistu detailplaneering, uute tootmishoonete ehitamine ja kinnistute

jagamine. Kuusiku kinnistu jagamine kolmeks ja uute osade liitmised Metalli

ja Helondori kinnistutega.

HARJU MAAKOND, RAASIKU VALD, IGAVERE KÜLA,

MÄNNIPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TALLINN 2021

8

4. PLANEERIMISLAHENDUS

4.1 Planeerimislahenduse kokkuvõte

Käesoleva planeeringuga soovitakse moodustada kolm pereelamumaa sihtotstarbega

krunti, millele määratakse hoonestustingimused üksikelamute rajamiseks. Pos nr 2

krundile on rajatud puurkaev. Elamutele juurdepääsuks rajatakse tee, mis läbib

katastriüksusi, eraldiseisvat teekinnistut ei moodustata. Hoonestatavatele kruntidele

planeeritakse kuni kahekorruselised elamud ja maksimaalselt kolm abihoonet.

Hoonestusala piiritlemisel on lähtutud hoonetevahelistest kujadest ning planeeringualal

kehtivatest piirangutest. Hooneid võib rajada vaid planeeringu põhijoonisel (joonis 2)

näidatud hoonestusala sisse. Hoonestusala on kõikidel kruntidel määratud suurem kui

lubatud ehitisealune pindala. Suurem hoonestusala jätab krundi omanikule laiemad

võimalused hoonete asukoha valikuks. Kohustuslikku ehitusjoont ei ole määratud.

Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga ehitised peavad paiknema krundi planeeritud

hoonestusalas, nende arv sisaldub krundi ehitusõiguses ja suurim lubatud ehitusalune

pindala kajastub maksimaalses täisehituse protsendis. Lubatud on rajada üks kuni 2-

korruseline elamu ning maksimaalselt kolm abihoonet. Hoonete suurim lubatud kõrgus on

10 m. abihoonete suurim lubatud kõrgus 5 m. Rajatisi võib rajada ka väljaspoole

hoonestusala. Ehitusõigus on toodud tabelis 1.

Vastavalt siseministri 30.03.2017.a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ tuleb tagada minimaalne hoonetevaheline kuja 8 m, et oleks takistatud

tule levik ühelt hoonelt teisele. Kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku

piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Hoonestusala sidumine krundipiiridega on toodud planeeringu põhijoonisel koos

tehnovõrkudega (joonis 2).

HARJU MAAKOND, RAASIKU VALD, IGAVERE KÜLA,

MÄNNIPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TALLINN 2021

9

4.2 Ehitusõigus

Tabel 1. Ehitusõiguse tabel

P la

n ee

ri ta

v a

k ru

n d

i P

o s

n r

K ru

n d

i su

u ru

s m

²

H o

o n

e su

le tu

d b

ru to

p in

d m

²

M ak

si m

aa ln

e tä

is eh

it u

se %

E lu

h o

o n

et e

m ak

si m

aa ln

e

eh it

u sa

lu n

e p

in d m

²

M ak

si m

aa ln

e k

o rr

u se

li su

s

H o

o n

et e

ar v k

ru n

d il

S ih

to ts

ta rv

e d

et ai

lp la

n ee

ri n

g u

l ii

g i

jä rg

i

S ih

to ts

ta rv

e k

at as

tr iü

k su

se l

ii g

i

jä rg

i

K at

u se

k al

le

P la

n ee

ri tu

d p

ar k

im is

k o

h ta

d e

ar v

H o

o n

et e

m in

t u

le p

ü si

v u

sk la

ss

H o

o n

et e

su u

ri m

l u

b at

u d

k õ rg

u s

E la

m u

/ a

b ih

o o

n e

1 3431 800 15 240 2

1+3

(elamu+

3

abihoonet)

100% EP

üksikelamu- maa

100%

001;E

elamumaa

0-

50º 2

TP

3

10m/

5m

2 3316 800 15 240 2

1+3(elamu+

abihooned+

puurkaev)

95% EP-

üksikelamumaa

5% OV –vee

tootmise ja

jaotamise ehitise

maa

95% 001;E

5% T

tootmismaa

0-

50º 2

TP

3

10m/

5m

3 3311 800 15 240 2

1+3

(elamu+

3

abihoonet)

100% EP

üksikelamu- maa

100%

001;E

elamumaa

0-

50º 2

TP

3

10m/

5m

4.3. Arhitektuurilised nõuded ehitistele

Tagamaks keskkonda sobiva tagasihoidliku arhitektuurse keskkonna kujundamist, on

planeeritavatele ehitistele esitatud järgmised nõuded:

• projekteerimisel tuleb arvestada, et hoonestus peab sobima naabruses oleva ja

varem planeeritud hoonestusega. Hoonestusviis on lahtine. Planeerides on

arvestatud, et säiliks looduslähedane ja -sõbralik puhkekeskond. Planeeritavas

väärtuslikus keskkonnas on inimesel võimalus nautida loodust ja kohustus seda

hoida;

• projekteeritavad hooned peavad järgima piirkonna hoonestuslaadi ja

planeerimispõhimõtteid ning moodustama harmoonilise ansambli naabruses

paikenvate ehitistega;

• hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid

(ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 11.

detsembri 2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded¹“);

• elamumaa kruntidel lubatud täisehitusprotsent on 15;

HARJU MAAKOND, RAASIKU VALD, IGAVERE KÜLA,

MÄNNIPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TALLINN 2021

10

• hoonete katuste lubatavad kalded on vahemikus 0-50°;

• maksimum elamu harja kõrgus on 10 m maapinnast;

• hoonete välisviimistluses võib kasutada puitu, kivi ja krohvi. Soovitav on puiduga

kombineerida kivi, krohvi või tellist. Vältida tuleb naturaalseid materjale

imiteerivaid viimistlusmaterjale. Välisviimistlusmaterjalid täpsustatakse hoone

projekteerimise käigus. Lubatud ei ole palkmajade püstitamine;

• katusematerjalina võib kasutada katuseplekki, katusesindleid, keraamilisi kive või

katusekatte rullmaterjale;

• värvilahenduses võiks eelistada sooje ja looduslähedasi värvitoone;

• abihoone(d) ja nende välisviimistlus peavad sobima põhihoonega;

• krundi või vahetult hoonestusega ala ümber oleva piirdeaia maksimaalne kõrgus on

1,4 m. Piire ei tohi olla avadeta plankaed, kasutada ei tohi kivimüüre. Piirete

värvitoon peab sobima elamu värvilahendusega. Piirdeaia asukohaks Männipõllu

kinnistule loodavatel kruntidel ida küljel on 2,5 m maakaabli teljest, selliselt, et

sõidu-, lumelükkamise ning tehnovõrkude alad jääksid väljapoole. Teistel külgedel

tuleb rajada piirdeaed krundi piirile.

Projekteerimise käigus võib olemasolevat maapinda tõsta maksimaalselt 0,5 m hoonestusala piires. Minimaalne hoonete tulepüsivusklass on TP3. Lubatud on ehitada kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid.

4.4. Ehitistevahelised kujad

Ehitistevahelised kujad on lahendatud vastavalt siseministri 30.03.2017.a määrusele

nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Detailplaneeringuga lubatud madalaim tulepüsivusklass on TP3, samas on lubatud ehitada

kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada

normikohaste kujadega ehk kahe TP3 klassi kuuluva hoone omavaheline kaugus peab

olema vähemalt 8 m, et oleks takistatud tule levik ühelt hoonelt teisele. Kui

soovitakse ehitada hooneid lähemale lubatud normidest, tuleb tule leviku piiramine

tagada ehituslike või muude abinõudega. Täpsemad tulekaitsenõuded tagatakse konkreetse

hoone projekteerimise käigus, lähtudes kehtivatest normidest.

Planeerimisel on arvestatud, et hoonetele tuleb tagada tulekustutus- ja päästetööde

teostamise võimalus. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav

juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. 54 m³ mahutavusega

veevõtumahuti koos hüdrandiga planeeritakse rajada Männipõllu katastriüksusele.

Planeeritud tuletõrjevee mahuti jääb teenindama 150 m raadiuses asuvaid Männi, Põldvuti

ja Männipõllu katastriüksustele planeeritud krunte (joonis Tuletõrje veevõtumahuti

asukoht).

HARJU MAAKOND, RAASIKU VALD, IGAVERE KÜLA,

MÄNNIPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TALLINN 2021

11

4.5. Maa-ala liikluskorraldus

Juurdepääs planeeringualale on tagatud 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi km 12,36-12,52

asfaltkattega teelt. Tänaseks on rajatud mahasõit ja planeeritavaid krunte läbiva tee

aluspõhi. Mahasõidule on koostatud „Mahasõidu projekt“ nr 2017_05 ning Maanteameti

poolt on väljastatud tee ehitusluba nr 18-2/17-00182/639. Ristumiskoha nähtavuskolmnurk

ja külgnähtavus tagatakse vastavalt mahasõidu projektile. Planeeringualale rajatakse

vähemalt 4,7 m laiusega sõidutee, võimaldades nõuetekohase juurdepääsu tulekustutus- ja

päästemeeskonnale. Nimetatud tee võimaldab juurdepääsu viiele majapidamisele ja on

mõeldud kasutamiseks erateena. Põldvuti kinnistule on planeeritud ida - läänesuunaline

juurdepääsutee, mis on samuti planeeritud kasutamiseks erateena. Juurdepääsuteede

ristmik on kasutatav sõidukite ümberpööramise kohana. Täpsed elamukruntide sissesõidu

asukohad määratakse koos elamu ehitusprojektiga. Normikohane parkimine, soovituslikult

kaks kohta leibkonnale, on ette nähtud planeeritavatel kruntidel. Vastavalt tulevase hoone

vajadustele võib parkimiskohtade arvu suurendada.

Arvestades asjaoluga, et planeeringuala paikneb riigitee lähialal, tuleb planeeringu

elluviimisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada, et tee omanik

(Transpordiamet) on planeeringu koostajat, huvitatud isikut ja maaomanikku teavitanud

riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks.

4.6. Haljastus ja heakord

Planeeritaval alal leidub kõrghaljastust harilike mändide näol. Elamud tuleks

projekteerida viisil, et säilitataks maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. Planeeritud

hoonestusalad asuvad maanteest piisavalt kaugel. Võimaliku mürahäiringu

leevendamiseke on soovitav istutada kruntide maanteepoolsesse serva kõrghaljasust

(näiteks harilikku mändi, mis loomulikult piirkonnas kasvab). Tihedama tõkke

saavutamiseks kasutada ka sobivat põõsarinnet. Krundipiiretena võib kasutada pügatavat

hekki.

4.7. Keskkonnakaitse abinõud ja planeeringu ellurakendamisega kaasnev

keskkonnamõju

Planeeritaval alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte, samuti ei planeerita neid.

Tegemist on kolme väikeelamumaaga. Detailplaneeringu realiseerimisega ei kaasne

olulist negatiivset mõju keskkonnale. Hoonete paigutamisel krundile tuleks säilitada

maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust.

Keskkonnakaitse abinõud planeeritaval alal on:

• kommunikatsioonide ja reoveesüsteemide laitmatu funktsioneerimise tagamine;

• Jäätmete sorteerimine ja vedu (nii ehituse kui kasutuse aegne) peab toimuma vastavalt

valla jäätmehoolduseeskirjale ning jäätmete vedu võib teostada vastavat

keskkonnaluba omav ettevõte;

• kinniste konteinerite paigaldamine kinnistule olmejäätmete kogumiseks ning

tsentraliseeritud äraveo tagamine. Jäätmete vedu võib teostada vastavat litsentsi omav

ettevõte. Prügikonteineri asukoht määratakse konkreetse ehitusprojektiga. Tulevastel

krundi omanikel on kohustus tagada nõuetekohane jäätmekäitlus nii hoonete ehituse

HARJU MAAKOND, RAASIKU VALD, IGAVERE KÜLA,

MÄNNIPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TALLINN 2021

12

kui ka ekspluatatsiooni faasis.

Planeeritava ala läheduses asub riigitee 11300 Lagedi – Aruküla – Peningi, mille aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2020. a andmetel 2499 autot/ööp. Muud

müraallikad piirkonnas puuduvad. Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri

16.12.2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemes ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Liiklusmüra sihtväärtus II kategooria aladel

(elamumaa-alad) on 55 dB päeval ja 50 dB öösel. Tegemist on areneva elamupiirkonnaga

ning seoses rahvaarvu kasvuga antud piirkonnas võib eeldada ka autostumise kasvu.

Peamiselt tehakse aga sõite hommikul ning õhtul tööle ja koju sõitmiseks. Seega võib

eeldada, et autoliiklus on perioodil, mil inimesed soovivad puhata, väike. Vältimaks

võimalikku müra sihtväärtuse ületamist tulevikus, tuleks krundi teepoolsel küljel säilitada

olemasolevaid mände, teha juurdeistutusi ning kasutada lisaks kõrghaljastusele ka

madalhaljastust põõsarinde näol.

Hoonete projekteerimisel lähtuda Eestis kehtivast standardist EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel

külgedel pöörata tähelepanu akende heliisolatsioonile, kasutada tõhusa heliisolatsiooniga

klaaspakettaknaid. Elamute välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada,

et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad akendes, fresh-klapid seinas) ei

vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sellisel määral, et ruumis tekiks lubatava

mürataseme ületamine. Elamute projekteerimisel on soovitav järgida põhimõtet, et vaikust

nõudvad ruumid nagu magamistoad ei paikneks maanteepoolsel küljel.

Mõningal määral tekib müra ehitustegevuse käigus, mis võib häirida lähinaabreid.

Ehitamisel arvestada puhkepäevade ja riiklike pühadega, et häiring naabritele oleks

minimaalne.

Lisaks liiklusest põhjustavale mürale mõjutab maantee ka piirkonna õhukvaliteeti. Paikseid

saasteallikaid piirkonnas ei ole. Õhukvaliteedi piirväärtused on kehtestatud

keskkonnaministri 27.12.2016. a määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Antud piirkonnas

teadaolevalt ei ole õhukvaliteedi mõõtmisi läbi viidud. Tuginedes analoogilistele

situatsioonidele võib öelda, et õhukvaliteedi piirväärtuse ületamist võib esineda vahetult

maantee alal ja teekaitsevööndis ning planeeritaval alal piirväärtuse ületamist ei toimu.

Antud detailplaneeringuga ei kahjustada ümbritsevat keskkonda. Uute üksikelamu

kruntide moodustamine ei too kaasa olulist keskkonnamõju, seetõttu ei seata täiendavaid

keskkonnaalaseid nõudeid.

Mürauuringu tulemused:

Müra hinnatud tasemete arvutuste kohaselt võib aasta keskmist liiklussagedust

kõrvalmaantee T-11300 Lagedi-Aruküla-Peningi kaitsevööndis (maantee äärest 30 m

kaugusel) ja Igavere küla Männi (MP1), Põldvuti (MP2) ja Proogi (MP4) kinnistute piiril

esineda päevasel ajal pidev liiklusmüra tase vahemikus 55–59 dBA. Liiklusmüra arvutatud

HARJU MAAKOND, RAASIKU VALD, IGAVERE KÜLA,

MÄNNIPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TALLINN 2021

13

öised hinnatud tasemed nimetatud mõõtmispunktides on vahemikus 46-51 dBA.

Männipõllu kinnistul, mõõtmispunktis MP3, asukohaga ca. 70 m kaugusel maantee äärest,

võib päeval esineda liiklusmüra tase vahemikus 48-53 dBA. Öine arvutuslik müratase ei

ületa 45 dBA. Liiklusmüra maksimaalsed hetkelised müratasemed LpA,max (tabel 1 ja 2)

võivad päevasel ajal ulatuda kuni 81,4 dBA, mis jääb maksimaalse müra piirväärtusest 85

dB(A) madalamale. Müra mõõtmiste tulemused nii päeval kui ka öösel on näidatud võttes

arvesse mõõtmistulemuste laiendatud mõõtemääramatust (vt. märkused tabeli 5 juurde).

4.8. Nõuded projekteerimisele planeeringualal

Detailplaneering on kehtestamise järel aluseks edaspidi koostatavatele ehituslikele

projektidele planeeringualal. Ehitusprojektide koostamisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigi

õigusaktidest. Kohalik omavalitsus võib anda välja lisaks kehtestatud detailplaneeringule

nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi.

Enne ehitusloa taotlemist tuleb teha radoonitaseme mõõtmised ja vajadusel näha ette

meetmed Radooni tõkestamiseks.

4.9. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS-s 809-1:2002 toodust.

Planeerimisel on lähtutud järgmistest kuritegevust vähendatavatest meetmetest:

• planeeritud krundid piiratakse aedadega ja varustatakse suletavate väravatega;

• krundisiseselt tuleb valgustada õuealad ja hoonete lähiümbrus;

• hoonete ja piirete ehitusel kasutada kvaliteetseid materjale..

HARJU MAAKOND, RAASIKU VALD, IGAVERE KÜLA,

MÄNNIPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TALLINN 2021

14

5. TEHNOVÕRGUD

Piirkonnas puudub ühisveevärk ja –kanalisatsioon, seetõttu lahendatakse vesi ja

kanalisatsioon lokaalselt planeeritavate kruntide piires. Tehnovõrkude lahendus on

põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus.

5.1 Veevarustus ning tuletõrjevesi

Hoonete veevarustus tagatakse pos nr 2 krundil oleva puurkaevu nr PRK0058666 ja

planeeritava veetorustiku baasil. Puurkaev on kolme krundi tarbeks ning ümber puurkaevu

moodustatakse hooldusala. Veeseaduse § 148 lõike 2 kohaselt ei moodustata põhjaveehaarde

ümber sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise

eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber

moodustatakse veeseaduse § 154 kohane hooldusala. Planeeringuga nähakse ette, et vett

võetakse kuni 10 m³ ööpäevas ja kuni 12 inimese vajaduseks. Veeseaduse § 154 lõige 2

sätestab, et hooldusala tähendab salvkaevu, puurkaevu või puurauku ümbritsevat maa- või

veeala, kus põhjavee saastumise vältimiseks on veeseaduse § 154 lõike 5 kohaselt tegevus

piiratud. Veeseaduse § 154 lõike 3 kohaselt on hooldusala ulatus kümme meetrit.

Veeseaduse § 154 lõikes 5 on nimetatud põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevused,

mis võivad ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas väetise ja taimekaitsevahendi

hoidmine ja kasutamine; karjatamine; ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette;

maaparandussüsteemide rajamine; sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht;

reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine;

kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse

juhtimine; kalmistu rajamine; jäätmete käitlemine ja maavara kaevandamine.

54 m³ mahutavusega veevõtumahuti koos hüdrandiga planeeritakse rajada Pos nr 1

krundile. Planeeritud tuletõrjevee mahuti jääb teenindama 150 m raadiuses asuvaid Männi,

Põldvuti ja Männipõllu katastriüksustele planeeritud krunte (joonis Tuletõrje

veevõtumahuti asukoht). Mahuti saab veetoite puurkaevust nr PRK0058666. Männipõllu

kinnistul välja ehitatud ühine taristu, tuletõrjeveemahuti, kaev ning nende trassid jäävad

tekkivate kinnistute omanike omaks ja hooldada.

5.2. Olmereovee kanaliseerimine

Hetkel valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamine kavas ei ole. Igale elamukrundile

on planeeritud rajada reovee kogumismahuti, mida on võimalik perioodiliselt tühjendada.

Pos 3 krundil on reoveemahuti rajatud. Asula tsentraalsüsteemi valmimisel tuleb liituda

tsentraalsüsteemiga

5.3. Sadevete juhtimine

Sadeveed on ette nähtud immutada kinnistu piires. Lubamatu on vete suunamine

naaberkinnistutele. Võimalusel tuleks vertikaalplaneerimine teostada selliselt, et

tagatakse sademevete hajusalt valgumine pinnasesse.

HARJU MAAKOND, RAASIKU VALD, IGAVERE KÜLA,

MÄNNIPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TALLINN 2021

15

5.4. Soojavarustus

Elamute küte lahendatakse individuaalsete küttesüsteemidena. Süsteemide valik tehakse

vastavalt hoonestaja soovidele hoonete projekteerimise käigus. Kasutada süsteeme, mis

oleksid energiasäästlikud ning minimaalselt keskkonda saastavad.

Võimalikud variandid:

• tahkküte;

• maaküte;

• õhksoojuspump;

• erinevate kütteliikide üheaegne kasutamine.

5.5. Elektrivarustus

Planeeringualale elektrivarustuse planeerimise aluseks on võetud LEONHARD WEISS

ENERGY AS-i poolt koostatud elektriprojekt “Põldvuti ja Männipõllu kinnistute

liitumised madalpingel, Igavere küla, Raasiku vald, Harjumaa“. Vastavalt projektile on

mast nr 34-st ette nähtud tuua AXPK 4G50 maakaabel kinnistute liitumiskilpideni.

Uute kinnistute tarbeks on ette nähtud 0,4 kV mõõtekilbid. Tänaseks on maakaabel ja

liitumiskilbid välja ehitatud.

5.6 Sidevarustus

Planeeriguala läheduses puuduvad väljaehitatud sideliinid. Perspektiivis (sideliinide

väljaehitamise korral) toimub liitumine ja ühenduste projekteerimine vastavalt võrgu

valdaja tehnilistele tingimustele. Esialgselt lahendatakse sidevarustus mobiilside baasil.

6. PLANEERINGU KEHTESTAMIEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE

HÜVITAJA

Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub

kahjud hüvitama kinnistu igakordne omanik.

7. PLANEERINGU RAKENDAMINE

Kehtestatud detailplaneering on aluseks konkreetsete planeeringualal koostatavate

maakorralduslike toimingute ja ehitusprojektide koostamiseks. Krundi ehitusõigus

realiseeritakse krundi valdaja poolt. Järgnevalt on toodud detailplaneeringu elluviimise

tegevuste järjekord:

1. Kehtestatud detailplaneeringu tingimustel jagatakse ala kruntideks; (teeb praegune

omanik)

2. Seatakse vajalikud servituudid, projekteeritakse teed ja rajatised; (praegune omanik teeb

selle osa, mis on ühine, nt tuletõrjeveemahuti, tee, puurkaevu elektrikilp).

3. Sõlmitakse vajalikud liitumislepingud;

4. Likvideeritakse nähtavust piiravad takistused ning muud planeeringu alusel likvideeritavad

objektid;

5. Rajatakse planeeringuga ette nähtud teed ja tehniline taristu: elekter, vesi, tuletõrjevee

lahendus jms; (praegune omanik teeb selle osa, mis on ühine)

HARJU MAAKOND, RAASIKU VALD, IGAVERE KÜLA,

MÄNNIPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TALLINN 2021

16

6. Esitatakse eluhoone ehitusloa eeltingimuseks seatud teede ja taristu kasutusteatised;

7. Esitatakse ehitusloa taotlus(-ed) läbi Ehitisregistri; (uued omanikud iseseisvalt)

Püstitatakse hooned ja rajatised;

8. Taotletakse hoonetele vajalikud kasutusload;

9. Rajatakse piirded, murupinnad, lisahaljastus ja vajadusel tehakse asendusistutused.

10. Raasiku vallal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal

ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud oma käesoleva

paragrahvi lõike 2 kohaselt võetud kohustusi.

11. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub

kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik.

8. KITSENDUSED JA SERVITUUDID

Põldvuti kinnisasjale on seatud teeservituut Männipõllu kinnisasja kasuks

(kinnistusraamatus on kanne „ Kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reaalservituut

kinnistule nr: 9577950. Tasuta ja tähtajatu teeservituut vastavalt 05.10.2017.a sõlmitud

lepingu punktidele 4.1.3. ja 4.2. ja lepingu lisaks olevale plaanile“.

Järgnevas tabelis on toodud servituutide seadmise vajadus.

HARJU MAAKOND, RAASIKU VALD, IGAVERE KÜLA,

MÄNNIPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TALLINN 2021

17

Tabel 2: Servituutide seadmise vajadus:

Kinnistu/Pos nr,

millele piirang

seatakse

Kelle

kasuks

Piirang Ulatus Olemasolev/

vaja seada

Männipõllu

KÜ

65101:001:0348

Raasiku

Vald

Reaalservituut,

moodustatavate

kruntide müügi

piirang.

Planeeringuga ettenähtud

ühiskasutatavate rajatiste

välja ehitamiseni (teed

koos

ümberpööramiskohaga ja

tuletõrjeveevarustus)

Vaja seada

Männipõllu

KÜ

65101:001:0348

Pos nr 1

Männipõllu

Pos 2 ja 3

Teeservituut Ca 37 m Vaja seada

Elektrilevi

OÜ

Isiklik kasutusõigus

elektripaigaldise

majandamiseks

Elektripaigaldise

kaitsevööndi ulatuses (1

m mõlemal pool

maakaabli telge ja 2 m

raadius liitumiskilbist)

Olemasolev

Männipõllu

Pos 2 ja 3

Isiklik kasutusõigus

tuletõrjevee mahuti

ja veetorustiku

kasutamiseks ja

hooldamiseks

2 m mõlemal pool

torustiku telge ja 2 m

ümber tuletõrjeveepaagi

Vaja seadatul

Männipõllu

KÜ

65101:001:0348

Pos nr 2

Männipõllu

Pos 1 ja 3

Isiklik kasutusõigus

puurkaevu ja

veetorustiku

kasutamiseks ja

hooldamiseks

2m mõlemal pool

torustiku telge ja 2 m

raadius ümber puurkaevu

Vaja seada

Männipõllu

Pos 1 ja 3

Teeservituut Ca 37 m Vaja seada

Elektrilevi

OÜ

Isiklik kasutusõigus

elektripaigaldise

majandamiseks

Elektripaigaldise

kaitsevööndi ulatuses (1

m mõlemal pool

maakaabli telge ja 2 m

raadius liitumiskilbi

ümber)

Olemasolev

Männipõllu

KÜ

65101:001:0348

Pos nr 3

Männipõllu

Pos 1 ja 2

Teeservituut Ca 36 m Vaja seada

Elektrilevi

OÜ

Isiklik kasutusõigus

elektripaigaldise

majandamiseks

Elektripaigaldise

kaitsevööndi ulatuses (1

m mõlemal pool

maakaabli telge ja 2 m

raadius liitumiskilbi

ümber)

Olemasolev

Põldvuti

KÜ

65101:001:0351

(Paralleelselt

koostatava Põldvuti

detailplaneeringu

Pos nr 2)

Männipõllu

Pos 1, 2 ja 3

Teeservituut Ca 55 m Olemasolev

Põldvuti

KÜ

65101:001:0351

(Paralleelselt

Männipõllu

Pos 1, 2, 3 ja

Proogi

Teeservituut

L-kujulise sissesõidu

servituuti Põldvuti

kinnistule

Vaja seada

HARJU MAAKOND, RAASIKU VALD, IGAVERE KÜLA,

MÄNNIPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TALLINN 2021

18

koostatava Põldvuti

detailplaneeringu

Pos nr 2)

HARJU MAAKOND, RAASIKU VALD, IGAVERE KÜLA,

MÄNNIPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TALLINN 2021

19

9. KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

ASUTUS KUUPÄEV KOOSKÕLASTAJA originaalkooskõlastuse asukoht

Elektrilevi OÜ 29.01.2019 Marge Kasenurm digikonteiner

Transpordiamet

(endine

Maanteeamet)

18.07.2019 Marten Leiten digikonteiner

Männipõllu

kinnistu

omanikud

02.08.2019 Hans-Kristjan Aasma,

Kristina Aasma

Siim Juss

Krete Kuusmann

digikonteiner

Päästeamet 21.07.2019 Dmitri Peterson digikonteiner

Põldvuti kinnistu

omanik

Margaret Alexandra

Aljasmäe

digikonteiner

Terviseamet

Tallinna mnt 24 +372 60 70 348 SEB Pank

Aruküla [email protected] EE331010002026014000

75201 Harjumaa https://raasiku.kovtp.ee/

Reg nr 75010708

Päästeamet, [email protected]

Terviseamet, [email protected]

Transpordiamet, [email protected]

(kuupäev digiallkirjas) nr 7-1/5-22

Igavere külas Männipõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu täiendavaks

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame teile vastavalt planeerimisseaduse § 133-le kooskõlastamiseks Raasiku vallas, Igavere

külas, Männipõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu. Kui Te olete varasemalt selle

planeeringu juba kooskõlastanud, siis palume see uuesti kooskõlastada, sest lahendust on

muudetud ja oleme pidanud vajalikuks pöörduda teie poole täiendavaks kooskõlastamiseks.

Planeeringulahendus on esitatud kirja lisana. Kogu planeeringu toimik kättesaadav Raasiku

vallavalitsuse veebilehel avalikus dokumendiregistris:

http://atp.amphora.ee/raasikuvv/index.aspx?itm=135279

Päästeamet on varasemalt planeeringu kooskõlastanud, kuid piirkond muutus uue

üldplaneeringuga tiheasustusalaks ja tuleohutuse osa muudeti ning seega on vaja lahendus

uuesti kooskõlastada. Palun pöörake tähelepanu tuletõrjeveevarustusele ning

ümberpööramisekoha lahendusele. Terviseametilt on vaja kooskõlastust seoses liiklusmüraga,

mis on varasemalt tegemata jäänud, kuid nüüd on planeeringusse lisatud mürahinnang ning

sellega ka arvestatud. Transpordiamet on varasemalt planeeringu kooskõlastanud, kuid

kooskõlastus on aegunud. Liikluslahenduse osas ei ole muutusi, palume pöörata tähelepanu

sellele, kuidas on planeeringualal kavandatud ümberpööramine teenindavale transpordile (et ei

tekiks tagurdamist maanteele). Raasiku valla üldplaneeringuga on selles asukohas avaliku tee

kaitsevöönd vähendatud 30 meetrilt 10-le. Meie teada kavandab Transpordiamet kõnealuse

Lk 2 / 2

maantee rekonstrueerimist järgmisel aastal ning Raasiku Vallavalitsus menetleb hetkel

projekteerimistingimusi maanteest lõuna poole kergliiklustee rajamiseks.

Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates

kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering

kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui

kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse

detailplaneering kooskõlastatuks. Märkused ja ettepanekud esitada Raasiku Vallavalitsusele

kirjalikult e-posti aadressil [email protected] või paberkandjal aadressil Tallinna mnt

24, Aruküla, Harjumaa 75201.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Raul Siem

vallavanem

Koostaja:

Krista Erg-Scacchetti, tel 5017483

planeeringute spetsialist

[email protected]