Kaitsetööstuspargi ettepanekud

Tere Lgp. Indrek Sirp

Reedel sai põgusalt suheldud Riigi eriplaneeringus oleva kaitsetööstuspargi teemal. Alles mõni aasta tagasi moodustati (https://www.riigiteataja.ee/akt/119012021013?leiaKehtiv) Tõhela -Ermistu looduskaitseala, kus seati kohalikele väga palju piiranguid (vt. tabel 1 allolev lühikokkuvõte TÕHELA-ERMISTU LOODUSKAITSEALA MOODUSTAMISE PRIAMBULAD). Praegu tekib aga vastuolu, kus näiteks talvel ei ole lubatud müra ja vibratsiooni tõttu Ermistu jääle minna, samas kaitsetööstuse katseplatsi müra on justkui sobiv ja ok. Ermistu järvel on lubatud sõita mootorpaadiga kiirusega kuni 10 km/h ning Ermistu järvel on sootuks mootorpaadid keelatud (ka elektrimootor).

Keskkonnaamet kaardistab ümbruskonna linde miskipärast just praegu (2024 märts, aprill)  ja igapäevaselt tuleb ümbruskonna kinnistuomanikele teateid kaitse all olevatest lindudest ja seetõttu tekkivatest uutest piirangutest ning koormatistest. Vastuoluline on samas see, et osad rändlinnud saabuvad tagasi alles mais...

Laialt on teada näiteks aastavahetuse ilutulestiku mõju koduloomadele (koertele ja kassidele on see erakordselt koormav ja nad jooksevad hullunult peitu). Pikaajalisi uurimusi müra mõjust elusloodusele aga Eestis tehtud ei ole (just Eesti fauna osas). 

OÜ Hendrikson & Ko  on kaitseministeeriumi tellimusel müra uurimuses elusloodusele tõdenud järgnevat: Teada on ka, et loomad müra osas väga kohanemisvõimelised – näiteks rajavad närilised sageli oma urgusid kõrgendatud raudteetammidele, isegi 1–2 meetri kaugusele rööbastest. Mööduvad raskeveostega kaubarongid tekitavad nii palju müra, et sunnivad inimeste vestluse 100 meetri raadiuses katkestama. Närilised aga elavad seal hoolimata äärmuslikust müratasemest, mis viitab sellele, et heli üksi ei ole neile oluliseks häirivaks teguriks.

Rongi mõju arvestamine  on samas kontekstiväline, kuna rongi müra hakkab sujuvalt peale ja ükski koer näiteks ei reageeri sellele.

Ilmselgelt on geopoliitika tõttu kaitsepargi rajamisega kiire ja korrektset mõjuanalüüsi, mis kestab tavaolukorras mitu aastat, teha võimalik ei ole. Seega võiks võtta kasutusele maksimaalsed meetmed kaitsealade vahel asuva katseplatsi müra leevendamiseks.

Eestis on juba palju kaitseväe käes olevaid polügone, kus on arusaadavalt loodus häiritud, seega võimalusel võiks nende asjatut juurde tekitamist samalaadse mõjuga keskkonnale minimeerida.

Praegune planeeritava kaitsetööstuse pargi müra (95dB)  mõjuala  (https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/Planeeringud/Kaitsetoostus_2025/04042025/ksh_lisa_6_murakaardid.pdf) katab täielikult loodusaitsealal asuva Ermistu järve, ulatudes samuti veerandini Tõhela järvest ja kattes osa ka Nätsi - Võlla looduskaitseala. (SKEEM 1 JA 2).

Võimalusel võiks kaaluda lõhkeplatsi ala nihutamist (SKEEM 2) suunas ca. 600-800 m, mille tulemusel jääb Tõhela järv vähemalt eelnevast müramõjualast välja, samuti on müra jaotumine elumajade suhtes keskele viidud. Praegu on liialt kaldu põhjasuunas.

Katseplats (planeeritud ca. 1000 m2) on oma olemuselt suhteliselt väikene ja arvestades teadmata mõju valdavalt lindudele ning muule elusloodusele, mida ei ole kindlasti aega ja võimalust enam korrektselt uurida, võiks ette näha kasutada teatavaid meetmeid selle väljapoole tekke vähendamiseks.

Võiks näiteks ette näha lisaks  kaetud katseplatsi (plahvatusjõud lööb külgluugid lahti, aga põhimüra on summutatud), kus katsetatakse pidevalt partiidest võetud üksikproovide standardile vastavust, mida mõned tootjad peavad tegema.

Samas avatud platsi võiks võimalikult palju varjestada ja selle kasutusala sagedus oleks siis minimaalne, kui üldse.

Katseplats võiks olla, nagu seletuskirjas ka välja toodud,  peale tootmishooneid  ( nendest lõuna- kagu pool, juhul kui asukoht jääb samaks ja ei nihutata). Samuti võiks lähima tootmishoone katusele ette näha lisa müravarjestuse (vt. SKEEM 3 ).

 

TÕHELA-ERMISTU LOODUSKAITSEALA MOODUSTAMISE PRIAMBULAD

SKEEM 1

SKEEM 2 (ümbritsev punane joon on võetud keskmine kaugus elamutest)

METSATEEDE LIIKUMISSKEEMI ALUS

Seletuskirjas kirjeldati, et olemasolevad liikumisrajad jäävad, st. ümber tööstuspargi on võimalik sõita. Tõstamaale pääs võiks säilida vähemalt kergliiklusvahendit (joonisel toodud  kohalike ümbersõit)  kasutades. Lastel on ohtlik koolis käimine rattaga mööda asfaltteed ja plaanis oli hakata kasutama tulevikus antud rada.  Samuti olemasolevat kruusateed (erakruntide ja kaitsemin. kruntide vahel) kasutades on tulevasele tootmisalale lähimast alevist (Tõstamaa) 5 km ja ümber sõites 10 km. Kui plaanitakse parki töökohti (ca 200), siis toitlustamise ja elamise seisukohast on oluline vahe.

SKEEM 3

Parimate soovidega

Lgp.V.Vardja +372 51 44 092

Virus-free.www.avg.com