Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
Viit | 5-8/25/21-3 |
Registreeritud | 15.04.2025 |
Sünkroonitud | 16.04.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 5 Õigusvaldkonna korraldamine |
Sari | 5-8 Teiste ministrite määruste eelnõud |
Toimik | 5-8/25 Teiste ministrite määruste eelnõud 2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium |
Vastutaja | |
Originaal | Ava uues aknas |
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Eesti Tööandjate Keskliit Rahandusministeerium Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
14.04.2025 nr 8-2/25/1327-6
Haridus- ja teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ eelnõule
tehtud ettepanekute ja märkustega arvestamine
või mittearvestamine
Austatud koostööpartnerid! Täname teid tagasiside eest haridus- ja teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ eelnõule. Kõiki eelnõule esitatud ettepanekuid ja märkusi on kaalutud ning võimaluse korral on nendega ka arvestatud, täiendades vastavalt määruse eelnõu või selle lisasid. Eelnõule esitatud arvamuste ja ettepanekute arvestamine ja arvestamata jätmine ning viimase põhjendused on toodud käesoleva kirja lisana esitatud tabelis. Soovime juhtida tähelepanu, et kooskõlastust ja arvamust küsisime määruse eelnõus toodud 13 kutsekeskharidusõppe õppekava kohta. Mistõttu ettepanekud, mis ei puudutanud konkreetselt antud määruse eelnõu, vaid kutsekeskhariduse üldisemaid põhimõtteid võtame kaasa ja arvestame võimaluse piires edasiste kutsehariduse arendustegevuste kavandamisel ja läbiviimisel. Näiteks paralleelselt kutsekeskhariduse riikliku õppekava eelnõu menetlemisega jõudis avalikku kooskõlastamise etappi ka Vabariigi Valitsuse 26.08.2013 määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ muutmise eelnõu, kus ajakriitilisuse tõttu teie esitatud üldisemaid ettepanekuid veel analüüsida ei ole jõutud . Kinnitame oma valmisolekut, kutsekeskhariduse riiklikule õppekavale esitatud ettepanekuid kutseharidusstandardi muudatuste eelnõu edasises menetlemise etapis kaaluda ja võimaluste piires ka arvestada. Ühtlasi on meil hea meel teavitada, et „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ kinnitas haridus - ja teadusminister 08. aprillil 2025. a. oma määrusega nr 15. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marit Kuusk kutsehariduse valdkonna juht Lisa: Arvamused ja ettepanekud haridus- ja teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ eelnõule Koopia: [email protected]; [email protected]
Aulika Riisenberg; 735 0651 [email protected]
Arvamused ja ettepanekud haridus- ja teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse riiklik
õppekava“ eelnõule
KAITSEMINISTEERIUM
Kaitseministeerium toetab kavatsust lisada
riigikaitseõpetus kutsekeskharidusõppes üldharidusõpingute hulka, et suunata noori senisest
rohkem mõistma oma võimalusi ja kohustusi riigikaitsega seonduvalt. Leiame, et riigikaitseõpetus avaldab positiivset mõju noorte kaitsetahtele,
mistõttu peame vajalikuks muuta kohustuslikuks
ka senine riigikaitseõpetuse välilaagri
valikmoodul. Paljud kutseõppeasutused on kooli õppekavadega juba praegu muutnud riigikaitseõpetuse välilaagri kohustuslikuks ning
õpilaste tagasiside selles osas on olnud positiivne. Kutseharidusreform saab siinkohal olla heaks
eeskujuks tulevikus muuta ka üldhariduskoolides kursus „Praktiline õpe välilaagris“ kohustuslikuks, sest ka täna on see kursus üks kõige populaarsemaid
valikkursusi Eesti haridussüsteemis. Koolist kaasa saadav positiivne hoiak riigikaitse suhtes ning
oskused ja teadmised kriisiolukorras toimetulekuks on praeguses julgeolekukeskkonnas Eesti ühiskonna hakkamasaamisel määrava tähtsusega. Samuti
aitavad välilaagris omandatud kogemused noortel julgemalt ja teadlikumalt läbida ajateenistuse, et
hiljem täiskasvanuna olla parem reservväelane, kellele tugineb kogu Eesti riigikaitse“.
Mitte arvestada
Oleme seisukohal, et vajalik on tagada põhikooli järgses õppes õppijate võrdne
kohtlemine sõltumata sellest kas keskharidust omandatakse gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Sarnaselt
gümnaasiumiharidusega kehtestatakse kutsekeskhariduse tasemel riigikaitseõpetuse
teooriaosa kohustusliku üldharidusõpingute moodulina ja koolid võivad pakkuda õpilastele praktilist õpet välilaagris ühe valikõpingute
moodulina nimetusega „Riigikaitseõpetuse välilaager“. Moodulite kirjeldused
fikseeritakse kutsekeskhariduse riikliku õppekava lisades 1 ja 15. Tulevikuvaates on võimalik kohutuslik
riigikaitseõpetus (teooriaosa ja välilaager) kehtestada ühtse keskhariduse standardiga
kõigile keskhariduse tasemel õppivatele noortele.
MAJANDUS- JA
KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM
(võrdsuspoliitika osakond)
Jäi silma, et eelnõus on § 4 lõige 3 punkt 5-s
räägitud üldinimlikest ja demokraatlikest
väärtustest. Mõisteid pole sisustatud ja need erinevad põhikooli riikliku õppekavas ja
gümnaasiumi riiklikus õppekavas kirjeldatud üldinimlikest ja ühiskondlikest väärtustest, mis on õigusaktides ka sisustatud. Teeksime ettepaneku,
et ka kutsehariduse riiklik õppekava jääks
kasutusel terminite juurde ja selgitataks lahti,
mis on antud väärtuste sisu või lisataks viide
gümnaasiumi riikliku õppekava määrusele.
Arvestatud.
Määruses § 4 lõige 3 punkti 5 sõnastust on
korrigeeritud asendades lauseosa „demokraatlikest väärtustest“ lauseosaga
„demokraatliku ühiskonna väärtustest“. Käesolevas ühiskondlik-poliitilises situatsioonis peame oluliseks rõhutada
demokraatiat kui ühiskonna olulist väärtust, mis aitab tagada inimeste vabaduse, võrdsuse
ja kaasatuse otsustusprotsessidesse, luues aluse õiguspärasele ja läbipaistvale valitsemisele, kus kõigil kodanikel on võimalus avaldada
oma arvamust ja osaleda sallivust, mitmekesisust ja üldinimlikke põhiväärtusi arvestava ühiskonna kujundamises.
Mõisted seletatakse lahti määruse seletuskirjas
võttes aluseks gümnaasiumi riiklikus õppekavas toodud definitsioonid.
Väga positiivne on, et kohustusliku üldharidusõpingute moodulite all on sotsiaalainete
juures on välja toodud LGBT+ teemad ning seksuaalse nõusoleku teemad. Paluksime tungivalt
kaaluda ka gümnaasiumi riiklikus õppekavas
olemasolevat punkti: "analüüsib näidete alusel
soostereotüüpide põhjusi, nende piiravat mõju
inimese minapildile, käitumisele, suhetele ja
valikutele" lisamist. Soolise võrdsuse temaatika
sisuline käsitlemine õppekavas on eriti oluline arvestades noorte tüdrukute ja poiste järjest lahknevaid hoiakuid ning negatiivseid trende poiste
hoiakutes näiteks naiste poliitikas osalemise küsimuses (neid trende on välja toonud
rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu tulemused, aga ka soolise võrdõiguslikkuse monitooring ja Eurobaromeetri viimased
soostereotüüpide teemalised tulemused). Siiski küsiks, mis põhjusel on võrreldes gümnaasiumi
riikliku õppekavaga on seksuaalsuse teema
hindamiskriteeriumites kasutatud järgnevat
väljendit "stereotüüpide mõju inimese
seksuaalkäitumisele", kui gümnaasiumi riiklikus
õppekavas on juttu soostereotüüpide mõjust?
Arvestatud.
Lisas 1 esitatud üldharidusõpingute mooduli
„Sotsiaalained“ hindamiskriteeriume on täiendatud ettepanekus toodud kirjega
„analüüsib näidete alusel soostereotüüpide põhjusi, nende piiravat mõju inimese minapildile, käitumisele, suhetele ja
valikutele" ja muudetud seksuaalsuse teema hindamiskriteeriumites olevat mõistet
„stereotüüpide…“ asendades selle vastavalt mõistega „ „soostrerotüüpide…“
Lisaks - need õppekavad (nt ehitustehnoloogia,
külalismajandus, jätkusuutliku ettevõtluse
korraldus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
õppekava, aga võib-olla on seoseid veel), mille
lõpetajad hakkavad tegutsema töökohtadel, kus nad mõjutavad näiteks füüsilise ruumi ligipääsetavust
või digiligipääsetavust, peaksid sisaldama inimese
elukaarel põhinevat ligipääsetavuse käsitlust. See on vajalik, et praktikud teaksid, miks on vajalik
oma töölõigus ligipääsetavuse tagamine, mis
õigusaktid ligipääsetavust reguleerivad, kuidas
praktilisi lahendusi ellu viia ja kuidas vältida levinud vigu.
Teadmiseks võetud.
Õppekavade arendamise seisukohalt on vajalikud täpsemad ettepanekud (konkreetsed sisendid), millele tähelepanu pöörata.
Edastame kirjas viidatud tähelepanekud koolidele palvega rakenduskavade koostamisel
nendega arvestada.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab hilinemega Eesti Standardimis- ja
Akrediteerimiskeskuse tähelepanekul kommentaarid kutsekeskhariduse riikliku õppekava määruse eelnõu
kohta. Kommentaarid puudutavad eelnõu lisasid. Mitmete õppekavade puhul viidatakse õpiväljundites
ja hindamiskriteeriumides standardiorganisatsioonide koostatud standardite
Arvestatud.
kohustuslikule kasutamisele (nt lisa 2, 3, 5, 6, 8, 9,
10, 11, 12, 13, 14). Juhime tähelepanu, et standardite järgimine on üldjuhul vabatahtlik ning toote nõuetele vastavuse
seaduse (TNVS) § 42 lg 6 kohaselt on lubatud standardile kohustuslikku viidet sätestada üksnes
Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel. Kui standardi kohustuslik kasutamine ei tulene Euroopa
Liidu õigusaktist või rahvusvahelisest kokkuleppest, tuleks standardite kasutamisele viidata soovituslikult
või muuta sõnastust üldisemaks standardeid eraldi välja toomata.
Lisaks tundub, et mitmetes lisades on kasutatud „standardeid“ pigem nõuete, õigusaktide,
põhimõtete või kokkulepitud taseme tähenduses ning ei ole mõeldud otseselt standardiorganisatsiooni koostatud standardeid. Kuna lisades on viidatud ka
viimati mainitutele, siis teeme ettepaneku parema selguse huvides asendada sõna „standarditele“
sõnaga „nõuetele“, „õigusaktidele“, „põhimõtetele“ vms (nt lisa 2, 3, 7, 8, 10, 13) seal, kus otseselt standardeid ei ole mõeldud.
Loodame, et saate need kommentaarid arvesse võtta. Õiguskantsleri büroo on välja toonud, et standardile kohustuslik viitamine õigusaktis ei ole kooskõlas
põhiseadusega.
RAHANDUSMINISTEERIUM
Rahandusministeerium kooskõlastab haridus- ja teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse riiklik
õppekava“ eelnõu järgmise märkusega. Riikliku õppekava uuendamine on toonud
rahatarkuse teemad sisse gümnaasiumisse, samuti
peaksid isikliku rahandusega seotud teemad
olema ka kutsekeskhariduses selgemalt esile
toodud. Kahjuks ei leia neid eriti üldainete alt (matemaatika ja sotsiaalained), ega erialade
kirjelduste alt. Kui neid kutsekeskhariduse õppekavas esile pole toodud, siis sõltub rahatarkuse andmine vaid õpetaja enda huvist ja soovist.
Rahatarkuse teema käsitlemise juhendmaterjal gümnaasiumi- ja 4. taseme kutsehariduse õpetajatele
on siin: fin.ee/sites/default/files/documents/2023- 12/Rahatarkuse teema käsitlemise juhendmaterjal gümnaasiumi- ja 4. taseme kutsehariduse
õpetajale.pdf . Väljavõtte:
Lisa 1 kohustuslike üldharidusõpingute moodulitest:
Arvestatud.
Õppekava moodulite „Oskused eluks ja
tööks“, „Matemaatika“ ja „Sotsiaalained“ kirjeldusi on täiendatud rahatarkuse
omandamist käsitletavate õpiväljundite ja/või hindamiskriteeriumitega. Lisaks edastame kirjas viidatud tähelepanekud
koolidele palvega rakenduskavade koostamisel nendega arvestada.
3. Matemaatika puhul on märgitud üksnes
maksude ja laenudega seotud arvutused (3.1),
rahatarkus võib sisalduda eluliste ülesannete all, aga see ei pruugi seda üldse tähendada, kui seda pole
eraldi välja toodud. Riiklik õppekava IV kooliastme matemaatikas toob rahatarkuse teemad välja
riiklikus õppekavas siin: G Ainevaldkond "Matemaatika" - Õppekava materjalide veeb - Õppekava materjalide veeb
7. Sotsiaalainete all on sees vaid allika kriitilisus (7.3) ja pere eelarve koostamine (7.6)
Riiklikus õppekavas on toodud välja aga järgmised punktid (vt G Ainevaldkond "Sotsiaalained" - Õppekava materjalide veeb - Õppekava materjalide
veeb): võtab vastutuse oma tuleviku kujundamise eest,
väärtustab loovust ja ettevõtlikkust ning arendab
endas neid omadusi ja pädevusi; Ühiskonnaõpetus: Üleilmastumine ja jätkusuutlik
areng; Kommunikatsioon, infopädevus; Ettevõtlikkus ja finantskirjaoskus
Valikõpingute moodulis on Ettevõtlusõpe, mis
samuti ei sisalda ainsatki vaatepunkti isiklikust
rahandusest. Nii on õpilasel keeruline luua isiklikke seoseid ettevõtte tegevuskulude ja
investeeringute võimalustega. Ettevõtluse kõrval
tuleb eelkõige õppida juhtima isiklikku raha
kasutust. Nii nagu gümnaasiumite puhul ei ole õpilasfirmade programm piisav, kui see ei kätke endas isiklikku rahatarkust, seepärast on uuendatud
ettevõtlusõppe ja majanduse õpikus isikliku rahanduse teemasid ka rohkem sees. Rahatarkuse
teemad tuleb paremini siduda punktidesse 1–3. Nt
välja tuua teema raha, maksevahendid ja
finantstooted, et mõista raha väärtuse
muutumist, riiklike finantsasutuste rolli ja
finantseenuste pakkujate usaldusväärsuse
kontrollimise olulisust. Ettevõtlusega käib kokku ka kindlustamise teema. Samuti tuleb rahatarkuse aspekte selgemini käsitleda
erialade kirjeldustes. Näiteks punktist 5 tööturu toimimise põhimõtete all on rahatarkusega seotud
hindamiskriteeriumi: selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega;
Digipädevuste kirjelduses käib läbi allika
kriitilisus, aga mitte finantspettuste riskide
äratundmine, mis otseselt puudutab nii
tavainimesi kui ettevõtteid.
Teadmiseks võetud.
Ettevõtlusõppe mooduli sisuks on ettevõtte loomiseks vajalike baasteadmiste ja -oskuste omandamine. Isikliku raha kasutamisega
seonduvad kompetentside arendamine toimub moodulites „Oskused eluks ja tööks“,
„Matemaatika“ ja „Sotsiaalained“. Edastame kirjas viidatud tähelepanekud koolidele palvega rakenduskavade koostamisel
nendega arvestada.
Seega leiame, et rahatarkuse osa kutseõppes on
puudulik nii üldainetes kui erialade õppekavades ning need vajavad seetõttu selles aspektis täiendamist. Suur võlgnike arv ja kasvav
finantspettuste maht näitab, kui oluline on rahatarkusõpe kõigis kooliastmetes, et rahaga targalt
majandada, hinnata laenuriske (nii era- kui ettevõttelaenude puhul) ja pettuste riske.
TÖÖANDJATE KESKLIIT
Eelnõu eesmärk seletuskirja kohaselt on suurendada
põhikoolilõpetajate valikuvõimalusi, et noored ei jääks enne kutse- või kõrghariduse diplomi
omandamist haridussüsteemist kõrvale. Meie hinnangul on eelnõu sisu eelnõu eesmärgiga
vastuolus. Täna on kutsekeskhariduse õppekavad kas kolme- või nelja-aastased. Kutsekeskhariduse
õpilaste jaoks on oluline, et lisaks kutseharidusele omandavad nad ka keskhariduse ja vastupidi. Eelnõu seletuskirja §6 ütleb selgesti, et edaspidi on võimalik
vaid nelja-aastane kutsekeskharidus. Seega valikuvõimalusi jääb vähemaks ja eelnõukohane
nelja-aastane kutsekeskharidus ei pruugi osutuda ka piisavalt atraktiivseks alternatiiviks kolme-aastase keskhariduse kõrval
Meie seisukoht on, et uusi nelja-aastaseid
kutsekeskhariduse õppekavu tuleks nelja-viie
aasta jooksul rakendada paralleelselt, kuni on
võimalik pilootõppekavade mõju hinnata. See võimaldab minimeerida riske, et ressurssidest tuleb
puudu või uued õppekavad ei ole piisavalt atraktiivsed põhisihtrühmade jaoks (noored, kelle
haridustee piirdub täna põhikooliga). Nii atraktiivsuse võimalikule langusele kui õppejõudude puudusele on viidatud ka eelnõu seletuskirjas.
Teadmiseks võetud.
Käesoleva määruse väljatöötamise tingis asjaolu, et kehtiva regulatsiooni kohaselt on
kutsekeskharidusõppe maht 180 EKAPit (õppekava nominaalkestus 3 aastat) ja erandid õppe mahu suurendamise osas sätestatakse
asjaomases riiklikus õppekavas. Määruse eelnõu paragrahvis 6 toodud õppe
maht puudutab üksnes kõnealuse määruse eelnõus paragrahvi 1 lõikes 2 esitatud 13 uut kutsekeskharidusõppe õppekava, mida
soovitakse katseliselt rakendada 2025/26 õppeaastast.
Samas jätkub 2025/26 õppeaastal vastuvõtt ka seni kehtivatele kutsekeskhariduse õppekavadele, mille nominaalkestvus on 3
aastat. Haridus- ja teadusministeeriumil on kavas
seirata uutel alustel koostatud kutsekeskharidusõppe õppekavade rakendumist nende katselisest rakendamisest
ehk juba 2025/26 õppeaastast alates.
Teeme ettepaneku mitte kohustada koole
kutsekeskhariduse õppekavu planeerima nelja-
aastasena, vaid jätta valikuvõimalus 3 kuni 4-
aastase õppekava vahel, vajadusel kooskõlastades
kutsenõukogudega. Edasiõppimiseks kolme- aastaste õppekavade puhul soovitame vajadusel luua
vaheaasta/moodulõppe võimalused koostöös üldhariduskoolide või kõrgkoolidega.
Mitte arvestatud.
Vt eelmist punktis toodu selgitust.
Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku määruse
eelnõu ümbernimetamiseks järgmises sõnastuses:
määrus „Rakendusliku keskhariduse ja
kutsekeskhariduse riiklikud õppekavad“
säilitades seejuures uueneva eelnõuga ka 3-
Mitte arvestatud.
Mõiste „rakenduslik keskharidus“ kasutusele võtmiseks tuleb muuta Eesti Vabariigi
haridusseadust, mis on pikem protsess ja väljub käesoleva õigusakti menetluse raamidest.
aastase kutsekeskhariduse omandamise
võimaluse.
Haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035
nähakse ette ühtse keskhariduse standardi koostamist, mille käigus on võimalik lahendada ka antud küsimus.
Lisaks teeme ettepaneku määruse eelnõus ette
näha 4-aastaste pilootõppekavade rakenduvuse
laiapõhjalise analüüsi ja mõjude hindamise
läbiviimise kohustust (2030.a.), mille tulemused
saab määruse muutmise vajaduse ilmnemisel
aluseks võtta. See tagaks kutseharidussüsteemi
jätkusuutlikkuse ka negatiivsete analüüsitulemuste korral (et poleks vaja kogu kutseharidussüsteemi
taas nullist üles ehitada). Eeltoodut arvesse võttes tuleks uued riiklikud (3- ja
4-aastased) õppekavad lõimida selliselt, et esimene poolaasta koosneks ühistest õppemoodulitest-
eeldades, et ka vastuvõtt toimuks ühistel alustel. See võimaldaks ühise õppeperioodi jooksul välja selgitada õppijate reaalsed võimekused, võimalused
ja soovid õpingute edasiseks jätkamiseks kas 3- aastases kutsekeskhariduse tasemeõppes või 4-
aastases rakenduskeskharidusõppes. Kindlasti aitaks selline lähenemine kaasa ka õppekorralduse ressursitõhususele.
Teadmiseks võetud.
„Õiguspoliitika põhialused aastani 2030“ näeb ette järelhindamise läbiviimise seaduse
eelnõude jõustumise järel ja tavapäraselt selliseid norme ministrit määruse eelnõudes ei looda.
Haridus- ja teadusministeeriumil on kavas seirata uutel alustel koostatud
kutsekeskharidusõppe õppekavade rakendumist juba 2025/26 õppeaastast ehk nende katselisest rakendamisest alates.
Uutel alustel koostatud kutsekeskharidusõppe
õppekavade ülesehitus arvestab juba toodud ettepanekut sisaldades õpingutesse sissejuhatavaid mooduleid, mille eesmärgiks
arendada õpilase elukestvaks õppeks ja ühiskondlikus elus hakkamasaamiseks
vajalikke pädevusi ja oskusi, mis toetavad teda edasisel õpiteel sh kutse- ja eriala valikul. Need põhiõpingute moodulid on ühesuguse
nimetuse, õppe mahu ja õpiväljunditega kõigis § 1 lõikes 2 nimetatud kutsekeskharidusõppe
õppekavades ja nende õppe maht kokku on 30 EKAPit. Õpinguid sissejuhatavate moodulite õppe korraldus esimesel õppeaastal peab
võimaldama õpilasel vahetada soovi korral õppekava.
Täpsemalt soovime tagasisidet anda
Külalismajanduse eriala õppekava kohta (lisa 7):
1) Termin “külalismajandus” ei ole üldlevinud, mistõttu teeme palume nimetada õppekava
nimega “Turismiteenused” 2) Palume nimetada eelnõus välja pakutud
inglisekeelne nimi õppekavale “Hospitality Management” Hospitality või Hospitality services.
3) Külalismajanduse eriala õppekava kirjelduses (lisa 7) on spetsialiseerumisena (punkt 2.3.1)
majutamise ja toitlustamise suunal toodud “spetsialiseerumine toitude valmistamisele”. Palume selle selguse huvides nimega
“spetsialiseerumine kokaks”. 4) Palume nimetada punktis 2.3.3 nimetatud
“spetsialiseerumine turismiettevõtete teenindusele” “spetsialiseerumine
Arvestatud osaliselt.
Muudetud on antud õppekava nimetust määruses ja selle lisas, asendades nimetuse „Külalismajandus“ nimetusega
„Turismiteenused“ (inglise keeles Tourism and Hospitality Services)
Õppekavaga ettenähtud majutamise ja toitlustamise suunal toodud spetsialiseerumise nimetus „toitude valmistamine“ asendatakse
laiema mõistega „toitlustamine“, et tagada ühtlustatud lähenemine spetsialiseerumiste
kirjeldamisele. Definitsiooni kohaselt hõlmab toitlustamine toidu valmistamist ja turustamist otse tarbijale kõige laiemas tähenduses.
Toitlustamise alla kuuluvad näiteks toidu valmistamine sh selleks vajalike toiduainete ja
-kaupade käitlemine, töötlemine ja
turismiteenindusele”, kuna turismiettevõtete
hulka kuuluvad nii majutus-, toitlustus-, kui ka reisikorraldusettevõtted, laiemalt veel ka vaba aja veetmise ning transpordi ettevõtted
serveerimine (sh kaasamüük) kohvikus,
restoranis, koolis, haiglas jne. Sama suunavaliku spetsialiseerumise nimetust „turismiettevõtete teenindus“ ei muudeta.
EESTI KUTSEÕPPE EDENDAMISE ÜHING
Moodulis “Oskused eluks ja tööks” ei ole eraldi
välja toodud kodanikupädevusi, rõhutatud kodanikuaktiivsuse tähtsust. Puuduvad näiteks
märksõnad “demokraatia”, “Euroopa” või “väärtused”. Neid teemasid käsitletakse küll üldharidusõpingute moodulites, kuid võrreldes
näiteks rohe- ja digipädevuste arendamisega on kodanikupädevuste arendamine õpingute
sissejuhatavas osas pinnapealseks. Soovitame lisada kodanikupädevusi rõhutavaid
õpiväljundeid ja hindamiskriteeriume.
Teadmiseks võetud.
Kodanikupädevustele on riiklikus õppekavas tähelepanu pööratud nii kutsekeskharidusõppe
eesmärgis kui õppe tulemusena omandatavates õpiväljundites, mis tähendab, et kodanikupädevuse kui olulise üldpädevuse
arendamisega tuleb tegeleda õppe läbiviimisel läbivalt. Üldpädevuste arendamine seondub
õppe- ja hindamismeetodite valikuga, mida kajastatakse kooli õppekava rakenduskavas. Kodanikupädevuse temaatikat on kajastatud
õppekava üldharidusõpingute moodulites „Sotsiaalained“ ning „Riigikaitseõpetus“.
Eraldi õpiväljundi lisamine moodulile „Oskused eluks ja tööks“ pole eeltoodut arvestades vajalik.
Kogu eelnõust ei selgu, millistel alustel valivad õppijad ühe või teise suuna või spetsialiseerumise
ning millised on kooli õigused või kohustused
suundi/spetsialiseerumisi pakkuda.
Arvestatud.
Määruse eelnõu § 2 on täiendatud lõikega 2
järgnevas sõnastuses: „Kool arvestab õppekava koostamisel, et õpilase õpitee oleks valikuterohke pakkudes
õppekavaga erinevaid suunavalikuid või spetsialiseerumisi ja tehes vajadusel koostööd
teiste õppeasutustega. Suuna- ja spetsialiseerumise valiku võimalused ja tingimused sätestatakse kooli õppekavas“.
Ettepanekuid riikliku õppekava lisade täiendamiseks ja parandamiseks.
Arvestatud.