Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

.04.2025

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad nõukogu määruse, millega luuakse rahastamisvahend „Euroopa

julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“, ettepaneku kohta

1. Kiita heaks järgmised kaitseministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse, millega luuakse rahastamisvahend „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE)

Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“, ettepaneku kohta:

1.1. Eesti toetab SAFE määruse peamisi eesmärke, milleks on Euroopa Liidu eelarve

rakendamine riiklike kaitseinvesteeringute toetamiseks, et võimaldada kiireid ja

suuremahulisi investeeringuid kaitsevõime tugevdamiseks ning Euroopa kaitsetööstuse

tootmisvõimekuse suurendamiseks. Samuti toetame, et meetme rakendamisel soodustataks

piiriülest koostööd, erinevate piirkondade ja erinevate suurusega ettevõtete kaasatust.

1.2. Eestile on oluline, et kavandatava instrumendi tingimused toetaksid kogu laenuraha

võimalikult kiiret kasutuselevõttu Euroopa kaitsevõime tugevdamisse. Samuti peab Eesti

vajalikuks, et paralleelselt laenuinstrumendi läbirääkimiste ja rakendamisega jätkuksid

arutelud ka solidaarsemate lahenduste üle, sealhulgas toetuste ning ühiselt tagasimakstavate

laenude kasutuselevõtu võimaluste osas.

1.3. Eesti soovib, et määrus looks laenuraha kasutamiseks sobilike tegevuste osas minimaalselt

piiravaid tingimused. Peame oluliseks, et laenu saamiseks esitatava kaitsetööstuse

investeerimisplaani nõuded oleksid võimalikult lihtsad. Soovime, et instrument võimaldaks

investeeringuid võimete arendamiseks ja rakendamiseks vajalike varade ja taristu

soetamisse, samuti kasutada rahastust uute tootmisliinide loomiseks ning Balti kaitseliini

rajamiseks.

1.4. Kõlblikkuse kriteeriumites eelistame 35% import-komponentide osakaalu tõendamist

määruses pakutud 65% Euroopa Liidu jt lubatud piirkonnast pärit komponentide asemel.

Samuti soovime vältida raporteerimist allhankijate tasandil. Soovime disainiõigust

kõlblikkuse tingimustest kustutada või vähemalt tagamist, et see ei piira teatud kriitiliste

võimekuste hankimist.

1.5. Eesti toetab üldist lähenemist ühishangete soosimisele, mis suurendab kulutõhusust ja

toetab liikmesriikide koostegutsemise võimet. Eesti peab oluliseks määruses seatud

võimalust arvestada laenukõlbulikuna ka hankeid, mille viib läbi liikmesriik üksi. Eesti

toetab määruses sisalduvat ettepanekut ühishangete soodustamiseks olemasolevate

raamlepete avamisel teistele liikmesriikidele. Eesti hindab võimalust kasutada ühishangetes

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, kuid soovib lisada soovitust kutsuda

läbirääkimistele rohkem kui üks ettevõtja, et tagada konkurents. Peame oluliseks, et määrus

lubaks hangete käigus seada tingimusi tootmise lokaliseerimiseks piiririikides.

1.6. Eesti peab piiravaks nõuet, et kolmandate riikidega hankekoostöö eelduseks on Euroopa

Liidu ja vastava riigi vahel sõlmitud julgeoleku- ja kaitsekoostöö kokkulepe. Eestile on

oluline, et määrusega loodavad koostöö tingimused looksid võimaluse koostööks

samameelsete NATO liitlastega, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid, ning võimaldaksid

nendega ühishangete läbiviimist.

1.7. Eesti eelistab, et määruses oleks paindlikkus soetada kaitseotstarbelisi tooteid ja teenuseid

ka Euroopa Liidu ja/või majanduspiirkonna välistest samameelsetest riikidest. See on

vajalik, et tagada ajakriitilistes olukordades toodete ja varustuse õigeaegne kättesaadavus

juhtudel, kui Euroopa turg ei suuda neid vajadusi piisavalt kiiresti täita.

1.8. Eesti toetab väljapakutud ajutist käibemaksuvabastust SAFE instrumendi raames

hangitavatele toodetele. Eesti eelistab, et käibemaksusoodustus SAFE instrumendi

eesmärkide saavutamiseks oleks otsustatud käibemaksudirektiivi muutmise kaudu

ühehäälselt, mitte erandkorras SAFE instrumendi raames kvalifitseeritud häälteenamusega.

1.9. Eesti toetab SAFE instrumendi rakendamist koostoimes teiste Euroopa Liidu

programmidega, sealhulgas võimalust toetada juba töös olevate kaitsevaldkonna algatusi ja

nende erinevaid kasvufaase. Seejuures peame vajalikuks tingimust, et eri instrumentidest ei

kaetaks kulusid, mis on saanud juba varasemalt rahastuse.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu ja Vabariigi Valitsuse

seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa

Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja

Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad nõukogu määruse ettepaneku

kohta, millega luuakse rahastamisvahend „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE)

Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“.

1. Sissejuhatus

19.03.2025 esitas Euroopa Komisjon ettepaneku nõukogu määruse, millega luuakse

rahastamisvahend „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse

tugevdamiseks“, kehtestamiseks (COM (2025) 122, edaspidi „SAFE“). SAFE instrumendi

määrust menetletakse Euroopa Liidu nõukogus kiirprotseduuriga, läbirääkimised COREPER

suursaadikute tasemel on alanud. Eesmärk on määrus liikmesriikide poolt nõukogus heaks kiita

aprilli lõpuks ning meede lõplikult vastu võtta tänavu juuniks.

Määruse eelnõu lähtub laiemast Euroopa Liidu kaitsevalmiduse tõstmise ja kaitsetööstuse

tootmismahtude suurendamise vajadusest, mis tõstatus seoses 2022. a 24. veebruaril alanud

venemaa täiemahulise kallaletungiga Ukrainale. Tulenevalt halvenenud julgeolekuolukorrast,

vajadusest ja soovist toetada Ukrainat ning suurenenud ohust Euroopa Liidule, selle

majandusele, kodanikele ja selle liikmesriikidele näeb komisjon, et tuleb koheselt ja massiivselt

suurendada pingutusi investeerida majanduslikku võimsusesse, tugevdades seeläbi

kaitsevõimet ning Euroopa kaitsetööstuse autonoomiat.

Laenuinstrument SAFE on üks viiest sambast Euroopa Komisjoni president Ursula von der

Leyeni poolt 4.03.2025 esitatud Euroopa taasrelvastumise kavast (edaspidi „ReArm Europe

plaan“) eesmärgiga tõsta kiireloomuliselt Euroopa kaitsevalmidust. Kaval on ambitsioonikas

eesmärk luua võimalused investeerida kaitsevajadusteks kuni 800 miljardit eurot, mis

komisjoni sõnul tuleks peamiselt liikmesriikide kaitsekulutuste tõstmisest. 19.03.2025

avaldasid komisjon ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ka

Euroopa kaitsevalmiduse valge raamatu (edaspidi „valge raamat“), mis raamistab Euroopa

julgeolekut puudutava ohupildi lühikeses ja keskpikas perspektiivis, täpsustab taasrelvastumise

kavas sisalduvaid ettepanekuid ning toob ka varasemad kaitsevaldkonda puudutavad

ettepanekud ühe raamistiku alla. ReArm Europe plaan sisaldab: 1) SAFE laenuinstrumenti

kogumahuga 150 miljardit eurot; 2) 1,5% ulatuses eelarvedefitsiidi reegli erandi võimaldamist

riiklike kaitsekulude tõstmiseks; 3) Euroopa Liidu eelarve fondide, sh struktuurivahendite

kaitseotstarbele suunamise võimaldamist; 4) Euroopa Investeerimispanga (EIB) rolli

suurendamist kaitserahastajana; 5) erakapitali kaasamist kapitaliturgude elavdamise kaudu

(Hoiuste- ja Investeeringute liidu ettepanekud). 6. märtsi ja 20. märtsi Euroopa Ülemkogu

kohtumistelt sai komisjon liikmesriikide toetuse ettepanekute väljatöötamisega kiireloomuliselt

edasi liikuda.

Kõnealuse laenuinstrumendi rakendamiseks plaanib komisjon laenata turgudelt Euroopa Liidu

üldeelarve manööverdamisruumi tagatisel 150 miljardit eurot ja võimaldada riikidel SAFE

laenuinstrumendi kaudu see laenuna välja võtta. Laenu maksavad tagasi laenu võtvad

liikmesriigid iseseisvalt ning määrusega ei ole ette nähtud toetusi, mida hüvitataks solidaarselt

liikmesriikide poolt. Vastavalt komisjoni ettepanekule saaks SAFE-i kaudu laenu taotleda

Euroopa Liidu liikmesriik vähemalt kahe riigi koostöös läbiviidavale ühishankele. Ühishankes

osalevatest riikidest peab vähemalt üks olema Euroopa Liidu liikmesriik, teine ühishankes

osalev riik võib olla liikmesriik või Euroopa Liidu kandidaatriik, Euroopa Vabakaubanduse

Assotsiatsiooni (European Free Trade Association, edaspidi EFTA) ja/või Euroopa

Majanduspiirkonna (European Economic Area, edaspidi EEA) riik (Island, Liechtenstein,

2

Norra), Ukraina või kolmas riik, kellega Euroopa Liit on sõlminud kaitse- ja

julgeolekupartnerluse lepingu alusel (tänaseks on vastav leping sõlmitud Norra, Moldova,

Lõuna-Korea, Jaapani, Albaania ja Põhja-Makedooniaga). Laenu saaks võtta ka liikmesriik

üksi, ilma ühishanketa, kuid ta peaks tegema vajalikke samme selleks, et laiendada oma

hankelepet vähemat ühele liikmesriigile või teistele riikidele, keda on nimetatud ühishankes

osalemise tingimustes. Laenu nähakse ette kaitsevõime arendamiseks, koostööks hangetes,

tootmisvõimsuste suurendamiseks, kiiremaks tarnimiseks ja sõjaliste süsteemide

uuendamiseks. Laenu abil saaks rahastada valges raamatus kajastatud ja 6. märtsi Euroopa

Ülemkogu järeldustes määratletud prioriteetseid võimeid, st õhu- ja raketikaitse;

suurtükisüsteemid; laskemoon; droonid ja droonitõrje süsteemid; strateegilised võimaldajad

sealhulgas kosmose ja kriitilise taristu kaitse valdkonnas; küber, AI ja elektrooniline

sõjapidamine; sõjaline liikuvus. SAFE laenuinstrument täiendab olemasolevaid instrumente

nagu Euroopa Kaitsefond (EDF), instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks

ühishangete kaudu (EDIRPA), määrus laskemoona tootmise toetamiseks (ASAP) ning tugineb

COVID-19 kriisi ajal loodud töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa

rahastu (SURE) ning taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kogemustele. Komisjoni hinnangul

edendab SAFE instrumendi rakendamine liikmesriikide vahelist solidaarsust, koordineeritust ja

tõhusust kaitsekulutustes, ning selle eesmärk on vältida killustunud ja ebaefektiivseid kulutusi

ja stimuleerida Euroopa Liidu tööstusvõimekust.

Laenu saamiseks tuleb hiljemalt kuus kuud pärast määruse jõustumist liikmesriigil esitada

taotlus ning sellele järgnevalt ka kaitsetööstuse investeerimisplaan, mis sisaldab ülevaadet

planeeritavast hankest, selle vastavusest määrusega seatud tingimustele, seosest Euroopa

kaitsetööstusbaasi tugevdamise ja varustuskindluse parandamisega jmt. Komisjon hindab

investeerimisplaani ja laenutaotluse vastavust esitatud tingimustele. Positiivse otsuse järel

sõlmitakse komisjoni ja laenuvõtva liikmesriigi poolt laenulepe, mis muuhulgas arvestaks riigi

poolt esitatud kaitsetööstuse investeerimisplaani. Võimalik on taotleda ka 15%-list

eelfinantseerimist taotletava laenu kogumahust. Laen makstakse välja osamaksetena,

osamaksete saamiseks tuleb laenu saaval liikmesriigil igakordselt esitada maksekutse ja

eduraport. Kolmandate riikide ettevõtetest ostmisel peavad need olema läbinud Euroopa Liidu

taustauuringu või neil peab olema garantii liikmesriigist, kus nad asuvad. Euroopa Liidu, EFTA

ja/või EEA riigist või Ukrainast päris koostisosade maht peab olema vähemalt 65% hangitava

toote lõpphinnast. Põhjalikult on reguleeritud piirangud kolmandate riikide kontrolli alla

olevatest või kolmandates riikides asuvatest ettevõtetest hankimisele, nende puhul on mh

läbivalt tingimuseks, et midagi ei tohi hankida riikidest, mis kahjustavad Euroopa Liidu või

selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsevaldkonna huvisid. Määrusega nähakse ette võimalus

kasutada kiirendatud hankemenetlust ning tehakse ettepanek ajutiseks käibemaksuvabastuseks

SAFE instrumendi laenuraha abil hangitule.

Kui laenu maksimaalne maht lubab, siis saab teha teise laenutaotlusvooru enne 31. detsembrit

2026, nii et viimane laenuotsus komisjoni poolt oleks tehtud hiljemalt 30. juuni 2027. Viimase

osamakse väljamakse tehakse hiljemalt 2030. detsembri lõpuks. Maksimaalne laenuleppe

kestvus on 45 aastat. Komisjoni poolt nähakse laenuinstrumenti mh võimalusena selle abil

hankida varustust Ukraina sõjaliseks toetamiseks.

Eesti huvi on saavutada märkimisväärne edasiminek Euroopa kaitsevalmiduse tõstmisel,

eelkõige kaitsekulude tõstmise, täiendava ühisrahastuse ning Euroopa kaitsetööstuse arengu

abil. Seetõttu toetame komisjoni ettepanekuid, mis toetavad liikmesriike kaitsekulude tõstmisel.

Eesti jaoks on sama oluline ka Ukraina jätkuv abistamine. Arvestades, et Eesti valmistub

kaitsekulude tõstmiseks vähemalt 5%-le SKPst alates 2026. aastast, võib SAFE

laenuinstrument saada oluliseks vahendiks ka meie vajaduste katmisel. Samuti loodame, et

3

Eesti kaitsetööstusel tekib laenuinstrumendi rakendumisel võimalus saada täiendavaid

tellimusi.

Eelnõu õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 122, mille

alusel võib nõukogu erandlike juhtumite korral komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikide

vahelise solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavaid ad hoc meetmeid,

eriti kui võib tekkida raskusi teatud toodetega varustamisel.

Eelnõu menetlusprotsess on kiirmenetlus koos Euroopa parlamendiga ning menetluskord

Euroopa Liidu Nõukogus on kvalifitseeritud häälteenamus. Kiirusmenetluse tõttu ei

korraldatud avalikke konsultatsioone ega tehtud põhjalikku mõjuanalüüsi.

Seisukohad ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu

osakonna juhataja asetäitja Liivi Turk ([email protected]), Kaitseministeeriumi

kaitsetööstuse osakonna Euroopa kaitsetööstusprogrammide valdkonnajuht Ander Allas

([email protected]), Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusteeninduse

nõunik Natalja Rüütel ([email protected]), kaitsenõunik AEEL juures Hiie

Marie Loovere ([email protected]), Välisministeeriumi NATO ja

Atlandi-üleste suhete osakonna nõunik Sandra Reintamm ([email protected]),

Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Martin

Põder ([email protected]). Valdkonna eest vastutav asekantsler Kaitseministeeriumis on

kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton ([email protected]).

2. Sisu ja võrdlev analüüs

2.1 Tegevuste sisukokkuvõte

Eelnõu koosneb kokku 28 artiklist, mis sätestavad instrumendi kasutamise eesmärgi ja

kohaldamisala, laenu vormi ja laenusaamise tingimused, rahastamise ülempiiri ja ajalised piirid,

laenutaotlemise ja laenu üle otsustamise korra, laenumaksete protseduuri, sh eelarahastamise

võimaluse ja väljamaksete reeglid, laenu kasutamise kontrollomehhanismi ja raporteerimise

tingimused, ühishangetes osalemise abikõlbulikkuse tingimused ja kolmandate riikide

osalemise piirangud, hanke kiirmenetluse, käibemaksuvabastuse ja riigisaladuse kaitse teemade

seotud aspektid.

Eesmärk ja kohaldamisala (artikkel 1)

SAFE on Euroopa Liidu rahastusinstrument, mille eesmärk on toetada liikmesriike

kaitsetööstuse kiireloomuliste ja oluliste investeeringute elluviimisel. Artiklis loetletakse

instrumendi rahastuse abil hangitavate toodete kategooriad järgmiselt: 1) kategooria üks:

laskemoon ja raketid; suurtükisüsteemid; väikedroonid (NATO klass 1) ja seotud

droonivastased süsteemid; kriitilise taristu kaitse; küber ja sõjaline liikuvus; 2) kategooria kaks:

õhu- ja raketikaitse, muud droonid kui väikedroonid (NATO klass 2 ja 3) ja seotud

droonivastased süsteemid; strateegilised võimaldajad; kosmosevõime kaitse; tehisintellekt ja

elektrooniline sõjapidamine.

Mõisted (artikkel 2)

Artikkel selgitab määruses kasutatavaid olulisi mõisteid, et tagada ühtne tõlgendus ja

rakendamine. See hõlmab muu hulgas mõisteid „kaitsetoode“, „muud tooted kaitse eesmärgil“

ja „ühishange“.

4

SAFE instrumendi täiendav iseloom (artikkel 3)

Artiklis selgitatakse, et SAFE ei asenda olemasolevaid Euroopa Liidu ega liikmesriikide

programme, vaid täiendab neid, eesmärgiga kiirendada investeeringuid ja soodustada koostööd,

eriti ühishangete kaudu.

SAFE instrumendi kasutamise tingimused (artikkel 4)

Artikkel selgitab, et laenu saab taotleda ainult siis, kui tegevused on seotud ühishangetega ja

järgivad abikõlblikkuse reegleid. Toetatavaid tegevusi selgitatakse kolmes alajaotuses

järgmiselt: tegevused, mis aitavad kaasa kaitsetööstuse strukturaalsetele muudatustele ja

tootmisvõimsuse suurendamisele; parandavad toodete kättesaadavaust sh tarneaegade

lühendamise ja varude kogumisega; toetavad koostalitlusvõimet. Erandina võivad olla ka

üksiku liikmesriigi hanked olla toetuskõlbulikud, kui liikmesriik teeb aktiivselt samme, et neid

avada ka teistele koostööks.

Rahalise abi vorm (artikkel 5)

Rahaline abi antakse liikmesriikidele laenu vormis.

Rahastamise ülempiir (artikkel 6)

SAFE instrumendi kogumaht on kuni 150 miljardit eurot.

Rahalise abi taotlemise kord ja Euroopa kaitsetööstuse investeerimisplaan (artikkel 7)

Taotlemise protsess on mitmeetapiline. Liikmesriigid peavad kuue kuu jooksul esitama

laenutaotluse ning Euroopa kaitsetööstuse investeerimisplaani. Plaan peab sisaldama toodete

kirjeldust, kirjeldust planeeritud ühishangetest, kuludest, seostest teiste liidu meetmetega; kui

kohane, siis seostest Ukraina kaasamise või toetamisega; vastavust abikõlblikkuse tingimustele;

kus asjakohane, siis kirjeldust tegevustest, mis toetavad tarnekindlust, väikese- ja keskmise

suurusega ettevõtete (edaspidi VKE) kaasamist jmt.

Komisjoni otsus rahaliseks abiks (artikkel 8)

Komisjon hindab investeerimiskava vastavust määruse nõuetele ning kui kõik tingimused on

täidetud, teeb komisjon rakendusotsuse, millega määratakse laenu summa ja ettemakse suurus.

Komisjon peb igal juhul põhjendama oma otsust. Otsustamisel peab komisjon rakendama

võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid.

Laenude rahastamine (artikkel 9)

Komisjonil on volitus võtta laene finantsturgudelt, et rahastada SAFE raames antavaid laene.

Kõik rahastamis- ja väljamaksetehingud toimuvad eurodes.

Laenulepingud (artikkel 10)

Laenu andmise eelduseks on laenulepingu ja operatiivkokkulepete (operational arrangement)

sõlmimine komisjoni ja liikmesriigi vahel. Laenuleppe maksimaalne kestvus 45 aastat.

Laenulepingus sätestatakse laenu maksimaalne kestus, maksegraafik ja ettemakse tingimused.

Operatiivkokkulepped käsitlevad seost laenu ja esitatud kaitsetööstuse investeerimisplaani

vahel, aruandlust ja kontrollimeetmeid.

Eelrahastamine (artikkel 11)

Liikmesriigid võivad taotleda kuni 15% ulatuses eelrahastust. Eelrahastus makstakse välja

vastavalt laenulepingu tingimustele ühes või mitmes jaos.

5

Laenude väljamakse reeglid (artikkel 12)

Laenud makstakse välja kuni kaks korda aasta toimuvate osamaksetena. Liikmesriik peab

osamakse saamiseks esitama maksekutse ja eduraporti. Kui eduraport saab positiivse hinnangu,

teeb komisjon välkjamakse. Viimase väljamakse tähtaeg 31.12.2030. Komisjon võib maksed

peatada, kui nõutud eduraport ei ole rahuldav.

Ettevaatusreeglid (artikkel 13)

Kolm suurimat laenusaaja riiki ei tohi saada kokku üle 60% kogu SAFE instrumeni

(laenu)mahust. See reegel suurendab rahalise abi jagunemise tasakaalu ning vähendab riski, et

rahastus koondub vaid mõne liikmesriigi kätte.

Kontroll ja audit (artikkel 14)

Liikmesriigid peavad võimaldama komisjonile juurdepääsu vajalikele dokumentidele ja

aruannetele. Poolaastased aruanded/eduraportid on aluseks laenumaksete jätkumisele.

Aruandlus (artikkel 15)

Artikkel käsitleb komisjoni aruandekohustust. Komisjon koostab kord aastas aruande Euroopa

Parlamendile ja Nõukogule SAFE instrumendi kasutamise kohta. Kui vajalik, võib komisjon

ettepanekuna taotleda rahastamisperioodi pikendamist.

Abikõlblikkuse tingimused (artikkel 16)

Ühishangetes osalevad ettevõtted ja alltöövõtjad peavad asuma Euroopa Liidus, EEA ja/või

EFTA riikides või Ukrainas ning olema vabad kolmandate riikide kontrollist. Erandina võivad

hankes osaleda ka kolmandate riikide kontrollitavad või kolmandate riikide ettevõtte poolt

kontrollitavad ettevõtted, kes on läbinud vajaliku taustauuringu (määruse 2019/452 mõistes)

või neil on asukoha liikmesriigi garantii. Garantiile on kehtestatud omakorda tingimused.

Hangitavate toodete komponentidest vähemalt 65% peab pärinema eelpoolmainitud lubatud

piirkondadest. Artikkel sätestab ka erinõuded laenuraha eest hangitavate toodete kategooria

kahe osas, kus hankijatel peab olema õigus ilma kolmanda osapoole piiranguteta defineerida,

kohaldada ja asendada või lahti võtta komponente, mis on kas kolmanda riigi või kolmanda

riigi ettevõttete piirangute all (nn disainiõigus).

Kolmandate riikide osalus (artikkel 17)

Kolmandad riigid, kellega Euroopa Liit on sõlminud kaitse- ja julgeolekupartnerluse lepingu,

võivad osaleda SAFE ühishangetes. Tingimused määratakse kahe- või mitmepoolsete

kokkulepetega. Selline koostöö aitab suurendada standardiseeritust ja koostalitlusvõimet.

Raamlepingute muutmine (artikkel 18)

Liikmesriigid võivad olemasolevatesse raamlepingutesse lisada uusi osalejaid, kui tarnija on

nõus. Samuti võib muuta lepingute mahtu, kui see toetab SAFE eesmärke ning vastab SAFE

instrumendi abikõlblikkuse tingimustele. Kõik muudatused tuleb avalikustada vastavalt

hankeõiguse nõuetele.

Hanke kiirmenetlus (artikkel 19)

Ühishanked, milles osaleb SAFE instumendi kaudu toetust saanud vähemalt üks liikmesriik,

loetakse kriisiolukorras toimuvaks vastavalt direktiivi 2009/81/CE art 28(1) p C-le ning neid

on võimalik viia läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega.

6

Käibemaksu vabastus (artikkel 20)

Kaitsetooted, mis hangitakse SAFE raames, vabastatakse ajutiselt käibemaksust erandina

direktiivi 2006/112/EC art 2(1) alusel.

Riigisaladuste kaitse (artikkel 21)

Tundlikku teavet tuleb käsitleda turvaliselt, kasutades turvalisi suhtluskanaleid. Komisjon

pääseb ligi ainult vajalikele andmetele ja austab riiklikke julgeolekumeetmeid.

Teavitus ja avalikustamine (artikkel 22)

Liikmesriigid ja komisjon peavad tagama, et Euroopa Liidu toetusest teavitatakse avalikult.

Projektide puhul tuleb kasutada Euroopa Liidu embleemi ja viidata SAFE rahastusele.

Teavitamine peab olema asjakohane ja arvestama julgeolekunõuetega.

Jõustumine (artikkel 23)

Määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

3. Õiguslik alus, vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

3.1 Õiguslik alus

Eelnõu õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 122, mille

alusel võib nõukogu erandlike juhtumite korral komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikide

vahelises solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavaid ad hoc

meetmeid, eriti kui võib tekkida raskusi teatud toodetega varustamisel.

3.2 Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Kaitsevalmiduse tõstmine Euroopa Liidu oma kaitsevajaduse jaoks ning jätkuvaks Ukraina

toetamiseks nõuab Euroopa ülest lähenemist. Eesti nõustub, et Euroopa seisab silmitsi kõiki

liikmesriike mõjutada võiva hädaolukorraga, mis nõuab liidu ja liikmesriikide meetmete

kombineerimist Euroopa kaitsevõime märkimisväärseks suurendamiseks, kaitsetööstusbaasi

laiendamiseks ning kaitseotstarbeliste tootmise piisava võimekuse tagamiseks. Eelnõuga

loodav rahastamisvahend võimaldab liidu tasandil reageerida liikmesriikide tungivale

vajadusele suurendada avaliku sektori kulutusi ning täiendada meetmeid, mida liikmesriigid

kavatseva võtta riiklikul tasandil.

Kriisimeetme puhul oleks mõistlik ühishangetele seatud tingimused hoida võimalikult

paindlikud, et liikmesriigid saaksid oma kaitsevõime tõstmise jaoks olulisi hankeid selle abil

läbi viia võimalikult kiiresti, efektiivselt ja vaid hädavajaliku administreerimiskoormaga.

Suuremahuliste investeeringute ja nõudluse koondamise koosmõjul peaks Euroopa

kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi killustatus märkimisväärselt vähenema ja selle

tootmisvõimsus olulisel määral suurenema.

Peame väljapakutud meetmeid üldiselt sobivaks määrusega taotletavate eesmärkide täitmiseks

ning leiame, et eelnõu on kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse printsiipidega.

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

7

Kuna määrusega loodav SAFE laenuinstrument on kiireloomuline meede, mis esitati ja mida

plaanitakse menetleda kiirmenetlusega, siis ei ole Euroopa Komisjon teinud sellele

mõjuanalüüsi ega ka seotud osapoolte kaasamist.

SAFE instrument on olemuselt Euroopa Liidu ühine rahastamine. Määruse vastuvõtmisega

mõju Eesti riigieelarvele ei ole, meetme rakendamine ei eelda liikmesriikide sissemakset. Mõju

eelarvele tekib siis, kui Eesti otsustab SAFE laenuinstrumendi kaudu raha laenata.

Instrumendi rahastamiseks laenab turgudelt Euroopa Komisjon ning krediidiriski katab

Euroopa Liidu eelarve. Risk võib rakenduda juhul, kui laenu saanud liikmesriik Euroopa

Komisjonile laenu ei tagasta, samas on see risk pigem madal. Euroopa Liidu krediidireiting on

kõrge, mille tõttu tekib madalama reitinguga riikide subsideerimine intressimäärade kaudu.

Eelarvereeglite mõttes täiendavat lisavabastust SAFE-laenudest finantseeritud kulutustele ei

kaasne ning võetav laen peab mahtuma ReArm Europe plaaniga võimaldatud riiklike

kaitsekulude tõstmise 1,5%-lise eelarvedefitsiidi erandi sisse.

Rahaturgusid mõjutav keskkond muutub praegu kiiresti. Järsk nõudluse tõus piiratud

tootmisvõimsuste ja laoseisude puhul tekitab kaupade hinnatõusu. Investeeringumahud, mida

liikmesriigid kavandavad, on suured ja ajasurve all. Seetõttu tuleb Eesti kaitsekulude tõstmisele

katte leidmisel kasutada erinevaid rahastamisallikaid, sh Eesti oma eelarve/maksutulu, Eesti

rahvuslikke võlakirju, laenud arengupankadest, Euroopa Liidu rahastuse võimalused, sh MFFi

vahendid, ka SAFE laenuinstrument. Eesti kaalub SAFE laenuinstumendi kasutamist

konkreetsete investeeringute kavandamisel, hinnates, mis tempos on algatuses pakutud

investeeringuid reaalne teha, ning kaaludes mh ühishangete võimalusi.

Laenuinstrumendi efektiivne rakendamine aitab kaasa Euroopa ja liikmesriikide

kaitsevõimekuse suurendamisele ning Euroopa kaitsetööstusbaasi tugevdamisele. Samas on

halvenenud julgeolekuolukorras oluline loodava meetme paindlikkus ja tasakaal vajalike

võimete kättesaadavuse ja hankimise ning Euroopa kaitsetööstusbaasi tugevdamise vahel.

Samuti tuleb vältida põhjendamatult suure administratiivkoorma loomist meetme rakendamisel

ning väga oluline on arvestada koostöö ja koostalitlusvõime tagamise vajadusega Euroopa

julgeolekusse panustavate Euroopa Liitu mittekuuluvate NATO liitlastega.

Eesti kaitsetööstusettevõtetele annab määruse rakendumine võimaluse osaleda laenuraha toel

läbiviidavates hanges. Määruse rakendamisega toetatakse kaudselt ka VKE-de võimalusi

hangetes osalemisel, Euroopa Liidu suurte kaitsetööstusettevõtete tarneahelate avamist ning

piiriülese koostöö edendamist.

5. Seisukohad

5.1 Eesti toetab SAFE määruse peamisi eesmärke, milleks on Euroopa Liidu eelarve

rakendamine riiklike kaitseinvesteeringute toetamiseks, et võimaldada kiireid ja

suuremahulisi investeeringuid kaitsevõime tugevdamiseks ning Euroopa

kaitsetööstuse tootmisvõimekuse suurendamiseks. Samuti toetame, et meetme

rakendamisel soodustataks piiriülest koostööd, erinevate piirkondade ja erinevate

suurusega ettevõtete kaasatust.

Selgitus: Määruse üldine eesmärk aitab kaasa Euroopa kaitsevõime suurendamisele ning

seeläbi ka NATO võimearenduseesmärkide tagamisele, mis on Eesti otsene julgeolekuhuvi.

Eestile on oluline, et kaitsevaldkond oleks julgeolekuohtudele vastavalt rahastatud ning

võimearenduslikud ambitsioonid sellega koherentselt rakendatavad. Lisaks on meile oluline, et

8

rahastuse toel toimuks tööstusvõimsuse suurendamine, rahastamisele lihtsustatud juurdepääsu

tagamine (sh VKE-dele ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele). Määruse kiire

rakendamine julgeolekuvaldkonna eesmärkide täitmiseks Euroopas on kriitilise tähtsusega.

Selle juures tuleb järgida, et investeeringud jõuaksid võimalikult laiale ringile nii riigiti kui

kaitsetööstuste põhiselt.

5.2 Eestile on oluline, et kavandatava instrumendi tingimused toetaksid kogu laenuraha

võimalikult kiiret kasutuselevõttu Euroopa kaitsevõime tugevdamisse. Samuti peab

Eesti vajalikuks, et paralleelselt laenuinstrumendi läbirääkimiste ja rakendamisega

jätkuksid arutelud ka solidaarsemate lahenduste üle, sealhulgas toetuste ning ühiselt

tagasimakstavate laenude kasutuselevõtu võimaluste osas.

Selgitus: Toetame laenuinstrumendi kiiret menetlemist, aga leiame, et selle rakendamisel on

oluline seada tingimused, mille alusel riigid oleksid tegelikult ka valmis laenu võtma. Lisaks

kõlblikkuse jm piiravatele tingimustele on seejuures oluline hoida meetme rakendamise

administratiivne koormus minimaalsena ning rakendamine selge ja võimalikult lihtne, et tagada

instrumendi tõhus ja laialdane kasutus. Oluline on seejuures selge arusaam laenutaotlusega

esitatava kaitsetööstuse investeerimisplaani osas. Kuna Euroopa Liidu liikmesriikide

kaitsevõime täiendamise vajadused ja võimelüngad on suured, siis on laenuraha kasutamine

oluline nii sisulise kaitsevõime ülesehitamise jaoks, kui ka sellega kaasneva rahvusvahelise

kuvandi kinnituseks, et Euroopa Liit tegeleb päriselt oma kaitsevõime kasvatamisega. Euroopa

julgeolek tugineb jagamatuse printsiibile. Näeme laene olulise osana laiemast

terviklahendusest, kuid leiame, et kaitsevõime tugevdamisse tehtavaid investeeringuid tuleks

toetada ka ühiste, solidaarsete meetmetega nagu ühine laen ja toetused. See on kooskõlas

Euroopa Liidu alusväärtuste ja -eesmärkidega, sealhulgas ühtekuuluvuse ja vastastikuse toe

põhimõtetega.

5.3 Eesti soovib, et määrus looks laenuraha kasutamiseks sobilike tegevuste osas

minimaalselt piiravaid tingimused. Peame oluliseks, et laenu saamiseks esitatava

kaitsetööstuse investeerimisplaani nõuded oleksid võimalikult lihtsad. Soovime, et

instrument võimaldaks investeeringuid võimete arendamiseks ja rakendamiseks

vajalike varade ja taristu soetamisse, samuti kasutada rahastust uute tootmisliinide

loomiseks ning Balti kaitseliini rajamiseks.

Selgitus: Kuigi Eesti toetab selgelt Euroopa kaitsetööstuse arendamist, ei saa see tänases

julgeolekuolukorras ning ohuhinnangute juures tulla kiire kaitsevõime tõstmise ja kaitsehangete

arvelt, seetõttu on oluline hoida toetuskõlblikkuse piirangud minimaalsel tasemel ning

toetatavate valdkondade loetelu vastavana Euroopa kaitsevõime vajadustega.

Tähis on, et rahastada oleks võimalik kaitsevõime arendamiseks vajalikke valdkondi kogu

spektri ulatuses ning et nende võimete hankimine toimuks reeglina konkurentsipõhiselt.

Arvestades, et eelnõu üheks eesmärgiks on Euroopa kaitsetööstuse tugevdamine, peame

oluliseks, et meetmega oleks võimalik rahaliselt toetada uute tootmisliinide rajamist, mis

omakorda suurendaks tootmismahte ja tagaks liikmesriikidele täiendava võimaluse

kaitseotstarveliste toodete tellimiseks Euroopa kaitsetööstuselt. Sama oluline on toetada

liikmesriikide ja laiemalt Euroopa kaitsevõime jaoks olulisi taristuprojekte nagu

laskemoonaladude rajamine ja vastase liikuvust takistavad meetmed nagu Balti kaitseliin. Balti

kaitseliini eesmärk on tugevdada Euroopa idapiiri vastupanuvõimet julgeolekuohtudele ja see

9

on Euroopa kaitse valges raamatus ning Euroopa kaitseinvesteeringute programmi eelnõus

nimetatud ühena olulistest Euroopa-ülestest võimearendusprojektidest.

5.4 Kõlblikkuse kriteeriumites eelistame 35% import-komponentide osakaalu tõendamist

määruses pakutud 65% Euroopa Liidu jt lubatud piirkonnast pärit komponentide

asemel. Samuti soovime vältida raporteerimist allhankijate tasandil. Soovime

disainiõigust kõlblikkuse tingimustest kustutada või vähemalt tagamist, et see ei piira

teatud kriitiliste võimekuste hankimist.

Selgitus: Toetame kõlblikkuse piiranguna Euroopa kaitsetööstuse väliste komponentide

hoidmist varasemates kaitsetööstuse toetamiseks loodud kriisimeetmes sätestatuga samal

tasemel. Samas soovime, et määruses keskendutaks mitte 65% Euroopa Liidu jm lubatud

päritoluriikide komponentide osakaalu tõendamisele, vaid 35% imporditud (ehk kolmandatest

riikidest pärit) komponentide ülevaatele, kuna see on administratiivselt oluliselt vähem

koormav. Samuti soovime vältida allhankijate tasandil raporteerimiskohustusi, kuna see on

keeruline ja aeganõudev ülesanne.

Soovime kustutada määrusest kõlblikkuse tingimuste hulka kuuluva nõude, mille kohaselt

hangitava toote disainiõigus, sh õigus iseseisvalt asendada või eemaldada lõpptootest selle osi

või komponente, peab kuuluma EL päritolu kaitsetööstusettevõttele või liikmesriigile.

Arvestades piiranguid, mis võivad kehtida kolmandatest riikidest pärit tundlike, eriti

kõrgtehnoloogiliste komponentide suhtes, võib selline nõue osutuda takistuseks kriitiliselt

vajalike võimete hankimisel. Kui disainiõiguse nõue siiski määrusesse jääb, peame oluliseks

selget ja ühist arusaama selle mõju ulatusest kaitsevõime seisukohalt olulistele võimetele ning

tagamist, et see nõue ei takista meil seatud eesmärkide täitmist.

5.5 Eesti toetab üldist lähenemist ühishangete soosimisele, mis suurendab kulutõhusust ja

toetab liikmesriikide koostegutsemise võimet. Eesti peab oluliseks määruses seatud

võimalust arvestada laenukõlbulikuna ka hankeid, mille viib läbi liikmesriik üksi.

Eesti toetab määruses sisalduvat ettepanekut ühishangete soodustamiseks

olemasolevate raamlepete avamisel teistele liikmesriikidele. Eesti hindab võimalust

kasutada ühishangetes väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, kuid

soovib lisada soovitust kutsuda läbirääkimistele rohkem kui üks ettevõtja, et tagada

konkurents. Peame oluliseks, et määrus lubaks hangete käigus seada tingimusi

tootmise lokaliseerimiseks piiririikides.

Selgitus: Laenuinstrument SAFE näeb Euroopa kaitsetööstusbaasi tugevdamisel ja mahtude

suurendamisel olulise tegurina liikmeriikide vahelisi ühishankeid. Eestib toetab üldiselt seda

lähenemist, sest ühishangete rakendamine tagab tootjale parema prognoosi tellimuste mahust,

võimaldab suurendada tellimust ning vältida liikmesriikide tellimuste vahelist konkurentsi ja

sellega kaasneda võivat täiendavat hinnatõusu. Samas peame oluliseks määruses erandina

märgitud võimalust toetada laenurahaga teatud tingimustel ka ühe liikmesriigi poolt

läbiviidavaid hankeid, sest ei saa välistada võimalust, et liikmesriik leiab oma kaitsevõime

tugevdamiseks olulise lahenduse, mida on keeruline erinevatel põhjustel ühishankena teostada.

Toetame määruses väljatoodud ettepanekud hankedirektiivi erandite rakendamiseks hangete

läbiviimisel. Leiame, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse võimaldamine on

10

kriisimeetme rakendamisel suurenenud julgeolekuohu olukorras oluline vahend

hankemenetluse kiirendamisel. Kuna väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse

kasutamist põhjendatakse eelkõige kiireloomulisusega, mitte tingimata hanke tundliku

iseloomuga, soovitame lisada suunise kutsuda läbirääkimistele rohkem kui üks ettevõtja; see

aitaks ära kasutada konkurentsi ning tagaks mh ka Eesti ettevõtjatele paremad võimalused

osaleda piiriülestes hangetes, arvestades riikide kalduvust eelistada kohalikke ettevõtjaid.

Samuti toetame ettepanekut kohaldada olemasolevaid raamlepinguid liituvatele hankijatele, kes

algse hankelepingu osapooleks ei olnud, arvestades pakkujate võimekuse ja nõusolekuga. See

võimalus aitab kokku hoida hanke läbiviimiseks kuluvat aega ning võimaldab kaitsevõime

tõstmiseks vajalikke hankeid läbi viia kiiremini.

Lisaks olemasolevatele pakutud eranditele soovime määruses kajastada ka tootmise

lokaliseerimisega seotud erandit, et luua selge ja ühemõttelise õiguslik alus, mille järgi oleks

piiririikide puhul tootmise lokaliseerimine kriisiolukorras vaikimisi lubatud. Arvestades

mahukaid investeeringud kaitsevaldkonda ning halvenenud julgeolekuolukorda, võimaldaks

hankeleppe osana varustuse tootmise või hooldusega seotud etappide teostamine Eestis oluliselt

parandada meie varustuskindlust.

5.6 Eesti peab piiravaks nõuet, et kolmandate riikidega hankekoostöö eelduseks on

Euroopa Liidu ja vastava riigi vahel sõlmitud julgeoleku- ja kaitsekoostöö kokkulepe.

Eestile on oluline, et määrusega loodavad koostöö tingimused looksid võimaluse

koostööks samameelsete NATO liitlastega, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid, ning

võimaldaksid nendega ühishangete läbiviimist.

Selgitus: Eesti toetab Euroopa kaitsetööstuse tarneahelates riskide maandamist, kuid ei näe

kaitsevõime soetamist NATO liitlastelt riskina. Meile on oluline hoida suhteid juba

olemasolevate oluliste partneritega ja tagada tarneahelate paindlikkus, millel võib kriisi ajal olla

kriitiline roll. Seepärast toetab Eesti, et määruse rahastamistingimused oleksid võimalikult

vähepiiravad Eesti jaoks olulistele liitlastele ja kaitsekoostöö partneritele NATO-s.

Eesti ei pea Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud julgeoleku- ja kaitsekoostöö

kokkuleppe olemasolu SAFE instrumendi raames tehtava koostöö eeltingimusena vajalikuks.

Antud koostöökokkulepped ei ole ettenähtud kasutamiseks kontekstis, mida SAFE määrus

reguleerib, seetõttu näeme kokkuleppe sissetoomist määruse kontekstis pigem ebavajaliku

piiranguna. Euroopa julgeolekuhuvides on tagada Euroopa NATO liitlaste võime-eesmärkide

täitmine. SAFE laenuinstrumendil on võimalus toetada, et eesmärgid saaksid koherentsemalt

ellu viidud, see toetaks kaitsevõime olulist tõstmist ning laiemalt Euroopa panust

transatlantilisse julgeolekusse, seetõttu tuleb osalustingimuste osas NATO liikmesriikidele

piirangute kehtestamist vältida.

5.7 Eesti eelistab, et määruses oleks paindlikkus soetada kaitseotstarbelisi tooteid ja

teenuseid ka Euroopa Liidu ja/või majanduspiirkonna välistest samameelsetest

riikidest. See on vajalik, et tagada ajakriitilistes olukordades toodete ja varustuse

õigeaegne kättesaadavus juhtudel, kui Euroopa turg ei suuda neid vajadusi piisavalt

kiiresti täita.

11

Selgitus: Euroopa Liidust pärit toodangu eelistamine on ühelt poolt vajalik, et toetada kohaliku

kaitsetööstuse arengut; teisalt on vajalik tagada ka kriitiliselt oluliste kaitseotstarbeliste kaupade

ja teenuste pidev kättesaadavus. Seetõttu on Eesti jaoks oluline, et kriitiliste kaitseotstarbeliste

kaupade hankimisele kolmandatest riikidest oleks regulatsioonis jäetud teatud paindlikkus

näiteks juhtudeks, kui antud toodet ei ole võimalik Euroopa turult mõistliku aja jooksul ja

vajalikus koguses kätte saada.

5.8 Eesti toetab väljapakutud ajutist käibemaksuvabastust SAFE instrumendi raames

hangitavatele toodetele. Eesti eelistab, et käibemaksusoodustus SAFE instrumendi

eesmärkide saavutamiseks oleks otsustatud käibemaksudirektiivi muutmise kaudu

ühehäälselt, mitte erandkorras SAFE instrumendi raames kvalifitseeritud

häälteenamusega.

Selgitus:

Eesti toetab määrusega pakutavat ajutist käibemaksuvabastust SAFE instrumendi rakendamise

kaudu hangitavate kaitseotstarbeliste kaupade osas. Komisjoni selgitusel mõeldakse ajutise

käibemaksuvabastuse all vabastust mahaarvamise õigusega, ehk 0% käibemaksumäära. Peame

seda võimalust riikidele kaitsevõime tõstmisel majanduslikult stimuleerivaks meetmeks.

Maksuvabastus vabastab vahendid vajalike kaitseotstarbeliste toodete hankimisele, kiirendades

nii üldist kaitsevõime tõstmist. Määrusega väljapakutud maksuvabastuse üle otsustamisel

peame oluliseks järgida maksu- ja tollivaldkonna ühehäälsusega otsustamise protseduuri.

5.9 Eesti toetab SAFE instrumendi rakendamist koostoimes teiste Euroopa Liidu

programmidega, sealhulgas võimalust toetada juba töös olevate kaitsevaldkonna

algatusi ja nende erinevaid kasvufaase. Seejuures peame vajalikuks tingimust, et eri

instrumentidest ei kaetaks kulusid, mis on saanud juba varasemalt rahastuse.

Selgitus: Soovime tagada, et SAFE määrus lähtuks praktikatest, mida on rakendatud ka

varasemate programmide määrustes (nagu EDF, EDIRPA ja ASAP), ehk laiendada juba töös

olevate instrumentide rakendamise efektiivsust, tagades ühtsema kaitsevaldkonna arendamise.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Eelnõu kohta esitasid oma seisukohad Rahandusministeerium ja Välisministeerium ning Eesti

Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidult. Esitatud arvamusi on seletuskirja koostamisel arvesse

võetud.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

.04.2025

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad nõukogu määruse, millega luuakse rahastamisvahend „Euroopa

julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“, ettepaneku kohta

1. Kiita heaks järgmised kaitseministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse, millega luuakse rahastamisvahend „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE)

Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“, ettepaneku kohta:

1.1. Eesti toetab SAFE määruse peamisi eesmärke, milleks on Euroopa Liidu eelarve

rakendamine riiklike kaitseinvesteeringute toetamiseks, et võimaldada kiireid ja

suuremahulisi investeeringuid kaitsevõime tugevdamiseks ning Euroopa kaitsetööstuse

tootmisvõimekuse suurendamiseks. Samuti toetame, et meetme rakendamisel soodustataks

piiriülest koostööd, erinevate piirkondade ja erinevate suurusega ettevõtete kaasatust.

1.2. Eestile on oluline, et kavandatava instrumendi tingimused toetaksid kogu laenuraha

võimalikult kiiret kasutuselevõttu Euroopa kaitsevõime tugevdamisse. Samuti peab Eesti

vajalikuks, et paralleelselt laenuinstrumendi läbirääkimiste ja rakendamisega jätkuksid

arutelud ka solidaarsemate lahenduste üle, sealhulgas toetuste ning ühiselt tagasimakstavate

laenude kasutuselevõtu võimaluste osas.

1.3. Eesti soovib, et määrus looks laenuraha kasutamiseks sobilike tegevuste osas minimaalselt

piiravaid tingimused. Peame oluliseks, et laenu saamiseks esitatava kaitsetööstuse

investeerimisplaani nõuded oleksid võimalikult lihtsad. Soovime, et instrument võimaldaks

investeeringuid võimete arendamiseks ja rakendamiseks vajalike varade ja taristu

soetamisse, samuti kasutada rahastust uute tootmisliinide loomiseks ning Balti kaitseliini

rajamiseks.

1.4. Kõlblikkuse kriteeriumites eelistame 35% import-komponentide osakaalu tõendamist

määruses pakutud 65% Euroopa Liidu jt lubatud piirkonnast pärit komponentide asemel.

Samuti soovime vältida raporteerimist allhankijate tasandil. Soovime disainiõigust

kõlblikkuse tingimustest kustutada või vähemalt tagamist, et see ei piira teatud kriitiliste

võimekuste hankimist.

1.5. Eesti toetab üldist lähenemist ühishangete soosimisele, mis suurendab kulutõhusust ja

toetab liikmesriikide koostegutsemise võimet. Eesti peab oluliseks määruses seatud

võimalust arvestada laenukõlbulikuna ka hankeid, mille viib läbi liikmesriik üksi. Eesti

toetab määruses sisalduvat ettepanekut ühishangete soodustamiseks olemasolevate

raamlepete avamisel teistele liikmesriikidele. Eesti hindab võimalust kasutada ühishangetes

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, kuid soovib lisada soovitust kutsuda

läbirääkimistele rohkem kui üks ettevõtja, et tagada konkurents. Peame oluliseks, et määrus

lubaks hangete käigus seada tingimusi tootmise lokaliseerimiseks piiririikides.

1.6. Eesti peab piiravaks nõuet, et kolmandate riikidega hankekoostöö eelduseks on Euroopa

Liidu ja vastava riigi vahel sõlmitud julgeoleku- ja kaitsekoostöö kokkulepe. Eestile on

oluline, et määrusega loodavad koostöö tingimused looksid võimaluse koostööks

samameelsete NATO liitlastega, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid, ning võimaldaksid

nendega ühishangete läbiviimist.

1.7. Eesti eelistab, et määruses oleks paindlikkus soetada kaitseotstarbelisi tooteid ja teenuseid

ka Euroopa Liidu ja/või majanduspiirkonna välistest samameelsetest riikidest. See on

vajalik, et tagada ajakriitilistes olukordades toodete ja varustuse õigeaegne kättesaadavus

juhtudel, kui Euroopa turg ei suuda neid vajadusi piisavalt kiiresti täita.

1.8. Eesti toetab väljapakutud ajutist käibemaksuvabastust SAFE instrumendi raames

hangitavatele toodetele. Eesti eelistab, et käibemaksusoodustus SAFE instrumendi

eesmärkide saavutamiseks oleks otsustatud käibemaksudirektiivi muutmise kaudu

ühehäälselt, mitte erandkorras SAFE instrumendi raames kvalifitseeritud häälteenamusega.

1.9. Eesti toetab SAFE instrumendi rakendamist koostoimes teiste Euroopa Liidu

programmidega, sealhulgas võimalust toetada juba töös olevate kaitsevaldkonna algatusi ja

nende erinevaid kasvufaase. Seejuures peame vajalikuks tingimust, et eri instrumentidest ei

kaetaks kulusid, mis on saanud juba varasemalt rahastuse.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu ja Vabariigi Valitsuse

seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa

Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja

Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad nõukogu määruse ettepaneku

kohta, millega luuakse rahastamisvahend „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE)

Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“.

1. Sissejuhatus

19.03.2025 esitas Euroopa Komisjon ettepaneku nõukogu määruse, millega luuakse

rahastamisvahend „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse

tugevdamiseks“, kehtestamiseks (COM (2025) 122, edaspidi „SAFE“). SAFE instrumendi

määrust menetletakse Euroopa Liidu nõukogus kiirprotseduuriga, läbirääkimised COREPER

suursaadikute tasemel on alanud. Eesmärk on määrus liikmesriikide poolt nõukogus heaks kiita

aprilli lõpuks ning meede lõplikult vastu võtta tänavu juuniks.

Määruse eelnõu lähtub laiemast Euroopa Liidu kaitsevalmiduse tõstmise ja kaitsetööstuse

tootmismahtude suurendamise vajadusest, mis tõstatus seoses 2022. a 24. veebruaril alanud

venemaa täiemahulise kallaletungiga Ukrainale. Tulenevalt halvenenud julgeolekuolukorrast,

vajadusest ja soovist toetada Ukrainat ning suurenenud ohust Euroopa Liidule, selle

majandusele, kodanikele ja selle liikmesriikidele näeb komisjon, et tuleb koheselt ja massiivselt

suurendada pingutusi investeerida majanduslikku võimsusesse, tugevdades seeläbi

kaitsevõimet ning Euroopa kaitsetööstuse autonoomiat.

Laenuinstrument SAFE on üks viiest sambast Euroopa Komisjoni president Ursula von der

Leyeni poolt 4.03.2025 esitatud Euroopa taasrelvastumise kavast (edaspidi „ReArm Europe

plaan“) eesmärgiga tõsta kiireloomuliselt Euroopa kaitsevalmidust. Kaval on ambitsioonikas

eesmärk luua võimalused investeerida kaitsevajadusteks kuni 800 miljardit eurot, mis

komisjoni sõnul tuleks peamiselt liikmesriikide kaitsekulutuste tõstmisest. 19.03.2025

avaldasid komisjon ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ka

Euroopa kaitsevalmiduse valge raamatu (edaspidi „valge raamat“), mis raamistab Euroopa

julgeolekut puudutava ohupildi lühikeses ja keskpikas perspektiivis, täpsustab taasrelvastumise

kavas sisalduvaid ettepanekuid ning toob ka varasemad kaitsevaldkonda puudutavad

ettepanekud ühe raamistiku alla. ReArm Europe plaan sisaldab: 1) SAFE laenuinstrumenti

kogumahuga 150 miljardit eurot; 2) 1,5% ulatuses eelarvedefitsiidi reegli erandi võimaldamist

riiklike kaitsekulude tõstmiseks; 3) Euroopa Liidu eelarve fondide, sh struktuurivahendite

kaitseotstarbele suunamise võimaldamist; 4) Euroopa Investeerimispanga (EIB) rolli

suurendamist kaitserahastajana; 5) erakapitali kaasamist kapitaliturgude elavdamise kaudu

(Hoiuste- ja Investeeringute liidu ettepanekud). 6. märtsi ja 20. märtsi Euroopa Ülemkogu

kohtumistelt sai komisjon liikmesriikide toetuse ettepanekute väljatöötamisega kiireloomuliselt

edasi liikuda.

Kõnealuse laenuinstrumendi rakendamiseks plaanib komisjon laenata turgudelt Euroopa Liidu

üldeelarve manööverdamisruumi tagatisel 150 miljardit eurot ja võimaldada riikidel SAFE

laenuinstrumendi kaudu see laenuna välja võtta. Laenu maksavad tagasi laenu võtvad

liikmesriigid iseseisvalt ning määrusega ei ole ette nähtud toetusi, mida hüvitataks solidaarselt

liikmesriikide poolt. Vastavalt komisjoni ettepanekule saaks SAFE-i kaudu laenu taotleda

Euroopa Liidu liikmesriik vähemalt kahe riigi koostöös läbiviidavale ühishankele. Ühishankes

osalevatest riikidest peab vähemalt üks olema Euroopa Liidu liikmesriik, teine ühishankes

osalev riik võib olla liikmesriik või Euroopa Liidu kandidaatriik, Euroopa Vabakaubanduse

Assotsiatsiooni (European Free Trade Association, edaspidi EFTA) ja/või Euroopa

Majanduspiirkonna (European Economic Area, edaspidi EEA) riik (Island, Liechtenstein,

2

Norra), Ukraina või kolmas riik, kellega Euroopa Liit on sõlminud kaitse- ja

julgeolekupartnerluse lepingu alusel (tänaseks on vastav leping sõlmitud Norra, Moldova,

Lõuna-Korea, Jaapani, Albaania ja Põhja-Makedooniaga). Laenu saaks võtta ka liikmesriik

üksi, ilma ühishanketa, kuid ta peaks tegema vajalikke samme selleks, et laiendada oma

hankelepet vähemat ühele liikmesriigile või teistele riikidele, keda on nimetatud ühishankes

osalemise tingimustes. Laenu nähakse ette kaitsevõime arendamiseks, koostööks hangetes,

tootmisvõimsuste suurendamiseks, kiiremaks tarnimiseks ja sõjaliste süsteemide

uuendamiseks. Laenu abil saaks rahastada valges raamatus kajastatud ja 6. märtsi Euroopa

Ülemkogu järeldustes määratletud prioriteetseid võimeid, st õhu- ja raketikaitse;

suurtükisüsteemid; laskemoon; droonid ja droonitõrje süsteemid; strateegilised võimaldajad

sealhulgas kosmose ja kriitilise taristu kaitse valdkonnas; küber, AI ja elektrooniline

sõjapidamine; sõjaline liikuvus. SAFE laenuinstrument täiendab olemasolevaid instrumente

nagu Euroopa Kaitsefond (EDF), instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks

ühishangete kaudu (EDIRPA), määrus laskemoona tootmise toetamiseks (ASAP) ning tugineb

COVID-19 kriisi ajal loodud töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa

rahastu (SURE) ning taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kogemustele. Komisjoni hinnangul

edendab SAFE instrumendi rakendamine liikmesriikide vahelist solidaarsust, koordineeritust ja

tõhusust kaitsekulutustes, ning selle eesmärk on vältida killustunud ja ebaefektiivseid kulutusi

ja stimuleerida Euroopa Liidu tööstusvõimekust.

Laenu saamiseks tuleb hiljemalt kuus kuud pärast määruse jõustumist liikmesriigil esitada

taotlus ning sellele järgnevalt ka kaitsetööstuse investeerimisplaan, mis sisaldab ülevaadet

planeeritavast hankest, selle vastavusest määrusega seatud tingimustele, seosest Euroopa

kaitsetööstusbaasi tugevdamise ja varustuskindluse parandamisega jmt. Komisjon hindab

investeerimisplaani ja laenutaotluse vastavust esitatud tingimustele. Positiivse otsuse järel

sõlmitakse komisjoni ja laenuvõtva liikmesriigi poolt laenulepe, mis muuhulgas arvestaks riigi

poolt esitatud kaitsetööstuse investeerimisplaani. Võimalik on taotleda ka 15%-list

eelfinantseerimist taotletava laenu kogumahust. Laen makstakse välja osamaksetena,

osamaksete saamiseks tuleb laenu saaval liikmesriigil igakordselt esitada maksekutse ja

eduraport. Kolmandate riikide ettevõtetest ostmisel peavad need olema läbinud Euroopa Liidu

taustauuringu või neil peab olema garantii liikmesriigist, kus nad asuvad. Euroopa Liidu, EFTA

ja/või EEA riigist või Ukrainast päris koostisosade maht peab olema vähemalt 65% hangitava

toote lõpphinnast. Põhjalikult on reguleeritud piirangud kolmandate riikide kontrolli alla

olevatest või kolmandates riikides asuvatest ettevõtetest hankimisele, nende puhul on mh

läbivalt tingimuseks, et midagi ei tohi hankida riikidest, mis kahjustavad Euroopa Liidu või

selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsevaldkonna huvisid. Määrusega nähakse ette võimalus

kasutada kiirendatud hankemenetlust ning tehakse ettepanek ajutiseks käibemaksuvabastuseks

SAFE instrumendi laenuraha abil hangitule.

Kui laenu maksimaalne maht lubab, siis saab teha teise laenutaotlusvooru enne 31. detsembrit

2026, nii et viimane laenuotsus komisjoni poolt oleks tehtud hiljemalt 30. juuni 2027. Viimase

osamakse väljamakse tehakse hiljemalt 2030. detsembri lõpuks. Maksimaalne laenuleppe

kestvus on 45 aastat. Komisjoni poolt nähakse laenuinstrumenti mh võimalusena selle abil

hankida varustust Ukraina sõjaliseks toetamiseks.

Eesti huvi on saavutada märkimisväärne edasiminek Euroopa kaitsevalmiduse tõstmisel,

eelkõige kaitsekulude tõstmise, täiendava ühisrahastuse ning Euroopa kaitsetööstuse arengu

abil. Seetõttu toetame komisjoni ettepanekuid, mis toetavad liikmesriike kaitsekulude tõstmisel.

Eesti jaoks on sama oluline ka Ukraina jätkuv abistamine. Arvestades, et Eesti valmistub

kaitsekulude tõstmiseks vähemalt 5%-le SKPst alates 2026. aastast, võib SAFE

laenuinstrument saada oluliseks vahendiks ka meie vajaduste katmisel. Samuti loodame, et

3

Eesti kaitsetööstusel tekib laenuinstrumendi rakendumisel võimalus saada täiendavaid

tellimusi.

Eelnõu õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 122, mille

alusel võib nõukogu erandlike juhtumite korral komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikide

vahelise solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavaid ad hoc meetmeid,

eriti kui võib tekkida raskusi teatud toodetega varustamisel.

Eelnõu menetlusprotsess on kiirmenetlus koos Euroopa parlamendiga ning menetluskord

Euroopa Liidu Nõukogus on kvalifitseeritud häälteenamus. Kiirusmenetluse tõttu ei

korraldatud avalikke konsultatsioone ega tehtud põhjalikku mõjuanalüüsi.

Seisukohad ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu

osakonna juhataja asetäitja Liivi Turk ([email protected]), Kaitseministeeriumi

kaitsetööstuse osakonna Euroopa kaitsetööstusprogrammide valdkonnajuht Ander Allas

([email protected]), Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusteeninduse

nõunik Natalja Rüütel ([email protected]), kaitsenõunik AEEL juures Hiie

Marie Loovere ([email protected]), Välisministeeriumi NATO ja

Atlandi-üleste suhete osakonna nõunik Sandra Reintamm ([email protected]),

Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Martin

Põder ([email protected]). Valdkonna eest vastutav asekantsler Kaitseministeeriumis on

kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton ([email protected]).

2. Sisu ja võrdlev analüüs

2.1 Tegevuste sisukokkuvõte

Eelnõu koosneb kokku 28 artiklist, mis sätestavad instrumendi kasutamise eesmärgi ja

kohaldamisala, laenu vormi ja laenusaamise tingimused, rahastamise ülempiiri ja ajalised piirid,

laenutaotlemise ja laenu üle otsustamise korra, laenumaksete protseduuri, sh eelarahastamise

võimaluse ja väljamaksete reeglid, laenu kasutamise kontrollomehhanismi ja raporteerimise

tingimused, ühishangetes osalemise abikõlbulikkuse tingimused ja kolmandate riikide

osalemise piirangud, hanke kiirmenetluse, käibemaksuvabastuse ja riigisaladuse kaitse teemade

seotud aspektid.

Eesmärk ja kohaldamisala (artikkel 1)

SAFE on Euroopa Liidu rahastusinstrument, mille eesmärk on toetada liikmesriike

kaitsetööstuse kiireloomuliste ja oluliste investeeringute elluviimisel. Artiklis loetletakse

instrumendi rahastuse abil hangitavate toodete kategooriad järgmiselt: 1) kategooria üks:

laskemoon ja raketid; suurtükisüsteemid; väikedroonid (NATO klass 1) ja seotud

droonivastased süsteemid; kriitilise taristu kaitse; küber ja sõjaline liikuvus; 2) kategooria kaks:

õhu- ja raketikaitse, muud droonid kui väikedroonid (NATO klass 2 ja 3) ja seotud

droonivastased süsteemid; strateegilised võimaldajad; kosmosevõime kaitse; tehisintellekt ja

elektrooniline sõjapidamine.

Mõisted (artikkel 2)

Artikkel selgitab määruses kasutatavaid olulisi mõisteid, et tagada ühtne tõlgendus ja

rakendamine. See hõlmab muu hulgas mõisteid „kaitsetoode“, „muud tooted kaitse eesmärgil“

ja „ühishange“.

4

SAFE instrumendi täiendav iseloom (artikkel 3)

Artiklis selgitatakse, et SAFE ei asenda olemasolevaid Euroopa Liidu ega liikmesriikide

programme, vaid täiendab neid, eesmärgiga kiirendada investeeringuid ja soodustada koostööd,

eriti ühishangete kaudu.

SAFE instrumendi kasutamise tingimused (artikkel 4)

Artikkel selgitab, et laenu saab taotleda ainult siis, kui tegevused on seotud ühishangetega ja

järgivad abikõlblikkuse reegleid. Toetatavaid tegevusi selgitatakse kolmes alajaotuses

järgmiselt: tegevused, mis aitavad kaasa kaitsetööstuse strukturaalsetele muudatustele ja

tootmisvõimsuse suurendamisele; parandavad toodete kättesaadavaust sh tarneaegade

lühendamise ja varude kogumisega; toetavad koostalitlusvõimet. Erandina võivad olla ka

üksiku liikmesriigi hanked olla toetuskõlbulikud, kui liikmesriik teeb aktiivselt samme, et neid

avada ka teistele koostööks.

Rahalise abi vorm (artikkel 5)

Rahaline abi antakse liikmesriikidele laenu vormis.

Rahastamise ülempiir (artikkel 6)

SAFE instrumendi kogumaht on kuni 150 miljardit eurot.

Rahalise abi taotlemise kord ja Euroopa kaitsetööstuse investeerimisplaan (artikkel 7)

Taotlemise protsess on mitmeetapiline. Liikmesriigid peavad kuue kuu jooksul esitama

laenutaotluse ning Euroopa kaitsetööstuse investeerimisplaani. Plaan peab sisaldama toodete

kirjeldust, kirjeldust planeeritud ühishangetest, kuludest, seostest teiste liidu meetmetega; kui

kohane, siis seostest Ukraina kaasamise või toetamisega; vastavust abikõlblikkuse tingimustele;

kus asjakohane, siis kirjeldust tegevustest, mis toetavad tarnekindlust, väikese- ja keskmise

suurusega ettevõtete (edaspidi VKE) kaasamist jmt.

Komisjoni otsus rahaliseks abiks (artikkel 8)

Komisjon hindab investeerimiskava vastavust määruse nõuetele ning kui kõik tingimused on

täidetud, teeb komisjon rakendusotsuse, millega määratakse laenu summa ja ettemakse suurus.

Komisjon peb igal juhul põhjendama oma otsust. Otsustamisel peab komisjon rakendama

võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid.

Laenude rahastamine (artikkel 9)

Komisjonil on volitus võtta laene finantsturgudelt, et rahastada SAFE raames antavaid laene.

Kõik rahastamis- ja väljamaksetehingud toimuvad eurodes.

Laenulepingud (artikkel 10)

Laenu andmise eelduseks on laenulepingu ja operatiivkokkulepete (operational arrangement)

sõlmimine komisjoni ja liikmesriigi vahel. Laenuleppe maksimaalne kestvus 45 aastat.

Laenulepingus sätestatakse laenu maksimaalne kestus, maksegraafik ja ettemakse tingimused.

Operatiivkokkulepped käsitlevad seost laenu ja esitatud kaitsetööstuse investeerimisplaani

vahel, aruandlust ja kontrollimeetmeid.

Eelrahastamine (artikkel 11)

Liikmesriigid võivad taotleda kuni 15% ulatuses eelrahastust. Eelrahastus makstakse välja

vastavalt laenulepingu tingimustele ühes või mitmes jaos.

5

Laenude väljamakse reeglid (artikkel 12)

Laenud makstakse välja kuni kaks korda aasta toimuvate osamaksetena. Liikmesriik peab

osamakse saamiseks esitama maksekutse ja eduraporti. Kui eduraport saab positiivse hinnangu,

teeb komisjon välkjamakse. Viimase väljamakse tähtaeg 31.12.2030. Komisjon võib maksed

peatada, kui nõutud eduraport ei ole rahuldav.

Ettevaatusreeglid (artikkel 13)

Kolm suurimat laenusaaja riiki ei tohi saada kokku üle 60% kogu SAFE instrumeni

(laenu)mahust. See reegel suurendab rahalise abi jagunemise tasakaalu ning vähendab riski, et

rahastus koondub vaid mõne liikmesriigi kätte.

Kontroll ja audit (artikkel 14)

Liikmesriigid peavad võimaldama komisjonile juurdepääsu vajalikele dokumentidele ja

aruannetele. Poolaastased aruanded/eduraportid on aluseks laenumaksete jätkumisele.

Aruandlus (artikkel 15)

Artikkel käsitleb komisjoni aruandekohustust. Komisjon koostab kord aastas aruande Euroopa

Parlamendile ja Nõukogule SAFE instrumendi kasutamise kohta. Kui vajalik, võib komisjon

ettepanekuna taotleda rahastamisperioodi pikendamist.

Abikõlblikkuse tingimused (artikkel 16)

Ühishangetes osalevad ettevõtted ja alltöövõtjad peavad asuma Euroopa Liidus, EEA ja/või

EFTA riikides või Ukrainas ning olema vabad kolmandate riikide kontrollist. Erandina võivad

hankes osaleda ka kolmandate riikide kontrollitavad või kolmandate riikide ettevõtte poolt

kontrollitavad ettevõtted, kes on läbinud vajaliku taustauuringu (määruse 2019/452 mõistes)

või neil on asukoha liikmesriigi garantii. Garantiile on kehtestatud omakorda tingimused.

Hangitavate toodete komponentidest vähemalt 65% peab pärinema eelpoolmainitud lubatud

piirkondadest. Artikkel sätestab ka erinõuded laenuraha eest hangitavate toodete kategooria

kahe osas, kus hankijatel peab olema õigus ilma kolmanda osapoole piiranguteta defineerida,

kohaldada ja asendada või lahti võtta komponente, mis on kas kolmanda riigi või kolmanda

riigi ettevõttete piirangute all (nn disainiõigus).

Kolmandate riikide osalus (artikkel 17)

Kolmandad riigid, kellega Euroopa Liit on sõlminud kaitse- ja julgeolekupartnerluse lepingu,

võivad osaleda SAFE ühishangetes. Tingimused määratakse kahe- või mitmepoolsete

kokkulepetega. Selline koostöö aitab suurendada standardiseeritust ja koostalitlusvõimet.

Raamlepingute muutmine (artikkel 18)

Liikmesriigid võivad olemasolevatesse raamlepingutesse lisada uusi osalejaid, kui tarnija on

nõus. Samuti võib muuta lepingute mahtu, kui see toetab SAFE eesmärke ning vastab SAFE

instrumendi abikõlblikkuse tingimustele. Kõik muudatused tuleb avalikustada vastavalt

hankeõiguse nõuetele.

Hanke kiirmenetlus (artikkel 19)

Ühishanked, milles osaleb SAFE instumendi kaudu toetust saanud vähemalt üks liikmesriik,

loetakse kriisiolukorras toimuvaks vastavalt direktiivi 2009/81/CE art 28(1) p C-le ning neid

on võimalik viia läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega.

6

Käibemaksu vabastus (artikkel 20)

Kaitsetooted, mis hangitakse SAFE raames, vabastatakse ajutiselt käibemaksust erandina

direktiivi 2006/112/EC art 2(1) alusel.

Riigisaladuste kaitse (artikkel 21)

Tundlikku teavet tuleb käsitleda turvaliselt, kasutades turvalisi suhtluskanaleid. Komisjon

pääseb ligi ainult vajalikele andmetele ja austab riiklikke julgeolekumeetmeid.

Teavitus ja avalikustamine (artikkel 22)

Liikmesriigid ja komisjon peavad tagama, et Euroopa Liidu toetusest teavitatakse avalikult.

Projektide puhul tuleb kasutada Euroopa Liidu embleemi ja viidata SAFE rahastusele.

Teavitamine peab olema asjakohane ja arvestama julgeolekunõuetega.

Jõustumine (artikkel 23)

Määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

3. Õiguslik alus, vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

3.1 Õiguslik alus

Eelnõu õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 122, mille

alusel võib nõukogu erandlike juhtumite korral komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikide

vahelises solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavaid ad hoc

meetmeid, eriti kui võib tekkida raskusi teatud toodetega varustamisel.

3.2 Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Kaitsevalmiduse tõstmine Euroopa Liidu oma kaitsevajaduse jaoks ning jätkuvaks Ukraina

toetamiseks nõuab Euroopa ülest lähenemist. Eesti nõustub, et Euroopa seisab silmitsi kõiki

liikmesriike mõjutada võiva hädaolukorraga, mis nõuab liidu ja liikmesriikide meetmete

kombineerimist Euroopa kaitsevõime märkimisväärseks suurendamiseks, kaitsetööstusbaasi

laiendamiseks ning kaitseotstarbeliste tootmise piisava võimekuse tagamiseks. Eelnõuga

loodav rahastamisvahend võimaldab liidu tasandil reageerida liikmesriikide tungivale

vajadusele suurendada avaliku sektori kulutusi ning täiendada meetmeid, mida liikmesriigid

kavatseva võtta riiklikul tasandil.

Kriisimeetme puhul oleks mõistlik ühishangetele seatud tingimused hoida võimalikult

paindlikud, et liikmesriigid saaksid oma kaitsevõime tõstmise jaoks olulisi hankeid selle abil

läbi viia võimalikult kiiresti, efektiivselt ja vaid hädavajaliku administreerimiskoormaga.

Suuremahuliste investeeringute ja nõudluse koondamise koosmõjul peaks Euroopa

kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi killustatus märkimisväärselt vähenema ja selle

tootmisvõimsus olulisel määral suurenema.

Peame väljapakutud meetmeid üldiselt sobivaks määrusega taotletavate eesmärkide täitmiseks

ning leiame, et eelnõu on kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse printsiipidega.

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

7

Kuna määrusega loodav SAFE laenuinstrument on kiireloomuline meede, mis esitati ja mida

plaanitakse menetleda kiirmenetlusega, siis ei ole Euroopa Komisjon teinud sellele

mõjuanalüüsi ega ka seotud osapoolte kaasamist.

SAFE instrument on olemuselt Euroopa Liidu ühine rahastamine. Määruse vastuvõtmisega

mõju Eesti riigieelarvele ei ole, meetme rakendamine ei eelda liikmesriikide sissemakset. Mõju

eelarvele tekib siis, kui Eesti otsustab SAFE laenuinstrumendi kaudu raha laenata.

Instrumendi rahastamiseks laenab turgudelt Euroopa Komisjon ning krediidiriski katab

Euroopa Liidu eelarve. Risk võib rakenduda juhul, kui laenu saanud liikmesriik Euroopa

Komisjonile laenu ei tagasta, samas on see risk pigem madal. Euroopa Liidu krediidireiting on

kõrge, mille tõttu tekib madalama reitinguga riikide subsideerimine intressimäärade kaudu.

Eelarvereeglite mõttes täiendavat lisavabastust SAFE-laenudest finantseeritud kulutustele ei

kaasne ning võetav laen peab mahtuma ReArm Europe plaaniga võimaldatud riiklike

kaitsekulude tõstmise 1,5%-lise eelarvedefitsiidi erandi sisse.

Rahaturgusid mõjutav keskkond muutub praegu kiiresti. Järsk nõudluse tõus piiratud

tootmisvõimsuste ja laoseisude puhul tekitab kaupade hinnatõusu. Investeeringumahud, mida

liikmesriigid kavandavad, on suured ja ajasurve all. Seetõttu tuleb Eesti kaitsekulude tõstmisele

katte leidmisel kasutada erinevaid rahastamisallikaid, sh Eesti oma eelarve/maksutulu, Eesti

rahvuslikke võlakirju, laenud arengupankadest, Euroopa Liidu rahastuse võimalused, sh MFFi

vahendid, ka SAFE laenuinstrument. Eesti kaalub SAFE laenuinstumendi kasutamist

konkreetsete investeeringute kavandamisel, hinnates, mis tempos on algatuses pakutud

investeeringuid reaalne teha, ning kaaludes mh ühishangete võimalusi.

Laenuinstrumendi efektiivne rakendamine aitab kaasa Euroopa ja liikmesriikide

kaitsevõimekuse suurendamisele ning Euroopa kaitsetööstusbaasi tugevdamisele. Samas on

halvenenud julgeolekuolukorras oluline loodava meetme paindlikkus ja tasakaal vajalike

võimete kättesaadavuse ja hankimise ning Euroopa kaitsetööstusbaasi tugevdamise vahel.

Samuti tuleb vältida põhjendamatult suure administratiivkoorma loomist meetme rakendamisel

ning väga oluline on arvestada koostöö ja koostalitlusvõime tagamise vajadusega Euroopa

julgeolekusse panustavate Euroopa Liitu mittekuuluvate NATO liitlastega.

Eesti kaitsetööstusettevõtetele annab määruse rakendumine võimaluse osaleda laenuraha toel

läbiviidavates hanges. Määruse rakendamisega toetatakse kaudselt ka VKE-de võimalusi

hangetes osalemisel, Euroopa Liidu suurte kaitsetööstusettevõtete tarneahelate avamist ning

piiriülese koostöö edendamist.

5. Seisukohad

5.1 Eesti toetab SAFE määruse peamisi eesmärke, milleks on Euroopa Liidu eelarve

rakendamine riiklike kaitseinvesteeringute toetamiseks, et võimaldada kiireid ja

suuremahulisi investeeringuid kaitsevõime tugevdamiseks ning Euroopa

kaitsetööstuse tootmisvõimekuse suurendamiseks. Samuti toetame, et meetme

rakendamisel soodustataks piiriülest koostööd, erinevate piirkondade ja erinevate

suurusega ettevõtete kaasatust.

Selgitus: Määruse üldine eesmärk aitab kaasa Euroopa kaitsevõime suurendamisele ning

seeläbi ka NATO võimearenduseesmärkide tagamisele, mis on Eesti otsene julgeolekuhuvi.

Eestile on oluline, et kaitsevaldkond oleks julgeolekuohtudele vastavalt rahastatud ning

võimearenduslikud ambitsioonid sellega koherentselt rakendatavad. Lisaks on meile oluline, et

8

rahastuse toel toimuks tööstusvõimsuse suurendamine, rahastamisele lihtsustatud juurdepääsu

tagamine (sh VKE-dele ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele). Määruse kiire

rakendamine julgeolekuvaldkonna eesmärkide täitmiseks Euroopas on kriitilise tähtsusega.

Selle juures tuleb järgida, et investeeringud jõuaksid võimalikult laiale ringile nii riigiti kui

kaitsetööstuste põhiselt.

5.2 Eestile on oluline, et kavandatava instrumendi tingimused toetaksid kogu laenuraha

võimalikult kiiret kasutuselevõttu Euroopa kaitsevõime tugevdamisse. Samuti peab

Eesti vajalikuks, et paralleelselt laenuinstrumendi läbirääkimiste ja rakendamisega

jätkuksid arutelud ka solidaarsemate lahenduste üle, sealhulgas toetuste ning ühiselt

tagasimakstavate laenude kasutuselevõtu võimaluste osas.

Selgitus: Toetame laenuinstrumendi kiiret menetlemist, aga leiame, et selle rakendamisel on

oluline seada tingimused, mille alusel riigid oleksid tegelikult ka valmis laenu võtma. Lisaks

kõlblikkuse jm piiravatele tingimustele on seejuures oluline hoida meetme rakendamise

administratiivne koormus minimaalsena ning rakendamine selge ja võimalikult lihtne, et tagada

instrumendi tõhus ja laialdane kasutus. Oluline on seejuures selge arusaam laenutaotlusega

esitatava kaitsetööstuse investeerimisplaani osas. Kuna Euroopa Liidu liikmesriikide

kaitsevõime täiendamise vajadused ja võimelüngad on suured, siis on laenuraha kasutamine

oluline nii sisulise kaitsevõime ülesehitamise jaoks, kui ka sellega kaasneva rahvusvahelise

kuvandi kinnituseks, et Euroopa Liit tegeleb päriselt oma kaitsevõime kasvatamisega. Euroopa

julgeolek tugineb jagamatuse printsiibile. Näeme laene olulise osana laiemast

terviklahendusest, kuid leiame, et kaitsevõime tugevdamisse tehtavaid investeeringuid tuleks

toetada ka ühiste, solidaarsete meetmetega nagu ühine laen ja toetused. See on kooskõlas

Euroopa Liidu alusväärtuste ja -eesmärkidega, sealhulgas ühtekuuluvuse ja vastastikuse toe

põhimõtetega.

5.3 Eesti soovib, et määrus looks laenuraha kasutamiseks sobilike tegevuste osas

minimaalselt piiravaid tingimused. Peame oluliseks, et laenu saamiseks esitatava

kaitsetööstuse investeerimisplaani nõuded oleksid võimalikult lihtsad. Soovime, et

instrument võimaldaks investeeringuid võimete arendamiseks ja rakendamiseks

vajalike varade ja taristu soetamisse, samuti kasutada rahastust uute tootmisliinide

loomiseks ning Balti kaitseliini rajamiseks.

Selgitus: Kuigi Eesti toetab selgelt Euroopa kaitsetööstuse arendamist, ei saa see tänases

julgeolekuolukorras ning ohuhinnangute juures tulla kiire kaitsevõime tõstmise ja kaitsehangete

arvelt, seetõttu on oluline hoida toetuskõlblikkuse piirangud minimaalsel tasemel ning

toetatavate valdkondade loetelu vastavana Euroopa kaitsevõime vajadustega.

Tähis on, et rahastada oleks võimalik kaitsevõime arendamiseks vajalikke valdkondi kogu

spektri ulatuses ning et nende võimete hankimine toimuks reeglina konkurentsipõhiselt.

Arvestades, et eelnõu üheks eesmärgiks on Euroopa kaitsetööstuse tugevdamine, peame

oluliseks, et meetmega oleks võimalik rahaliselt toetada uute tootmisliinide rajamist, mis

omakorda suurendaks tootmismahte ja tagaks liikmesriikidele täiendava võimaluse

kaitseotstarveliste toodete tellimiseks Euroopa kaitsetööstuselt. Sama oluline on toetada

liikmesriikide ja laiemalt Euroopa kaitsevõime jaoks olulisi taristuprojekte nagu

laskemoonaladude rajamine ja vastase liikuvust takistavad meetmed nagu Balti kaitseliin. Balti

kaitseliini eesmärk on tugevdada Euroopa idapiiri vastupanuvõimet julgeolekuohtudele ja see

9

on Euroopa kaitse valges raamatus ning Euroopa kaitseinvesteeringute programmi eelnõus

nimetatud ühena olulistest Euroopa-ülestest võimearendusprojektidest.

5.4 Kõlblikkuse kriteeriumites eelistame 35% import-komponentide osakaalu tõendamist

määruses pakutud 65% Euroopa Liidu jt lubatud piirkonnast pärit komponentide

asemel. Samuti soovime vältida raporteerimist allhankijate tasandil. Soovime

disainiõigust kõlblikkuse tingimustest kustutada või vähemalt tagamist, et see ei piira

teatud kriitiliste võimekuste hankimist.

Selgitus: Toetame kõlblikkuse piiranguna Euroopa kaitsetööstuse väliste komponentide

hoidmist varasemates kaitsetööstuse toetamiseks loodud kriisimeetmes sätestatuga samal

tasemel. Samas soovime, et määruses keskendutaks mitte 65% Euroopa Liidu jm lubatud

päritoluriikide komponentide osakaalu tõendamisele, vaid 35% imporditud (ehk kolmandatest

riikidest pärit) komponentide ülevaatele, kuna see on administratiivselt oluliselt vähem

koormav. Samuti soovime vältida allhankijate tasandil raporteerimiskohustusi, kuna see on

keeruline ja aeganõudev ülesanne.

Soovime kustutada määrusest kõlblikkuse tingimuste hulka kuuluva nõude, mille kohaselt

hangitava toote disainiõigus, sh õigus iseseisvalt asendada või eemaldada lõpptootest selle osi

või komponente, peab kuuluma EL päritolu kaitsetööstusettevõttele või liikmesriigile.

Arvestades piiranguid, mis võivad kehtida kolmandatest riikidest pärit tundlike, eriti

kõrgtehnoloogiliste komponentide suhtes, võib selline nõue osutuda takistuseks kriitiliselt

vajalike võimete hankimisel. Kui disainiõiguse nõue siiski määrusesse jääb, peame oluliseks

selget ja ühist arusaama selle mõju ulatusest kaitsevõime seisukohalt olulistele võimetele ning

tagamist, et see nõue ei takista meil seatud eesmärkide täitmist.

5.5 Eesti toetab üldist lähenemist ühishangete soosimisele, mis suurendab kulutõhusust ja

toetab liikmesriikide koostegutsemise võimet. Eesti peab oluliseks määruses seatud

võimalust arvestada laenukõlbulikuna ka hankeid, mille viib läbi liikmesriik üksi.

Eesti toetab määruses sisalduvat ettepanekut ühishangete soodustamiseks

olemasolevate raamlepete avamisel teistele liikmesriikidele. Eesti hindab võimalust

kasutada ühishangetes väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, kuid

soovib lisada soovitust kutsuda läbirääkimistele rohkem kui üks ettevõtja, et tagada

konkurents. Peame oluliseks, et määrus lubaks hangete käigus seada tingimusi

tootmise lokaliseerimiseks piiririikides.

Selgitus: Laenuinstrument SAFE näeb Euroopa kaitsetööstusbaasi tugevdamisel ja mahtude

suurendamisel olulise tegurina liikmeriikide vahelisi ühishankeid. Eestib toetab üldiselt seda

lähenemist, sest ühishangete rakendamine tagab tootjale parema prognoosi tellimuste mahust,

võimaldab suurendada tellimust ning vältida liikmesriikide tellimuste vahelist konkurentsi ja

sellega kaasneda võivat täiendavat hinnatõusu. Samas peame oluliseks määruses erandina

märgitud võimalust toetada laenurahaga teatud tingimustel ka ühe liikmesriigi poolt

läbiviidavaid hankeid, sest ei saa välistada võimalust, et liikmesriik leiab oma kaitsevõime

tugevdamiseks olulise lahenduse, mida on keeruline erinevatel põhjustel ühishankena teostada.

Toetame määruses väljatoodud ettepanekud hankedirektiivi erandite rakendamiseks hangete

läbiviimisel. Leiame, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse võimaldamine on

10

kriisimeetme rakendamisel suurenenud julgeolekuohu olukorras oluline vahend

hankemenetluse kiirendamisel. Kuna väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse

kasutamist põhjendatakse eelkõige kiireloomulisusega, mitte tingimata hanke tundliku

iseloomuga, soovitame lisada suunise kutsuda läbirääkimistele rohkem kui üks ettevõtja; see

aitaks ära kasutada konkurentsi ning tagaks mh ka Eesti ettevõtjatele paremad võimalused

osaleda piiriülestes hangetes, arvestades riikide kalduvust eelistada kohalikke ettevõtjaid.

Samuti toetame ettepanekut kohaldada olemasolevaid raamlepinguid liituvatele hankijatele, kes

algse hankelepingu osapooleks ei olnud, arvestades pakkujate võimekuse ja nõusolekuga. See

võimalus aitab kokku hoida hanke läbiviimiseks kuluvat aega ning võimaldab kaitsevõime

tõstmiseks vajalikke hankeid läbi viia kiiremini.

Lisaks olemasolevatele pakutud eranditele soovime määruses kajastada ka tootmise

lokaliseerimisega seotud erandit, et luua selge ja ühemõttelise õiguslik alus, mille järgi oleks

piiririikide puhul tootmise lokaliseerimine kriisiolukorras vaikimisi lubatud. Arvestades

mahukaid investeeringud kaitsevaldkonda ning halvenenud julgeolekuolukorda, võimaldaks

hankeleppe osana varustuse tootmise või hooldusega seotud etappide teostamine Eestis oluliselt

parandada meie varustuskindlust.

5.6 Eesti peab piiravaks nõuet, et kolmandate riikidega hankekoostöö eelduseks on

Euroopa Liidu ja vastava riigi vahel sõlmitud julgeoleku- ja kaitsekoostöö kokkulepe.

Eestile on oluline, et määrusega loodavad koostöö tingimused looksid võimaluse

koostööks samameelsete NATO liitlastega, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid, ning

võimaldaksid nendega ühishangete läbiviimist.

Selgitus: Eesti toetab Euroopa kaitsetööstuse tarneahelates riskide maandamist, kuid ei näe

kaitsevõime soetamist NATO liitlastelt riskina. Meile on oluline hoida suhteid juba

olemasolevate oluliste partneritega ja tagada tarneahelate paindlikkus, millel võib kriisi ajal olla

kriitiline roll. Seepärast toetab Eesti, et määruse rahastamistingimused oleksid võimalikult

vähepiiravad Eesti jaoks olulistele liitlastele ja kaitsekoostöö partneritele NATO-s.

Eesti ei pea Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud julgeoleku- ja kaitsekoostöö

kokkuleppe olemasolu SAFE instrumendi raames tehtava koostöö eeltingimusena vajalikuks.

Antud koostöökokkulepped ei ole ettenähtud kasutamiseks kontekstis, mida SAFE määrus

reguleerib, seetõttu näeme kokkuleppe sissetoomist määruse kontekstis pigem ebavajaliku

piiranguna. Euroopa julgeolekuhuvides on tagada Euroopa NATO liitlaste võime-eesmärkide

täitmine. SAFE laenuinstrumendil on võimalus toetada, et eesmärgid saaksid koherentsemalt

ellu viidud, see toetaks kaitsevõime olulist tõstmist ning laiemalt Euroopa panust

transatlantilisse julgeolekusse, seetõttu tuleb osalustingimuste osas NATO liikmesriikidele

piirangute kehtestamist vältida.

5.7 Eesti eelistab, et määruses oleks paindlikkus soetada kaitseotstarbelisi tooteid ja

teenuseid ka Euroopa Liidu ja/või majanduspiirkonna välistest samameelsetest

riikidest. See on vajalik, et tagada ajakriitilistes olukordades toodete ja varustuse

õigeaegne kättesaadavus juhtudel, kui Euroopa turg ei suuda neid vajadusi piisavalt

kiiresti täita.

11

Selgitus: Euroopa Liidust pärit toodangu eelistamine on ühelt poolt vajalik, et toetada kohaliku

kaitsetööstuse arengut; teisalt on vajalik tagada ka kriitiliselt oluliste kaitseotstarbeliste kaupade

ja teenuste pidev kättesaadavus. Seetõttu on Eesti jaoks oluline, et kriitiliste kaitseotstarbeliste

kaupade hankimisele kolmandatest riikidest oleks regulatsioonis jäetud teatud paindlikkus

näiteks juhtudeks, kui antud toodet ei ole võimalik Euroopa turult mõistliku aja jooksul ja

vajalikus koguses kätte saada.

5.8 Eesti toetab väljapakutud ajutist käibemaksuvabastust SAFE instrumendi raames

hangitavatele toodetele. Eesti eelistab, et käibemaksusoodustus SAFE instrumendi

eesmärkide saavutamiseks oleks otsustatud käibemaksudirektiivi muutmise kaudu

ühehäälselt, mitte erandkorras SAFE instrumendi raames kvalifitseeritud

häälteenamusega.

Selgitus:

Eesti toetab määrusega pakutavat ajutist käibemaksuvabastust SAFE instrumendi rakendamise

kaudu hangitavate kaitseotstarbeliste kaupade osas. Komisjoni selgitusel mõeldakse ajutise

käibemaksuvabastuse all vabastust mahaarvamise õigusega, ehk 0% käibemaksumäära. Peame

seda võimalust riikidele kaitsevõime tõstmisel majanduslikult stimuleerivaks meetmeks.

Maksuvabastus vabastab vahendid vajalike kaitseotstarbeliste toodete hankimisele, kiirendades

nii üldist kaitsevõime tõstmist. Määrusega väljapakutud maksuvabastuse üle otsustamisel

peame oluliseks järgida maksu- ja tollivaldkonna ühehäälsusega otsustamise protseduuri.

5.9 Eesti toetab SAFE instrumendi rakendamist koostoimes teiste Euroopa Liidu

programmidega, sealhulgas võimalust toetada juba töös olevate kaitsevaldkonna

algatusi ja nende erinevaid kasvufaase. Seejuures peame vajalikuks tingimust, et eri

instrumentidest ei kaetaks kulusid, mis on saanud juba varasemalt rahastuse.

Selgitus: Soovime tagada, et SAFE määrus lähtuks praktikatest, mida on rakendatud ka

varasemate programmide määrustes (nagu EDF, EDIRPA ja ASAP), ehk laiendada juba töös

olevate instrumentide rakendamise efektiivsust, tagades ühtsema kaitsevaldkonna arendamise.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Eelnõu kohta esitasid oma seisukohad Rahandusministeerium ja Välisministeerium ning Eesti

Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidult. Esitatud arvamusi on seletuskirja koostamisel arvesse

võetud.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Teie: 27.03.2025 nr 3.1.1/25-0130/-1T

Riigikantselei

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn Meie: 15.04.2025 nr 5-7/25/31-2

[email protected]

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 17. aprilli 2025. a istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad nõukogu määruse, millega luuakse rahastamisvahend „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“, ettepaneku kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Lisa 1 protokollilise otsuse eelnõu 3 lehel

Lisa 2 seletuskiri 11 lehel