Leping

Eesti Abipolitseinike Kogu

Pärnu mnt 139, Tallinn

www.abipolitseikogu.ee

[email protected]

Eesti Abipolitseinike Kogu tegevust toetab

Siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Pärnu mnt. 139 Tallinn, 11317

Taotlus riigieelarvelise toetuse eraldamiseks

Taotluse esitaja: Eesti Abipolitseinike Kogu

Tegevuste läbiviimise aeg: 01.01.2024-31.12.2024

Taotluse koostamise kuupäev: 14.02.2024

Käesolevalt taotleme vastavalt 14.06.2021 sõlmitud kolmepoolse koostöökokkuleppe punktile

2.1.3 turvalisuse loomisel ja siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse arendamisel tegevustoetust

tegevuste läbiviimiseks perioodil 01.01.2024–31.12.2024.

Plaanitavad tegevused, tulemused ja eelarve on välja toodud lisas 1.

Toetuse taotleja rekvisiidid:

Eesti Abipolitseinike Kogu

Registrinumber 80327666

Aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn 11317, Harju maakond

E-post: [email protected]

Telefon: +372 55688355

Lepinguline kontaktisik:

Rein Urvas, tel +372 555 73 662, e-post: [email protected]

Lepingu allkirjastajad: Illimar Reinbusch, Enel Pungas ja Margus Koppel

Taotletav toetuse summa: 60 000 (kuuskümmend tuhat) eurot

Toetuse saaja arvelduskonto: EE377700771002166381

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Illimar Reinbusch

Enel Pungas

Margus Koppel

Eesti Abipolitseinike Kogu

Pärnu mnt 139, Tallinn

www.abipolitseikogu.ee

[email protected]

Eesti Abipolitseinike Kogu tegevust toetab

Siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet

Lisa 1

2024. a. tegevuskava ja eelarve

Muudame koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga ametiga (PPA) ja Siseministeeriumiga

veelgi sisukamaks:

• Osaleme APolS muutmise eelnõu ettevalmistamisel, sh töörühmades.

• Koondame ja süstematiseerime abipolitseinike arvamused olulistes küsimustes ning

edastame need PPA ja SiM-ile.

• Korraldame kohtumisi koordinaatorite ja piirkonnajuhtidega prefektuurides kohapeal.

Loome ja tugevdame omavahelisi sidemeid, räägime lähemalt väljakutsetest ning

panustame vastavalt võimalustele.

• Kohtume PPA peadirektori ja juhtkonnaga. Tutvustame EAPK eesmärke, seniseid

tegevusi ning 2024. aasta plaane. Räägime, milliseks kujuneb EAPK roll ja panus

valminud arengu- ja tegevuskava järgi.

• Kohtume siseministriga. Räägime EAPK laiemast rollist, valmisolekust siseturvalisuse

teemadel kaasa rääkida ning 2023-2028 EAPK arengu- ja tegevuskavast. Tutvustame

EAPK tööd abipolitseinike seisukohtade koondamisel ja süstematiseerimisel.

Jätkame koostööd ja sidemete tugevdamist abipolitseinikega:

• Üle-eestilisele võrgustiku abil saame varasemast parema ülevaate abipolitseinike

arvamustest ja ettepanekutest. Võrgustiku abil saame viia vajaliku info

abipolitseinikeni igasse Eestimaa nurka, aidates muuta abipolitseinike süsteemi

ühtsemaks ja sidusamaks. Infovälja kaasamine on abipolitseinikele omal moel

motiveeriv ja „meie“-tunnet tekitav.

• Julgustame abipolitseinikke aktiivsemalt oma arvamust avaldama ja edastame ühtseks

koondatud arvamused PPA-le ja SiM-ile.

• Aitame kaardistada abipolitseinike murekohti ja probleeme töökorralduses.

Analüüsime neid töögrupiga ning esitame PPA-le ja SiM-ile.

• Kohtume grupijuhtidega, et leida koostöövõimalusi. Näeme grupijuhte kui

arvamusliidreid, kes saavad võimendada info liikumist, teha või koguda ettepanekuid,

jne.

• Kohtume abipolitseinikega piirkondades kohapeal. Tutvustame EAPK tegevusi,

kuulame abipolitseinike ettepanekuid ning arutame, kas ja millega EAPK kaasa aidata

saab.

• Hoiame sidet EAPK liikmetega, kohtume võrgustiku lliikmetele mõeldud

motivatsioonikoolitusel.

• Toetame abipolitseinike tutvumist teiste regioonide tööga, korraldame külastusvisiite.

• Toetame aktiivselt vabatahtlike tunnustamist. Esitame kandidaadid Aasta Kodaniku

tiitlile ning Siseturvalisuse vabatahtlike ja nende toetajate tunnustamisele ning toetame

omapoolse kommunikatsiooniga abipolitseinike seas.

• Toetame abipolitseinike gruppide projekte. Näeme, et lisaks rahalisele toetusele

suurendab projektide kirjutamine abipolitseinike sidusust ja omavahelist koostööd.

2023. aasta projektikonkursi korraldamine andis kogemuse, kohandame nii taotlemise

Eesti Abipolitseinike Kogu

Pärnu mnt 139, Tallinn

www.abipolitseikogu.ee

[email protected]

Eesti Abipolitseinike Kogu tegevust toetab

Siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet

tingimusi kui protseduure. Võimaldame motivatsiooniürituste korraldamist

abipolitseinike gruppidele, loomaks “meie”-tunnet ning toetamaks grupijuhte.

• Korraldame abipolitseinike suvepäevad, millest on saanud abipolitseinikke ühendav

traditsioon ja mida EAPK on korraldanud juba mitmeid aastaid. Peame 2023. aasta

suvepäevi õnnestunuks (tagasisideküsitluses anti korraldusele pea maksimumpunktid)

ning plaanime ka 2024 suvel abipolitseinikud üle Eesti suvepäevadeks uuesti kokku

tuua. Lisaks vabale suhtlusele ja kogemuste vahetamisele saavad abipolitseinikud

suvepäevade raames erinevates töötubades oma oskusi lihvid

• Jätkame koostööd abipolitseinikele soodustusi pakkuvate ettevõtetega (Tamrex,

Taivoster Baltic ja SYNLAB), et toetada abipolitseinikke, kes panustavad aktiivselt

meie kõigi turvalisusesse. Samuti otsime uusi toetajaid ja aitame luua kujundit, et

abipolitseinike ja siseturvalisuse toetamine on „lahe“.

• Edendame ja toetame abipolitseinike spordiharjumusi. Jätkame Tipust Topini

teatejooksul osalemisega, loome uusi sportlikke väljakutseid (nt abipolitseinike

sammuväljakutse) ja võimendame abipolitseinike seas Eesti Politsei Spordiliidu üritusi

ja tegemisi.

Valmiv EAPK tegevuskava võimaldab jätkata täpselt sõnastatud suunistele toetudes

EAPK põhirollide elluviimist:

• Tutvustame abipolitseinikele EAPK tegevuskava ja võrgustikumudelit prefektuurides

kohapeal.

• Kaasame abipolitseinikke tegevuskava täideviimisesse ning võrgustikutöösse.

• Tutvustame PPA-le ja SiM-ile EAPK tegevuskava ja võrgustikumudelit, selle

toimimisloogikat ja kaasatud osapooli. Kanname hoolt, et kõik oleks üheselt arusaadav

ja läbipaistev.

• EAPK võrgustiku liikmete ja grupijuhtidega sideme hoidmiseks ja motiveerimiseks

korraldame ühepäevase sisuka kohtumise, kus teeme nii arutelusid kui anname

suhtlemisvõimalusi.

• Osaleme ka teiste asutuste üritustel, kus tutvustame EAPK tegevust ja rõhutame

abipolitseinike rolli väärtust.

Tegeleme abipolitseinike mainekujundusega, selleks jätkame

kommunikatsioonitegevustega:

• Esineme raadios (intervjuud, saatekülaliseks olemine).

• Esineme televisioonis (intervjuud, saatekülaliseks olemine).

• Kirjutame päevakajalistel teemadel pressiteateid.

• Kajastame abipolitseinike tegemisi sotsiaalmeedias.

• Toetame uute abipolitseinike värbamist arvamuslugude, sotsiaalmeedia postituste ja

otsepöördumistega.

• Jätkame abipolitseinike tegevusi kajastavate foto- ja videomaterjalide toomist, mida

kasutame nii enda tarbeks kui jagame meediale.

• Abipolitseinike mainekujundust toetavate erinevate sündmuste ja tähtpäevadel (näiteks

siseturvalisuse päev, abipolitseinike päev, vabatahtlike päev jne) kirjutame artikleid,

esineme sõnumitega raadios/televisioonis, teeme sotsiaalmeediapostitusi.

Eesti Abipolitseinike Kogu

Pärnu mnt 139, Tallinn

www.abipolitseikogu.ee

[email protected]

Eesti Abipolitseinike Kogu tegevust toetab

Siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet

• 5. detsembril tähistame rahvusvahelist vabatahtlike päeva. Loome tugeva visuaali ja

sõnumiga loo/pöördumise, mis jõuab ka peavoolumeediasse.

• Osaleme arvamusfestivalil, Linnade ja Valdade Päevadel ning teistel sarnastel üritustel.

Tutvustame abipolitseinike rolli ja tegevusi, loome abipolitseinike kuvandit, julgustame

kodanikke kaasa lööma siseturvalisuses läbi tugevate eeskujude ja lugude.

• Osaleme nõu ja jõuga abipolitseinike 30. aastapäeva ettevalmistustes ning tähistamisel,

samuti toetame kommunikatsiooniga peavoolu- ja sotsiaalmeedias.

• Jätkame traditsioonilist uute Põhja prefektuuri abipolitseinike tervitamist EAPK poolt,

samuti püüame osaleda teiste prefektuuride uute abipolitseinike aktustel. See on

võimalus tutvustada uuetele abipolitseinikele EAPK tegevusi ja rolli ning võimalus

tulevastele EAPK liikmetele meelde jääda.

• Kirjutame projektitaotlusi lisarahastuse saamiseks, et tugevdada EAPK tegevusi

abipolitseinike kuvandiloomisel ja ühiskonna teadlikkuse tõstmisel. Lisarahastus

võimaldab meil ellu viia rohkem ja mitmekülgsemaid tegevusi, eesmärgiga kaasata

rohkem siseturvalisusesse panustajaid ning tõsta abipolitseinike motivatsiooni.

Teeme koostööd partnerorganisatsioonidega:

• Jätkame koostööd Päästeliidu, Naabrivalvega ja teise valdkonna organisatsioonidega,

et võimendada siseturvalisuse vabatahtlike rolli ja tuntust ühiskonnas. Üheskoos on

meie selja taga ligi 15 000 vabatahtlikku.

• Teeme koostööd Eesti Kaitseväe Veteranid MTÜ-ga, et veteranide hulgast leida neid,

kes oleksid valmis panustama Eesti Vabariigi julgeolekusse astudes abipolitseinike

ridadesse. Veteranide panus võib olla märkimisväärne, võttes arvesse nende kogemust

ja teadlikkust julgeolekuprobleemidest.

• Tugevdame sidemeid Hollandi abipolitseinike katusorganisatsiooniga LOPV (The

National Organization of Police Volunteers). Külastame Hollandi abipolitseinikke, et

saada väärtuslikke kogemusi ning samuti läbi praktiliste tegevuste tutvuda, kuidas

nende innovaatiline süsteem praktikas toimib ning mida Eesti saaks sellest õppida.

Lugupidamisega

Illimar Reinbusch

Enel Pungas

Margus Koppel

Eesti Abipolitseinike Kogu

Pärnu mnt 139, Tallinn

www.abipolitseikogu.ee

[email protected]

Eesti Abipolitseinike Kogu tegevust toetab Siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet

Eesmärk Oodatavad tulemused Tegevused ja tulemused Tegevustoetus Taotlusprojektid

Abipolitseinike gruppide projektide

toetamine

Meeskonnatunde kasv. Võimaldame motivatsiooniürituste korraldamist

abipolitseinike gruppidele, loomaks “meie”-tunnet

ning toetamaks grupijuhte.

5 000 €

Abipolitseinike suvepäevad

Aitavad tekitada ühtlustunnet, tunda

kuuluvust meeskonda. Motivatsiooni

kasvatamine - üritusel on võimalik nii

lõõgastuda kui ka oskusi lihvida.

Suvepäevadel on osalenud minimaalselt 100

abipolitseinikku. Kuuluvus- ja meeskonnatunde kasv.

15 000 €

Vabatahtlike päeva tähistamine

5. detsembril, et tänada ja

esile tõsta siseturvalisuse

vabatahtlikke

Abipolitseinike motivatsiooni kasv. .

Kasvab inimeste teadlikkus

siseturvalisusesse vabatahtlikult

panustamise võimalustest.

Loome tugeva visuaali ja sõnumiga loo/pöördumise, mis

jõuab ka peavoolumeediasse. Abipolitseiniku panus jääb

ühiskonnas silma. EAPK saab rohkem tähelepanu.

2 250 €

Hollandi abipolitseinike ja nende

katuseorganisatsiooni külastus

Kogemuste ja info vahetamine ning

teadmiste kogumine.

Võimalus uute teadmiste abil rakendada paremini

süsteeme töökorralduses, mis tulenevad Hollandi

kolleegide kogemustel. Uute ideede saamine ning EAPK

esindamine rahvusvahelisel tasemel.

3 000 €

EAPK tegevuse

administreerimine

EAPK tegevus on juhitud ja tegevuskavas

sätestatu ellu viidud.

Planeeritud tegevuste elluviimine, EAPK tegevustega

seotud transpordikulu, kontorikulu, tegevjuhi palgakulu.

Tegevjuhi palgakulu

31 250 €

Administratiivkulud

3 250 €

EAPK võrgustiku liikmete ja

grupijuhtide kohtumine ning koolitus

Tugevdab sidet võrgustiku liikmetega ja

saab neile täpsemalt tutvustada EAPK rolli

ja nende tähtsat rolli kui abipolitseinike

„ühist häält“

Saab vastavalt koordineerida võrgustiku toimumist,

pannes tähele kõige aktiivsemad liikmed, et neid kaasata

EAPK protsessides.

3 250 €

Kokku 60 000 € 3 000 €

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPING 20-1.6/4014-2 ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, mida esindab peadirektori 19.11.2019 käskkirja nr 1.1-1/111 punkti 33 alusel ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Heiko Mihkelson

(edaspidi toetuse andja), ja

Eesti Abipolitseinike Kogu, mida esindavad põhikirja alusel Illimar Reinbusch, Enel Pungas ja Margus Koppel (edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled,

Lähtudes toetuse andja, toetuse saaja ja Siseministeeriumi vahel 14.06.2021 sõlmitud koostöökokkuleppest nr 1.1-17/19-1, peadirektori 28.02.2024 korraldusest nr 1.1-4.1/21, toetuse

saaja poolt esitatud taotlusest (22.02.2024 nr 20-1.6/3998-2) ning poolte ühisest huvist abipolitseinike huvikaitsetegevuse edendamiseks, leppisid kokku järgnevas

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest.

1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud 14.07.2021 käskkirjaga 1-3/71 „Riigieelarve l ise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused).

1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale 2024. aasta riigieelarve seaduse alusel ette nähtud toetuse (edaspidi toetus) riigieelarvest summas 60 000 (kuuskümmend tuhat) eurot.

2.2. Toetus on määratud tegevustoetuseks vastavalt lisale 3. 2.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE377700771002166381 punktis 2.1

määratud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu allkirjastanud.

2.4. Punktis 2.2 nimetatud tegevus peab olema tehtud hiljemalt 31.12.2024.

3. Aruannete koostamine ja esitamine

Toetuse saaja kohustub esitama järgmised toetuse kasutamise aruanded: 3.1. finantsaruanne ajavahemiku 01.01.2024 kuni 31.12.2024 (k.a) kohta hiljemalt 10.01.2025 lisa

1 „Toetuse kasutamise finantsaruanne“ kohaselt;

3.2. tegevus- ja tulemusaruanne ajavahemiku 01.01.2024 kuni 31.12.2024 (k.a) kohta hiljemalt 10.01.2025 lisa 2 „Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruanne“ kohaselt.

4. Poolte kontaktisikud

4.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on ennetuse ja süüteomenetluse büroo

kogukonnateenuste grupi juhtivkorrakaitseametnik Leena Pukk, telefon +372 6149219, e- post: [email protected].

4.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja.

4.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Rein Urvas, telefon +372 557 3662, e-post:

[email protected].

2

5. Lepingu dokumendid

5.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on:

5.1.1. Lisa 1. „Toetuse kasutamise finantsaruanne“; 5.1.2. Lisa 2. „Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruanne“; 5.1.3 Lisa 3. „Tegevustoetuse taotlus ja tegevuskava.“

5.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine: eritingimused, lepingu lisad, üldtingimused. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on esimene.

5.3. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

6. Lepingu kehtivus

6.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on

lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud. Lepinguline tegevus loetakse lepinguga kooskõlas olevaks alates 01.01.2024.

6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

7. Erisätted

Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterja lide l (veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemise l kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Tegevust rahastab Siseministeerium“. Enne

infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud Siseministeer iumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja kontaktisikuga.

Poolte allkirjad ja rekvisiidid

Toetuse andja (allkirjastatud digitaalselt)

Heiko Mihkelson

Politsei- ja Piirivalveamet

Registrikood 70008747 Pärnu mnt 139, 15060, Tallinn

tel 612 3000 e-post: [email protected]

Toetuse saaja (allkirjastatud digitaalselt)

Illimar Reinbusch, Enel Pungas, Margus

Koppel Eesti Abipolitseinike Kogu

Registrikood: 80327666 Pärnu mnt 139, 15060, Tallinn

telefon +372 557 3662 e-post: [email protected]

3

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on

reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku (edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama

riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba saadud.

1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud

kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi saavutamiseks toetuse saajale rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil; 3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada.

3.2. Toetuse saajal on kohustus: 3.2.1. kasutada toetust eesmärgipäraselt ja säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle

lisadega. Kulud peavad olema sobivad, vajalikud ja tõhusad ning tehtud toetatava

tegevuse käigus; 3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks;

3.2.3. järgida toetuse kasutamisel ja toetuse edasiandmisel riigihangete seaduse nõudeid; 3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses, välja

arvatud vähese tähtsusega abi korral. Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata

jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõttes ja et ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal

tagastada; 3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise seaduse

nõuete kohaselt;

3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded; 3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetuse või selle osa toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul finantsaruande kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui seitse eurot, siis kasutamata jäävat osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust; 3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud

dokumendid tutvumiseks kümne tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates;

3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

4

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui

toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse andjale ettepanek lepingut muuta;

3.2.13. tagada, et lepingulistesse tegevustesse kaasatud partner vastab käesoleva lepingu tingimustele;

3.2.14. katta toetusega vaid abikõlblikke kulusid, mis peavad olema taotluse eelarves

üksikasjalikult lahti kirjutatud või toetuse andja otsusega määratud, vastama toetatava tegevuse eesmärkidele ja tegevustele, olema sobivad, vajalikud ja tõhusad

ning tekkinud toetatava tegevuse käigus; 3.2.15. mitte katta toetusest toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud

kulusid;

3.2.16. mitte katta toetusest kulusid tegevustele, mille eesmärk on juba saavutatud. 3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist; 3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida

lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt; 3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks;

3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt teavet toetuse kasutamisest ja tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud aruannete le arupärimisi toetuse kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal. 3.4. Toetuse andjal on kohustus:

3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras;

3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajaduse korral teised lepingus ettenähtud aruanded. Toetuse kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sealhulgas kululiikides t

kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärse tõendusväärtusega raamatupidamis-dokumentidega. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab olema ülevaade elluviidud

tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste elluviimise l esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis milliseid.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu kümne tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.

4.3. Kui aruandes ei ole lepingus nimetatud tegevuste kohta piisavalt teavet, nõuab toetuse andja

kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse saajal tuleb puudused kõrvaldada kümne tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat teavet, võib kontaktisik küsida lisateavet toetuse kasutamise kohta. Sealhulgas on kontaktisikul õigus tutvuda

dokumentidega, küsida tõendeid tegevuste toimumise ja tulemuste kohta ja muud sellist. 4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja

aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti kümne tööpäeva jooksul. Toetuse andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt kümne tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud aruande

heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni toetuse väljamakse tegemine peatada.

5

4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus

5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse saamiseks valeandmeid.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud lepingus ette nähtud tegevusteks.

5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast päevast viivist 0,2%

tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. 5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmise l

vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses. Teisele poolele

lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool 30 päeva jooksul nõude esitamisest arvates.

5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse andjal õigus: 5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse andja

õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub leppetrahvi tasuma kümne tööpäeva jooksul toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest arvates;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul

lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus

lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult, ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingus t taganemine või selle ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist: 6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud; 6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja korras;

6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. 7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või

täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, sealjuures on pooled kohustatud rakendama meetmeid, et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine ning tagada

võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu

põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. 7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu

esinemisele viitab. 7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva

järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust taganemise

korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

6

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke

tagajärgi. 8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka

poolte kontaktisikud.

8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest. Vastasel

korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse

eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel. 9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuudatus kirjalikult

lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised. 9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole vormista tud

lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu

ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud dokumendid. Kui mõlemad pooled on lepingu lõpetamisega nõus, vormistatakse lepingu

lõpetamine kirjalikult. 10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult

14 päeva ette teatades järgmistel juhtudel:

10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud; 10.2.2. kui lepingu täitmine on võimatu punktis 7 sätestatu järgi.

10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud kümne tööpäeva jooksul tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel, mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te kehtivust.