Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 8-2/3519 |
Registreeritud | 16.04.2025 |
Sünkroonitud | 17.04.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
Toimik | 8-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Margit Juhkam (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0399 - Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmise eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium; Riigikantselei; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.05.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a6af628b-e345-43f5-a6ef-077aac878928 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a6af628b-e345-43f5-a6ef-077aac878928?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
1
07.04.2025
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a
määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskiri“ muutmine
Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 ja § 426 lõike 4 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskiri“ 2. peatükki täiendatakse 5. jaoga järgmises sõnastuses:
„5. jagu
Elektrisüsteemi saartalitlusvõime tagamine
§ 151. Elektrisüsteemi saartalitusvõime tagamine
(1) Saartalitlusvõime tagamise teenust osutavatel elektritootjatel on õigus elektrituruseaduse §
663 lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatud tingimusi rikkumata toota ja müüa toodetud elektrienergiat
elektrituru reegleid järgides.
(2) Süsteemihalduril on vajaduse korral õigus esitada tellimusi saartalitlusvõime tagamise
teenust osutavatele tootjatele, et tagada valmisolek elektrienergiasüsteemi isoleeritud tööks ja
vajalikus koguses elektrienergia tootmiseks kümne päeva jooksul.
(3) Süsteemihaldur täpsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saartalitlusvõime
tagamisega seotud tingimusi elektrituruseaduse § 425 lõike 5 punktis 1 nimetatud teenuse
tehnilises kirjelduses.
(4) Elektrituruseaduse § 425 lõikes 2 nimetatud hankeleping sõlmitakse tähtajaga kuni 12 kuud.
Vajadusel võib hankelepingu tähtaega pikendada kuni 12 kuud.
(5) Saartalitlusvõime tagamise teenuse lubatud kaalutud keskmise kapitali hinna määr on kuni
31. detsembrini 2026. aastal järgmine:
1) taastuvenergia tehnoloogia – 7,5%;
2) muu tehnoloogia – 11,5%.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub samal ajal elektrituruseaduse muutmise seadusega.
1
07.04.2025
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10
„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 ja § 426 lõike 4 alusel.
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohane määrus loob tehnilised tingimused saartalitlusvõime tagamise teenuse jaoks.
Määruse muudatused lähtuvad elektrituruseaduse muudatustest, millega sätestatakse seaduses
saartalitlusvõime tagamise teenus.
Riigikogu menetluses oleva elektrituruseaduse muutmise eelnõuga 555SE luuakse juhitava
võimsuse tagamise meede - hankida saartalitlusvõime tagamise teenust. Eesti süsteemihaldur
Elering on hinnanud, et minimaalne juhitavate võimsuste vajadus Eesti elektrisüsteemis aastani
2030 on ca 1000 MW. Saartalitlus tähendab Eesti elektrisüsteemi võimet töötada iseseisvalt ja
stabiilselt, tagades vajaliku juhitava elektrivõimsuse. Kui tavaolukorras tagavad elektrivõrgu
stabiilsuse ühendused teiste riikidega, tuleb siiski olla valmis olukordadeks, kus need
ühendused ei tööta.
Saartalitluse raames süsteemihalduri korraldatav riigihange on tehnoloogianeutraalne ning
selles saavad pakkumisi teha kõik tootjad, mis vastavad Eleringi väljatöötatavatele riigihanke
tingimustele. Tegemist on lühiajalise meetmega ning saartalitluses kättesaadavuse teenust
hangitakse hiljemalt alates 2026. aasta algusest kuni vajaduse äralangemiseni (kui luuakse kas
teist tüüpi reservvõimsuse mehhanism, näiteks strateegiline reserv) või rakendatakse turuülene
võimsusmehhanism või kui turule tekib muude instrumentidega (kas turu vastu või läbi
sagedusreservide hanke) piisavalt juhitavaid võimsusi.
Määrus puudutab Eleringi ning juhitavate tootmisseadmete haldajaid. Eelnõus sätestatakse
nõuded tootmisvõimsuse pakkujatele, kuid ka süsteemihaldurile Elering AS riigihanke
korraldamiseks. Elektritootjatele, kes pakuvad saartalitlusvõime tagamise teenust, sätestatakse
järgmised tingimused:
- toota ja müüa elektrit elektrituru reegleid järgides;
- kohustus tagada valmisolekut kümme kalendripäeva aastas;
- tootja peab lähtuma kaalutud keskmise kapitali hinna määrast 2026. aastal (taastuvenergia
tehnoloogiad kuni 7,5% ja muud tehnoloogiad kuni 11,5%).
Süsteemihaldurile sätestatakse tema korraldatava riigihanke hankelepingu lubatud
maksimaalsed tähtajad, milleks on üldjuhul 12 kuud. Paindlikkuse tagamiseks võib erandina
hankelepingu tähtaega pikendada 12 kuu võrra, olles kokku maksimaalselt 24 kuud.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi energeetika osakonna varustuskindluse
nõunik Kristjan Kaldmaa ([email protected], 5885 1135). Eelnõu
õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba (anna-
[email protected], 625 8998). Eelnõu keeletoimetuse tegi Justiits- ja
2
Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre
1.3. Märkused
Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10
„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 17.12.2024,
36.
Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga
SE 555.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja täiendatakse 5. jaoga „Elektrisüsteemi
saartalitlusvõime tagamine“. Lisatava jao § 151 koosneb viiest lõikest ning sätestab
saartalitlusteenuse osutamiseks tehnilised tingimused. Tingimused on aluseks
süsteemihaldurile Elering AS hankimise põhimõtete ja tingimuste loomiseks, kuid ka tootjatele
tootmisvõimsuse pakkumiseks.
Lõikes 1 sätestatakse, et kõigil saartalitlusvõime tagamise teenust osutavatel elektritootjatel on
õigus elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 663 lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatud nõudeid
rikkumata toota ja müüa toodetud elektrienergiat elektrituru reeglite kohaselt. ELTS § 663
lõigetes 2 ja 3 sätestatakse sagedusega mitteseotud tugiteenuste hankimise kord.
Süsteemihaldur peab sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste
tingimuste kohta eelnevalt korraldama avaliku konsultatsiooni, mille tulemused esitatakse
Konkurentsiametile koos teenuse hankimise põhimõtetega.
Teisisõnu, tootjatel, kes osalevad süsteemihalduri korraldatud riigihankel saartalitlusvõime
tagamise teenuse pakkumisel ning osutuvad võitjaks, on õigus osaleda ka igapäevasel
elektriturul, kuid see ei tohi minna vastuollu kooskõlastatud hankimise põhimõtetega, mis
tulenevad § 663 lõigetest 2 ja 3 ning mida on täpsustatud § 425 lõikega 5 (nagu näiteks kohustus
tagada valmisolek pakkuda saartalitlusvõime tagamise teenust teatud kindla arvu päevade
jooksul, kui selleks peaks tekkima vajadus).
Lõikes 2 sätestatakse, et süsteemihalduril on õigus esitada tellimusi saartalitlusvõime tagamist
osutavatele elektritootjatele, et tagada valmisolek elektrienergiasüsteemi isoleeritud tööks ja
vajalikus koguses elektrienergia tootmiseks kümne kalendripäeva jooksul.
Lõikes 3 sätestatakse, et süsteemihaldur täpsustab lõikes 2 nimetatud saartalitlusvõime
tagamise tingimusi elektrituruseaduse § 425 lõike 5 punktis 1 nimetatud teenuse tehnilises
kirjelduses. Tehnilises kirjelduses toob süsteemihaldur välja nõuded, millele tootmisüksus peab
vastama (näiteks kui kiiresti peab see olema suuteline pakkuma võimsust; hoolduse ja riketega
seotud tingimused jm).
Lõikes 4 sätestatakse, et saartalitlusvõime tagamise teenuse hankelepingu tähtaeg on kuni 12
kuud. Vajadusel saab hankelepingu pikkust pikendada maksimaalselt 12 kuud. Täpsemad
tingimused toob süsteemihaldur välja hanketingimustes.
3
Lõikes 5 sätestatakse saartalitlusvõime tagamise teenuse lubatud kaalutud keskmise kapitali
hinna (WACC) määr. WACCi täpne valem koos hinnakujundamise põhimõtetega tuuakse välja
Eleringi hanketingimustes. Üldjuhul arvutatakse WACC-i järgmise valemi alusel:1
= × (
( + ) ) + × (
( + ) )
ke – on omakapitali hind (%);
kd – on võlakapitali hind (%);
E– on omakapitali osakaal (%);
D – on võlakapitali osakaal (%).
WACC-i määrasid on võimalik tuletada asjakohaste andmebaaside alusel. Üks enim kasutatav
ettevõtete ja tööstusharude finantsnäitajad kajastav finantsandmebaas on töötatud välja New
Yorgi Sterni ärikooli professori Aswath Damodarani poolt.2 Värskeimad andmed Euroopa
taastuvenergia ja söeenergia ning sellega seotud sektorite kohta on välja toodud Tabelis 1.
Tabel 1. Damodaran’i finantsandmebaasi andmed Euroopa energiasektori kohta (2025,
jaanuar) 3
Industry
Name
Cost of
Equity
E/(D+E) Std
Dev in
Stock
Cost
of
Debt
Tax
Rate
After-tax
Cost of
Debt
D/(D+E) Cost of
Capital
(US$)
Cost of
Capital
(Euros)
Coal &
Related
Energy
11,58% 90,32% 60,37% 6,61% 9,42% 4,97% 9,68% 10,94% 9,86%
Green &
Renewable
Energy
9,01% 50,79% 33,48% 6,36% 11,93% 4,78% 49,21% 6,93% 5,89%
* Tabelis toodud andmed lähtuvad euros arvestatuna 1,5%-st inflatsiooni ootusest
Damodoran’i koostatud andmeid otse Eesti suhtes kohaldada ei saa. Nagu Tabeli 1 juurde
lisatud täpsustusest ilmneb, lähtuvad esitatud andmed euros arvestatuna 1,5%-st
inflatsiooniootusest. Võttes arvesse Euroopa Komisjoni4 (2,4%) ja Eesti Panga5 hilisemaid
prognoose (3,8%), on Eesti keskmine inflatsiooniootus 2026. aastaks hetkel 3,1%
((2,4%+3,8%)/2=3,1%). Lisaks ei väljenda söeenergia sektori olukord päriselt põlevkivist
elektri tootmise olukorda, kuid antud juhul on siiski tegemist parima võimaliku analoogiga,
millest saab lähtuda. Mõlema puhul on olulisim välja tuua, et nii Euroopa söeenergia sektorit,
kuid ka põlevkivist elektri tootmise sektorit, on võlakapitaliga väga raske finantseerida. Seda
iseloomustab ka andmebaasis ära toodud väga kõrge omakapitali osakaal (90,32%). Sektori
keskmine üpris madal laenuhind tuleneb peamiselt vanadest alles jäänud laenudest, mis võeti
enne taksonoomia regulatsiooni vastuvõtmist ning millest tulenevalt muutus uute laenude
kaasamine praktiliselt võimatuks. Eelnevast tulenevalt on Tabelis 2 esitatud Eestile kohandatud
andmed, mis väljendavad Eesti kõrgemat inflatsiooniootust.
1 Damodaran. Finding the Right Financing Mix: The Capital Structure Decision. 2 Damodaran. Data: History and Sharing. 3 Damodaran. Cost of equity and capital (January 2025). 4 Finantsuudised. Euroopa Komisjoni prognoos: inflatsioon Eestis jääb 2025. aastal kõrgeks ja majanduskasv
nõrgaks 5 Eesti Pank. PROGNOOS. Kaubandustõkete oht koos hinnatõusuga varjutavad majanduse taastumist
4
Tabel 2. Damodaran’i finantsandmebaasi Eestile kohandatud andmed (2025, jaanuar)
Industry
Name
Cost of
Equity
E/(D+E) Std
Dev in
Stock
Cost
of
Debt
Tax
Rate
After-tax
Cost of
Debt
D/(D+E) Cost of
Capital
(US$)
Cost of
Capital
(Euros)
Coal &
Related
Energy
11,58% 90,32% 60,37% 6,61% 9,42% 4,97% 9,68% 10,94% 11,59%
Green &
Renewable
Energy
9,01% 50,79% 33,48% 6,36% 11,93% 4,78% 49,21% 6,93% 7,56%
*Tabelis toodud andmed lähtuvad euros arvestatuna 3,1%-st inflatsiooni ootusest
Tabelist 2 esitatud andmetest tulenevalt on kuni 31. detsembrini 2026 WACC-i määrad
järgmised:
1) taastuvenergia tehnoloogiate puhul 7,5%;
2) muude tehnoloogiate puhul 11,5%.
Sätestatud määradega tagatakse, et tootjad ei teeniks teenuse osutamise eest põhjendamatult
suurt tulu, ehk eesmärk on vältida ülekompenseerimist. Kuna WACC võib ajas muutuda
(näiteks tulenevalt laenuturu olukorra muutustest), siis tulevikus igal aastal uuendatakse ja
sätestatakse hetkeolukorrale vastav määr tulenevalt tehnoloogia tüübist elektrisüsteemi
toimimise võrgueeskirjas.
Nagu esitatud tabelitest ilmneb, kohaldatakse erinevatele tehnoloogiatele erinevaid WACC-i
määrasid. See tuleneb peamiselt regulatiivsetest teguritest (näiteks taksonoomiast tulenev
jätkusuutlikkus) ja vastavate projektide riskiprofiilist, mis on Euroopa Liidu kliima- ja energia
poliitikast tingituna fossiilse energia projektidel kõrgem.
Riigihankes osalejad peavad enda taotletavat tulukust põhjendama ning nende kaalutud
keskmise kapitali hind ei tohi olla kõrgem lubatud määradest. Kuigi WACC-i määr on oluline
tuleb siiski silmas pidada, et WACC on ainult üks hinnakujunduse komponentidest, mida tootja
peab arvestama enda pakkumisel, ning määravaks saab Eleringi poolt läbiviidaval riigihankel
pakkumise lõplik ühikuhind (MW/eurot aastas).
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga kavandatud muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
Muudatused on seotud süsteemihalduri hangitava sagedusega mitteseotud tugiteenusega
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 mõistes.
4. Määruse mõju
Määrusega sätestatakse täpsemad tehnilised nõuded saartalitluse hankele, millest Elering lähtub
riigihanke läbiviimisel. Samuti sätestatakse määrusega tehnilised tingimused juhitavate
tootmisüksuste pakkujatele, näiteks kümne päeva valmisoleku nõue enda võimsuse
pakkumiseks ja kaalutud kapitali keskmine määr kuni 2026. aasta lõpuni.
Määruse puhul on tegemist tehniliste nõuetega, mis toetavad saartalitlusvõime teenuse
tagamist, mille mõjusid (näiteks maksumus ühiskonnale) on põhjalikumalt kirjeldatud
elektrituruseaduse muutmise seaduse (SE 555) eelnõu seletuskirjas. Plaanitav meede mõjutab
kõiki Eesti elektritarbijaid (kodutarbijaid ja äritarbijad). Saartalitlusvõime tagamise teenuse
5
hankimise hinnanguline kulu on suurusjärgus 34 miljonit eurot aastas, mis toob tarbijatele kaasa
hinnangulise elektriarvete suurenemise umbes 2,4% võrra (0,42 senti kilovatt-tunni kohta).
Tarbijad maksavad saartalitlusvõime tagamise teenuse eest vastavalt nende poolt tarbitud
elektrienergia mahule.6
Käesoleva määruse muudatustel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ning mõju
välissuhetele. Samuti puudub mõju regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohalike
omavalitsuste korraldusele. Kaudne mõju on majandusele ja julgeolekule.
Kavandatud muudatused ei suurenda mõju elu- ja looduskeskkonnale. Tootmisüksused, mis
saavad osutada saartalitlusvõime tagamise teenust, osalevad valdavalt iga päev elektriturul ning
nende mõju keskkonnale on juba väljendunud. Uusi tootmisüksusi ei teki juurde. Ka nõuet, et
tuleb tagada valmisolek kümneks päevaks, tuleb täita kehtivate keskkonnanõuete kohaselt.
Kõnealust teenust kasutatakse ainult elektrisüsteemi äärmuslikus ohuolukorras, kuid suure
tõenäosusega seda tegelikult rakendada ei ole vaja, tegemist on ettevaatusabinõuga. Tootjad
peavad hanke kestvuseks varuma piisavalt tehnilist valmisolekut või kütust, et olla valmis
saartalitluse tingimustes pakkuma oma tootmisvõimsusi igal ajahetkel, kui seda peaks vaja
minema.
Muudatuste mõju julgeolekule on positiivne, kuna see aitab tagada Eesti elektrisüsteemi
iseseisvuse, kui puuduvad ühendused sünkroonalaga. Saartalitlusvõime tagamise teenuse
tulemusel on võimalik elektrisüsteemil toimida iseseisvalt vähemalt kümme päeva, mis on eriti
oluline kriiside korral.
Majanduslikult väljendub positiivne mõju selles, et tootmisüksused võivad osaleda igapäevasel
elektriturul. Vanad tootmisüksused, mis tuleks näiteks sulgeda või mis ei oleks reservis, saavad
pakkuda oma toodangut turule. See aitab alla tuua kõrgeid tipuhindu elektriturul, mis muudab
elektrihinna taskukohasemaks. Määrusega sätestatavad kaalutud keskmise kapitali määrad
hankimise perioodiks lubavad tootjatel teenida põhjendatud tulukust teenuse pakkumise eest.
Kui põhjendatud tulukus on lubatust suurem (näiteks teeniti elektriturul suuremat kasumit, mis
võimaldab tootmisüksuse kulud katta), tuleb lubatust suurem osa tootjal tagasi maksta
süsteemihaldurile.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele
lisakulusid ega -tulusid, samuti ei nõua see lisatööd.
Elering ASi halduskoormus suureneb saartalitlusvõime tagamise teenuse riigihanke
korraldamise tõttu. Selle protsessi ajal tuleb korraldada hankimise põhimõtete ja tingimuste
avalik konsultatsioon, samuti kooskõlastada need Konkurentsiametiga.
6. Määruse jõustumine
Määrus on kavandatud jõustuma samaaegselt elektrituruseaduse muutmise seadusega 555SE,
mis jõustub üldkorras. Konkreetne jõustumise aeg sõltub Riigikogu menetluse käigust.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
6 Riigikogu, SE 555 seletuskiri.
6
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS) Rahandusministeeriumile,
Justiits- ja Digiministeeriumile ja Riigikantseleile. Eelnõu saadetakse ettepanekute esitamiseks
Konkurentsiametile ja AS-ile Elering. Lisaks jagatakse eelnõud elektrituru nõukoja ja
taastuvenergia nõukojaga.
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Riigikantselei
Justiits- ja Digiministeerium
Rahandusministeerium
16.04.2025 nr 1-4/25/1833
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse
14. veebruari 2019. a määruse nr 10
„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmise
eelnõu
Austatud ministrid
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse
„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmise eelnõu. Kuivõrd eelnõu on oluline varakult
vastu võtta, kuna see peab kehtima hakkama samal ajal SE 555-ga, siis palun esitada oma
ettepanekud ja märkused eelnõu kohta hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
energeetika- ja keskkonnaminister
Lisaadressaadid: [email protected], [email protected]
Kristjan Kaldmaa, 715 3421