Riigikogu liikme Züleyxa Izmailova kirjalik küsimus justiits- ja digiministrile (KK 299)

Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister .04.2025



Kirjalik küsimus erasektorist tellitud õigusliku analüüsi väljastamise kohta


Austatud justiits-ja digiminister


Tänan saadetud vastuse eest, aga kahjuks ei ole see juriidiliselt korrektne. Juhin Teie tähelepanu asjaolule, et kui Riigikogu liige küsib eelarvevahendite kasutamist puudutavat avaliku võimu valduses olevat dokumenti kirjaliku küsimusega (Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ehk RKKTS § 147 tähenduses), siis pole valitsuse liikmel õiguslikku alust dokumendi andmisest keelduda. Sellele on tähelepanu juhtinud õiguskantsler, kes analüüsis Riigikogu liikmete juurdepääsu asutusesiseseks kasutuseks tunnistatud teabele põhjalikult Riigikogu põhiseaduskomisjonile 30.11.2020.a. saadetud seisukohas1. Õiguskantsler on konkreetselt välja toonud, et „olukorras, kus Riigikogu liige soovib saada teavet Vabariigi Valitsuselt, ei saa Riigikogu liige tugineda avaliku teabe seadusele (AvTS-le), kuna RKKTS on eriseaduseks AvTS-i suhtes (Riigikogu liige ei ole ka igaüks AvTS § 1 tähenduses). Teisalt ei saa Vabariigi Valitsus Riigikogu liikmele vastamisest keeldudes tugineda ka AvTS §-s 35 toodud alustele, mis võimaldavad tunnistada teabe AKteabeks. Riigikogu liikmete teabele juurdepääsu tingimusi reguleerib RKKTS. Selle seaduse § 146 lg-s 9 on sätestatud, et Vabariigi Valitsuse liige võib infotunnis esitatud Riigikogu liikme suulisele küsimusele vastamisest põhjendatult keelduda, kui küsimus on seotud riigisaladusega või salastatud välisteabega või kui sellele vastamine kahjustaks riigi julgeolekut. Seevastu Riigikogu liikme arupärimisele või kirjalikule küsimusele vastamisel ei näe RKKTS ette ühtegi vastamisest keeldumise alust, mida võiks tõlgendada tundliku teabe avaldamise piiranguna. Riigikogu liikme staatuse seaduse § 19 lg 2 võimaldab Vabariigi Valitsuse liikme põhjendatud otsusega keelata Riigikogu liikmele juurdepääsu küll salastatud välisteabele või riigisaladusele teatud tingimustel (seoses julgeoleku ja jälitustegevusega), kuid Vabariigi Valitsuse liikmel ei ole õiguslikku alust keelduda Riigikogu liikme arupärimisele või kirjalikule küsimusele vastamast (sh küsitud dokumenti andmast) isikute põhiõiguste kaitseks pandud juurdepääsupiirangule viidates“.

Veelkord RKKTS on konstitutsiooniline seadus. AvTS aga lihtseadus, mis ei kehti Riigikogu liikmele vastamise kohta.

Lähtudes eeltoodust on mul Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel Teile järgmine küsimus:

1. Palun väljastada mulle tutvumiseks Soraineni advokaadibüroolt tellitud analüüs/seaduseelnõu kavand soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seaduse liitmise kohta või palun andke teada, kuhu ma sellega saaksin tutvuma tulla?










Lugupidamisega


(allkirjastatud digitaalselt)

Züleyxa Izmailova

Riigikogu liige