Arvamuse edastamine




Pr Liisa-Ly Pakosta
Justiits - ja Digiministeerium Teie: 26.03.2025 nr 8-1/2870-1
Meie: 15.04.2025 nr 1504/2025


„Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ muutmise eelnõust

Eelnõude infosüsteemi on esitatud kooskõlastamiseks ja arvamuste avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ muutmise eelnõu. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) soovib selle kohta arvamust avaldada ja keskendub alljärgnevatele asjaoludele.
1. Põhimõte „üks sisse, üks välja“ .
EVEA teeb ettepaneku loobuda õigusloome protsessis põhimõtte „üks sisse, üks välja“ kasutamisest. Sellise põhimõtte kasutamine on ebamõistlik ja see tekitab rohkem segadust, kui vaja oleks. Jääda tuleks üldise halduskoormuse vähendamise põhimõtte rakendamise juurde. Seda üldist põhimõtet saab kasutada õigusloomes laiemalt, samuti vajadusel koalitsioonilepingu sõlmimise puhul. Normitehnika eeskirjas sellist head tava eraldi reguleerida ei ole mõistlik. Oluline on seda head tava praktikas rohkem juurutada, mida saab teha vastavate poliitilise otsuste langetamise, samuti igapäevase õigusloometöö käigus.
Põhimõtet „üks sisse, üks välja“ nimetatakse eelnõus halduskoormuse tasakaalustamise reegliks. Pigem tundub tegemist olevat põhimõttega. Keeruline oleks seda põhimõtet reeglina kohaldada. Vahe seisneb selles, et põhimõtteid kohaldatakse õiguspraktikas kaalumise teel, mis aga erineb reeglite kohaldamisest. Reegleid tuleb 100%-liselt täita. Antud juhul ei oleks üldse vaja sellist põhimõtet sätestada. Eelnõus sätestatu puhul tekib lisaks veel küsimus, et kas tühistatava halduskoormuse suurus peab olema võrdne juurde loodava halduskoormise suurusega. Pealegi ei ole halduskoormuse suurust võimalik eriti hästi „tükkides“ mõõta. Piisab sellest, kui eelnõu menetlemisel tuleb analüüsida halduskoormuse võimalikku kasvu ja otsida halduskoormust võimalikult vähe või üldse mitte suurendavat lahendust.
Käesolevas eelnõus ei ole võimalik üheselt aru saada, kas tühistatav halduskoormust sisaldav norm tuleb sätestata juba selles samas eelnõus, millega halduskoormust suurendatakse või piisab ainult seletuskirjas vastava lubaduse andmisest. Eelnõu kohaselt tuleb muudatuse järel seletuskirja osas „seaduse mõjud“ esitada teave halduskoormuse muutuse kohta. Halduskoormuse kasvu korral tuleb tuua võimalikult täpselt esile, kui palju see kasvab ja millega seda kasvu tasakaalustatakse. Omaette küsimus tekib, et kelle kohustus on pidada arvestust nende lubaduste täitmise üle ja millise tähtaja jooksul need lubadused tuleb täita.
2. Mõjude hindamine
Toetada saab seda, et eelnõu seletuskirjas tuleb hakata hindama lisaks mõjule majandusele ka mõju halduskoormusele ja selle kasvu võimalikku suurust. Olemasoleva halduskoormuse vähendamist ei ole aga otstarbekas siduda uut halduskoormust kaasa toova eelnõu ja selle seletuskirjaga. Olemasoleva halduskoormuse vähendamiseks saab algatada eraldi eelnõud ja neid menetleda vastavalt kehtivatele menetlusnormidele.
Kaaluda võiks, et Justiitsministeeriumi põhimääruses sätestatakse selge ülesanne, regulaarselt analüüsida kehtivate õigusaktide mõju halduskoormusele ja ministeerium teeb kindla regulaarsusega ettepanekuid õigusaktide muutmiseks ja tühistamiseks eesmärgiga vähendada just halduskoormust.
3. VKE test
Eelnõu mõjude hindamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata eelkõige eelnõu mõjudele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Võrreldes suurte ettevõtetega on väikeettevõtted väiksema võimekusega kasvava halduskoormuse talumisel. Mõju väikeettevõtetele on hea indikaator, mis näitab eelnõus pakutava lahenduse sobivust. Kui selgub, et eelnõus toodud regulatsioon puudutab väikeseid ettevõtteid, tuleks viia läbi veelgi põhjalikum kulu-kasu analüüs. Samuti oleks vaja detailselt kaaluda võimalikke lahenduste alternatiive, mis ei too kaasa halduskoormuse kasvu või mille mõju halduskoormuse kasvule oleks väiksem. Kui ei ole võimalik leida halduskoormuse kasvu vähem kaasa toovat lahendust, siis tuleb välja pakkuda mehhanism, kuidas kompenseerida ettevõtetele tekkivat kulude kasvu.
4. Halduskoormuse vähendamine
Halduskoormuse vähendamise eesmärk on eelkõige oluline eraõiguslike isikute tegevuse tõhustamiseks, aga ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnike igapäevatöös. See võib aidata vähendada ebavajalike avalike ülesannete tuvastamist ja täitmist ning seetõttu ka riigieelarve kulusid. Tegemist on legitiimse eesmärgiga õigusnormide kehtestamisel, kui soovitakse ümber kujundada kehtivat õiguspraktikat ning muuta või tühistada bürokraatlikke reegleid. Halduskoormuse vähendamise tulemusel saab muuta efektiivsemaks nii majanduse toimimist, kui ka erinevate regulatsioonide elluviimist. Halduskoormuse vähendamine võib olla otstarbekas samuti siis, kui toimuvad muudatused kasutatavates infotehnoloogiates, mis võimaldavad muuta aruandlust ja riiklikku järelevalvet tõhusamaks.
Normitehnika reguleerimisel piisab aga sellest, kui eelnõu mõjude hindamisel nõutakse halduskoormuse kasvu analüüsimist. Täpsemate reeglite kehtestamine suurendaks iseenesest juba halduskoormust, eriti väljatöötamiskavatsuste ja eelnõude koostajate jaoks. Õigusloome praktikas aga tuleb võimalikule halduskoormuse suurendamise vältimisele ning selle vähendamisele kogu aeg järjepidevalt tähelepanu pöörata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Leho Verk
EVEA tegevjuht




Pr Liisa-Ly Pakosta
Justiits - ja Digiministeerium Teie: 26.03.2025 nr 8-1/2870-1
Meie: 15.04.2025 nr 1504/2025


„Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ muutmise eelnõust

Eelnõude infosüsteemi on esitatud kooskõlastamiseks ja arvamuste avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ muutmise eelnõu. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) soovib selle kohta arvamust avaldada ja keskendub alljärgnevatele asjaoludele.
1. Põhimõte „üks sisse, üks välja“ .
EVEA teeb ettepaneku loobuda õigusloome protsessis põhimõtte „üks sisse, üks välja“ kasutamisest. Sellise põhimõtte kasutamine on ebamõistlik ja see tekitab rohkem segadust, kui vaja oleks. Jääda tuleks üldise halduskoormuse vähendamise põhimõtte rakendamise juurde. Seda üldist põhimõtet saab kasutada õigusloomes laiemalt, samuti vajadusel koalitsioonilepingu sõlmimise puhul. Normitehnika eeskirjas sellist head tava eraldi reguleerida ei ole mõistlik. Oluline on seda head tava praktikas rohkem juurutada, mida saab teha vastavate poliitilise otsuste langetamise, samuti igapäevase õigusloometöö käigus.
Põhimõtet „üks sisse, üks välja“ nimetatakse eelnõus halduskoormuse tasakaalustamise reegliks. Pigem tundub tegemist olevat põhimõttega. Keeruline oleks seda põhimõtet reeglina kohaldada. Vahe seisneb selles, et põhimõtteid kohaldatakse õiguspraktikas kaalumise teel, mis aga erineb reeglite kohaldamisest. Reegleid tuleb 100%-liselt täita. Antud juhul ei oleks üldse vaja sellist põhimõtet sätestada. Eelnõus sätestatu puhul tekib lisaks veel küsimus, et kas tühistatava halduskoormuse suurus peab olema võrdne juurde loodava halduskoormise suurusega. Pealegi ei ole halduskoormuse suurust võimalik eriti hästi „tükkides“ mõõta. Piisab sellest, kui eelnõu menetlemisel tuleb analüüsida halduskoormuse võimalikku kasvu ja otsida halduskoormust võimalikult vähe või üldse mitte suurendavat lahendust.
Käesolevas eelnõus ei ole võimalik üheselt aru saada, kas tühistatav halduskoormust sisaldav norm tuleb sätestata juba selles samas eelnõus, millega halduskoormust suurendatakse või piisab ainult seletuskirjas vastava lubaduse andmisest. Eelnõu kohaselt tuleb muudatuse järel seletuskirja osas „seaduse mõjud“ esitada teave halduskoormuse muutuse kohta. Halduskoormuse kasvu korral tuleb tuua võimalikult täpselt esile, kui palju see kasvab ja millega seda kasvu tasakaalustatakse. Omaette küsimus tekib, et kelle kohustus on pidada arvestust nende lubaduste täitmise üle ja millise tähtaja jooksul need lubadused tuleb täita.
2. Mõjude hindamine
Toetada saab seda, et eelnõu seletuskirjas tuleb hakata hindama lisaks mõjule majandusele ka mõju halduskoormusele ja selle kasvu võimalikku suurust. Olemasoleva halduskoormuse vähendamist ei ole aga otstarbekas siduda uut halduskoormust kaasa toova eelnõu ja selle seletuskirjaga. Olemasoleva halduskoormuse vähendamiseks saab algatada eraldi eelnõud ja neid menetleda vastavalt kehtivatele menetlusnormidele.
Kaaluda võiks, et Justiitsministeeriumi põhimääruses sätestatakse selge ülesanne, regulaarselt analüüsida kehtivate õigusaktide mõju halduskoormusele ja ministeerium teeb kindla regulaarsusega ettepanekuid õigusaktide muutmiseks ja tühistamiseks eesmärgiga vähendada just halduskoormust.
3. VKE test
Eelnõu mõjude hindamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata eelkõige eelnõu mõjudele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Võrreldes suurte ettevõtetega on väikeettevõtted väiksema võimekusega kasvava halduskoormuse talumisel. Mõju väikeettevõtetele on hea indikaator, mis näitab eelnõus pakutava lahenduse sobivust. Kui selgub, et eelnõus toodud regulatsioon puudutab väikeseid ettevõtteid, tuleks viia läbi veelgi põhjalikum kulu-kasu analüüs. Samuti oleks vaja detailselt kaaluda võimalikke lahenduste alternatiive, mis ei too kaasa halduskoormuse kasvu või mille mõju halduskoormuse kasvule oleks väiksem. Kui ei ole võimalik leida halduskoormuse kasvu vähem kaasa toovat lahendust, siis tuleb välja pakkuda mehhanism, kuidas kompenseerida ettevõtetele tekkivat kulude kasvu.
4. Halduskoormuse vähendamine
Halduskoormuse vähendamise eesmärk on eelkõige oluline eraõiguslike isikute tegevuse tõhustamiseks, aga ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnike igapäevatöös. See võib aidata vähendada ebavajalike avalike ülesannete tuvastamist ja täitmist ning seetõttu ka riigieelarve kulusid. Tegemist on legitiimse eesmärgiga õigusnormide kehtestamisel, kui soovitakse ümber kujundada kehtivat õiguspraktikat ning muuta või tühistada bürokraatlikke reegleid. Halduskoormuse vähendamise tulemusel saab muuta efektiivsemaks nii majanduse toimimist, kui ka erinevate regulatsioonide elluviimist. Halduskoormuse vähendamine võib olla otstarbekas samuti siis, kui toimuvad muudatused kasutatavates infotehnoloogiates, mis võimaldavad muuta aruandlust ja riiklikku järelevalvet tõhusamaks.
Normitehnika reguleerimisel piisab aga sellest, kui eelnõu mõjude hindamisel nõutakse halduskoormuse kasvu analüüsimist. Täpsemate reeglite kehtestamine suurendaks iseenesest juba halduskoormust, eriti väljatöötamiskavatsuste ja eelnõude koostajate jaoks. Õigusloome praktikas aga tuleb võimalikule halduskoormuse suurendamise vältimisele ning selle vähendamisele kogu aeg järjepidevalt tähelepanu pöörata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Leho Verk
EVEA tegevjuht