| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13-8/1617-1 |
| Registreeritud | 16.04.2025 |
| Sünkroonitud | 17.04.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
| Sari | 13-8 Riigimaa planeeringute kirjavahetus |
| Toimik | 13-8 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Vinni Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Vinni Vallavalitsus |
| Vastutaja | Vello Kima (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Planeeringute valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
1
Lisa 1. Vinni valla potentsiaalse tuulepargi ala TU3 loodusuuringute lähteülesanded ja metoodika
Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................................... 2
1. Linnustiku uuring .................................................................................................................................. 4
2. Nahkhiirte uuring ................................................................................................................................. 6
3. Taimestiku/koosluste uuring ................................................................................................................ 7
4. Lendorava uuring ................................................................................................................................. 7
2
Sissejuhatus
Käesoleva loodusuuringute lähteülesande põhialuse koostas Lemma OÜ augustis 2024. Algset
lähteülesannet täiendati lähtuvalt reaalsete uuringute läbi viijatelt (Eesti Ornitoloogiaühing
(linnustik), Rewild OÜ (nahkhiired), OÜ More than crafts (lendorav), Metsaruum OÜ (taimestik))
laekunud metoodilistest ettepanekutest. Lähteülesanne on koostatud linnustiku-, nahkhiirte,
taimestiku ja lendorava uuringu läbiviimiseks. Uuringud on vajalikud Vinni valda TU3 alale
tuulepargi planeerimiseks. TU3 tuulepargi ala asukoha eelvalik tehti Vinni valla üldplaneeringuga
(kehtestatud 2024).
Lähteülesandes käsitletud uuringuala hõlmab 500 m raadiust ala potentsiaalsete kavandatava
tuulepargiala ümbruses lähtudes Maismaalinnustiku analüüsi1 uuringuala ulatuse soovitusest
(Joonis 1).
Joonis 1. Uuringuala paiknemine.
1 Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156. Aruanne
3
Keskkonnaagentuur on koostanud töö „Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste
kaardistamine ning vabade alade tuvastamine“2. Nimetatud töö kaardistab tuuleenergeetika
arendamist piiravaid maakasutuslikke kitsendused ning tsoneerib Eesti maismaa sellest lähtuvalt
nelja klassi. Arvestatakse nii inimasustusest, taristust kui looduskeskkonnast tulenevaid
teadaolevaid kitsendusi. Analüüsi alusel on uuringualasse jääv ala suures osas oranž ala
(mittesobiv), kuid esineb ka kollaseid (osaliselt sobiv) ja rohelisi (sobiv) alasid (Tõrge! Ei leia
viiteallikat.).
Joonis 2. Keskkonnaagentuuri poolt koostatud ala sobilikkuse hinnang tuuleenergia alana. Roheline –
sobiv, kollane – osaliselt sobiv, oranž – mittesobiv, punane – välistatud.
2 https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-arendamist-piiravate-kitsenduste-kaardistamine-ning-vabade- alade-tuvastamine
4
1. Linnustiku uuring
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 15.04.2025 seisuga jääb uuringualale, sh
500 m puhvrisse:
• III kaitsekategooria liigi hiireviu elupaik KLO9132131. Elupaik registreeritud 2023 a.
Tegu oli asustatud pesaga kasel, pesas üks poeg.
• III kaitsekategooria liigi herilasviu elupaik KLO9130772. Elupaik on registreeritud 2022
a. Tegu oli pesaga kuusel, asustatud (vanalind lahkus pesast, kui läheneti).
Teadaolevalt ala hõlmavana linnustiku uuringuid ei ole teostatud.
Maismaalinnustiku analüüsi3 alusel esineb uuringuala puhul kattuvust:
• Ala põhjaosas metsise tsooniga 1 – tegu võib olla elupaiga sobivuse andmetel metsise
elupaigaga.
• Ala põhjaosas esineb vähesel määral kattuvust ka väike-konnakotka tsoon 1 alaga – antud
elupaigad on kajastatud aga ka maismaalinnustiku analüüsi erisuse kihil, tegu on
pikaajaliselt asustamata elupaikadega.
• Metsise tsooniga 2 – metsise modelleeritud elupaiku ümbritsev puhverala.
• Vähesel määral esineb kattuvus soolindude ja laanepüü tsooniga 2.
• Tsoon 3 aladest esineb kattuvust järgmiste liikidega: metsis, laanepüü, teder, kaljukotkas,
must-toonekurg, väike-konnakotkas, suur-laukhani, soolinnud, rohunepp.
Vinni valla üldplaneeringu kohaselt tuleb TU3 ala puhul (linnustikuga seonduv):
• Senise teabe alusel, tuleb eksperthinnangus mh uurida ja detailse lahenduse välja
töötamisel tagada metsise elupaikade sidusus, sh koosmõjus TU4 alaga ning selgitada
välja kaljukotka kodupiirkonna (sh toitumisalade) arendusalaga kattuvus ning sellest
tingitud võimalused (sh leevendavad meetmed) tuulikute rajamiseks. Samuti uurida
piirkonna väike-konnakotka pesitsust ja toitumisalade paiknemist, seades vajadusel
vastavad tingimused tuulikute rajamiseks.
• Alade detailse lahenduse faasis tuleb hinnata metsise elupaikadesse jõudvat mürataset ja
varjutuse ulatust. Elupaigas tuleb tagada müratase mitte üle 45 dB ja mängupaigas mitte
üle 40 dB. Metsise mängualadel tuleb tagada varjutuse tase <14 h/a. Vajadusel rakendada
metsise mänguperioodil varjutuse ärahoidmiseks teatud tundidel, kui on päikesepaisteline
ilm, tuulegeneraatorite seiskamist.
Läbiviidava linnustiku uuringu eesmärgid on:
1. Kontrollida teadaolevat alusinfot ja saada uus baasandmestik kaitstavate ja
kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide leviku, arvukuse ja elupaigakasutuse kohta.
2. Eelneva alusel vältida planeerimisprotsessis tuulikute, teenindusplatside, teede jm
ehitamist oluliste liikide pesitsuselupaika (metsaliikide puhul metsa vanem eraldis vm),
vältida muu olulise mõju avaldumist.
3 Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156. Aruanne
5
3. Saada alusinfo liigipõhiste hukkumisriskide modelleerimiseks (kui see otsustatakse mõju
hindamisel läbi viia).
4. Uuringu tulemuste põhjal peab olema võimalik
a. planeeringu KSH käigus hinnata tuuleparkide (erinevate alternatiivide) rajamise
mõju linnustikule;
b. viia vajadusel samu meetodeid kasutades läbi ehitusaegne ja -järgne seire.
Uuringu metoodika:
Eelnevast lähtuvalt on kavandatud linnustiku uuring, mis sisaldab:
• Linnustiku punktvaatlused (täpsem metoodika kirjeldus Maismaalinnustiku analüüs ptk
5.1.1): kevad- ja sügisränne, suvine linnustik – arendusala(de) õhuruumi kasutavad linnud.
Registreeritakse kõik liigid (sh nii metsa kui avamaastiku liigid), eelistähelepanu all on aga
kaitstavad ja kaitsekorralduslikult olulised liigid, eriti haukalised, pistrikulised, sookurg,
hanelised jt. Loendused toimuvad kindlaksmääratud loenduspunkti(de)st.
Maht: Kevadel (märts-mai) ja sügisel (september-november) igas punktis vähemalt 36
tundi loendust. Suvel (juuni, juuli, august) igas punktis vähemalt 18 tundi loendust.
• Haudelinnustiku inventuur – teostatakse:
o suurte raopesade otsimine üle 60 aasta vanustes puistutes;
o rähnide pesitsusterritooriumite kaardistamine. Peibutamine valgeselg-kirjurähni ja
hallpea-rähni salvestisega metsaalal määratud punktides;
o kanakulli peibutamine nn rähnipunktides, positiivse tulemuse puhul pesade
otsimine ja hilisem pesitsustulemuse kontrollimine;
o kakkude peibutamine händkaku ja värbkaku salvestisega metsaalal ette määratud
punktides;
o laanepüü peibutamine nn rähnipunktidest;
o metsalindude transektloendused;
o jõe- ja luhalindude seire.
Uuringute teostamise aeg jm detailne metoodika lähtub Nellis 2013 juhendist4, sh suurte
raopesade otsimine üle 60 aasta vanustes puistutes teostatakse ajal kui lehtpuud on raagus;
pesade leidmisel nende asustatuse kontrollimine kevadel-suvel.
Kui lindude peibutamismetoodikast (rähnid, kakud, kanakull, laanepüü) peaks kohalikest
oludest tulenevalt tavametoodikaga võrreldes kõrvale kaldutama, fikseeritakse
kõrvalekalded, et hiljem oleks võimalik tulemusi adekvaatselt tõlgendada.
• Metsise ja tedre seire – inventuuri käigus otsitakse metsise ja tedre tegevusjälgi ning
antakse hinnang ala olulisuse kohta metsise ja/või elupaigana. Metsise ja tedre mänguala
leidmisel viiakse läbi mängude seire lähtuvalt metoodikast:
https://www.keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid
4 Nellis. R. 2013. Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluvate linnualade linnustiku seire ettepanek ja seirekava aastateks 2013-24
6
• Põllumajandusmaastikuga seotud linnustiku seire – inventuuri käigus kaardistatakse
linnuliigid, kes kasutavad põllumajandusmaastikku rändepeatus-, toitumis- või
pesitsusalana. Uuringute teostamise aeg jm detailne metoodika lähtub Nellis 2013
juhendist5.
Linnustiku uuring antakse üle aruandena (doc ja digitaalselt allkirjastatud pdf) ja kaitsealuste
liikide leiukohtade/elupaikade andmed kaardikihtidena. Jäädvustada ja tellijale üle anda tuleb ka
peibutuspunktide, punktvaatluspunktide ja röövlindude pesade otsingu transektide andmed.
2. Nahkhiirte uuring
Nahkhiirte registreeritud elupaiku EELISe andmebaasi alusel uuringualasse ei jää. Uuringuala ei
läbi ka nahkhiirte jaoks eelduslikke olulisi toitumisveekogusid. Samas on tegu metsaalaga, mis
võib olla oluline nahkhiirte elupaigana.
Nahkhiirte uuringu ülesanne on selgitada, kas alal paikneb nahkhiirte jaoks olulisi
koondumiskohti, toitumiskohti ning suvekolooniaid ja varjepaiku. Samuti tuleb selgitada
nahkhiirte aktiivsus kevadisel, suvisel ja sügisesel perioodil.
Uuring koosneb kahest osast. Esiteks toimub kaardianalüüs ja seejärel nahkhiirte loendus.
Kaardianalüüsil kasutatakse Maa-ameti põhikaardi veekogude andmestikku seisu- ja
vooluveekogude kohta. Samuti kasutatakse Metsaregistri andmeid potentsiaalselt sobilike alade
puistute peapuuliike, nende osakaalu ja eraldiste vanuse, kõrguse ja kasvukohatüübi kohta ning
vaadeldakse ka viimase 10 a raie alasid. Kaardianalüüsi alusel määratakse nahkhiirte jaoks
potentsiaalselt väärtuslikud elupaigad ja toitumisalad. Kaardianalüüsi alusel valitakse sobilikud
loenduspunktid välitöödeks.
Nahkhiirte detektorloendus viiakse läbi perioodil mai–september, mis hõlmab kevadrännet,
poegimisaega, noorloomade lennuvõimestumist ja sügisrännet. Täpne vaatlusperioodi ajastus
sõltub ilmast jm prognoosimatutest asjaoludest. Ultraheli-automaatdetektorid paigutatakse
maastikus uurimisalal ca 4–8 kohas nahkhiirte potentsiaalsetesse elupaikadesse, kattes vaatlustega
kogu uuritava ala ulatuse. Täpne detektorite paigutus otsustatakse enne välitööd kaardianalüüsiga.
Nahkhiirte möödalennud (ultrahelihäälitsused) registreeritakse igas vaatluskohas vähemalt
nädalase perioodi jooksul, seejärel paigutatakse detektor järgmisesse vaatluskohta. Detektorid
paigutatakse puuvõrade kohale nii, et vaatlused toimuksid võimalikult täpselt selles ruumiosas,
kus tuulikute mõju nahkhiirtele on eeldatavasti kõige suurem (kokkupõrke oht labadega) ning
ühtlasi salvestiste müratase madalam. Osades vaatluskohtades teostatakse võrdlusvaatlused võrade
all maapinna lähedal.
Töö tulemusena selgitatakse nahkhiirte liigiline koosseis, levik ja suhteline arvukus, elupaikade ja
koondumiskohtade paiknemine ning asurkondade jaoks vajalikud tingimused planeeringualal.
5 Nellis. R. 2013. Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluvate linnualade linnustiku seire ettepanek ja seirekava aastateks 2013-24
7
Antakse suunised nahkhiirte võtmeelupaikade ja asurkondade säilitamiseks tuuleenergeetika
planeerimisel ja arendamisel ning tehakse seireettepanek.
Uuring antakse üle aruandena (doc ja digitaalselt allkirjastatud pdf) ja tundlike alade paiknemise
andmed kaardikihina.
3. Taimestiku/koosluste uuring
Taimestiku uuringu käigus kaardistatakse kaitsealuste soontaime-, seene- ja samblikuliikide
leiukohad tuulealal. Kaitsealuse liigi esinemisel määratakse liigi arvukus alal ja kaardistatakse
leiukoht. Eeskätt pööratakse tähelepanu tuulikute potentsiaalsetele asukohtadele ning võimalikele
ligipääsuteede/ platside asukohtadele ehk potentsiaalselt raadatavale alale ja sellest 100 m
raadiusesse jäävatele aladele.
Lisaks kaardistatakse alal kõrge ökoloogilse väärtusega kooslused – metsa vääriselupaikade
tunnustele potentsiaalselt vastavad alad ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide vähemalt C
esinduslikkusele vastavad kooslused.
Uuring antakse üle aruandena (doc ja digitaalselt allkirjastatud pdf) ja kaitsealuste liikide
leiukohtade ning väärtuslike koosluste esinemisalade andmed antakse üle kaardikihina.
4. Lendorava uuring
Vinni valla üldplaneeringu seletuskirjas on määratud, et TU3 tuuleala puhul tuleb tuulepargi
edasisel kavandamisel arvestada piirkonna lendorava elupaikade ja võimalike liikumiskoridoride
säilimisega. EELIS andmetel (15.04.2025 seisuga) TU3 alal lendorava elupaigad puuduvad.
Lähim teadaolev lendorava elupaik jääb alast u 0,7 km ida suunas. EELIS lendorava elupaikade
paiknemist arvestades jääb TU3 ala lendorava Eestis teadaoleva leviala piirile. Osaliselt on
uuringuala lendoravale sobilikke metsaeraldisi kontrollitud ka RMK tellitud lendorava seire käigus
2024 aastal ja lendoravaid ei leitud. TU3 alal seega lendorava elupaikade või oluliste
liikumiskoridoride esinemine on pigem vähetõenäoline.
Uuringu läbiviimine on antud alal seega asjakohane kahes etapis. Esimeses etapis tuleb kaardistada
ala kohta olemasolevate metsa takseerandmete alusel, kas alal võib esineda lendoravale sobilikke
elupaiku, mida ei ole juba RMK seire käigus inventeeritud. Sobilikuks elupaigaks võib pidada üle
60 aastast haaba või kaske sisaldavaid metsaeraldisi.
Elupaigaks sobilikel eraldistel tuleb teostada lendorava inventuur. Töö käigus on vaja inventeerida
lumeta või vähese lumega perioodil (sobivaim aeg on märtsi algus kuni mai lõpp, kuid lumevaesel
talvel sobivad ka talvekuud) inventeerimiseks määratud eraldised ja otsida neilt lendorava
väljaheiteid vastavalt lendorava seire läbiviimise juhendile https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/6530169/general-info
Kõik puud, mille all leitakse lendorava väljaheiteid, tuleb GPS punktina fikseerida. Igale punktile
tuleb lisada märkusena väljeheidete hulga arvuline hinnang. Inventuuri käigus tuleb jäädvustada
ka GPS-track. Andmed esitada tellijale eelistatult shapefailina (või mapinfo failina) kasutades
8
EELIS andmevormi. Uurijal on kohustus lendorava pesapuu leidmisele esitada leiukoha andmed
otse ka Keskkonnaametile (lähtudes looduskaitseseaduses esitatud kohustusest).
Lisaks digitaalsetele kihtidele tuleb inventuuri tulemused vormistada lühida lendorava inventuuri
aruandena. Aruanne tuleb esitada elektrooniliselt *.docx failiformaadis ja peab sisaldama
lühikokkuvõtet inventuuri teostamisest – kes teostas, millisel ajal viidi läbi välitööd, kui suures
ulatuses, millised olid tulemused ja millised on soovitused lendorava elupaikadega arvestamiseks
edasisel tuulepargi kavandamisel (juhul kui neid leiti).
Uuringute ajakava: kõik kirjeldatud uuringud on kavandatud läbi viia 2025. aastal. Välitööd
kavandatakse perioodile märts-september 2025. Uuringute aruanded valmivad 2025 aasta
neljandas kvartalis.
1
Lisa 1. Vinni valla potentsiaalse tuulepargi ala TU3 loodusuuringute lähteülesanded ja metoodika
Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................................... 2
1. Linnustiku uuring .................................................................................................................................. 4
2. Nahkhiirte uuring ................................................................................................................................. 6
3. Taimestiku/koosluste uuring ................................................................................................................ 7
4. Lendorava uuring ................................................................................................................................. 7
2
Sissejuhatus
Käesoleva loodusuuringute lähteülesande põhialuse koostas Lemma OÜ augustis 2024. Algset
lähteülesannet täiendati lähtuvalt reaalsete uuringute läbi viijatelt (Eesti Ornitoloogiaühing
(linnustik), Rewild OÜ (nahkhiired), OÜ More than crafts (lendorav), Metsaruum OÜ (taimestik))
laekunud metoodilistest ettepanekutest. Lähteülesanne on koostatud linnustiku-, nahkhiirte,
taimestiku ja lendorava uuringu läbiviimiseks. Uuringud on vajalikud Vinni valda TU3 alale
tuulepargi planeerimiseks. TU3 tuulepargi ala asukoha eelvalik tehti Vinni valla üldplaneeringuga
(kehtestatud 2024).
Lähteülesandes käsitletud uuringuala hõlmab 500 m raadiust ala potentsiaalsete kavandatava
tuulepargiala ümbruses lähtudes Maismaalinnustiku analüüsi1 uuringuala ulatuse soovitusest
(Joonis 1).
Joonis 1. Uuringuala paiknemine.
1 Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156. Aruanne
3
Keskkonnaagentuur on koostanud töö „Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste
kaardistamine ning vabade alade tuvastamine“2. Nimetatud töö kaardistab tuuleenergeetika
arendamist piiravaid maakasutuslikke kitsendused ning tsoneerib Eesti maismaa sellest lähtuvalt
nelja klassi. Arvestatakse nii inimasustusest, taristust kui looduskeskkonnast tulenevaid
teadaolevaid kitsendusi. Analüüsi alusel on uuringualasse jääv ala suures osas oranž ala
(mittesobiv), kuid esineb ka kollaseid (osaliselt sobiv) ja rohelisi (sobiv) alasid (Tõrge! Ei leia
viiteallikat.).
Joonis 2. Keskkonnaagentuuri poolt koostatud ala sobilikkuse hinnang tuuleenergia alana. Roheline –
sobiv, kollane – osaliselt sobiv, oranž – mittesobiv, punane – välistatud.
2 https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-arendamist-piiravate-kitsenduste-kaardistamine-ning-vabade- alade-tuvastamine
4
1. Linnustiku uuring
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 15.04.2025 seisuga jääb uuringualale, sh
500 m puhvrisse:
• III kaitsekategooria liigi hiireviu elupaik KLO9132131. Elupaik registreeritud 2023 a.
Tegu oli asustatud pesaga kasel, pesas üks poeg.
• III kaitsekategooria liigi herilasviu elupaik KLO9130772. Elupaik on registreeritud 2022
a. Tegu oli pesaga kuusel, asustatud (vanalind lahkus pesast, kui läheneti).
Teadaolevalt ala hõlmavana linnustiku uuringuid ei ole teostatud.
Maismaalinnustiku analüüsi3 alusel esineb uuringuala puhul kattuvust:
• Ala põhjaosas metsise tsooniga 1 – tegu võib olla elupaiga sobivuse andmetel metsise
elupaigaga.
• Ala põhjaosas esineb vähesel määral kattuvust ka väike-konnakotka tsoon 1 alaga – antud
elupaigad on kajastatud aga ka maismaalinnustiku analüüsi erisuse kihil, tegu on
pikaajaliselt asustamata elupaikadega.
• Metsise tsooniga 2 – metsise modelleeritud elupaiku ümbritsev puhverala.
• Vähesel määral esineb kattuvus soolindude ja laanepüü tsooniga 2.
• Tsoon 3 aladest esineb kattuvust järgmiste liikidega: metsis, laanepüü, teder, kaljukotkas,
must-toonekurg, väike-konnakotkas, suur-laukhani, soolinnud, rohunepp.
Vinni valla üldplaneeringu kohaselt tuleb TU3 ala puhul (linnustikuga seonduv):
• Senise teabe alusel, tuleb eksperthinnangus mh uurida ja detailse lahenduse välja
töötamisel tagada metsise elupaikade sidusus, sh koosmõjus TU4 alaga ning selgitada
välja kaljukotka kodupiirkonna (sh toitumisalade) arendusalaga kattuvus ning sellest
tingitud võimalused (sh leevendavad meetmed) tuulikute rajamiseks. Samuti uurida
piirkonna väike-konnakotka pesitsust ja toitumisalade paiknemist, seades vajadusel
vastavad tingimused tuulikute rajamiseks.
• Alade detailse lahenduse faasis tuleb hinnata metsise elupaikadesse jõudvat mürataset ja
varjutuse ulatust. Elupaigas tuleb tagada müratase mitte üle 45 dB ja mängupaigas mitte
üle 40 dB. Metsise mängualadel tuleb tagada varjutuse tase <14 h/a. Vajadusel rakendada
metsise mänguperioodil varjutuse ärahoidmiseks teatud tundidel, kui on päikesepaisteline
ilm, tuulegeneraatorite seiskamist.
Läbiviidava linnustiku uuringu eesmärgid on:
1. Kontrollida teadaolevat alusinfot ja saada uus baasandmestik kaitstavate ja
kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide leviku, arvukuse ja elupaigakasutuse kohta.
2. Eelneva alusel vältida planeerimisprotsessis tuulikute, teenindusplatside, teede jm
ehitamist oluliste liikide pesitsuselupaika (metsaliikide puhul metsa vanem eraldis vm),
vältida muu olulise mõju avaldumist.
3 Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156. Aruanne
5
3. Saada alusinfo liigipõhiste hukkumisriskide modelleerimiseks (kui see otsustatakse mõju
hindamisel läbi viia).
4. Uuringu tulemuste põhjal peab olema võimalik
a. planeeringu KSH käigus hinnata tuuleparkide (erinevate alternatiivide) rajamise
mõju linnustikule;
b. viia vajadusel samu meetodeid kasutades läbi ehitusaegne ja -järgne seire.
Uuringu metoodika:
Eelnevast lähtuvalt on kavandatud linnustiku uuring, mis sisaldab:
• Linnustiku punktvaatlused (täpsem metoodika kirjeldus Maismaalinnustiku analüüs ptk
5.1.1): kevad- ja sügisränne, suvine linnustik – arendusala(de) õhuruumi kasutavad linnud.
Registreeritakse kõik liigid (sh nii metsa kui avamaastiku liigid), eelistähelepanu all on aga
kaitstavad ja kaitsekorralduslikult olulised liigid, eriti haukalised, pistrikulised, sookurg,
hanelised jt. Loendused toimuvad kindlaksmääratud loenduspunkti(de)st.
Maht: Kevadel (märts-mai) ja sügisel (september-november) igas punktis vähemalt 36
tundi loendust. Suvel (juuni, juuli, august) igas punktis vähemalt 18 tundi loendust.
• Haudelinnustiku inventuur – teostatakse:
o suurte raopesade otsimine üle 60 aasta vanustes puistutes;
o rähnide pesitsusterritooriumite kaardistamine. Peibutamine valgeselg-kirjurähni ja
hallpea-rähni salvestisega metsaalal määratud punktides;
o kanakulli peibutamine nn rähnipunktides, positiivse tulemuse puhul pesade
otsimine ja hilisem pesitsustulemuse kontrollimine;
o kakkude peibutamine händkaku ja värbkaku salvestisega metsaalal ette määratud
punktides;
o laanepüü peibutamine nn rähnipunktidest;
o metsalindude transektloendused;
o jõe- ja luhalindude seire.
Uuringute teostamise aeg jm detailne metoodika lähtub Nellis 2013 juhendist4, sh suurte
raopesade otsimine üle 60 aasta vanustes puistutes teostatakse ajal kui lehtpuud on raagus;
pesade leidmisel nende asustatuse kontrollimine kevadel-suvel.
Kui lindude peibutamismetoodikast (rähnid, kakud, kanakull, laanepüü) peaks kohalikest
oludest tulenevalt tavametoodikaga võrreldes kõrvale kaldutama, fikseeritakse
kõrvalekalded, et hiljem oleks võimalik tulemusi adekvaatselt tõlgendada.
• Metsise ja tedre seire – inventuuri käigus otsitakse metsise ja tedre tegevusjälgi ning
antakse hinnang ala olulisuse kohta metsise ja/või elupaigana. Metsise ja tedre mänguala
leidmisel viiakse läbi mängude seire lähtuvalt metoodikast:
https://www.keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid
4 Nellis. R. 2013. Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluvate linnualade linnustiku seire ettepanek ja seirekava aastateks 2013-24
6
• Põllumajandusmaastikuga seotud linnustiku seire – inventuuri käigus kaardistatakse
linnuliigid, kes kasutavad põllumajandusmaastikku rändepeatus-, toitumis- või
pesitsusalana. Uuringute teostamise aeg jm detailne metoodika lähtub Nellis 2013
juhendist5.
Linnustiku uuring antakse üle aruandena (doc ja digitaalselt allkirjastatud pdf) ja kaitsealuste
liikide leiukohtade/elupaikade andmed kaardikihtidena. Jäädvustada ja tellijale üle anda tuleb ka
peibutuspunktide, punktvaatluspunktide ja röövlindude pesade otsingu transektide andmed.
2. Nahkhiirte uuring
Nahkhiirte registreeritud elupaiku EELISe andmebaasi alusel uuringualasse ei jää. Uuringuala ei
läbi ka nahkhiirte jaoks eelduslikke olulisi toitumisveekogusid. Samas on tegu metsaalaga, mis
võib olla oluline nahkhiirte elupaigana.
Nahkhiirte uuringu ülesanne on selgitada, kas alal paikneb nahkhiirte jaoks olulisi
koondumiskohti, toitumiskohti ning suvekolooniaid ja varjepaiku. Samuti tuleb selgitada
nahkhiirte aktiivsus kevadisel, suvisel ja sügisesel perioodil.
Uuring koosneb kahest osast. Esiteks toimub kaardianalüüs ja seejärel nahkhiirte loendus.
Kaardianalüüsil kasutatakse Maa-ameti põhikaardi veekogude andmestikku seisu- ja
vooluveekogude kohta. Samuti kasutatakse Metsaregistri andmeid potentsiaalselt sobilike alade
puistute peapuuliike, nende osakaalu ja eraldiste vanuse, kõrguse ja kasvukohatüübi kohta ning
vaadeldakse ka viimase 10 a raie alasid. Kaardianalüüsi alusel määratakse nahkhiirte jaoks
potentsiaalselt väärtuslikud elupaigad ja toitumisalad. Kaardianalüüsi alusel valitakse sobilikud
loenduspunktid välitöödeks.
Nahkhiirte detektorloendus viiakse läbi perioodil mai–september, mis hõlmab kevadrännet,
poegimisaega, noorloomade lennuvõimestumist ja sügisrännet. Täpne vaatlusperioodi ajastus
sõltub ilmast jm prognoosimatutest asjaoludest. Ultraheli-automaatdetektorid paigutatakse
maastikus uurimisalal ca 4–8 kohas nahkhiirte potentsiaalsetesse elupaikadesse, kattes vaatlustega
kogu uuritava ala ulatuse. Täpne detektorite paigutus otsustatakse enne välitööd kaardianalüüsiga.
Nahkhiirte möödalennud (ultrahelihäälitsused) registreeritakse igas vaatluskohas vähemalt
nädalase perioodi jooksul, seejärel paigutatakse detektor järgmisesse vaatluskohta. Detektorid
paigutatakse puuvõrade kohale nii, et vaatlused toimuksid võimalikult täpselt selles ruumiosas,
kus tuulikute mõju nahkhiirtele on eeldatavasti kõige suurem (kokkupõrke oht labadega) ning
ühtlasi salvestiste müratase madalam. Osades vaatluskohtades teostatakse võrdlusvaatlused võrade
all maapinna lähedal.
Töö tulemusena selgitatakse nahkhiirte liigiline koosseis, levik ja suhteline arvukus, elupaikade ja
koondumiskohtade paiknemine ning asurkondade jaoks vajalikud tingimused planeeringualal.
5 Nellis. R. 2013. Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluvate linnualade linnustiku seire ettepanek ja seirekava aastateks 2013-24
7
Antakse suunised nahkhiirte võtmeelupaikade ja asurkondade säilitamiseks tuuleenergeetika
planeerimisel ja arendamisel ning tehakse seireettepanek.
Uuring antakse üle aruandena (doc ja digitaalselt allkirjastatud pdf) ja tundlike alade paiknemise
andmed kaardikihina.
3. Taimestiku/koosluste uuring
Taimestiku uuringu käigus kaardistatakse kaitsealuste soontaime-, seene- ja samblikuliikide
leiukohad tuulealal. Kaitsealuse liigi esinemisel määratakse liigi arvukus alal ja kaardistatakse
leiukoht. Eeskätt pööratakse tähelepanu tuulikute potentsiaalsetele asukohtadele ning võimalikele
ligipääsuteede/ platside asukohtadele ehk potentsiaalselt raadatavale alale ja sellest 100 m
raadiusesse jäävatele aladele.
Lisaks kaardistatakse alal kõrge ökoloogilse väärtusega kooslused – metsa vääriselupaikade
tunnustele potentsiaalselt vastavad alad ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide vähemalt C
esinduslikkusele vastavad kooslused.
Uuring antakse üle aruandena (doc ja digitaalselt allkirjastatud pdf) ja kaitsealuste liikide
leiukohtade ning väärtuslike koosluste esinemisalade andmed antakse üle kaardikihina.
4. Lendorava uuring
Vinni valla üldplaneeringu seletuskirjas on määratud, et TU3 tuuleala puhul tuleb tuulepargi
edasisel kavandamisel arvestada piirkonna lendorava elupaikade ja võimalike liikumiskoridoride
säilimisega. EELIS andmetel (15.04.2025 seisuga) TU3 alal lendorava elupaigad puuduvad.
Lähim teadaolev lendorava elupaik jääb alast u 0,7 km ida suunas. EELIS lendorava elupaikade
paiknemist arvestades jääb TU3 ala lendorava Eestis teadaoleva leviala piirile. Osaliselt on
uuringuala lendoravale sobilikke metsaeraldisi kontrollitud ka RMK tellitud lendorava seire käigus
2024 aastal ja lendoravaid ei leitud. TU3 alal seega lendorava elupaikade või oluliste
liikumiskoridoride esinemine on pigem vähetõenäoline.
Uuringu läbiviimine on antud alal seega asjakohane kahes etapis. Esimeses etapis tuleb kaardistada
ala kohta olemasolevate metsa takseerandmete alusel, kas alal võib esineda lendoravale sobilikke
elupaiku, mida ei ole juba RMK seire käigus inventeeritud. Sobilikuks elupaigaks võib pidada üle
60 aastast haaba või kaske sisaldavaid metsaeraldisi.
Elupaigaks sobilikel eraldistel tuleb teostada lendorava inventuur. Töö käigus on vaja inventeerida
lumeta või vähese lumega perioodil (sobivaim aeg on märtsi algus kuni mai lõpp, kuid lumevaesel
talvel sobivad ka talvekuud) inventeerimiseks määratud eraldised ja otsida neilt lendorava
väljaheiteid vastavalt lendorava seire läbiviimise juhendile https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/6530169/general-info
Kõik puud, mille all leitakse lendorava väljaheiteid, tuleb GPS punktina fikseerida. Igale punktile
tuleb lisada märkusena väljeheidete hulga arvuline hinnang. Inventuuri käigus tuleb jäädvustada
ka GPS-track. Andmed esitada tellijale eelistatult shapefailina (või mapinfo failina) kasutades
8
EELIS andmevormi. Uurijal on kohustus lendorava pesapuu leidmisele esitada leiukoha andmed
otse ka Keskkonnaametile (lähtudes looduskaitseseaduses esitatud kohustusest).
Lisaks digitaalsetele kihtidele tuleb inventuuri tulemused vormistada lühida lendorava inventuuri
aruandena. Aruanne tuleb esitada elektrooniliselt *.docx failiformaadis ja peab sisaldama
lühikokkuvõtet inventuuri teostamisest – kes teostas, millisel ajal viidi läbi välitööd, kui suures
ulatuses, millised olid tulemused ja millised on soovitused lendorava elupaikadega arvestamiseks
edasisel tuulepargi kavandamisel (juhul kui neid leiti).
Uuringute ajakava: kõik kirjeldatud uuringud on kavandatud läbi viia 2025. aastal. Välitööd
kavandatakse perioodile märts-september 2025. Uuringute aruanded valmivad 2025 aasta
neljandas kvartalis.