Kiri

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine (August Annisti sünnimaja) Vastu võetud kultuuriministri 16. aprilli 2025 a käskkirjaga nr 81

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 20 lg 1 p 4 ning lg 2 alusel:

1. Lõpetan ajaloomälestise „August Annisti sünnimaja“ (kultuurimälestiste registri nr

8425; asukoht Viljandi maakond, Viljandi vald, Leie küla, Viilu, KÜ 32802:003:0240)

kultuurimälestiseks olemise;

2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 37 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punkti 130.

Muinsuskaitseametil kanda mälestiseks olemise lõpetamine kultuurimälestiste registrisse ja

ajakohastada andmed riigi maakatastris ning teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas,

esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja

korras.

I Asjaolud

1.1. August Annisti sünnimaja võeti kaitse alla 1973. aastal kui vabariikliku tähtsusega

ajaloomälestis nr 947 „August Annisti sünnimaja, end. Viilu talu“.

1.2. Eesti Vabariigi taastamise järel vaatas Muinsuskaitseamet (edaspidi MKA) 1994. aastal

jõustunud MuKSi kohaselt üle mälestiste nõukogudeaegsed nimekirjad ning

kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 37 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga

130 tunnistati ajaloomälestiseks August Annisti sünnimaja ning kanti kultuurimälestiste

registrisse numbriga 8425.

1.3. August Annist (1899–1972; aastani 1936 August Anni) oli Eesti kirjandus- ja

rahvaluuleteadlane, kirjanik, tõlkija ja filoloogiadoktor. Tema peamine uurimisala oli 19.

sajandi eesti kirjandus ja selle rahvaluuletaust ning eeposed (nt avaldas ta mitmeid

põhjalikke uurimusi „Kalevipojast“ ja Fr. R. Kreutzwaldi loomingust).

1.4. August Annisti sünnimaja asub Viljandimaal Leie külas (KÜ 32802:003:0240). Annist elas

sünnikodus kuni 1912. aastani, mil ta 13-aastasena suundus õppima Tartu Kommertskooli.

Side sünnikoduga säilis ka pärast seda.

1.5. Viilu talu elumaja on rehest eraldi ehitatud ühekorruseline poolkelpkatusega puithoone

madalal maakivi-tellise vundamendil. Elumaja rõhtpalkseinad on u 2/3 ulatuses kaetud

horisontaalse puidust voodrilaudisega ja ülejäänud osas hilisema silikaattellistest voodriga.

Taluelamut on eri aegadel remonditud ja ümber ehitatud – muudetud on elamu algset

ruumilahendust, vahetatud välja originaaldetaile ja elemente (nt kõik aknad, välisuks,

küttekehad, korsten, eeskoda, põrandad) ning lääneküljele on lisatud juurdeehitus.

1.6. 25.04.2023 esitas omaniku K. R. esindaja Advokaadibüroo Walless OÜ MKA-le

ettepaneku (kiri nr -/ 1.1-7/759) August Annisti sünnimaja kultuurimälestiseks olemise

lõpetamiseks, kuna see ei vasta riikliku kaitse eeldusele. Ettepanekule oli lisatud

kunstiajaloolase Krista Kodrese 27.03.2023 arvamus, milles leiti, et mälestiseks olemise

lõpetamine on põhjendatud, kuna ümberehituste tõttu ei esinda maja enam autentselt 1880.

aastate „väikese taluelamu“ hoonetüüpi.

1.7. MKA vastas 05.07.2023 (kiri nr 1.1-7/759-1), et amet ei pea mälestiseks olemise

lõpetamist põhjendatuks, kuna ükski MuKSi § 20 lg 1 loetletud mälestise olemise

lõpetamise alustest ei kohandu August Annisti sünnimajale ning hoone vastab endiselt

riikliku kaitse eeldusele.

1.8. 02.08.2023 esitas Advokaadibüroo Walless OÜ vaide (kiri nr -/ 1.1-7/759-2) MKA

05.07.2023 kirja peale ning taotles asjas uue otsuse tegemist. Vaides toodi välja, et

vastuskiri ei vasta haldusakti nõuetele ja teostamata on jäänud vaide esitaja

ärakuulamisõigus ning et vastuskirjas puudub analüüs, kas objekt vastab riikliku kaitse

eeldusele.

1.9. 24.08.2023 otsustas MKA rahuldada vaide (kiri nr 1.1-7/759-4) ning algatas August

Annisti sünnimaja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise menetluse.

1.10. 21.06.2024 teavitas MKA August Annisti sünnimaja mälestiseks olemise lõpetamise

menetluse algatamisest Viljandi Vallavalitsust ja küsis vallavalitsuse arvamust (kiri nr 1.1-

7/1277). Viljandi Vallavalitsus oma arvamust ei esitanud.

II Riikliku kaitse kriteeriumid

2.1 MuKSi § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala

esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline,

kunstiline või muu kultuuriväärtus. Kriteeriumitele vastavuse hindamist eeldab MuKSi § 20

lg 1 p 4, mille kohaselt mälestiseks olemise võib lõpetada, kui mälestis ei vasta riikliku kaitse

eeldusele.

2.2 MKA koostas August Annisti sünnimaja ajaloomälestise riikliku kaitse eelduse vastavuse

hinnangu,1 mis viidi läbi vastavalt kultuuriministri 15.05.2019.a määrusele nr 23 „Mälestise

liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate

ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus). Määruse § 1 lg 2 kohaselt asi või maa-ala võib

vastata mitmele, kuid ei pea vastama igale kriteeriumile. Kriteeriumid võivad olla erineva

kaaluga.

Üldised kriteeriumid

2.3 Selektiivsuse kriteeriumi (määruse § 2 p 2) kohaselt kaitstakse arvukate samatüübiliste asjade

või maa-alade olemasolul esinduslikumaid, paremini säilinud ja kumuleeruva väärtusega

asju. August Annisti sünnimaja ei vasta ajaloomälestisena selektiivsuse kriteeriumile, sest

võrreldes isikutega seotud muuseumite või külastuskeskustega ei tõuse August Annisti

sünnikoht kaasaja kontekstis esile. Samuti ei ole Annisti sünnimaja asjakohasem või

esinduslikum näide tema mälestuse riiklikul tasandil jäädvustamiseks.

2.4 Originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumi (määruse § 2 p 3) hindamisel arvestatakse asja

algupärase kujunduse ja materjali säilivust. August Annisti sünnimaja vastab osaliselt

originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumile. Hoone põhikehand on valdavalt algupärane, kuid

terviklikku autentsust kahandavad paljud kadunud originaalsed detailid (aknad, uks, varasem

lahtine eeskoda, küttekehad, korsten, põrandad jne) ja ilmet muutvad ümberehitused ja

lisandused nagu näiteks silikaattellistest välisvooder.

2.5 Kriteerium tehniline seisukord (määruse § 2 p 4) peab oluliseks asja või maa-ala kasutust

võimaldava asjaolu hindamist. August Annisti sünnimaja vastab sellele kriteeriumile, kuna

hoone tehniline seisukord on rahuldav ja hetkel on hoone praegusel kujul kasutatav. Samas

vajab hoone lähiajal korrastamist.

Ajaloomälestise kriteeriumid

2.6 Ajaloomälestise riikliku kaitse hindamise kriteeriumitest on silmapaistva isikuga seotud

koha/hoone puhul asjakohane hinnata ainult kriteeriumit 5 - seos silmapaistva isikuga

(määrus § 3 lg 5). August Annisti sünnimaja ei vasta sellele kriteeriumile, kuna koha seos

August Annisti isikuga on nõrk ja tänapäeval vähe tajutav. August Annist viibis seal

lapsepõlves, talu ei ole olnud kunagi tema omandis, vaid seal on elanud tema sugulased ning

kohapeal puudub Annisti nö füüsiline kihistus (jälg) ning sünnimaja ei ole tervikuna

autentselt säilinud. Kohal puudub kumuleeruv hariduslik väärtus, mis aitaks mõtestada või

1 Hindamise dokument on leitav kultuurimälestiste registrist mälestise failidest:

https://register.muinas.ee/file.php?filetype=monument.file&id=260426

esile tuua August Annisti rolli Eesti kultuuriloos ja samuti puudub kultuuriturismi

huviobjekti potentsiaal, mis võimaldaks laiemalt tõsta kultuuri- ja ajalooteadlikkust.

Tänapäeva kontekstis on August Annist sümboolse väärtusega pigem ühe kultuuri- või

ühiskonnagrupi jaoks kui üleriigilisel või rahvusvahelisel tasandil sümbol.

2.7 Hinnangus jõuti järeldusele, et August Annisti sünnimaja ei vasta olulisematele riikliku

kaitse üldistele ja ajaloomälestise kriteeriumitele ning hindamise tulemusena on põhjendatud

lõpetada August Annisti sünnikodu ajaloomälestiseks olemine.

III Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise põhjendus

3.1 August Annist sündis Viilu talus, kuid juba 13-aastasena asus ta Tartusse õppima ja edaspidi

jäi side sünnitaluga pisteliseks ning hoone seotus tema isikuga pole enam tajutav.

Silmapaistvate isikutega on seotud erinevat tüüpi ajaloomälestised (hauad, mälestusmärgid,

hooned jne), kuid valdavalt on kaitse all isikute hauad (174), vähem on ajaloomälestisena

kaitse alla võetud hooneid (47, neist 10 on sünnikohad). Ajaloos tähelepanuväärsed isikud on

tavapäraselt esindatud ühe ajaloomälestisega, kuid üksikute isikute puhul on kaitse alla

võetud mitu eri objekti. August Annisti puhul on lisaks sünnimajale riikliku kaitse all ka

tema haud (reg-nr 1171).2 Isikutega seotud hoonetest esinduslikumad on täiendava

väärtusena ka eraldi muuseumid või külastuskeskused. Kuna Viilu talul puudub kumuleeruv

hariduslik väärtus, mis aitaks tutvustada või väärtustada August Annisti rolli Eesti

kultuuriloos ja arvestades seda, et August Annisti haud on eraldi ajaloomälestis, siis ei ole

põhjendatud August Annisti sünnimaja riikliku kaitse jätkamine.

3.2 August Annisti sünnimajas on toimunud mitmed remondid ja ümberehitused, mille tulemusel

on originaalsubstantsi säilinud vaid osaliselt, siis hoone ei ole tajutav rehest eraldiseisva

taluelamu autentsema ja esinduslikuma näitena. Samas 19. sajandi lõpu ehitisena ja

kultuurimälu kandva elukeskkonnana väärib hoone säilitamist.

3.3 August Annisti sünnikodu kultuurimälestiseks olemise lõpetamisega seoses ei kohaldu

edaspidi selle omanikule MuKSist tulenevad mälestise ja kaitsevööndi suhtes kehtivad

kitsendused.

IV Menetlusosaliste arvamused ning Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht

4.1 MKA saatis August Annisti sünnimaja mälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu

tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks mälestise omanikule (K. R.) ja Viljandi

Vallavalitsusele.

4.2 Mälestise omanik andis teada 10.01.2025, et tal puuduvad eelnõule täiendavad ettepanekud.

4.3 Viljandi Vallavalitsus vastas 07.02.2025, et toetab kultuurimälestiseks olemise lõpetamist,

kuna August Annisti sünnimaja ei vasta riikliku kaitse kriteeriumitele.

4.4 Kultuuriministrit nõustav Muinsuskaitse Nõukogu arutas August Annisti sünnimaja

mälestiseks olemise lõpetamise ettepanekut 01.04.2025 toimunud koosolekul ja otsustas seda

toetada.

Heidy Purga

kultuuriminister

2 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1171 (vaadatud 12.02.2025).