Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu Kantselei

[email protected]

Vastused Riigikogu liikme Vladimir Arhipovi

kirjalikule küsimusele rahandusministrile (KK 296)

Austatud Riigikogu esimees

1. Miks viib valitsus ellu maksureformi, mille tagajärjel jäävad omavalitsused ilma

kümnetest miljonitest eurodest?

Tulumaksuseadusega (§5) muudeti kohalike omavalitsuste üksustele (edaspidi KOV)

tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Perioodil 2025–2027 suurendatakse järk-järgult

residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu 2,5%-lt 10,23%-le ja

vähendatakse samal ajal järk-järgult muudelt tuludelt eraldatavat tulumaksu 11,89%-lt

10,23%-le. Muudatusega kiireneb tulumaksu laekumise kasv KOV-idele, kus eakate elanike

osakaal on kõrge ning kasv aeglustub nendes KOV-ides, kus on kõrgem tööealiste elanike

osakaal ja palgatase. Muudatus on riigieelarve suhtes neutraalne ning KOV-ide

summaarne tulubaas jääb kogusummas samaks.

KOV-idele eraldatava tulumaksu ümberjaotatud summad:

 2025. a 13 mln;

 2026. a 24 mln;

 2027. a 32 mln;

 2028. a 38 mln;

 2029. a 40 mln.

Arvestades riigieelarve väga keerulist olukorda, ei olnud paraku võimalik eraldada

täiendavaid vahendeid KOV-ide tasandusfondi. Jõukamatele Harjumaa KOV-idele tähendab

eraldatava tulumaksu ümberkorraldus kuni 1,5% tulubaasi kasvu vähendamist 2025. aastal ja

edaspidi veelgi vähem, mis ei mõjuta oluliselt nende suutlikkust neile seadusega pandud

ülesannete täitmisel.

2. Kuidas peaksid KOV-id täitma riiklikke kohustusi ja tagama elanikele teenused, kui

nende tulubaasi vähendatakse samal ajal, kui ülesandeid lisandub?

KOV-idele eraldatava tulumaksu ümberkorraldusega ei vähendata KOV-ide summaarset

tulubaasi, vaid tehakse seesmine tulude ümberjaotus. Kellegi tulubaas ei vähene eelseisvatel

aastatel, vaid osadel KOV-idel aeglustub eraldatava tulumaksu kasv ja teistel kasv kiireneb.

Muudatuse tulemusel väljaspool nn „kuldset ringi“ asuvate KOV-ide tulubaas suurenes ning

Teie 09.04.2025 nr 2-3/15-296

Meie 16.04.2025 nr 5-1/1790-2

2

paranes nende võimekus finantseerida kohalikke avalikke teenuseid. Keskvalitsus ei ole

KOV-idele pannud uusi ülesandeid, selleks vahendeid eraldamata.

3. Miks pole valitsus pakkunud täismahus kompensatsioonimehhanismi, kui juba

varases faasis oli teada, et reform kahjustab omavalitsusi?

KOV-idele eraldatava tulumaksu ümberkorraldusega kaasnev tulubaasi (tulumaks ja

tasandusfond) laekumise vähenemine kompenseeritakse kuni 2035. aastani vastavalt iga aasta

riigieelarve seaduses ette nähtud ulatuses järgmiselt:

 2025. a ei või tulubaas väheneda üle 1,5% võrreldes stsenaariumiga, kui midagi ei muudeta;

 2026. a ei või tulubaas väheneda üle 2,0% võrreldes stsenaariumiga, kui midagi ei muudeta;

 2027. a ei või tulubaas väheneda üle 2,5% võrreldes stsenaariumiga, kui midagi ei muudeta;

 2028. a ei või tulubaas väheneda üle 3,0% võrreldes stsenaariumiga, kui midagi ei muudeta;

 2029. a ei või tulubaas väheneda üle 3,0% võrreldes stsenaariumiga, kui midagi ei muudeta;

 alates 2030. aastast vähendatakse 2029. aasta kompensatsiooni 15 protsendipunkti võrra

aastas kuni 2035. aastani.

4. Kas te ei näe ohtu, et selline rahastuse langus suurendab veelgi regionaalset

ebavõrdsust ja halvendab teenuste kättesaadavust maapiirkondades?

Mitte midagi tehes oleks tasandusfondi vahendeid mittesaavate KOV-ide finantsiline

võimekus kasvanud oluliselt kiiremini kui teistel KOV-idel1. KOV-idele eraldatava

tulumaksu ümberkorraldus aitab tasandada KOV-ide võimekust osutada avalikke teenuseid,

kuna sõltumata elukohast peaks osutatavate avalike teenuste tase olema sama või sarnane.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lemmi Oro 5885 1407

[email protected]

1 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika programmi tegevus 2.2 üheks mõõdikuks on tasandusfondi

mittesaavate KOV-de ja tasandusfondi saavate KOV-de põhitulu (tulumaks, maamaks ja tasandusfond) elaniku kohta

erinevus. Näitaja on perioodil 2018–2020 püsinud 1,22 peal ning sihttasemeks on soovitud, et see väheneks 1,2-le. Kuid

andmed näitavad, et 2021. aastast on hakanud näitaja kasvama ning 2022. aastal jõudis juba tasemele 1,27.