Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmise eelnõu

1

07.04.2025

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a

määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 ja § 426 lõike 4 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskiri“ 2. peatükki täiendatakse 5. jaoga järgmises sõnastuses:

„5. jagu

Elektrisüsteemi saartalitlusvõime tagamine

§ 151. Elektrisüsteemi saartalitusvõime tagamine

(1) Saartalitlusvõime tagamise teenust osutavatel elektritootjatel on õigus elektrituruseaduse §

663 lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatud tingimusi rikkumata toota ja müüa toodetud elektrienergiat

elektrituru reegleid järgides.

(2) Süsteemihalduril on vajaduse korral õigus esitada tellimusi saartalitlusvõime tagamise

teenust osutavatele tootjatele, et tagada valmisolek elektrienergiasüsteemi isoleeritud tööks ja

vajalikus koguses elektrienergia tootmiseks kümne päeva jooksul.

(3) Süsteemihaldur täpsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saartalitlusvõime

tagamisega seotud tingimusi elektrituruseaduse § 425 lõike 5 punktis 1 nimetatud teenuse

tehnilises kirjelduses.

(4) Elektrituruseaduse § 425 lõikes 2 nimetatud hankeleping sõlmitakse tähtajaga kuni 12 kuud.

Vajadusel võib hankelepingu tähtaega pikendada kuni 12 kuud.

(5) Saartalitlusvõime tagamise teenuse lubatud kaalutud keskmise kapitali hinna määr on kuni

31. detsembrini 2026. aastal järgmine:

1) taastuvenergia tehnoloogia – 7,5%;

2) muu tehnoloogia – 11,5%.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub samal ajal elektrituruseaduse muutmise seadusega.

1

07.04.2025

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10

„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 ja § 426 lõike 4 alusel.

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohane määrus loob tehnilised tingimused saartalitlusvõime tagamise teenuse jaoks.

Määruse muudatused lähtuvad elektrituruseaduse muudatustest, millega sätestatakse seaduses

saartalitlusvõime tagamise teenus.

Riigikogu menetluses oleva elektrituruseaduse muutmise eelnõuga 555SE luuakse juhitava

võimsuse tagamise meede - hankida saartalitlusvõime tagamise teenust. Eesti süsteemihaldur

Elering on hinnanud, et minimaalne juhitavate võimsuste vajadus Eesti elektrisüsteemis aastani

2030 on ca 1000 MW. Saartalitlus tähendab Eesti elektrisüsteemi võimet töötada iseseisvalt ja

stabiilselt, tagades vajaliku juhitava elektrivõimsuse. Kui tavaolukorras tagavad elektrivõrgu

stabiilsuse ühendused teiste riikidega, tuleb siiski olla valmis olukordadeks, kus need

ühendused ei tööta.

Saartalitluse raames süsteemihalduri korraldatav riigihange on tehnoloogianeutraalne ning

selles saavad pakkumisi teha kõik tootjad, mis vastavad Eleringi väljatöötatavatele riigihanke

tingimustele. Tegemist on lühiajalise meetmega ning saartalitluses kättesaadavuse teenust

hangitakse hiljemalt alates 2026. aasta algusest kuni vajaduse äralangemiseni (kui luuakse kas

teist tüüpi reservvõimsuse mehhanism, näiteks strateegiline reserv) või rakendatakse turuülene

võimsusmehhanism või kui turule tekib muude instrumentidega (kas turu vastu või läbi

sagedusreservide hanke) piisavalt juhitavaid võimsusi.

Määrus puudutab Eleringi ning juhitavate tootmisseadmete haldajaid. Eelnõus sätestatakse

nõuded tootmisvõimsuse pakkujatele, kuid ka süsteemihaldurile Elering AS riigihanke

korraldamiseks. Elektritootjatele, kes pakuvad saartalitlusvõime tagamise teenust, sätestatakse

järgmised tingimused:

- toota ja müüa elektrit elektrituru reegleid järgides;

- kohustus tagada valmisolekut kümme kalendripäeva aastas;

- tootja peab lähtuma kaalutud keskmise kapitali hinna määrast 2026. aastal (taastuvenergia

tehnoloogiad kuni 7,5% ja muud tehnoloogiad kuni 11,5%).

Süsteemihaldurile sätestatakse tema korraldatava riigihanke hankelepingu lubatud

maksimaalsed tähtajad, milleks on üldjuhul 12 kuud. Paindlikkuse tagamiseks võib erandina

hankelepingu tähtaega pikendada 12 kuu võrra, olles kokku maksimaalselt 24 kuud.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi energeetika osakonna varustuskindluse

nõunik Kristjan Kaldmaa (kristjan.kaldmaa@kliimaministeerium.ee, 5885 1135). Eelnõu

õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba (anna-

liisa.kotsjuba@kliimaministeerium.ee, 625 8998). Eelnõu keeletoimetuse tegi Justiits- ja

2

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

(aili.sandre@justdigi.ee).

1.3. Märkused

Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10

„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 17.12.2024,

36.

Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga

SE 555.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja täiendatakse 5. jaoga „Elektrisüsteemi

saartalitlusvõime tagamine“. Lisatava jao § 151 koosneb viiest lõikest ning sätestab

saartalitlusteenuse osutamiseks tehnilised tingimused. Tingimused on aluseks

süsteemihaldurile Elering AS hankimise põhimõtete ja tingimuste loomiseks, kuid ka tootjatele

tootmisvõimsuse pakkumiseks.

Lõikes 1 sätestatakse, et kõigil saartalitlusvõime tagamise teenust osutavatel elektritootjatel on

õigus elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 663 lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatud nõudeid

rikkumata toota ja müüa toodetud elektrienergiat elektrituru reeglite kohaselt. ELTS § 663

lõigetes 2 ja 3 sätestatakse sagedusega mitteseotud tugiteenuste hankimise kord.

Süsteemihaldur peab sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste

tingimuste kohta eelnevalt korraldama avaliku konsultatsiooni, mille tulemused esitatakse

Konkurentsiametile koos teenuse hankimise põhimõtetega.

Teisisõnu, tootjatel, kes osalevad süsteemihalduri korraldatud riigihankel saartalitlusvõime

tagamise teenuse pakkumisel ning osutuvad võitjaks, on õigus osaleda ka igapäevasel

elektriturul, kuid see ei tohi minna vastuollu kooskõlastatud hankimise põhimõtetega, mis

tulenevad § 663 lõigetest 2 ja 3 ning mida on täpsustatud § 425 lõikega 5 (nagu näiteks kohustus

tagada valmisolek pakkuda saartalitlusvõime tagamise teenust teatud kindla arvu päevade

jooksul, kui selleks peaks tekkima vajadus).

Lõikes 2 sätestatakse, et süsteemihalduril on õigus esitada tellimusi saartalitlusvõime tagamist

osutavatele elektritootjatele, et tagada valmisolek elektrienergiasüsteemi isoleeritud tööks ja

vajalikus koguses elektrienergia tootmiseks kümne kalendripäeva jooksul.

Lõikes 3 sätestatakse, et süsteemihaldur täpsustab lõikes 2 nimetatud saartalitlusvõime

tagamise tingimusi elektrituruseaduse § 425 lõike 5 punktis 1 nimetatud teenuse tehnilises

kirjelduses. Tehnilises kirjelduses toob süsteemihaldur välja nõuded, millele tootmisüksus peab

vastama (näiteks kui kiiresti peab see olema suuteline pakkuma võimsust; hoolduse ja riketega

seotud tingimused jm).

Lõikes 4 sätestatakse, et saartalitlusvõime tagamise teenuse hankelepingu tähtaeg on kuni 12

kuud. Vajadusel saab hankelepingu pikkust pikendada maksimaalselt 12 kuud. Täpsemad

tingimused toob süsteemihaldur välja hanketingimustes.

3

Lõikes 5 sätestatakse saartalitlusvõime tagamise teenuse lubatud kaalutud keskmise kapitali

hinna (WACC) määr. WACCi täpne valem koos hinnakujundamise põhimõtetega tuuakse välja

Eleringi hanketingimustes. Üldjuhul arvutatakse WACC-i järgmise valemi alusel:1

= × (

( + ) ) + × (

( + ) )

ke – on omakapitali hind (%);

kd – on võlakapitali hind (%);

E– on omakapitali osakaal (%);

D – on võlakapitali osakaal (%).

WACC-i määrasid on võimalik tuletada asjakohaste andmebaaside alusel. Üks enim kasutatav

ettevõtete ja tööstusharude finantsnäitajad kajastav finantsandmebaas on töötatud välja New

Yorgi Sterni ärikooli professori Aswath Damodarani poolt.2 Värskeimad andmed Euroopa

taastuvenergia ja söeenergia ning sellega seotud sektorite kohta on välja toodud Tabelis 1.

Tabel 1. Damodaran’i finantsandmebaasi andmed Euroopa energiasektori kohta (2025,

jaanuar) 3

Industry

Name

Cost of

Equity

E/(D+E) Std

Dev in

Stock

Cost

of

Debt

Tax

Rate

After-tax

Cost of

Debt

D/(D+E) Cost of

Capital

(US$)

Cost of

Capital

(Euros)

Coal &

Related

Energy

11,58% 90,32% 60,37% 6,61% 9,42% 4,97% 9,68% 10,94% 9,86%

Green &

Renewable

Energy

9,01% 50,79% 33,48% 6,36% 11,93% 4,78% 49,21% 6,93% 5,89%

* Tabelis toodud andmed lähtuvad euros arvestatuna 1,5%-st inflatsiooni ootusest

Damodoran’i koostatud andmeid otse Eesti suhtes kohaldada ei saa. Nagu Tabeli 1 juurde

lisatud täpsustusest ilmneb, lähtuvad esitatud andmed euros arvestatuna 1,5%-st

inflatsiooniootusest. Võttes arvesse Euroopa Komisjoni4 (2,4%) ja Eesti Panga5 hilisemaid

prognoose (3,8%), on Eesti keskmine inflatsiooniootus 2026. aastaks hetkel 3,1%

((2,4%+3,8%)/2=3,1%). Lisaks ei väljenda söeenergia sektori olukord päriselt põlevkivist

elektri tootmise olukorda, kuid antud juhul on siiski tegemist parima võimaliku analoogiga,

millest saab lähtuda. Mõlema puhul on olulisim välja tuua, et nii Euroopa söeenergia sektorit,

kuid ka põlevkivist elektri tootmise sektorit, on võlakapitaliga väga raske finantseerida. Seda

iseloomustab ka andmebaasis ära toodud väga kõrge omakapitali osakaal (90,32%). Sektori

keskmine üpris madal laenuhind tuleneb peamiselt vanadest alles jäänud laenudest, mis võeti

enne taksonoomia regulatsiooni vastuvõtmist ning millest tulenevalt muutus uute laenude

kaasamine praktiliselt võimatuks. Eelnevast tulenevalt on Tabelis 2 esitatud Eestile kohandatud

andmed, mis väljendavad Eesti kõrgemat inflatsiooniootust.

1 Damodaran. Finding the Right Financing Mix: The Capital Structure Decision. 2 Damodaran. Data: History and Sharing. 3 Damodaran. Cost of equity and capital (January 2025). 4 Finantsuudised. Euroopa Komisjoni prognoos: inflatsioon Eestis jääb 2025. aastal kõrgeks ja majanduskasv

nõrgaks 5 Eesti Pank. PROGNOOS. Kaubandustõkete oht koos hinnatõusuga varjutavad majanduse taastumist

4

Tabel 2. Damodaran’i finantsandmebaasi Eestile kohandatud andmed (2025, jaanuar)

Industry

Name

Cost of

Equity

E/(D+E) Std

Dev in

Stock

Cost

of

Debt

Tax

Rate

After-tax

Cost of

Debt

D/(D+E) Cost of

Capital

(US$)

Cost of

Capital

(Euros)

Coal &

Related

Energy

11,58% 90,32% 60,37% 6,61% 9,42% 4,97% 9,68% 10,94% 11,59%

Green &

Renewable

Energy

9,01% 50,79% 33,48% 6,36% 11,93% 4,78% 49,21% 6,93% 7,56%

*Tabelis toodud andmed lähtuvad euros arvestatuna 3,1%-st inflatsiooni ootusest

Tabelist 2 esitatud andmetest tulenevalt on kuni 31. detsembrini 2026 WACC-i määrad

järgmised:

1) taastuvenergia tehnoloogiate puhul 7,5%;

2) muude tehnoloogiate puhul 11,5%.

Sätestatud määradega tagatakse, et tootjad ei teeniks teenuse osutamise eest põhjendamatult

suurt tulu, ehk eesmärk on vältida ülekompenseerimist. Kuna WACC võib ajas muutuda

(näiteks tulenevalt laenuturu olukorra muutustest), siis tulevikus igal aastal uuendatakse ja

sätestatakse hetkeolukorrale vastav määr tulenevalt tehnoloogia tüübist elektrisüsteemi

toimimise võrgueeskirjas.

Nagu esitatud tabelitest ilmneb, kohaldatakse erinevatele tehnoloogiatele erinevaid WACC-i

määrasid. See tuleneb peamiselt regulatiivsetest teguritest (näiteks taksonoomiast tulenev

jätkusuutlikkus) ja vastavate projektide riskiprofiilist, mis on Euroopa Liidu kliima- ja energia

poliitikast tingituna fossiilse energia projektidel kõrgem.

Riigihankes osalejad peavad enda taotletavat tulukust põhjendama ning nende kaalutud

keskmise kapitali hind ei tohi olla kõrgem lubatud määradest. Kuigi WACC-i määr on oluline

tuleb siiski silmas pidada, et WACC on ainult üks hinnakujunduse komponentidest, mida tootja

peab arvestama enda pakkumisel, ning määravaks saab Eleringi poolt läbiviidaval riigihankel

pakkumise lõplik ühikuhind (MW/eurot aastas).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga kavandatud muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Muudatused on seotud süsteemihalduri hangitava sagedusega mitteseotud tugiteenusega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 mõistes.

4. Määruse mõju

Määrusega sätestatakse täpsemad tehnilised nõuded saartalitluse hankele, millest Elering lähtub

riigihanke läbiviimisel. Samuti sätestatakse määrusega tehnilised tingimused juhitavate

tootmisüksuste pakkujatele, näiteks kümne päeva valmisoleku nõue enda võimsuse

pakkumiseks ja kaalutud kapitali keskmine määr kuni 2026. aasta lõpuni.

Määruse puhul on tegemist tehniliste nõuetega, mis toetavad saartalitlusvõime teenuse

tagamist, mille mõjusid (näiteks maksumus ühiskonnale) on põhjalikumalt kirjeldatud

elektrituruseaduse muutmise seaduse (SE 555) eelnõu seletuskirjas. Plaanitav meede mõjutab

kõiki Eesti elektritarbijaid (kodutarbijaid ja äritarbijad). Saartalitlusvõime tagamise teenuse

5

hankimise hinnanguline kulu on suurusjärgus 34 miljonit eurot aastas, mis toob tarbijatele kaasa

hinnangulise elektriarvete suurenemise umbes 2,4% võrra (0,42 senti kilovatt-tunni kohta).

Tarbijad maksavad saartalitlusvõime tagamise teenuse eest vastavalt nende poolt tarbitud

elektrienergia mahule.6

Käesoleva määruse muudatustel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ning mõju

välissuhetele. Samuti puudub mõju regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohalike

omavalitsuste korraldusele. Kaudne mõju on majandusele ja julgeolekule.

Kavandatud muudatused ei suurenda mõju elu- ja looduskeskkonnale. Tootmisüksused, mis

saavad osutada saartalitlusvõime tagamise teenust, osalevad valdavalt iga päev elektriturul ning

nende mõju keskkonnale on juba väljendunud. Uusi tootmisüksusi ei teki juurde. Ka nõuet, et

tuleb tagada valmisolek kümneks päevaks, tuleb täita kehtivate keskkonnanõuete kohaselt.

Kõnealust teenust kasutatakse ainult elektrisüsteemi äärmuslikus ohuolukorras, kuid suure

tõenäosusega seda tegelikult rakendada ei ole vaja, tegemist on ettevaatusabinõuga. Tootjad

peavad hanke kestvuseks varuma piisavalt tehnilist valmisolekut või kütust, et olla valmis

saartalitluse tingimustes pakkuma oma tootmisvõimsusi igal ajahetkel, kui seda peaks vaja

minema.

Muudatuste mõju julgeolekule on positiivne, kuna see aitab tagada Eesti elektrisüsteemi

iseseisvuse, kui puuduvad ühendused sünkroonalaga. Saartalitlusvõime tagamise teenuse

tulemusel on võimalik elektrisüsteemil toimida iseseisvalt vähemalt kümme päeva, mis on eriti

oluline kriiside korral.

Majanduslikult väljendub positiivne mõju selles, et tootmisüksused võivad osaleda igapäevasel

elektriturul. Vanad tootmisüksused, mis tuleks näiteks sulgeda või mis ei oleks reservis, saavad

pakkuda oma toodangut turule. See aitab alla tuua kõrgeid tipuhindu elektriturul, mis muudab

elektrihinna taskukohasemaks. Määrusega sätestatavad kaalutud keskmise kapitali määrad

hankimise perioodiks lubavad tootjatel teenida põhjendatud tulukust teenuse pakkumise eest.

Kui põhjendatud tulukus on lubatust suurem (näiteks teeniti elektriturul suuremat kasumit, mis

võimaldab tootmisüksuse kulud katta), tuleb lubatust suurem osa tootjal tagasi maksta

süsteemihaldurile.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele

lisakulusid ega -tulusid, samuti ei nõua see lisatööd.

Elering ASi halduskoormus suureneb saartalitlusvõime tagamise teenuse riigihanke

korraldamise tõttu. Selle protsessi ajal tuleb korraldada hankimise põhimõtete ja tingimuste

avalik konsultatsioon, samuti kooskõlastada need Konkurentsiametiga.

6. Määruse jõustumine

Määrus on kavandatud jõustuma samaaegselt elektrituruseaduse muutmise seadusega 555SE,

mis jõustub üldkorras. Konkreetne jõustumise aeg sõltub Riigikogu menetluse käigust.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

6 Riigikogu, SE 555 seletuskiri.

6

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS) Rahandusministeeriumile,

Justiits- ja Digiministeeriumile ja Riigikantseleile. Eelnõu saadetakse ettepanekute esitamiseks

Konkurentsiametile ja AS-ile Elering. Lisaks jagatakse eelnõud elektrituru nõukoja ja

taastuvenergia nõukojaga.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ info@kliimaministeerium.ee / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Riigikantselei

Justiits- ja Digiministeerium

Rahandusministeerium

16.04.2025 nr 1-4/25/1833

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse

14. veebruari 2019. a määruse nr 10

„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmise

eelnõu

Austatud ministrid

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse

„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmise eelnõu. Kuivõrd eelnõu on oluline varakult

vastu võtta, kuna see peab kehtima hakkama samal ajal SE 555-ga, siis palun esitada oma

ettepanekud ja märkused eelnõu kohta hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisaadressaadid: info@elering.ee, info@konkurentsiamet.ee

Kristjan Kaldmaa, 715 3421

kristjan.kaldmaa@kliimaministeerium.ee